pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli...

163
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti humanitarul mecnierebaTa fakulteti pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ucxouri enis gakveTilze skolis mesame safexursa da umaRles saswavlebelSi . ganaTlebis mecnierebis doqtoris (Ph.D) akademiuri xarisxis mosapoveblad warmodgenili d i s e r t a c i a samecniero xelmZRvaneli: pedagogikis mecnierebaTa doqtori, prof. ivane mindaZe Tbilisi 2011 avtoris stili daculia

Transcript of pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli...

Page 1: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti

humanitarul mecnierebaTa fakulteti

pedagogikis instituti

ana weroZe

proeqtiT muSaobis roli ucxouri enis gakveTilze skolis mesame safexursa da umaRles saswavlebelSi

.

ganaTlebis mecnierebis doqtoris (Ph.D) akademiuri xarisxis mosapoveblad warmodgenili

d i s e r t a c i a

samecniero xelmZRvaneli: pedagogikis mecnierebaTa doqtori, prof. ivane mindaZe

Tbilisi

2011

avtoris stili daculia

Page 2: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

sarCevi

1. Sesavali 5

2. qmedebaze orientirebuli gakveTili 7 2.1 qmedebaze orientirebuli swavlebis formebi 8 2.2 qmedebaze orientirebuli gakveTilis principebi 18 2.3 qmedebaze orientirebuli gakveTilis fazebi 21 2.4 qmedebaze orientirebuli gakveTili alternatiul 25 skolebSi 2.5 qmedebaze orientirebuli gakveTilis dadebiTi 29 da uaryofiTi mxareebi 2.6 Sefaseba da kontroli qmedebaze orientirebuli 31 swavlebisas

3. proeqtiT muSaobis meTodi 35

3.1 proeqtis cnebis ganmarteba 35 3.2 proeqtiT muSaobis meTodis istoriuli 38 mimoxilva

3.2.1 jon diui 40

3.2.2 uiliam hard kilpatriki 44

3.2.3 reformis pedagogika germaniaSi 46

3.2.4 proeqtebi ruseTsa da saqarTveloSi 51

3.3 proeqtiT muSaobis miznebi 59

3.4 proeqtiT muSaobis principebi 61

3.5 proeqtiT muSaobis saxeobebi 69

3.6 proeqtiT muSaobis fazebi 73

3.6.1. proeqtis iniciativa 73

2

Page 3: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

3.6.2. proeqtis monaxazai 75

3.6.3. proeqtis dagegmva 76

3.6.4. proeqtis ganxorcieleba 77

3.6.5. proeqtis prezentacia 82

3.6.6. refleqsia 84

3.7 Semowmeba da Sefaseba proeqtiT muSaobisas 85

4. proeqtebi qarTul da germanul saxelmZRvaneloebSi 90

4.1. Учебник немецкого языка. Часть 1 90

4.2. Alltagsdeutsch. Dialoge und Übungen 91

4.3. Deutsches Sprachpraktikum 91

4.4. germanuli enis saxelmZRvanelo 92

me-10 klaselTaTvis

4.5. EM Brückenkurs (B1) 92

4.6 Berliner Platz 3 95

4.7. Passwort Deutsch 2 96

4.8. Schritte 4 /

Schritte International 4 98

4.9 Mittelpunkt B2 99

4.10 Natürlich Deutsch 101

5. proeqtebis praqtikaSi gamoyeneba germanuli enis 105

gakveTilze

5.1. mcire-proeqti germanuli enis gakveTilze 105

5.2. saSualo moculobis proeqti: afTiaqis Ceki 108

5.3. didi proeqti: jung.ge 112

5.4. didi proeqti: qarTvel moswavleTa TvaliT 116

danaxuli germanul - qarTuli urTierTobebi

5.5. didi proeqti: ekologia, garemos dacva 125

3

Page 4: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

6. proeqtiT muSaobis meTodis praqtika skolebsa da 126

umaRles saswavleblebSi

7. rekomendaciebi proeqtze orientirebuli 132

gakveTilisaTvis saqarTveloSi

8. proeqtis nimuSebis vrceli aRwera 138

8.1 proeqti: interviu germanelebTan 138

8.2 proeqti: evrokavSiri 142

9. saswavlo gegma da proeqtiT muSaobis 145

meTodi qarTul saganmanaTleblo sistemaSi

daskvna 148

gamoyenebuli literatura 149

internet gverdebi 160

danarTi 1 161

danarTi 2 162

4

Page 5: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

1. Sesavali

mocemuli naSromis mizania saqarTveloSi proeqtiT muSaobis rolis

dadgena qmedebaze orientirebuli ucxouri enis gaakveTilze.

aRniSnuli sakiTxi saqarTveloSi ar yofila ganxilvis sagani,

Tumca es problema komunikaciaze orientirebuli gakveTilisTvis

Zalze mniSvnelovania.

AamJamad saqarTvelos ganaTlebis sistemaSi, da ucxouri enis

swavlebaSic reforma tardeba. axal saswavlo gegmebSi wina planzea

wamoweuli moswavleebSi komunikaciuri unar-Cvevebisa da

interkulturuli kompetenciis gamomuSaveba. Ddidi yuradReba eqceva

damoukidebel muSaobasa da mizanmimarTul qmedebas.

Aam miznis miRwevaSi, Cemis azriT, proeqtiT muSaobis meTodi

mniSvnelovan rols Seasrulebs.

proeqtiT muSaobis meTodi damoukidebeli swavlebis erT-erTi

saSualebaa, romelic moswavles saSualebas aZlevs, damoukideblad

gadaWras misTvis mniSvnelovani problemebi.

enaze orientierebuli proeqti gulisxmobs moswavleSi

interaqtiuli da interkulturuli kompetenciebis ganviTarebas. es ki

Tavis mxriv, erTmaneTTan akavSirebs ara marto gansxvavebul

disciplinebs, aramed sxvadasxva kulturasac.

naSromi gamiznulia germanuli enis SemswavlelTaTvis skolis

mesame safexursa da umaRles saswavlebelSi.

Temis damuSavebisas gamovdivar qmedebaze orientirebuli swavlebis

koncefciidan da veyrdnobi amerikeli filosofosisa da pedagogis jon

diuis Sromebs. jon diuis gansazRvrebiT proeqtiT muSaobis meTodi

dasaxuli problemis gadaWras cdilobs damoukidebeli azrovnebisa da

qmedebis gziT. rac imas niSnavs, rom aRzrdis procesSi wina planzea

wamoweuli iseTi emansipatoruli aspeqti, rogoricaa pirovnebis

5

Page 6: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

damoukidebel moqalaqed Camoyalibeba. Aam procesis amosavali wertili

ki damoukidebeli azrovneba da qmedebaa.

am TvalsazrisiT proeqtiT muSaobis meTodi qarTul

saganmanaTleblo sistemaSi gansakuTrebul mniSvnelobas iZens.

naSromSi ganvixilav proeqtiT muSaobis meTodis istoriul nawils;

sad da rodis warmoiSva swavlebis aRniSnuli meTodi, sad moikida man

fexi da ra roli Seasrula germaniis sareformo pedagogikam mis

ganviTarebaSi.

naSromis ZiriTadi nawili aRwers proeqtiT muSaobis meTodis

miznebs, principebsa da kriteriumebs. Aam sakiTxebTan dakavSirebiT

Sevecade warmomeCina, proeqtiT muSaobis meTodis romel mniSvnelovan

aspeqtebs unda mieqces yuradReba da romeli unar-Cvevebi unda iqnas

danergili. warmodgenilia proeqtiT muSaobis meTodis saxeobebi da

fazebi. aq veyrdnobi frais, apelisa da knolis fazebis modelebs.

saxelmZRvaneloTa analizisas ganvixilav germanuli enis

(germanul da sabWoTa da postsabWoTa periodis rusul da qarTul) Zvel

da axal saxelmZRvaneloebs im mizniT, Seicaven Tu ara isini proeqtebs

da rogor aris maTSi es sakiTxi asaxuli da damuSavebuli.

naSromis empiriul nawilSi vexebi proeqtiT muSaobis meTodis

praqtikas saqarTveloSi.

kiTxvarebis saSualebiT vcdilob davadgino, ramdenad aqtualuria

proeqtiT muSaobis meTodi saqarTvelos skolebsa da umaRles

saswavleblebSi, ra saxis proeqtebi gamoiyeneba da ra Sedegs varwevT

maTi meSveobiT.

naSromis bolo nawilSi momyavs ucxouri enis gakveTilze

proeqtiT muSaobis magaliTebi (ori gavrcobili nimuSiT), romelTa

danergvac SesaZlebelia saqarTveloSi.

moyvanil nimuSebs Tan erTvis skolasa da umaRles saswavleblebSi

Catarebuli didi da mcire proeqtebi, romlebic cal-calke ganixileba.

Aaseve TandarTulia ucxouri enebis standartis mokle mimoxilva da

6

Page 7: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

rRevebi imis Taobaze, Tu romeli proeqtis danergva iqneboda

saqarTveloSi mizanSewonili.

2. qmedebaze orientirebuli gakveTili

ra aris sakuTriv qmedebaze orientirebuli gakveTili da saxeldobr

swavlebis am Fformaze ratom unda gavamaxviloT yuradReba. Aam kiTxvaze

sxvadasxvanairi pasuxi arsebobs. qmedebaze orientirebuli gakveTili

gulisxmobs ufro xalisian, praqtikaze ufro intensiurad orientirebul

muSaobas, moswavleTa motivirebas sxvadasxva saSualebebiT, rac

gansakuTrebiT uiniciativo (denkfaul) da pasiur moswavleTa gaaqtiurebas

uwyobs xels. Nmeore mxriv, es aris revoluciuri koncefcia, romlis

mizania, uaris Tqma moWarbebulad inteleqtualur (verkopft) gakveTilze,

raTa swavlebis procesi ufro xalisiani gaxdes.

ras niSnavs termini „qmedebaze orientirebuli swavleba“? es cneba

pedagogikis enciklopediaSi Semdegnairadaa ganmartebuli: „qmedebaze

orientirebuli gakveTili aris swavlebis koncefcia, romelic

moswavleebs aZlevs saSualebas, qmedebiT miudgnen saswavlo sagnebsa da

maT Sinaarss. Psagnobriv-praqtikuli qmedeba swavlebis procesis

mniSvnelovan nawils warmoadgens ........“ qmedebaze orientirebuli

gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

aqtiuri qmedebiT daupirispirdnen, Seqmnan gamocdilebisa da qmedebis

areali da am gziT skolasa da cxovrebas Soris arsebuli distancia

Seamciron“ (Enzyklopädie Erziehungswissenschaft. Bd. 3. 1986: 600).

sxvagvarad rom vTqvaT, qmedebaze orientirebuli gakveTili

warmoadgens swavlebis koncefcias, romelic wina planze wamowevs

moswavlis interesebs, kerZod, moswavlis aqtiur da qmediT

damokidebulebas sazogadoebrivi realobisadmi. hilbert maieris

ganmartebiT,: „qmedebaze orientirebuli gakveTili aris kompleqsuri,

moswavleze orientirebuli gakveTilis forma, roca maswavlebelsa da

moswavles Soris SeTanxmebuli qmedebis produqtebi (Sedegi) swavlebis

procesis organizebas ise warmarTaven, rom moswavle am procesSi

gonebrivad da praqtikulad Tanabradaa CarTuli (Meyer 1987: 214).“

7

Page 8: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

amrigad, erT-erT ZiriTad momentad is SeiZleba CaiTvalos, rom

gakveTilis dagegmvisas moswavleebs meti Tavisufleba eZlevaT sakuTari

interesebis gansaxorcieleblad. isini gegmaven garkveul aqtiur

qmedebebs da TviTonve axorcieleben maT.

2.1. qmedebaze orientirebuli swavlebis formebi

swavlebis formebi iZleva zogadad meTodur mimarTulebas, Tu

rogor unda warimarTos gakveTili.

yvela drois pedagogi cdilobda, skola moswavlisaTvis gadaeqcia

cxovrebisaTvis gamosadeg adgilad. es iyo mcdeloba, moswavleebisTvis

skolaSive miecaT maTi damoukidebeli gadawyvetilebebis, aqtivobis,

qmedebis, realizaciis saSualeba.

qmedebaze orientirebuli swavlebis farglebSi Camoyalibda mTeli

rigi koncefciebisa, romlebic zemoaRniSnuli miznis miRwevas emsaxureba:

• swavla-Semecnebis procesi (entdeckendes Lernen)

• Ria swavleba/gakveTili (offener Unterricht)

• Tavisufali muSaoba (freie Arbeit)

• gamocdilebaze orientirebuli gakveTili (erfahrungsbezogener

Unterricht)

• swavlebis mizanze orientirebuli gakveTili (lehrzielorientierter

Unterricht)

• socialuri swavla da jgufuri muSaoba (soziales Lernen und

Gruppenunterricht)

• egzemplarul-genetikuri swavleba (exemplarisch-genetisches Lernen)

• subieqturi didaqtika (subjektive Didaktik)

• mravalperspeqtiviani swavleba (mehrperspektivisches Lernen)

8

Page 9: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• problemaze orientirebuli gakveTili (problemorientierter

Unterricht)

• proeqtze orientirebuli gakveTili (projektorientierter Unterricht)

mokled ganvixiloT ramdenime maTgani

• swavla-Semecnebis procesi: gasuli saukunis 70-ian

wlebSi swavla-aRmoCenis meTodisa da saswavlo gegmis erT-erTi

umniSvnelovanesi warmomadgeneli iyo i.s. bruneri. misi azriT,

Semecneba, Tavisi arsiT, aris mocemulis axleburad

ganlageba/sistematizacia an transformireba. es procesi

scildeba arsebulis farglebs da mas mivyavarT axal

SexedulebebTan. Semecnebis Sedegi ar Semoifargleba marto

Semmecneblis kmayofilebiT. Semecnebis procesSi moswavle

moipovebs informacias, romelic problemis gadaWrisaTvisaa

saWiro, da gansxvavdeba informaciis damaxsovrebaze agebuli

mecadineobisgan, sadac swavlebis mizans mxolod mocemuli

informaciis meqanikuri dagroveba Seadgens (speichern).

„SeTavazebuli gakveTilisgan“ (darbietender Unterricht) gansxvavebiT

(frontaluri gakveTilis forma) swavla-aRmoCenisas moswavle

TviTon aris codnis konstruqtori da ara sxvis mier

miwodebuli informaciis mimRebi, recipienti.

• Ria gakveTili: Ria gakveTilis koncefcia ufro

praqtikad qceuli aRzrdis filosofias warmoadgens da ara

pedagogigikis Teoretikosebis mier SemuSavebul kompleqsur

models. aRzrdis es filosofia gulisxmobs TviTgamorkvevas,

kritikis unars, SemoqmedobiTobas, aradogmatur azrovnebas,

komunikaciis unarsa da Tavdajerebulobas anu sakuTari

swavlisa da qmedebis damoukideblad marTvis unars.A

• Tavisufali muSaoba: Tavisufali muSaoba erTgvari Sua

safexuria Ria da proeqtze orientirebul gakveTils Soris.

9

Page 10: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

1. maswavlebeli gakveTilisTvis irCevs garkveul masalasa

da samuSao saSualebebs.

2. moswavleebs eZlevaT saSualeba, maswavleblis mier

SeTavazebuli variantebidan mTavari Tema airCion da qmedebis

formebi

(kvleva, Zieba, eqsperimenti, ...) ganaxorcielon. muSaobas warmarTavs

erToblivad

SemuSavebuli gegma. ramdenadac Tavisufali muSaoba Temebisa da

miznis damoukideblad SerCevas gulisxmobs da mas qmedebaze

orientirebulad axorcielebs, igi axlos dgas proeqtiT muSaobis

meTodTan.

• gamocdilebaze orientirebuli gakveTili

gamocdilebaze orientirebuli gakveTili ukavSirdeba

germaneli pedagogis ingo Seleris saxels. aRniSnuli modeli

cdilobds swavlebis axali principebis damkvidrebas, romlebic

ZiriTadad Semdeg aspeqtebs moicavs:

maswavleblebi gakveTilze iseT Temebs amuSaveben,

romlebic moswavleTaTvis nacnob realobas asaxavs da maT

gamocdilebas Seesabameba;

moswavleebi euflebian ara marto kognitiur codnas,

aramed praqtikuli mecadineobiT iZenen garkveul grZnobad da

fizikur unarebsa da Cvevebs;

moswavleTa qmedebis Sedegad miviRebT iseT produqts,

romelic, moswavleTa gamocdilebasa da warmodgenebs

Seesabameba da garkveul praqtikul Rirebulebebs Seicavs;

moswavleebi moqmedeben ara erTmaneTisgan

damoukideblad, aramed, erTmaneTisgan iReben garkveul codnas

da amiT socialur gamocdilebasac iZenen;

10

Page 11: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

mecadineoba scdeba 45 wuTian gakveTilisa da saklaso

oTaxis farglebs da skolis gareTac grZeldeba. am dros

moswavleebi ganagrZoben kvlevas, romelic Sesasrulebeli

amocanis gadasaWreladaa saWiro;

moswavleebi adgenen sakuTar samuSao da saswavlo

gegmas da damoukideblad wyveten TemasTan dakavSirebul

sakiTxebsa da problemebs.

Aam modelis ZiriTadi azris ukeT warmosaCenad saWiroa pasuxi

gaeces SekiTxvas, Tu rogor iqmneba gamocdileba. ingo Seleris azriT,

gamocdilebis dagroveba SesaZlebelia mgrZnobelobiTi aRqmis Sedegad,

gacnobierebuli realobis damuSavebiT. gamocdilebis SeZena, cxadia,

mimdinareobs rogorc skolaSi, aseve skolis gareTac, xolo pedagogis

movaleobaa, miRebuli informaciis damuSavebis process maqsimalurad

Seuwyos xeli. Seleris azriT unda Seiqmnas swavlebis iseTi garemo,

romelic SesaZlebels gaxdis realobis sinamdvilis gaazrebul

damuSavebas. saamisod SelerisTvis gamosavals simbolizaciis garkveuli

teqnikis gamoyeneba warmoadgens. Sesabamisad mecadineobis farglebSi

gansakuTrebiT unda gamoikveTos Semdegi aspeqtebi:

diskusia-msjeloba

• gamokiTxva;

• rolebis meSveobiT warmarTuli saubari (Rollengespräch);

• wriuli saubari (Rundgespräch);

• Pro – Contra – diskusia.

11

Page 12: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

wera

• CaniSvna, transkribireba;

• moxseneba, aRwera, oqmis Sedgena;

• scenaris dawera;

• leqsebi, gazeTi, saskolo wignebi da a.S.;

• literaturis ganxilva, teqstis monakveTebis axsna,

komentireba;

• magaliTebis dasaxeleba;

• teqstis personaJebis misamarTiT werilebis miwera;

• personaJebis scenuri mibaZva-TamaSi;

• koleqtiuri kiTxva;

• sakuTari teqstebis Seqmna: montaJi.

Ffotografireba

• fotoebis damzadeba, Segroveba, amorCeva

• fotoebis dajgufeba, fotokolaJebis Seqmna,

• fotoromanis damzadeba,

• reportaJebis gadaReba.

Ddrama

• scenuri TamaSi - drama;

• pantomima, niRbebiT TamaSi;

• socialuri drama;

• saswavlo piesebi;

• gegmuri TamaSi;

• speqtakli;

• uxilavi Teatri;

• TamaSi-improvizacia;

12

Page 13: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• Teatraluri mimoxilva.

Seleris azriT, rac ufro ukeT gaacnobiereben da gaiTaviseben

moswavleebi simboloebisa da maTi formebis mniSvnelobas, miT ufro

SeTanxmebulad imoqmedeben.

gamocdilebaze orientirebuli gakveTili SelerTan meTodurad sam

ZiriTad fazad iyofa:

gamocdilebis miReba: moswavle mocemuli Temasa da

Sesabamis gancdebs erTmaneTTan akavSirebs da acnobierebs maT.

mzadeba gamocdilebis dasamuSaveblad: moswavleebi

uziareben erTamenTs azrebsa da miRebul Sedegebs. mimdinareobs

sakuTari gamocdilebis Sedareba sxvaTa (maswavlebleblis,

mecnierebis, saswavlo wignis an literaturuli nawarmoebis

avtorebis da a.S.) gamocdilebasa da codnasTan.

gamocdilebebis gamoqveyneba: moswavleebi sajarod

waradgenen sakuTari muSaobisa da saswavlo procesis Sedegebs,

magaliTad, prezentaciis formiT.

Aam koncefciis mixedviT, maswavlebeli da moswavleebi erToblivad

warmarTaven saswavlo process.

SelerTan, erTis mxriv, maswavlebels ukavia centraluri adgili.

meores mxriv, igi xazs usvams, Tu rogor SeiZleba moswavlem

gamocdilebidan gamomdinare Seqmnas qmedebis konkretuli saSualebebi

gakveTilze.

Aaq sifrTxilea saWiro! xSirad moswavle gamocdilebaze

orientirebul gakveTilze Tavs ikavebs warmoaCinos Tavisi Sinagani

samyaro. Aam SemTxvevaSi metad mniSvnelovan rols asrulebs pedagogiuri

taqti da gakveTilis keTilganwyobili atmosfero.

13

Page 14: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

swavlebis zemoxsenebuli modeli akritikebda skolas rogorc

institucias da sTavazobda swavlebis gansxvavebul principebs,

romlebic praqtikaSi iqna gatarebuli. am modelma mogvianebiT garkveuli

saxecvlileba ganicada da kidev ufro daixvewa.

• socialuri swavleba da jgufuri gakveTili

jgufuri gakveTili tardeba maSin, rodesac maswavlebeli erT

saklaso oTaxSi erTdroulad muSaobs ramdenime mcire jgufTan.

jgufebi ZiriTadad Sedgeba 3-6 moswavlesagan da mecadineobis

xangrZlivoba saerToa yvela jgufisaTvis.

swavlebis es forma Seicavs saskolo programiT gaTvaliswinebul

sakiTxebs, romelTa damuSavebisas yuradReba eqceva TanamSromlobis

unaris gamomuSavebas, sakiTxisadmi kvleviT-aRmoCeniT midgomasa da

problemis erTobliv gadaWras. (Gudjons 2001: 33).

jgufuri gakveTilis specialur socialur formas patar-patara

jgufebad muSaoba warmoadgens. amaSi igulisxmeba:

codnis reproducireba (damaxsovrveba);

samuSao xerxebis daufleba;

socialuri qcevisa da pirovnebis Camoyalibebis

faqtorebis SemuSaveba (aqtivoba, produqtiuloba, gonivruli

muSaoba, kontaqturoba da a.S ).

(Gudjons 2001: 33).

jgufuri muSaobis mniSvnelovani funqciebia:

moswavleTa CarTva jgufuri muSaobis procesis

dagegmvaSi: moswavleTa aqtiuri monawileoba, maTi interesebis

gaTvaliswineba, rogorc Tavisufali da azriani („inhaltliches Lernen“,

Gudjons 2001: 34) swavlis sawindari;

14

Page 15: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

moswavleebis erToblivi muSaoba da calkeuli amocanis

pirovnulad Sesruleba;

socialuri swavleba, erTmaneTTan urTierToba da

konfliqtebis mogvareba.

jgufur gakveTilze xorcieldeba qmedebaze orientirebuli

gakveTilisTvis damaxasiaTebeli ori mniSvnelovani aspeqti:

moswavleebi aqtiurad msjeloben Sesaswavli obieqtis

Sesaxeb, anu qmedeba moswavleebis funqcias Seadgens da ara

maswavleblisas.

aqtiuroba rogorc socialuri qmedeba. qmedebaSi

igulisxmeba saganze orientirebuli aqtivoba da aseve sakuTari

Tavis danaxva socialuri rolebis Sesrulebisa da komunikaciis

procesSi.

• subieqturi didaqtika

subieqturi didaqtika emyareba swavlebisa da ganaTlebis sruliad

gansxvavebul princips.

fraiburgis skolis warmomadgeneli edmund koezeli tradiciuls

upirispirebs subieqtur didaqtikas rogorc radikalur alternativas.

Aam koncefciis Tanaxmad swavla (aseve swavleba) ukiduresad

subieqturi procesia, romelic damokidebulia TiToeuli individis

saswavlo biografiaze da, amdenad, gansxvavebulad mimdinareobs

subieqtur didaqtikas ainteresebs azrovnebis sami mniSvnelovani

wesi. esenia: postmoderni, anu pluralizmis aRiareba, sakuTari stilis

individualizireba da radikalur konstruqtivizmi, rac niSnavs, rom

adamiani swavlebis procesSic ki sakuTari cxovrebis konstruqtoria, da

15

Page 16: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

sistemis Teoria, anu im cocxal sistemaTa cirkularuli organizacia,

romlebic sakuTar Tavs warmoqmnian, marTaven da awesrigeben.

kozelis azriT, didaqtika gvaZlevs mxolod impulss, romelsac

calkeuli individebi, subieqtebi swavlis procesSi gadaamuSaveben da

ganaviTareben. D kozelis wignis saTauris mixedviT, didaqtika SeiZleba

iyos „swavlis samyaros modelireba“. igi gamoyofs praqtikuli swavlebis

mraval koncefcias humanisturi fsiqologiidan da pedagogikidan:

fsiqodramas (cxovrebis problemebis inscenireba), geStaltpedagogikas

(TemasTan miaxloeba kogniciisa da emociis gziT- (Zugang zu Themen durch

Kognition und Emotion), interaqciul aRzrdas /Interaktionserziehung (socialuri

swavla komunikaciiTa da jgufSi erToblivi muSaobis gziT),

nevrolingvistur programirebasNLP (TviTzegavlena enobrivi

saSualebebiT), proeqtebiT muSaobas da sxva.

• egzemplarul-genetikuri swavla

examplum (laT.)- magaliTi, nimuSi, modeli

genesis (berZn.)- aRmoceneba, warmoSoba, ganviTareba

egzemplaruli swavlebisa da swavlis principi didaqtikis erT-erTi

ZiriTadi problemaa. swavlebis es principi moiazreba rogorc

“didaqtikuri reduqcia“, anu gakveTilis empiriuli masalis

raodenobrivi SezRudeva.

egzemplarul-genetikuri swavlebis principma gansakuTrebiT

aqtualuoba meore msoflio omis Semdeg SeiZina.

martin vagenSainis kritikis obieqti gaxda masalis moculoba

skolaSi, rac imaSi mdgomareobda, rom swavlebis logikur da

sistematur process arapedagogiuri xasiaTi hqonda, radgan

mniSvnelovania ara zogadi ganaTlebisa da codnis enciklopediuri

miRebis mecnieruli mxare, aramed iseTi saxis masalis SerCeva, romelic

swavlebis procesSi Semecnebis saSualebas iZleva.

16

Page 17: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

vagenSainisTvis cneba „egzemplaruli“ aris „mTlianobis calkeuli

erTeuli“ (Heimpel: mundus in gutta- samyaro wylis wveTSi) moqceuli.

vagenSainis mixedviT, egzemplaruli damuSavebis xerxi aucileblad

genetikuri unda iyos (Wagenschein 1973: 55. ix. Gudjons 2001: 223).

genetikuri swavla sruliad gansxvavdeba Cveulebrivi

gakveTilisagan (darlegender/darbietender Uniterricht). Tavis naSromSi „gageba,

rogorc swavlebis genetikuri, sokrateseuli da egzemplaruli procesi“

(„Verstehen lehren-genetisch, sokratisch, exemplarisch“) martin vagenSainma

mniSvnelovani impulsi misca genetikuri swavlebis meTods. maswavlebeli

ki ar unda moZRvravdes moswavles da am gziT gadascemdes mas codnas,

aramed man Tanamosaubred unda gaixados igi da moxerxebuli

SekiTxvebiT mas axali Semecnebisken ubiZgos (sokrateseuli

meotika=Hebammekunst).

• mravalperspeqtiuli gakveTili (mehrperspektivischer

Unterricht)

swavlebis aRniSnuli koncefcia moswavleebs aZlevs saSualebas,

gakveTilis Temebi sxvadasxva perspeqtividan daamuSavon im SemTxvevaSic

ki, Tu isini erTmaneTisgan gansxvavdeba.

• proeqtze orientirebuli gakveTili

proeqtze orientirebuli gakveTili qmedebaze orientirebuli

swavlebis umaRlesi formaa (ix. mesame Tavi)

17

Page 18: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

2.2. qmedebaze orientirebuli gakveTilis principebi

Q

qmedebaze orientirebul swavlebas xSirad akritikeben imis gamo,

rom mas ar gaaCnia Teoriulad Camoyalibebuli da mecnierulad

dasabuTebuli koncefcia da mxolod Tanamedrove skolis mravali

problemis gadaWris mcdelobas warmoadgens.

mogvianebiT ufro dawvrilebiT ganvixilavT qmedebaze

orientirebuli swavlebis meTodur formebs. upirveles yovlisa ki am

koncefciis ZiriTad principebs SevexebiT.

• MmoswavleTa interesebi

qmedebaze orientirebuli gakveTilis erT-erTi amocanaa moswavleTa

interesebis gaTvaliswineba. moswavleebs eZlevaT saSualeba, qmediTad

miudgnen axal Temebsa da problemebs, kritikulad Seafason da

ganaviTaron isini.

• Ddamoukidebeli qmedeba da misi warmarTva

qmedebaze orientirebuli swavlebis dros moswavleebi

damoukideblad muSaoben. isini TviTon ikvleven, acnobiereben, afaseben,

gegmaven samuSao process da msjeloben masze. mxolod aseTi gziT

miiRweva moswavleTa damoukidebloba, am gziT iqceva moswavle „qmediT

subieqtad“ (handelnder Subjekt), „sakuTari saqmis Semoqmedad“ (Täter seiner Taten).

damoukidebeli muSaobisaTvis winapirobis Seqmna ki maswavleblis

movaleobaa. misi rolis ugulebelyofa ar xdeba, radgan igi qmnis

qmedebisTvis saWiro situaciebs (Handlungsprodukte) da amzadebs am

situaciebisaTvis Sesaferis azrobriv da problemur urTierTmimarTebebs

(Sinn- und Problemzusammenhänge).

18

Page 19: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• Ggonebrivi da praqtikuli muSaobis integrireba

qmedebaze orientirebuli gakveTilis mniSvnelovani nawilia

gonebrivi da praqtikuli muSaobis urTierTkavSiri. praqtikuli muSaoba

(Handarbeit) gulisxmobs yvela saxis fizikur Sromas, „gonebrivi muSaoba“

(„Kopfarbeit“) ki – gonebriv-azrobriv qmedebas, iqneba is enobrivad

artikulirebuli Tu mentalurad mimdinare procesi.

iank/maieris Tezis Tanaxmad, „moswavleTa gonebrivi da praqtikuli

muSaoba swavlebisa da swavlis procesSi erTmaneTTan dinamikuradaa

dakavSirebuli“ (Jank/MMeyer 1991: 317). anu rasac gonebiT vswavlobT, imas

sxeulic iTvisebs da, piriqiT. Aam procesSi TviTon grZnobebic

monawileoben.

gonebrivi da praqtikuli muSaoba erTmaneTTan rom davakavSiroT,

saWiroa maTi ierarqiuli dayofis gabatonebuli tradicia uarvyoT da

anu „moswavleTa sagnobriv-praqtikuli qmedeba unda aRviqvaT ara

rogorc gonebrivi muSaobis xelovnuri danamati, aramed rogorc

pirovnebis ganviTarebis kompleqsuri gamoxatuleba“ (Jank/ Meyer, 1991:317).

• solidaruli da TanamSromlobiTi qmedeba

maswavleblisa da moswavlis qmedeba SesaZloa gansxvavebul miznebs

Seicavdes da gansxvavebuli formebiT iyos gamoxatuli. amitom

mizanSewonilad migvaCnia erTmaneTisagan ganvasxvavoT qmedebis

sxvadasxva formis diferenciacia:

enobrivi/sityvieri gagebineba- komunikaciuri qmedebis erT-erTi

formaa, sadac swavlebisa da swavlis procesSi CarTuli yvela individi

qmedebis amocanebze Tanxmdeba da erToblivad eZebs maTi gadaWris gzas.

gagebinebis procesi ki gulisxmobs problemebis analizs, Sefasebas,

19

Page 20: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

argumentirebas, sistematizacias, gadawyvetilebis miRebasa da angariSis

Cabarebas.

mizandasaxuli muSaoba: moswavleebi amuSaveben maT mier SerCeul

qmedebis amocanebs.

solidaruli da kooperatiuli qmedeba warmoiqmneba enobrivi

gagebinebisa da mizandasaxuli muSaobis urTierTSeTanxmebiT.

solidaruli muSaoba ar gamoicxavs individualur muSaobas, magram

upiratesobas aniWebs partniorul, jgufur da erTobliv saklaso

muSaobas, ris Sedegadac moswavleebi eCvevian muSaobis iseT formebs,

rogoricaa TanamSromloba, erTmaneTisTvis angariSis gaweva, sakuTari

azris dasabuTeba, konfliqtebis mogvareba da komunikacia.

• Sedegze orientirebuli qmedeba

qmedebaze orientirebuli gakveTili konkretul produqts (Sedegs)

moiTxovs. qmedebis produqtSi igulisxmeba muSaobis sagnobriv-

praqtikuli, scenuri da enobrivi Sedegi. arsebobs MmaTi prezentaciis

sxvadasxva saSualeba: inscenireba, rogoricaa magaliTad rolis

gaTamaSeba, gegmuri TamaSi, Teatri. aseve saklaso gazeTi, kedlis gazeTi,

kolaJi, moswavleTa dRiuri. SesaZloa am saSualebebs informaciis

funqciac hqondeT. QmTavaria am procesebSi ar moxdes azrovnebisa da

qmedebis urTierTdamokidebulebis darRveva.

mxolod qmnadoba ar aris qmedebaze orientirebuli swavlebis

mizani. mTavari kompetenciebi, romlebic moswavleebma unda SeiTvison da

ganaviTaron, Sedegis dokumentacia, Sejameba da siZneleebis analizia.

20

Page 21: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

2.3. qmedebaze orientirebuli gakveTilis fazebi

rac Seexeba qmedebaze orientirebuli gakveTilis mimdinareobas, ar

arsebobs misi erTi gamokveTili, konkretuli forma, magram Semdegi

punqtebi aucileblad gasaTvaliswinebelia. nimuSad momyavs iankisa da

maieris sqema:

• Ddawyeba

dawyebiT fazaSi moswavleebma maswavleblis daxmarebiT orientacia

unda aiRon Temaze. gakveTili SeiZleba daiwyos maswavlebelma an

moswavlem. es ki damokidebulia rogorc maswavleblis profesiul

kompetenciaze da mis mier wamoWril sakiTxze, aseve moswavleTa

dagegmarebis unarze da warmosaxvaze. rTul situaciebSi maswavlebels

SeuZlia garkveulwilad daexmaros moswavles (mag. Cveneba, eqsperimenti,

scenaris SemuSaveba). magram moswavleebsac unda mieceT saSualeba

qmediTad miudgnen Temas (mag. TamaSi, dagegmva, eqsperimentis Catareba,

SerCeva).

• MSeTanxmeba mizandasaxuli qmedebis produqtze

qmedebaze orientirebuli gakveTilis am fazaSi maswavlebeli da

moswavleebi erTmaneTSi Tanxmdebian qmedebis mizansa da produqtze

(Sedegze).

maswavlebelma amave dros ori mTavari punqti unda gaiTvaliswinos:

1. SeTanxmebuli qmedebis produqti unda Seesabamebodes moswavlis

unarebsa da mocemuli sagnis codnis dones;

21

Page 22: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

2. amasTanave maswavlebels mxedvelobaSi unda hqondes qmedebis mizani

da man moswavleebs saSualeba unda misces, sakuTari ideebis

gansaxorcieleblad.

am SemTxvevaSi sifrTxilea saWiro. orive amocanis erTdroulad

Sesruleba arc ise advilia. Radgan SesaZloa moxdes maTi

urTierTdapirispireba.

• damuSavebis procesi

es faza Cveulebriv yvelaze met dros moiTxovs. moswavleebi

sasurveli produqtis miRebis mizniT axorcieleben maT winaSe dasaxul

amocanebs. maswavlebeli ki akontrolebs, Tu ramdenad floben

monawileebi am amocanebis Sesasruleblad saWiro kompetenciebs.

• Pprezentacia da Sefaseba

qmedebaze orientirebuli gakveTilis bolo fazaSi moswavleebi

sxvadasxva saxiT warmoadgenen miRebul Sedegs (oqmi, gazeTi,

portfolio, gamofena, ...), bolos ki Sefasebas aZleven Catarebul

samuSaos.

rac Seexeba Sefasebis formas, is damokidebulia imaze, Tu ra tipis

samuSao Sesrulda (mag. komentari, TemasTan dakavSirebuli diskusia da

a.S.).

Sefasebis formebze ufro dawvrilebiT Semdeg TavSi visaubrebT.

magaliTisaTvis momyavs iankisa da maieris fazebis sqema (originali

ixileT danarTSi N1; Jank/ Meyer 1991: 329)

22

Page 23: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

1. Temis winaswari gansazRvra

2. momzadebis faza:

mizanis garkveva da gakveTilze Sesasrulebeli amocanebis

Camoyalibeba;

sakiTxis Tematikis garkveva (ramdenad logikuri da

xelmisawvdomia is);

gakveTilis saorganizacio winapirobebisa da SesaZleblobebis

garkveva;

moswavleTa gamocdilebis gaazreba da maTi interesebis

gaTvaliswineba;

amocanis gadasaWrelad moswavleebis muSaobis meTodisa da

xerxebis Semowmeba;

swavlebis sakuTar miznebis Camoyalibeba;

moswavleTa SesaZleblobebis gaTvaliswineba dasaxuli

miznebis misaRwevad.

3. dawyebiTi faza:

Temis moswavleebisaTvis gacnoba maswavlebelze Tu moswavleze

orientirebuli gakveTilis dawyebiT fazaze;

4. moswavleebTan SeTanxmebiT miznad dasaxuli qmedebis

produqtis dadgena.

5. damuSavebis faza

moswavleebTan erTad vazusteb da vTanxmdebi samuSao procesze.

vmsjelobT amocanis gadaWris sxvadasxva saSualebaze da virCevT Cveni

miznebisa da SesaZleblobebisaTvis Sesaferis variantebs;

vadgenT samuSao ganrigs da viRebT gadawyvetilebas, ra samuSao

unda Sesruldes erToblivad, jgufebSi Tu individualurad;

23

Page 24: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

xdeba erToblivi SeTanxmeba samuSaos TamaSis wesebze da xarisxis

standartze;

bolo fazaSi iwyeba muSaoba.

saWiroebisda mixedviT: ganisazRvros mokle saswavlo fazebi

yvelasTvis an individualuri kvalifikaciisaTvis; Sesveneba,

Sualeduri Sefaseba, konsultacia, kritika da Seqeba.

6. Sefasebis faza:

vajamebT TiToeuli moswavlis mier miRebul Sedegebs da

erToblivad warvadgenT miRebul produqts;

vaSuqebT samuSao process;

vamowmebT samuSaos Sedegebis xarisxs. saWiroebis SemTxvevaSi

zogierTs vubrunebT namuSevars gadasamuSaveblad. winaswari

SeTanxmebis SemTxvevaSi vaxdenT miRweulis Sefasebas;

vamowmebT produqtis xarisxianobas da vadgenT, ramdenad

praqtikulia igi klasgareT;

amiT vaxdenT miRebuli codnis ganmtkicebas;

viRebT gadawyvetilebas, mTliani produqti gamovaqveynoT Tu

mxolod nawili, da ra formiT.

24

Page 25: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

2.4. qmedebaze orientirebuli gakveTili alternatiul

skolebSi

germaniasa da mTel rig qveynebSi, tradiciul skolebTan erTad

arsebobda mravali e.w. oficialuri alternatiuli skola, romelTa

mizani iyo cxovrebisa da swavlis gansxvavebuli organizeba.

germanul alternatiul skolebze didi gavlena moaxdina

sazRvargareTis skolebma, rogoric iyo magaliTad 70-ian wlebSi e.w.

„tvind-skolebi“ daniaSi (Tvind-Schulen). am skolebisaTvis damaxasiaTebelia

erToblivi muSaoba (sakvebi produqtebis, energiis, sayofacxovrebo

momsaxurebis sferoSi), erTad cxovreba (ZiriTadad internatebSi) da

erToblivi swavla (cxovrebiseul-praqtikuli codna): aRsaniSnavia samive

am faqtoris mtkice urTierTkavSiri. qmedebaze orientirebuli

swavlebisaTvis mniSvnelovania Teoriisa da praqtikis dakavSireba,

pasuxismgebloba, TviTorganizebuli da produqtiuli muSaoba.

Mmoswavlem unda icodes, ra SemTxvevaSi rogor unda imoqmedos da

risTvis aris es saWiro.

germaniaSi am mimarTulebiT Seiqmna iseTi skolebi, rogoricaa:

• „hibernia-skola“ (valdorfis skola), sadac swavlebis

koncefcia gulisxmobs rogorc praqtikul, mxatvrul da Teoriul,

aseve profesiul da zogadsaganmanaTleblo swavlebas.

• sameurneo aRmzrdelobiTi skolebi (Landerziehungsheime), sadac

wina planzea wamoweuli koleqtiuri cxovreba (Lebensgemeinschaft). aq

yuradReba eqceva mravali saxis praqtikul muSaobas (mag.

xelosnuri muSaoba, saxlis dasufTaveba, samzareuloSi muSaoba da

a.S.). qmedebis am saSualebebs maswavlebeli xelovnurad ki ar

gansazRvravs, aramed isini cxovrebisa da gamocdilebis

Semadgeneli nawilebia: Aara damoZRvra, aramed swavla

gamocdilebis safuZvelze.

25

Page 26: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

skolis aseT tipebs „Tavisufal skolebs“ uwodeben. Tavisufali

skolebi „pedagogiuri mizniTa da am miznis ganxorcielebiT

saxelmwifosgan SedarebiT damoukidebelia . isini sajaro skolebis

msgavsad, asruleben sajaro ganaTlebasTan dakavSirebul amocanebs

(öffentliche Bildungsaufgaben), magram sakuTar Tavze iReben moralur

pasuxismgeblobas religiur, msoflmxedvelobriv, pedagogiur

koncefciebze, romlebic scildeba saxelmwifos mier dakanonebul

saswavlo process. ”Tavisufali skolebi” federaciuli mxareebis

iuridiuli statusis Tanaxmad kerZo skolebs niSnavs, romlebic rogorc

skolis monacvle dawesebuleba (Ersatzschulen) kanonis farglebSi sajaro

skolebs uTanabrdeba“ (Wörterbuch Pädagogik 2004: 220).

Tavisufali skolebis principebi da miznebia:

• swavleba da swavla kmayofilebiT da sakuTari iniciativiT;

• spontanurobis ganviTareba:

• survilebisa da interesebis ganxorcieleba;

• TviTgansazRvra konfliqtis gadawyvetisas an konfliqtis

gadawyvetiT;

• samarTlianoba da Sansebisa da SesaZleblobebis

Tanasworoba;

• yvelanairi iZulebisgan gaTavisufleba;

• saxelmwifo kontrolisgan gaTavisufleba;

• Tavisufali daswreba;

• swavlebisa da swavlis procesis TviTgansazRvra;

• moswavleTa doneebad dayofisa da klasSi CarCenis gauqmeba;

• emociebis gaTvaliswineba swavlebis kognitiur elementebTan

erTad; swavlis winapirobebis gaTvaliswineba;

• praqtikaze orientirebuli swavla;

• swavlebisa da swavlis procesis erToblivi gansazRvra

26

Page 27: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

maswavlebelis, moswavlisa da mSoblebis mier;

• moswavleTa moTxovnilebis gaTvaliswineba maswavleblisa da

mSoblis mier.

„Tavisufali skolebi“ (upirveles yovlisa dawyebiT etapze) skolis

Senobad saskolo procesisaTvis Seusabamo adgilebsac iyeneben (mag.

Zveli fabrikis Senobebi, saxelosnoebi, samzareulo da a.S).

magram iseTi tipis „Tavisufali skolebic“ arsebobs, romlebic

saxelmwifos daqvemdebarebaSi arian. magaliTad: bilefeldis

laboratoriuli skola, „gloqzee-Sule“ hanoverSi (Glocksee-Schule),

givenbekis saSualo-skola-proeqti (Grundschulprojekt Gievenbeck) miunsterSi

da a.S.

tradiciul saxelmwifo-skolaSi fexi moikida „alternativebma“,

romelTagan qmedebaze orientirebuli gakveTilisTvis gansakuTrebiT

mniSvnelovan impulss saTemo ganaTleba (Community Education) da

frainetis pedagogika (Freinet-Pädagogik) iZleva.

Community Education- ganaTlebis miRebis es saxeoba inglissa da

germaniaSia gavrcelebuli. igi miznad isaxavs skolis daaxloebas

qalaqis ubnebTan.MmisTvis damaxasiaTebelia:

• Tavisufali drois gamoyenebis saSualebebi: Sexvedris

organizeba, saxelosnoebis mowyoba, Svebulebis gatareba ojaxTan

erTad;

• moswavleebTan erTad mSoblebis CarTva skolis cxovrebaSi.

skola gvevlineba sxvadasxva qmedebis adgilad qalaqis erT-erTi

ubnis mosaxleobisaTvis;

• Taobaze orientirebuli swavleba (generationsübergreifendes Lernen):

ufrosi Taoba moswavleebTan erTad swavlobs da maTive

interesebis sferoebiT aris dakavebuli.

27

Page 28: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• „Ria skola“ (open school)- rogorc qalaqis erTi ubnis

mcxovreblebis socialuri problemebis gadaWris adgili.

umuSevari axalgazrdebi ufrosi Taobis umuSevrebisgan iReben

ganaTlebas (praqtikuli socialuri samuSao, ucxoelTa

integracia).

• skola, rogorc organizacia, romelic TviTon aregulirebs

da awesrigebs kavSirs cxovrebasa da skolas Soris.

frainetis-pedagogika: – frangma pedagogma frainetma (1896-1966)

SeimuSava reformis pedagogiuri koncefcia, romelmac Tanamedrove

germanuli skolis reformas mniSvnelovani impulsi misca. fraineti

akritikebda skolis tradiciul koncefcias, romelic aferxebda bavSvis

TviTganviTarebas. frainetma daaarsa e.w. „Tanamedrove skola“ („Ecole

moderne“), sadac cxovreba, muSaoba da swavla erTmaneTTan iyo

dakavSirebuli, rom bavSvebi skolis kompleqsur, erTian da

demokratiul garemoSi ganviTarebuliyvnen.

frainetis pedagogikis niSan-Tvisebebia dRiuri da kvireuli gegmuri

ganrigi, Tavisufali muSaoba, saklaso oTaxis mowyoba sxvadasxva

saSualebiT (gonebrivi da praqtikuli muSaoba), samuSao Cvevisa da

xerxebis gadacema (stamba, Tavisufali teqstebi, saklaso gazeTi...),

Sefasebis sxva formebi, proeqtebi da a.S.

28

Page 29: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

2.5. qmedebaze orientirebuli gakveTilis dadebiTi da

uaryofiTi mxareebi

qmedebaze orientirebuli gakveTilis dadebiT mxareebs ganekuTvneba:

• moswavleebis kompleqsuri swavleba: gonebrivi da praqtikuli

muSaobis urTierTkavSiri. swavla da qmedeba erT mTlianobas

warmoadgens. damoukidebeli qmedebiT moswavleebi ufro efeqturad

swavloben da masalas ukeTesad iTviseben.

• tradiciuli gakveTilisagan gansxvavebiT, moswavleebis

swavlis procesis dagegmvasa da ganxorcielebaSi aqtiuri

monawileoba da sakuTari Tavis Secnoba;

• damoukidebeli qmedeba, rogorc momavali profesiuli,

sazogadoebriv-politikuri da piradi saqmianobis erT-erTi

mniSvnelovani winapiroba. pedagogis mier am saqmianobisTvis

maqsimaluri xelisSewyoba;

• damoukidebeli da qmedebaze orientirebuli muSaobisTvis

moswavleebis mier axali meToduri kompetenciebis gamomuSaveba;

• swavlis Sefaseba demokratiuli kritikisa da kontrolis

gziT. moswavleebis mier gakveTilis procesisa da erTmaneTis

Sefaseba;

• qmedebaze orientirebuli gakveTili, rogorc moswavleebis

mier cxovrebiseul Temebze msjelobis saSualeba;

• qmedebaze orientirebuli gakveTilis principze agebuli

gakveTilis aucilebloba, swavlebisa da swavlis procesis

racionalurad warmarTvis mizniT.

zemoxsenebul koncefciasTan dakavSirebiT gasaTvaliswinebelia

Semdegi sapirispiro argumentebi:

29

Page 30: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• skolis yoveldRiurobaSi qmedebaze orientirebuli

gakveTilis arastabiluri xasiaTi;

• maswavleblebis garkveuli nawili fiqrobs, rom tradiciuli,

frontaluri gakveTili ufro mosaxerxebeli da naklebad sariskoa,

vidre qmedebaze orientirebuli swavlebis is forma, romelic

maswavleblisganac da moswavlisgan mTeli Zalebis realizacias

moiTxovs (amis mizezi SeiZleba iyos SiSi, sizarmace an SesaZloa,

gadaRlilobac);

• qmedebaze orientirebuli gakveTilisTvis didi masala da

sxvadasxva saSualebaa saWiro, frontaluri gakveTilis dros ki

xSirad dafa, carci da videoc sakmarisia;

• qmedebaze orientirebuli gakveTili did dros moiTxovs;

• Znelia Sefasebis kriteriumebis dadgena;

• qmedebaze orientirebuli gakveTili ver uzrunvelyofs

saswavlo gegmis Sesrulebas;

am dros garkveul winaaRmdegobebs vawydebiT:

qmedebaze orientirebuli gakveTili ar gulisxmobs gakveTilis

formis Secvlas. piriqiT, swavlebis es forma xels uwyobs, rom skola

ramdenadme dauaxlovos sazogadoebriv garemos.

swavlebis am formis mimarT gamoTqvamen sayvedurs, rom mas ar

gaaCnia Teoriuli safuZveli da faqtobrivad sapirispiro faqtTan

gvaqvs saqme. Ffrontaluri gakveTilisgan gansxvavebiT, romelic

moswavleebs swored Teoriis winaaRmdeg ganawyobs, qmedebaze

orientirebuli gakveTili moswavleebs SesaZleblobas aZlevs, Teoria

praqtikaSi gamoiyenon.

gakveTilis procesSi qmedebaze orientireba ar SeiZleba gavigoT

rogorc TviTneburi saqcieli. Qqmedebis calkeuli formebi

windaxedulad unda momzaddes da gaazrebulad iqnas CarTuli

gakveTilis procesSi.

30

Page 31: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

mizanSewonilia dasawyisSi gakveTilze am koncefciis calkeuli

elementebis gamoyeneba, radganac sakmaod rTulia Tavidanve gadarTva

qmedebaze orientirebuli gakveTilis yvela formaze.

gansakuTrebiT mniSvnelovania „normalur“, tradiciul frontalur

gakveTilze erTmaneTs davukavSiroT saswavlo procesis Sesabamisad

dagegmili da qmedebaze orientirebuli gakveTilis fazebi. ufro

mozrdil gegmebsa da proeqtebSi ki codnis gadacema-miRebisas

mizanSewonilia maswavlebelze orientirebuli faza.

imisda mixedviT, qmedebis ra saSualebebs irCevs, maswavlebeli

daadgens, Tu ra didaqtikuri funqcia aqvs mxedvelobaSi da rogor unda

moaxdinos misi realizacia: unda aRzardos moswavleTa motivacia Tu

imsjelos garkveul problemebze; yuradReba miaqcios moswavleTa

muSaobis xerxebs Tu ganamtkicos maTSi garkveuli Cvevebi; an iqneb unda

warmarTos qmedebaze orientirebuli swavlebis procesi, rom sabolood

igi proeqtTan dakavSirebuli aRmoCndes?

qmedebaze orientirebuli swavlebis erTaderT srulyofil formad

proeqtiT muSaoba iTvleba.

Cveni amocanaa, davadginoT, ucxouri enis gakveTilze ra

mizanmimarTuli da efeqturi saSualebebiT SeiZleba davnergoT qmedebaze

orientirebuli swavlebis koncefcia, Dda am dros ratom unda

gamoviyenoT maincdamainc proeqtiT muSaobis meTodi?

am sakiTxs dawvrilebiT momdevno TavebSi ganvixilavT.

2.6. Sefaseba da kontroli qmedebaze orientirebuli

swavlebisas

tradiciuli meTodebisgan gansxvavebiT, qmdebaze orientirebuli

swavlebis dros moswavleTa Sefasebis or aspeqts gamoyofen. esaa:

31

Page 32: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• gakveTilis Sefaseba moswavleTa TanamonawileobiT;

• calkeuli moswavlis mier miRebuli codnis Semowmeba

/individualuri Semowmeba.

Mmoswavleebis Semowmeba xdeba ara marto miRweuli Sedegebis

mixedviT. did rols asrulebs aseve maTi monawileoba swavlebis

procesSi.

mTavaria, rom Sedegis Semowmebisas ar dairRves qmdebaze

orientirebuli swavlebis principi, romlis calkeuli elementebi

SedarebiT Zveli, tradiciuli meTodiT Catarebuli gakveTilis

procesSic SeiZleba gamoviyenoT, rac arc Tu ise iolia

qmedebaze orientirebuli swavlebis Sefasebisas yuradReba ar eqceva

zustad gansazRvrul dros, roca konkretuli codnis da saswavlo

miznebis reproducireba tradiciulad xdeba. bevrad ufro

mniSvnelovania moswavleTa erToblivi, Sedegze orientirebuli qmedeba.

AamiT ar xdeba Sefasebis procesis gamartiveba da konkurencia, aRar

arsebobs individebs Soris gansxvavebis wina planze wamoweva. Mmagram

amave dros yuradReba unda mieqces qmedebaze orientirebuli swavlebis

Sinaarsobriv xarisxs, radgan qmedebis iseTi procesebi, rogoricaa

TamaSi, kvleva, fantazia da sxv. AaraviTar SemTxvevaSi ar unda iqces

mxolod gansamuxtav, gasarTob drod.

ufro dawvrilebiT ganvixiloT Sefasebis orive aspeqti:

1. gakveTilis Sefaseba moswavleTa TanamonawileobiT

erTis mxriv, SemuSavebuli produqti da gadaWrili problema

mowmobs imaze, Tu ramdenad warmatebiT Caiara gakveTilma da, ra Sedegs

miaRwies moswavleebma. Mmeores mxriv ki, qmedebis procesis xarisxis

32

Page 33: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Sesamowmeblad da calkeuli fazebis analizisaTvis sasurveli iqneboda

refleqsia, fiqri da msjeloba.

PamisaTvis saWiroa Semdegi praqtikuli damxmare saSualebebi:

• kiTxvari - katalogi, romelSic erToblivadaa damuSavebuli

gakveTilis mizani da gegma da, romelic gakveTilis Sedegzea

orientirebuli;

• kiTxvari, romelsac maswavlebeli arigebs, Seicavs Ria

SekiTxvebs an pasuxebs (Multiple-choice principiT);

• roluri TamaSebi - aq kidev erTxel ganixileba konkretuli

aspeqtebi, problemebi da fazebi

• oqmi, filmis nawilebi rogorc diskusiis amosavali

• Sefaseba - diskusia, romelsac moswavle TviTon marTavs

2. individualuri Semowmeba

qmedebaze orientirebuli gakveTilis mniSvnelovani Semadgeneli

nawilia TviTSefaseba. rac ufro metadaa moswavle CarTuli miznis

gansazRvraSi, miRwevasa da maT realizaciaSi, miT ufro maRalia maTi

motivaciac da Sedegic.

miuxedavad amisa, niSniT Sefaseba gardauvalia, gansakuTrebiT

problemuria is yoveldRiuri swavlisas (proeqtiT muSaobis meTodisgan

gansxvavebiT). swored amitomaa qmedebaze orientirebuli swavlebisas

saWiro, moswavleebs winaswar ganvumartoT, ra kriteriumebis mixedviT

unda Sefasdes moswavle. Mmonawileebis mier TviTSefasebac udavod

ufro mizanSewonilia, vidre mxolod maswavleblis mier ubralo

Sefaseba.

am SemTxvevaSi unda mivmarToT Semdeg praqtikul damxmare

saSualebebs (Gudjons 2001: 138), romlebic erToblivi muSaobis dros

33

Page 34: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

SeiZleba gamoviyenoT. magram aqac mxedvelobaSi unda miviRoT

konkurenciis aspeqti da frTxilad mivudgeT mas.

• „eqspertebis gamokiTxva“ – patara jgufebSi moswavleebi

SeimuSaveben kiTxvebs, rac maswavleblis TanamonawileobiT xdeba.

rolebis gacvlisas daintereseba izrdeba, maswavlebeli gamodis

moswavlis rolSi, moswavleebi Zalze koncentrirebulebi arian da

bevrsac swavloben;

• testis erToblivi SemuSaveba: kiTxvebs, romelsac meore

gverdze pasuxebi axlavs, erToblivad adgenen maswavlebeli da

moswavleebi. saboloo testisaTvis maswavlebeli arCevs ramdenime

davalebas;

• „situacia-testi“- problemasTan dakavSirebuli situaciis

aRwera;

• erToblivi saklaso weris procesSi variantebis Segroveba da

diskusia, urTierTdaxmareba, Sesworebis Setana;

• moswavleebis mier namuSevrebis Sefaseba: maswavleblis mier

weriTi namuSevrebis Sesworebis Semdeg moswavleTa patara jgufebi

afaseben sxva jgufis namuSevrebs, bolos maT adareben

maswavleblis mier Sefasebuls da kidev erTxel erToblivad

msjeloben gansxvavebul Sefasebebze;

• kedlis gazeTi: moswavleTa erTi jgufi ajamebs kedlis

gazeTis sxvadasxva Tematur aspeqts. Aamas erTvis klasis Sefaseba;

• moswavleebi werilobiTi saxiT iZlevian Semdgomi

warmatebuli muSaobisTvis rCevebs;

• jgufis yoveli wevri erTi konkretuli SedegisTvis erTi da

igive niSans iRebs (jgufis wevrebis aqtivireba)

• werilobiTi oqmebis Sedgena sakuTari swavlis procesis

Sesamowmeblad.

34

Page 35: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

3. proeqtiT muSaobis meTodi

winamdebare TavSi warmodgenilia proeqtiT muSaoba rogorc

qmedebaze orientirebuli swavlebis forma da ganvsazRvrulia is

principebi, romlebsac efuZneba swavlebis es forma, dadgenilia misi

Semadgeneli fazebi da bolos, proeqtiT muSaobisas miRweuli Sedegebi.

3.1. proeqtis cnebis ganmarteba

proeqtiT muSaobis idea arc Tu ise axalia, Tumca is dResac

msjelobis sagnadaa qceuli.

ra aris sakuTriv swavlebis es forma da ras moicavs igi?

Tanamedrove pedagogikaSi swavlebis am meTodis sxvadasxva

definicia arsebobs: proeqtiT swavla (Projektlernen), proeqtiT muSaoba

(Projektarbeit), proeqti-gakveTili (Projektunterricht), proeqtiT muSaobis meTodi

(Projektmethode), proeqtze orientirebuli gakveTili (projektorientierter

Unterricht), proeqtze orientirebuli swavla (projektorientiertes Lernen). imis

gamo, rom proeqtiT muSaoba mravali principisa da kriteriumisagan

Sedgeba, SeuZlebelia am meTodis erTi ganmartebiT Semofargvla.

Aamitom, sanam konkretulad proeqtis principebze gadavidodeT,

saWirod mimaCnia nimuSad moviyvanoT proeqtiT muSaobis meTodis

pedagogebisa da didaqtikosebis mier warmodgenili ramdenime ganmarteba:

„proeqti-gakveTili (Projektunterricht) swavlebis gansakuTrebuli

formaa, ramdenadac am SemTxvevaSi saqme exeba maswavleblisa da

35

Page 36: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

moswavlis mier erToblivad dagegmil swavlis process, romelsac

konkretuli Sinaarsi aqvs da, romelic skolasTan, rogorc

saganmanaTleblo dawesebulebasTanaa dakavSirebuli. proeqti gakveTilis

iseTi saxeobaa, romelic scildeba Cveulebrivi gakveTilis farglebsa

da saganTa CamonaTvals, rac niSnavs, rom proeqtebi gamoeyofa

gakveTilis Sinaarsis akademiur mimarTulebas da moswavleebs aZlevs

saSualebas, swavlis Sinaarsi garkveul farglebSi (praqtikulad)

moaqcios. moswavleebi sakuTar Tavze iReben gacnobierebul

pasuxismgeblobas, warmarTon sakuTari swavlis procesi. moswavleTa

realuri gamocdilebidan gamomdinare, problema umetesad swavlebis

amosavali wertilia“ (Wicke 2004: 137-138).

gudionTan proeqti-gakveTili „qmedebaze orientirebuli swavlebisa

da swavlis vrceli modelia“ (Gudjons 2001: 73).

„proeqti-gakveTili (.....................) gakveTilis gansakuTrebul formas

warmoadgens, romlis mizani pedagogiurTan erTad politikasa da

sazogadoebazecaaa orientirebuli“ (Jürgens 1994: 124. In: Apell/Knoll 2001: 72).

proeqti aris „skolaSi swavlis organizaciis forma, romelic

moswavleebs aZlevs saSualebas, damoukideblad da maswavlebelTan

erTad gansazRvron swavlebis Sinaarsi da gakveTilis Tema, gakveTilis

mizani da ganxorcielebis meTodi, SeimuSavon problemebi, warmoadginon

Sedegebi da Seafason Catarebuli muSaoba“ (Bonn 1974: 472. In: AApell/Knoll

2001: 73).

Ddagmar henzeli eyrdnoba diuis koncefcias. proeqti-gakveTili

Sinaarsis mxriv misTvis is gakveTilia, „romlis drosac maswavlebeli

da moswavle erToblivi diskusiisa da qmedebis gziT gadaWrian

problemas da kerZod, bevrad ukeTesad, vidre es skolasa da

sazogadoebaSi Cveulebriv xdeba.“ meTodurad ki proeqti-gakveTili

warmoadgens „dagegmil mcdelobas, pedagogiur eqsperiments realobasTan

mimarTebaSi, romelsac maswavlebeli da moswavle gakveTilze

axorcieleben. igi imav dros gakveTilis sazRvrebsac scildeba“ (Hänsel

1986: 33. In: Jäger 1998: 57-58).

karl frai Tavis wignSi „proeqti-meTodi“ (FFrey, „Die Projektmethode“

1998, 2004) eyrdnoba kilpatrikis naSroms „The Project Method“ (1918) da mas

36

Page 37: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

gakveTilis Ria meTods uwodebs, vinaidan swavlebis es koncefcia

dawesebulebis, skolis mier organizebul gakveTilis farglebs

scildeba. "proeqti-meTodi ganaTlebisken mimavali gzaa. is aris

swavlebis iseTi formaa, romelic pirovnebis Camoyalibebas uwyobs xels“

(Frey 1998:14).

proeqtis zemoT moyvanilma definiciebma gviCvena, rom mravali

Sesabamisobis miuxedavad, maT gansxvavebuli miznebic aqvT.

zogierTisaTvis proeqtiT muSaoba swavlis sxva formebTan erTad

mniSvnelovani meToduri formaa. sxvebi ki proeqtiT muSaobisas xazs

usvamen sazogadoebriv-politikur mizans, individisa da sazogadoebis

ufro maRal ganviTarebasDda did imeds amyareben swavlebis am formaze.

AazrTa sxvaobis miuxedavad, umniSvnelovanesi yvelasaTvis mainc

erTia, kerZod is, rom proeqtiT muSaoba erTmaneTTan akavSirebs

cxovrebas, swavlasa da muSaobas, rac mniSvnelovania

sazogadoebisTvisac da moswavleTaTvisac.

winamdebare naSromi miznad isaxavs proeqtiT muSaobas (proeqti-

swavla) rogorc qmedebaze orientirebuli swavlis srulyofil formas

da ZiriTadad masze yuradRebis gamaxvilebas. ra Tqma unda, es ar

gulisxmobs proeqtze orientirebuli swavlebis sxva formebis

ugulvebelyofas.

mokled ganvixiloT zemoT moyvanil proeqtTan dakavSirebuli

cnebebis mniSvnelobebi:

proeqtze orientirebuli swavla da proeqtze orientirebuli

gakveTili swavlis is formebia, roca proeqtiT muSaobis ramdenime

elementi gakveTilze swavlebis sxva formebTan erTad gamoiyeneba.

pedagogikis leqsikonis Tanaxmad, proeqtze orientirebuli swavla

da proeqtze orientirebuli gakveTili „proeqtis gakveTilis

Semoklebuli formaa, romlis saSualebiTac skolis pirobebSi

xorcieldeba proeqtis idealuri meTodis calkeuli principebi im

37

Page 38: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

SemTxvevebSic ki, rodesac moswavleebs akliaT sakmarisi gamocdileba

(Wörterbuh Pädagogik 2004: 441).

proeqtiT muSaoba da proeqtiT swavla swavlebis am koncefciis

idealuri formaa. misi amosavali wertilia moswavleTa aqtivoba

sakiTxis dasmisa da misi gadawyvetis dros.

proeqtis kvireuli (Projektwoche) droSi SezRuduli, winaswar

Sedgenili proeqtia, romelic aseve skolis sagnebis sxvadasxva aspeqts

aRrmavebs.

„proeqtis Temebi unda moicavdnen sazogadoebriv problemebs, xeli

unda Seuwyon erTobliv interdisciplinarul muSaobasa da gonebrivisa

da praqtikuli qmedebebis integrirebas“ (Wörterbuch Pädagogik 2004. 443).

proeqtis kvireuli Seicavs proeqtiT muSaobisaTvis damaxasiaTebel

fazebs (miznis dasaxva, dagegmva, ganxorcieleba da Sefaseba).

dasasrul, monawileebi warmoadgenen Sedegebs da Seafaseben maT.

rac Seexeba proeqtiT muSaobis meTodis cnebas (Projektmethode),

frais gagebiT igi swavlis Ria formaa (offene Lernform), romlis ufro

zusti definicia Znelia da zogadia, vidre apelisa da knolisa, romelTa

ganmartebiT, proeqtiT muSaobis meTodi konkretulad proeqtis fazebs

aRwers.

situaciisa da Sesasrulebeli amocanebis mixedviT proeqtebi

SeiZleba sxvadasxvanairad ganxorcieldes. es amocanebi SeiZleba iyos

konstruqciuli (proeqts bolos eZleva garkveuli forma, saxe), kvleviTi

an informaciuli xasiaTis. es samive faqtori ki xazs usvams moswavleTa

aqtivobas, romelsac mizanTan, produqtTan mivyavarT.

3.2. proeqtiT muSaobis meTodis istoriuli mimoxilva

proeqtiT muSaobis meTods didi tradicia aqvs. mecnierebi karga

xania ikvlevdnen, Tu rodis gaCnda cneba „proeqti“ pedagogiur sferoSi

da droTa ganmavlobaSi ra modifikacia da cvlileba ganicada.

38

Page 39: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Auaxloesi gamokvlevebis Tanaxmad proeqtiT muSaobis meTodi XIX

saukuneSi arc amerikis SeerTebul StatebSi da arc germaniaSi ar

Seqmnila XX saukunis sareformo pedagogikis dros. proeqtis cneba

pirvelad XVI saukuneSi, italiaSi da kerZod arqiteqturis fakultetze,

safrangeTSi ki- XVIII saukunis dasawyisSi gvxvdeba. Aarqiteqturis

akademiebsa da umaRles teqnikur saswavleblebSi gavrcelebuli iyo

sxvadasxva meTodi, maT Soris proeqtiT muSaobis meTodic. proeqti

gulisxmobda farTo moculobis samuSaoebs, romlebic studentebs unda

SeesrulebinaT. es iyo kerZod, sxvadasxva nagebobebis (Sadrevani, eklesia,

sasaxle) eskizebi da quCebis, xidebisa da a.S. gegmebi. umaRlesi

saswavleblebi studentebisagan moiTxovdnen SemoqmedebiT

TanamSromlobas. maT moeTxoveboda fantazia da samuSaosadmi

damoukidebeli da originaluri midgoma.

SemdgomSi am meTodma fexi moikida amerikasa da germaniaSi.

XIX saukunis samocian wlebSi proeqtis cneba Aamerikul

pedagogikaSi masaCusetsis teqnologiuri universitetis damaarsebelma

uiliam b. rojersma Seitana. SemdgomSi proeqtis gagebis ori varianti

Camoyalibda: socialur-konservatiul-teqnologiuri (sozial-konservativ-

technologisch) da socialur-reformirebul-politikuri (sozialreformerisch-

politisch). es ukanaskneli xazs usvamda swavlas qmedebiT anu proeqtisadmi

xelosnur midgomas da gzas uxsnida praqtikuli niWiT dajildoebul

axalgazrdebs socialuri da ekonomikuri winsvlisken. socialur-

reformirebuli varianti gulisxmobda damoukidebel azrovnebas da

erTobliv moqmedebas. „axalgazrdas (.................), romelmac icis, rogor

dagegmos da ganaxorcielos proeqti (...............), verc xrikebiT moatyueb da

verc maRali avtoritetiT daCagrav“ (Francis A. Walker, cit. Knoll, 1991:53. ix.

Gudjons 2001: 73).

proeqtis idea drois moTxovnas Seesabameba. igi aris reaqcia

sazogadoebriv viTarebaTa swraf cvalebadobaze (industrializaciis

aRmavloba, masobrivi warmoeba, cxovrebis tradiciuli normebis rRveva).

amgvarad proeqtiT swavla moda ki ara, pasuxia Cveni drois

sazogadooebriv moTxovnebze.

39

Page 40: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

3.2.1. jon diui

(1859-1952)

amerikelma filosofosma da pedagogma, CikagoSi eqsperimentuli

skolis damaarsebelma jon diuim (1859-1952), mkacrad gaakritika

imdroindeli skolis dromoWmuli sistema da misi qcevis normebi.

jon diuis saxels ukavSirdeba 20-ian wlebSi CrdiloamerikaSi

gavrcelebuli e.w. „progresuli ganaTlebis“ moZraoba (progressive education),

romelmac SemdgomSi sxvadasxva saxiT evropis reformis pedagogikaSic

moikida fexi.

azrTa sxvadasxvaobis miuxedavad, proeqtis „mamad“ germaniaSi

swored jon diui iTvleba, romelmac proeqtiT muSaobis meTodis

sakuTari Teoria ganaviTara, Tumca amerikeli pedagogebi da

istorikosebi am azrs ar iziareben.

1916 wlidan diui xSirad gamoTqvamda sakuTar Tvalsazriss

proeqtis meTodTan dakavSirebiT da manamdec mraval miTiTebasa da

impulss aZlevda Tanamedroveebs. diuis ideebi sakmaod swrafad

gavrcelda. magaliTad, riCardsma 1900 wels diuis Teoriebi gaiziara da

proeqtiT muSaobis sakuTar koncefciaSic gamoiyena.

knolisa da apelis mixedviT, diuim proeqtiT muSaobis Taviseburi

Teoria Seqmna. Tavis naSromebSi „demokratia da aRzrda“ (Demokratie und

Erziehung“), „gamocdileba da aRzrda“ (Erfahrung und Erziehung“), „rogorc

vazrovnebT“ („Wie wir denken“) diui xazs usvams „problemiT swavlas“

(Lernen am Problem) da ara „proeqtiT swavlas“ (Lernen am Projekt). swored

problemaze da ara proeqtze muSaobis meTodi (Problemmethode)

40

Page 41: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

warmoadgenda gakveTilis konceptualur safuZvels diuis

laboratoriul skolebSi (Apell/Knoll 2001: 35).

laboratoriul skolebSi gakveTili im aqtivobebs moicavda,

romlebic socialuri cxovrebisaTvis iyo damaxasiaTebeli. DdiuisTvis

mniSvnelovani iyo konkretuli gamocdileba da problemebi, romlebsac

moswavleebi skolis gareT arsebul realobaSi iyenebdnen da, romlebic

maTi interesis sferos warmoadgenda.

Ddiui moswavleTa problemebs maT gamocdilebas ukavSirebs da

amasTanave Semdeg aspeqtebs gamoyofs:

• ramdenad WeSmariti da realuria problema anu ramdenad

gaiTavisebs moswavle problemas, xom ar aris is „Tavsmoxveuli“?

• ramdenad aqtualuri da mniSvnelovania problema

moswavleTaTvis, Tu maT mxolod maswavlebeli da mocemuli

saxelmZRvanelo gansazRvravs? monawileobs moswavle gansaxilveli

problemis SerCevaSi?

DdiuisTan moswavlis gamocdileba da problemebi gakveTilis

amosavali wertilia. AamasTanave sakvlevi masala ise unda SeirCes, rom

bavSvis azrovnebis unari ar SeizRudos. „moswavles, romelis gonebac

yvela saxis masaliT aris datvirTuli da, romelsac is cnobierad

verasodes Seafasebs, aucileblad gauWirdeba azrovneba“ (Dewey 1964: 213).

SerCeuli masalis daxmarebiT moswavles unda mieces saSualeba

„warmatebulad iazrovnos“ (erforlgreiches Denken), rac niSnavs: gamoiyenos

sakuTari gamocdileba da konkretuli damxmare saSualebebiT gadaWras

problemebi. „saazrovno masala Sedgeba ara azrebisgan da fiqrebisgan,

aramed qmedebebisgan, faqtebisgan, movlenebisa da sagnebis

urTierTmimarTebisgan. sxvagvarad rom vTqvaT: visac surs warmatebulad

iazrovnos, winaswar unda miiRos sxvadasxva saxis gamocdileba, romelic

mas saSualebas miscems, damxmare saSualebebiT gadaWras mocemuli

problema“ (Dewey 1964: 209).

41

Page 42: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

diuis azriT Seswavlili masala xSirad xelovnuri da

moswavleTaTvis arabunebrivia, romelsac mxolod gamocdaze Tu

gamoiyenebs. yoveldRiuri, skolis gareT arsebuli realobisgan

miRebuli gamocdilebisTvis es masala mxolod „mkvdari masaa“.

Teoriuli codna da praqtika, swavlis Sinaarsobrivi mxare da cxovreba

erTmaneTTan unda iyos dakavSirebuli, radganac mxolod am gziT

warmoiqmneba bavSvis „azrovnebiT miRebuli gamocdileba“ (Dewey 1964:

209).

„sadac skola laboratoriebiT, saxelosnoebiTa da baRebiTaa

aRWurvili, sadac xSirad idgmeba Teatraluri warmodgenebi, imarTeba

TamaSebi da, sadac sportsac garkveuli adgili ukavia, iq SesaZlebelia

codnis miReba da im sazrisis („geistiger Inhalt“) gacnobiereba, romelic

momavalze orientirebul gamocdilebas warmoqmnis. gonebrivi Sinaarsi

samyarosgan gancalkevebulad ar arsebobs, is movlenaTa zRvis

calkeul kunZuls ki ar warmoadgens, aramed mas moqmedebaSi mohyavs da

amdidrebs yoveldRiur cxovrebas. codna maSin cocxldeba, roca is

ZalaSi Sedis da qmedebis daregulirebaSi monawileobs“ (Dewey 1964: 216).

problemebisa da Temebis dasamuSaveblad da „saganmanaTleblo

gamocdilebis“ (bildende Erfahrung) misaRwevad moswavle, diuis mixedviT,

mecnierulad unda miudges Tavis saqmes da azrovnebis xuTi cnobili

safexuri gaiaros:

• problemis sirTulis gancda (situaciaSi moxvedra, romelic

bavSvisTvis problemuria da masSi interess iwvevs);

• problemis dakonkreteba;

• gegmis SemuSaveba;

• gegmis gaazreba;

• problemis gadaWra.

es safexurebi moswavleTa gamocdilebasa da interesebs ukavSirdeba

da maTi meSveobiT moswavleebs uviTardebaT azrovnebis unari da Cvevebi,

socialuri da demokratiuli TviTSegneba,

42

Page 43: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

rac Seexeba proeqtis cnebas, diui mas „praqtikuli konstruqtiuli

qmedebis“ mniSvnelobiT iyenebs. sxva samuSaoebs, rogoricaa magaliTad,

kvleva, Zieba, socialuri qmedeba, diui Segnebulad gamoricxavs.

konstruqciuli samuSao, saqmianoba diuis mixedviT, aris „moqmedeba,

Sroma, romlis drosac moswavle iyenebs CaquCs, xerxs, qlibs da a.S.

kilpatrikisgan gansxvavebiT, romelic proeqts ganixilavs rogorc

erTian meTods, diuisTan es proeqti konkretuli, gansakuTrebuli

meTodia, romelic „problemas“ eqvemdebareba.

Ddiui gamoyofs oTx kriteriums, romelsac yvela proeqti unda

Seicavdes da romlebmac saganmanaTleblo da aRmzrdelobiTi amocanebi

unda Seasrulon:

• proeqti unda iTvaliswinebdes moswavleTa interesebs, anu is

unda Seesabamebodes maT moTxovnilebebsa da gamocdilebebs;

• proeqti cxovrebaSi raime faseuls unda warmoadgendes, anu

is mozrdilTa TvalTaxedviTac mniSvnelovani da gamosadegi unda

iyos;

• proeqti kompleqsuri unda iyos. is ara mxolod xelosnur,

xelsaqmiT samuSaos unda Seicavdes, aramed proeqtze muSaobisas

moswavlem SemecnebiTi codnac (geistiges Wissen) unda miiRos. • proeqti unda iyos uwyveti. is garkveul drois monakveTs

unda moicavdes da Semdgom bunebrivad erwymodes momdevno

saswavlo Temas, rac moswavleebis gamocdilebas Tanmimdevrulad

gaafarToebs.

rac Seexeba maswavlebels, diui mas proeqtze muSaobisas gadamwyvet

mniSvnelobas aniWebs. maswavlebeli ganze ar unda idges. igi „unda

zrunavdes gegmebze da proeqtebze, romlebic moswavleebs aiZulebs,

problema winaswar ganWvriton da iazrovnon“ (Apell/Knoll, 1991: 38).

43

Page 44: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

im maswavleblisgan gansxvavebiT, romelic moswavles mza masalas

awvdis da Semdgom mocemuls zustad ismens, diuis koncefciis Tanaxmad

maswavlebeli gulxeldakrefili ki ar zis, aramed moswavlesTan erTad

muSaobs da proeqtis aqtiuri Tanamonawilea. saerTo muSaobisas

maswavlebeli Tavisdauneburad TviTonac swavlobs da sxvasac aswavlis.

„rac ufro naklebad eqneba gaazrebuli maswavlebelsac da moswavlesac,

rom erTi aswavlis, xolo meore swavlobs, miT ukeTesi!“ (Dewey 1964: 214).

Ddiuis proeqtiT muSaobis mTavari kriteriumi, kilpatrikisagan

gansxvavebiT, qmedebis Tavisufleba ki ara, azrovnebis Tavisuflebaa,

romelic konstruqciul qmedebaSi iCens Tavs.

3.2.2. uiliam hard kilpatriki

(1871-1965)

pedagogikis filosofosi da diuis mowafe uiliam hard kilpatriki

1918 wels gamoqveynebul naSromSi „proeqtis meTodi“ (The Projectmethod)

proeqtiT muSaobis meTodis axal definicias gvTavazobs.

rogorc sayovelTaod cnobilia, kilpatriki proeqtis sakuTar

koncefcias diuis gamocdilebis Teoriaze dayrdnobiT ayalibebs, Tumca

diuis pragmatuli gamocdilebis Teoriis garda, eduard Torndaikis

swavlebis bihevioristul Teoriasac iyenebs.

Torndaikis „swavlis kanonebidan“ gamomdinare kilpatriki askvnis,

rom bavSvis fsiqologia swavlebis procesis umniSvnelovanesi momentia.

bavSvma unda SeZlos gadawyvetilebis damoukideblad miReba imis Sesaxeb,

Tu risi gakeTeba surs. rodesac bavSvi sakuTar mizansa (Absicht) da

miswrafebas mihyveba, maSin is ukeTesadac grZnobs Tavs da swavlis

procesSic ukeTes Sedegs aRwevs.

swavlis fsiqologiis am Tvalsazriss kilpatrikma SeurCia termini

„qmedebis Tavisufleba“ („Freiheit zum Handeln“) da „kmayofilebiT qmedeba“

(„Handeln mit Befriedigung“). es Tvalsazrisi kilpatrikma safuZvlad daudo

44

Page 45: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

erTgvarad aRzrdisa da swavlebis sakuTar koncefcias. amasTan erTad,

igi proeqts miiCnevda rogorc raRac „pro-eqtirebuls“ (als „etwas Pro-

jektiertes“), „gonebaSi dagegmilsa“ da „ganxorcielebads“. proeqts

warmarTavs Canafiqri (ganzraxva), rac ar unda wamoiwyos bavSvma. simRera

iqneba es Tu TamaSi, swavla Tu Sroma- yvela SemTxvevaSi proeqtTan

gvaqvs saqme. Aaqedan gamomdinare, kilpatriki proeqts ganmartavs

rogorc winaswarganzraxul qmedebas, romelic mTeli ZalisxmeviT

sruldeba socialur garemoSi. TvalsaCinoebisaTvis kilpatriks aseTi

magaliTi mohyavs: „vTqvaT gogonas unda kaba Seikeros. Tu am qmedebisas

mTeli misi gulisyuri am saqmianobiskenaa mimarTuli da igi dagegmils

axorcielebs. am SemTxvevaSi, kilpatrikis azriT, tipiur proeqtTan

gvaqvs saqme, romelic socialur garemoSi gamiznulad ganxorcielda. is,

rom kabis Sekerva gamiznuli iyo, udavoa. Canafiqri mas yovel Semdgom

nabijs karnaxobda da mTel qmedebas erTian saxes aZlevda. Sroma rom

socialur garemoSi mimdinareobda, naTelia: sxva gogonebs kaba

aucileblad unda enaxaT“ (Apel/Knoll 2001: 31).

kargi gakveTili kilpatrikTan mTel rigs gulisxmobda. iseve

rogorc vudvorTTan da riCardTan, masTanac gakveTili oTx fazas

moicavda: „ganzraxvas“ („Beabsichtigen“), „dagegmvas“ („Planen“),

„ganxorcielebas“ („Durchführen“) da „Sefasebas“ („Beurteilen“). proeqtis

idealur ganxorcielebaze maSin SeiZleba laparaki, Tu oTxive fazas

sisruleSi moviyvanT da Tu Sefasebis iniciatorebi moswavleebi iqnebian

da ara maswavleblebi. mxolod im SemTxvevaSi, Tu moswavleebs qmedebis

Tavisufleba eqnebaT da qmedeba „kmayofilebiT“ dasruldeba, isini

Tavdajerebulobas da sixalises igrZnoben da gadawyvetilebis miRebis

unars SeiZenen. Aam Tvisebebs ki kilpatriki arsebobisa da zrda-

ganviTarebisaTvis aucilebel faqtorebad miiCnevda.

proeqtis kilpatrikiseuli definicia revolucioneruli xasiaTis

iyo. aRniSnuli koncefcia did winaaRmdegobas ara marto

konservatiulad ganwyobil pedagogebisagan waawyda, aramed liberalebic

da TviT progresulad moazrovne mecnierebic ki ewinaaRmdegebodnen mas.

kilpatriki verc jon diuis kritikas ascda.

45

Page 46: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

3.2.3. reformis pedagogika germaniSi

sareformo pedagogika daaxloebiT 1895-1933 wlebs iTvlis. proeqtis

ideis ganviTarebisTvis gansakuTrebiT nayofieri iyo XX saukunis 20-30-

iani wlebi.

sareformo pedagogikis mniSvnelovani damaxasiaTebeli niSnebia:

• aRzrda bunebrivi cxovrebis meSveobiT

• sxvadasxva asakis mqone moswavleTa erToblivi qmedeba;

• calkeul moswavleTa survilebis ganxorcieleba da am gziT

maTi pirovnebad Camoyalibeba;

wina planze wamoiwia konstruqciulma azrovnebam da praqtikulma

qmedebam.

germaniaSi vxvdebiT proeqtiT muSaobis meTodis momxre mraval

mniSvnelovan winamorbedsa da pedagogs, romlebmac proeqtze

orientirebuli swavlebis mniSvnelovani elementebi da principebi

SeimuSaves.

karl frai maT proeqtis fuZemdeblebad da istoriul

gzamkvlevebad miiCnevs. mokled ganvixiloT TiToeuli maTgani.

berTold oto

(1859-1933)

46

Page 47: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

berTold oto ar iziarebs ganaTlebis sistemaSi arsebul mtkice

kanonebs. misi azriT, sazogadoebrivi cxovrebis Secvlasa da

ganviTarebasTan erTad icvleba ganaTlebis sistemac. aqedan gamomdinare

bavSvebsa da mozardebs sakuTari msoflmxedveloba eqmnebaT da

metyvelebis Taviseburi formebi axasiaTebT. Aamitom gakveTilze

maswavlebelma aucileblad unda gaiTvaliswinos da daamuSavos maTi

spontanuri SekiTxvebi da problemebi. Aamgvarad, berTold oto

amkvidrebs cnebas „erToblivi gakveTili“ („Gesamtunterricht“) (gakveTilis

forma, romelic kompleqsur Temebs ganixilavs da ar aris dayofili

calkeul sagnebad), romlis dagegmvasa da organizebaSi bavSvi

aqtiuradaa CarTuli (gakveTilis es forma kviraSi ramdenime

gakveTilisagan Sedgeba). mTeli skola ikribeba da yvelani erTmaneTs

SekiTxvebs usvamen. am SemTxvevaSi maswavlebeli moderatoria da rCevebs

aZlevs Tanamonawileebs. misi mizania, mosaxleobas saWiro ganaTleba

miaRebinos.

oto gakveTilis koncefciaSi eyrdnoba biurgerul ojaxSi bavSvis

organul zrdasa da ganviTarebas. yoveldRiur saubrebs (Tagesgespräch) igi

skolaSi mimdinare swavlis procesSi ganixilavs (organizaciis principi),

rom ar moxdes bavSvis gonebis danawevreba. biurgeruli ojaxi, otos

azriT, warmoadgens sxvadasxva asakis adamianTa gonebrivi erTobliobis

mTavar nimuSs. es ki skolisa da gakveTilis organizaciis mniSvnelovani

aspeqtia.

hugo gaudigi

(1860-1923)

hugo gaudigi ganaTlebis sistemaSi did safrTxes xedavs:

moswavleebs codnis miReba mxolod winaswar dadgenil farglebSi

uxdebaT, rac zRudavs rogorc mTel sazogadoebas, aseve calkeuli

adamianis Tavisufali ganviTarebis SesaZleblobas. swored skolam unda

Seuwyos xeli Tavisufal gonebriv moqmedebas, romelic

TviTganviTarebisa da pirovnebad Camoyalibebis umTavresi winapirobaa.

47

Page 48: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

gaudigis mixedviT, gonebriv moqmedebas bavSvi Tu mozardi mxolod maSin

miaRwevs, roca mas mivcemT saSualebas, rom man ara marto mza masaliT

isargeblos, aramed damoukideblad imoqmedos, gakveTili dagegmos da

dasaxul mizans miaRwios.

herman lici

(1868-1919)

lici ganaTlebis sajaro, saerTo sistemis winaaRmdeg gamodis.

misTvis yovlad miuRebeli da warmoudgenelia inteleqtualuri

calmxrivoba, romelSic igi gulisxmobs masalis dazepirebas, da Semdeg,

mis daviwyebas garkveul droSi. licma daarsa sameurneo skolebi,

romelTa devizia: „sinaTle-siyvaruli-cxovreba“, sadac moswavleebs

damoukideblad qmedeba unda eswavlaT. sameurneo skolebSi mTavar

saqmianobas warmoadgenda fizikuri da sasoflo-sameurneo saqme, avejis

damzadeba, sakuTari sacxovrebeli adgilis mowyoba, saerTo

sacxovreblebis gafarToeba, pasuxismgeblobis aReba Soreuli

mogzaurobebis dagegmvisa da ganxorcielebis dros. licis mixedviT,

„moswavleebs unda hqonodaT gambedaoba, rom raime gaekeTebinaT. maT unda

eswavlaT, cxovreba erT mTlianobad aReqvaT da sakuTari Tavisufali

dro damoukideblad daegegmaT“ (Frey 1998: 44).

peter peterzeni

(1884-1952)

peter peterzenisTvis skola aris dasaqmebis sxvadasxva formisTvis

gamoyofili adgili (TamaSi, zeimi, codnis miRebis kursebi,

individualuri samuSao, muSaoba patara da did jgufebSi da erToblivi

48

Page 49: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

saskolo samuSao (e.w. saskolo Temi, rodesac erTi skolis

maswavleblebi, moswavleebi da mSoblebi erTad muSaoben. „Gemeinschaft der

Lehrer, Schüler und Eltern einer Schule, durch deren partnerschaftliches Zusammenwirken

Unterricht und Schulleben ausgestaltet werden sollen“ ( Wörterbuch Pädagogik 200: 482).

peterzenis „ienis gegmaSi“ mniSvnelovani adgili ukavia swavlebis

centralur Temas -proeqtiT muSaobas. proeqtSi monawileoben rogorc

moswavleebi ise maswavlebeli. isini damoukideblad gegmaven dasaxul

amocanebs, erToblivad msjeloben sxvadasxva problemis gadawyvetilebis

SesaZleblobebze da, amiT yoveldRiur cxovrebaSi erTvebian

georg kerSenStaineri

(1854-1932)

kerSenStainerma wina planze wamoswia konstruqciuli saqmianoba

(konstruktive Betätigung) anu sarewao saqmianoba. mozardebs unda eswavlaT

sakuTari samuSao iaraRebis gamoyeneba da am gziT gamklavebodnen

konkretul amocanas.

samuSaos mTavari idea iyo gansazRvrul droSi Sesabamisi masalis

gamoyeneba da misTvis Sesabamisi funqciis miniWeba. es iyo swavlebisadmi

kerSenStainiseuli midgoma, romelsac igi miunxenis profesiul skolebsa

da Sromis skolebis saerTo programaSi nergavda

fric karzeni

(1885-1951)

fric karzenma pirvelma gamoiyena germaniaSi cneba ”proeqti” farTo

gagebiT. proeqtis mizania sazogadoeba kulturis ufro maRal

safexurze aiyvanos. misTvis skola socialuri Sromis skolaa, romelic

Tanamedrove saxelosnos hgavs. skolis wevrebi damoukideblad saxaven

miznebs. maswavleblebisa da moswavleebisgan Semdgari jgufi proeqtis

dasawyisSi erToblivad adgens gegmas mTliani skolisTvis. calkeuli

49

Page 50: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

jgufebi ki Semdeg iReben gadawyvetilebas, am gegmis romeli proeqti

ganaxorcielon.

karzenis mizania, moswavleebma azrianad imuSaon da erToblivi

muSaobiT dasaxuli amocanebisa da problemebis warmatebuli gadawyveta

iswavlon. igi aseve moiTxovs, rom proeqtebi sabolood produqtebsac

Seicavdnen, romlebsac yvela dainaxavs (vizualuri proeqtebi), radganac

wlis bolos yvela maTgans gamofenaze waradgenen da kritikulad

Seafaseben.

oto haze

(1893-1961)

oto haze proeqtiT muSaobis meTodisTvis amkvidrebs cnebas Vorhaben

- gegma, ganzraxva, Canafiqri. varjiSisa (gakveTilze da yoveldRiuri

cxovrebidan miRebuli mniSvnelovani unar-Cvevebis, mag: kiTxva, laparaki,

wera, angariSi; farTo gagebiT: manqanis tareba, telefoniT sargebloba,

axali mediebis gamoyeneba da a.S. (Wörterbuch Pädagogik 2004: 337) da

erToblivi gakveTilis (bertold otos stilSi) Semdeg haze sabaziso

skolis mesame ZiriTad meTodur formad gegmas miiCnevs. haze

moswavleebisagan iTxovda konkretuli produqtis Seqmnas da saqmis

srulyofilad Sesrulebas. moswavleebs raRac unda gaekeTebinaT, unda

emoqmedaT. Sesasrulebeli amocanebi ar unda yofiliyo xelovnuri,

aramed moswavleebs maTTvis mniSvnelovan TemebTan gamklaveba unda

SeZlebodaT.

haze ar zRudavs dasamuSavebel Temebs, magram gansakuTrebiT

yuradRebas amaxvilebs iseT standartul Temebze, rogoricaa magaliTad:

skolaSi zeimis gamarTva, skolis gazeTisa da sabavSvo TamaSebis

momzadeba da a.S. bavSvebs eZlevaT saSualeba, sakuTari gegma

warmoadginon.

adolf raihvaini

(1898-1944)

50

Page 51: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

hazesgan gansxvavebiT raihvaini kompleqsur, erTobliv gakveTilze

wina planze wamowevs Canafiqrs, gegmas.

misTvis mniSvnelovania damoukidebeli, ganaTlebuli sazogadoebis

Camoyalibeba. maswavlebeli da moswavleebi erTad muSaoben da

sabolood erTobliv produqts qmnian. raihvaini swored amas miiCnevs

yovelmxriv ganviTarebul adamianad Camoyalibebis winapirobad.

diuis msgavsad, aqac xdeba idealuri sazogadoebis uaryofa.

3.2.4. proeqtebi ruseTsa da saqarTveloSi

ruseTis pedagogiur praqtikaSi proeqtiT muSaobis meTods

garkveuli gagebiT blonskisTan da makarenkosTan vxvdebiT.

pavel blonski (1884-1941) avtoria cnobili wignisa „Sromis skola“,

romelSic igi radikalurad akritikebs Zvel saskolo sistemas da

Sromis marqsistul gagebas ayenebs wina planze.

blonskis surda humanitarul skolebsa da gimnaziaSi

erTmaneTisagan gamoyofili kulturisa da skolis integrireba.

integraciis adgili ki skola unda yofiliyo, sadac sami wlis asakidan

18 wlamde unda eswavla bavSvsac da mozrdilsac.

blonski Sromis marqsistul gagebas iziarebda. „Sroma adamiansa da

bunebas Soris is procesia, roca adamiani bunebas Tavis nebas

umorCilebs, aiZulebs mas emsaxuros adamianis moTxovnebs“ (Blonskij 1919/

1979: 9. ix. Frey 2007: 38). blonskim gaakeTa ramdenime Temis saswavlo gegmis

msgavsi monaxazi. magaliTad: adgilobrivi mrewveloba (Heimindustrie, 2-dan

18 wlamde). misTvis mTavari iyo, rom moswavleebs Sromis iaraRebiT

emuSavaT, amave dros, mocemuli modelis mixedviT axali nimuSi

daemzadebinaT, eqskursiebi moewyoT, ekiTxaT, moeyolaT sxvadasxva ambavi.

dasamuSavebeli Tema socialur aspeqtsac moicavda.

blonskis SromiTi skolis mniSvnelovani niSnebia:

• skola, rogorc cxovrebiseuli sivrce, samuSao sivrce da

gasarTobi sivrce;

51

Page 52: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• qmediTi adamiani, xelosani, rogorc saswavlo gegmis

SemuSavebis mTavari monawile.

anton makarenko (1888-1939)- skolaSi aswavlida 1905-1920 wlebSi da

igi cdilobda gazepirebaze dafuZnebuli gakveTilis gauqmebas da

moswavleebis erToblivi qmedebiT aRzrdas. sxvadasxva sfero da misi

ganxorcielebis sxvadasxva SesaZlebloba motivacia unda yofiliyo

maTTvis. skolis gareT arsebul realobas unda gaefarToebina da

gaemdidrebina saskolo muSaoba.

makarenkom usaxlkaro da mSier mozardTaTvis daaarsa kolonia,

romlis mizani iyo erTobliv Sromaze, qmedebaze damyarebuli

urTierTgageba, TviT ukidures situaciaSic ki. makarenko

aRsazrdelebTan erTad msjelobda ara marto mizanze, Temasa da samuSao

pirobebze, aramed imazec, Tu rogor unda emoqmedaT da, sad da rodis

ganexorcielebinaT Canafiqri. magaliTad SeSis daCexva, fexsacmlis

Sekerva da sxv. xelosnur, mwarmoeblur da sxva msgavs saqmianobas

makarenko ganaTlebis mTavar Semadgenel nawilad miiCnevda.

misi azriT, „yvelaferi es adamianis cxovrebis nawilia da amitom

ganaTlebisaTvis mniSvnelovani“ (Frey 1998: 56).

Aadreuli sabWouri reformis pedagogikaSi nadeJda krupskaia (1869-

1939) akritikebda Teoriasa da praqtikas, wignsa da cxovrebas Soris

arsebul „damRupvel ufskruls“, romlis daZlevac SesaZleblad miaCnda

proeqtiT muSaobis amerikul meTodSi „mciredi cvlilebis SetaniT“.

saWiro iyo mxolod „individualuri miznebisa da individualuri

samuSao formebis koleqtiuriT Secvla. stimuli da interesi ki

Tavidanve konkretuli sazogadoebrivi miznis misaRwevad unda iyos

mimarTuli“ (Krupskaja, 1971: 159. ix: Suid de Boutemard 1976: 61).

1930 wels iyo mcdeloba, gakveTili proeqtiT muSaobis meTodiT

waremarTaT, magram sabWoTa kavSiris komunisturi partiis centralurma

52

Page 53: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

komitetma es mcdeloba CaSala im motiviT, rom es meTodi antileninuri

iyo da skolis destruqcias uwyobda xels.

saqarTvelos saganmanaTleblo sistemaSic proeqtiT muSaobis

meTodis damcvelebi (diui, kilpatriki, dantonis gegma, memarcxeneebi).

mkacrad gaakritikes maTi ideebi sabWoTa skolis sistemisaTvis

antilenur, antimecnierul da sazianod iqna miCneuli.

msurs warmovadgino proeqtiT muSaobis meTodis imdroindeli

kritika (skolis kvdoma) da calkeuli kritikuli aspeqti sapirispiro

mosazrebiT davasabuTo.

• sistematuri codnis uaryofa;

• skolis wamyvani mniSvnelobis ugulebelyofa

aRzrdaSi;

• bavSvTa Soris qiSpi da konkurencia;

• maswavleblis profesiis gauqmebis moTxovna;

• moswavleTa (individualuri) codnis Sefasebis gauqmeba;

• saklaso oTaxebis gauqmeba;

• sruli anarqia gakveTilze;

• saswavlo gegmis uaryofa;

• yovelmxriv ganviTarebuli adamianis

aRzrdis SeuZlebloba.

(d. lorTqifaniZe 1983: 142-143)

1. sistematuri codnis uaryofa

sistematuri codna swored proeqtiT muSaobis meTodiT da proeqtze

orientirebuloi samuSao formebiT unda Seivsos.

53

Page 54: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

moswavleebs unda mieceT saSualeba, saswavlo gegmiT dadgenili

specialuri codna, romelsac sistematurad iReben moswavleebi,

sxvadasxva qmedebaze orientirebuli saswavlo formebiT damoukideblad

gaamdidron. swavlebis es forma moswavleebs sxvadasxva unarebsa da

kompetenciebs ganuviTarebs.

2. moswavleebs Soris konkurencia

radgan proeqtiT muSaobis dros Sesrulebuli samuSao iseTi

tradiciuli meTodebiT ar fasdeba, rogoricaa, magaliTad niSnis miReba,

qreba moswavleTa Soris arsebuli konkurenciac (uaryofiTi gagebiT).

sxvadasxva socialuri formebic, romlebic proeqtiT muSaobis

ganuyofel nawilis Seadgens, xels uwyobs moswavleebSi erToblivi

muSaobis unarebisa da urTierTdaxmarebis survilis gamomuSavebas.

3. sruli anarqia swavlebis procesSi

proeqtiT muSaoba ar gulisxmobs ubralod aqcias, qmedebas,

romelic moswavleebs gaaxalisebs da maTSi mowyenilobas gaaqrobs.

swavlis es meTodi wina planze wamowevs produqtiul, Sedegze

orientirebul aqtivobas, qmedebas, romelsac moswavleebi winaswar

gegmaven, struqturad ayalibeben, da bolos, dasaxul mizans aRweven.

4. maswavleblis rolis gauqmeba

proeqtiT muSaobis meTodis erT-erTi mniSvnelovani aspeqtia

maswavleblis roli da maswavleblisa da moswavlis urTierToba. iseve

rogorc moswavle, maswavlebelic aqtiuradaa CarTuli sxvadasxva

aqtivobaSi, moswavleebTan erTad is ayalibebs calkeul miznebsa da

Sesasrulebel amocanebs.

54

Page 55: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

maswavlebeli aris ara yovlismcodne adamiani, romelic mTlianad

marTavs swavlis process, aramed igi rCevebs aZlevs Tanamonawileebs da

exmareba maT proeqtis dagegmvasa da ganxorcielebaSi. rac niSnavs, rom

is mxolod maswavlbeli ki ar aris, aramed, saWiroebis SemTxvevaSi,

proeqtis Tanamonawilecaa.

miuxedavad imisa, rom maswavlebeli swavlis procesSi ar

dominirebs, mas mainc mniSvnelovani adgili ukavia proeqtSi.

mokled SevajamoT is aspeqtebi, romelic maswavlebelma proeqtze

muSaobis dros aucileblad unda gaiTvaliswinos:

• moswavleebTan erTad maswavlebeli proeqtis miznebs

adgens da konkretul Temebsa da problematikaze msjelobs;

• maswavlebeli did dros uTmobs calkeul moswavlesa

da jgufs;

• maswavlebelma moswavleebs (gansakuTrebiT

axalbedebTan) qmedebaze orientirebuli muSaobis mravali

saxeoba unda SeurCios da miawodos;

• Temis, problemis SerCevasa da Setanis dros

maswavlebelma frTxilad unda imoqmedos. gansakuTrebuli

yuradReba unda mieqces saswavlo gegmasa da skolis

programaSi mocemul Temebsa da sagnebs;

• maswavlebelma moswavleebs yuradReba unda

gaamaxvilebinos qmedebisa da muSaobis sxvadasxva

saSualebaze;

• calkeuli Sesasrulebeli amocanebis dagegmvasa da

ganxorcielebis dros maswavlebeli exmareba proeqtis

monawileebs da maT problemis gadasaWrelad swor

mimarTulebas aZlevs;

• proeqtis msvlelobisas maswavlebeli akvirdeba

monawileebs da obieqturad da konkretuli kriteriumebis

mixedviT afasebs Sesrulebul davalebebsa da miRweul

55

Page 56: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Sedegs. AamasTanave is maT miTiTebebs aZlevs momavalSi

ukeTesi Sedegis misaRwevad;

• maswavlebeli wesebsa da instruqciebs ki ar adgens,

aramed moswavleebTan erTad calkeul SekiTxvasa da

problemas ganixilavs.

(maswavleblis rols dawvrilebiT SevexebiT mesame TavSi: „proeqtis

fazebi“).

5. TiToeuli moswavlis individualuri kontrolis uaryofa

proeqtze muSaobisas TiToeuli moswavlis codnis da muSaobis

xarisxis Semowmeba TavisTavad Znelia da xandaxan SeuZlebelic. Tumca

imisda mixedviT, Tu ra moculobisa da ra Sinaarsisaa proeqti da ra

miznebs Seicavs igi, SeiZleba individualuri kontrolis Semowmebis

ramdenime xerxs mivmarToT. Sefasebis faza (evaluacia) saSualebas

iZleva, mTeli samuSao kidev erTxel SevajamoT da calkeuli davaleba

xelaxla dawvrilebiT ganvixiloT. Sesrulebuli amocanebis wardgenis

Semdeg SeiZleba ganvsazRvroT, ra mizans miaRwia TiToeulma monawilem

sakuTari qmedebis Sedegad da, romeli unari da enobrivi kompetencia

gamoumuSavda mas. es ki ucxouri enis SeswavlisTvis umniSvnelovanesi

faqtoria.

6. saklaso oTaxebis gauqmeba

proeqtebi da proeqtis msgavsi samuSao formebi xorcieldeba

rogorc saklaso oTaxebSi, ise skolis gareTac. es damokidebulia

mxolod imaze, Tu ra tipis davalebebs asruleben moswavleebi da ra

mocuobisaa dagegmili proeqti.

7. skolis wamyvani rolis ugulvebelyofa aRzrdaSi

56

Page 57: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

skola winaswar dagegmili da SemuSavebuli saswavlo gegmiT mudam

iqneba wamyvani saswavlo dawesebuleba. proeqtebma da proeqtze

orientirebuli gakveTilis formebma ki unda Seavson da mravalferovani

gaxadon swavlis tradiciuli procesi. es proeqtebi saswavlo gegmas

unda esadagebodes (sxvadasxva saganSi codnis gaRrmaveba), magram aseve

misgan damoukideblad skolis gareT arsebul realobaSic unda

ganxorcieldes.

57

Page 58: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

8. yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrdis SeuZlebloba

proeqtebis saSualebiT moswavleebi sakuTari gamocdilebidan da

praqtikuli muSaobiT sxvadasxva sferoSi miRebul codnas afarToeben.

sakuTari Zalis gamoyenebiT, isini arsebul realobas umklavdebian.

aqedan gamomdinare, Tavdajerebuloba da identurobis Camoyalibeba

yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrdis umniSvnelovanesi

faqtoria. AamasTanave saWiroa inteleqtis sxvadasxva sferos ganviTareba.

erTis mxriv logikuria, rom proeqtiT muSaobis meTodi sabWoTa

kavSiris dros uaryves. yvela unda damorCileboda im saswavlo gegmebs,

romlebic gansazRvrul, konkretul sagnebs Seicavdnen. maswavlebels,

rogorc umaRles instancias klasSi, wamyvani roli ekava gakveTilze da,

rogorc wesi, TviTon gansazRvravda, Tu rogor unda emuSavaT

moswavleebs da, ra davalebebi unda SeesrulebinaT gakveTilze.

saklaso oTaxi ki swavlis procesis mTavar adgils warmoadgenda.

miuxedavad imisa, rom proeqtiT muSaobis meTodi mkacrad

gaakritikes, swavlebis am meTods garkveulwilad mainc iyenebdnen.

kedlis gazeTi, saskolo redaqciebi, skolis Teatri da mravali wre

(yvela saganSi) skolaSi swavlis erTerTi mniSvnelovani Semadgeneli

nawili iyo. magram masSi mxolod saukeTeso moswavleebi monawileobdnen.

aRsaniSnavia agreTve isic, rom aseTi tipis proeqtebi da proeqtze

orientirebuli swavlis formebi ideologiur xasiaTs atarebda da

gakveTilze erT mizans, moswavleebis komunisturi suliskveTebiT

aRzrdas, emsaxureboda.

60ian da 70ian wlebSi proeqtiT muSaobis meTodma germaniasa da

mTel evropaSi aRmavloba ganicada. Aam periods sxvagvarad inovaciis

xanasac uwodeben. A

58

Page 59: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

axali reformebi ganaTlebis axal modelebs iTxovdnen. italiaSi am

dros Seiqmna mimdinareoba „axali skola“ („scuola nuova“), inglisSi Seiqmna

axali programebi da saswavlo gegma, SveicariaSi ki- axali gegmebi

„momavali maswavleblebis ganaTlebisaTvis“ („Lehrerbildung von morgen“).

proeqtiT muSaobis meTodi iyo programa „swavlebis Sinaarsebis

gaqvavebis“ winaaRmdeg (Versteinerung der Inhalte). es iyo demokratiisa da

samarTlianobis simbolo. butemas mixedviT, swavlebis es meTodi

studentebmac aitaces (studenturi moZraoba, 1968), rom amiT TavianTi

politikuri miznebi ganexorcielebinaT.

proeqtiT muSaobis meTodi ufro da ufro popularuli xdeboda.

80ian wlebSi maswavleblebma survilic ki gamoTqves, rom ara marto

proeqtis kvireulebi CaetarebinaT, aramed proeqtiT swavlebis meTodi

tradiciul gakveTilzec gadmoetanaT.

proeqtiT muSaobis meTodma fexi moikida aseve umaRles

saswavleblebSi. swavlebis am meTodis mTavari xuTi kriteriumi iyo:

sazogadoebasTan, problemasa da praqtikasTan dakavSireba,

interdisciplinaruli swavleba da meTodTa mravalferovneba.

proeqtiT muSaobis meTodi maswavlebelTa kvalifikaciis

amaRlebaSic garkveul rols TamaSobda.

DdResdReobiT proeqtze orientirebuli gakveTilis formebi

pedagogiuri praqtikis mtkice Semadgeneli nawilia germaniis skolebsa

da umaRles saswavleblebSi.

3.3. proeqtiT muSaobis miznebi

59

Page 60: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtis sxvadasxva definiciis ganmartebisas umetesad orma

mimarTulebam iCina Tavi, romlebic proeqtiT swavlebis zogad miznebad

SeiZleba CaiTvalos. esenia. yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrda

da skolaSi swavlebis Secvla.

ganvixiloT TiToeuli maTgani ufro dawvrilebiT:

yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrda:

proeqtiT muSaobis dros moswavleebi aqtiurad muSaoben konkretul

problemaze da damoukideblad gegmaven, axorcieleben da afaseben

sakuTar namuSevars. proeqtiT muSaobam xeli unda Seuwyos calkeuli

individis mravalmxriv ganviTarebas, masSi aqtiuri erToblivi muSaobiT

sxvadasxva unarebisa da kompetenciebis gamomuSavebas. moswavlem aseve

sworad unda gamoiyenos muSaobis sxvadasxva teqnika da swavlis meTodi.

pirovnebis Camoyalibebis Sedegs rom mivaRwioT, Semdegi konkretuli

miznebi unda gaviTvaliswinoT:

• proeqtiT muSaoba TavisTavad gulisxmobs azrovnebis,

SegrZnebebisa da qmedebis. CarTvas masSi. es ki imas niSnavs, rom

moswavlem konkretul problemaze praqtikulad muSaobis dros

TemasTan dakavSirebuli codna da informacia unda Seagrovos da

daamuSaos;

• proeqtiT muSaobam moswavleSi unda ganaviTaros

„politikuri qmedebis unarebi“ (Apell/Knoll 2001:103. ”Politische

Handlungsfähigkeiten”).

• gamocdilebis miRebasTan erTad moswavleebma sajaro

problemebze unda imsjelon, romlebic aseve mniSvnelovania mTeli

sazoadoebisTvis da, maTgan politikur angaJirebasa da interess

moiTxoven;

• proeqtiT muSaobam individSi „koleqtiurobis unari“

(Apell/Knoll 2001:103. ”Gemeinschaftsfähigkeit“) unda ganaviTaros.

60

Page 61: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Ddamoukidebloba da gunduri muSaoba, pasuxismgeblobis grZnoba

da problemaze erToblivi muSaoba, proeqtiT swavlebis amosavali

wertilia;

• moswavleebi damoukideblad gegmaven, axorcieleben,

waradgenen da afaseben sakuTar namuSevars. qmedebis am

saSualebebiT maT swavlis da muSaobis unari uviTardebaT.

skolaSi swavlis Secvla:

proeqtiT muSaobis mizania, gadalaxos skolaSi arsebuli calmxrivi

swavla, wina planze wamowios moswavleTa gamocdileba da gascdes

skolis programaSi dadgenili sagnebis sazRvrebs.

konkretuli miznebi:

• skola da gakveTili ar unda warmoadgendes swavlebis

dominantur dawesebulebas. qmedebis sxvadasxva formam skolis

gareT Catarebuli swavlis procesi unda Seavsos, meti yuradReba

unda mieqces damoukidebel qmedebas, TviTqmedebas, romelic

skolaSi dadgenili gakveTilis mcire droiT ar unda

Semoifarglebodes;

• konkretulad Sesasrulebelma amocanam skola da cxovreba

erTmanenTs unda dauaxloos da moswavlis interesebi

gaiTvaliswinos;

• saswavlo gegmaSi dadgenil sagnebTan erTad moswavlem unda

SearCios da daamuSaos sxva mniSvnelovani sazogadoebriv-

politikuri Temebi;

• skolaSi arsebuli Sefasebis tradiciuli sistemisgan

gansxvavebiT, moswavleebs unda mieceT saSualeba, rom maT

proeqtze muSaobisas da aseve proeqtis bolos sakuTari samuSaos

Sedegebi ganixilon da Seafason.

61

Page 62: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtiT muSaobis calkeuli praqtikuli magaliTi (skolaSi da

skolis gareT) TvalnaTliv gviCvenebs, Tu ra konkretul mizans SeiZleba

mivaRwioT da Sesabamisad, rogor unda SevafasoT muSaobis Sedegi.

3.4. proeqtiT muSaobis principebi

proeqtiT muSaoba swavlebis gansakuTrebuli formaa. is

principulad gansxvavdeba tradiciuli swavlebisagan da bevrad met

muSaobas moiTxovs vidre tradiciuli gakveTili. gansakuTrebiT Znelia

moulodnelad proeqtebze gadarTva im maswavleblebisaTvis, romlebic

mudam frontaluri gakveTilis stiliT muSaobdnen,.

imisaTvis, rom proeqtze muSaobis Semdeg moswavleebma dadebiT

Sedegs miaRwion, maT garkveuli unari da muSaobis xerxi unda

ganaviTaron da gaiTvaliswinon: damoukidebeli muSaoba, dagegmva,

amorCeva, gadawyvetilebis miReba, diskusia, argumentireba, koleqtiuri

muSaoba, kvleva, aRmoCena, Seqmna, prezentacia, Sefaseba, kritika da a.S.

amasTan dakavSirebiT vike srul grafas warmogvidgens (originali ix.

danarTSi, N2):

62

Page 63: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• analizi Sedareba

• Zieba awon-dawona

• informaciis miReba komentaris gakeTeba

• problemis wamoWra monaxazis gakeTeba

• konfrontacia problemis wamoWra

• diskusia amorCeva

• motivireba ganWvreta

CamoTvla

wigni

dagegmva gazeTi

plakati

TanamSromloba filmi

urTierTSeTanxmeba

dakavSireba

mudmivi wigni proeqti-gakveTilis meTodebi

aranJireba

ganxorcieleba Sefaseba da dokumentireba

organizeba didaqtizireba damuSaveba da gardaqmna

gadawyveta gadaTargmna Sejameba

gamokiTxva redaqtireba sturqturireba

ganxilva gamoyofa citireba

daxasiaTeba kombinireba Camoyalibeba/formulireba

ganxilva momzadeba moderireba, komentireba

kritika gaformeba gakritikeba

eqsperimenti Camoyalibeba gamartiveba

moxseneba segmentebad dayofa wardgena

interviu transkribireba modificireba, Secvla

(Wicke 2004: 138)

63

Page 64: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtiT muSaobisas moswavleebi samuSaosadmi interess iCenen da

ukeTes Sedegsac aRweven. proeqtis ganxorcielebisas isini

damoukideblad muSaoben, praqtikuli muSaobiT ikvleven maTTvis

aqtualur Temebs, aRmoaCenen da amuSaveben problemebs.

proeqtiT muSaobis principebi, romlebsac SemdgomSi ganvixilavT,

cxadyofen, Tu ras warmoadgens swavlebis es meTodi.

Aucilebeli ar aris, rom yoveli proeqti yvela princips Seicavdes

da srulyofili formiT ganxorcieldes. magram Tu proeqtSi arc erTi

principi ar iqneba gaTvaliswinebuli, maSin es proeqti misaRebi ar

iqneba. „es principebi da miznebi ki konkretulad asaxaven maswavleblisa

da moswavlis yofierebaze orientirebul pedagogiur qmedebas“ (Leger

1998: 62).

• situaciaze orientirebuli swavleba

proeqtiT muSaoba ganixilavs cxovrebiseul situaciebze

orientirebul problemas, romelic TavisTavad calkeul davalebebisgan

Sedgeba. es problema ar Semoifargleba ama Tu im specialuri

mecnierebiTa da saswavlo sagniT. igi orientirebulia realobaze,

yofiT situaciebze. problemis situaciaze orientirebuli gadawyveta

gansxvavdeba Cveulebrivi, tradiciuli saswavlo procesisagan, amitom

bevr maswavlebels proeqtiT swavlebis procesSi profesionalobis

TvalsazrisiT gacilebiT meti moeTxoveba, vidre marto erTi

specialuri sagnis codna.

sakiTxis gadaWris erT-erTi saSualebaa maswavleblisa da

moswavleebis mier sakiTxis erToblivi damuSaveba. Aam SemTxvevaSi

maswavlebelma unda Seamowmos, ramdenad Seesabameba arCeuli problema

moswavleTa gamocdilebas. garda amisa, problema axali da aqtualuri

unda iyos, rom moswavleebs diskusiis, kamaTis, azris gamoTqmis da

64

Page 65: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

kritikuli Sefasebis saSualeba mieceT da am gziT problemis gadaWra

SeZlon.

• moswavleTa interesebi

proeqtiT muSaobis erT-erTi mniSvnelovani winapiroba moswavleTa

interesebis gaTvaliswinebaa. „moswavleTa winadadebebi komunikaciis

sababia, romlis drosac namdvili interesi sul ufro mkveTrad

ikveTeba“ (Jäger 1989: 64).

Tema SeiZleba ZiriTadad maswavlebels ainteresebs, magram is

moswavleTa interesebs ar Seesabamebodes. proeqtiT muSaobisas

maswavleblis movaleobaa, moswavleebSi muSaobis dawyebamde interesis

gaRviZeba.

gudioni gvirCevs, proeqtis dawyebamde Tema sxvadasva saSualebiT

gavSaloT, iqneba es praqtikuli gamocdileba, filmi, daTvaliereba Tu

sxva. interesi, gudionis azriT, „Tematuri diskusiis Sedegia“ . aseve

mniSvnelovania maswavleblisa da moswavleebis interesebis damTxveva.

interesebis damTxveva am SemTxvevaSi ganapirobebs proeqtis

mimdinareobasac da calkeul amocanebsac, Tumca muSaobis procesSi

interesebis Secvla SesaZlebelia. „magram monawileTa interesebze

orientireba ara marto proeqtis Temis arCevas gulisxmobs, aramed

mTeli procesisadmi pasuxismgeblur midgomas, raSic maswavlebeli da

moswavleebi monawileoben da gamocdilebas iReben“ (Gudjons, 2001: 82).

tradiciuli gakveTilisagan gansxvavebiT, roca moswavles winaswar

gansazRvruli masala eZleva saswavlad, proeqtSi CarTuli moswavleebi

TviTon gansazRvraven proeqtis Temasa da amocanebs, an kidev

maswavlebelTan erTad monawileoben am procesSi. damoukideblad

gansazRvra, Tanamonawileoba, Tavisufali arCevani, goneba, grZnoba da

sxvadasxva unari xels uwyobs moswavleTa pirovnul ganviTarebas.

proeqtiT muSaobis idealuri mizania, moswavleebma proeqtSi

sakuTari interesi CarTon, radgan ara marto saswavlo programiT

dadgenili sagnebis Sinaarsi ganapirobebs gaazrebul swavlas, aramed

65

Page 66: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

moswavleTa survilebi da cnobismoyvareobac. swavlebis sxva

meTodebisagan gansxvavebiT, „swavlas am SemTxvevaSi TviT moswavle

warmarTavs, cxovrebiseul realobasTan seriozuli daaxloebiT da, am

SemTxvevaSi, moswavle sakuTar Tavze iRebs pasuxismgeblobas“ (Jäger 1998:

72).

• damoukideblad organizeba, pasuxismgeblobis grZnoba

Cveulebrivi gakveTilisagan gansxvavebiT, roca maswavlebeli

gakveTilis mizans, formasa da meTods TviTon gansazRvravs, moswavlis

pasuxismgeblobis grZnoba proeqtiT muSaobis dros did rols asrulebs.

magram es ar niSnavs, rom maswavlebeli ukana planze gadadis da

racionalur winadadebebs ar iZleva. „piriqiT, saWiroa, rom

maswavlebeli da moswavle erToblivad moqmedebdnen da maT saqmis

codniT saWiro gegmebi SeimuSavon“ (Gudjons 1998: 19). maswavlebeli am

SemTxvevaSi gamodis Suamavlis rolSi, romelic sxvadasxva kompetencias

uviTarebs moswavles. Ddamoukidebeli dagegmva da pasuxismgebloba

moswavlis mxridan, mniSvnelovania drois specialur monakveTSi an

Sesvenebazec,. am dros proeqtis monawileni kidev erTxel msjeloben

praqtikul da saorganizacio sakiTxebsa da problemebze. yuradsaRebia

aseve monawileTa urTierTobisas warmoqmnili konfliqtebis mogvareba.

• proeqtiT muSaobis praqtikuli mniSvneloba sazogadoebrivi

TvalsazrisiT

proeqtiT muSaobam xeli unda Seuwyos TiToeuli moswavlisa da

sazogadoebis ufro maRal ganviTarebas. es ki niSnavs, rom proeqtiT

muSaoba ara marto meTodi, aramed metad mniSnelovani faqtoria,

romelic „sazogadoebriv realobas saxes ucvlis“ (Gudjons 1998: 20).

Aam SemTxvevaSi sayuradReboa Sedegi da produqti, romlebic mTeli

sazogadoebisaTvisaa sasargeblo. es aspeqti did moTxovnas uyenebs

proeqtiT muSaobis praqtikas. proeqtis Sedegi moswavleebs daafiqrebs,

Tu visTvis SeiZleba iyos is gamosadegi da saWiro. ufro metic:

66

Page 67: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtiT muSaoba meTodia, romelic erTsa da imave dros xels uwyobs

moswavlisa da realobis Secvlas. amaSi ra Tqma unda, swavlebis

procesis gaumjobesebac igulisxmeba.

• proeqtis mizandasaxuli dagegmva

proeqtiT muSaoba ar aris mxolod mcdeloba ( e.w. trial-and-error-

Probieren). is yovelTvis mizandasaxuli qmedebaa.

ismeba kiTxva: rogor unda moxerxdes proeqtiT muSaobis qmedebaze

orientirebuli situaciebis didaqtikuri organizeba. Cveulebriv,

moswavleTa perspeqtividan gamomdinare, swavlis mizans sxva, ufro

zustad maswavlebeli gansazRvravs. proeqtiT muSaobisas moswavleebmac

aqtiuri monawileoba unda miiRon swavlis miznebis gansazRvraSi.

swavlis es miznebi ZiriTadad qmedebazea orientirebuli. A

miznis dasaxvisas mniSvnelovania is momenti, Tu qmedebis saxeoba,

misi xangrZlivoba, Tanmimdevroba da, aseve, vin uxelmZRvanelebs am

process (jgufi Tu calkeuli piri). SesaZlebelia agreTve piruku

dagegmva. Aam SemTxvevaSi dagegmvas produqti gansazRvravs, anu

produqtidan gamovdivarT da mTliani dagegmareba misi warmoebiTaa

ganpirobebuli. gasaTvaliswinebelia materialuri bazac (xarji, masala,

Tanxmoba, samuSao adgili, formularebi da sxv.). yvelaferi es dagegmvaSi

unda Sediodes, rom proeqtis dagegmva ar CaiSalos.

• produqtze orientirebuli muSaoba

tradiciul gakveTilze produqtSi igulisxmeba moswavleTa mier

aTvisebuli codnis Secvla. proeqtebSi ki produqti is Sedegia,

romelsac moswavleebi Semdgom sajarod warmoadgenen.

emeri gvTavazobs produqtis Semdeg saxeobebs (Emer 1991: 43. ix Gudjons

2001: 89)

67

Page 68: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• moqmedebisa da TanamSromlobis produqti (mag.: podiumis

diskusia an TanamSromloba klasgareSe jgufSi);

• Cveneba, demonstrireba da RonisZiebis Catareba (piesis, dia-

filmisa da videos Cveneba);

• dokumentaciis produqtebi: broSura, recenzia, wigni;

• sagamofeno produqti (moZravi gamofena, moZravi kedeli

gamofenis darbazSi);

• gaformebis produqti: saTamaSo moednebis mowyoba, gamwvaneba.

produqtebi da problemis gadaWra realobas unda Seesabamebodes.

miRweulia mizani da gaeca dasmul kiTxvebs pasuxi? gafarTovda

Cveulebrivi gakveTilis sazRvrebi? ufro gaazrebulad iqna

damuSavebuli wamoWrili problemebi? Ddabolos, ara marto produqti,

aramed muSaobis xarisxic gadamwyvetia.

codnis SeZenasa da unar-Cvevebis gamomuSavebasTan erTad,

moswavleebi iZenen qmedebis unars, romelic enciklopendiur codnas

aqtiur, qmediT codnad gadaaqcevs, romelic moswavleebs ufro

racionalurad da faseulad miaCniaT. „saboloo produqti warmatebis

Sedegia, romelic moswavles gambedaobas, sakuTari Tavisadmi ndobas

unergavs da myar dasayrdens warmoadgens momavalSi axali problemebis

gadasaWrelad“ (Jäger 1998: 91).

• emocia da proeqtiT muSaoba

proeqtiT muSaobaSi moswavleebi da maswavlebeli erToblivad

monawileoben. am procesSi CarTulia goneba, grZnobadi organo, xeli,

fexi, Tvali, yuri, cxiri, piri da ena. Uupirveles yovlisa xdeba

gonebrivi da fizikuri Sromis gaerTianeba. amiT proeqtiT muSaobis

meTodi unificirebul xasiaTs iZens. Aazrovneba da qmedeba, skola da

cxovreba, moxmareba da warmoeba, goneba da mgrZnobeloba, muSaoba da

68

Page 69: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

kmayofileba, Teoria da praqtika kvlav ukavSirdeba erTmaneTs da,

idealur SemTxvevaSi, yvelaferi erT mTlianobad aRiqmeba.

zemoTqmulidan gamomdinare, gakveTili ara marto moqmedebas

(„action“), aramed swavlisa da muSaobisadmi axal midgomasac gulisxmobs.

magram sifrTxile gvmarTebs, rom swavlis cneba muSaobis cnebiT ar

SevcvaloT. muSaobisaTvis damaxasiaTebeli aqtiuri kamaTi da

realobisadmi aqtiuri mimarTeba gvexmareba davZlioT mSrali, codniT

gadatvirTuli gakveTilis erT-erTi mTavari nakli: gamudmebuli qadageba

(Wkuis swavleba) cxovrebis problemebTan dakavSirebiT, nacvlad imisa,

rom moswavleebi SevaCvioT realobisadmi ufro aqtiur da motivirebul

damokidebulebas.

garda amisa, proeqti-gakveTili drois gansxvavebul ritmsac

moiTxovs. 45-wuTiani gakveTilis gauqmeba aadvilebs uwyvet muSaobas.

Sesveneba saWiroebisda mixedviT iniSneba, gansakuTrebiT maSin, roca

proeqtis calkeuli davaleba skolis gareT xorcieldeba.

• interdisciplinaruli swavla

miuxedavad imisa, rom proeqti xSirad ramdenime sagans moicavs,

swavlebis am meTodis gamoyeneba erT konkretul sferoSicaa

SesaZlebeli.

xSirad interdisciplinaruli muSaoba arasworadaa gaazrebuli. is

TiTqos mxolod did proeqtSi xorcieldeba, romelic minimum erTi kvira

grZeldeba da mxolod erT konkretul gakveTils ar moicavs.

interdisciplinaruli muSaobisas mTavaria cxovrebiseuli problema,

Sesasrulebeli amocana kompleqsurad iqnas gaazrebuli.

Aam SemTxvevaSi gadamwyvet rols TamaSobs is, Tu problemis

gadawyvetisas ra wvlils Seitans esa Tu is sagani da mecniereba. aqedan

gamomdinare, gamoikveTeba sagnis specialuri aspeqti.

69

Page 70: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

yoveldRiuri cxovrebis fenomenebi, rogorc wesi, situaciasa da

problemasTanaa dakavSirebuli da aRiqmeba erT mTlianobad da ara

erTmaneTisagan mowyvetilad, rogorc es saskolo sagnebSi gvxvdeba.

• socialuri swavla

socialuri swavla proeqtiT muSaobis meTodis erT-erTi

mniSvnelovani faqtoria. proeqtiT muSaobisas SeiZleba gamoviyenoT

yvela socialuri forma, radgan erToblivi qmedebisas TanamSromlobas

ver avuvliT gverds. TanamSromloba niSnavs erTobliv muSaobas da

imavdros swavlas.

erToblivi qmedebisas konfliqti zogjer gardauvalia, magram misi

gadawyveta SesaZlebelia demokratiuli formebiT. Aamrigad, proeqtiT

muSaoba is sferoa, sadac moswavleTa konfliqtebis damoukideblad

mogvareba xdeba.

3.5. proeqtiT muSaobis saxeobebi

ZiriTadad gamoyofen ori saxis proeqts, esenia: gakveTilis proeqti

da dRiuri proeqti / proeqti-kvireuli.

TvalsaCinoebisaTvis momyavs Sesabamisi sqema:

proeqtebi

dRiuri—proeqti;

proeqti-kvireuli

gakveTilis

proeqti

70

Page 71: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

dRiurisa da gakveTilis mcire proeqtis dros garkveuli droiT

tradiciuli gakveTili gadadis meore planze da moswavleebs eZlevaT

saSualeba, skolis akademiuri yoveldRiurobisgan gaTavisufldnen.

kvireuli proeqti umetesad prezentaciiT dasruldeba. bastiani da

gudioni am kvireuls uwodeben „tradiciuli gakveTilis zRvaSi arsebul

izolirebul kunZuls“ (Wicke 1997: 109).

mcire proeqtebis ganxorcielebis dros ki qmedebaze orientirebuli

swavlebis formebis integrireba TviT gakveTilze xdeba.

gakveTilze proeqtiT swavlebis aspeqtebis Setana moswavleebs

damoukidebel, sistematur, praqtikaze da qmedebaze orientirebul

swavlas aCvevs.

71

Page 72: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtze orientirebuli swavleba praqtikul, qmedebasa da moswavleze

orientirebuli swavleba

dRiuri proeqti an kvireuli proeqti

mcire proeqtebi

gakveTilze

garkveuli droiT tradiciuli gakveTilis gauqmeba

qmedebaze orientirebuli swavlebis formebis Setana

tradiciul gakveTilze

skolis yoveldRiurobis Sewyveta,

grZelvadiani muSaoba proeqtze

sistematuri,

praqtikuli, qmedebaze orientirebuli

swavla

sxva (tradiciuli?) swavlisa da swavlebis formebTan kavSirSi

(Wicke 1997: 111)

72

Page 73: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

karl frai proeqtebs sam jgufad yofs. rogorc TviTon ambobs,

proeqtTa miseuli danawevreba ar eqvemdebareba aranair Teoriasa da

tradicias.

proeqtis jgufebia:

• mcire proeqtebi;

• saSualo moculobis proeqtebi;

• didi proeqtebi.

mcire proeqti daaxloebiT oridan eqvs saaTamde grZeldeba. igi

SeiZleba Sedgebodes blokisgan (2-3 saaTamde), erTi seriisagan (2-6

saaTamde) an erTi saRamosagan. mcire proeqti mxolod or an sam

komponents moicavs da, aqedan gamomdinare, ufro proeqtze

orientirebul swavlebas Seesabameba.

saSualo proeqti erT an or dRes, aseve erT kviras da ormoc

saaTsac SeiZleba grZeldebodes. aseTi tipis proeqtebi swavlebis

praqtikaSi SedarebiT yvelaze xSiria.

Ddidi proeqti sazogadod cnobilia. is sul mcire erTi kvira

(kvireuli proeqti), xandaxan erTi welic grZeldeba, romlis

ganxorcielebisas ramdenime jgufi an dawesebulebac ki monawileobs.

proeqtebi

2saaTi

bloki,

(2-3 saaTi)

ramdenime dRe,

1 kvira, 40 saaTi

1 kvira,

ramdenime kvira,

wlebi

saSualo zomis proeqtebi

mcire proeqtebi

didi proeqtebi

73

Page 74: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

3.6. proeqtiT muSaobis fazebi

swavlis nebismieri procesi da maT Soris proeqtiT muSaobac

garkveuli etapebisagan Sedgeba, romlebic muSaobis konkretul process

warmoaCenen. es procesi ZiriTadad gegmis mixedviT mimdinareobs, romlis

drosac moswavleebi iZenen codnas, gamoimuSaveben praqtikuli Sromis

unar-Cvevebs da swavloben problemis sworad gadawyvetis xerxebs.

ra fazebisagan Sedgeba proeqtiT muSaoba?

am sakiTxTan dakavSirebiT mravalricxovani literatura arsebobs.

nawili uSualod diuis swavlis models emxroba, nawili ki proeqtis

dagegmvis sakuTar ganvrcobil nimuSs qmnis. karl frai gvTavazobs Tavis

mosazrebas „proeqtiT muSaobis meTodis ZiriTad nimuSis Sesaxeb“, apels

da knols ki „proeqtiT swavlis fazebis modeli“ SemoaqvT. oto egeri

eyrdnoba dagmar henzelis proeqtiT muSaobis meTodis struqturas da

warmogvidgens proeqtiT swavlebis mimdinareobasa da organizatorul

mxares. herbert gudionsi ki gvTavazobs gakveTilis proeqtis "meTodur

realizacias“ da ifargleba mxolod ZiriTadi, aucilebeli punqtebiT.

fazebis modelebi TiTqmis ar gansxvavdeba erTmaneTisagan, avtorebi

maT mxolod sxvadasxva cnebebiT ganmartaven da ganavrcoben, ZiriTadi

idea da principi ki ucvleli rCeba.

Sesabamisad, Cemi mizania ara proeqtis axali fazebis SemuSaveba,

aramed zemoT moyvanil Aavtorebze dayrdnobiT imis Cveneba, Tu rogor

unda daigegmos da ganxorcieldes proeqti.

3.6.1 proeqtis iniciativa:

vidre proeqtiT muSaobas daiwyebdes, maswavlebelma swavlis es

axali forma guldasmiT unda gaacnos moswavleebs. oto egeri miiCnevs,

rom dasawyisSi moswavleebs skolaSi warmatebulad Catarebul

proeqtebze unda vesaubroT, raTa amiT maTSi proeqtisadmi interesi

aRvZraT. Semdgom amisa moswavleebi TavianT survilebs gamoTqvamen.

74

Page 75: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

aRniSnuli iniciativa, frais mixedviT, yoveli monawilesadmi mimarTuli

SeTavazebaa, magram es SeTavazeba jer kidev ar aris mza gegma proeqtis

gansaxorcieleblad. iniciativas jer ar aqvs saganmanaTleblo

Rirebuleba. iniciativa jer Riaa.

iniciativa SeiZleba maswavleblidanac modiodes. masac aqvs ufleba,

Tema SemogvTavazos, magram amave dros yuradReba unda miaqcios imas, rom

Tavisufali arCevanis principi ar SeizRudos.

proeqtiT muSaobis mizania, "davexmaroT moswavles sakuTari

moTxovnilebebis gacnobierebaSi“ (Jäger 1998: 44).

Aam SemTxvevaSi mniSvnelovania maswavleblis damokidebuleba

saerTod swavlebis meTodisadmi. kerZod, aris Tu ara igi mzad imuSaos

axali meTodiT da am gziT Secvalos tradiciuli maswavleblis roli.

„mizani is aris, rom maswavlebeli da moswavle axorcieleben gakveTilis

axali formis erTobliv gagebas“ (Gudjons 2001: 96).

Aaq dagvexmareba garkveuli muSaobis formebi (mag. dolimentacia,

damoukidebeli gadawyveta, jgufuri muSaoba da sxv.). maswavlebelma es

formebi konkretuli sagnis swavlebaSi unda Seitanos.

proeqtis dawyebamde Semdegi punqtebi unda gaviTvaliswinoT:

visdamia proeqti mimarTuli?

ra interesi da moTxovna aqvT moswavleebs?

ra informacia unda mivawodoT maT?

ra gamocdilebas iReben moswavleebi?

damuSavebis ra SesaZleblobebs iZleva Tema?

Tema uSualod moswavleTa realur

samyarosTanaa dakavSirebuli?

Tema yvela moswavlis saerTo interess gamoxatavs?

ra Temebs Seicavs interdisciplinaruli muSaoba?

75

Page 76: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

3.6.2. proeqtis monaxazi

mas Semdeg, rac moswavleebi sakuTar survils gamoTqvamen,

xelmZRvanelis daxmarebiT SearCeven proeqtis dasamuSavebel Temas.

frais mixedviT, proeqtis monaxazi jer kidev ar aris zusti gegma. is

proeqtis iniciativis Semdgomi nabijia, werilobiT dafiqsirebuli.

Aam fazaSi yvela iRebs monawileobas. isini Tanxmdebian erT

romelime sakiTxze da qmnian e.w. „urTierTgagebis baziss“, safuZvels

(„Verständigungsbasis“, Frey 2007: 56). Aes faza fraisaTvis imdenadaa

mniSvnelovani, ramdenadac is xels uwyobs, aaqtiurebs adamianis yvela

SesaZlebel qmedebis formas, rogoricaa grZnobis gamoxatva, motoruli

moZraoba. monawileni pouloben qmedebis sxva SesaZleblobebs, eZeben

kontaqtebs, iwveven kompetentur specialistebs. qmedebis formis Ziebisas

gamoTqmuli subieqturi mosazreba aaqtiurebs moswavleebs. ZiriTadad

pirvel fazaSi isini marto sakuTar Tavs ar arian mindobilni. Aam

procesSi monawileoben maswavleblebi, skolis xelmZRvaneloba da sxva

sakontaqto pirebi da saqmiTa da rCeviT gverdSi udganan moswavleebs.

fraisagan gansxvavebiT, gudionsi am fazaSi kidev ufro win swevs

maswavleblis rols. maswavlebeli moswavleebisagan damoukideblad

adgens proeqtis sakuTar monaxazs, rom proeqtis gegma daimaxsovros im

SemTxvevisaTvis, Tu proeqti gadauxvevs dagegmil gzas.

maswavleblis mier Sedgenili proeqtis monaxazi ise moqnili unda

iyos, rom man xeli ar SeuSalos moswavleTa damoukidebel azrovnebasa

da qmedebas da miesadagos moswavleTa interesebs. „ visac warmodgena ar

aqvs, ras iTvaliswinebs proeqti, ras gvaswavlis is da ra moTxovnasTan

da CanafiqrTanaa dakavSirebuli, is advilad gaxdeba mcdari

spontanurobis msxverpli“ (Gudjons 2001: 96).

proeqtis monaxazi Seicavs, sul mcire, eqvs mniSvnelovan aspeqts:

romel klasSi tardeba proeqti da ra aris mTavari

Tema;

ra saxisaa organizatoruli CarCo (saaTebi);

76

Page 77: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqti faravs saswavlo Sinaarss Tu ganavrcobs mas;

ramdeni Tema, qmedebis forma, masala, media da sxva

dawesebulebaa saWiro;

proeqtis mokle fazebad dagegmva;

miRweulis Sefasebis forma.

gasaTvaliswinebelia kidev Semdegi mniSvnelovani sakiTxebi:

ra saswavlo miznebia proeqtTan dakavSirebuli;

romeli saswavlo mizania sasurveli, romelia realuri

da romlis miRwevaa SesaZlebeli;

swavlis mizani mxolod maswavleblis prerogativaa Tu

mas moswavleebic ecnobian an sulac maswavlebelTan

erTad msjeloben masze;

ra Sinaarssa da meTods SeuZlia xeli Seuwyos am

miznis realizacias.

3.6.3. proeqtis dagegmva

ideebis Tavmoyrisa da proeqtis eskizis moxazvis Semdeg proeqtis

monawileni Tematuri sakvanZo sakiTxebis mixedviT jgufebad iyofian da

msjeloben, vin ras da rogor akeTebs.

xdeba calkeuli davalebebis dakonkreteba. asaxeleben konkretul

mizansa da problemas. Aaq mniSvnelovania, ra Sedegs miviRebT da is,

Tu ras mogvcems es Sedegi.

frai xazs usvams keTebis formasa da xarisxs. proeqtma unda

gvaswavlos: vin akeTebs, rogor akeTebs da ratom akeTebs. es punqtebi

proeqtis dagegmvis mniSvnelovani komponentebia.

AzemoTqmulis misaRwevad proeqtis monawileni gamoTqvamen sakuTar

mosazrebas ganxorcielebaze, gamocdilebasa da kritikul Sefasebaze.

77

Page 78: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

isini euflebian axal codnas da ufro konkretulad udgebian calkeul

amocanasa Tu Temas.

Ddagegmvis fazis bolos moswavleebis mier wamoyenebul

winadadebebs maswavlebeli kiTxulobs, komentars ukeTebs maT da ukan

ubrunebs moswavleebs.

Aaq mogvyavs proeqtis dagegmvis mniSvnelovani komponentebi:

proeqtis detaluri aRwera;

konkretuli mizani da amocana;

moswavleTa meToduri midgoma muSaobisadmi;

saWiro masalisa da mediis SerCeva;

Sexvedris TariRis dadgena (daTvaliereba, interviu da

sxv.).

78

Page 79: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

3.6.4. proeqtis ganxorcieleba

proeqtis dagegmvas uSualod mosdevs realizacis faza. mas Semdeg,

rac dadgindeba amocanebi, unda moxdes maTi ganxorcieleba, anu

proeqtis realizacia.

monawileni ufro dawvrilebiT ecnobian sakvanZo sakiTxebs,

romlebic maT moiZies, gamoikvlies da moamzades. aq frai xazs usvams

iseT saqianobas, romelic wina fazidan ganviTarebul ganaTlebas uwyobs

xels da ar aris moumzadebeli, TviTneburi qmedeba da arc Cveulebrivi

yoveldRiuroba.

gudionsic am TvalsazrisiT usvams xazs proeqtiT muSaobis

gakveTilis xarisxsa da, kerZod, proeqtis Sinaarsis damuSavebis formebs

misi realizaciis procesSi. Tu proeqtiT muSaobis rogorc gakveTilis

formisadmi damokidebuleba seriozulia, moqmedebis forma proeqtSi

unda akmayofilebdes xarisxis moTxovnas.

A

Aaq momyavs Ddunker/giotcis ramdenime modelis nimuSi (Duncker/Götz

1984: 99. ix. Gudjons 2001: 103):

informaciis mopoveba, Sevseba da prezentacia: ara

safosto markebis koleqcionireba, aramed „Jurnalizmi“. safosto

markebis koleqcionirebis usistemodac. Jurnalistic agrovebs,

magram igi atarebs aqtiur, dasabuTebul, motivirebul gamokiTxvas

da am gziT warmoaCens sagnebisa da movlenebis arsebiT mxareebs.

sagnebi, aRwerili adgilebi da sxva: Zvelmanebis

bazarSi ara gauazrebeli xetiali, aramed arqeologiuri Zieba.

Zvelmanebis bazarSi xetialis principi sagnis mxolod zedapirul

xibls gulisxmobs. ramdenic ar unda vaTvalieroT iSviaTi sagani,

mainc damTvaliereblis rolSi vrCebiT. arqeologi ki sagnis

kulturul mniSvnelobas ikvlevs. igi aRadgens saganze (iqneba es

sagani adgili, Senoba da sxva ram) Sreebad daleqil kulturul

Rirebulebebs.

79

Page 80: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

esTetikuri zemoqmedebis warmoqmna: ara vitrinis

dekoracia, modebis demonstracia, aramed eqsperimentuli Teatri.

proeqtis produqti Sou-efeqtiT ar unda ganisazRvros. siZneleebi

kargad unda damuSavdes da upasuxod darCenil kiTxvebs pasuxi

gaeces. Aara taSis dakvra, aramed TviTkritikuli azrovneba, axsna-

ganmarteba da provocireba.

moralur-politikur faseulobebze msjeloba: ara

kafe-barebis mudmiv klientTa laparaki, romlebic mzamzareuli

frazebiTa da azrebiT umaspinZldebian erTmaneTs, aramed did

saeklesio RonisZiebaze mowyobili diskusia, romelic sapirispiro

azris gamoTqmis, argumentirebuli, diskursiuli kamaTis

saSualebas iZleva.

situaciis gaumjobeseba: ara bavSvebis TamaSi silis

yuTSi, aramed moqalaqeTa iniciativa, roca TamaSis simulacias

azri aqvs. magram samoqalaqo iniciativa seriozuli ramaa, is

pasuxismgeblobas iTxovs qmedebis Sedegebze. Aase da amgvarad,

moswavleebi iZenen reformis ganxorcielebis rwmenas, sakuTari

interesebis gamoTqmis SesaZleblobas da organizebuli

zemoqmedebis unars.

Dda bolos, xelosnur-praqtikuli muSaobis integracia:

saSobao Cxirkedelaobis magier, romelic garegnulad mSvidi,

Sinaarsobrivad ki nakleb pretenziuli qmedebaa, unda gamoviyenoT

gamomgonebelTa saxelosno, romelic ar Seicavs mza instruqcias,

aramed originalur, SemoqmedebiT Sromas gulisxmobs.

gegmis ganxorcielebisas mizanSewonilia Seicvalos qmedebis

sxvadasxva forma. gamiznuli qmedeba SeiZleba Sesruldes calkeul,

patara an mozrdil jgufebSi, Aanu individualuri, partnioruli da

jgufuri muSaoba, plenumSi muSaoba moqnili da cvalebadi unda iyos.

gegmis realizaciisas ZiriTadad fizikuri da gonebrivi qmedeba

xorcieldeba. frai xazgasmiT aRniSnavs, rom yvela yovelTvis

koleqtiurad ar unda moqmedebdes. SesaZlebelia, samuSaos danawileba,

magram is ar emorCileba gankargulebasa da dakanonebul wess. proeqtis

80

Page 81: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

monawileni damoukideblad da gaazrebulad gansazRvraven calkeul

Sesasrulebel amocanas. gaazrebuli qmedeba proeqtiT muSaobis erT-

erTi umniSvnelovanesi komponentia.

proeqtiT muSaobisas, uSualod misi ganxorcielebis fazaSi an kidev

ganxorcielebis Semdeg, Tavs iCens sxvadasxva saorganizacio sakiTxi,

romelic maswavleblis daxmarebiT unda gadaiWras.

proeqtiT muSaobisas frai or cnebas amatebs: mtkice, saorientacio

punqti (saorienticaio bazisi fiqris, mosazrebisa da qmedebisaTvis,

Fixpunkte) da metainteraqcia (Metainteraktion). Aam cnebebs igi „proeqtiT

muSaobis meTodis danamats“ uwodebs (Frey 1998:84-85) .

saorientacio punqtebi (e.w. fiqs-punqtebi) SegviZlia davgegmoT

proeqtis mimdinareobis procesSic da manamdec. isini gansakuTrebiT

grZeli proeqtebisaTvisaa gamosadegi. fiqs-punqtebi proeqtis

saorganizacio CanarTebia. garkveuli droiT muSaoba wydeba,

monawileebi isveneben da saubroben muSaobis mimdinareobaze, msjeloben

muSaobis sxvadasxva SesaZleblobaze, gadawyvetilebis miRebaze, axal

ideebze, saorganizacio problemebTan dakavSirebul sakiTxebze da sxva.

fiqs-punqtebi gvexmareba, raTa ar vimoqmedoT brmad da naCqarevad.

moswavleTa erTobliv msjelobisas gasaTvaliswinebelia Semdegi

konkretuli kiTxvebi da funqciebi:

ra iqmneba jgufSi;

ra SeiZleba gamovtovoT, gavaZlieroT an SevaCeroT;

ra iyo TvalSi sacemi maswavleblisa da

moswavleebisaTvis muSaobis procesSi;

ra koreqtura SeiZleba SevitanoT TemaSi an damuSavebis

formaSi winaswar dasaxul gegmasTan SedarebiT.

fiqs-punqtebis gamoyeneba saWiroa, roca

erT an ramdenime monawiles eqmneba STabeWdileba, rom

81

Page 82: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

zustad ar ician, ras akeTeben sxvebi;

isini sakuTari aqtivobebiT arian garTulni;

isini zedmetad Cqaroben an kidev SiSi ipyrobT, rom

produqts ver Seqmnian.

funqciebi:

moswavleebma erTmaneTs unda miawodon informacia

saboloo aqtiurobaze;

unda CainiSnon informacia bolo fazaze da

Camoayalibon mosazrebebi momdevno fazisaTvis;

unda moaxdonon Semdegi etapebis organizeba;

samuSao procesis mdgomareoba unda Seudaron dagegmil

mizans;

calkeuli miznisa da amocanis dagegmva

SeZlebisdagvarad xelaxla unda moxdes.

metainteraqcia: proeqtiT muSaobisas Sinaarsze orientirebuli

kiTxvebis gverdiT urTierTobis problemebic iCens xolme Tavs. Aam

SemTxvevaSi maswavlebeli da monawileni Seiswavlian jgufSi arsebul

urTierTobebs. isini acxadeben Sesvenebas da msjeloben iseT

problemebze, rogoricaa daZabuloba, kamaTi, erTmaneTs Soris

konkurencia, xelis SeSla, TanamSromlobis uunaroba, (jgufuri) egoizmi

da sxva.

afeqtebi da emociebi specialuri saubris Temaa. Semdegi kiTxvebi

SeiZleba gamogvadges calkeuli problemis gadasaWrelad:

ras exeba konfliqti?

rogor SeiZleba avxsnaT konfliqtis mizezi (subieqturi

azri da survili, mizezis dadgena problemis

gadawyvetamde;

rogor unda gadaiWras konfliqti (mosazrebebis

82

Page 83: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

gaTvaliswineba).

karl frais msgavsad apeli da knolic amgvar problemebs uwodeben

„Scharniersitzungen“- „mavTulis seansi“ (Apell/Knoll 2001: 97). Aaq Sinaarsze

orienirebuli, organizatoruli da piradi problemebi erTad ganixileba.

3.6.5. proeqtis prezentacia

proeqtiT muSaobis damTavrebas, rogorc wesi, prezentaciis dRe

mosdevs. moswavleebi warmoadgenen Sesrulebul amocanebs. prezentacia

tardeba sxvadasxva teqnikuri saSualebiT (kedlis gazeTi, video, dia-

filmebi, Teatraluri warmodgena, gazeTi, gamofena da sxv.).

prezentaciis Sedegi sxvisTvisac faseuli unda iyos. msmenelebi, maT

Soris moswavleebic, miRebuli informaciisadmi interess SekiTxvebiT

gamoxataven. karl frai proeqtis dasrulebis sam variants iZleva:

gacnobierebuli dasasruli: proeqtis monawileni

gamiznulad asruleben proeqts, anu proeqtis dasasruli

winaswaraa gansazRvruli. Seqmnilia produqti, e.i. am SemTxvevaSi

produqtze orientirebul proeqtTan gvaqvs saqme;

proeqtis iniciativasTan dabruneba: es varianti

gulisxmobs proeqtis iniciativis xelaxla ganxilvas moswavleebi

miRebul Sedegebs adareben proeqtis iniciativasa da mis dagegmvas.

aq yuradReba eqceva imas, Tu ram moaxdina yvelaze didi

STabeWdileba moswavleebze, ufro zustad, ramdenad

kvalificiurad ganxorcielda ganmanaTlebeli procesi.

proeqtis realobaSi gadatana: proeqtis es varianti

yoveldRiurobas ukavSirdeba. monawileni swavloben qmedebas, iZenen

Sesabamis unar-Cvevebsa da codnas, romlis gamoyenebac

yoveldRiurobaSi SeuZliaT. am gzas moswavleebi ganaTlebul

yoveldRiurobasTan mihyavs (es ucxouri enis gakveTilsac exeba,

83

Page 84: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

rasac Cven momdevno TavebSi magaliTebis saSualebiT aRvwerT).

dasrulebis aseTi forma proeqtis idealur formad iTvleba, Tu

„proeqti isea dagegmili, rom igi garkveuli drois Semdeg

profesiul praqtikaSi, normalur gakveTilze an kidev Tavisufal

dros SegviZlia gamoviyenoT, maSin misi saganmanaTeblo

RonisZiebaTa eqsternuli relevantoba da transferi mniSvnelovnad

gaizrdeba da proeqts ar daemuqreba safrTxe, codnis izolirebul,

usargeblo ramed gadaqcevis.“ (Frey 2007: 61).

saboloo jamSi es samive varianti SesaZloa did proeqtebSi

kombinirebuli saxiT Segvxvdes. mcire da saSualo proeqtebi ki

aRniSnuli sami variantidan romelime erTiT dasruldeba.

Dbolos warmovadgen prezentaciis sxvadasxva formas, romlebic

warmoaCenen argumentaciis, codnis, gaugebrobis xarvezebs vizualuri

saSualebebis gamoyenebisas da monawileebs aiZuleben, kidev erTxel

gaiazron konkretuli Tematika. bunebrivia, es SesaZleblobebi

srulyofili ar aris, magram isini alternetiul meTodebs warmoadgenen

sakuTari Sedegis prezentaciisa da Semdgomi rCevisaTvis.

safuZvlad viReb rainer vikesa da herbert gudionsis winadadebebs.

esaa:

sainformacio masalis Segroveba;

kedlis gazeTis, plakatis, kolaJis damzadeba (muSaobis

Sedegebze saubrisas verbaluri Txroba unda emTxveodes

vizualuri saSualebebiT warmodgenil masalas);

moTxrobebis wera;

reportaJisa da radio-piesebis wera da maTi rolebis

ganawilebiT TamaSi;

Toq-Sous Catareba;

gamofenis mowyoba;

Tezisebis Camoyalibeba;

azrTa sxvadasxvaobis warmoCena;

84

Page 85: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

broSuris Sedgena;

gazeTis Sedgena;

simRerebis, teqstebis wera;

debatebi, kamaTi;

modelis Seqmna.

3.6.6. refleqsia

proeqtis prezentaciis Semdeg saWiroa refleqsia, romelic proeqtis

damTavrebaze mianiSnebs. refleqsia gulisxmobs gaanalizebas, ganxilvas,

Sesrulda Tu ara dasaxuli mizani da, Tu Sesrulda, rogor, ra unda

gaumjobesdes, ra Secdomebi iqna daSvebuli dagegmvisa da

ganxorcielebisas, ra efeqti mohyva muSaobas da ramdenadaa jgufi

muSaobis procesiTa da SedegebiT kmayofili.

Ddasasrul, monawileebma unda warmoadginon angariSi muSaobis

mimdinareobis Sesaxeb. AangariSis Sedgena individualuradac unda

moxdes.

muSaobis procesisa da Sedegebis obieqturad, saqmis codniTa da

kritikulad Sefasebasa da momavali proeqtisaTvis axali ideebis

provocirebaSi, vfiqrob dagvexmareba Semdegi kiTxvebi:

ra iyo proeqtis mizani;

ratom airCies moswavleebma da maswavlebelma

aRniSnuli Tema;

ra amocana daisaxes moswavleebma mis Sesasruleblad;

ra iyo proeqtis ganxorcielebisas uproblemo da ra

problemuri;

ra iyo monawileTaTvis gansakuTrebiT Zneli;

ra sakiTxi iyo gansakuTrebiT sasargeblo;ß

ra rCeba kidev Ria;

85

Page 86: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

romeli sakiTxi darCa gauTvaliswinebeli;

rogor SeiZleba proeqti yoveldRiurobas mivusadagoT;

rogor imuSava jgufma? rogor mimdinareobda

komunikacia da TanamSromloba moswavleebs Soris.

A

aucilebeli ar aris proeqtis am fazebs brmad mivyveT fexdafex.

proeqtis Tema da moculoba gansazRvravs fazebis mimdinareobasa da

struqturas. gansakuTrebiT mcire moculobis proeqtebSi SeiZleba

gamovtovoT zogierTi faza an uari vTqvaT maT Tanmimdevrobaze.

momdevno TavebSi Sevecdebi, praqtikul magaliTebze vaCveno, Tu

rogor unda gamoviyenoT fazebis struqtura da, romel fazas unda

mivceT upiratesoba ucxouri enis Seswavlisas.

3.7. Semowmeba da Sefaseba proeqtiT muSaobisas

dRemde msjelobis sagnadaa qceuli, SesaZlebelia Tu ara saerTod

proeqtis da proeqtze orientirebuli swavlis Sefaseba da, Tu

SesaZlebelia, rogor? nu dagvaviwydeba, rom Sefaseba tradiciul

swavlebasac axlavs Tan.

Aam sakiTxTan dakavSirebiT azrTa sxvadaasxvaobaa. zogierTebi uars

amboben Sefasebaze proeqtiT swavlisas (Tavdapirveli reformirebuli

pedagogikis mizani iyo Sefasebis aspeqtis ukana planze gadatana). sxvani

fiqroben, rom Sefaseba SeuZlebelia, gansakuTrebiT jgufuri muSaobisas,

rodesac calkeuli monawilis mier gaweuli Sromis gansazRvra Znelia.

Tu yvelas erTnairad SevafasebT, ufro bejiTni dazaraldebian. magram

arian Sefasebis momxrenic, romlebic miiCneven, rom proeqtiT muSaobisas

wamoWrili problemebis miuxedavad proeqtiT swavla mainc unda

Sefasdes. „moswavlem gaweuli samuSao TviTon unda Seafasos, radgan

86

Page 87: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Sefaseba xels uwyobs azrovnebas da aswavlis kritikul

damokidebulebas sakuTari Tavisa da garemosadmi“ (Pütt 1982: 38).

proeqtebis Semowmeba da Sefaseba ar aris TavisTavad cxadi ram.

situaciis mixedviT unda gadawydes, saWiroa Tu ara Sefaseba. am

sakiTxTan dakavSirebiT veyrdnobi karl frais naSroms „Projektmethode- der

Weg zum bildenden Tun“ (Frey, 1998/2007)da Sevecdebi sapirispiro azrTa

gamoyofas.

sapirispiro argumentebi:

mza produqti an kidev gadaWrili problema gviCvenebs

Sromis xarisxsa da Sedegs. sxva dasabuTeba (mtkiceba) saWiro aRar

aris;

Sefaseba da niSnebi gansazRvravs TiToeuli moswavlis

statuss. zogi maTgani wina planze gamodis, zogic Tavs

dazaralebulad miiCnevs. (xSirad ekiTxebian erTmaneTs, vin unda

gaakeTos raRac konkretuli da, ratom maincdamainc man da ara

sxvam);

jgufma da jgufis wevrebma rom SeTanxmebulad

imoqmedon, ar unda gamovyoT ufro susti da ufro Zlieri, wamyvani

da Semsrulebeli, gonebrivad da praqtikulad momuSave. aq niSnebis

dawera araswori iqneba;

ganaTlebis sistema isedac gadatvirTulia niSnebis

weriT. proeqtis saSualebiT drodadro ufro Tavisufali, laRi

garemo unda SevqmnaT. magram aq sifrTxilea saWiro. proeqtiT

muSaoba ar aris drois Tavisuflad gatareba. is tradiciuli

swavlis sxva, gamdidrebuli formaa.

87

Page 88: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Semowmebisa da Sefasebis argumentebi:

yvelas SeuZlia Tavisi namuSevris dokumentireba da

misi TanwaReba sabuTis saxiT. jgufuri muSaobisas amis gakeTeba

Znelia. magram Tu TiToeuli moswavlis namuSevars ganvsazRvravT

da davakonkretebT, maSin is SesaZlebeli gaxdeba;

proeqtiT muSaobis meTodi rogorc swavlebisa da

swavlis meTodi, moswavleTa mier Sesrulebuli samuSaos mixedviT

sajarod unda iqnas dasabuTebuli, raTa swavlebis es meTodi

seriozulad iqnas aRiarebuli (gamokvlevam gviCvena, rom

moswavleebi iTxoven aseT sabuTs);

proeqtiT muSaobis meTodi iTvaliswinebs unar-Cvevebs,

romelsac sxva meTodebi gverds uvlian (damoukidebeli moqmedeba,

angaJireba, ..). proeqtSi miRebuli niSnebi avseben sxva gakveTilebSi

miRebul codnas. Tu namuSevris mTel speqtrs gaviTvaliswinebT,

proeqtSi niSnebis miReba aucilebelia;

proeqtebSi moswavleebi raimes qmnian. Aamitom maT

TviTon unda Seafason procesi da Sedegi. aq Cven kvlav saqme gvaqvs

TviTSefasebasTan. SesaZlebelia es ufro mkacri kritikac ki iyos,

vidre maswavleblisa.

rogorc vxedavT, proeqtiT muSaobisas Catarebuli Sromis Sefaseba

arc Tu ise advili saqmea. proeqtis am fazaSi Tavs iCens garkveuli

siZneleebi. mniSvnelovania Semowmdes proeqtis ara marto Sedegi, aramed

misi Catarebis mTeli procesic.

moswavlem unda gaiazros, Tu ra codna SesZina mas proeqtiT

muSaobam, ra sargebeli moutana mas proeqtiT gaTvaliswinebulma

qmedebam.

88

Page 89: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

SesaZlebelia gamovyoT proeqtiT muSaobis ori aspeqti:

• maswavleblisa da moswavleebis mier erToblivi Sefaseba

• TiToeuli moswavlis Sefaseba.

proeqtis TiToeuli monawilis Sefasebisas sifrTxilea saWiro.

kritikam SeiZleba xeli SeuSalos maT interessa da motivacias, ris

gamoc SesaZlebelia proeqtis Cavardna.

peter Sotis mixedviT, moswavleebi „gamozomilad unda miviyvanoT

faseul miRwevebTan, rac imas niSnavs, rom Sefasebis calkeuli fazebi

proeqtSi Sualeduri safexurebis saxiT CavrToT“ (Schott 1990: 116).

AamasTan dakavSirebiT kolingsi gvTavazobs oTx safexurs

((Dewey/Kilpatrick 1935: 185).

dagegmili samuSaos Secvla da Sevseba

Sesworebuli gegmis Sefaseba

kenWisyra

Sesworebuli Secdomebis swori ganxorcieleba

proeqtis muSaobis dasasruls monawileebi ajameben muSaobis

Sedegebs, ramdenadaa mizani miRweuli da msjeloben masze.

proeqtis saboloo produqti, cxadia, erT mTlianobad ganixileba.

magram, rac Seexeba calkeuli moswavlis codnis gaRrmavebis kontrols,

pedagogebis nawili gvTavazobs ramdenime SesaZleblobas, magaliTad

Sotis „araformalur testebs“ (informelle Tests), romelic moicavs

sxvadasxva ganzomilebas (kognicia, emocia, fsiqomotorika), an kidev

frais e.w. „situaciur tests“, romelic eyrdnoba proeqtidan gamomdinare

konkretul Temas da romelic moswavlem bolomde unda Seasrulos.

89

Page 90: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

imis mixedviT, Tu qmedebis ra SesaZleblobebi iqna miznad dasaxuli,

maswavlebelma naTlad da garkveviT unda daanaxos moswavleebs, ra

didaqtikuri funqciaa Sesasrulebeli da, rogor unda ganxorcieldes

is. ra aris mizani: moswavleTa motivaciis gazrda Tu garkveul

problemaTa TvalsaCino axsna da maTi ganxilva; mTavari samuSao

xerxebis Semotana Tu konkretuli unar-Cvevebis ganmtkiceba.

da bolos, saWiroa moswavleebs winaswar gavacnoT, ra kriteriumiT

unda Sefasdes Sedegi. ra davisaxe miznad, ra aris Cemi samuSao da

rogor unda mivudge konkretul amocanas- aseTia proeqtis dagegmvisa da

misi Sefasebis ZiriTadi kiTxvebi.

90

Page 91: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

4. proeqtebi Zvel da axal saxelmZRvaneloebSi

warmodgenili Tavis mizania imis dadgena, Seicaven Tu ara germanuli

enis saxelmZRvaneloebi proeqtebs. am sakiTxTan dakavSirebiT gavecani

germanuli enis Zvel (sabWour) da axal qarTul da germanul

saxelmZRvaneloebs.

TiToeuli saxelmZRvanelos analizis dros or kriteriums daveyrdeni:

1. moswavleebi damoukideblad irCeven proeqtis Temas Tu Tema

ukve mocemulia saxelmZRvaneloebSi?

2. ra moculobisaa proeqti?

ganvixiloT es saxelmZRvaneloebi mocemuli kriteriumebis mixedviT.

4. 1. Учебник немецкого языка. Часть 1

Берхина, А.Я/ Елинсон, В. Б./ Король, Т. И./Стендер, Г. М. Москва: Внешторгиздат

1965.

mocemuli saxelmZRvanelo Sedgeba Sesavali kursisagan (aTi

nawilisagan), romelSic fonetikuri aspeqtebi muSavdeba. Semdegi e.w.

ZiriTadi kursi ocdaerT Tavs moicavs, TiToeuli Tavi ki sakiTxav

teqstebs, dialogebs da Sesabamis savarjiSoebs gramatikaSi, fonetikaSi.

kiTxvis unaris gamomuSavebaSi (SekiTxvebi teqstTan mimarTebaSi),

saxelmZRvanelos bolos erTvis danarTi, orenovani leqsikoni

(glosariumi) da gramatikis calkeuli sakiTxebis mimoxilva.

91

Page 92: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

4.2. AALLTAGSDEUTSCH.

Dialoge und Übungen.

L. S. Kossman (Moskau: Verlag „Internationale Beziehungen“ 1968)

saxelmZRvanelo ori nawilisagan Sedgeba da ZiriTadad praqtikazea

orientirebuli.

pirveli nawili Seicavs adaptirebul, damuSavebul dialogebs (mag.

iumoreskebs da sxvadasxva piesa)s Sesabamisi leqsikuri ganmartebebiT,

saTargmn (mSobliuri enidan ucxour enaze da piriqiT) da yoveldRiuri

enis gansamtkicebel savarjiSoebs.

saxelmZRvanelos meore nawilSi nawyvetebs vxvdebiT antifaSisturi

germaneli avtorebis (mag. falada, friSi, borxerti, noli da sxv.)

nawarmoebebidan leqsikur-stilisturi axsna-ganmartebebiTa da

savarjiSoebiT.

4.3. DEUTSCHES SPRACHPRAKTIKUM

Кольский,. М.И./Штаинмец Л.М.: Практикум устной и письменной речи на немецком

языке. Часть 2. Москва: Высшая школа 1968.

germanuli enis praqtika samuSao wignia da gaTvlilia umaRles

saswavleblebSi germanuli enis Semswavlel IV da V kurselTaTvis.

saxelmZRvanelos mizania enis SemswavlelebSi leqsikuri maragis

gamdidreba da metyvelebisa da weris unaris gaomuSaveba.

saxelmZRvaneloSi mocemuli Temebi imdroindel saswavlo gegmebs

Seesabameba. esenia: savaWro urTierToba, megobroba germaniis

demokratiul respublikasa da sabWoTa kavSirs Soris, media, presa,

sporti da sxv. TiToeuli Tema garkveul aspeqts Seicavs, romelTagan

aRsaniSnavia:

• ZiriTadi leqsika: sityvebi da gamoTqmebi, romlebic

studentma unda SeiTvisos;

92

Page 93: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• DsavarjiSoebi: aq gamoiyofa ucxo sityvebi da Semdgom xdeba

maTi dakavSireba ukve Seswavlil masalasTan;

• leqsikuri nawilis codnis ganmtkiceba: aq gamoiyofa

savarjiSoTa ori jgufi: pirveli, romelSic gansakuTrebuli

yuradReba eqceva konkretul enobriv aspeqts, magaliTad sityvis

mniSvnelobis analizs, da meore, kompleqsuri savarjiSoebi,

romelTa saSualebiTac moswavleebi axlad SeZenil leqsikur

marags germanul enaze metyvelebis dros gamoiyeneben.

4.4. germanuli ens saxelmZRvanelo X klasisaTvis

S. SaTiriSvili, l. furcelaZe, c. beglariSvili

(Tbilisi: „ganaTleba“ 1990)

saxelmZRvanelo Sedgeba rva Tavisagan. TiToeuli Tavi Seicavs

qveyanaTmcodneobiT da yoveldRiur teqstebs, germanulenovani mwerlebis

biografiebsa da nawyvetebs maTi nawarmoebebidan, aseve konkretul

gramatikul movlenebsa da sxvadasxva savarjiSos (Targmani).

4.5. EM Brückenkurs :

M. Perlman-Balme, S. Svalb, D. Weers (Ismaning: Hueber, 2006)

saxelmZRvanelo Seesabameba saerTo evropuli sarekomendacio

CarCos B1 dones (ucxouri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis).

igi Sedgeba aTi Tematurad struqturirebuli Tavisagan. TiToeuli Tavi

Seicavs eqvs enobriv aspeqts: metyvelebas, mosmenas, kiTxvas, weras,

leqsikasa da gramatikas.

saxelmZRvaneloSi mocemuli TiToeuli Tavi konkretul

Tematikazea agebuli, aqedan xuTi Tavi damatebiT kidev erT proeqts

Seicavs.

yvela proeqti erT principzea agebuli, amitom maT zemoT

moyvanili kriteriumebis mixedviT erTad ganvixilav.

93

Page 94: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• proeqtis Temis TviTgansazRvra

proeqtebSi Tema winaswaraa gansazRvruli da TiToeuli Tema Tavis

mxriv, Sesabamis davalebasa da miTiTebas Seicavs. mag. TemaSi- „kino“

moswavleebma interviuebi unda aiRon, saxelmZRvaneloSi mocemuli

kiTxvaris mixedviT moswavleebma jer unda moZebnon is pirebi,

romlebisganac interviu unda aiRon, kiTxvebi dausvan, pasuxebi CainiSnon,

kiTxvarebi Seavson da saboloo Sedegebi mTel klass warudginon.

• proeqtis moculoba

proeqtebis moculoba ar aris dakonkretebuli. isini

saxelmZRvanelos struqturas miyvebian da davalebaTa garkveul

mimarTulebas Seicaven. moswavleebs garkveuli dro esaWiroebaT skolis

gareT proeqtze orientirebuli qmedebebis gansaxorcieleblad (mag.

intervius aReba, informaciis moZieba da Segroveba, prezentaciisaTvis

fotoebisa da plakatebis momzadeba).

Aaqedan gamomdinare, aseTi tipis proeqtebs SeiZleba saSualo zomis

proeqtebi vuwodoT.

TvalsaCinoebisTvis saxelmZRvanelodan momyavs erT-erTi magaliTi

94

Page 95: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

95

Page 96: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

4.6. BERLINER PLATZ 3

C. Lemcke, L. Rohrmann, T. Scherling

( München: Lamgenmscheidt, 2002)

saxelmZRvanelo eyrdnoba saerTo evropul sarekomendacio CarCos

(ucxouri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis) da B1 dones

Seesabameba. igi Sedgeba 12 Tavisagan, romelTagan oTxi gameorebisTvisaa

gamiznuli. AmaTgan Svidi Tavi proeqtebs Seicavs (didi da patara,

sursaTi, moswavleebi, romlebic germanul enas swavloben da imav dros

germanuli enis sxva Semswavlelebs aswavlian enas. esenia:

qalaqis/regionis istoria, rainze mogzauroba, nagvis deponireba,

mwarmoebluri ideebi, swavlis sxvadasxva saSualeba skolis gareT).

yvela isini mTavar Temebs eqvemdebarebian da proeqtis davalebebs

Seicaven.

• Temis gansazRvra sakuTari mosazrebiT

TiToeul proeqtSi davaleba ukve winaswaraa mocemuli:

mag. Tema: didi da patara qalaqebi germaniasa da Tqvens qveyanaSi.

davaleba: teqstebisa da fotoebis Segroveba da kedlis gazeTis

momzadeba.

Tema: qalaqis istoria

moswavleebs ar eZlevaT saSualeba, damoukideblad airCion Tema.

Sesasrulebeli amocanebi winaswar aris dadgenili. moswavleebma

damoukideblad unda moiZion, Seagrovon da daamuSavon TemasTan

dakavSirebuli teqstebi, suraTebi da informacia da kedlis gazeTis

saSualebiT waradginon miRebuli Sedegi.. vfiqrob, sasurveli iqneboda,

azris Tavisufali gamoxatva.

konkretul Temas meore proeqtSic vxvdebiT (qalaqis istoria),

magram am SemTxvevaSi moswavle iRebs gadawyvetilebas, ras waradgens,

96

Page 97: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

mSobliur qalaqs an regions Tu germaniis romelime qalaqs. proeqti-

davalebebi konkretul SekiTxvebsa da aspeqtebs Seicaven, romlebic

moswavleebma unda daamuSaon, Tumca maT aseve SeuZliaT maTTvis

saintereso aspeqtebiT ganavrcon Sesasrulebeli amocanebi.

• proeqtis moculoba

vinaidan moswavleebs proeqtis gansaxorcieleblad skolis gareTac

garkveuli dro esWiroebaT (teqstebis, qalaqisa da cnobili adamianebis

Sesaxeb informaciis moZieba, miRebuli informaciis Sejameba, vizualuri

da teqnikuri saSualebebis gamzadeba, prezentaciisTvis momzadeba), aseTi

saxis proeqtebs SeiZleba saSualo zomis proeqtebi vuwodoT.

4.7. PASSWORT DEUTSCH 2

U. Albrecht, D. Dane, C. Fandrych, G. grüßhaber, U. Henningsen, A. Kilimann, H. Knaus, R.

Köhl-Kuhn, K. Papendieck, S. Schäfer (Stuttgart: Klett 2002).

Passwort Deutsch 2 moswavleebs sTavazobs uSualo kontaqtsa da

komunikacias germanul enasTan, acnobs qveyanas, mis kulturas, da

adaT-wesebs. naCvenebia germanulenovan qveynebSi mcxovrebi sxvadasxva

adamianebis Tanamedrove cxovrebis realuri suraTebi. saxelmZRvanelo

iTvaliswinebs aseve enis Seswavlis komunikaciur, interkulturul da

qmedebaze orientirebul meTodebs. Uunar-Cvevebis dabalansebuli

varjiSi da gramatikisa da leqsikis damuSaveba gakveTilze erT

mTlianobas qmnis. TiToeul toms damatebiT erTvis internet-davalebebi,

proeqtebi, TamaSebi, qveyanaTmcodneobiTi informaciebi da sxv.

Passwort Deutsch 2 Tormeti Tavisagan Sedgeba. merve Tavi Seicavs

proeqts: niurnbergi- Cveni qalaqi.

97

Page 98: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtis mTavari amocanaa, moswavleebma gamoikvlion qalaqi

niurnbergi. aRniSnuli Tavis pirvelive gverdze, samuSao gegmaSi mokled

aris axsnili, Tu rogor unda daigegmos es proeqti:

• sakuTari azris gamoTqma TemasTan dakavSirebiT

• Temis amorCeva da jgufuri muSaoba;

• informaciisa da katalogebis Segroveba;

• sxva adamianebTan saubari;

• teqstebis SemuSaveba. kolaJebisa da kedlis gazeTebis

momzadeba;

• sakuTari namuSevris wardgena.

proeqtis monawileebi sam jgufad iyofian. TiToeuli jgufi

konkretul amocanebs asrulebs:

1. pirveli jgufi niurnbergis quCebsa da moednebs ecnoba;

2. meore jgufi modiTa da kulturiTaa dakavebuli da

interviusaTvis SekiTxvebs amzadebs;

3. mesame jgufi cnobil sakonditroSi midis da intervius iRebs

mefunTuSesagan.

samive jgufTan proeqtis ganxorcielebis fazaSi gansazRvruli

unar-Cveva da gramatikuli aspeqti muSavdeba. Temis bolos ki

moswavleebi proeqts warmoadgenen.

niurnbergis proeqtis magaliTze moswavleebi proeqtze muSaobas

swavloben. AamasTanave maT eZlevaT saSualeba, dagegmon da

ganaxorcielon sakuTari proeqti.

• Temis gansazRvra sakuTari mosazrebiT

rogorc davinaxeT, merve TavSi gakveTilis realuri situaciaa

aRwerili, sadac niurnbergis skolis moswavleebi proeqtis Temas

gansazRvraven da damoukideblad muSaoben masze.

• proeqtis moculoba

98

Page 99: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

zemoT aRwerili proeqti, Cemis azriT, saSualo zomis proeqtia,

radganac moswavleebs garkveuli dro sWirdebaT, raTa proeqtis fazebi

da dagegmili qmedebebi ganaxorcielon.

Dda bolos msurs aRvniSno, rom saxelmZRvanelo- Passwort Deutsch

damatebiT Online-savarjiSoebsa da proeqtebsac Seicavs, romlebic

mocemuli saxelmZRvanelos Sesabamisi tomis dasrulebis Semdeg

SeiZleba ganxorcieldes. rac Seexeba masalas, is Sedgeba samuSao

furclebisgan (Arbeitsblatt) moswavleTaTvis da sainformacio masalisagan

(Infoblatt) proeqtis xelmZRvanelisaTvis.

4.8. SCHRITTE 4

S. Hilpert, M. Kerner, F. Specht, D. Wagner, D. Weers, M. Reimann, A. Tomasyewski

(Ismaning: Hueber 2005)

SCHRITTE INTERNATIONAL 5

HHilpert, S./Kerner, M./Orth-Chambach, J./Schuemann, A./Specht, F./Gottstein-Schramm,

B./Kraemer-Kienle, I./Reimann, M. (Ismaning: Hueber 2005).

orive saxelmZRvanelo eyrdnoba saerTo evropul sarekomendacio

CarCos (ucxouri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis), oRond

eTmaneTisgan imiT gansxvavdeba, rom SCHRITTE 4-Si yoveldRiuri Temebia

warmodgenili da specialuradaa gaTvlili germanulenovan qveyanaSi

mcxovrebTaTvis, SCHRITTE INTERNATIONAL ki Sedgenilia ucxoeTSi

(aragermanulenovan qveynebSi) arsebuli kursebisaTvis (mozardTa da

mozrdilTaTvis).

SCHRITTE INTERNATIONAL proeqtebs ar Seicavs, Tumca maswavleblis

wignSi vxvdebiT iseT miTiTebebs, rogoricaa magaliTad moswavleTa

erToblivi da damoukidebeli muSaoba, ris Sedegadac isini damuSavebul

masalas mTel klass warudgenen.

rac Seexeba saxelmZRvanelos- SCHRITTE, is samuSao rveulis yvela

TavSi Seicavs savarjiSoebs saxelwodebiT- proeqti. imisda mixedviT, Tu

ra Tema aqvT moswavleebs dasamuSavebeli, isini Sesabamis proeqts

amzadeben.

99

Page 100: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• Temis gansazRvra sakuTari mosazrebiT

savarjiSoebSi xdeba proeqtis SeTavazeba. magaliTad, moswavleebma

kviris bolos gamarTul RonisZiebebze unda moiZion esa Tu is

informacia. Aaq konkretul davalebebsac vxvdebiT:

• moswavleebma unda Seagroovon informacia adgilobrivi

gazeTebidan (ra ricxvSi da romel gverdze SeiZleba informaciis

mopoveba);

• informaciis mopoveba adgilobrivi radioTi, rogor

gavataroT Tavisufali dro da, rodis movisminoT es informacia;

• sad SeiZleba damatebiTi informaciis mopoveba (turistuli

biuro, interneti,..)

proeqtis bolos monawileebi waradgenen sakuTar Sedegebs

(sxvadasxva vizualuri saSualebebiT).

• proeqtis moculoba

proeqtis winapirobisa da imis mixedviT, Tu ra davalebebi

gainawiles moswavleebma, mocemuli masala SeiZleba saSinao davalebad

mivceT maT. magram, Tu dro amis saSualebas iZleva, proeqti SeiZleba

jgufuri muSaobis saxiT ganxorcieldes gakveTilzec.

4.9. MITTELPUNKT B2

A. Daniels, C. Estermann, R. Koehl/Kuhn, I. Sander, E. Butler, U. Tallowitz

(Stuttgart: Klett 2007)

gansakuTrebiT msurs gamovyo saxelmZRvanelo Mittelpunkt B2, romelic

„saxelmZRvaneloTa axali Taobis dasawyisadaa“ miiCneuli.

100

Page 101: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Mittelpunkt B2 Sedgeba 12 Tavisagan, romlebic yoveldRiur da

profesiul Temebzea agebuli. saxelmZRvaneloSi warmodgenili swavlis

miznebi da Sinaarsebi saerTo epropuli sarekomendacio CarCos

(ucxoeuri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis) BII dones

Seesabameba

maswavleblis wignSi mocemulia saxelmZRvaneloze muSaobis

sxvadasxva sakiTxebi da maT Soris proeqtebic, romlebic gakveTilze

praqtikuli muSaobis erT-erTi Semadgeneli nawilia.

saxelmZRvaneloSi warmodgenili proeqtis magaliTebi

orientirebulia proeqtiT muSaobis meTodis saerTo principebze:

• wina planzea wamoweuli moswavleTa interesebi;

• moswavleebi damoukideblad gegmaven sakuTar samuSaos;

• moswavleebi muSaoben jgufebSi da aqtiurad arian CarTulni

diskusiaSi;

• moswavleebi sxvadasxva sferodan iReben Teoriul codnas da

mas praqtikuli muSaobis dros iyeneben;

• samuSao procesis dasrulebis Semdeg proeqtis monawileebi

prezentaciis saxiT waradgenen konkretul produqts;

• moswavleebi TviTon afaseben Sesrulebul samuSaos;

• proeqtis mizania moswavleTa enobrivi

qmedeba auTentur situaciaSi.

saxelmZRvaneloSi mocemuli proeqtebi konkretul saswavlo

miznebsa da Sinaarsebs Seicaven. TiToeuli proeqtis ganxorcielebamde

ki proeqtis monawileebi konkretul davalebebze Tanxmdebian, isini

jgufebad iyofian, problemis calkeul aspeqtebze msjeloben da sakuTar

Tavze iReben dasaxuli amocanebis Sesrulebas (mag. vin waradgens

referats, vin gauZRveba prezentacias, ramden xans gagrZeldeba proeqti

da a.S.).

proeqtis bolos monawileebi adgenen Sefasebis anketas da

msjeloben imaze, Tu ras miaRwies proeqtis ganxorcielebis Semdeg, da,

ris gaTvaliswineba SeiZleba samomavlod.

101

Page 102: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

zemoT moyvanil proeqtis principebze dayrdnobiT mokled msurs

warmovadgino saxelmZRvaneloSi aRwerili erT-erTi proeqti.

Tema: turistuli marSruti germaniasa da

avstriaSi

(saxelmZRvanelos pirveli Tavis damatebiTi samuSao)

mocemul vebsaitebze moswavleebi eZeben sxvadasxva turistul

marSruts da iniSnaven mTavar informaciebs:

• ra aris SearCeuli: marSrutis mizani da Tema;

• ratom aris es Tema moswavleTaTvis saintereso;

• marSrutis areali;

• marSrutis xangrZlivoba;

• romel adgilebisa da RirsSesaniSnaobebis monaxulebas

urCevdiT stumrebs?

moswavleebi TavianT namuSevrebs vizualuri mediebis saSualebiT

waradgenen, rasac proeqtis Sefaseba mosdevs:

• ra iyo gansakuTrebiT damajerebeli;

• risi gaumjobesebaa SesaZlebeli.

da bolos, TiToeul jgufs SeuZlia sakuTari Sedegbi Seajamos da

mogzaurobisTvis gamosadegi rCevebi skolis gazeTSi gamoaqveynos.

4.10. l. jalaRonia, T. jaSiaSvili

NATÜRLICH DEUTSCH

mecxre klasi (gamomcemloba „ocdameerTe,“ 2008)

102

Page 103: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

AaRsaniSnavia, rom axal qarTul saxelmZRvaneloebSi SeiniSneba

proeqtiT muSaobis tendencia. gansakuTrebiT msurs gamovyo IX klasis

germanuli enis saxelmZRvamelo Natürlich Deutsch (l. jalaRonia, T.

jaSiaSvili) da is kriteriumebis mixedviT mokled aRvwero.

saxelmZRvanelo Sedgeba TerTmeti Tematurad struqturirebuli

Tavisagan, TiToeuli Tavi ki Svid sabaziso enobriv aspeqts moicavs,

esenia: metyveleba, mosmena, kiTxva, wera, swavlis swavla, gramatika da

proeqti, romelsac TiToeuli Tavis bolos davalebis saxiT vxvdebiT.

saxelmZRvanelos boloSi warmodgenilia aseve damatebiTi gramatikuli

movlenebis mimoxilva da germanul-qarTuli glosariumi.

• proeqtis Temis gansazRvra

yvela proeqti Sinaarsobrivad konkretul TavTanaa dakavSirebuli.

proeqtis Tema yovelTvis winaswaraa mocemuli. Temis Sesabamisi

davalebebi, miTiTebebi da SekiTxvebi moswavleebs saSualebas aZlevs

saxelmZRvanelosgan damoukidebeli aqtivobebi skolis gareT

ganaxorcielon (skolis gareT arsebul realobasTan dakavSireba), rac

gansakuTrebiT mniSvnelovania proeqtis dagegmvisa da ganxorcielebis

dros.

magaliTad, skolis TemasTan dakavSirebiT moswavleebma internetSi

unda moiZion informacia germaniis skolebis Sesaxeb da referatis saxiT

waradginon igi. yvela prezentacia vizualuri saSualebebiT SeiZleba

SevavsoT. proeqtis bolos moswavleebi Sefasebis kiTxvariTa da

konkretuli kriteriumebiT ajameben proeqtis Sedegebs.

• proeqtis moculoba

proeqtis moculoba ar aris dakonkretebuli. umetesad vxvdebiT

mcire da saSualo moculobis proeqtebs, romelic skolis gareT unda

103

Page 104: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

ganxorcieldes. Sesabamisad, moswavleebs proeqtze orientirebuli

qmedebebis gansaxorcieleblad garkveuli dro sWirdebaT.

TvalsaCinoebisaTvis saxelmZRvanelodan momyavs mSemdegi agaliTi:

104

Page 105: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

(Natürlich Deutsch, gv. 13)

zemoT ganxiluli saxelmZRvaneloebis safuZvelze SeiZleba Semdegi

daskvna gamovitanoT:

mTavar saxelmZRvaneloebad gamoyenebul Zvel, sabWour

saxelmZRvaneloebSi ar gvxvdeba arc proeqtebi da arc proeqtze

orientirebuli davalebebi. saxelmTRvaneloebi umetesad Sedgeba

fonetikuri nawilisagan, sakiTxavi teqstebisa da sxvadasxva tipis

savarjiSoebisagan, romlebSic yuradReba eqceva konkretul gramatikul

da leqsikur nawils. miuxedavad amisa, es saxelmZRvaneloebic mainc

praqtikuli enis Seswavlaze iyvnen orientirebulni da enobrivi

kompetenciebis gamomuSavebas uwyobdnen xels.

Zveli saxelmZRvaneloebisagan gansxvavebiT, Tanamedrove germanul

da qarTul saxelmZRvaneloebSi garkveul cvlilebebi SeiniSneba.

proeqtiT muSaobis tendencia sakmaod izrdeba.

yvela saxelmZRvaneloSi mocemulia proeqtis Tema, romelsac

moswavleebi damoukideblad axorcieleben. proeqtis xangrZlivoba da

Catarebis adgili umetesad ar aris gansazRvruli. Cemis azriT,

garkveulwilad gvxvdeba saSualo moculobis proeqtebi, romlebSic

konkretuli davalebebi saswavlo dawesebulebis gareT (saxlSi an

sxvagan) unda Sesruldes, prezentacia ki saswavlo dawesebulebaSi

tardeba.

sasurveli iqneboda proeqtiT muSaobis im klasikuri modelis

gamoyeneba, romelic gulisxmobs proeqtSi moswavleebis interesisa da

survilis CarTvas, maTTvis arCevanis gakeTebis SesaZleblobas, ris

drosac moswavleebi TviTon gansazRvravdnen proeqtis Temas da aqedan

gamomdinare TviTonve aiRebdnen sakuTar Tavze proeqtze muSaobis

105

Page 106: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

pasuxismgeblobas, radganac mxolod am gziT mivaRwevdiT gaazrebul

swavlas.

aqve msurs aRvniSno, rom mocemuli proeqtebi

saxelmZRvaneloebisaTvis misaReb principebzea gaTvlili da maT

mixedviTaa agebuli, amitom bunebrivia, rom proeqtis Temac winaswar aris

gansazRvruli.

5. proeqtebis praqtikaSi gamoyeneba germanuli enis

gakveTilze

Cems mier ganxiluli proeqtebis magaliTze (germanuli enis

Sesaswavlad) msurs vaCveno, ra rols TamaSobs proeqtebiT muSaoba

ucxouri enis Seswavlisas, romel calkeul miznebs, unarebsa da

kompetenciebs vaRwevT swavlebis am meTodiT da ramdenad aris

SesaZlebeli ucxouri enis (Cvens SemTxvevaSi germanuli enis) Seswavla

da aTviseba sxva TemebTan mimarTebaSi.

axla warmogidgenT sxvadasxva tipis proeqtze orientirebul

davalebebsa da savarjiSoebs.

5.1. mcire proeqti germanuli enis gakveTilze

zedsarTavi saxelis bruneba gansazRvruli artikliT

miznobrivi jgufi: germanistika, meoTxe semestri

enobrivi done: BA2/2

miznebi:

• gramatikuli aspeqtis enobrivi aTviseba da ganmtkiceba;

zedsarTavi saxelis bruneba (gansazRvruli artikliT)

• meToduri:

106

Page 107: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

- gakveTilze proeqtze orientirebuli swavlebis

formebis gamoyeneba;

- moswavleebSi prezentaciis teqnikis ganviTareba;

- sakuTari magaliTebis Sedgenis stimulireba

(saxelmZRvanelos gareSe, damoukidebeli azrovneba)

mediebi: saxelmZRvaneloebi: Em, Aspekte;

xangrZlivoba: 15 wuTi;

maswavleblis roli: seminaris xelmZRvaneli, gamomcdeli.

proeqtis iniciativa/ proeqtis momzadeba da ganxorcieleba

konkretuli davaleba, mocemuli gramatikuli aspeqtis damuSaveba

saxelmZRvaneloSi iyo mocemuli, romelic jgufis erT warmomadgenels

unda waredgina.

aucilebeli qmedebebi:

- gramatikuli aspeqtis gameoreba da ganmtkiceba;

- Temis warmodgena (saprezentacio qaRaldze).

prezentacia:

studentma saprezentacio Tema dawvrilebiT da srulyofilad

waradgina. prezentaciis Semdeg studentebma Seasrules damoukideblad

Sedgenili savarjiSo (gamotovebuli zedsarTavi saxelebis

daboloebebis Sevseba).

refleqsia, msjeloba

107

Page 108: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

gakveTilis prezentacia ar Seicavda refleqsias, radganac TviTon

prezentacia Temis gameorebasa da ganmtkicebas gulisxmobs.

daskvna: studentebma damoukideblad imuSaves ,konkretul

gramatikul Temaze, damoukideblad Seadgines sakuTari magaliTebi da

Seqmnes sakuTari produqti, ramac maT saSualeba misca, ganemtkicebinaT

mocemuli masala.

sqema

proeqtis iniciativa saxelmZRvaneloSi mocemuli gramatikuli aspeqtis damuSaveba

proeqtis dagegmva

proeqtis ganxorcieleba

davalebis saxlSi momzadeba (sakuTari

magaliTebiT)

prezentacia klasSi Temis

warmodgena. sakuTari magaliTebis Sesruleba

108

refleqsia

Page 109: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

5.2. saSualo moculobis proeqti

afTiaqis Ceki

proeqtSi naCvenebia, rogor SeiZleba auTenturi teqstis saSualebiT

codnis gamdidreba ucxour enaSi da amasTanave SemoqmedebiTad da

pasuxismgeblobis grZnobiT muSaoba.

proeqtSi monawileobdnen saxelmwifo universitetis samedicino

fakultetis studentebi, romlebic germanul enas swavlobdnen.

dawvrilebiT ganvixiloT proeqti:

miznobrivi jgufi: samedicino fakulteti, meoTxe semestri

enobrivi done: A2

miznebi:

enobrivi: - gramatikuli konstruqciis SeTviseba

sollen+Infinitiv I (rCevis micema)

könnte+Infinitiv I (SesaZlebloba)

- unar-Cvevebis gamomuSaveba: SemoqmedebiTi wera da studentebSi

fantaziis ganviTareba;

- SemoqmedebiTi muSaoba (portretis Seqmna) ;

- Sedegebis prezentacia.

109

Page 110: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

mediebi: Ceki, rveuli

maswavleblis roli: seminaris xelmZRvaneli, damxmare, gamomcdeli

proeqtis iniciativa:

(maswavlebelze orientirebuli)

vinaidan studentebis profesia medicina iyo, maT gadawyvites

afTiaqis Cekis magaliTze SeemuSavebinaT proeqti germanul enaze

medicinis sferoSi.

pirvel rigSi studentebi gaecnen proeqtiT muSaobis meTods, mis

samuSao formebs da Semdeg Caebnen samuSao procesSi.

proeqtis gasavrcobad studentebma sxvadasxva ideebi da rCevebi

gauziares erTmaneTs. maT afTiaqidan Ceki unda gamoetanaT, romelzec

savaraudod, sxvadasxva medikamentis dasaxeleba iqneboda aRbeWdili.

proeqtis dagegmva

proeqtis dagegmvis fazaSi monawileebma gansazRvres Sesasrulebeli

davalebebis calkeuli miznebi da erToblivad gadawyvites, Tu ra

produqtis miiRebas apireben proeqtis bolos.

proeqtis zogadi mizani iyo SemoqmedebiTi muSaoba da fantaziis

gamovlena (personaJis saxis Seqmna, romelmac afTiaqSi mocemuli

wamlebi iyida).

proeqtis prezentacia:

110

Page 111: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtis monawileebi saswavlo dawesebulebis gareT muSaobdnen da

erToblivi muSaobis Sedegad Seadgines teqsti.

(teqstis originali ix. N3 danarTSi)

proeqtis monawileebma teqsti warmoadgines da janmrTelobis Temaze

isaubres.

erToblivad gaaswores teqstSi daSvebuli Secdomebi.

meToduri rCeva: proeqti SeiZleba ganvrcobil iqnas rolebis

gaTamaSebiTa da scenarebiT.

Sejameba:

proeqtis saSualebiT studentebi enobrivad gaaqtiurdnen: isini

SemoqmedebiTad miudgnen germanul enas, gamoavlines fantazia da Seqmnes

sakuTari teqsti, ganamtkices konkretuli gramatikuli konstruqciis

codna da gaaRrmaves Sesabamisi profesiuli codna medicinis sferoSi.

111

Page 112: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

sqema

proeqtis iniciativa

maswavlebeli adgens Temas, studentebi avrcoben mas sxvadasxva ideiT

proeqtis dagegmva monawileni

gansazRvraven calkeul Sesasrulebel

davalebas da saboloo mizans

prezentacia teqstis warmodgena.

personaJis Seqmna. Temis irgvliv diskusia

proeqtis

ganxorcieleba dagegmili samuSaos

ganxorcieleba saswavlodawesebulebis gareT

refleqsia

112

Page 113: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

5.3. didi proeqti

jung.ge

proeqti jung.ge Tbilisis goeTes institutis mier iqna organizebuli.

proeqtis mizani iyo, eCvenebina, Tu ra akavSirebT qarTvel mozardebs

germanel mozardebTan, ra gamocdileba miiRes maT amis Sedegad da riTi

gansxvavdebian isini erTmaneTisagan, ra aris maTTvis mniSvnelovani, ra

miznebs isaxaven isini da rogor warmoudgeniaT TavianTi momavali.

proeqti Semdeg Temebs moicavda:

- ganaTleba

- sporti

- musika

- ekologia

- dResaswaulebi

- ojaxi

- emociebi

- problemebi

- megobroba

- cxovrebis stili

proeqtSi monawileobdnen sxvadasxva skolis moswavleebi da ivane

javaxiSvilis saxelobis saxelmZifo universitetis humanitarul

mecnierebaTa fakultetis, germanistikis mimarTulebis studentebi.

Aam proeqtSi aRvwer am studentebis mier ganxorcielebul proeqts.

miznobrivi jgufi: germanistikis mimarTulebis studentebi

( IV semestri).

miznebi: sportis sferoSi codnis gaRrmaveba;

Targmnis kompetenciis gamomuSaveba;

damoukidebeli, qmedebaze orientirebuli muSaoba;

proeqtis saboloo produqti: sportis Temaze diskis Seqmna;

113

Page 114: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

mediebi: interneti, gazeTi, Jurnali, plakatebi;

xangrZlivoba: erTi Tve;

maswavleblis roli: damxmare, mrCeveli, damkvirvebeli;

goeTes institutma monawileebs gamouyo samuSao sivrce da

daafinansa proeqti.

proeqtis iniciativa da proeqtis dagegmva

proeqtis iniciativa Tavidanve goeTes instituts ekuTvnis.

monawileebs mxolod proeqtis Tema unda amoerCiaT.

Temis arCevis Semdeg studentebma erTmaneTSi gainawiles

Sesasrulebeli davalebebi:

- studentebis gamokiTxva;

- mokle mimoxilva sportis Sesaxeb saqarTveloSi;

- sportis popularuli saxeobebis konkretuli aRwera ;

- sportsmenebis Sesaxeb fotoebisa da informaciis

mopoveba;

- sareklamo saagentos monaxuleba;

- sportsmenebis fotoebze sakuTari iumoristuli

komentarebis darTva.

proeqtis ganxorcieleba:

proeqti erTi Tve gagrZelda. proeqtis monawileebma mocemul droSi

dasaxuli davalebebi Seasrules. mokled mimovixiloT monawileebis

konkretuli qmedebebi:

gamokiTxva:

proeqtis monawileebma interviu CamoarTves studentebs. maT

ainteresebdaT, sportis romeli saxeoba Tu sportsmeni sargeblobs

popularobiT qarTvel axalgazrdebSi; maT aseve surdaT gaegoT,

114

Page 115: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

ramdenad misdeven isini cxovrebis jansaR wesebss da varjiSoben Tu ara.

Aamis Sedegad maT yuradReba im sportis saxeobebze gaamaxviles,

romlebic gamokiTxvis Sedegad miiRes.

teqstis Sedgena:

Tema damTvaliereblisTvis rom naTeli yofiliyo, monawileebma

pirvel rigSi daweres mokle mimoxilva sportis Sesaxeb saqarTveloSi.

Semdeg ki calk-calke ganixiles saqarTveloSi amJamad popularuli

sportis saxeobebi.

suraTebis SerCeva:

teqstebTan erTad saWiro iyo qarTveli sportsmenebis fotoebi.

monawileebma fotoebi internetSi da JurnalebSi moiZies.

Ddizainis SerCeva:

monawileebi estumrnen erT-erTi sareklamo saagentos da Seadgines

prezentaciisTvis (gamofenisTvis) saWiro plakatis dizaini.

AamiT diskis erTi mxare Seivso da monawileebi Seudgnen diskis

meore mxareze muSaobas. gadawyda, meore gverdi TviTon daemzadebinaT.

goeTes institutis finansuri daxmarebiT monawileebma SeiZines

saWiro nivTebi da goeTes institutis mier gamoyofil oTaxSi xuTi dRis

ganmavlobaSi imuSaves. maT diskis meore gverdi sakuTari iumoristuli

foto-komentarebiT Seavses, riTac dasrulda studentTa muSaoba diskze.

prezentacia:

proeqtis saboloo produqti, e.w. diski, sxva diskebTan erTad

gamofenaze dadges. gamofenis dros monawileebi TavianTi produqts

waradgendnen da damTvarielebelTa SekiTxvebs pasuxobdnen.

Ddaskvna:

115

Page 116: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtis monawileebi SemoqmedebiTad miudgnen germanul enas da

qmedebis sxvadasxva saSualebebiT maTTvis saintereso da aqtualuri Tema

daamuSaves, proeqtis bolos ki konkretuli produqti waradgines.

sqema:

proeqtis iniciativa:

goeTes instituti.

Mstudentebi proeqtis erT-erT Temas irCeven

proeqtis dagegmva proeqtis monawileni

SerCeuli sferos mixedviT adgenen calkeul davalebebs

proeqtis ganxorcieleba calkeuli davalebebis

Sesruleba: gamokiTxva, Targmna, teqstisa da komentarebis Sedgena,

dizainis SeCeva..

prezentacia

miRebuli produqtis gamofena

refleqsia

116

Page 117: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

5.4. didi proeqti

qarTvel moswavleTa TvaliT danaxuli germanul-qarTuli

urTierTobebi

dRevandel saganmanaTleblo sivrceSi interkulturuli swavlba

ucxouri enis dauflebis erT-erTi ganuyofeli nawilia.

sxva unar-CvevebTan erTad moswavleebma interkulturuli

kompetencia unda gamoimuSavon. interkulturuli miznebis misaRwevad ki

moswavleebi pirvel rigSi sxva qveynis kulturas unda gaecnon.

proeqtebis saSualebiT SesaZlebelia sxvadasxva kulturuli

problemis gadawyveta, damoukideblad azrovneba da, Sesabamisad, swori

qmedebiT dasaxuli miznis miRweva.

AamasTan dakavSirebiT msurs aRvwero konkretuli proeqti, romelic

goeTes institutSi arsebuli qarTul-germanuli sazogadoebis

wevrebTan da g. ramiSvilis saxelobis germanuli skolis XX klasis

moswavleebTan erTad Cavatare. proeqti goeTes institutma daafinansa.

proeqtis aRwera:

miznebi:

- problematika: kulturaTa Sedareba, stereotipebis

daZleva;

- enobrivi unar-Cvevebis gamomuSaveba: mosmena, metyveleba,

wera, kiTxva;

- socialurad orientirebuli swavleba;

- praqtikuli da produqtiuli muSaoba;

- damoukidebeli azrovneba da qmedeba;

proeqtis xangrZlivoba: erTi weli.

mediebi: kompiuteri (interneti), xmis Camweri teqnikuri

117

Page 118: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

saSualebebi, videokamera, fotoaparati, qaRaldi, plakatebi da

a. S.

maswavleblis roli: proeqtiT muSaobis seminaris xelmZRvaneli,

mrCeveli, damxmare, gamomcdeli, Tanamonawile.

proeqtis iniciativa

proeqtis ganxorcielebis idea goeTes institutma da qarTul-

germanuli sazogadoebis wevrebma wamoayenes. proeqti germanuli skolis

meaTe klaselebTan erTad unda Catarebuliyo.

proeqtis sam xelmZRvanelTan erTad moswavleebma oTxi ZiriTadi

Tema SeirCies da Sesabamisad oTx jgufad daiyvnen.

proeqtis Temebi:

- politika

- ekonomika

- kultura

- ganaTleba

TiToeul jgufs erTi xelmZRvaneli hyavda

proeqtis dagegmva da ganxorcieleba:

SerCeuli sferodan gamomdinare, jgufebis wevrebma erTmaneTSi

gainawiles Sesasrulebeli davalebebi, romlebic TiTonve gansazRvres:

- saqarTveloSi mcxovrebi im germaneli moRvaweebis

moZieba (internetSi), romlebic Sesabamis sferoebSi

saqmianobdnen;

118

Page 119: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

- germanuli dawesebulebebisa da firmebis moZieba da maT

xelmZRvanelebisagan intervius aReba;

- maTTan Sexvedris droze SeTanxmeba;

- interviusaTvis SekiTxvebis momzadeba;

- SekiTxvebis simulireba;

- intervius aReba;

- miRebuli informaciis Sejameba;

- Cawerili interviuebis Targmna;

- fotografireba;

- saboloo informaciis Sejameba da prezentacia.

proeqtis prezentacia:

erTi wlis muSaobis Semdeg proeqtis monawileebma damswre

sazogadoebas warudgines samuSao Sedegebi da miRebuli gamocdileba.

prezentacia goeTes institutSi Catarda.

kulturisaTvis damaxasiaTebeli specifikuri gansxvavebebi:

proeqtis ganxorcielebis dros Tavi iCina sxvadasxva

kulturisaTvis damaxasiaTebelma gansxvavebebma. magaliTad:

- moswavleebi germaniis saelCoSi intervius asaRebad

winaswar daTqmuli drois gareSe mividnen. ra Tqma unda

Sexvedra im dRes ar Sedga;

- Sexvedris drois SesaTanxmeblad moswavleebma erT-erT

germanels gvian saRamos daurekes, rac germanulenovan

qveynebSi miuRebelia.

iyo SemTxveva, roca germanelebmac mentalobas solidaroba

gamoucxades da erT-erT Sexvedraze ar movidnen (stereotipebis daZleva).

119

Page 120: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

magram vinaidan proeqtis monawileebi e.w. germanuli skolis

moswavleebi iyvnen da garkveul doneze icnobdnen germanul kulturas,

maT siZneleebi advilad dasZlies da dasaxuli amocanebi iolad

Seasrules.D

dasasrul minda aRvniSno, rom proeqtis saSualebiT moswavleebma

ara mxolod germanul enaSi miiRes garkveuli enobrivi codna, aramed

warmatebuli, Sedegiani qmedebis unari gamoavlines sakuTar da sxva

qveynis kulturasTan mimarTebaSi. maT aqtiurad gamoiyenes ena, sakuTar

qveyanaSi gaecnen germanuli kulturisaTvis damaxasiaTebel aspeqtebs da

multikulturul situaciebSi orientirebis gamocdileba SeiZines.

120

Page 121: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

sqema:

proeqtis iniciativa:

goeTes instituti qarTul-germanuli

sazogadoeba. moswavleebi Temebis mixedviT jgufebSi

nawildebian

proeqtis dagegmva proeqtis monawileni

SerCeuli sferos mixedviT adgenen calkeul davalebebs

proeqtis

ganxorcieleba calkeuli davalebebis

Sesruleba (gamokiTxva, Targmna,

interviu da sxv.)

prezentacia

Catarebuli proeqtis wardgena

(goeTes institutSi)

refleqsia

121

Page 122: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

5.5. didi proeqti

ekologia, garemos dacva

rogorc davinaxeT, proeqtiT muSaobis meTodis gamoyeneba Zalian

nayofieri aRmoCnda ucxouri enis Seswavlisas. is moswavleebs

damoukideblad muSaobas aCvevs, exmareba komunikaciis sxvadasxva

formebis aTvisebaSi, xels uwyobs ucxour enaze Tavisufali metyvelebis

unaris formirebas.

nimuSad momyavs proeqti, romelic germanelma da qarTvelma

kolegebma VIII klasis moswavleebTan erTad (Tbilisisa da baTumis

germanuli skolebi) ganvaxorcieleT 2005 wels baTumSi. proeqtis Tema

iyo: „ekologia da garemos dacva“.

proeqtis saswavlo miznebi:

o enobriv - dargobrivi leqsikis semantizacia da gamoyeneba;

o meTodologiuri - proeqtiT muSaobis teqnikis aTviseba;

o Sinaarsobrivi - moswavleebis mier iseTi ekologiuri

problemebis swori gaazreba, rogoricaa adamianis zegavlena

ekologiur sistemaze;

o socialuri - moswavleebSi gunduri muSaobis unaris

gamomuSaveba, tolerantoba da sxvisi miRwevebisadmi interesis

gamoCena.

proeqtis iniciativa da dagegmva:

maswavleblebma da moswavleebma erToblivad dasaxes proeqtis Tema.

moswavleebi winaswar gaecnen SerCeul problemasTan dakavSirebul

masalas da kvlevis ori obieqti SearCies: zRvis sanapiro da tye.

proeqtis monawileebi Sesabamisad or jgufad daiyvnen (“zRvis jgufi” da

“tyis jgufi”).

122

Page 123: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

„zRvis jgufis“ programaSi Sedioda baTumis akvariumisa da baTumisa

da gonios sanapiros Seswavla. Mmonawileebma Seadgines kiTxvebi

interviusaTvis. aiRes wylis sinjebi da gaecnen wylis Semowmebis

teqnikis Zvel da axal meTodebs. Semdeg Seajames miRebuli informacia

da meore jgufis wevrebs warudgines. prezentaciis Semdeg imsjeles

arsebuli ekologiuri situaciis gaumjobesebis Sesaxeb.

baTumisa da gonios daTvalierebis mizans warmoadgenda sisufTavis

TavalsazrisiT orive sanapiros erTmaneTTan Sedareba. sanapiros

fotografirebisa da mosaxleobisgan intervius aRebis Semdeg

monawileebma waradgines TavianTi Sedegebi. gaimarTa diskusia, garemos

dabinZurebasTan brZolis sakiTxebis Sesaxeb. monawileebma gamoTqves

sakuTari mosazrebebi.

„tyis jgufis“ programaSi Sedioda botanikuri baRisa da TurqeTis

sazRvarTan mdebare tyis monaxuleba. monawileema interviu aiRes

botanikuri baRis TanamSromlebisgan da Seagroves informacia. tyis

daTvalierebisas aRmoCnda, rom igi katastrofulad nadgurdeba.

prezentaciis dros moswavleebma imsjeles tyeebis ganadgurebisa da

bunebis dabinZurebis sakiTxebis Sesaxeb.

proeqtis prezentacia

Catarebuli proeqtis bolos orive jgufis wevrebma mowveul

sazogadoebas warudgines dasaxuli miznis ganxorcielebis Sedegad

miRebuli monacemebi da pasuxi gasces damswreTa SekiTxvebs. diskusiebi

da prezentaciebi, cxadia, germanul enaze mimdinareobda.

proeqtis monawileebis mier Sevsebuli kiTxvarebisa da

xelmZRvanelebis dakvirvebis Sedegebis safuZvelze SegviZlia davaskvnaT,

Tu ra unarebi gamoimuSaves moswavleebma proeqtis ganxorcielebisas, ra

saswavlo miznebs miaRwies da qmedebis romel tipebs mieniWa upiratesoba:

A

123

Page 124: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

gamocdileba:

o proeqtis monawileebma iswavles problemebze damoukideblad

muSaoba;

o meToduri TvalsazrisiT moswavleebma aiTvises proeqtiT

muSaobis sxvadasxva teqnika,

o interdisciplinaruli swavla: monawileebma SeiZines da

Sesabamis situaciebSi gamoiyenes sxvadasxa sferoebidan miRebuli

codna. maT mier arCeuli Tema moicavda ara marto erT , aramed

sxva sagnebsac (garemos dacva, garemos dacvis politika, qimia,

botanika);

o praqtikuli da Sedegze orientirebuli muSaoba proeqtis

erT-erTi mniSvnelovani nawili iyo. teqnikuri da arateqnikuri

saSualebebis daxmarebiT moswavleebi SemoqmedebiTad muSaobdnen

(mag: sxvadasxva informaciisa da TvalsaCinoebisaTvis sagnebis

Segroveba, plakatebis damzadeba, fotografireba, Zerwva, xatva,

sainformacio teqstebis Sedgena da prezentacia, laboratoriuli

muSaoba);

o socialuri swavleba proeqtis mniSvnelovani nawilia.

moswavleebma gamoiCines jgufSi muSaobis unari da tolerantoba

sxva skolebis moswavleebis mimarT;

o sakuTari TvaliT nanaxi da gancdili. Pproeqtis

monawileebma problemasTan dakavSirebuli adgilebi - baTumi da

misi Semogareni moinaxules da Seiswavles.

Eenobrivi miznebi:

o enobrivi unarebis gaaqtiureba: proeqtis calkeuli

davalebis Sesabamisad gaaqtiurda Semdegi komunikaciuri

unarebi:

metyveleba - mag. intervius aReba, gamokiTxva, diskusia,

dokumentireba, prezentacia, rolebis gaTamaSeba;

124

Page 125: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

wera - intervius warmodgena werilobiTi formiT,

sainformacio teqstebis werilobiT momzadeba;

mosmena - germaneli da qarTveli kolegebisa da

urTierTmosmenis kultura, interviuebis gaSifvra;

kiTxva - problemasTan dakavSirebuli damatebiTi

informaciis mopoveba da damuSaveba.

o dargobrivi leqsikis semantizacia da gamoyeneba -

moswavleebma problemaze muSaobisas SeiZines da gaaaqtiures

ekologiasa da garemos dacvasTan dakavSirebuli leqsika.

o motivacia - germanuli enis SedarebiT nakleb mcodne

moswavleebi proeqtis ganxorcielebis procesSi enobrivad

gaaqtiurdnen.

zemoTqmulidan gamomdinare, SeiZleba davaskvnaT, rom proeqtma

warmatebiT Caiara. Ppraqtikuli muSaobis Sedegad moswavleebma gaicnes

maTTvis saintereso aqtualuri problemebi.

aRsaniSnavia is garemoeba, rom proeqtiT muSaoba SeiZleba

interdisciplinaruli proeqtis saxiTac daigegmos. es aspeqti

gansakuTerebul mniSvnelobas iZens, Tuki gaviTvaliswinebT Tanamedrove

saswavlo gegmebSi postulirebul integraciul swavlebas. proeqtiT

muSaobis dros moswavleebs, erTis mxriv, sabunebismetyvelo dargebSi

codnis gaRrmavebis, xolo, meores mxriv, ucxour enaSi leqsikisa da sxva

enobrivi unarebis daxvewisa da gamoyenebis saSualeba eZlevaT.

125

Page 126: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

sqema proeqtis iniciativa:

maswavlebelTa da moswavleTa

erToblivi iniciativa. proeqtis Catarebamde

moswavleebi winaswar ecnobian Temas da jgufebSi nawildebian

proeqtis dagegmva

proeqtis monawileni SerCeuli sferos

mixedviT calkeul davalebebsadgenen

proeqtis

ganxorcieleba calkeuli amocanebis Sesruleba

(gamokiTxva, Targmna, interviu, sinjebis aReba

da sxv.)

prezentacia

Catarebuli proeqtis wardgena (mag. rolebis gaTamaSebiT)

evaluacia imsjeles: -proeqtis Temebze -proeqtis miznebze -proeqtis siZneleebze -proeqtis siaxleze -momavalSi gasaTvaliswinebel aspeqtebze

126

Page 127: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

6. proeqtiT muSaobis meTodis praqtika saqarTvelos skolebsa

da umaRles saswavleblebSi

naSromis empiriul nawilSi msurs davadgino, ramdenad aqtualuria

proeqtiT muSaobis meTodi saqarTvelos skolebsa da umaRles

saswavleblebSi, ra saxis proeqtebi xorcieldeba umetesad da ra Sedegs

viRebT sabolood.

gamokiTxva 2009 wlis gazafxuls Catarda. gamokiTxvisas gamoviyene

anonimuri kiTxvari (daxuruli SekiTxvebiT), rom maqsimalurad

obieqturi pasuxi mimeRo.

D drois simciris gamo saqarTvelos masStabiT gamokiTxul iqna sul 58

skolis maswavlebeli, romlebsac goeTes institutSi Catarebul

seminarebze Sevxvdi da umaRlesi saswavleblebis 25 leqtori.

warmovadgen TiToeul SekiTxvaze skolis maswavlebelTa da leqtorTa

pasuxebis Sedegs:

SekiTxvaze: „muSaobT Tu ara proeqtebiT germanuli enis gakveTilze?“

miviReT Semdegi pasuxebi: germanuli enis gakveTilze proeqtiT muSaobis

meTods iyenebs maswavlebelTa 93% da leqtorTa umravlesoba- 92%.

sqema:

Mmaswavlebeli

Lleqtori

ki 93 % ki 92 %

ara 4 % ara 7 %

sul: 100% sul: 100%

127

Page 128: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

SekiTxvaze: „proeqtis romel saxeobebs aniWebT upiratesobas?“ Semdeg

Sedegi miviReT: maswavlebelTa 97% da leqtorTa 95,6% patara

moculobis proeqtebs aniWebs upiratesobas (mag. kedlis gazeTi,

sainformacio plakati, moklemetraJiani filmi, TamaSebi enobrivi

unarebis gamosamuSaveblad). saSualo moculobis proeqtebs atarebs

maswavlebelTa 37% da leqtorTa 70% (mag. interviu, wveuleba, dia-

filmebiT prezentacia, literaturuli saRamoebi).

didi moculobis proeqtebs gakveTilze agreTve maswavlebelTa 97% da

leqtorTa 48% (eqskursiebi, speqtaklis dadgma, qalaqis Sesaxeb

informaciis moZieba da qalaqis daTvaliereba, germanulenovani filmebis

Cveneba da sxv.) iyenebs.

sqema

maswavlebeli

Lleqtori

mcire moculobis pr. 97 % mcire moculobis pr. 96 %

saSualo moculobis pr. 37 % saSualo moculobis pr. 70 %

didi moculobis pr. 37 % didi moculobis pr. 48 %

sul: 100%

sul: 100%

SekiTxvaze: „ra sixSiriT axorcielebT proeqtebs?“ pasuxi Semdegia:

maswavlebelTa 16% da leqtorTa 30% proeqtebs kviraSi erTxel atarebs,

maswavlebelTa 39% da leqtorTa 52%- TveSi erTxel, maswavlebelTa 20%

da leqtorTa 43%- yovel trimestrSi da maswavlebelTa 18% da

leqtorTa 13%- weliwadSi mxolod erTxel.

128

Page 129: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

sqema:

Mmaswavlebeli

Lleqtori

1 X kvira 16 % 1 X kvira 30 %

1 X Tve 39 % 1 X Tve 52%

1 X trimestrSi 20 % 1 X trimestrSi 43 %

1 X weliwadSi 18 % 1 X weliwadSi 13 %

sul: 100%

sul: 100%

SekiTxvaze: ”romel klasSi/kursze atarebT proeqtebs?” Semdegi pasuxi

miviReT:

maswavleblebi proeqtebs (33%) umTavresad VII-VIII klasebSi, yvelaze

naklebad ki III-VI klasebSi (9%) atareben. maswavleblebis 31% yvela

klasSi axorcielebs proeqtis magaliTebs.

sqema:

leqtori

Mmaswavlebeli

I kursi 17% III-V klasi 9%

II kursi 39% V – VI klasi 26%

III kursi 30% VII-VIII klasi 33%

IV kursi 26% IX-XII klasi 7%

yvela kursi 35% yvela klasi 31%

sul 100%

sul: 100%

129

Page 130: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

SekiTxvis: „ra Sedegs miaRwieT Catarebuli proeqtebiT?“ Sedegia:

maswavlebelTa 18%-ma da leqtorTa 39%-ma Zalian karg Sedegs miaRwia.

aArc ise kargi Sedegia maswavlebelTa 5%-Tan da leqtorTa 4%-Tan.

warmogidgenT srul sqemas:

Mmaswavlebeli

Lleqtori

Zalian kargi 18% Zalian kargi 39%

kargi 76% kargi 73%

arc ise kargi 5% arc ise kargi 4%

cudi ---- cudi -----

sul: 100%

sul: 100%

SekiTxvaze: „momavalSi imuSavebT proeqtebiT?“ Semdeg pasuxs miviReT:

maswavlebelTa 75% da leqtorTa 87% moswavleebTan erTad proeqtebiT

momavalSic imuSavebs, radganac moswavleebSi motivacia izrdeba da isini

warmatebulad aRweven Sedegs.

AagreTve maswavleblebis 29% da leqtorTa 26% aseve agrZelebs

proeqtebiT muSaobas, radganac moswavleebi swavlebis am gziT garkveul

mizans aRweven.

130

Page 131: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

sqema:

Mmaswavlebeli

leqtori

ki (moswavlebi warmatebulad

aRweven Sedegs, maTSi motivacia

izrdeba) 75%

ki (moswavlebi warmatebulad

aRweven Sedegs, maTSi motivacia

izrdeba) 87%

ki (moswavlebi garkveul

Sedegs aRweven) 29%

ki (moswavlebi garkveul

Sedegs aRweven) 26%

ara (proeqti Sedegs ar iZleva)-

________

ara (proeqti Sedegs ar iZleva)

______

sxva: --- sxva: -----

sul: 100%

sul: 100%

SekiTxvaze: „ramdeni wlis xarT?“ gamokiTxul maswavlebelTa da

leqtorTa umravlesobis asaki ormocidan ormocdaaT wels Seadgens.

warmovadgen srul sqemas:

maswavlebeli

Leqtori

20-25 9% 20-25 ----

25-30 20% 25-30 4%

30-40 22% 30-40 32.%

40-50 29% 40-50 32%

50 < 16% 50 < 28%

sul: 100%

sul: 100%

131

Page 132: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

empiriulma gamokvlevebma gviCvena, rom rogorc skolebSi, aseve umaRles

saswavleblebSi germanuli enis gakveTilze proeqtebiT aqtiurad

muSaoben da umetesad karg Sedegs aRweven. maswavlebelTa da leqtorTa

saSualo asaki 30-50 wlamdea. gamokiTxul maswavlebelTa da leqtorTa

Soris axalgazrda maswavlebelTa ricxvi SedarebiT mcirea (9%). maT

Soris ori leqtori da oTxi skolis maswavlebeli saerTod ar

axorcielebs proeqts. es ki sxvadasxva mizeziT SeiZleba avxsnaT:

Aaxalgazrda maswavleblebs jer ar aqvT miRebuli saWiro

gamocdileba;

maswavleblebi/leqtorebi saswavlo dawesebulebaSi teqnikuri

xarvezebisa da finansuri problemebis gamo ver axorcieleben

proeqtebs;

maswavlebelTa/leqtorTa swavlebis meTodi ZiriTadad

erTferovania;

isini SiSoben, ar dakargon TavianTi „Zalaufleba“;

proeqti did dros, Sromasa da damatebiT Temebis damuSavebas

moiTxovs.

Mmiuxedavad zemoT aRniSnuli sxvadasxva xelis SemSleli faqtorisa,

gamokvlevam sakmaod dadebiTi Sedegi gviCvena. TviT kvlevis procesic

saintereso da nayofieri iyo. drois simciris miuxedavad Sevecade

konkretuli da amomwuravi pasuxebi mimeRo da miRweuli Sedegi

SeZlebisdagvarad naTlad warmomeCina.

132

Page 133: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

7. rekomendaciebi proeqtze orientirebuli

gakveTilisaTvis saqarTveloSi

saqarTvelos saswavlo dawesebulebebSi ucxouri enis Seswavlisas

ZiriTadad kiTxva, wera, SekiTxvaze pasuxis gacema dominirebs, rac enis

praqtikul gamoyenebas ar uwyobs xels. gakveTilze umetesad

gramatikulad swor laparaksa da weras eqceva yuradReba, frontaluri

gakveTili swavlis procesis wamyvani socialuri formaa. SemoqmedebiTi

saqmianoba iSviaTad Tu gamoiyeneba ucxouri enis Seswavlisas, radganac

moswavleebi mxolod saxelmZRvaneloTi Semoifarglebian da miRebul

gamocdilebasa da winare codnas swavlis procesSi ver iyeneben..

proeqtze orientirebuli swavleba rogorc Cveulebrivi

gakveTilisaTvis mniSvnelovani elementi (kargi saxelmZRvanelo,

sxvadasxva teqnikuri saSualeba, socialuri formebi), moswavles

saSualebas aZlevs ucxouri enis daxmarebiT sakuTari produqti Seqmnas.

mocemul TavSi msurs warmovadgino proeqtze orientirebuli

gakveTilis ramdenime magaliTi, rac xels Seuwyobs qarTvel

moswavleebs, raTa maT ukeT Seiswavlon ena, interesiT imuSavon saskolo

Tu sxva Temebze muSaobas da ganaviTaron saWiro unar-Cvevebi

(damoukidebeli dagegmva, diskusia, amorCeva, kvleva-Zieba, sakuTari

samuSaos Sefaseba da a.S.).

warmodgenili proeqtebi umetesad saSualo da didi moculobisaa da

im moswavleebisaTvisaa gamiznuli, romlebsac germanul enaSi codnis

SeZena da enobrivi unarebis gaumjobeseba surT.

sainformacio plakatebi: sainformacio

plakatebis saSualebiT moswavleebs SeuZliaT sxvadasxva

sferoebidan informaciebis moZieba, mag.: germanulenovani

qveynebis politika, ekonomika, moda, pop-kultura, filmi.

133

Page 134: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

moswavleebi skolaSi damuSavebuli Temebis gamofenas awyoben

plakatebis saxiT da TemasTan dakavSirebul aqtualur

informacias sxva moswavleebs awvdian.

mizani: masalis moZieba, teqstebis damuSaveba,

informaciis warmodgena.

Dmasala: gazeTi, Jurnali, veb-saitebi, turistuli

bukletebi.

eqskursiebi ucxoelTaTvis: garkveuli droiT

moswavleebi sakuTar Tavze iReben eqskursiis organizebas da

ucxoel stumrebs saqarTvelos sxvadasxva kuTxes

aTvalierebineben. saTanado masalebis daxmarebiT isini

amuSaveben miRebul informacias da germanul enaze

warudgenen turistebs. eqskursiis bolos moswavleebi

prezentaciis saxiT (kedlis plakatebiTa da fotoebiT)

moaxseneben damswre sazogadoebas, sad iyvnen da ra naxes

ucxoel stumrebTan erTad.

mizani: ucxour enaze metyveleba, prezentaciis gakeTeba;

ucxouri enis auTentur sitaciaSi gamoyeneba.

Ddiafilmebi. Ddiafilebis saSualebiT SeiZleba

sxvadasxva tipis davalebebis Cveneba, damuSavebuli masalis

prezentacia.

skolis gazeTi: maswavleblebis xelSewyobiT

SeiZleba germanul enaze skolis gazeTis Seqmna. moswavleebi

TviTon irCeven Temebs da damoukideblad amuSaveben maT.

skolis gazeTis saSualebiT moswavleebi iyeneben skolaSi

miRebul codnas da ecnobian skolis gareT realurad

arsebul problemebs. muSaobis am procesSi mniSvnelovania

Tavisufali azris gamoTqma, spontanuroba da

SemoqmedebiToba.

mizani: damoukidebeli azrovneba, SemoqmedebiTi muSaoba.

damxmare saSualebebi: gazeTis gamosacemad saWiro

kompiuteri da sxva teqnikuri saSualebebi.

134

Page 135: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

ucxoelebisagan intervius aReba: ucxoelebisagan

intervius aReba ucxouri enis aqtiuri gamoyenebis erT-erTi

saukeTeso saSualebaa. saqarTveloSi mcxovrebi

germanulenovani ucxoelebisagan moswavleebi iReben maTTvis

aqtualur da mniSvnelovan informacias (mag. qveynis

politikuri da ekonomikuri mdgomareoba).

proeqtis am formis saSualebiT moswavleebi auTentur

situaciaSi iyeneben skolaSi miRebul codnas da enobrivi

qmedebiT afarToeben da afaseben mas.

proeqtis ganxorcielebamde moswavlem Semdegi aspeqtebi unda

gaiTvaliswinos:

mTavari Temis arCeva;

intervius aRebis unaris gamomuSaveba;

calkeuli davalebebis ganawileba;

simulireba;

prezentacia;

mediebi: magnitofoni, videokamera, fotoaparati da

sxv.

saswavlo-saxelosno: amJamad saxelosno, sadac

samuSao procesi mimdinareobs, qmedebaze da proeqtze

orientirebuli swavlebis ganuyofeli nawilia. saswavlo-

saxelosno SeiZleba proeqtis dagegmvis da nawilobriv

ganxorcielebis adgiladac CaiTvalos. proeqti ara marto

erT sagans, Cvens SemTxvevaSi germanul enas moicavs, aramed

masSi xSirad CarTulia sxva sferoebic, mag.: maTematika,

buneba, politika, musika da a.S. (interdisciplinaruli

swavleba). moswavleebi amuSaveben maTTvis aqtualur Temebs

Tu problemebs, kiTxuloben, asruleben calkeul dagegmil

amocanebs da sxvadasxva saxis prezentaciisTvis emzadebian.

AamiT isini damoukidebel muSaobas eCvevian. saswavlo-

saxelosno gulisxmobs agreTve xelosnur, praqtikul

135

Page 136: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

saqmianobas, imis mixedviT, Tu ra aris proeqtis saboloo

mizani.

saswavlo-saxelosnos mosawyobad gasaTvaliswinebelia

Semdegi winapiroba:

:

specialuri literatura, mxatvruli

literatura, aqtualuri gazeTebi da Jurnalebi;

samkiTxao oTaxi;

teqnikuri mowyobiloba (kompiuteri, qsero-

aparati da sxv.);

xelsawyoebi;

sagamofeno kedlebi;

sainformacio dafebi.

(Wicke 1997: 122)

saswavlo-saxelosnos upiratesoba: avtonomiuri swavla. sxvadasxva

unar-Cvevisa da kompetenciis gamomuSaveba.

literaturuli saRamoebi: drodadro maswavleblebsa

da moswavleebs SeuZliaT skolaSi an skolis gareT (kafeSi,

roelime moswavlesTan saxlSi an bunebis wiaRSi) moawyon

literaturuli saRamo. erT-erTi moswavle kiTxulobs romelime

novelas, moTxrobas, an sulac sakuTar nawarmoebs. bolos yvela

msjelobs warmodgenili nawarmoebis Sesaxeb da sakuTar azrs

gamoTqvams. nawarmoebi da komentarebi saskolo gazeTSi SeiZleba

gamoqveyndes. Aliteraturuli saRamoebisaTvis iseTi Tema unda

SeirCes, romelic moswavleTa asaks iTvaliswinebs.

mizani: SemoqmedebiTi wera, werisa da kiTxvis unarebis

gamomuSaveba, sakuTari fantaziis gamoyeneba.

136

Page 137: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Teatri (germanul enaze): moswavleTa asakis mixedviT

SesaZlebelia Sedges Teatraluri jgufi da sxvadasxva avtoris

nawarmoebebi (novela, moTxroba, zrapari, piesa) iqnas dadgmuli.

moswavleebs agreTve SeuZliaT sakuTari nawarmoebis warmodgenac.

miznebi:

enobrivi kompetenciis ganviTareba;

sxvadasxva enobrivi aspeqtis auTentur situaciaSi

gamoyeneba (dagegmva, wera, scenaze warmodgena);

enobriiv unar-Cvevebis ganviTareba (metyveleba,

kiTxva, wera);

literaturul teqstebze muSaoba;

sakuTari fantaziis gamoyeneba.

mosamzadebeli RonisZiebebi:

winaswar wasakiTxi masalis damuSaveba

konkretuli Temis, problemis ganxilva

veb-saitebi, eleqtronuli fosta: qarTvel

moswavleebs, romelTa skolebic teqnikuri saSualebebiT

aRWurvilni arian SeuZliaT sakuTari veb-gverdebis Seqmna, sadac

maTi skolac iqneba warmodgenili. internetis saSualebiT

moswavleebs SesaZlebloba eZlevaT, germanulenovan moswavleebTan

daamyaron kontaqti, gaecnon qveynis kulturas, TavianTi qveyana ki

ucxoel megobrebs warudginon. eleqtronuli fostisa da

werilebis saSualebiT moswavleebi weris kompetencias iZenen.

moswavleTa internet-proeqti SeiZleba maT realur SexvedraSic

gadaizardos da skolebs Soris gacvliTi programebic Seiqmnas.

miznebi:

enobrivi aspeqtebis gamoyeneba da gaTaviseba

(germanulenovan moswavleebTan komunikaciis dros);

informaciis miReba da gacvla;

ucxo qveynis kulturasTan daaxloeba;

137

Page 138: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

interkulturuli azrovnebis ganviTareba;

enobrivi unar-Cvevebis ganviTareba Tanamedrove

teqnikuri saSualebebiT (metyveleba, mosmena,

kiTxva, wera).

Ddaskvnis saxiT msurs aRvniSno, rom es magaliTebi ar aris

proeqtis ganxorcielebis erTaderTi saSualeba. ra Tqma unda arsebobs

ufro didi (radiogadacemaSi monawileoba, moswavleTa gamgzavreba

germanulenovan qveyanaSi) an mcire moculobis proeqtebi (Ria davalebebi

gakveTilze, TamaSebi, rolebis gaTamaSeba, konkretuli Temis mokled

wardgena da a.S.). yvela es proeqti, cxadia, bevr Sromas da

maswavleblisgan did xelSewyobas moiTxobs.

zemoT moyvanili magaliTebi ar davyavi proeqtis saxeobebad. imisda

mixedviT, Tu ra moculobisaa proeqti da ras isaxavs miznad, proeqti

SeiZleba sxvadasxva drosa da adgilas (skolaSi an skolis gareT

arsebul sxva dawesebulebebSi, saxlSi, bunebis wiaRSi) ganxorcieldes.

damoukidebeli, praqtikaze da qmedebaze orientirebuli swavlis

saSualebiT qarTveli moswavleebi interaqciisa da komunikaciis

sxvadasxva formas iTviseben, konkretul problemasTan dakavSirebul

codnas iReben da enobriv kompetencias iZenen.

momdevno TavSi msurs warmovadgino proeqtis ori vrceli

magaliTi, romlebic maswavleblebs daexmareba momavalSi gakveTilze da

saswavlo dawesebulebis gareT sxvadasxva saxis proeqtis

ganxorcielebaSi

Dda bolos, aucilebeli ar aris proeqtis yvela fazis

Tanmimdevruli gamoyeneba. proeqtis miznisa da moculobis mixedviT igi

SeiZleba garkveuli saxiT Seicvalos.

8. proeqtis nimuSebis vrceli aRwera

138

Page 139: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

8.1. interviu germanelebTan

miznobrivi jgufi: IX-X klasi

enobrivi done: B1 A

mediebi: videokamera, magnitofoni, fotoaparati, mikrofoni,

(video)kasetebi da sxv.

mizani: enobrivi kompetenciis daxvewa;

enobrivi qmedeba;

auTentur situaciebSi orientireba;

interkulturuli gansxvavebebis danaxva.

proeqtis xangrZlivoba. erTi kvira.

proeqtis iniciatiava:

proeqtis yoveli monawile sakuTar ideas acnobs monawileebs.

moswavleebi maswavleblis xelmZRvanelobiT an damoukideblad

gamoxataven survils, rom interviu aiRon germaneli turistebisagan da,

imisda mixedviT, Tu ra sfero ainteresebT, Sesabamisi SekiTxebi dausvan

maT. moswavleebisTvis aqtualuri Temebi SeiZleba iyos: germaniis

politika, ekonomika, ganaTlebis sistema, yoveldRiuri cxovreba,

xelovneba, sporti. proeqtis Tanaxmad, Temebs monawileebi winaswar

irCeven.

proeqtis dagegmva:

moswavleebi inawileben calkeul Sesasrulebel davalebas,

magaliTad:

- interviusaTvis SekiTvxebis Sedgena;

139

Page 140: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

- maTi simulacia;

- interviusaTvis saWiro teqnikuri saSualebebis

momzadeba;

- oqmebis Sedgena;

- suraTebis gadaReba;

- intervius pasuxebis werilobiTi CaniSvna;

- maTi gaSifvra;

- saWiroebis SemTxvevaSi intervius pasuxebis Targmna.

proeqtis monawileebi xSirad erTmaneTSi ver Tanxmdebian, zogi

saerTod uars ambobs proeqtis ganxorcielebaze. am SemTxvevaSi iniSneba

damatebiTi dro da moswavleebi maswavlebelTan erTad msjeloben imis

Sesaxeb, rogor gadawyviton problema.

proeqtis ganxorcieleba:

proeqtis dagegmvis Semdeg moswavleebi axorcieleben calkeul

konkretul amocanebs.

proeqtis prezentacia:

prezentaciis fazaSi moswavleebi dokumentaciis saxiT (vizualuri

saSualebebis daxmarebiT: fotoebiT, plakatebiT, dia-filmebiT da .aS.)

damswre sazogadoebas (mSoblebs, sxva klasebsa da maswavleblebs)

warudgenen proeqtiT muSaobis Sedegebs da aRniSnaven, romeli

informacia iyo maTTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani da saWiro.

monawileebsa da msmenelebs Soris SeiZleba diskusiac Sedges. am

SemTxvevaSi proeqtis monawileebi stumrebis mier dasmul SekiTxvebs

pasuxoben.

refleqsia, msjeloba

140

Page 141: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

refleqsiis fazaSi proeqtis monawileebi da maswavlebeli

ikribebian da msjeloben imaze, ra miznebs miaRwies, ra sakiTxebi

gamorCaT, ra SeiZleboda ukeTesad Catarebuliyo da, ramdenad

kmayofilebi arian isini TavianTi namuSevriT.

proeqtis dasasruls moswavleebi werilobiTi formiT ajameben

proeqtis ganxorcielebis Sedegebs da Semdeg punqtebs iTvaliswineben:

- proeqtis mizani;

- konkretuli amocanebi;;

- proeqtis mTavari Temebi

- ra iyo moswavleebisaTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani;

- ra siZneleebTs Sexvdnen isini proeqtis ganxorcielebis

dros;

- proeqtTan dakavSirebuli romeli interkulturuli

gansxvavebebi gamoavlines maT germanul da qarTul

kulturaTaSoris.

141

Page 142: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

proeqtis sqema:

proeqtis iniciativa

ideebis dadgena, proeqtis arCeva

proeqtis dagegmva konkretul davalebaTa

ganawileba

proeqtis ganxorcieleba

SerCeuli davalebebis realizeba

prezentacia Sedegebis sxvadasxa formiT wardgena

refleqsia Sesrulebuli

davalebebisa da miRweuli miznebis

Sefaseba

142

Page 143: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

8.2. evrokavSiri

Tema: evrokavSiri

miznebi:

- evrokavSiri- proeqtis Tema da problematika;

- politikis sferoSi leqsikuri maragis gaRrmaveba;

- damoukidebeli muSaoba (kvleva-Zieba, damatebiTi

informaciis moZieba da prezentacia);

- Temis sesaxeb sakuTari azris gamoTqma. Ddebatebis

gamarTva.

miznobrivi jgufi: XI-XII klasi, studentebi

enobrivi done: B1/B2

mediebi: teqstebi evrokavSirze („informaciebi politikur

ganaTlebaze“), kompiuteri (interneti), Jurnali, gazeTi, plakati

proeqtis xangrZlivoba: ori saaTi

proeqtis iniciativa da proeqtis dagegmva

(maswavlebelze orientirebuli)

klasis xelmZRvaneli moswavleebs usvams SekiTxvas: „ras niSnavs

TqvenTvis evropa?“ da moswavleTa pasuxebis mixedviT adgens proeqtis

Temas: evrokavSiri.

TemasTan dakavSirebiT gamoiyofa sami ZiriTadi aspeqti:

- evro-parlamenti;

- evro-sabWo;

- evro-komisia.

143

Page 144: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

monawileebi proeqtis dasawyisSi sam jgufad iyofian. TiToeuli

moswavle TemasTan dakavSirebul sabaziso teqsts iRebs, romelsac

internetidan moZiebuli informaciiT ganavrcobs damoukideblad.

proeqtis ganxorcieleba:

samuSao procesSi TiToeuli jgufi erT aspeqts amuSavebs.

teqstebisa da informaciebis dawvrilebiT damuSavebis Semdeg isini

waradgenen plakats, romelzec mniSvnelovani informacia da TariRebia

miTiTebuli.

moswavleebi damatebiT iReben SekiTxvebs, romlebic Temis

damuSavebis da prezentaciis dros unda gaiTvaliswinon:

- vin marTavs evrokavSirs;

- dawesebulebis dasaxeleba;

- evrokavSiris erovnuli interesebis dacva;

- dawesebulebis adgilmdebareoba;

- wevrTa raodenoba;

- mmarTvelobis struqtura;

- organizaciis daniSnuleba;

proeqtis prezentacia:

TiToeuli jgufi (kolaJebis saSualebiT) warmoadgens „Tavis

institucias“.

rCeva:

prezentacia SeiZleba scenarebiT ganivrcos, mag.: komisrebi an

parlamentis wevrebi mogviTxroben TavianTi muSaobis Sesaxeb; garkveuli

oficialuri delegacia moinaxulebs evrokavSiris romelime

144

Page 145: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

organizacias da aRwers, Tu ra gamocdileba miiRo man iq da, ra

STabeWdileba moaxdina masze am organizaciam.

sqema:

proeqtis iniciativa

Temis SerCeva: “evrokavSiri”

proeqtis dagegmva

konkretuli dawesebulebis

SerCeva

proeqtis dagegmva

calkeuli teqstebis damuSaveba

prezentacia TiToeuli organizaciis

warmodgena

refleqsia

sakuTari azris

gamoTqma debatebi scenarebi

145

Page 146: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

9. saswavlo gegma da proeqtiT muSaobis meTodi

qarTul saganmanaTleblo sistemaSi

dResac grZeldeba kamaTi imis Sesaxeb, Tu ramdenad saWiroa

proeqtiT muSaobis meTodis integrireba saswavlo gegmaSi.

erTi ram cxadia: proeqtze muSaobisas moswavle ufro

damoukideblad moqmedebs da pasuxismgebelia sakuTari muSaobis Sedegze,

is TviTon gansazRvravs swavlis miznebsa da Sinaarsebs da proeqtis sxva

monawileebTan erTad (jgufuri muSaobiT) ixilavs wamoWril problemebs.

saswavlo gegmiT gaTvaliswinebul gakveTilze (tradiciul

gakveTilze) moswavlisTvis winaswar aris dadgenili saswavlo miznebi

da igi mocemul davalebebsa da Sinaarsze iRebs orientacias. proeqtiT

muSaobis meTodisagan gansxvavebiT, tradiciul gakveTilze maswavlebeli

aregulirebs saswavlo process, TviTon adgens gakveTilis miznebs,

Temebsa da sxvadasxva tipis davalebebs.

Ddidaqtikuri TvalsazrisiT, idealuri gamosavali iqneboda

gakveTilze swavlebis am orive formis erTmaneTTan dakavSireba. erTis

mxriv, swavlebis es orive forma sruliad gansxvavdeba erTmaneTisagan,

magram imavdroulad erTmaneTs avsebs da mravalferovans xdis swavlis

process. tradiciuli gakveTili SeiZleba Seicavdes proeqtis iseT

principebs, rogoricaa moswavleTa aqtivoba da konkretul problemaze

muSaoba. proeqtze orientirebuli swavlebis dros aseve ver avuvliT

gverds tradiculi gakveTilis formebs: konkretuli codnis miRebasa da

unar-Cvevebis aTvisebasa da gamomuSavebas.

damatebiTi samuSaos saxiT proeqtSi aseve SeiZleba ganivrcos da

Seivsos saswavlo gegmiT gaTvaliswinebuli sxvadasxva Tema da sagani.

amJamad saqarTveloSi ucxouri enis ganaxlebul programaSi

(ucxouri enis standarti) Svid mimarTulebas gamoyofen. esenia:

146

Page 147: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

mosmena;

metyveleba;

kiTxva;

wera;

kulturaTa dialogi;

enis praqtikuli gamoyeneba;

swavlis swavla;

ras gulisxmobs ucxouri enis praqtikuli gamoyenebis sakiTxi?

saswavlo gegma Semdeg ganmartebas iZleva: moswavle ucxour enaze

ganaxorcielebs sxvadasxva tipis proeqts (mag., kulinaruli receptebis

krebuli, skolis moswavleTa naxatebis/nakeTobebis katalogi internet-

gverdze dasadebad ucxoenovani moswavleebis sayuradRebod, marSruti

regionis RirsSesaniSnaobebis dasaTvaliereblad ucxoenovani

turistebisaTvis da sxv).

proeqtis samuSao process gansazRvraven Semdegi davalebebi:

• moswavleebi maswavlebelTan erTad ayalibeben proeqtis

warmatebiT ganxorcielebis kriteriumebs;

• gundis wevrebi damoukideblad gansazRvraven da gegmaven

gansaxorcielebel etapebs;

• moswavleebi erTmaneTs acnoben Sedgenil gegmas, adareben da

aumjobeseben mas;

• moswavleebi maswavlebelTan erTad adgenen gegmis

Sesrulebis vadebs;

• isini mawavleblis daxmarebiT axdenen codnisa da unarebis

mobilizacias, gansazRvraven, Tu ra codna da unari sWirdebaT

dasmuli amocanebis gadasaWrelad;

• gundis wevrebi maswavleblis daxmarebiT gansazRvraven da

inawileben funqciebs;

• gundis wevrebi moiZieben, arCeven da daamuSaveben informacias,

ganaxorcieleben proeqts;

147

Page 148: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

• moswavleebi warudgenen sxva jgufs proeqtis gegmis Sav

variants;

• SeniSvnebisa da komentarebis gaTvaliswinebiT proeqtis

monawileebi sabolood aumjobeseben da asruleben proeqts.

rogorc vxedavT, ucxouri enis Seswavlisas proeqtiT muSaobis

meTods garkveuli roli ekisreba..

sasurvelia proeqtiT muSaobis meTodi qarTul saganmanaTleblo

sistemaSi dainergos rogorc ucxouri enis Seswavlis erT-erTi

mizanmimarTuli, damatebiTi forma, rac moswavleebs daexmareba codnis

SeZenasa da enobrivi unar-Cvevebis gamomuSavebaSi.

proeqtiT muSaobis meTodma saswavlo gegmiT dadgenili Tema da

Sinaarsi unda ganavrcos. moswavleebma swavlis am formis saSualebiT

damoukideblad unda daamuSavon maTTvis aqtualuri Temebi da

ganaxorcielon grZelvadiani proeqtebi.

AproeqtiT muSaobis meTodi umTavresad interdisciplinarulia.

moswavleebs saSualeba eZlevaT, sxvadasxva sferoSi miRebuli codna

gaaRrmavon da ganamtkicon da, amasTanave, saWiro enobrivi unar-Cvevebi

gamoimuSavon da daxvewon.

D skolebisa da umaRlesi saswavleblebis saswavlo gegmebSi

proeqtiT muSaobis meTodis Setana xels Seuwyobs ara mxolod ucxouri

enis ukeT Seswavlas, aramed interdisciplinaruli swavlebis

damkvidrebasac.

148

Page 149: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

daskvna proeqtiT muSaobis meTodi rogorc Teoriulad, aseve praqtikulad

gansxvavdeba tradiciuli gakveTilisagan.

proeqtze orientirebuli swavleba moswavleebs aCvevs damoukidebel,

SemoqmedebiT, praqtikul da qmedebaze orientirebul muSaobas, ris

Sedegadac isini komunikaciis sxvadasxva formas iTviseben da ucxour

enaze metyvelebas euflebian

proeqtiT muSaobis meTodi wina planze ayenebs moswavlis interesebs,

mis damoukidebel qmedebas. am gziT mas uviTardeba problemis danaxvisa

da misi gadaWris unari. swavlebis am meTodisaTvis gansakuTrebiT

mniSvnelovania muSaobis saboloo Sedegi.

proeqtiT muSaobis meTods evropasa da amerikaSi garkveuli tradicia

aqvs. saqarTvelos saganmanaTleblo sivrceSi ki is SedarebiT axalia,

Tumca Catarebulma gamokvlevam gviCvena, rom swavlebis am meTodisadmi

interesi CvenTanac izrdeba.

gamovTqvamT imeds, rom proeqtiT muSaobis meTodi qarTul

saganmanaTleblo sistemaSic moikidebs fexs. skolebisa da umaRlesi

saswavleblebis saswavlo gegmebSi misi Setana xels Seuwyobs ucxouri

enebis ukeT Seswavlas, interdisciplinaruli swavlebisa da Tanamedrove

cxovrebisaTvis esoden aucilebeli pragmatuli cnobierebis

damkvidrebas.

G

149

Page 150: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

Ggamoyenebuli literatura

1. giorgobiani, i./kaxiSvili, i./qvliviZe, r./macxonaSvili, g.: ucxouri

enebis swavlebis Teoria da meTodika. Tbilisi, gamomcemloba „ena

da kultura“, 2004

2. gomelauri, b./TavxeliZe, m.: evropuli didaqtika. grigol robaqiZis

saxelobis universitetis gamomcemloba, 2003

3. gorgoZe, s.: progresuli ganaTlebis principebi da diuis skola-

laboratoria. ganviTarebisa da swavlis Teoriebi. Ddamxmare

saxelmZRvanelo I, gamomcemloba „saqarTvelos macne“,

maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centri, 2008

4. gorgoZe, s.: montesoris swavlebis meTodi. ganviTarebisa da

swavlis Teoriebi. Ddamxmare saxelmZRvanelo I, gamomcemloba

„saqarTvelos macne“, maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis

centri, 2008

5. erovnuli saswavlo gegma zogadsaganmanaTleblo skolebisaTvis,

2009-2010 saswavlo weli, 2009

6. kraveiSvili, m.: ucxouri enis swavlebis meTodika. Tbilisi, „ena da

kultura“, 2002

7. lorTqifaniZe, d.: didaqtika. Tbilisi, gamomcemloba universiteti,

1983

8. saqarTvelos mTavrobis gankarguleba 84: zogadi ganaTlebis

erovnuli miznebis damtkicebis Sesaxeb. 18 oqtomberi, Tbilisi, 2004

9. jalaRonia, l./jaSiaSvili, T: Natürlich Deutsch. 9. klasi. moswavlis

wigni. Tbilisi, gamomcemloba „ocdameerTe“, 2008

10. SaTiriSvili, S./furcelaZe, l./beglariSvili, c: Deutsch. germanuli

enis saxelmZRvanelo X klasisaTvis. Tbilisi, gamomcemloba

„ganaTleba“, 1990

11. Albrecht, U./Dane, D./Fandrych, C./Grüßhaber, G./Henningsen, U./Kilimann, A./Knaus,

H./Köhl-Kuhn, R./Papendieck, K./Schäfer, S.: Passwort Deutsch 2. Stuttgart: Ernst Klett

2002

12. Apel, H.J/Knoll, M.: Aus Projekten lernen. München, Oldenbourg GmbH. 2001

150

Page 151: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

13. Aufderstrasse, H./mueller, J./Storz, T.: Lagune, Deutsch als Fremdsprache, Kursbuch 2,

Niveaustufe A2. Ismaning: Hueber 2006

14. Aufderstrasse, H./Mueller, J./Storz, T.: Lagune, Deutsch als Fremdsprache, Arbeitsbuch

2, Niveaustufe A2. Ismaning: Hueber 2007

15. Barkowski, H./Krumm, H. J. (Hrsg.): Fachlexikon Deutsch als Fremdsprache und

Zweitsprache. Tübingen und Basel: Narr Franke Verlag 2010

16. Bastian, J./Combe, A./Langer, R.: Feedback-Methoden. Erprobte Konzepte, evaluierte

Erfahrungen. Weinheim und Basel: Beltz-Verlag 2007

17. Becker, G.E.: Unterricht planen. Handlungsorientierte Didaktik. Teil 1. Weinheim und

Basel: Beltz Verlag 2007

18. Becker, G.E.: Unterricht auswerten und beurteilen. Teil II. Weinheim und Basel: Beltz

Verlag 2002

19. Bendler, A.: Leistungsbeurteilung in Offenen Unterrichtsformen. In: Pädagogik,

47.Jg./Heft 3. Weinheim: Beltz Verlag 1995

20. Berg,H.C./Aeschlimann, U/Eichenberger, A.: Lehrstückunterricht. Exemplarisch-

genetisch-dramaturgisch. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf Unterrichtsmethoden. 3.

Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2002

21. Bernhard, A.: Pädagogisches Denken. Einführung in allgemeine Grundlagen der

Erziehungs- und Bildungswissenschaft. Pädagogik und Politik. Band 1. 3. Auflage.

Schneider Verlag Hohengehren GmbH 2008

22. Berthold, A.: Ein dynamisches System. Fächerverbindendes Lernen in der Profil-

Oberstufe. In: Pädagogik, 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz 2011

23. Beste, G: Außerhalbd des Klassenzimmers lernen. In: Dies. (Hrsg.): Deutsch Methodik.

Handbuch für die Sekundarstufe I und II. Berlin: Cornelsen 2007

24. Biesta, G.: Problemlösen. In: Andersen, A./Casale, R./Gabriel, T./Horlacher, R./Larcher

Klee, S./Oelkers, R. (Hrsg.): Handbuch Erziehungswissenschaft. Weinheim und Basel:

BeltzVerlag 2009

25. Bohl, T.: Prüfen und Beurteilen im offenen Unterricht. Weinheim und Basel: Beltz

Verlag 2006

26. Bolton, S.: Probleme der Leistungsmessung. Lernfortschrittstests in der Grundstufe.

Fernstudieneinheit 10. München: Langenscheidt 1996

27. Boutemard, B. S.: Projektunterricht- wie macht man das? In: Geisler,W/Scholz,

D./Schweim, L.: Projektorientierter Unterricht. 2. Aufl. Weinheim und Basel: Beltz

Verlag 1978

151

Page 152: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

28. Chott, P: Projektorientierter Unterricht. Eine Einführung. Weiden: Schuch-Verlag 1990

29. Dallapiazza, R. M./Evans, S./Fischer, R./Kilimann, A./Schuemann, A./Winkler, M.: Ziel,

Kursbuch, Band 1, Lektion 1-8, Niveau B2/1. Ismaning: Hueber 2008

30. Dallapiazza, R.M./Evans, S./Fischer, R./Kilimann, A./Schuemann, A./Winkler, M.: Ziel,

Arbeitsbuch, Band 1, Lektion 1-8, Niveau B2/1. Ismaning: Hueber Verlag 2008

31. Daniels, A./Dengler, S./Estermann, C./Kohl-Kühn, R./Sander, I./Tallowitz, U.:

Mittelpunkt B2. Lehrbuch, 1. Aufl. Stuttgart: Ernst Klett Sprachen GmbH. 2007

32. Daniels, A./Dengler, S./Estermann, C./Kohl-Kühn, R./Sander, I./Tallowitz, U.:

Mittelpunkt C1. Lehrbuch, 1. Aufl. Stuttgart: Ernst Klett Sprachen GmbH. 2008

33. Dewey, J: Demokratie und Erziehung. 3. Aufl. Braunschweig: Georg Westermann Verlag

1964 (Deutsch von Erich Hylla)

34. Dietrich, I.:Übungen und Arbeitsformen im Projektunterricht. In:

Bausch,K.R./Christ,H./Krumm,H.J.(Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht. 3.Aufl.

Tübingen: 1995

35. Duden. Deutsches Universalwörterbuch, 3. neu bearbeitete Auflage aud der Grundlage

der neuen amtlichen Rechtschreiberegeln. Mannheim: Dudenverlag 1996

36. Duden. Deutsches Universalwörterbuch, 6. ueberarbeitete und erweiterte Auflage,

herausgegeben von der Dudenredaktion. Mannheim: Duden Verlag 2007

37. Duden. Das grosse Fremdwörterbuch, 4. aktualisierte Auflage. Mannheim: Duden

Verlag 2007

38. Dusemund-Brackham, C.: Spielerische Übungen, Sprachlernspiele und Spiele im DaZ-

Unterricht. In: Fortbildung für Kursleitende Deutsch als Fremdsprache.

Unterrichtsplanung und Durchführung. Band 3. Ismaning: Hueber 2008

39. Dusemund-Brackham, C.: Sprechen im DaZ-Unterricht. In: Fortbildung für Kursleitende

Deutsch als Fremdsprache. Unterrichtsplanung und Durchführung, 1. Auflage, Band.

Ismaning: Hueber 2008

40. Edelstein, W.: Demokratie als Praxis und Demokratie als Wert. In: Edelstein, W./Frank,

S./Sliwka, A. (Hrsg.): Praxis Demokratiepädagogik. Weinheim und Basel: Beltz Verlag

2009

41. Eickhorst, A.: Selbsttätigkeit im Unterricht. München: Oldenbourg GmbH. 1998

42. Enzyklopädie Erziehungswissenschaft. Hrsg. D. Lenzen. Bd. 3. Stuttgart: 1986.

43. Fengler, J.: Feedback geben. Strategien und Übungen. 4. Auflage. Weinheim und Basel:

Beltz 2009

152

Page 153: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

44. Freibichler, H.: Freiarbeit und Computer in der Grundschule. In: Prima. Zeitschrift für

Deutsch als Fremdsprche und Zweitsprache im Primarschulbereich. Heft 23. Regensburg:

Dürr und Kessler 1999

45. Frey, K.: Die Projektmethode. 8.Aufl. Weinheim und Basel: Belz Verlag1998

46. Frey, K: Die Projektmethode. 9. Aufl. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2007

47. Funk, H./Kuhn, C./Demme, S.:Studio d, Deutsch als Fremdsprache, Kurs- und

Übungsbuch. A2. Berlin: Cornelsen 2006

48. Funk, H./Kuhn, C./Demme, S./Winzer, B.: studio d, Deutsch als Fremdsprache, Kurs-

und Übungsbuch mit Zertifikatstrainig. B1. Berlin: Cornelsen 2006

49. Garner, B. K.: Ich hab’s! Aha-Erlebnisse beim Lernen- Was schwachen Schülern

wirklich hilft. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2009

50. Gerdes, M: Spiel und Sprache: Interaktions- und Inszenierungsformen im DaF Unterricht

als Möglichkeiten für ganzheitliches und selbsbestimmtes Lernen. In: Schlemminger,

G./Brysch, T./Schewe, M.L.: Pädagogische Konzepte für einen ganzheitlichen DaF-

Unterricht. Berlin: Cornelsen 2000

51. Giesecke, H.: Politische Bildung. Didaktik und Methodik für Schule und Jugendarbeit.

Weinheim- München: Juventa 2000

52. Großmann, R.: Evaluation im DaZ-Unterricht. In: Fortbildung für Kursleitende Deutsch

als Fremdsprache. Unterrichtsplanung und Durchführung. Band 3. München: Hueber

2008

53. Giest, H.: Projektarbeit. Ansätze für einen fächerübergreifenden Unterricht in der

Grundschule,.Berlin: Volk und Wissen 1994

54. Grell, J.: Direktes Unterrichten. Ein umstrittenes Modell. In: Wiechmann, J.: Zwölf

Unterrichtsmethoden. 3. Auflage.Weinheim und Basel: Beltz 2002

55. Grell, J./Grell, M.: Unterrichtskonzepte. Weinheim und Basel: Beltz 2007

56. Gruber, H. u. a : Was lernen wir in Schule und Hochschule: Träges Wissen? In: Mandl,

H./Gerstenmaier, J. (Hrsg.): Die Kluft zwischen Wissen und Handeln. Göttingen:

Hogrefe 2000

57. Gudjons, H.: Handlungsorientiert lehren und lernen. 6. Aufl. Bad Heilbrunn: Verlag

Julius Klinkhardt 2001

58. Gudjons, H.: Didaktik zum Anfassen. 2. Aufl. Bad Heilbrunn: Verlag Julius Klinkhardt

1998

59. Gudjons, H: Pädagogisches Grundwissen. 7. Auflage. Bad Heilbrunn: Verlag Klinkhard

2001

153

Page 154: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

60. Gudjons, H: Was ist Projektunterricht? In: Bastian,J./Gudjons, H./Teske, R./Tillmann, K.

(Hrsg.): Pädagogische Beiträge 2. Aufl. Hamburg: Bergmann+Helbig Verlag 1988

61. Gudjons, H.: Frontalunterricht- neu entdeckt. Integration in offene Unterrichtsformen.

Bad Heilbrunn: Klinkhardt 2003

62. Gugel, G. 100 neue Methoden. Praxismaterial für kreativen und aktivierenden Unterricht.

Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2007

63. Gugel, G: Methoden-Manual „Neues Lernen“. Tausend Vorschläge Für die Schulpraxis.

Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2006

64. Hameyer, U.: Entdeckendes Lernen. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf

Unterrichtsmethoden. 3. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2002

65. Haan, G./Edelstein, W./Eikel, A. (Hrsg.): Qualitätsrahmen Demokratiepädagogik.

Demokratische Handlungskompetenz fördern, demokratische Schulqualität entwickeln.

Pädagogik. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2007

66. Hänsel, D.: Projektmethode und Projektunterricht. In: Dies. (Hrsg.): Projektunterricht.

Weinheim: Beltz 1997

67. Hegenbart, C.: Motivierend und aktivierend. Fächerverbindende Unterrichtswochen in

der Sekundarstufe I. In: Pädagogik. 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz

2011

68. Hentig, H.: Bildung. Ein Essay. Weinheim und Basel: Beltz 2004

69. Heyd, G.: Deutsch lehren. Grundwissen für den Unterricht in Deutech als Fremdsprache.

Frankfurt/M.: Diesterweg 1991

70. Hilliger, E.: Vom Thema zum Projekt. Fächerverbindendes Lernen als Unterrichtsprinzip.

In: Pädagogik. 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz 2011

71. Hilpert, S./Kerner, M./Specht, F./Wagner, D./Weers, D/Reimann, M./Tomaszewski, A:

Schritte 4, Niveau A2/2, Kursbuch+Arbeitsbuch. Ismaning: Hueber Verlag 2005

72. Hilpert, S./Kerner, M./Orth-Chambach, J./Schuemann, A./Specht, F./Gottstein-Schramm,

B./Kraemer-Kienle, I./Reimann, M.: Schritte International 5, Kursbuch+Arbeitsbuch,

Niveau B1/1. Hueber: Ismaning 2005

73. Höfer, C./Madelung, P.: Lehren und Lernen für die Zukunft. Unterrichtsentwicklung in

selbstständigen Schulen. Troisdorf 2006

74. Jäger, O: Projektwoche. Möglichkeiten für eine humane Schule und Gesellschaft.

Neuwied: Luchterhand 1998

75. Jank, W./Meyer, H.: Didaktische Modelle. 3. Aufl. Berlin: Cornelsen 1991

154

Page 155: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

76. Kerschensteiner, G.: Die Schule der Zukunft, eine Arbeitsschule. Padernborn: Schöningh

1968

77. Kempfert, E./ Ludwig, M.: Kollegiale Unterrichtsbesuche. Besser und leichter

unterrichten durch Kollegen-Feedback. Weinheim und Basel: Beltz 2008

78. Kiper, H./Mischke, W.: Zum Aufbau von Interaktionskompetenz bei Lehrkräften und

Schülerinnen und Schülern. In: Kraler, C./Schratz, (Hrsg.): Wissen erwerben,

Kompetenzen entwickeln. Münster, New York, München, Berlin: Waxmann 2008

79. Kiper, H./Mischke, W.: Unterrichtsplanung. Weinheim und Basel: Beltz 2009

80. Klippert, H.: Methoden-Training. Übungsbausteine für den Unterricht. 11. Auflage.

Weinheim und Basel: Beltz 2000

81. Klippert,H.: Teamentwicklung im Klassenraum. Übungsbausteine für den Unterricht. 5.

Auflag. Weinheim und Basel: Beltz 2001

82. Koithan, U./Schmitz, H./Sieber, T./Sonntag, R./Ochmann,N.: Aspekte, Mittelstufe

Deutsch, Lehrbuch 1, Niveau B1+. Berlin und Muenchen: Langenscheidt 2007

83. Koithan, U./Schmitz, H./Sieber, T./Sonntag, R.: Aspekte. Arbeitsbuch 1, Niveau B1+.

Berlin und München: Langenscheidt 2007

84. König, E./Volmer, G.: Systematisches Coaching. Handbuch für Führungskräfte, Berater

und trainer. 2. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2003

85. Konrad, K./Traub, S.: Selbstgesteuertes Lernen in Theorie und Praxis. München:

Oldenbourg GmbH. 1999

86. Kossman, L.S: Alltagsdeutsch. Dialoge und Übungen. Moskau: Internationale

Beziehungen 1968

87. Krumm H.J.: Unterrichtsprojekte. In: Fremdsprache Deutsch, Heft 4. Stuttgart: Klett

1991

88. Krumm, H./J.: Zuer Situation der Lehrwerkkritik und Lehrwerkforschung Deutsch als

Fremdsprache. In: Kast, B./Neuner, G. (Hrsg.): Zur Analyse, Begutachtung und

Entwicklung von Lehrwerken fuer den fremdsprachlichen Deutschunterricht. Berlin und

München: Langenscheidt 1994

89. Krumm, H.J.: Sprachenfielfalt im Deutschunterricht. In: Fremdsprache Deutsch. Heft 20.

Stuttgart: Klett 1999

90. Klippert, H.: Planspiele. 10 Spielvorlagen zum sozialen, politischen und methodischen

lernen in Gruppen. Weinheim und Basel: Beltz 2008

91. Kohlhaas, R.: Thema im Unterricht. In: Informationen zur politischen Bildung.

Europäische Union. Nr. 279, 6. Auflage. Bonn 2005

155

Page 156: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

92. Koester, J.: Lernaufgaben-Leistungsaufgaben im Deutschunterricht. In: Deutschnterricht.

Heft 5. Braunschweig: Westermann 2008

93. Köker, A./Lemcke, C./Rohrmann, L./Rusch, P./Scherling, T./Sonntag, R.: Berliner Platz,

Lehr- und Arbeitsbuch, Band 3. Berlin und München: Langenscheidt 2005

94. Lange, G.: Lust am Projekt. Deutschdidaktik aktuell 5. Schneider Verlag Hohengehren

GmbH1999

95. Lanz, M./Lunquist-Mong, A.: Mittelpunkt B2, Lehrerhandbuch. Stuttgart: Ernst Klett

Sprachen GmH 2007

96. Lanz, M./Lunquist-Mong, A.: Mittelpunkt C1. Lehrerhandbuch. Stuttgart: Ernst Klett

Sprachen GnmH 2008

97. Legutke, M.: Projektunterricht. In. Bausch, K-R./Christ, H./ Krumm,H-J. (Hrsg):

Handbuch Fremdsprachenunterricht. 5. Aufl. Tübingen und Basel: Franke 2007

98. Lemcke, C./Rohrmann, L./Scherling, T.: Berliner Platz 3. München: Langenscheidt 2002

99. Lindemann, B.: Deutsch als zweite Fremdsprache. In: Fremdsprache Deutsch. Heft 20.

Stuttgart: Klett 1999

100. Lohnenbach, H.: Ideen zum Themenfeld „Pädagogische Förderung der

Persönlichkeitsentwicklung“. In: : Stock, C./Wortmann, E. (Hrsg.): 40 Ideen für den

Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider Verlag Hohengehren GmbH

2007

101. Mattes, W.: Unterrichtsmethoden. II: Praxisband. Frankfurt am Main: Cornelsen 1994

102. Mayer, W.G.: Freie Arbeit in der Primarstufe und in der Sekundarstufe bis zum Abitur.

Heinsberg: Agentur Dieck 1992

103. Mayrhofer, H./Zacharias, W.: Projektbuch asthetisches Lernen. Reinbeck bei Hamburg:

Rohwohl Tachsenbuch Verlag 1997

104. Meyer, H: Unterrichtsmethoden. I: Theorieband. Berlin: Cornelsen 2003

105. Meyer, H: Unterrichtsmethoden. II: Praxisband. Berlin: Cornelsen 2005

106. Moegling, K: Fächerübergreifender Unterricht- Wege ganzheitlichen Lernens in der

Schule. Bad Heilbrunn: Klinkhard 1998

107. Mohr, K.: Methodische Gestaltung des Unterrichts. München, Frankfurt, Berlin,

Hamburg, Essen: List 1996

108. Müller, F.: Selbstämdigkeit fördern und fordern. Handlungsorientierte und praxiserprobte

Methoden für alle Schularten und Schulstufen. Weinheim und Basel: Beltz 2006

109. Müller-Harter, M.: Offener Unterricht-Ein Konzept der kleinen Schritte. In: Prima. Heft

32. München: Duerr und Kesseler 2002

156

Page 157: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

110. Müller-Hartmann, A.: Lernen mit E-Mail und Internet. In: Bausch, K.R./Christ,

H./Krumm, H.J. (Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht. 5. Auflage. Tübingen und

Basel: Francke 2007

111. Neber, H.: Kooperatives Lernen. In: Rost, D.H. (Hrsg.): Handwörterbich Pädagogische

Psychologie. 3. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2006

112. Neuner, G.: Perspektiven fuer Deutsch als Fremdsprache nach der Jahrtausendwende. In:

Fremdsprache Deutsch. München- Kassel: Klett 1997

113. Neuner, G.: Lehrwerkforschung-Lehrwerkkritik. In: Kast, B./Neuner, G. (Hrsg.): Zur

Analyse, Begutachtung und Entwicklung von Lehrwerken für den fremdsprachlichen

Deutschunterricht. Berlin und München: Langenscheidt 1994

114. Oelkers, J.: Geschichte und Nutzen der Projektmethode. In: Hänsel, D.:

Projektunterricht. Weinheim: Beltz 1997

115. Oelkers, J: John Dewey und die Pädagogik. Weinheim und Basel: Beltz 2009

116. Pädagogik: Projektunterricht gestalten . Neltz. 60. Jahrgang, Heft 1/Januar. Weinheim:

Beltz 2008

117. Pallasch, W.: Werstattarbeit. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf Unterrichtsmethoden.

Weinheim und Basel: Beltz 2002

118. Perlmann-Balme, M./Schwalb, S./Weers, D: EM Neu Brückenkurs. Niveaustufe B1. 1.

Aufl. Ismaning: Hueber 2006

119. Perlmann-Balme, M./Schwalb, S.: Em Neu, Hauptkurs, Niveau B2. Ismaning: Hueber

2008

120. Petersen, P. (Hrsg.): Der Projektplan. Grundlegung und Praxis von John Dewey und

William Heard Kilpatrick. Weimar: Hermann Böhlhaus Nachfolger 1935

121. Piepho, H.E.: Lernspuren im Alltag Deutsch lernender Grundschulkinder. In: Prim. Heft

23, 8. Regensburg: Verlag Dürr und Kessler 1999

122. Preis, W: Vom Projektstudium zum Projektmanagement. Freiburg im Breisgau:

Lambertus Verlag 1998

123. Pogner, K.H.: Raus aus der Alltagskiste! In: Fremdsprache Deutsch. Heft 4. Stuttgart:

Klett 1991

124. Pütt, H: Projektunterricht und Vorhabengestaltung. Essen: Neue Deutsche Schule

Verlagsgesellschaft GmbH 1982

125. Quetz, J: Framdsprachliches Curriculum. In: Bausch,K-R./ Christ,H./Krumm, H-J.

(Hrsg.): Handbuch Fremdspracheunterricht. 5. Aufl. Tübingen und Basel: Francke Verlag

2007

157

Page 158: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

126. Reinmann, G./Mandl, H.: Unterrichten und lernumgebungen gestalten. In: Krapp,

A./Weidenmann, B. (Hrsg.): Pädagogische Psychologie. Weinheim und Basel: Beltz

2006

127. Roche, J: Fremdsprachenerwerb Fremdsprachendidaktik. Handlungsbezogener

Unterricht. Tübingen und Basel: Francke Verlag 2005

128. Röseler, R: Voraussetzungen und Vorbereitung projektorientierten Lernens. In:

Geisler,W/Scholz, D./Schweim, L.: Projektorientierter Unterricht. 2. Aufl. Weinheim

und Basel: Beltz Verlag 1978

129. Schaller, R.: Das große Rollenspiel-Buch. Grundtechniken, Anwendungsformen,

Praxisbeispiele. 2. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2001

130. Schaub, H./Zenke, K: Wörterbuch Pädagogik. 6. Aufl. München: dtv 2004

131. Schawerdaschwili, E.: Zur Grundlegung eines Curriculums für den

Deutschunterricht in Georgien. München: LIT Verlag 2000

132. Sliwka, A./Frank, S./Grieshaber, C: Demokratisches Sprechen. In: Edelstein, W./Frank,

S./Sliwka, A (Hrsg.): Praxis Demokratiepädagogik. Weinheim und Basel: Beltz Verlag

2009

133. Stahl, E.: Dynamik in Gruppen. Handbuch der Gruppenleitung. Weinheim und Basel:

Beltz 2007

134. Schlemminger, G./Brysch,T./Schewe M.: Pädagogische Konzepte für einen

ganzheitlichen DaF-Unterricht. Berlin: Cornelsen 2000

135. Schnack, J.: Fächerverbindendes Lernen. Von den Grenzen der Fächer und der Lust, sie

zu überschreiten. In: Pädagogik. 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz

2001

136. Schrieverhoff, C.: Waldorfpädagogik- eine Alternative? In: Stock, C./Wortmann, E.

(Hrsg.): 40 Ideen für den Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider

Verlag Hohengehren GmbH 2007

137. Schwerdtfeger, I.: Sozialformen:Überblick. In: Bausch, K.R./Christ, H./Krumm, H.J.

(Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht, 5. Auflage. Tübingen und Basel: Francke

2007

138. Struck, P: Projektunterricht. Stuttgart: Kohlhammer 1980

139. Tenorth/Tippelt (Hrsg).: Lexikos Pädagogik. Weinheim und Basel: Beltz 2007

140. Terhart, E.: Lehr-Lern-Methoden. Eine Einführung in Probleme der methodischen

Organisation von Lehren und Lernen. Weinheim/München: Juventa-Verlag 1989

158

Page 159: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

141. Vaupel, D.:Wochenplanarbeit. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf Unterrichtsmethoden.

3. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2002

142. Wahrig-Burfeind (Hrsg.): Wahrig. Deutsches Woerterbuch. 8. vollständig neu bearbeitete

und aktualisierte Auflage. Gütersloh/München: Bertelsmann, Wissen Media Verlag

GmbH 2006

143. Weinert, F.E.: Guter Unterricht ist ein Unterricht5, in dem mehr gelernt als gelehrt wird.

In: Freund, J./Gruber, H./Weidinger, W. (Hrsg.): Guter Unterricht- Was ist das? Aspekte

von Unterrichtsqualität. Wien: Pädagogischer Verlag 1998

144. Wellenreuther, M.: Grundlagen der Schulpädagogik. Lehren und Lernen- aber wie?

Empirisch-exemplarische Forschungen zum Lehren und Lernen im Unterricht. Band 50.

4. Auflage. Schneider Verlag Hohengehren GmbH 2008

145. Wicke, R.E.: Vom Text zum Projekt. Berlin: Cornelsen 1997

146. Wicke, R.E: Aktiv und kreativ lernen. Projektorientierte Spracharbeit im Unterricht.

Deutsch als Fremdsprache. 1. Auflage. Ismaning: Hueber Verlag 2004

147. Wicke, R.E: Kontakte knüpfen. Fernstudieneinheit 9. München: Langenscheidt 1995

148. Wicke, R.E.: Schüler- und Klassenkonferenz. In: Bausch, K.R./Christ, H./Krumm, H.J.

(Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht. 5. Auflage.Tübingen und Basel: Francke

2007

149. Winter, F.: Schüler lernen Selbsrbewertung. Ein Weg zur Veränderung der

Leistungsbeurteilung und des Lernens. Frankfurt a. M.: Lang 1991

150. Winter, F.: Person-Prozess-Produkt. Das Portfolio und der Zusammenhang der Aufgaben.

In: Friedrich Jahresheft XXI: Aufgaben. Lernen fördern- Selbstständigkeit entwickeln.

Seelze: Friedrich Verlag 2003

151. Winter, F.: Leistungsbewertung. Eine neue Lernkultur braucht einen anderern Umgang

mit Schülerleistungen. Schneider Verlag Hohengehren 2004

152. Winkler, B./Kaufmann, S.: Projektarbeit im DaZ-Unterricht. In: : Fortbildung für

Kursleitende Deutsch als Fremdsprache. Unterrichtsplanung und Durchführung. Band 3.

Ismaning: Hueber 2008

153. Witt, D.: Die Leitfrage weist den Weg. Fächerverbindender Unterricht im Lernbereich.

IN: Pädagogik, 63. Jahrgang, Heft 7-8-/Juli-August. Weinheim: Beltz 2011

154. Wöll, G: Handeln: Lernen durch Erfahrung. Handlungsorientierung und

Projektunterricht. Band 23. Schneider Verlag Hohengeheren GmbH 2004

159

Page 160: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

155. Wortmann, E.: Projekt: Orte der Kinder. In: Stock, C./Wortmann, E. (Hrsg.): 40 Ideen für

den Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider Verlag Hohengehren

GmbH 2007

156. Wortmann, E.: Schule als Leben oder Leben als Schule. Einführung in Grundprobleme

institutionalisierter Lehr-lernprozesse. In: Stock, C./Wortmann, E. (Hrsg.): 40 Ideen für

den Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider Verlag Hohengehren

GmbH 2007

157. Dewey, J.: Democracy and education. New York: Macmilian/Mineola, NY: Dover

Publications 1916/2004

158. Dewey, J.: How we think. Boston: Heath 1933

159. Thomas, J.W.: A review of research in project-based learning. San Rafael: Autodesk

Foundation 2000

160. Берхина, А.Я/ Елинсон, В. Б./ Король, Т. И./Стендер, Г. М.: Учебник немецкого

языка. Часть 1. Москва; Внешторгиздат 1965

161. Ротенберг, В. А.: Педагогическая деятельность и взгляды Н. К. Крупской. История

педагогики. Под редакцией М. Ф. Шабаевой. Москва «Просвещение» 1981

162. Кольский,. М.И./Штаинмец Л.М.: Практикум устной и письменной речи на

немецком языке. Часть 2. Москва: Высшая школа 1968.

163. Шабаева, М. Ф.: Педагогическая деятельность и теория А. С. Макаренко. История

педагогики. Под редакцией М. Ф. Шабаевой. Москва «Просвещение» 1981

160

Page 161: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

internet-gverdebi:

1. www.bpb.de

2. www.blk-demokratie.de

3. www.cornelsen.de/studio-d

4. www.degede.de

5. www.de.schola-21.de

1. www.deutsch-perfekt.com

2. www.d-unterricht.de

3. www.fritz-zaugg.com

4. www.kooperatives-lernen.de

5. www.langenscheidt.de/aspekte

6. www.passwort-deutsch.de

7. www.praxisgeschichte.de

8. www.praxispolitik.de

9. www.hueber.de/Ziel

161

Page 162: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

dDa n a r T i 1

162

Page 163: pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli ...old.press.tsu.ge/GEO/internet/disertaciebi/anaweordze.pdf · gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas

dDa n a r T i 2

163