pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli...
Transcript of pedagogikis instituti ana weroZe proeqtiT muSaobis roli...
ivane javaxiSvilis saxelobis Tbilisis saxelmwifo universiteti
humanitarul mecnierebaTa fakulteti
pedagogikis instituti
ana weroZe
proeqtiT muSaobis roli ucxouri enis gakveTilze skolis mesame safexursa da umaRles saswavlebelSi
.
ganaTlebis mecnierebis doqtoris (Ph.D) akademiuri xarisxis mosapoveblad warmodgenili
d i s e r t a c i a
samecniero xelmZRvaneli: pedagogikis mecnierebaTa doqtori, prof. ivane mindaZe
Tbilisi
2011
avtoris stili daculia
sarCevi
1. Sesavali 5
2. qmedebaze orientirebuli gakveTili 7 2.1 qmedebaze orientirebuli swavlebis formebi 8 2.2 qmedebaze orientirebuli gakveTilis principebi 18 2.3 qmedebaze orientirebuli gakveTilis fazebi 21 2.4 qmedebaze orientirebuli gakveTili alternatiul 25 skolebSi 2.5 qmedebaze orientirebuli gakveTilis dadebiTi 29 da uaryofiTi mxareebi 2.6 Sefaseba da kontroli qmedebaze orientirebuli 31 swavlebisas
3. proeqtiT muSaobis meTodi 35
3.1 proeqtis cnebis ganmarteba 35 3.2 proeqtiT muSaobis meTodis istoriuli 38 mimoxilva
3.2.1 jon diui 40
3.2.2 uiliam hard kilpatriki 44
3.2.3 reformis pedagogika germaniaSi 46
3.2.4 proeqtebi ruseTsa da saqarTveloSi 51
3.3 proeqtiT muSaobis miznebi 59
3.4 proeqtiT muSaobis principebi 61
3.5 proeqtiT muSaobis saxeobebi 69
3.6 proeqtiT muSaobis fazebi 73
3.6.1. proeqtis iniciativa 73
2
3.6.2. proeqtis monaxazai 75
3.6.3. proeqtis dagegmva 76
3.6.4. proeqtis ganxorcieleba 77
3.6.5. proeqtis prezentacia 82
3.6.6. refleqsia 84
3.7 Semowmeba da Sefaseba proeqtiT muSaobisas 85
4. proeqtebi qarTul da germanul saxelmZRvaneloebSi 90
4.1. Учебник немецкого языка. Часть 1 90
4.2. Alltagsdeutsch. Dialoge und Übungen 91
4.3. Deutsches Sprachpraktikum 91
4.4. germanuli enis saxelmZRvanelo 92
me-10 klaselTaTvis
4.5. EM Brückenkurs (B1) 92
4.6 Berliner Platz 3 95
4.7. Passwort Deutsch 2 96
4.8. Schritte 4 /
Schritte International 4 98
4.9 Mittelpunkt B2 99
4.10 Natürlich Deutsch 101
5. proeqtebis praqtikaSi gamoyeneba germanuli enis 105
gakveTilze
5.1. mcire-proeqti germanuli enis gakveTilze 105
5.2. saSualo moculobis proeqti: afTiaqis Ceki 108
5.3. didi proeqti: jung.ge 112
5.4. didi proeqti: qarTvel moswavleTa TvaliT 116
danaxuli germanul - qarTuli urTierTobebi
5.5. didi proeqti: ekologia, garemos dacva 125
3
6. proeqtiT muSaobis meTodis praqtika skolebsa da 126
umaRles saswavleblebSi
7. rekomendaciebi proeqtze orientirebuli 132
gakveTilisaTvis saqarTveloSi
8. proeqtis nimuSebis vrceli aRwera 138
8.1 proeqti: interviu germanelebTan 138
8.2 proeqti: evrokavSiri 142
9. saswavlo gegma da proeqtiT muSaobis 145
meTodi qarTul saganmanaTleblo sistemaSi
daskvna 148
gamoyenebuli literatura 149
internet gverdebi 160
danarTi 1 161
danarTi 2 162
4
1. Sesavali
mocemuli naSromis mizania saqarTveloSi proeqtiT muSaobis rolis
dadgena qmedebaze orientirebuli ucxouri enis gaakveTilze.
aRniSnuli sakiTxi saqarTveloSi ar yofila ganxilvis sagani,
Tumca es problema komunikaciaze orientirebuli gakveTilisTvis
Zalze mniSvnelovania.
AamJamad saqarTvelos ganaTlebis sistemaSi, da ucxouri enis
swavlebaSic reforma tardeba. axal saswavlo gegmebSi wina planzea
wamoweuli moswavleebSi komunikaciuri unar-Cvevebisa da
interkulturuli kompetenciis gamomuSaveba. Ddidi yuradReba eqceva
damoukidebel muSaobasa da mizanmimarTul qmedebas.
Aam miznis miRwevaSi, Cemis azriT, proeqtiT muSaobis meTodi
mniSvnelovan rols Seasrulebs.
proeqtiT muSaobis meTodi damoukidebeli swavlebis erT-erTi
saSualebaa, romelic moswavles saSualebas aZlevs, damoukideblad
gadaWras misTvis mniSvnelovani problemebi.
enaze orientierebuli proeqti gulisxmobs moswavleSi
interaqtiuli da interkulturuli kompetenciebis ganviTarebas. es ki
Tavis mxriv, erTmaneTTan akavSirebs ara marto gansxvavebul
disciplinebs, aramed sxvadasxva kulturasac.
naSromi gamiznulia germanuli enis SemswavlelTaTvis skolis
mesame safexursa da umaRles saswavlebelSi.
Temis damuSavebisas gamovdivar qmedebaze orientirebuli swavlebis
koncefciidan da veyrdnobi amerikeli filosofosisa da pedagogis jon
diuis Sromebs. jon diuis gansazRvrebiT proeqtiT muSaobis meTodi
dasaxuli problemis gadaWras cdilobs damoukidebeli azrovnebisa da
qmedebis gziT. rac imas niSnavs, rom aRzrdis procesSi wina planzea
wamoweuli iseTi emansipatoruli aspeqti, rogoricaa pirovnebis
5
damoukidebel moqalaqed Camoyalibeba. Aam procesis amosavali wertili
ki damoukidebeli azrovneba da qmedebaa.
am TvalsazrisiT proeqtiT muSaobis meTodi qarTul
saganmanaTleblo sistemaSi gansakuTrebul mniSvnelobas iZens.
naSromSi ganvixilav proeqtiT muSaobis meTodis istoriul nawils;
sad da rodis warmoiSva swavlebis aRniSnuli meTodi, sad moikida man
fexi da ra roli Seasrula germaniis sareformo pedagogikam mis
ganviTarebaSi.
naSromis ZiriTadi nawili aRwers proeqtiT muSaobis meTodis
miznebs, principebsa da kriteriumebs. Aam sakiTxebTan dakavSirebiT
Sevecade warmomeCina, proeqtiT muSaobis meTodis romel mniSvnelovan
aspeqtebs unda mieqces yuradReba da romeli unar-Cvevebi unda iqnas
danergili. warmodgenilia proeqtiT muSaobis meTodis saxeobebi da
fazebi. aq veyrdnobi frais, apelisa da knolis fazebis modelebs.
saxelmZRvaneloTa analizisas ganvixilav germanuli enis
(germanul da sabWoTa da postsabWoTa periodis rusul da qarTul) Zvel
da axal saxelmZRvaneloebs im mizniT, Seicaven Tu ara isini proeqtebs
da rogor aris maTSi es sakiTxi asaxuli da damuSavebuli.
naSromis empiriul nawilSi vexebi proeqtiT muSaobis meTodis
praqtikas saqarTveloSi.
kiTxvarebis saSualebiT vcdilob davadgino, ramdenad aqtualuria
proeqtiT muSaobis meTodi saqarTvelos skolebsa da umaRles
saswavleblebSi, ra saxis proeqtebi gamoiyeneba da ra Sedegs varwevT
maTi meSveobiT.
naSromis bolo nawilSi momyavs ucxouri enis gakveTilze
proeqtiT muSaobis magaliTebi (ori gavrcobili nimuSiT), romelTa
danergvac SesaZlebelia saqarTveloSi.
moyvanil nimuSebs Tan erTvis skolasa da umaRles saswavleblebSi
Catarebuli didi da mcire proeqtebi, romlebic cal-calke ganixileba.
Aaseve TandarTulia ucxouri enebis standartis mokle mimoxilva da
6
rRevebi imis Taobaze, Tu romeli proeqtis danergva iqneboda
saqarTveloSi mizanSewonili.
2. qmedebaze orientirebuli gakveTili
ra aris sakuTriv qmedebaze orientirebuli gakveTili da saxeldobr
swavlebis am Fformaze ratom unda gavamaxviloT yuradReba. Aam kiTxvaze
sxvadasxvanairi pasuxi arsebobs. qmedebaze orientirebuli gakveTili
gulisxmobs ufro xalisian, praqtikaze ufro intensiurad orientirebul
muSaobas, moswavleTa motivirebas sxvadasxva saSualebebiT, rac
gansakuTrebiT uiniciativo (denkfaul) da pasiur moswavleTa gaaqtiurebas
uwyobs xels. Nmeore mxriv, es aris revoluciuri koncefcia, romlis
mizania, uaris Tqma moWarbebulad inteleqtualur (verkopft) gakveTilze,
raTa swavlebis procesi ufro xalisiani gaxdes.
ras niSnavs termini „qmedebaze orientirebuli swavleba“? es cneba
pedagogikis enciklopediaSi Semdegnairadaa ganmartebuli: „qmedebaze
orientirebuli gakveTili aris swavlebis koncefcia, romelic
moswavleebs aZlevs saSualebas, qmedebiT miudgnen saswavlo sagnebsa da
maT Sinaarss. Psagnobriv-praqtikuli qmedeba swavlebis procesis
mniSvnelovan nawils warmoadgens ........“ qmedebaze orientirebuli
gakveTilis mizania, rom moswavleebi arsebul sazogadoebriv realobas
aqtiuri qmedebiT daupirispirdnen, Seqmnan gamocdilebisa da qmedebis
areali da am gziT skolasa da cxovrebas Soris arsebuli distancia
Seamciron“ (Enzyklopädie Erziehungswissenschaft. Bd. 3. 1986: 600).
sxvagvarad rom vTqvaT, qmedebaze orientirebuli gakveTili
warmoadgens swavlebis koncefcias, romelic wina planze wamowevs
moswavlis interesebs, kerZod, moswavlis aqtiur da qmediT
damokidebulebas sazogadoebrivi realobisadmi. hilbert maieris
ganmartebiT,: „qmedebaze orientirebuli gakveTili aris kompleqsuri,
moswavleze orientirebuli gakveTilis forma, roca maswavlebelsa da
moswavles Soris SeTanxmebuli qmedebis produqtebi (Sedegi) swavlebis
procesis organizebas ise warmarTaven, rom moswavle am procesSi
gonebrivad da praqtikulad Tanabradaa CarTuli (Meyer 1987: 214).“
7
amrigad, erT-erT ZiriTad momentad is SeiZleba CaiTvalos, rom
gakveTilis dagegmvisas moswavleebs meti Tavisufleba eZlevaT sakuTari
interesebis gansaxorcieleblad. isini gegmaven garkveul aqtiur
qmedebebs da TviTonve axorcieleben maT.
2.1. qmedebaze orientirebuli swavlebis formebi
swavlebis formebi iZleva zogadad meTodur mimarTulebas, Tu
rogor unda warimarTos gakveTili.
yvela drois pedagogi cdilobda, skola moswavlisaTvis gadaeqcia
cxovrebisaTvis gamosadeg adgilad. es iyo mcdeloba, moswavleebisTvis
skolaSive miecaT maTi damoukidebeli gadawyvetilebebis, aqtivobis,
qmedebis, realizaciis saSualeba.
qmedebaze orientirebuli swavlebis farglebSi Camoyalibda mTeli
rigi koncefciebisa, romlebic zemoaRniSnuli miznis miRwevas emsaxureba:
• swavla-Semecnebis procesi (entdeckendes Lernen)
• Ria swavleba/gakveTili (offener Unterricht)
• Tavisufali muSaoba (freie Arbeit)
• gamocdilebaze orientirebuli gakveTili (erfahrungsbezogener
Unterricht)
• swavlebis mizanze orientirebuli gakveTili (lehrzielorientierter
Unterricht)
• socialuri swavla da jgufuri muSaoba (soziales Lernen und
Gruppenunterricht)
• egzemplarul-genetikuri swavleba (exemplarisch-genetisches Lernen)
• subieqturi didaqtika (subjektive Didaktik)
• mravalperspeqtiviani swavleba (mehrperspektivisches Lernen)
8
• problemaze orientirebuli gakveTili (problemorientierter
Unterricht)
• proeqtze orientirebuli gakveTili (projektorientierter Unterricht)
mokled ganvixiloT ramdenime maTgani
• swavla-Semecnebis procesi: gasuli saukunis 70-ian
wlebSi swavla-aRmoCenis meTodisa da saswavlo gegmis erT-erTi
umniSvnelovanesi warmomadgeneli iyo i.s. bruneri. misi azriT,
Semecneba, Tavisi arsiT, aris mocemulis axleburad
ganlageba/sistematizacia an transformireba. es procesi
scildeba arsebulis farglebs da mas mivyavarT axal
SexedulebebTan. Semecnebis Sedegi ar Semoifargleba marto
Semmecneblis kmayofilebiT. Semecnebis procesSi moswavle
moipovebs informacias, romelic problemis gadaWrisaTvisaa
saWiro, da gansxvavdeba informaciis damaxsovrebaze agebuli
mecadineobisgan, sadac swavlebis mizans mxolod mocemuli
informaciis meqanikuri dagroveba Seadgens (speichern).
„SeTavazebuli gakveTilisgan“ (darbietender Unterricht) gansxvavebiT
(frontaluri gakveTilis forma) swavla-aRmoCenisas moswavle
TviTon aris codnis konstruqtori da ara sxvis mier
miwodebuli informaciis mimRebi, recipienti.
• Ria gakveTili: Ria gakveTilis koncefcia ufro
praqtikad qceuli aRzrdis filosofias warmoadgens da ara
pedagogigikis Teoretikosebis mier SemuSavebul kompleqsur
models. aRzrdis es filosofia gulisxmobs TviTgamorkvevas,
kritikis unars, SemoqmedobiTobas, aradogmatur azrovnebas,
komunikaciis unarsa da Tavdajerebulobas anu sakuTari
swavlisa da qmedebis damoukideblad marTvis unars.A
• Tavisufali muSaoba: Tavisufali muSaoba erTgvari Sua
safexuria Ria da proeqtze orientirebul gakveTils Soris.
9
1. maswavlebeli gakveTilisTvis irCevs garkveul masalasa
da samuSao saSualebebs.
2. moswavleebs eZlevaT saSualeba, maswavleblis mier
SeTavazebuli variantebidan mTavari Tema airCion da qmedebis
formebi
(kvleva, Zieba, eqsperimenti, ...) ganaxorcielon. muSaobas warmarTavs
erToblivad
SemuSavebuli gegma. ramdenadac Tavisufali muSaoba Temebisa da
miznis damoukideblad SerCevas gulisxmobs da mas qmedebaze
orientirebulad axorcielebs, igi axlos dgas proeqtiT muSaobis
meTodTan.
• gamocdilebaze orientirebuli gakveTili
gamocdilebaze orientirebuli gakveTili ukavSirdeba
germaneli pedagogis ingo Seleris saxels. aRniSnuli modeli
cdilobds swavlebis axali principebis damkvidrebas, romlebic
ZiriTadad Semdeg aspeqtebs moicavs:
maswavleblebi gakveTilze iseT Temebs amuSaveben,
romlebic moswavleTaTvis nacnob realobas asaxavs da maT
gamocdilebas Seesabameba;
moswavleebi euflebian ara marto kognitiur codnas,
aramed praqtikuli mecadineobiT iZenen garkveul grZnobad da
fizikur unarebsa da Cvevebs;
moswavleTa qmedebis Sedegad miviRebT iseT produqts,
romelic, moswavleTa gamocdilebasa da warmodgenebs
Seesabameba da garkveul praqtikul Rirebulebebs Seicavs;
moswavleebi moqmedeben ara erTmaneTisgan
damoukideblad, aramed, erTmaneTisgan iReben garkveul codnas
da amiT socialur gamocdilebasac iZenen;
10
mecadineoba scdeba 45 wuTian gakveTilisa da saklaso
oTaxis farglebs da skolis gareTac grZeldeba. am dros
moswavleebi ganagrZoben kvlevas, romelic Sesasrulebeli
amocanis gadasaWreladaa saWiro;
moswavleebi adgenen sakuTar samuSao da saswavlo
gegmas da damoukideblad wyveten TemasTan dakavSirebul
sakiTxebsa da problemebs.
Aam modelis ZiriTadi azris ukeT warmosaCenad saWiroa pasuxi
gaeces SekiTxvas, Tu rogor iqmneba gamocdileba. ingo Seleris azriT,
gamocdilebis dagroveba SesaZlebelia mgrZnobelobiTi aRqmis Sedegad,
gacnobierebuli realobis damuSavebiT. gamocdilebis SeZena, cxadia,
mimdinareobs rogorc skolaSi, aseve skolis gareTac, xolo pedagogis
movaleobaa, miRebuli informaciis damuSavebis process maqsimalurad
Seuwyos xeli. Seleris azriT unda Seiqmnas swavlebis iseTi garemo,
romelic SesaZlebels gaxdis realobis sinamdvilis gaazrebul
damuSavebas. saamisod SelerisTvis gamosavals simbolizaciis garkveuli
teqnikis gamoyeneba warmoadgens. Sesabamisad mecadineobis farglebSi
gansakuTrebiT unda gamoikveTos Semdegi aspeqtebi:
diskusia-msjeloba
• gamokiTxva;
• rolebis meSveobiT warmarTuli saubari (Rollengespräch);
• wriuli saubari (Rundgespräch);
• Pro – Contra – diskusia.
11
wera
• CaniSvna, transkribireba;
• moxseneba, aRwera, oqmis Sedgena;
• scenaris dawera;
• leqsebi, gazeTi, saskolo wignebi da a.S.;
• literaturis ganxilva, teqstis monakveTebis axsna,
komentireba;
• magaliTebis dasaxeleba;
• teqstis personaJebis misamarTiT werilebis miwera;
• personaJebis scenuri mibaZva-TamaSi;
• koleqtiuri kiTxva;
• sakuTari teqstebis Seqmna: montaJi.
Ffotografireba
• fotoebis damzadeba, Segroveba, amorCeva
• fotoebis dajgufeba, fotokolaJebis Seqmna,
• fotoromanis damzadeba,
• reportaJebis gadaReba.
Ddrama
• scenuri TamaSi - drama;
• pantomima, niRbebiT TamaSi;
• socialuri drama;
• saswavlo piesebi;
• gegmuri TamaSi;
• speqtakli;
• uxilavi Teatri;
• TamaSi-improvizacia;
12
• Teatraluri mimoxilva.
Seleris azriT, rac ufro ukeT gaacnobiereben da gaiTaviseben
moswavleebi simboloebisa da maTi formebis mniSvnelobas, miT ufro
SeTanxmebulad imoqmedeben.
gamocdilebaze orientirebuli gakveTili SelerTan meTodurad sam
ZiriTad fazad iyofa:
gamocdilebis miReba: moswavle mocemuli Temasa da
Sesabamis gancdebs erTmaneTTan akavSirebs da acnobierebs maT.
mzadeba gamocdilebis dasamuSaveblad: moswavleebi
uziareben erTamenTs azrebsa da miRebul Sedegebs. mimdinareobs
sakuTari gamocdilebis Sedareba sxvaTa (maswavlebleblis,
mecnierebis, saswavlo wignis an literaturuli nawarmoebis
avtorebis da a.S.) gamocdilebasa da codnasTan.
gamocdilebebis gamoqveyneba: moswavleebi sajarod
waradgenen sakuTari muSaobisa da saswavlo procesis Sedegebs,
magaliTad, prezentaciis formiT.
Aam koncefciis mixedviT, maswavlebeli da moswavleebi erToblivad
warmarTaven saswavlo process.
SelerTan, erTis mxriv, maswavlebels ukavia centraluri adgili.
meores mxriv, igi xazs usvams, Tu rogor SeiZleba moswavlem
gamocdilebidan gamomdinare Seqmnas qmedebis konkretuli saSualebebi
gakveTilze.
Aaq sifrTxilea saWiro! xSirad moswavle gamocdilebaze
orientirebul gakveTilze Tavs ikavebs warmoaCinos Tavisi Sinagani
samyaro. Aam SemTxvevaSi metad mniSvnelovan rols asrulebs pedagogiuri
taqti da gakveTilis keTilganwyobili atmosfero.
13
swavlebis zemoxsenebuli modeli akritikebda skolas rogorc
institucias da sTavazobda swavlebis gansxvavebul principebs,
romlebic praqtikaSi iqna gatarebuli. am modelma mogvianebiT garkveuli
saxecvlileba ganicada da kidev ufro daixvewa.
• socialuri swavleba da jgufuri gakveTili
jgufuri gakveTili tardeba maSin, rodesac maswavlebeli erT
saklaso oTaxSi erTdroulad muSaobs ramdenime mcire jgufTan.
jgufebi ZiriTadad Sedgeba 3-6 moswavlesagan da mecadineobis
xangrZlivoba saerToa yvela jgufisaTvis.
swavlebis es forma Seicavs saskolo programiT gaTvaliswinebul
sakiTxebs, romelTa damuSavebisas yuradReba eqceva TanamSromlobis
unaris gamomuSavebas, sakiTxisadmi kvleviT-aRmoCeniT midgomasa da
problemis erTobliv gadaWras. (Gudjons 2001: 33).
jgufuri gakveTilis specialur socialur formas patar-patara
jgufebad muSaoba warmoadgens. amaSi igulisxmeba:
codnis reproducireba (damaxsovrveba);
samuSao xerxebis daufleba;
socialuri qcevisa da pirovnebis Camoyalibebis
faqtorebis SemuSaveba (aqtivoba, produqtiuloba, gonivruli
muSaoba, kontaqturoba da a.S ).
(Gudjons 2001: 33).
jgufuri muSaobis mniSvnelovani funqciebia:
moswavleTa CarTva jgufuri muSaobis procesis
dagegmvaSi: moswavleTa aqtiuri monawileoba, maTi interesebis
gaTvaliswineba, rogorc Tavisufali da azriani („inhaltliches Lernen“,
Gudjons 2001: 34) swavlis sawindari;
14
moswavleebis erToblivi muSaoba da calkeuli amocanis
pirovnulad Sesruleba;
socialuri swavleba, erTmaneTTan urTierToba da
konfliqtebis mogvareba.
jgufur gakveTilze xorcieldeba qmedebaze orientirebuli
gakveTilisTvis damaxasiaTebeli ori mniSvnelovani aspeqti:
moswavleebi aqtiurad msjeloben Sesaswavli obieqtis
Sesaxeb, anu qmedeba moswavleebis funqcias Seadgens da ara
maswavleblisas.
aqtiuroba rogorc socialuri qmedeba. qmedebaSi
igulisxmeba saganze orientirebuli aqtivoba da aseve sakuTari
Tavis danaxva socialuri rolebis Sesrulebisa da komunikaciis
procesSi.
• subieqturi didaqtika
subieqturi didaqtika emyareba swavlebisa da ganaTlebis sruliad
gansxvavebul princips.
fraiburgis skolis warmomadgeneli edmund koezeli tradiciuls
upirispirebs subieqtur didaqtikas rogorc radikalur alternativas.
Aam koncefciis Tanaxmad swavla (aseve swavleba) ukiduresad
subieqturi procesia, romelic damokidebulia TiToeuli individis
saswavlo biografiaze da, amdenad, gansxvavebulad mimdinareobs
subieqtur didaqtikas ainteresebs azrovnebis sami mniSvnelovani
wesi. esenia: postmoderni, anu pluralizmis aRiareba, sakuTari stilis
individualizireba da radikalur konstruqtivizmi, rac niSnavs, rom
adamiani swavlebis procesSic ki sakuTari cxovrebis konstruqtoria, da
15
sistemis Teoria, anu im cocxal sistemaTa cirkularuli organizacia,
romlebic sakuTar Tavs warmoqmnian, marTaven da awesrigeben.
kozelis azriT, didaqtika gvaZlevs mxolod impulss, romelsac
calkeuli individebi, subieqtebi swavlis procesSi gadaamuSaveben da
ganaviTareben. D kozelis wignis saTauris mixedviT, didaqtika SeiZleba
iyos „swavlis samyaros modelireba“. igi gamoyofs praqtikuli swavlebis
mraval koncefcias humanisturi fsiqologiidan da pedagogikidan:
fsiqodramas (cxovrebis problemebis inscenireba), geStaltpedagogikas
(TemasTan miaxloeba kogniciisa da emociis gziT- (Zugang zu Themen durch
Kognition und Emotion), interaqciul aRzrdas /Interaktionserziehung (socialuri
swavla komunikaciiTa da jgufSi erToblivi muSaobis gziT),
nevrolingvistur programirebasNLP (TviTzegavlena enobrivi
saSualebebiT), proeqtebiT muSaobas da sxva.
• egzemplarul-genetikuri swavla
examplum (laT.)- magaliTi, nimuSi, modeli
genesis (berZn.)- aRmoceneba, warmoSoba, ganviTareba
egzemplaruli swavlebisa da swavlis principi didaqtikis erT-erTi
ZiriTadi problemaa. swavlebis es principi moiazreba rogorc
“didaqtikuri reduqcia“, anu gakveTilis empiriuli masalis
raodenobrivi SezRudeva.
egzemplarul-genetikuri swavlebis principma gansakuTrebiT
aqtualuoba meore msoflio omis Semdeg SeiZina.
martin vagenSainis kritikis obieqti gaxda masalis moculoba
skolaSi, rac imaSi mdgomareobda, rom swavlebis logikur da
sistematur process arapedagogiuri xasiaTi hqonda, radgan
mniSvnelovania ara zogadi ganaTlebisa da codnis enciklopediuri
miRebis mecnieruli mxare, aramed iseTi saxis masalis SerCeva, romelic
swavlebis procesSi Semecnebis saSualebas iZleva.
16
vagenSainisTvis cneba „egzemplaruli“ aris „mTlianobis calkeuli
erTeuli“ (Heimpel: mundus in gutta- samyaro wylis wveTSi) moqceuli.
vagenSainis mixedviT, egzemplaruli damuSavebis xerxi aucileblad
genetikuri unda iyos (Wagenschein 1973: 55. ix. Gudjons 2001: 223).
genetikuri swavla sruliad gansxvavdeba Cveulebrivi
gakveTilisagan (darlegender/darbietender Uniterricht). Tavis naSromSi „gageba,
rogorc swavlebis genetikuri, sokrateseuli da egzemplaruli procesi“
(„Verstehen lehren-genetisch, sokratisch, exemplarisch“) martin vagenSainma
mniSvnelovani impulsi misca genetikuri swavlebis meTods. maswavlebeli
ki ar unda moZRvravdes moswavles da am gziT gadascemdes mas codnas,
aramed man Tanamosaubred unda gaixados igi da moxerxebuli
SekiTxvebiT mas axali Semecnebisken ubiZgos (sokrateseuli
meotika=Hebammekunst).
• mravalperspeqtiuli gakveTili (mehrperspektivischer
Unterricht)
swavlebis aRniSnuli koncefcia moswavleebs aZlevs saSualebas,
gakveTilis Temebi sxvadasxva perspeqtividan daamuSavon im SemTxvevaSic
ki, Tu isini erTmaneTisgan gansxvavdeba.
• proeqtze orientirebuli gakveTili
proeqtze orientirebuli gakveTili qmedebaze orientirebuli
swavlebis umaRlesi formaa (ix. mesame Tavi)
17
2.2. qmedebaze orientirebuli gakveTilis principebi
Q
qmedebaze orientirebul swavlebas xSirad akritikeben imis gamo,
rom mas ar gaaCnia Teoriulad Camoyalibebuli da mecnierulad
dasabuTebuli koncefcia da mxolod Tanamedrove skolis mravali
problemis gadaWris mcdelobas warmoadgens.
mogvianebiT ufro dawvrilebiT ganvixilavT qmedebaze
orientirebuli swavlebis meTodur formebs. upirveles yovlisa ki am
koncefciis ZiriTad principebs SevexebiT.
• MmoswavleTa interesebi
qmedebaze orientirebuli gakveTilis erT-erTi amocanaa moswavleTa
interesebis gaTvaliswineba. moswavleebs eZlevaT saSualeba, qmediTad
miudgnen axal Temebsa da problemebs, kritikulad Seafason da
ganaviTaron isini.
• Ddamoukidebeli qmedeba da misi warmarTva
qmedebaze orientirebuli swavlebis dros moswavleebi
damoukideblad muSaoben. isini TviTon ikvleven, acnobiereben, afaseben,
gegmaven samuSao process da msjeloben masze. mxolod aseTi gziT
miiRweva moswavleTa damoukidebloba, am gziT iqceva moswavle „qmediT
subieqtad“ (handelnder Subjekt), „sakuTari saqmis Semoqmedad“ (Täter seiner Taten).
damoukidebeli muSaobisaTvis winapirobis Seqmna ki maswavleblis
movaleobaa. misi rolis ugulebelyofa ar xdeba, radgan igi qmnis
qmedebisTvis saWiro situaciebs (Handlungsprodukte) da amzadebs am
situaciebisaTvis Sesaferis azrobriv da problemur urTierTmimarTebebs
(Sinn- und Problemzusammenhänge).
18
• Ggonebrivi da praqtikuli muSaobis integrireba
qmedebaze orientirebuli gakveTilis mniSvnelovani nawilia
gonebrivi da praqtikuli muSaobis urTierTkavSiri. praqtikuli muSaoba
(Handarbeit) gulisxmobs yvela saxis fizikur Sromas, „gonebrivi muSaoba“
(„Kopfarbeit“) ki – gonebriv-azrobriv qmedebas, iqneba is enobrivad
artikulirebuli Tu mentalurad mimdinare procesi.
iank/maieris Tezis Tanaxmad, „moswavleTa gonebrivi da praqtikuli
muSaoba swavlebisa da swavlis procesSi erTmaneTTan dinamikuradaa
dakavSirebuli“ (Jank/MMeyer 1991: 317). anu rasac gonebiT vswavlobT, imas
sxeulic iTvisebs da, piriqiT. Aam procesSi TviTon grZnobebic
monawileoben.
gonebrivi da praqtikuli muSaoba erTmaneTTan rom davakavSiroT,
saWiroa maTi ierarqiuli dayofis gabatonebuli tradicia uarvyoT da
anu „moswavleTa sagnobriv-praqtikuli qmedeba unda aRviqvaT ara
rogorc gonebrivi muSaobis xelovnuri danamati, aramed rogorc
pirovnebis ganviTarebis kompleqsuri gamoxatuleba“ (Jank/ Meyer, 1991:317).
• solidaruli da TanamSromlobiTi qmedeba
maswavleblisa da moswavlis qmedeba SesaZloa gansxvavebul miznebs
Seicavdes da gansxvavebuli formebiT iyos gamoxatuli. amitom
mizanSewonilad migvaCnia erTmaneTisagan ganvasxvavoT qmedebis
sxvadasxva formis diferenciacia:
enobrivi/sityvieri gagebineba- komunikaciuri qmedebis erT-erTi
formaa, sadac swavlebisa da swavlis procesSi CarTuli yvela individi
qmedebis amocanebze Tanxmdeba da erToblivad eZebs maTi gadaWris gzas.
gagebinebis procesi ki gulisxmobs problemebis analizs, Sefasebas,
19
argumentirebas, sistematizacias, gadawyvetilebis miRebasa da angariSis
Cabarebas.
mizandasaxuli muSaoba: moswavleebi amuSaveben maT mier SerCeul
qmedebis amocanebs.
solidaruli da kooperatiuli qmedeba warmoiqmneba enobrivi
gagebinebisa da mizandasaxuli muSaobis urTierTSeTanxmebiT.
solidaruli muSaoba ar gamoicxavs individualur muSaobas, magram
upiratesobas aniWebs partniorul, jgufur da erTobliv saklaso
muSaobas, ris Sedegadac moswavleebi eCvevian muSaobis iseT formebs,
rogoricaa TanamSromloba, erTmaneTisTvis angariSis gaweva, sakuTari
azris dasabuTeba, konfliqtebis mogvareba da komunikacia.
• Sedegze orientirebuli qmedeba
qmedebaze orientirebuli gakveTili konkretul produqts (Sedegs)
moiTxovs. qmedebis produqtSi igulisxmeba muSaobis sagnobriv-
praqtikuli, scenuri da enobrivi Sedegi. arsebobs MmaTi prezentaciis
sxvadasxva saSualeba: inscenireba, rogoricaa magaliTad rolis
gaTamaSeba, gegmuri TamaSi, Teatri. aseve saklaso gazeTi, kedlis gazeTi,
kolaJi, moswavleTa dRiuri. SesaZloa am saSualebebs informaciis
funqciac hqondeT. QmTavaria am procesebSi ar moxdes azrovnebisa da
qmedebis urTierTdamokidebulebis darRveva.
mxolod qmnadoba ar aris qmedebaze orientirebuli swavlebis
mizani. mTavari kompetenciebi, romlebic moswavleebma unda SeiTvison da
ganaviTaron, Sedegis dokumentacia, Sejameba da siZneleebis analizia.
20
2.3. qmedebaze orientirebuli gakveTilis fazebi
rac Seexeba qmedebaze orientirebuli gakveTilis mimdinareobas, ar
arsebobs misi erTi gamokveTili, konkretuli forma, magram Semdegi
punqtebi aucileblad gasaTvaliswinebelia. nimuSad momyavs iankisa da
maieris sqema:
• Ddawyeba
dawyebiT fazaSi moswavleebma maswavleblis daxmarebiT orientacia
unda aiRon Temaze. gakveTili SeiZleba daiwyos maswavlebelma an
moswavlem. es ki damokidebulia rogorc maswavleblis profesiul
kompetenciaze da mis mier wamoWril sakiTxze, aseve moswavleTa
dagegmarebis unarze da warmosaxvaze. rTul situaciebSi maswavlebels
SeuZlia garkveulwilad daexmaros moswavles (mag. Cveneba, eqsperimenti,
scenaris SemuSaveba). magram moswavleebsac unda mieceT saSualeba
qmediTad miudgnen Temas (mag. TamaSi, dagegmva, eqsperimentis Catareba,
SerCeva).
• MSeTanxmeba mizandasaxuli qmedebis produqtze
qmedebaze orientirebuli gakveTilis am fazaSi maswavlebeli da
moswavleebi erTmaneTSi Tanxmdebian qmedebis mizansa da produqtze
(Sedegze).
maswavlebelma amave dros ori mTavari punqti unda gaiTvaliswinos:
1. SeTanxmebuli qmedebis produqti unda Seesabamebodes moswavlis
unarebsa da mocemuli sagnis codnis dones;
21
2. amasTanave maswavlebels mxedvelobaSi unda hqondes qmedebis mizani
da man moswavleebs saSualeba unda misces, sakuTari ideebis
gansaxorcieleblad.
am SemTxvevaSi sifrTxilea saWiro. orive amocanis erTdroulad
Sesruleba arc ise advilia. Radgan SesaZloa moxdes maTi
urTierTdapirispireba.
• damuSavebis procesi
es faza Cveulebriv yvelaze met dros moiTxovs. moswavleebi
sasurveli produqtis miRebis mizniT axorcieleben maT winaSe dasaxul
amocanebs. maswavlebeli ki akontrolebs, Tu ramdenad floben
monawileebi am amocanebis Sesasruleblad saWiro kompetenciebs.
• Pprezentacia da Sefaseba
qmedebaze orientirebuli gakveTilis bolo fazaSi moswavleebi
sxvadasxva saxiT warmoadgenen miRebul Sedegs (oqmi, gazeTi,
portfolio, gamofena, ...), bolos ki Sefasebas aZleven Catarebul
samuSaos.
rac Seexeba Sefasebis formas, is damokidebulia imaze, Tu ra tipis
samuSao Sesrulda (mag. komentari, TemasTan dakavSirebuli diskusia da
a.S.).
Sefasebis formebze ufro dawvrilebiT Semdeg TavSi visaubrebT.
magaliTisaTvis momyavs iankisa da maieris fazebis sqema (originali
ixileT danarTSi N1; Jank/ Meyer 1991: 329)
22
1. Temis winaswari gansazRvra
2. momzadebis faza:
mizanis garkveva da gakveTilze Sesasrulebeli amocanebis
Camoyalibeba;
sakiTxis Tematikis garkveva (ramdenad logikuri da
xelmisawvdomia is);
gakveTilis saorganizacio winapirobebisa da SesaZleblobebis
garkveva;
moswavleTa gamocdilebis gaazreba da maTi interesebis
gaTvaliswineba;
amocanis gadasaWrelad moswavleebis muSaobis meTodisa da
xerxebis Semowmeba;
swavlebis sakuTar miznebis Camoyalibeba;
moswavleTa SesaZleblobebis gaTvaliswineba dasaxuli
miznebis misaRwevad.
3. dawyebiTi faza:
Temis moswavleebisaTvis gacnoba maswavlebelze Tu moswavleze
orientirebuli gakveTilis dawyebiT fazaze;
4. moswavleebTan SeTanxmebiT miznad dasaxuli qmedebis
produqtis dadgena.
5. damuSavebis faza
moswavleebTan erTad vazusteb da vTanxmdebi samuSao procesze.
vmsjelobT amocanis gadaWris sxvadasxva saSualebaze da virCevT Cveni
miznebisa da SesaZleblobebisaTvis Sesaferis variantebs;
vadgenT samuSao ganrigs da viRebT gadawyvetilebas, ra samuSao
unda Sesruldes erToblivad, jgufebSi Tu individualurad;
23
xdeba erToblivi SeTanxmeba samuSaos TamaSis wesebze da xarisxis
standartze;
bolo fazaSi iwyeba muSaoba.
saWiroebisda mixedviT: ganisazRvros mokle saswavlo fazebi
yvelasTvis an individualuri kvalifikaciisaTvis; Sesveneba,
Sualeduri Sefaseba, konsultacia, kritika da Seqeba.
6. Sefasebis faza:
vajamebT TiToeuli moswavlis mier miRebul Sedegebs da
erToblivad warvadgenT miRebul produqts;
vaSuqebT samuSao process;
vamowmebT samuSaos Sedegebis xarisxs. saWiroebis SemTxvevaSi
zogierTs vubrunebT namuSevars gadasamuSaveblad. winaswari
SeTanxmebis SemTxvevaSi vaxdenT miRweulis Sefasebas;
vamowmebT produqtis xarisxianobas da vadgenT, ramdenad
praqtikulia igi klasgareT;
amiT vaxdenT miRebuli codnis ganmtkicebas;
viRebT gadawyvetilebas, mTliani produqti gamovaqveynoT Tu
mxolod nawili, da ra formiT.
24
2.4. qmedebaze orientirebuli gakveTili alternatiul
skolebSi
germaniasa da mTel rig qveynebSi, tradiciul skolebTan erTad
arsebobda mravali e.w. oficialuri alternatiuli skola, romelTa
mizani iyo cxovrebisa da swavlis gansxvavebuli organizeba.
germanul alternatiul skolebze didi gavlena moaxdina
sazRvargareTis skolebma, rogoric iyo magaliTad 70-ian wlebSi e.w.
„tvind-skolebi“ daniaSi (Tvind-Schulen). am skolebisaTvis damaxasiaTebelia
erToblivi muSaoba (sakvebi produqtebis, energiis, sayofacxovrebo
momsaxurebis sferoSi), erTad cxovreba (ZiriTadad internatebSi) da
erToblivi swavla (cxovrebiseul-praqtikuli codna): aRsaniSnavia samive
am faqtoris mtkice urTierTkavSiri. qmedebaze orientirebuli
swavlebisaTvis mniSvnelovania Teoriisa da praqtikis dakavSireba,
pasuxismgebloba, TviTorganizebuli da produqtiuli muSaoba.
Mmoswavlem unda icodes, ra SemTxvevaSi rogor unda imoqmedos da
risTvis aris es saWiro.
germaniaSi am mimarTulebiT Seiqmna iseTi skolebi, rogoricaa:
• „hibernia-skola“ (valdorfis skola), sadac swavlebis
koncefcia gulisxmobs rogorc praqtikul, mxatvrul da Teoriul,
aseve profesiul da zogadsaganmanaTleblo swavlebas.
• sameurneo aRmzrdelobiTi skolebi (Landerziehungsheime), sadac
wina planzea wamoweuli koleqtiuri cxovreba (Lebensgemeinschaft). aq
yuradReba eqceva mravali saxis praqtikul muSaobas (mag.
xelosnuri muSaoba, saxlis dasufTaveba, samzareuloSi muSaoba da
a.S.). qmedebis am saSualebebs maswavlebeli xelovnurad ki ar
gansazRvravs, aramed isini cxovrebisa da gamocdilebis
Semadgeneli nawilebia: Aara damoZRvra, aramed swavla
gamocdilebis safuZvelze.
25
skolis aseT tipebs „Tavisufal skolebs“ uwodeben. Tavisufali
skolebi „pedagogiuri mizniTa da am miznis ganxorcielebiT
saxelmwifosgan SedarebiT damoukidebelia . isini sajaro skolebis
msgavsad, asruleben sajaro ganaTlebasTan dakavSirebul amocanebs
(öffentliche Bildungsaufgaben), magram sakuTar Tavze iReben moralur
pasuxismgeblobas religiur, msoflmxedvelobriv, pedagogiur
koncefciebze, romlebic scildeba saxelmwifos mier dakanonebul
saswavlo process. ”Tavisufali skolebi” federaciuli mxareebis
iuridiuli statusis Tanaxmad kerZo skolebs niSnavs, romlebic rogorc
skolis monacvle dawesebuleba (Ersatzschulen) kanonis farglebSi sajaro
skolebs uTanabrdeba“ (Wörterbuch Pädagogik 2004: 220).
Tavisufali skolebis principebi da miznebia:
• swavleba da swavla kmayofilebiT da sakuTari iniciativiT;
• spontanurobis ganviTareba:
• survilebisa da interesebis ganxorcieleba;
• TviTgansazRvra konfliqtis gadawyvetisas an konfliqtis
gadawyvetiT;
• samarTlianoba da Sansebisa da SesaZleblobebis
Tanasworoba;
• yvelanairi iZulebisgan gaTavisufleba;
• saxelmwifo kontrolisgan gaTavisufleba;
• Tavisufali daswreba;
• swavlebisa da swavlis procesis TviTgansazRvra;
• moswavleTa doneebad dayofisa da klasSi CarCenis gauqmeba;
• emociebis gaTvaliswineba swavlebis kognitiur elementebTan
erTad; swavlis winapirobebis gaTvaliswineba;
• praqtikaze orientirebuli swavla;
• swavlebisa da swavlis procesis erToblivi gansazRvra
26
maswavlebelis, moswavlisa da mSoblebis mier;
• moswavleTa moTxovnilebis gaTvaliswineba maswavleblisa da
mSoblis mier.
„Tavisufali skolebi“ (upirveles yovlisa dawyebiT etapze) skolis
Senobad saskolo procesisaTvis Seusabamo adgilebsac iyeneben (mag.
Zveli fabrikis Senobebi, saxelosnoebi, samzareulo da a.S).
magram iseTi tipis „Tavisufali skolebic“ arsebobs, romlebic
saxelmwifos daqvemdebarebaSi arian. magaliTad: bilefeldis
laboratoriuli skola, „gloqzee-Sule“ hanoverSi (Glocksee-Schule),
givenbekis saSualo-skola-proeqti (Grundschulprojekt Gievenbeck) miunsterSi
da a.S.
tradiciul saxelmwifo-skolaSi fexi moikida „alternativebma“,
romelTagan qmedebaze orientirebuli gakveTilisTvis gansakuTrebiT
mniSvnelovan impulss saTemo ganaTleba (Community Education) da
frainetis pedagogika (Freinet-Pädagogik) iZleva.
Community Education- ganaTlebis miRebis es saxeoba inglissa da
germaniaSia gavrcelebuli. igi miznad isaxavs skolis daaxloebas
qalaqis ubnebTan.MmisTvis damaxasiaTebelia:
• Tavisufali drois gamoyenebis saSualebebi: Sexvedris
organizeba, saxelosnoebis mowyoba, Svebulebis gatareba ojaxTan
erTad;
• moswavleebTan erTad mSoblebis CarTva skolis cxovrebaSi.
skola gvevlineba sxvadasxva qmedebis adgilad qalaqis erT-erTi
ubnis mosaxleobisaTvis;
• Taobaze orientirebuli swavleba (generationsübergreifendes Lernen):
ufrosi Taoba moswavleebTan erTad swavlobs da maTive
interesebis sferoebiT aris dakavebuli.
27
• „Ria skola“ (open school)- rogorc qalaqis erTi ubnis
mcxovreblebis socialuri problemebis gadaWris adgili.
umuSevari axalgazrdebi ufrosi Taobis umuSevrebisgan iReben
ganaTlebas (praqtikuli socialuri samuSao, ucxoelTa
integracia).
• skola, rogorc organizacia, romelic TviTon aregulirebs
da awesrigebs kavSirs cxovrebasa da skolas Soris.
frainetis-pedagogika: – frangma pedagogma frainetma (1896-1966)
SeimuSava reformis pedagogiuri koncefcia, romelmac Tanamedrove
germanuli skolis reformas mniSvnelovani impulsi misca. fraineti
akritikebda skolis tradiciul koncefcias, romelic aferxebda bavSvis
TviTganviTarebas. frainetma daaarsa e.w. „Tanamedrove skola“ („Ecole
moderne“), sadac cxovreba, muSaoba da swavla erTmaneTTan iyo
dakavSirebuli, rom bavSvebi skolis kompleqsur, erTian da
demokratiul garemoSi ganviTarebuliyvnen.
frainetis pedagogikis niSan-Tvisebebia dRiuri da kvireuli gegmuri
ganrigi, Tavisufali muSaoba, saklaso oTaxis mowyoba sxvadasxva
saSualebiT (gonebrivi da praqtikuli muSaoba), samuSao Cvevisa da
xerxebis gadacema (stamba, Tavisufali teqstebi, saklaso gazeTi...),
Sefasebis sxva formebi, proeqtebi da a.S.
28
2.5. qmedebaze orientirebuli gakveTilis dadebiTi da
uaryofiTi mxareebi
qmedebaze orientirebuli gakveTilis dadebiT mxareebs ganekuTvneba:
• moswavleebis kompleqsuri swavleba: gonebrivi da praqtikuli
muSaobis urTierTkavSiri. swavla da qmedeba erT mTlianobas
warmoadgens. damoukidebeli qmedebiT moswavleebi ufro efeqturad
swavloben da masalas ukeTesad iTviseben.
• tradiciuli gakveTilisagan gansxvavebiT, moswavleebis
swavlis procesis dagegmvasa da ganxorcielebaSi aqtiuri
monawileoba da sakuTari Tavis Secnoba;
• damoukidebeli qmedeba, rogorc momavali profesiuli,
sazogadoebriv-politikuri da piradi saqmianobis erT-erTi
mniSvnelovani winapiroba. pedagogis mier am saqmianobisTvis
maqsimaluri xelisSewyoba;
• damoukidebeli da qmedebaze orientirebuli muSaobisTvis
moswavleebis mier axali meToduri kompetenciebis gamomuSaveba;
• swavlis Sefaseba demokratiuli kritikisa da kontrolis
gziT. moswavleebis mier gakveTilis procesisa da erTmaneTis
Sefaseba;
• qmedebaze orientirebuli gakveTili, rogorc moswavleebis
mier cxovrebiseul Temebze msjelobis saSualeba;
• qmedebaze orientirebuli gakveTilis principze agebuli
gakveTilis aucilebloba, swavlebisa da swavlis procesis
racionalurad warmarTvis mizniT.
zemoxsenebul koncefciasTan dakavSirebiT gasaTvaliswinebelia
Semdegi sapirispiro argumentebi:
29
• skolis yoveldRiurobaSi qmedebaze orientirebuli
gakveTilis arastabiluri xasiaTi;
• maswavleblebis garkveuli nawili fiqrobs, rom tradiciuli,
frontaluri gakveTili ufro mosaxerxebeli da naklebad sariskoa,
vidre qmedebaze orientirebuli swavlebis is forma, romelic
maswavleblisganac da moswavlisgan mTeli Zalebis realizacias
moiTxovs (amis mizezi SeiZleba iyos SiSi, sizarmace an SesaZloa,
gadaRlilobac);
• qmedebaze orientirebuli gakveTilisTvis didi masala da
sxvadasxva saSualebaa saWiro, frontaluri gakveTilis dros ki
xSirad dafa, carci da videoc sakmarisia;
• qmedebaze orientirebuli gakveTili did dros moiTxovs;
• Znelia Sefasebis kriteriumebis dadgena;
• qmedebaze orientirebuli gakveTili ver uzrunvelyofs
saswavlo gegmis Sesrulebas;
am dros garkveul winaaRmdegobebs vawydebiT:
qmedebaze orientirebuli gakveTili ar gulisxmobs gakveTilis
formis Secvlas. piriqiT, swavlebis es forma xels uwyobs, rom skola
ramdenadme dauaxlovos sazogadoebriv garemos.
swavlebis am formis mimarT gamoTqvamen sayvedurs, rom mas ar
gaaCnia Teoriuli safuZveli da faqtobrivad sapirispiro faqtTan
gvaqvs saqme. Ffrontaluri gakveTilisgan gansxvavebiT, romelic
moswavleebs swored Teoriis winaaRmdeg ganawyobs, qmedebaze
orientirebuli gakveTili moswavleebs SesaZleblobas aZlevs, Teoria
praqtikaSi gamoiyenon.
gakveTilis procesSi qmedebaze orientireba ar SeiZleba gavigoT
rogorc TviTneburi saqcieli. Qqmedebis calkeuli formebi
windaxedulad unda momzaddes da gaazrebulad iqnas CarTuli
gakveTilis procesSi.
30
mizanSewonilia dasawyisSi gakveTilze am koncefciis calkeuli
elementebis gamoyeneba, radganac sakmaod rTulia Tavidanve gadarTva
qmedebaze orientirebuli gakveTilis yvela formaze.
gansakuTrebiT mniSvnelovania „normalur“, tradiciul frontalur
gakveTilze erTmaneTs davukavSiroT saswavlo procesis Sesabamisad
dagegmili da qmedebaze orientirebuli gakveTilis fazebi. ufro
mozrdil gegmebsa da proeqtebSi ki codnis gadacema-miRebisas
mizanSewonilia maswavlebelze orientirebuli faza.
imisda mixedviT, qmedebis ra saSualebebs irCevs, maswavlebeli
daadgens, Tu ra didaqtikuri funqcia aqvs mxedvelobaSi da rogor unda
moaxdinos misi realizacia: unda aRzardos moswavleTa motivacia Tu
imsjelos garkveul problemebze; yuradReba miaqcios moswavleTa
muSaobis xerxebs Tu ganamtkicos maTSi garkveuli Cvevebi; an iqneb unda
warmarTos qmedebaze orientirebuli swavlebis procesi, rom sabolood
igi proeqtTan dakavSirebuli aRmoCndes?
qmedebaze orientirebuli swavlebis erTaderT srulyofil formad
proeqtiT muSaoba iTvleba.
Cveni amocanaa, davadginoT, ucxouri enis gakveTilze ra
mizanmimarTuli da efeqturi saSualebebiT SeiZleba davnergoT qmedebaze
orientirebuli swavlebis koncefcia, Dda am dros ratom unda
gamoviyenoT maincdamainc proeqtiT muSaobis meTodi?
am sakiTxs dawvrilebiT momdevno TavebSi ganvixilavT.
2.6. Sefaseba da kontroli qmedebaze orientirebuli
swavlebisas
tradiciuli meTodebisgan gansxvavebiT, qmdebaze orientirebuli
swavlebis dros moswavleTa Sefasebis or aspeqts gamoyofen. esaa:
31
• gakveTilis Sefaseba moswavleTa TanamonawileobiT;
• calkeuli moswavlis mier miRebuli codnis Semowmeba
/individualuri Semowmeba.
Mmoswavleebis Semowmeba xdeba ara marto miRweuli Sedegebis
mixedviT. did rols asrulebs aseve maTi monawileoba swavlebis
procesSi.
mTavaria, rom Sedegis Semowmebisas ar dairRves qmdebaze
orientirebuli swavlebis principi, romlis calkeuli elementebi
SedarebiT Zveli, tradiciuli meTodiT Catarebuli gakveTilis
procesSic SeiZleba gamoviyenoT, rac arc Tu ise iolia
qmedebaze orientirebuli swavlebis Sefasebisas yuradReba ar eqceva
zustad gansazRvrul dros, roca konkretuli codnis da saswavlo
miznebis reproducireba tradiciulad xdeba. bevrad ufro
mniSvnelovania moswavleTa erToblivi, Sedegze orientirebuli qmedeba.
AamiT ar xdeba Sefasebis procesis gamartiveba da konkurencia, aRar
arsebobs individebs Soris gansxvavebis wina planze wamoweva. Mmagram
amave dros yuradReba unda mieqces qmedebaze orientirebuli swavlebis
Sinaarsobriv xarisxs, radgan qmedebis iseTi procesebi, rogoricaa
TamaSi, kvleva, fantazia da sxv. AaraviTar SemTxvevaSi ar unda iqces
mxolod gansamuxtav, gasarTob drod.
ufro dawvrilebiT ganvixiloT Sefasebis orive aspeqti:
1. gakveTilis Sefaseba moswavleTa TanamonawileobiT
erTis mxriv, SemuSavebuli produqti da gadaWrili problema
mowmobs imaze, Tu ramdenad warmatebiT Caiara gakveTilma da, ra Sedegs
miaRwies moswavleebma. Mmeores mxriv ki, qmedebis procesis xarisxis
32
Sesamowmeblad da calkeuli fazebis analizisaTvis sasurveli iqneboda
refleqsia, fiqri da msjeloba.
PamisaTvis saWiroa Semdegi praqtikuli damxmare saSualebebi:
• kiTxvari - katalogi, romelSic erToblivadaa damuSavebuli
gakveTilis mizani da gegma da, romelic gakveTilis Sedegzea
orientirebuli;
• kiTxvari, romelsac maswavlebeli arigebs, Seicavs Ria
SekiTxvebs an pasuxebs (Multiple-choice principiT);
• roluri TamaSebi - aq kidev erTxel ganixileba konkretuli
aspeqtebi, problemebi da fazebi
• oqmi, filmis nawilebi rogorc diskusiis amosavali
• Sefaseba - diskusia, romelsac moswavle TviTon marTavs
2. individualuri Semowmeba
qmedebaze orientirebuli gakveTilis mniSvnelovani Semadgeneli
nawilia TviTSefaseba. rac ufro metadaa moswavle CarTuli miznis
gansazRvraSi, miRwevasa da maT realizaciaSi, miT ufro maRalia maTi
motivaciac da Sedegic.
miuxedavad amisa, niSniT Sefaseba gardauvalia, gansakuTrebiT
problemuria is yoveldRiuri swavlisas (proeqtiT muSaobis meTodisgan
gansxvavebiT). swored amitomaa qmedebaze orientirebuli swavlebisas
saWiro, moswavleebs winaswar ganvumartoT, ra kriteriumebis mixedviT
unda Sefasdes moswavle. Mmonawileebis mier TviTSefasebac udavod
ufro mizanSewonilia, vidre mxolod maswavleblis mier ubralo
Sefaseba.
am SemTxvevaSi unda mivmarToT Semdeg praqtikul damxmare
saSualebebs (Gudjons 2001: 138), romlebic erToblivi muSaobis dros
33
SeiZleba gamoviyenoT. magram aqac mxedvelobaSi unda miviRoT
konkurenciis aspeqti da frTxilad mivudgeT mas.
• „eqspertebis gamokiTxva“ – patara jgufebSi moswavleebi
SeimuSaveben kiTxvebs, rac maswavleblis TanamonawileobiT xdeba.
rolebis gacvlisas daintereseba izrdeba, maswavlebeli gamodis
moswavlis rolSi, moswavleebi Zalze koncentrirebulebi arian da
bevrsac swavloben;
• testis erToblivi SemuSaveba: kiTxvebs, romelsac meore
gverdze pasuxebi axlavs, erToblivad adgenen maswavlebeli da
moswavleebi. saboloo testisaTvis maswavlebeli arCevs ramdenime
davalebas;
• „situacia-testi“- problemasTan dakavSirebuli situaciis
aRwera;
• erToblivi saklaso weris procesSi variantebis Segroveba da
diskusia, urTierTdaxmareba, Sesworebis Setana;
• moswavleebis mier namuSevrebis Sefaseba: maswavleblis mier
weriTi namuSevrebis Sesworebis Semdeg moswavleTa patara jgufebi
afaseben sxva jgufis namuSevrebs, bolos maT adareben
maswavleblis mier Sefasebuls da kidev erTxel erToblivad
msjeloben gansxvavebul Sefasebebze;
• kedlis gazeTi: moswavleTa erTi jgufi ajamebs kedlis
gazeTis sxvadasxva Tematur aspeqts. Aamas erTvis klasis Sefaseba;
• moswavleebi werilobiTi saxiT iZlevian Semdgomi
warmatebuli muSaobisTvis rCevebs;
• jgufis yoveli wevri erTi konkretuli SedegisTvis erTi da
igive niSans iRebs (jgufis wevrebis aqtivireba)
• werilobiTi oqmebis Sedgena sakuTari swavlis procesis
Sesamowmeblad.
34
3. proeqtiT muSaobis meTodi
winamdebare TavSi warmodgenilia proeqtiT muSaoba rogorc
qmedebaze orientirebuli swavlebis forma da ganvsazRvrulia is
principebi, romlebsac efuZneba swavlebis es forma, dadgenilia misi
Semadgeneli fazebi da bolos, proeqtiT muSaobisas miRweuli Sedegebi.
3.1. proeqtis cnebis ganmarteba
proeqtiT muSaobis idea arc Tu ise axalia, Tumca is dResac
msjelobis sagnadaa qceuli.
ra aris sakuTriv swavlebis es forma da ras moicavs igi?
Tanamedrove pedagogikaSi swavlebis am meTodis sxvadasxva
definicia arsebobs: proeqtiT swavla (Projektlernen), proeqtiT muSaoba
(Projektarbeit), proeqti-gakveTili (Projektunterricht), proeqtiT muSaobis meTodi
(Projektmethode), proeqtze orientirebuli gakveTili (projektorientierter
Unterricht), proeqtze orientirebuli swavla (projektorientiertes Lernen). imis
gamo, rom proeqtiT muSaoba mravali principisa da kriteriumisagan
Sedgeba, SeuZlebelia am meTodis erTi ganmartebiT Semofargvla.
Aamitom, sanam konkretulad proeqtis principebze gadavidodeT,
saWirod mimaCnia nimuSad moviyvanoT proeqtiT muSaobis meTodis
pedagogebisa da didaqtikosebis mier warmodgenili ramdenime ganmarteba:
„proeqti-gakveTili (Projektunterricht) swavlebis gansakuTrebuli
formaa, ramdenadac am SemTxvevaSi saqme exeba maswavleblisa da
35
moswavlis mier erToblivad dagegmil swavlis process, romelsac
konkretuli Sinaarsi aqvs da, romelic skolasTan, rogorc
saganmanaTleblo dawesebulebasTanaa dakavSirebuli. proeqti gakveTilis
iseTi saxeobaa, romelic scildeba Cveulebrivi gakveTilis farglebsa
da saganTa CamonaTvals, rac niSnavs, rom proeqtebi gamoeyofa
gakveTilis Sinaarsis akademiur mimarTulebas da moswavleebs aZlevs
saSualebas, swavlis Sinaarsi garkveul farglebSi (praqtikulad)
moaqcios. moswavleebi sakuTar Tavze iReben gacnobierebul
pasuxismgeblobas, warmarTon sakuTari swavlis procesi. moswavleTa
realuri gamocdilebidan gamomdinare, problema umetesad swavlebis
amosavali wertilia“ (Wicke 2004: 137-138).
gudionTan proeqti-gakveTili „qmedebaze orientirebuli swavlebisa
da swavlis vrceli modelia“ (Gudjons 2001: 73).
„proeqti-gakveTili (.....................) gakveTilis gansakuTrebul formas
warmoadgens, romlis mizani pedagogiurTan erTad politikasa da
sazogadoebazecaaa orientirebuli“ (Jürgens 1994: 124. In: Apell/Knoll 2001: 72).
proeqti aris „skolaSi swavlis organizaciis forma, romelic
moswavleebs aZlevs saSualebas, damoukideblad da maswavlebelTan
erTad gansazRvron swavlebis Sinaarsi da gakveTilis Tema, gakveTilis
mizani da ganxorcielebis meTodi, SeimuSavon problemebi, warmoadginon
Sedegebi da Seafason Catarebuli muSaoba“ (Bonn 1974: 472. In: AApell/Knoll
2001: 73).
Ddagmar henzeli eyrdnoba diuis koncefcias. proeqti-gakveTili
Sinaarsis mxriv misTvis is gakveTilia, „romlis drosac maswavlebeli
da moswavle erToblivi diskusiisa da qmedebis gziT gadaWrian
problemas da kerZod, bevrad ukeTesad, vidre es skolasa da
sazogadoebaSi Cveulebriv xdeba.“ meTodurad ki proeqti-gakveTili
warmoadgens „dagegmil mcdelobas, pedagogiur eqsperiments realobasTan
mimarTebaSi, romelsac maswavlebeli da moswavle gakveTilze
axorcieleben. igi imav dros gakveTilis sazRvrebsac scildeba“ (Hänsel
1986: 33. In: Jäger 1998: 57-58).
karl frai Tavis wignSi „proeqti-meTodi“ (FFrey, „Die Projektmethode“
1998, 2004) eyrdnoba kilpatrikis naSroms „The Project Method“ (1918) da mas
36
gakveTilis Ria meTods uwodebs, vinaidan swavlebis es koncefcia
dawesebulebis, skolis mier organizebul gakveTilis farglebs
scildeba. "proeqti-meTodi ganaTlebisken mimavali gzaa. is aris
swavlebis iseTi formaa, romelic pirovnebis Camoyalibebas uwyobs xels“
(Frey 1998:14).
proeqtis zemoT moyvanilma definiciebma gviCvena, rom mravali
Sesabamisobis miuxedavad, maT gansxvavebuli miznebic aqvT.
zogierTisaTvis proeqtiT muSaoba swavlis sxva formebTan erTad
mniSvnelovani meToduri formaa. sxvebi ki proeqtiT muSaobisas xazs
usvamen sazogadoebriv-politikur mizans, individisa da sazogadoebis
ufro maRal ganviTarebasDda did imeds amyareben swavlebis am formaze.
AazrTa sxvaobis miuxedavad, umniSvnelovanesi yvelasaTvis mainc
erTia, kerZod is, rom proeqtiT muSaoba erTmaneTTan akavSirebs
cxovrebas, swavlasa da muSaobas, rac mniSvnelovania
sazogadoebisTvisac da moswavleTaTvisac.
winamdebare naSromi miznad isaxavs proeqtiT muSaobas (proeqti-
swavla) rogorc qmedebaze orientirebuli swavlis srulyofil formas
da ZiriTadad masze yuradRebis gamaxvilebas. ra Tqma unda, es ar
gulisxmobs proeqtze orientirebuli swavlebis sxva formebis
ugulvebelyofas.
mokled ganvixiloT zemoT moyvanil proeqtTan dakavSirebuli
cnebebis mniSvnelobebi:
proeqtze orientirebuli swavla da proeqtze orientirebuli
gakveTili swavlis is formebia, roca proeqtiT muSaobis ramdenime
elementi gakveTilze swavlebis sxva formebTan erTad gamoiyeneba.
pedagogikis leqsikonis Tanaxmad, proeqtze orientirebuli swavla
da proeqtze orientirebuli gakveTili „proeqtis gakveTilis
Semoklebuli formaa, romlis saSualebiTac skolis pirobebSi
xorcieldeba proeqtis idealuri meTodis calkeuli principebi im
37
SemTxvevebSic ki, rodesac moswavleebs akliaT sakmarisi gamocdileba
(Wörterbuh Pädagogik 2004: 441).
proeqtiT muSaoba da proeqtiT swavla swavlebis am koncefciis
idealuri formaa. misi amosavali wertilia moswavleTa aqtivoba
sakiTxis dasmisa da misi gadawyvetis dros.
proeqtis kvireuli (Projektwoche) droSi SezRuduli, winaswar
Sedgenili proeqtia, romelic aseve skolis sagnebis sxvadasxva aspeqts
aRrmavebs.
„proeqtis Temebi unda moicavdnen sazogadoebriv problemebs, xeli
unda Seuwyon erTobliv interdisciplinarul muSaobasa da gonebrivisa
da praqtikuli qmedebebis integrirebas“ (Wörterbuch Pädagogik 2004. 443).
proeqtis kvireuli Seicavs proeqtiT muSaobisaTvis damaxasiaTebel
fazebs (miznis dasaxva, dagegmva, ganxorcieleba da Sefaseba).
dasasrul, monawileebi warmoadgenen Sedegebs da Seafaseben maT.
rac Seexeba proeqtiT muSaobis meTodis cnebas (Projektmethode),
frais gagebiT igi swavlis Ria formaa (offene Lernform), romlis ufro
zusti definicia Znelia da zogadia, vidre apelisa da knolisa, romelTa
ganmartebiT, proeqtiT muSaobis meTodi konkretulad proeqtis fazebs
aRwers.
situaciisa da Sesasrulebeli amocanebis mixedviT proeqtebi
SeiZleba sxvadasxvanairad ganxorcieldes. es amocanebi SeiZleba iyos
konstruqciuli (proeqts bolos eZleva garkveuli forma, saxe), kvleviTi
an informaciuli xasiaTis. es samive faqtori ki xazs usvams moswavleTa
aqtivobas, romelsac mizanTan, produqtTan mivyavarT.
3.2. proeqtiT muSaobis meTodis istoriuli mimoxilva
proeqtiT muSaobis meTods didi tradicia aqvs. mecnierebi karga
xania ikvlevdnen, Tu rodis gaCnda cneba „proeqti“ pedagogiur sferoSi
da droTa ganmavlobaSi ra modifikacia da cvlileba ganicada.
38
Auaxloesi gamokvlevebis Tanaxmad proeqtiT muSaobis meTodi XIX
saukuneSi arc amerikis SeerTebul StatebSi da arc germaniaSi ar
Seqmnila XX saukunis sareformo pedagogikis dros. proeqtis cneba
pirvelad XVI saukuneSi, italiaSi da kerZod arqiteqturis fakultetze,
safrangeTSi ki- XVIII saukunis dasawyisSi gvxvdeba. Aarqiteqturis
akademiebsa da umaRles teqnikur saswavleblebSi gavrcelebuli iyo
sxvadasxva meTodi, maT Soris proeqtiT muSaobis meTodic. proeqti
gulisxmobda farTo moculobis samuSaoebs, romlebic studentebs unda
SeesrulebinaT. es iyo kerZod, sxvadasxva nagebobebis (Sadrevani, eklesia,
sasaxle) eskizebi da quCebis, xidebisa da a.S. gegmebi. umaRlesi
saswavleblebi studentebisagan moiTxovdnen SemoqmedebiT
TanamSromlobas. maT moeTxoveboda fantazia da samuSaosadmi
damoukidebeli da originaluri midgoma.
SemdgomSi am meTodma fexi moikida amerikasa da germaniaSi.
XIX saukunis samocian wlebSi proeqtis cneba Aamerikul
pedagogikaSi masaCusetsis teqnologiuri universitetis damaarsebelma
uiliam b. rojersma Seitana. SemdgomSi proeqtis gagebis ori varianti
Camoyalibda: socialur-konservatiul-teqnologiuri (sozial-konservativ-
technologisch) da socialur-reformirebul-politikuri (sozialreformerisch-
politisch). es ukanaskneli xazs usvamda swavlas qmedebiT anu proeqtisadmi
xelosnur midgomas da gzas uxsnida praqtikuli niWiT dajildoebul
axalgazrdebs socialuri da ekonomikuri winsvlisken. socialur-
reformirebuli varianti gulisxmobda damoukidebel azrovnebas da
erTobliv moqmedebas. „axalgazrdas (.................), romelmac icis, rogor
dagegmos da ganaxorcielos proeqti (...............), verc xrikebiT moatyueb da
verc maRali avtoritetiT daCagrav“ (Francis A. Walker, cit. Knoll, 1991:53. ix.
Gudjons 2001: 73).
proeqtis idea drois moTxovnas Seesabameba. igi aris reaqcia
sazogadoebriv viTarebaTa swraf cvalebadobaze (industrializaciis
aRmavloba, masobrivi warmoeba, cxovrebis tradiciuli normebis rRveva).
amgvarad proeqtiT swavla moda ki ara, pasuxia Cveni drois
sazogadooebriv moTxovnebze.
39
3.2.1. jon diui
(1859-1952)
amerikelma filosofosma da pedagogma, CikagoSi eqsperimentuli
skolis damaarsebelma jon diuim (1859-1952), mkacrad gaakritika
imdroindeli skolis dromoWmuli sistema da misi qcevis normebi.
jon diuis saxels ukavSirdeba 20-ian wlebSi CrdiloamerikaSi
gavrcelebuli e.w. „progresuli ganaTlebis“ moZraoba (progressive education),
romelmac SemdgomSi sxvadasxva saxiT evropis reformis pedagogikaSic
moikida fexi.
azrTa sxvadasxvaobis miuxedavad, proeqtis „mamad“ germaniaSi
swored jon diui iTvleba, romelmac proeqtiT muSaobis meTodis
sakuTari Teoria ganaviTara, Tumca amerikeli pedagogebi da
istorikosebi am azrs ar iziareben.
1916 wlidan diui xSirad gamoTqvamda sakuTar Tvalsazriss
proeqtis meTodTan dakavSirebiT da manamdec mraval miTiTebasa da
impulss aZlevda Tanamedroveebs. diuis ideebi sakmaod swrafad
gavrcelda. magaliTad, riCardsma 1900 wels diuis Teoriebi gaiziara da
proeqtiT muSaobis sakuTar koncefciaSic gamoiyena.
knolisa da apelis mixedviT, diuim proeqtiT muSaobis Taviseburi
Teoria Seqmna. Tavis naSromebSi „demokratia da aRzrda“ (Demokratie und
Erziehung“), „gamocdileba da aRzrda“ (Erfahrung und Erziehung“), „rogorc
vazrovnebT“ („Wie wir denken“) diui xazs usvams „problemiT swavlas“
(Lernen am Problem) da ara „proeqtiT swavlas“ (Lernen am Projekt). swored
problemaze da ara proeqtze muSaobis meTodi (Problemmethode)
40
warmoadgenda gakveTilis konceptualur safuZvels diuis
laboratoriul skolebSi (Apell/Knoll 2001: 35).
laboratoriul skolebSi gakveTili im aqtivobebs moicavda,
romlebic socialuri cxovrebisaTvis iyo damaxasiaTebeli. DdiuisTvis
mniSvnelovani iyo konkretuli gamocdileba da problemebi, romlebsac
moswavleebi skolis gareT arsebul realobaSi iyenebdnen da, romlebic
maTi interesis sferos warmoadgenda.
Ddiui moswavleTa problemebs maT gamocdilebas ukavSirebs da
amasTanave Semdeg aspeqtebs gamoyofs:
• ramdenad WeSmariti da realuria problema anu ramdenad
gaiTavisebs moswavle problemas, xom ar aris is „Tavsmoxveuli“?
• ramdenad aqtualuri da mniSvnelovania problema
moswavleTaTvis, Tu maT mxolod maswavlebeli da mocemuli
saxelmZRvanelo gansazRvravs? monawileobs moswavle gansaxilveli
problemis SerCevaSi?
DdiuisTan moswavlis gamocdileba da problemebi gakveTilis
amosavali wertilia. AamasTanave sakvlevi masala ise unda SeirCes, rom
bavSvis azrovnebis unari ar SeizRudos. „moswavles, romelis gonebac
yvela saxis masaliT aris datvirTuli da, romelsac is cnobierad
verasodes Seafasebs, aucileblad gauWirdeba azrovneba“ (Dewey 1964: 213).
SerCeuli masalis daxmarebiT moswavles unda mieces saSualeba
„warmatebulad iazrovnos“ (erforlgreiches Denken), rac niSnavs: gamoiyenos
sakuTari gamocdileba da konkretuli damxmare saSualebebiT gadaWras
problemebi. „saazrovno masala Sedgeba ara azrebisgan da fiqrebisgan,
aramed qmedebebisgan, faqtebisgan, movlenebisa da sagnebis
urTierTmimarTebisgan. sxvagvarad rom vTqvaT: visac surs warmatebulad
iazrovnos, winaswar unda miiRos sxvadasxva saxis gamocdileba, romelic
mas saSualebas miscems, damxmare saSualebebiT gadaWras mocemuli
problema“ (Dewey 1964: 209).
41
diuis azriT Seswavlili masala xSirad xelovnuri da
moswavleTaTvis arabunebrivia, romelsac mxolod gamocdaze Tu
gamoiyenebs. yoveldRiuri, skolis gareT arsebuli realobisgan
miRebuli gamocdilebisTvis es masala mxolod „mkvdari masaa“.
Teoriuli codna da praqtika, swavlis Sinaarsobrivi mxare da cxovreba
erTmaneTTan unda iyos dakavSirebuli, radganac mxolod am gziT
warmoiqmneba bavSvis „azrovnebiT miRebuli gamocdileba“ (Dewey 1964:
209).
„sadac skola laboratoriebiT, saxelosnoebiTa da baRebiTaa
aRWurvili, sadac xSirad idgmeba Teatraluri warmodgenebi, imarTeba
TamaSebi da, sadac sportsac garkveuli adgili ukavia, iq SesaZlebelia
codnis miReba da im sazrisis („geistiger Inhalt“) gacnobiereba, romelic
momavalze orientirebul gamocdilebas warmoqmnis. gonebrivi Sinaarsi
samyarosgan gancalkevebulad ar arsebobs, is movlenaTa zRvis
calkeul kunZuls ki ar warmoadgens, aramed mas moqmedebaSi mohyavs da
amdidrebs yoveldRiur cxovrebas. codna maSin cocxldeba, roca is
ZalaSi Sedis da qmedebis daregulirebaSi monawileobs“ (Dewey 1964: 216).
problemebisa da Temebis dasamuSaveblad da „saganmanaTleblo
gamocdilebis“ (bildende Erfahrung) misaRwevad moswavle, diuis mixedviT,
mecnierulad unda miudges Tavis saqmes da azrovnebis xuTi cnobili
safexuri gaiaros:
• problemis sirTulis gancda (situaciaSi moxvedra, romelic
bavSvisTvis problemuria da masSi interess iwvevs);
• problemis dakonkreteba;
• gegmis SemuSaveba;
• gegmis gaazreba;
• problemis gadaWra.
es safexurebi moswavleTa gamocdilebasa da interesebs ukavSirdeba
da maTi meSveobiT moswavleebs uviTardebaT azrovnebis unari da Cvevebi,
socialuri da demokratiuli TviTSegneba,
42
rac Seexeba proeqtis cnebas, diui mas „praqtikuli konstruqtiuli
qmedebis“ mniSvnelobiT iyenebs. sxva samuSaoebs, rogoricaa magaliTad,
kvleva, Zieba, socialuri qmedeba, diui Segnebulad gamoricxavs.
konstruqciuli samuSao, saqmianoba diuis mixedviT, aris „moqmedeba,
Sroma, romlis drosac moswavle iyenebs CaquCs, xerxs, qlibs da a.S.
kilpatrikisgan gansxvavebiT, romelic proeqts ganixilavs rogorc
erTian meTods, diuisTan es proeqti konkretuli, gansakuTrebuli
meTodia, romelic „problemas“ eqvemdebareba.
Ddiui gamoyofs oTx kriteriums, romelsac yvela proeqti unda
Seicavdes da romlebmac saganmanaTleblo da aRmzrdelobiTi amocanebi
unda Seasrulon:
• proeqti unda iTvaliswinebdes moswavleTa interesebs, anu is
unda Seesabamebodes maT moTxovnilebebsa da gamocdilebebs;
• proeqti cxovrebaSi raime faseuls unda warmoadgendes, anu
is mozrdilTa TvalTaxedviTac mniSvnelovani da gamosadegi unda
iyos;
• proeqti kompleqsuri unda iyos. is ara mxolod xelosnur,
xelsaqmiT samuSaos unda Seicavdes, aramed proeqtze muSaobisas
moswavlem SemecnebiTi codnac (geistiges Wissen) unda miiRos. • proeqti unda iyos uwyveti. is garkveul drois monakveTs
unda moicavdes da Semdgom bunebrivad erwymodes momdevno
saswavlo Temas, rac moswavleebis gamocdilebas Tanmimdevrulad
gaafarToebs.
rac Seexeba maswavlebels, diui mas proeqtze muSaobisas gadamwyvet
mniSvnelobas aniWebs. maswavlebeli ganze ar unda idges. igi „unda
zrunavdes gegmebze da proeqtebze, romlebic moswavleebs aiZulebs,
problema winaswar ganWvriton da iazrovnon“ (Apell/Knoll, 1991: 38).
43
im maswavleblisgan gansxvavebiT, romelic moswavles mza masalas
awvdis da Semdgom mocemuls zustad ismens, diuis koncefciis Tanaxmad
maswavlebeli gulxeldakrefili ki ar zis, aramed moswavlesTan erTad
muSaobs da proeqtis aqtiuri Tanamonawilea. saerTo muSaobisas
maswavlebeli Tavisdauneburad TviTonac swavlobs da sxvasac aswavlis.
„rac ufro naklebad eqneba gaazrebuli maswavlebelsac da moswavlesac,
rom erTi aswavlis, xolo meore swavlobs, miT ukeTesi!“ (Dewey 1964: 214).
Ddiuis proeqtiT muSaobis mTavari kriteriumi, kilpatrikisagan
gansxvavebiT, qmedebis Tavisufleba ki ara, azrovnebis Tavisuflebaa,
romelic konstruqciul qmedebaSi iCens Tavs.
3.2.2. uiliam hard kilpatriki
(1871-1965)
pedagogikis filosofosi da diuis mowafe uiliam hard kilpatriki
1918 wels gamoqveynebul naSromSi „proeqtis meTodi“ (The Projectmethod)
proeqtiT muSaobis meTodis axal definicias gvTavazobs.
rogorc sayovelTaod cnobilia, kilpatriki proeqtis sakuTar
koncefcias diuis gamocdilebis Teoriaze dayrdnobiT ayalibebs, Tumca
diuis pragmatuli gamocdilebis Teoriis garda, eduard Torndaikis
swavlebis bihevioristul Teoriasac iyenebs.
Torndaikis „swavlis kanonebidan“ gamomdinare kilpatriki askvnis,
rom bavSvis fsiqologia swavlebis procesis umniSvnelovanesi momentia.
bavSvma unda SeZlos gadawyvetilebis damoukideblad miReba imis Sesaxeb,
Tu risi gakeTeba surs. rodesac bavSvi sakuTar mizansa (Absicht) da
miswrafebas mihyveba, maSin is ukeTesadac grZnobs Tavs da swavlis
procesSic ukeTes Sedegs aRwevs.
swavlis fsiqologiis am Tvalsazriss kilpatrikma SeurCia termini
„qmedebis Tavisufleba“ („Freiheit zum Handeln“) da „kmayofilebiT qmedeba“
(„Handeln mit Befriedigung“). es Tvalsazrisi kilpatrikma safuZvlad daudo
44
erTgvarad aRzrdisa da swavlebis sakuTar koncefcias. amasTan erTad,
igi proeqts miiCnevda rogorc raRac „pro-eqtirebuls“ (als „etwas Pro-
jektiertes“), „gonebaSi dagegmilsa“ da „ganxorcielebads“. proeqts
warmarTavs Canafiqri (ganzraxva), rac ar unda wamoiwyos bavSvma. simRera
iqneba es Tu TamaSi, swavla Tu Sroma- yvela SemTxvevaSi proeqtTan
gvaqvs saqme. Aaqedan gamomdinare, kilpatriki proeqts ganmartavs
rogorc winaswarganzraxul qmedebas, romelic mTeli ZalisxmeviT
sruldeba socialur garemoSi. TvalsaCinoebisaTvis kilpatriks aseTi
magaliTi mohyavs: „vTqvaT gogonas unda kaba Seikeros. Tu am qmedebisas
mTeli misi gulisyuri am saqmianobiskenaa mimarTuli da igi dagegmils
axorcielebs. am SemTxvevaSi, kilpatrikis azriT, tipiur proeqtTan
gvaqvs saqme, romelic socialur garemoSi gamiznulad ganxorcielda. is,
rom kabis Sekerva gamiznuli iyo, udavoa. Canafiqri mas yovel Semdgom
nabijs karnaxobda da mTel qmedebas erTian saxes aZlevda. Sroma rom
socialur garemoSi mimdinareobda, naTelia: sxva gogonebs kaba
aucileblad unda enaxaT“ (Apel/Knoll 2001: 31).
kargi gakveTili kilpatrikTan mTel rigs gulisxmobda. iseve
rogorc vudvorTTan da riCardTan, masTanac gakveTili oTx fazas
moicavda: „ganzraxvas“ („Beabsichtigen“), „dagegmvas“ („Planen“),
„ganxorcielebas“ („Durchführen“) da „Sefasebas“ („Beurteilen“). proeqtis
idealur ganxorcielebaze maSin SeiZleba laparaki, Tu oTxive fazas
sisruleSi moviyvanT da Tu Sefasebis iniciatorebi moswavleebi iqnebian
da ara maswavleblebi. mxolod im SemTxvevaSi, Tu moswavleebs qmedebis
Tavisufleba eqnebaT da qmedeba „kmayofilebiT“ dasruldeba, isini
Tavdajerebulobas da sixalises igrZnoben da gadawyvetilebis miRebis
unars SeiZenen. Aam Tvisebebs ki kilpatriki arsebobisa da zrda-
ganviTarebisaTvis aucilebel faqtorebad miiCnevda.
proeqtis kilpatrikiseuli definicia revolucioneruli xasiaTis
iyo. aRniSnuli koncefcia did winaaRmdegobas ara marto
konservatiulad ganwyobil pedagogebisagan waawyda, aramed liberalebic
da TviT progresulad moazrovne mecnierebic ki ewinaaRmdegebodnen mas.
kilpatriki verc jon diuis kritikas ascda.
45
3.2.3. reformis pedagogika germaniSi
sareformo pedagogika daaxloebiT 1895-1933 wlebs iTvlis. proeqtis
ideis ganviTarebisTvis gansakuTrebiT nayofieri iyo XX saukunis 20-30-
iani wlebi.
sareformo pedagogikis mniSvnelovani damaxasiaTebeli niSnebia:
• aRzrda bunebrivi cxovrebis meSveobiT
• sxvadasxva asakis mqone moswavleTa erToblivi qmedeba;
• calkeul moswavleTa survilebis ganxorcieleba da am gziT
maTi pirovnebad Camoyalibeba;
wina planze wamoiwia konstruqciulma azrovnebam da praqtikulma
qmedebam.
germaniaSi vxvdebiT proeqtiT muSaobis meTodis momxre mraval
mniSvnelovan winamorbedsa da pedagogs, romlebmac proeqtze
orientirebuli swavlebis mniSvnelovani elementebi da principebi
SeimuSaves.
karl frai maT proeqtis fuZemdeblebad da istoriul
gzamkvlevebad miiCnevs. mokled ganvixiloT TiToeuli maTgani.
berTold oto
(1859-1933)
46
berTold oto ar iziarebs ganaTlebis sistemaSi arsebul mtkice
kanonebs. misi azriT, sazogadoebrivi cxovrebis Secvlasa da
ganviTarebasTan erTad icvleba ganaTlebis sistemac. aqedan gamomdinare
bavSvebsa da mozardebs sakuTari msoflmxedveloba eqmnebaT da
metyvelebis Taviseburi formebi axasiaTebT. Aamitom gakveTilze
maswavlebelma aucileblad unda gaiTvaliswinos da daamuSavos maTi
spontanuri SekiTxvebi da problemebi. Aamgvarad, berTold oto
amkvidrebs cnebas „erToblivi gakveTili“ („Gesamtunterricht“) (gakveTilis
forma, romelic kompleqsur Temebs ganixilavs da ar aris dayofili
calkeul sagnebad), romlis dagegmvasa da organizebaSi bavSvi
aqtiuradaa CarTuli (gakveTilis es forma kviraSi ramdenime
gakveTilisagan Sedgeba). mTeli skola ikribeba da yvelani erTmaneTs
SekiTxvebs usvamen. am SemTxvevaSi maswavlebeli moderatoria da rCevebs
aZlevs Tanamonawileebs. misi mizania, mosaxleobas saWiro ganaTleba
miaRebinos.
oto gakveTilis koncefciaSi eyrdnoba biurgerul ojaxSi bavSvis
organul zrdasa da ganviTarebas. yoveldRiur saubrebs (Tagesgespräch) igi
skolaSi mimdinare swavlis procesSi ganixilavs (organizaciis principi),
rom ar moxdes bavSvis gonebis danawevreba. biurgeruli ojaxi, otos
azriT, warmoadgens sxvadasxva asakis adamianTa gonebrivi erTobliobis
mTavar nimuSs. es ki skolisa da gakveTilis organizaciis mniSvnelovani
aspeqtia.
hugo gaudigi
(1860-1923)
hugo gaudigi ganaTlebis sistemaSi did safrTxes xedavs:
moswavleebs codnis miReba mxolod winaswar dadgenil farglebSi
uxdebaT, rac zRudavs rogorc mTel sazogadoebas, aseve calkeuli
adamianis Tavisufali ganviTarebis SesaZleblobas. swored skolam unda
Seuwyos xeli Tavisufal gonebriv moqmedebas, romelic
TviTganviTarebisa da pirovnebad Camoyalibebis umTavresi winapirobaa.
47
gaudigis mixedviT, gonebriv moqmedebas bavSvi Tu mozardi mxolod maSin
miaRwevs, roca mas mivcemT saSualebas, rom man ara marto mza masaliT
isargeblos, aramed damoukideblad imoqmedos, gakveTili dagegmos da
dasaxul mizans miaRwios.
herman lici
(1868-1919)
lici ganaTlebis sajaro, saerTo sistemis winaaRmdeg gamodis.
misTvis yovlad miuRebeli da warmoudgenelia inteleqtualuri
calmxrivoba, romelSic igi gulisxmobs masalis dazepirebas, da Semdeg,
mis daviwyebas garkveul droSi. licma daarsa sameurneo skolebi,
romelTa devizia: „sinaTle-siyvaruli-cxovreba“, sadac moswavleebs
damoukideblad qmedeba unda eswavlaT. sameurneo skolebSi mTavar
saqmianobas warmoadgenda fizikuri da sasoflo-sameurneo saqme, avejis
damzadeba, sakuTari sacxovrebeli adgilis mowyoba, saerTo
sacxovreblebis gafarToeba, pasuxismgeblobis aReba Soreuli
mogzaurobebis dagegmvisa da ganxorcielebis dros. licis mixedviT,
„moswavleebs unda hqonodaT gambedaoba, rom raime gaekeTebinaT. maT unda
eswavlaT, cxovreba erT mTlianobad aReqvaT da sakuTari Tavisufali
dro damoukideblad daegegmaT“ (Frey 1998: 44).
peter peterzeni
(1884-1952)
peter peterzenisTvis skola aris dasaqmebis sxvadasxva formisTvis
gamoyofili adgili (TamaSi, zeimi, codnis miRebis kursebi,
individualuri samuSao, muSaoba patara da did jgufebSi da erToblivi
48
saskolo samuSao (e.w. saskolo Temi, rodesac erTi skolis
maswavleblebi, moswavleebi da mSoblebi erTad muSaoben. „Gemeinschaft der
Lehrer, Schüler und Eltern einer Schule, durch deren partnerschaftliches Zusammenwirken
Unterricht und Schulleben ausgestaltet werden sollen“ ( Wörterbuch Pädagogik 200: 482).
peterzenis „ienis gegmaSi“ mniSvnelovani adgili ukavia swavlebis
centralur Temas -proeqtiT muSaobas. proeqtSi monawileoben rogorc
moswavleebi ise maswavlebeli. isini damoukideblad gegmaven dasaxul
amocanebs, erToblivad msjeloben sxvadasxva problemis gadawyvetilebis
SesaZleblobebze da, amiT yoveldRiur cxovrebaSi erTvebian
georg kerSenStaineri
(1854-1932)
kerSenStainerma wina planze wamoswia konstruqciuli saqmianoba
(konstruktive Betätigung) anu sarewao saqmianoba. mozardebs unda eswavlaT
sakuTari samuSao iaraRebis gamoyeneba da am gziT gamklavebodnen
konkretul amocanas.
samuSaos mTavari idea iyo gansazRvrul droSi Sesabamisi masalis
gamoyeneba da misTvis Sesabamisi funqciis miniWeba. es iyo swavlebisadmi
kerSenStainiseuli midgoma, romelsac igi miunxenis profesiul skolebsa
da Sromis skolebis saerTo programaSi nergavda
fric karzeni
(1885-1951)
fric karzenma pirvelma gamoiyena germaniaSi cneba ”proeqti” farTo
gagebiT. proeqtis mizania sazogadoeba kulturis ufro maRal
safexurze aiyvanos. misTvis skola socialuri Sromis skolaa, romelic
Tanamedrove saxelosnos hgavs. skolis wevrebi damoukideblad saxaven
miznebs. maswavleblebisa da moswavleebisgan Semdgari jgufi proeqtis
dasawyisSi erToblivad adgens gegmas mTliani skolisTvis. calkeuli
49
jgufebi ki Semdeg iReben gadawyvetilebas, am gegmis romeli proeqti
ganaxorcielon.
karzenis mizania, moswavleebma azrianad imuSaon da erToblivi
muSaobiT dasaxuli amocanebisa da problemebis warmatebuli gadawyveta
iswavlon. igi aseve moiTxovs, rom proeqtebi sabolood produqtebsac
Seicavdnen, romlebsac yvela dainaxavs (vizualuri proeqtebi), radganac
wlis bolos yvela maTgans gamofenaze waradgenen da kritikulad
Seafaseben.
oto haze
(1893-1961)
oto haze proeqtiT muSaobis meTodisTvis amkvidrebs cnebas Vorhaben
- gegma, ganzraxva, Canafiqri. varjiSisa (gakveTilze da yoveldRiuri
cxovrebidan miRebuli mniSvnelovani unar-Cvevebis, mag: kiTxva, laparaki,
wera, angariSi; farTo gagebiT: manqanis tareba, telefoniT sargebloba,
axali mediebis gamoyeneba da a.S. (Wörterbuch Pädagogik 2004: 337) da
erToblivi gakveTilis (bertold otos stilSi) Semdeg haze sabaziso
skolis mesame ZiriTad meTodur formad gegmas miiCnevs. haze
moswavleebisagan iTxovda konkretuli produqtis Seqmnas da saqmis
srulyofilad Sesrulebas. moswavleebs raRac unda gaekeTebinaT, unda
emoqmedaT. Sesasrulebeli amocanebi ar unda yofiliyo xelovnuri,
aramed moswavleebs maTTvis mniSvnelovan TemebTan gamklaveba unda
SeZlebodaT.
haze ar zRudavs dasamuSavebel Temebs, magram gansakuTrebiT
yuradRebas amaxvilebs iseT standartul Temebze, rogoricaa magaliTad:
skolaSi zeimis gamarTva, skolis gazeTisa da sabavSvo TamaSebis
momzadeba da a.S. bavSvebs eZlevaT saSualeba, sakuTari gegma
warmoadginon.
adolf raihvaini
(1898-1944)
50
hazesgan gansxvavebiT raihvaini kompleqsur, erTobliv gakveTilze
wina planze wamowevs Canafiqrs, gegmas.
misTvis mniSvnelovania damoukidebeli, ganaTlebuli sazogadoebis
Camoyalibeba. maswavlebeli da moswavleebi erTad muSaoben da
sabolood erTobliv produqts qmnian. raihvaini swored amas miiCnevs
yovelmxriv ganviTarebul adamianad Camoyalibebis winapirobad.
diuis msgavsad, aqac xdeba idealuri sazogadoebis uaryofa.
3.2.4. proeqtebi ruseTsa da saqarTveloSi
ruseTis pedagogiur praqtikaSi proeqtiT muSaobis meTods
garkveuli gagebiT blonskisTan da makarenkosTan vxvdebiT.
pavel blonski (1884-1941) avtoria cnobili wignisa „Sromis skola“,
romelSic igi radikalurad akritikebs Zvel saskolo sistemas da
Sromis marqsistul gagebas ayenebs wina planze.
blonskis surda humanitarul skolebsa da gimnaziaSi
erTmaneTisagan gamoyofili kulturisa da skolis integrireba.
integraciis adgili ki skola unda yofiliyo, sadac sami wlis asakidan
18 wlamde unda eswavla bavSvsac da mozrdilsac.
blonski Sromis marqsistul gagebas iziarebda. „Sroma adamiansa da
bunebas Soris is procesia, roca adamiani bunebas Tavis nebas
umorCilebs, aiZulebs mas emsaxuros adamianis moTxovnebs“ (Blonskij 1919/
1979: 9. ix. Frey 2007: 38). blonskim gaakeTa ramdenime Temis saswavlo gegmis
msgavsi monaxazi. magaliTad: adgilobrivi mrewveloba (Heimindustrie, 2-dan
18 wlamde). misTvis mTavari iyo, rom moswavleebs Sromis iaraRebiT
emuSavaT, amave dros, mocemuli modelis mixedviT axali nimuSi
daemzadebinaT, eqskursiebi moewyoT, ekiTxaT, moeyolaT sxvadasxva ambavi.
dasamuSavebeli Tema socialur aspeqtsac moicavda.
blonskis SromiTi skolis mniSvnelovani niSnebia:
• skola, rogorc cxovrebiseuli sivrce, samuSao sivrce da
gasarTobi sivrce;
51
• qmediTi adamiani, xelosani, rogorc saswavlo gegmis
SemuSavebis mTavari monawile.
anton makarenko (1888-1939)- skolaSi aswavlida 1905-1920 wlebSi da
igi cdilobda gazepirebaze dafuZnebuli gakveTilis gauqmebas da
moswavleebis erToblivi qmedebiT aRzrdas. sxvadasxva sfero da misi
ganxorcielebis sxvadasxva SesaZlebloba motivacia unda yofiliyo
maTTvis. skolis gareT arsebul realobas unda gaefarToebina da
gaemdidrebina saskolo muSaoba.
makarenkom usaxlkaro da mSier mozardTaTvis daaarsa kolonia,
romlis mizani iyo erTobliv Sromaze, qmedebaze damyarebuli
urTierTgageba, TviT ukidures situaciaSic ki. makarenko
aRsazrdelebTan erTad msjelobda ara marto mizanze, Temasa da samuSao
pirobebze, aramed imazec, Tu rogor unda emoqmedaT da, sad da rodis
ganexorcielebinaT Canafiqri. magaliTad SeSis daCexva, fexsacmlis
Sekerva da sxv. xelosnur, mwarmoeblur da sxva msgavs saqmianobas
makarenko ganaTlebis mTavar Semadgenel nawilad miiCnevda.
misi azriT, „yvelaferi es adamianis cxovrebis nawilia da amitom
ganaTlebisaTvis mniSvnelovani“ (Frey 1998: 56).
Aadreuli sabWouri reformis pedagogikaSi nadeJda krupskaia (1869-
1939) akritikebda Teoriasa da praqtikas, wignsa da cxovrebas Soris
arsebul „damRupvel ufskruls“, romlis daZlevac SesaZleblad miaCnda
proeqtiT muSaobis amerikul meTodSi „mciredi cvlilebis SetaniT“.
saWiro iyo mxolod „individualuri miznebisa da individualuri
samuSao formebis koleqtiuriT Secvla. stimuli da interesi ki
Tavidanve konkretuli sazogadoebrivi miznis misaRwevad unda iyos
mimarTuli“ (Krupskaja, 1971: 159. ix: Suid de Boutemard 1976: 61).
1930 wels iyo mcdeloba, gakveTili proeqtiT muSaobis meTodiT
waremarTaT, magram sabWoTa kavSiris komunisturi partiis centralurma
52
komitetma es mcdeloba CaSala im motiviT, rom es meTodi antileninuri
iyo da skolis destruqcias uwyobda xels.
saqarTvelos saganmanaTleblo sistemaSic proeqtiT muSaobis
meTodis damcvelebi (diui, kilpatriki, dantonis gegma, memarcxeneebi).
mkacrad gaakritikes maTi ideebi sabWoTa skolis sistemisaTvis
antilenur, antimecnierul da sazianod iqna miCneuli.
msurs warmovadgino proeqtiT muSaobis meTodis imdroindeli
kritika (skolis kvdoma) da calkeuli kritikuli aspeqti sapirispiro
mosazrebiT davasabuTo.
• sistematuri codnis uaryofa;
• skolis wamyvani mniSvnelobis ugulebelyofa
aRzrdaSi;
• bavSvTa Soris qiSpi da konkurencia;
• maswavleblis profesiis gauqmebis moTxovna;
• moswavleTa (individualuri) codnis Sefasebis gauqmeba;
• saklaso oTaxebis gauqmeba;
• sruli anarqia gakveTilze;
• saswavlo gegmis uaryofa;
• yovelmxriv ganviTarebuli adamianis
aRzrdis SeuZlebloba.
(d. lorTqifaniZe 1983: 142-143)
1. sistematuri codnis uaryofa
sistematuri codna swored proeqtiT muSaobis meTodiT da proeqtze
orientirebuloi samuSao formebiT unda Seivsos.
53
moswavleebs unda mieceT saSualeba, saswavlo gegmiT dadgenili
specialuri codna, romelsac sistematurad iReben moswavleebi,
sxvadasxva qmedebaze orientirebuli saswavlo formebiT damoukideblad
gaamdidron. swavlebis es forma moswavleebs sxvadasxva unarebsa da
kompetenciebs ganuviTarebs.
2. moswavleebs Soris konkurencia
radgan proeqtiT muSaobis dros Sesrulebuli samuSao iseTi
tradiciuli meTodebiT ar fasdeba, rogoricaa, magaliTad niSnis miReba,
qreba moswavleTa Soris arsebuli konkurenciac (uaryofiTi gagebiT).
sxvadasxva socialuri formebic, romlebic proeqtiT muSaobis
ganuyofel nawilis Seadgens, xels uwyobs moswavleebSi erToblivi
muSaobis unarebisa da urTierTdaxmarebis survilis gamomuSavebas.
3. sruli anarqia swavlebis procesSi
proeqtiT muSaoba ar gulisxmobs ubralod aqcias, qmedebas,
romelic moswavleebs gaaxalisebs da maTSi mowyenilobas gaaqrobs.
swavlis es meTodi wina planze wamowevs produqtiul, Sedegze
orientirebul aqtivobas, qmedebas, romelsac moswavleebi winaswar
gegmaven, struqturad ayalibeben, da bolos, dasaxul mizans aRweven.
4. maswavleblis rolis gauqmeba
proeqtiT muSaobis meTodis erT-erTi mniSvnelovani aspeqtia
maswavleblis roli da maswavleblisa da moswavlis urTierToba. iseve
rogorc moswavle, maswavlebelic aqtiuradaa CarTuli sxvadasxva
aqtivobaSi, moswavleebTan erTad is ayalibebs calkeul miznebsa da
Sesasrulebel amocanebs.
54
maswavlebeli aris ara yovlismcodne adamiani, romelic mTlianad
marTavs swavlis process, aramed igi rCevebs aZlevs Tanamonawileebs da
exmareba maT proeqtis dagegmvasa da ganxorcielebaSi. rac niSnavs, rom
is mxolod maswavlbeli ki ar aris, aramed, saWiroebis SemTxvevaSi,
proeqtis Tanamonawilecaa.
miuxedavad imisa, rom maswavlebeli swavlis procesSi ar
dominirebs, mas mainc mniSvnelovani adgili ukavia proeqtSi.
mokled SevajamoT is aspeqtebi, romelic maswavlebelma proeqtze
muSaobis dros aucileblad unda gaiTvaliswinos:
• moswavleebTan erTad maswavlebeli proeqtis miznebs
adgens da konkretul Temebsa da problematikaze msjelobs;
• maswavlebeli did dros uTmobs calkeul moswavlesa
da jgufs;
• maswavlebelma moswavleebs (gansakuTrebiT
axalbedebTan) qmedebaze orientirebuli muSaobis mravali
saxeoba unda SeurCios da miawodos;
• Temis, problemis SerCevasa da Setanis dros
maswavlebelma frTxilad unda imoqmedos. gansakuTrebuli
yuradReba unda mieqces saswavlo gegmasa da skolis
programaSi mocemul Temebsa da sagnebs;
• maswavlebelma moswavleebs yuradReba unda
gaamaxvilebinos qmedebisa da muSaobis sxvadasxva
saSualebaze;
• calkeuli Sesasrulebeli amocanebis dagegmvasa da
ganxorcielebis dros maswavlebeli exmareba proeqtis
monawileebs da maT problemis gadasaWrelad swor
mimarTulebas aZlevs;
• proeqtis msvlelobisas maswavlebeli akvirdeba
monawileebs da obieqturad da konkretuli kriteriumebis
mixedviT afasebs Sesrulebul davalebebsa da miRweul
55
Sedegs. AamasTanave is maT miTiTebebs aZlevs momavalSi
ukeTesi Sedegis misaRwevad;
• maswavlebeli wesebsa da instruqciebs ki ar adgens,
aramed moswavleebTan erTad calkeul SekiTxvasa da
problemas ganixilavs.
(maswavleblis rols dawvrilebiT SevexebiT mesame TavSi: „proeqtis
fazebi“).
5. TiToeuli moswavlis individualuri kontrolis uaryofa
proeqtze muSaobisas TiToeuli moswavlis codnis da muSaobis
xarisxis Semowmeba TavisTavad Znelia da xandaxan SeuZlebelic. Tumca
imisda mixedviT, Tu ra moculobisa da ra Sinaarsisaa proeqti da ra
miznebs Seicavs igi, SeiZleba individualuri kontrolis Semowmebis
ramdenime xerxs mivmarToT. Sefasebis faza (evaluacia) saSualebas
iZleva, mTeli samuSao kidev erTxel SevajamoT da calkeuli davaleba
xelaxla dawvrilebiT ganvixiloT. Sesrulebuli amocanebis wardgenis
Semdeg SeiZleba ganvsazRvroT, ra mizans miaRwia TiToeulma monawilem
sakuTari qmedebis Sedegad da, romeli unari da enobrivi kompetencia
gamoumuSavda mas. es ki ucxouri enis SeswavlisTvis umniSvnelovanesi
faqtoria.
6. saklaso oTaxebis gauqmeba
proeqtebi da proeqtis msgavsi samuSao formebi xorcieldeba
rogorc saklaso oTaxebSi, ise skolis gareTac. es damokidebulia
mxolod imaze, Tu ra tipis davalebebs asruleben moswavleebi da ra
mocuobisaa dagegmili proeqti.
7. skolis wamyvani rolis ugulvebelyofa aRzrdaSi
56
skola winaswar dagegmili da SemuSavebuli saswavlo gegmiT mudam
iqneba wamyvani saswavlo dawesebuleba. proeqtebma da proeqtze
orientirebuli gakveTilis formebma ki unda Seavson da mravalferovani
gaxadon swavlis tradiciuli procesi. es proeqtebi saswavlo gegmas
unda esadagebodes (sxvadasxva saganSi codnis gaRrmaveba), magram aseve
misgan damoukideblad skolis gareT arsebul realobaSic unda
ganxorcieldes.
57
8. yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrdis SeuZlebloba
proeqtebis saSualebiT moswavleebi sakuTari gamocdilebidan da
praqtikuli muSaobiT sxvadasxva sferoSi miRebul codnas afarToeben.
sakuTari Zalis gamoyenebiT, isini arsebul realobas umklavdebian.
aqedan gamomdinare, Tavdajerebuloba da identurobis Camoyalibeba
yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrdis umniSvnelovanesi
faqtoria. AamasTanave saWiroa inteleqtis sxvadasxva sferos ganviTareba.
erTis mxriv logikuria, rom proeqtiT muSaobis meTodi sabWoTa
kavSiris dros uaryves. yvela unda damorCileboda im saswavlo gegmebs,
romlebic gansazRvrul, konkretul sagnebs Seicavdnen. maswavlebels,
rogorc umaRles instancias klasSi, wamyvani roli ekava gakveTilze da,
rogorc wesi, TviTon gansazRvravda, Tu rogor unda emuSavaT
moswavleebs da, ra davalebebi unda SeesrulebinaT gakveTilze.
saklaso oTaxi ki swavlis procesis mTavar adgils warmoadgenda.
miuxedavad imisa, rom proeqtiT muSaobis meTodi mkacrad
gaakritikes, swavlebis am meTods garkveulwilad mainc iyenebdnen.
kedlis gazeTi, saskolo redaqciebi, skolis Teatri da mravali wre
(yvela saganSi) skolaSi swavlis erTerTi mniSvnelovani Semadgeneli
nawili iyo. magram masSi mxolod saukeTeso moswavleebi monawileobdnen.
aRsaniSnavia agreTve isic, rom aseTi tipis proeqtebi da proeqtze
orientirebuli swavlis formebi ideologiur xasiaTs atarebda da
gakveTilze erT mizans, moswavleebis komunisturi suliskveTebiT
aRzrdas, emsaxureboda.
60ian da 70ian wlebSi proeqtiT muSaobis meTodma germaniasa da
mTel evropaSi aRmavloba ganicada. Aam periods sxvagvarad inovaciis
xanasac uwodeben. A
58
axali reformebi ganaTlebis axal modelebs iTxovdnen. italiaSi am
dros Seiqmna mimdinareoba „axali skola“ („scuola nuova“), inglisSi Seiqmna
axali programebi da saswavlo gegma, SveicariaSi ki- axali gegmebi
„momavali maswavleblebis ganaTlebisaTvis“ („Lehrerbildung von morgen“).
proeqtiT muSaobis meTodi iyo programa „swavlebis Sinaarsebis
gaqvavebis“ winaaRmdeg (Versteinerung der Inhalte). es iyo demokratiisa da
samarTlianobis simbolo. butemas mixedviT, swavlebis es meTodi
studentebmac aitaces (studenturi moZraoba, 1968), rom amiT TavianTi
politikuri miznebi ganexorcielebinaT.
proeqtiT muSaobis meTodi ufro da ufro popularuli xdeboda.
80ian wlebSi maswavleblebma survilic ki gamoTqves, rom ara marto
proeqtis kvireulebi CaetarebinaT, aramed proeqtiT swavlebis meTodi
tradiciul gakveTilzec gadmoetanaT.
proeqtiT muSaobis meTodma fexi moikida aseve umaRles
saswavleblebSi. swavlebis am meTodis mTavari xuTi kriteriumi iyo:
sazogadoebasTan, problemasa da praqtikasTan dakavSireba,
interdisciplinaruli swavleba da meTodTa mravalferovneba.
proeqtiT muSaobis meTodi maswavlebelTa kvalifikaciis
amaRlebaSic garkveul rols TamaSobda.
DdResdReobiT proeqtze orientirebuli gakveTilis formebi
pedagogiuri praqtikis mtkice Semadgeneli nawilia germaniis skolebsa
da umaRles saswavleblebSi.
3.3. proeqtiT muSaobis miznebi
59
proeqtis sxvadasxva definiciis ganmartebisas umetesad orma
mimarTulebam iCina Tavi, romlebic proeqtiT swavlebis zogad miznebad
SeiZleba CaiTvalos. esenia. yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrda
da skolaSi swavlebis Secvla.
ganvixiloT TiToeuli maTgani ufro dawvrilebiT:
yovelmxriv ganviTarebuli adamianis aRzrda:
proeqtiT muSaobis dros moswavleebi aqtiurad muSaoben konkretul
problemaze da damoukideblad gegmaven, axorcieleben da afaseben
sakuTar namuSevars. proeqtiT muSaobam xeli unda Seuwyos calkeuli
individis mravalmxriv ganviTarebas, masSi aqtiuri erToblivi muSaobiT
sxvadasxva unarebisa da kompetenciebis gamomuSavebas. moswavlem aseve
sworad unda gamoiyenos muSaobis sxvadasxva teqnika da swavlis meTodi.
pirovnebis Camoyalibebis Sedegs rom mivaRwioT, Semdegi konkretuli
miznebi unda gaviTvaliswinoT:
• proeqtiT muSaoba TavisTavad gulisxmobs azrovnebis,
SegrZnebebisa da qmedebis. CarTvas masSi. es ki imas niSnavs, rom
moswavlem konkretul problemaze praqtikulad muSaobis dros
TemasTan dakavSirebuli codna da informacia unda Seagrovos da
daamuSaos;
• proeqtiT muSaobam moswavleSi unda ganaviTaros
„politikuri qmedebis unarebi“ (Apell/Knoll 2001:103. ”Politische
Handlungsfähigkeiten”).
• gamocdilebis miRebasTan erTad moswavleebma sajaro
problemebze unda imsjelon, romlebic aseve mniSvnelovania mTeli
sazoadoebisTvis da, maTgan politikur angaJirebasa da interess
moiTxoven;
• proeqtiT muSaobam individSi „koleqtiurobis unari“
(Apell/Knoll 2001:103. ”Gemeinschaftsfähigkeit“) unda ganaviTaros.
60
Ddamoukidebloba da gunduri muSaoba, pasuxismgeblobis grZnoba
da problemaze erToblivi muSaoba, proeqtiT swavlebis amosavali
wertilia;
• moswavleebi damoukideblad gegmaven, axorcieleben,
waradgenen da afaseben sakuTar namuSevars. qmedebis am
saSualebebiT maT swavlis da muSaobis unari uviTardebaT.
skolaSi swavlis Secvla:
proeqtiT muSaobis mizania, gadalaxos skolaSi arsebuli calmxrivi
swavla, wina planze wamowios moswavleTa gamocdileba da gascdes
skolis programaSi dadgenili sagnebis sazRvrebs.
konkretuli miznebi:
• skola da gakveTili ar unda warmoadgendes swavlebis
dominantur dawesebulebas. qmedebis sxvadasxva formam skolis
gareT Catarebuli swavlis procesi unda Seavsos, meti yuradReba
unda mieqces damoukidebel qmedebas, TviTqmedebas, romelic
skolaSi dadgenili gakveTilis mcire droiT ar unda
Semoifarglebodes;
• konkretulad Sesasrulebelma amocanam skola da cxovreba
erTmanenTs unda dauaxloos da moswavlis interesebi
gaiTvaliswinos;
• saswavlo gegmaSi dadgenil sagnebTan erTad moswavlem unda
SearCios da daamuSaos sxva mniSvnelovani sazogadoebriv-
politikuri Temebi;
• skolaSi arsebuli Sefasebis tradiciuli sistemisgan
gansxvavebiT, moswavleebs unda mieceT saSualeba, rom maT
proeqtze muSaobisas da aseve proeqtis bolos sakuTari samuSaos
Sedegebi ganixilon da Seafason.
61
proeqtiT muSaobis calkeuli praqtikuli magaliTi (skolaSi da
skolis gareT) TvalnaTliv gviCvenebs, Tu ra konkretul mizans SeiZleba
mivaRwioT da Sesabamisad, rogor unda SevafasoT muSaobis Sedegi.
3.4. proeqtiT muSaobis principebi
proeqtiT muSaoba swavlebis gansakuTrebuli formaa. is
principulad gansxvavdeba tradiciuli swavlebisagan da bevrad met
muSaobas moiTxovs vidre tradiciuli gakveTili. gansakuTrebiT Znelia
moulodnelad proeqtebze gadarTva im maswavleblebisaTvis, romlebic
mudam frontaluri gakveTilis stiliT muSaobdnen,.
imisaTvis, rom proeqtze muSaobis Semdeg moswavleebma dadebiT
Sedegs miaRwion, maT garkveuli unari da muSaobis xerxi unda
ganaviTaron da gaiTvaliswinon: damoukidebeli muSaoba, dagegmva,
amorCeva, gadawyvetilebis miReba, diskusia, argumentireba, koleqtiuri
muSaoba, kvleva, aRmoCena, Seqmna, prezentacia, Sefaseba, kritika da a.S.
amasTan dakavSirebiT vike srul grafas warmogvidgens (originali ix.
danarTSi, N2):
62
• analizi Sedareba
• Zieba awon-dawona
• informaciis miReba komentaris gakeTeba
• problemis wamoWra monaxazis gakeTeba
• konfrontacia problemis wamoWra
• diskusia amorCeva
• motivireba ganWvreta
CamoTvla
wigni
dagegmva gazeTi
plakati
TanamSromloba filmi
urTierTSeTanxmeba
dakavSireba
mudmivi wigni proeqti-gakveTilis meTodebi
aranJireba
ganxorcieleba Sefaseba da dokumentireba
organizeba didaqtizireba damuSaveba da gardaqmna
gadawyveta gadaTargmna Sejameba
gamokiTxva redaqtireba sturqturireba
ganxilva gamoyofa citireba
daxasiaTeba kombinireba Camoyalibeba/formulireba
ganxilva momzadeba moderireba, komentireba
kritika gaformeba gakritikeba
eqsperimenti Camoyalibeba gamartiveba
moxseneba segmentebad dayofa wardgena
interviu transkribireba modificireba, Secvla
(Wicke 2004: 138)
63
proeqtiT muSaobisas moswavleebi samuSaosadmi interess iCenen da
ukeTes Sedegsac aRweven. proeqtis ganxorcielebisas isini
damoukideblad muSaoben, praqtikuli muSaobiT ikvleven maTTvis
aqtualur Temebs, aRmoaCenen da amuSaveben problemebs.
proeqtiT muSaobis principebi, romlebsac SemdgomSi ganvixilavT,
cxadyofen, Tu ras warmoadgens swavlebis es meTodi.
Aucilebeli ar aris, rom yoveli proeqti yvela princips Seicavdes
da srulyofili formiT ganxorcieldes. magram Tu proeqtSi arc erTi
principi ar iqneba gaTvaliswinebuli, maSin es proeqti misaRebi ar
iqneba. „es principebi da miznebi ki konkretulad asaxaven maswavleblisa
da moswavlis yofierebaze orientirebul pedagogiur qmedebas“ (Leger
1998: 62).
• situaciaze orientirebuli swavleba
proeqtiT muSaoba ganixilavs cxovrebiseul situaciebze
orientirebul problemas, romelic TavisTavad calkeul davalebebisgan
Sedgeba. es problema ar Semoifargleba ama Tu im specialuri
mecnierebiTa da saswavlo sagniT. igi orientirebulia realobaze,
yofiT situaciebze. problemis situaciaze orientirebuli gadawyveta
gansxvavdeba Cveulebrivi, tradiciuli saswavlo procesisagan, amitom
bevr maswavlebels proeqtiT swavlebis procesSi profesionalobis
TvalsazrisiT gacilebiT meti moeTxoveba, vidre marto erTi
specialuri sagnis codna.
sakiTxis gadaWris erT-erTi saSualebaa maswavleblisa da
moswavleebis mier sakiTxis erToblivi damuSaveba. Aam SemTxvevaSi
maswavlebelma unda Seamowmos, ramdenad Seesabameba arCeuli problema
moswavleTa gamocdilebas. garda amisa, problema axali da aqtualuri
unda iyos, rom moswavleebs diskusiis, kamaTis, azris gamoTqmis da
64
kritikuli Sefasebis saSualeba mieceT da am gziT problemis gadaWra
SeZlon.
• moswavleTa interesebi
proeqtiT muSaobis erT-erTi mniSvnelovani winapiroba moswavleTa
interesebis gaTvaliswinebaa. „moswavleTa winadadebebi komunikaciis
sababia, romlis drosac namdvili interesi sul ufro mkveTrad
ikveTeba“ (Jäger 1989: 64).
Tema SeiZleba ZiriTadad maswavlebels ainteresebs, magram is
moswavleTa interesebs ar Seesabamebodes. proeqtiT muSaobisas
maswavleblis movaleobaa, moswavleebSi muSaobis dawyebamde interesis
gaRviZeba.
gudioni gvirCevs, proeqtis dawyebamde Tema sxvadasva saSualebiT
gavSaloT, iqneba es praqtikuli gamocdileba, filmi, daTvaliereba Tu
sxva. interesi, gudionis azriT, „Tematuri diskusiis Sedegia“ . aseve
mniSvnelovania maswavleblisa da moswavleebis interesebis damTxveva.
interesebis damTxveva am SemTxvevaSi ganapirobebs proeqtis
mimdinareobasac da calkeul amocanebsac, Tumca muSaobis procesSi
interesebis Secvla SesaZlebelia. „magram monawileTa interesebze
orientireba ara marto proeqtis Temis arCevas gulisxmobs, aramed
mTeli procesisadmi pasuxismgeblur midgomas, raSic maswavlebeli da
moswavleebi monawileoben da gamocdilebas iReben“ (Gudjons, 2001: 82).
tradiciuli gakveTilisagan gansxvavebiT, roca moswavles winaswar
gansazRvruli masala eZleva saswavlad, proeqtSi CarTuli moswavleebi
TviTon gansazRvraven proeqtis Temasa da amocanebs, an kidev
maswavlebelTan erTad monawileoben am procesSi. damoukideblad
gansazRvra, Tanamonawileoba, Tavisufali arCevani, goneba, grZnoba da
sxvadasxva unari xels uwyobs moswavleTa pirovnul ganviTarebas.
proeqtiT muSaobis idealuri mizania, moswavleebma proeqtSi
sakuTari interesi CarTon, radgan ara marto saswavlo programiT
dadgenili sagnebis Sinaarsi ganapirobebs gaazrebul swavlas, aramed
65
moswavleTa survilebi da cnobismoyvareobac. swavlebis sxva
meTodebisagan gansxvavebiT, „swavlas am SemTxvevaSi TviT moswavle
warmarTavs, cxovrebiseul realobasTan seriozuli daaxloebiT da, am
SemTxvevaSi, moswavle sakuTar Tavze iRebs pasuxismgeblobas“ (Jäger 1998:
72).
• damoukideblad organizeba, pasuxismgeblobis grZnoba
Cveulebrivi gakveTilisagan gansxvavebiT, roca maswavlebeli
gakveTilis mizans, formasa da meTods TviTon gansazRvravs, moswavlis
pasuxismgeblobis grZnoba proeqtiT muSaobis dros did rols asrulebs.
magram es ar niSnavs, rom maswavlebeli ukana planze gadadis da
racionalur winadadebebs ar iZleva. „piriqiT, saWiroa, rom
maswavlebeli da moswavle erToblivad moqmedebdnen da maT saqmis
codniT saWiro gegmebi SeimuSavon“ (Gudjons 1998: 19). maswavlebeli am
SemTxvevaSi gamodis Suamavlis rolSi, romelic sxvadasxva kompetencias
uviTarebs moswavles. Ddamoukidebeli dagegmva da pasuxismgebloba
moswavlis mxridan, mniSvnelovania drois specialur monakveTSi an
Sesvenebazec,. am dros proeqtis monawileni kidev erTxel msjeloben
praqtikul da saorganizacio sakiTxebsa da problemebze. yuradsaRebia
aseve monawileTa urTierTobisas warmoqmnili konfliqtebis mogvareba.
• proeqtiT muSaobis praqtikuli mniSvneloba sazogadoebrivi
TvalsazrisiT
proeqtiT muSaobam xeli unda Seuwyos TiToeuli moswavlisa da
sazogadoebis ufro maRal ganviTarebas. es ki niSnavs, rom proeqtiT
muSaoba ara marto meTodi, aramed metad mniSnelovani faqtoria,
romelic „sazogadoebriv realobas saxes ucvlis“ (Gudjons 1998: 20).
Aam SemTxvevaSi sayuradReboa Sedegi da produqti, romlebic mTeli
sazogadoebisaTvisaa sasargeblo. es aspeqti did moTxovnas uyenebs
proeqtiT muSaobis praqtikas. proeqtis Sedegi moswavleebs daafiqrebs,
Tu visTvis SeiZleba iyos is gamosadegi da saWiro. ufro metic:
66
proeqtiT muSaoba meTodia, romelic erTsa da imave dros xels uwyobs
moswavlisa da realobis Secvlas. amaSi ra Tqma unda, swavlebis
procesis gaumjobesebac igulisxmeba.
• proeqtis mizandasaxuli dagegmva
proeqtiT muSaoba ar aris mxolod mcdeloba ( e.w. trial-and-error-
Probieren). is yovelTvis mizandasaxuli qmedebaa.
ismeba kiTxva: rogor unda moxerxdes proeqtiT muSaobis qmedebaze
orientirebuli situaciebis didaqtikuri organizeba. Cveulebriv,
moswavleTa perspeqtividan gamomdinare, swavlis mizans sxva, ufro
zustad maswavlebeli gansazRvravs. proeqtiT muSaobisas moswavleebmac
aqtiuri monawileoba unda miiRon swavlis miznebis gansazRvraSi.
swavlis es miznebi ZiriTadad qmedebazea orientirebuli. A
miznis dasaxvisas mniSvnelovania is momenti, Tu qmedebis saxeoba,
misi xangrZlivoba, Tanmimdevroba da, aseve, vin uxelmZRvanelebs am
process (jgufi Tu calkeuli piri). SesaZlebelia agreTve piruku
dagegmva. Aam SemTxvevaSi dagegmvas produqti gansazRvravs, anu
produqtidan gamovdivarT da mTliani dagegmareba misi warmoebiTaa
ganpirobebuli. gasaTvaliswinebelia materialuri bazac (xarji, masala,
Tanxmoba, samuSao adgili, formularebi da sxv.). yvelaferi es dagegmvaSi
unda Sediodes, rom proeqtis dagegmva ar CaiSalos.
• produqtze orientirebuli muSaoba
tradiciul gakveTilze produqtSi igulisxmeba moswavleTa mier
aTvisebuli codnis Secvla. proeqtebSi ki produqti is Sedegia,
romelsac moswavleebi Semdgom sajarod warmoadgenen.
emeri gvTavazobs produqtis Semdeg saxeobebs (Emer 1991: 43. ix Gudjons
2001: 89)
67
• moqmedebisa da TanamSromlobis produqti (mag.: podiumis
diskusia an TanamSromloba klasgareSe jgufSi);
• Cveneba, demonstrireba da RonisZiebis Catareba (piesis, dia-
filmisa da videos Cveneba);
• dokumentaciis produqtebi: broSura, recenzia, wigni;
• sagamofeno produqti (moZravi gamofena, moZravi kedeli
gamofenis darbazSi);
• gaformebis produqti: saTamaSo moednebis mowyoba, gamwvaneba.
produqtebi da problemis gadaWra realobas unda Seesabamebodes.
miRweulia mizani da gaeca dasmul kiTxvebs pasuxi? gafarTovda
Cveulebrivi gakveTilis sazRvrebi? ufro gaazrebulad iqna
damuSavebuli wamoWrili problemebi? Ddabolos, ara marto produqti,
aramed muSaobis xarisxic gadamwyvetia.
codnis SeZenasa da unar-Cvevebis gamomuSavebasTan erTad,
moswavleebi iZenen qmedebis unars, romelic enciklopendiur codnas
aqtiur, qmediT codnad gadaaqcevs, romelic moswavleebs ufro
racionalurad da faseulad miaCniaT. „saboloo produqti warmatebis
Sedegia, romelic moswavles gambedaobas, sakuTari Tavisadmi ndobas
unergavs da myar dasayrdens warmoadgens momavalSi axali problemebis
gadasaWrelad“ (Jäger 1998: 91).
• emocia da proeqtiT muSaoba
proeqtiT muSaobaSi moswavleebi da maswavlebeli erToblivad
monawileoben. am procesSi CarTulia goneba, grZnobadi organo, xeli,
fexi, Tvali, yuri, cxiri, piri da ena. Uupirveles yovlisa xdeba
gonebrivi da fizikuri Sromis gaerTianeba. amiT proeqtiT muSaobis
meTodi unificirebul xasiaTs iZens. Aazrovneba da qmedeba, skola da
cxovreba, moxmareba da warmoeba, goneba da mgrZnobeloba, muSaoba da
68
kmayofileba, Teoria da praqtika kvlav ukavSirdeba erTmaneTs da,
idealur SemTxvevaSi, yvelaferi erT mTlianobad aRiqmeba.
zemoTqmulidan gamomdinare, gakveTili ara marto moqmedebas
(„action“), aramed swavlisa da muSaobisadmi axal midgomasac gulisxmobs.
magram sifrTxile gvmarTebs, rom swavlis cneba muSaobis cnebiT ar
SevcvaloT. muSaobisaTvis damaxasiaTebeli aqtiuri kamaTi da
realobisadmi aqtiuri mimarTeba gvexmareba davZlioT mSrali, codniT
gadatvirTuli gakveTilis erT-erTi mTavari nakli: gamudmebuli qadageba
(Wkuis swavleba) cxovrebis problemebTan dakavSirebiT, nacvlad imisa,
rom moswavleebi SevaCvioT realobisadmi ufro aqtiur da motivirebul
damokidebulebas.
garda amisa, proeqti-gakveTili drois gansxvavebul ritmsac
moiTxovs. 45-wuTiani gakveTilis gauqmeba aadvilebs uwyvet muSaobas.
Sesveneba saWiroebisda mixedviT iniSneba, gansakuTrebiT maSin, roca
proeqtis calkeuli davaleba skolis gareT xorcieldeba.
• interdisciplinaruli swavla
miuxedavad imisa, rom proeqti xSirad ramdenime sagans moicavs,
swavlebis am meTodis gamoyeneba erT konkretul sferoSicaa
SesaZlebeli.
xSirad interdisciplinaruli muSaoba arasworadaa gaazrebuli. is
TiTqos mxolod did proeqtSi xorcieldeba, romelic minimum erTi kvira
grZeldeba da mxolod erT konkretul gakveTils ar moicavs.
interdisciplinaruli muSaobisas mTavaria cxovrebiseuli problema,
Sesasrulebeli amocana kompleqsurad iqnas gaazrebuli.
Aam SemTxvevaSi gadamwyvet rols TamaSobs is, Tu problemis
gadawyvetisas ra wvlils Seitans esa Tu is sagani da mecniereba. aqedan
gamomdinare, gamoikveTeba sagnis specialuri aspeqti.
69
yoveldRiuri cxovrebis fenomenebi, rogorc wesi, situaciasa da
problemasTanaa dakavSirebuli da aRiqmeba erT mTlianobad da ara
erTmaneTisagan mowyvetilad, rogorc es saskolo sagnebSi gvxvdeba.
• socialuri swavla
socialuri swavla proeqtiT muSaobis meTodis erT-erTi
mniSvnelovani faqtoria. proeqtiT muSaobisas SeiZleba gamoviyenoT
yvela socialuri forma, radgan erToblivi qmedebisas TanamSromlobas
ver avuvliT gverds. TanamSromloba niSnavs erTobliv muSaobas da
imavdros swavlas.
erToblivi qmedebisas konfliqti zogjer gardauvalia, magram misi
gadawyveta SesaZlebelia demokratiuli formebiT. Aamrigad, proeqtiT
muSaoba is sferoa, sadac moswavleTa konfliqtebis damoukideblad
mogvareba xdeba.
3.5. proeqtiT muSaobis saxeobebi
ZiriTadad gamoyofen ori saxis proeqts, esenia: gakveTilis proeqti
da dRiuri proeqti / proeqti-kvireuli.
TvalsaCinoebisaTvis momyavs Sesabamisi sqema:
proeqtebi
dRiuri—proeqti;
proeqti-kvireuli
gakveTilis
proeqti
70
dRiurisa da gakveTilis mcire proeqtis dros garkveuli droiT
tradiciuli gakveTili gadadis meore planze da moswavleebs eZlevaT
saSualeba, skolis akademiuri yoveldRiurobisgan gaTavisufldnen.
kvireuli proeqti umetesad prezentaciiT dasruldeba. bastiani da
gudioni am kvireuls uwodeben „tradiciuli gakveTilis zRvaSi arsebul
izolirebul kunZuls“ (Wicke 1997: 109).
mcire proeqtebis ganxorcielebis dros ki qmedebaze orientirebuli
swavlebis formebis integrireba TviT gakveTilze xdeba.
gakveTilze proeqtiT swavlebis aspeqtebis Setana moswavleebs
damoukidebel, sistematur, praqtikaze da qmedebaze orientirebul
swavlas aCvevs.
71
proeqtze orientirebuli swavleba praqtikul, qmedebasa da moswavleze
orientirebuli swavleba
dRiuri proeqti an kvireuli proeqti
mcire proeqtebi
gakveTilze
garkveuli droiT tradiciuli gakveTilis gauqmeba
qmedebaze orientirebuli swavlebis formebis Setana
tradiciul gakveTilze
skolis yoveldRiurobis Sewyveta,
grZelvadiani muSaoba proeqtze
sistematuri,
praqtikuli, qmedebaze orientirebuli
swavla
sxva (tradiciuli?) swavlisa da swavlebis formebTan kavSirSi
(Wicke 1997: 111)
72
karl frai proeqtebs sam jgufad yofs. rogorc TviTon ambobs,
proeqtTa miseuli danawevreba ar eqvemdebareba aranair Teoriasa da
tradicias.
proeqtis jgufebia:
• mcire proeqtebi;
• saSualo moculobis proeqtebi;
• didi proeqtebi.
mcire proeqti daaxloebiT oridan eqvs saaTamde grZeldeba. igi
SeiZleba Sedgebodes blokisgan (2-3 saaTamde), erTi seriisagan (2-6
saaTamde) an erTi saRamosagan. mcire proeqti mxolod or an sam
komponents moicavs da, aqedan gamomdinare, ufro proeqtze
orientirebul swavlebas Seesabameba.
saSualo proeqti erT an or dRes, aseve erT kviras da ormoc
saaTsac SeiZleba grZeldebodes. aseTi tipis proeqtebi swavlebis
praqtikaSi SedarebiT yvelaze xSiria.
Ddidi proeqti sazogadod cnobilia. is sul mcire erTi kvira
(kvireuli proeqti), xandaxan erTi welic grZeldeba, romlis
ganxorcielebisas ramdenime jgufi an dawesebulebac ki monawileobs.
proeqtebi
2saaTi
bloki,
(2-3 saaTi)
ramdenime dRe,
1 kvira, 40 saaTi
1 kvira,
ramdenime kvira,
wlebi
saSualo zomis proeqtebi
mcire proeqtebi
didi proeqtebi
73
3.6. proeqtiT muSaobis fazebi
swavlis nebismieri procesi da maT Soris proeqtiT muSaobac
garkveuli etapebisagan Sedgeba, romlebic muSaobis konkretul process
warmoaCenen. es procesi ZiriTadad gegmis mixedviT mimdinareobs, romlis
drosac moswavleebi iZenen codnas, gamoimuSaveben praqtikuli Sromis
unar-Cvevebs da swavloben problemis sworad gadawyvetis xerxebs.
ra fazebisagan Sedgeba proeqtiT muSaoba?
am sakiTxTan dakavSirebiT mravalricxovani literatura arsebobs.
nawili uSualod diuis swavlis models emxroba, nawili ki proeqtis
dagegmvis sakuTar ganvrcobil nimuSs qmnis. karl frai gvTavazobs Tavis
mosazrebas „proeqtiT muSaobis meTodis ZiriTad nimuSis Sesaxeb“, apels
da knols ki „proeqtiT swavlis fazebis modeli“ SemoaqvT. oto egeri
eyrdnoba dagmar henzelis proeqtiT muSaobis meTodis struqturas da
warmogvidgens proeqtiT swavlebis mimdinareobasa da organizatorul
mxares. herbert gudionsi ki gvTavazobs gakveTilis proeqtis "meTodur
realizacias“ da ifargleba mxolod ZiriTadi, aucilebeli punqtebiT.
fazebis modelebi TiTqmis ar gansxvavdeba erTmaneTisagan, avtorebi
maT mxolod sxvadasxva cnebebiT ganmartaven da ganavrcoben, ZiriTadi
idea da principi ki ucvleli rCeba.
Sesabamisad, Cemi mizania ara proeqtis axali fazebis SemuSaveba,
aramed zemoT moyvanil Aavtorebze dayrdnobiT imis Cveneba, Tu rogor
unda daigegmos da ganxorcieldes proeqti.
3.6.1 proeqtis iniciativa:
vidre proeqtiT muSaobas daiwyebdes, maswavlebelma swavlis es
axali forma guldasmiT unda gaacnos moswavleebs. oto egeri miiCnevs,
rom dasawyisSi moswavleebs skolaSi warmatebulad Catarebul
proeqtebze unda vesaubroT, raTa amiT maTSi proeqtisadmi interesi
aRvZraT. Semdgom amisa moswavleebi TavianT survilebs gamoTqvamen.
74
aRniSnuli iniciativa, frais mixedviT, yoveli monawilesadmi mimarTuli
SeTavazebaa, magram es SeTavazeba jer kidev ar aris mza gegma proeqtis
gansaxorcieleblad. iniciativas jer ar aqvs saganmanaTleblo
Rirebuleba. iniciativa jer Riaa.
iniciativa SeiZleba maswavleblidanac modiodes. masac aqvs ufleba,
Tema SemogvTavazos, magram amave dros yuradReba unda miaqcios imas, rom
Tavisufali arCevanis principi ar SeizRudos.
proeqtiT muSaobis mizania, "davexmaroT moswavles sakuTari
moTxovnilebebis gacnobierebaSi“ (Jäger 1998: 44).
Aam SemTxvevaSi mniSvnelovania maswavleblis damokidebuleba
saerTod swavlebis meTodisadmi. kerZod, aris Tu ara igi mzad imuSaos
axali meTodiT da am gziT Secvalos tradiciuli maswavleblis roli.
„mizani is aris, rom maswavlebeli da moswavle axorcieleben gakveTilis
axali formis erTobliv gagebas“ (Gudjons 2001: 96).
Aaq dagvexmareba garkveuli muSaobis formebi (mag. dolimentacia,
damoukidebeli gadawyveta, jgufuri muSaoba da sxv.). maswavlebelma es
formebi konkretuli sagnis swavlebaSi unda Seitanos.
proeqtis dawyebamde Semdegi punqtebi unda gaviTvaliswinoT:
visdamia proeqti mimarTuli?
ra interesi da moTxovna aqvT moswavleebs?
ra informacia unda mivawodoT maT?
ra gamocdilebas iReben moswavleebi?
damuSavebis ra SesaZleblobebs iZleva Tema?
Tema uSualod moswavleTa realur
samyarosTanaa dakavSirebuli?
Tema yvela moswavlis saerTo interess gamoxatavs?
ra Temebs Seicavs interdisciplinaruli muSaoba?
75
3.6.2. proeqtis monaxazi
mas Semdeg, rac moswavleebi sakuTar survils gamoTqvamen,
xelmZRvanelis daxmarebiT SearCeven proeqtis dasamuSavebel Temas.
frais mixedviT, proeqtis monaxazi jer kidev ar aris zusti gegma. is
proeqtis iniciativis Semdgomi nabijia, werilobiT dafiqsirebuli.
Aam fazaSi yvela iRebs monawileobas. isini Tanxmdebian erT
romelime sakiTxze da qmnian e.w. „urTierTgagebis baziss“, safuZvels
(„Verständigungsbasis“, Frey 2007: 56). Aes faza fraisaTvis imdenadaa
mniSvnelovani, ramdenadac is xels uwyobs, aaqtiurebs adamianis yvela
SesaZlebel qmedebis formas, rogoricaa grZnobis gamoxatva, motoruli
moZraoba. monawileni pouloben qmedebis sxva SesaZleblobebs, eZeben
kontaqtebs, iwveven kompetentur specialistebs. qmedebis formis Ziebisas
gamoTqmuli subieqturi mosazreba aaqtiurebs moswavleebs. ZiriTadad
pirvel fazaSi isini marto sakuTar Tavs ar arian mindobilni. Aam
procesSi monawileoben maswavleblebi, skolis xelmZRvaneloba da sxva
sakontaqto pirebi da saqmiTa da rCeviT gverdSi udganan moswavleebs.
fraisagan gansxvavebiT, gudionsi am fazaSi kidev ufro win swevs
maswavleblis rols. maswavlebeli moswavleebisagan damoukideblad
adgens proeqtis sakuTar monaxazs, rom proeqtis gegma daimaxsovros im
SemTxvevisaTvis, Tu proeqti gadauxvevs dagegmil gzas.
maswavleblis mier Sedgenili proeqtis monaxazi ise moqnili unda
iyos, rom man xeli ar SeuSalos moswavleTa damoukidebel azrovnebasa
da qmedebas da miesadagos moswavleTa interesebs. „ visac warmodgena ar
aqvs, ras iTvaliswinebs proeqti, ras gvaswavlis is da ra moTxovnasTan
da CanafiqrTanaa dakavSirebuli, is advilad gaxdeba mcdari
spontanurobis msxverpli“ (Gudjons 2001: 96).
proeqtis monaxazi Seicavs, sul mcire, eqvs mniSvnelovan aspeqts:
romel klasSi tardeba proeqti da ra aris mTavari
Tema;
ra saxisaa organizatoruli CarCo (saaTebi);
76
proeqti faravs saswavlo Sinaarss Tu ganavrcobs mas;
ramdeni Tema, qmedebis forma, masala, media da sxva
dawesebulebaa saWiro;
proeqtis mokle fazebad dagegmva;
miRweulis Sefasebis forma.
gasaTvaliswinebelia kidev Semdegi mniSvnelovani sakiTxebi:
ra saswavlo miznebia proeqtTan dakavSirebuli;
romeli saswavlo mizania sasurveli, romelia realuri
da romlis miRwevaa SesaZlebeli;
swavlis mizani mxolod maswavleblis prerogativaa Tu
mas moswavleebic ecnobian an sulac maswavlebelTan
erTad msjeloben masze;
ra Sinaarssa da meTods SeuZlia xeli Seuwyos am
miznis realizacias.
3.6.3. proeqtis dagegmva
ideebis Tavmoyrisa da proeqtis eskizis moxazvis Semdeg proeqtis
monawileni Tematuri sakvanZo sakiTxebis mixedviT jgufebad iyofian da
msjeloben, vin ras da rogor akeTebs.
xdeba calkeuli davalebebis dakonkreteba. asaxeleben konkretul
mizansa da problemas. Aaq mniSvnelovania, ra Sedegs miviRebT da is,
Tu ras mogvcems es Sedegi.
frai xazs usvams keTebis formasa da xarisxs. proeqtma unda
gvaswavlos: vin akeTebs, rogor akeTebs da ratom akeTebs. es punqtebi
proeqtis dagegmvis mniSvnelovani komponentebia.
AzemoTqmulis misaRwevad proeqtis monawileni gamoTqvamen sakuTar
mosazrebas ganxorcielebaze, gamocdilebasa da kritikul Sefasebaze.
77
isini euflebian axal codnas da ufro konkretulad udgebian calkeul
amocanasa Tu Temas.
Ddagegmvis fazis bolos moswavleebis mier wamoyenebul
winadadebebs maswavlebeli kiTxulobs, komentars ukeTebs maT da ukan
ubrunebs moswavleebs.
Aaq mogvyavs proeqtis dagegmvis mniSvnelovani komponentebi:
proeqtis detaluri aRwera;
konkretuli mizani da amocana;
moswavleTa meToduri midgoma muSaobisadmi;
saWiro masalisa da mediis SerCeva;
Sexvedris TariRis dadgena (daTvaliereba, interviu da
sxv.).
78
3.6.4. proeqtis ganxorcieleba
proeqtis dagegmvas uSualod mosdevs realizacis faza. mas Semdeg,
rac dadgindeba amocanebi, unda moxdes maTi ganxorcieleba, anu
proeqtis realizacia.
monawileni ufro dawvrilebiT ecnobian sakvanZo sakiTxebs,
romlebic maT moiZies, gamoikvlies da moamzades. aq frai xazs usvams
iseT saqianobas, romelic wina fazidan ganviTarebul ganaTlebas uwyobs
xels da ar aris moumzadebeli, TviTneburi qmedeba da arc Cveulebrivi
yoveldRiuroba.
gudionsic am TvalsazrisiT usvams xazs proeqtiT muSaobis
gakveTilis xarisxsa da, kerZod, proeqtis Sinaarsis damuSavebis formebs
misi realizaciis procesSi. Tu proeqtiT muSaobis rogorc gakveTilis
formisadmi damokidebuleba seriozulia, moqmedebis forma proeqtSi
unda akmayofilebdes xarisxis moTxovnas.
A
Aaq momyavs Ddunker/giotcis ramdenime modelis nimuSi (Duncker/Götz
1984: 99. ix. Gudjons 2001: 103):
informaciis mopoveba, Sevseba da prezentacia: ara
safosto markebis koleqcionireba, aramed „Jurnalizmi“. safosto
markebis koleqcionirebis usistemodac. Jurnalistic agrovebs,
magram igi atarebs aqtiur, dasabuTebul, motivirebul gamokiTxvas
da am gziT warmoaCens sagnebisa da movlenebis arsebiT mxareebs.
sagnebi, aRwerili adgilebi da sxva: Zvelmanebis
bazarSi ara gauazrebeli xetiali, aramed arqeologiuri Zieba.
Zvelmanebis bazarSi xetialis principi sagnis mxolod zedapirul
xibls gulisxmobs. ramdenic ar unda vaTvalieroT iSviaTi sagani,
mainc damTvaliereblis rolSi vrCebiT. arqeologi ki sagnis
kulturul mniSvnelobas ikvlevs. igi aRadgens saganze (iqneba es
sagani adgili, Senoba da sxva ram) Sreebad daleqil kulturul
Rirebulebebs.
79
esTetikuri zemoqmedebis warmoqmna: ara vitrinis
dekoracia, modebis demonstracia, aramed eqsperimentuli Teatri.
proeqtis produqti Sou-efeqtiT ar unda ganisazRvros. siZneleebi
kargad unda damuSavdes da upasuxod darCenil kiTxvebs pasuxi
gaeces. Aara taSis dakvra, aramed TviTkritikuli azrovneba, axsna-
ganmarteba da provocireba.
moralur-politikur faseulobebze msjeloba: ara
kafe-barebis mudmiv klientTa laparaki, romlebic mzamzareuli
frazebiTa da azrebiT umaspinZldebian erTmaneTs, aramed did
saeklesio RonisZiebaze mowyobili diskusia, romelic sapirispiro
azris gamoTqmis, argumentirebuli, diskursiuli kamaTis
saSualebas iZleva.
situaciis gaumjobeseba: ara bavSvebis TamaSi silis
yuTSi, aramed moqalaqeTa iniciativa, roca TamaSis simulacias
azri aqvs. magram samoqalaqo iniciativa seriozuli ramaa, is
pasuxismgeblobas iTxovs qmedebis Sedegebze. Aase da amgvarad,
moswavleebi iZenen reformis ganxorcielebis rwmenas, sakuTari
interesebis gamoTqmis SesaZleblobas da organizebuli
zemoqmedebis unars.
Dda bolos, xelosnur-praqtikuli muSaobis integracia:
saSobao Cxirkedelaobis magier, romelic garegnulad mSvidi,
Sinaarsobrivad ki nakleb pretenziuli qmedebaa, unda gamoviyenoT
gamomgonebelTa saxelosno, romelic ar Seicavs mza instruqcias,
aramed originalur, SemoqmedebiT Sromas gulisxmobs.
gegmis ganxorcielebisas mizanSewonilia Seicvalos qmedebis
sxvadasxva forma. gamiznuli qmedeba SeiZleba Sesruldes calkeul,
patara an mozrdil jgufebSi, Aanu individualuri, partnioruli da
jgufuri muSaoba, plenumSi muSaoba moqnili da cvalebadi unda iyos.
gegmis realizaciisas ZiriTadad fizikuri da gonebrivi qmedeba
xorcieldeba. frai xazgasmiT aRniSnavs, rom yvela yovelTvis
koleqtiurad ar unda moqmedebdes. SesaZlebelia, samuSaos danawileba,
magram is ar emorCileba gankargulebasa da dakanonebul wess. proeqtis
80
monawileni damoukideblad da gaazrebulad gansazRvraven calkeul
Sesasrulebel amocanas. gaazrebuli qmedeba proeqtiT muSaobis erT-
erTi umniSvnelovanesi komponentia.
proeqtiT muSaobisas, uSualod misi ganxorcielebis fazaSi an kidev
ganxorcielebis Semdeg, Tavs iCens sxvadasxva saorganizacio sakiTxi,
romelic maswavleblis daxmarebiT unda gadaiWras.
proeqtiT muSaobisas frai or cnebas amatebs: mtkice, saorientacio
punqti (saorienticaio bazisi fiqris, mosazrebisa da qmedebisaTvis,
Fixpunkte) da metainteraqcia (Metainteraktion). Aam cnebebs igi „proeqtiT
muSaobis meTodis danamats“ uwodebs (Frey 1998:84-85) .
saorientacio punqtebi (e.w. fiqs-punqtebi) SegviZlia davgegmoT
proeqtis mimdinareobis procesSic da manamdec. isini gansakuTrebiT
grZeli proeqtebisaTvisaa gamosadegi. fiqs-punqtebi proeqtis
saorganizacio CanarTebia. garkveuli droiT muSaoba wydeba,
monawileebi isveneben da saubroben muSaobis mimdinareobaze, msjeloben
muSaobis sxvadasxva SesaZleblobaze, gadawyvetilebis miRebaze, axal
ideebze, saorganizacio problemebTan dakavSirebul sakiTxebze da sxva.
fiqs-punqtebi gvexmareba, raTa ar vimoqmedoT brmad da naCqarevad.
moswavleTa erTobliv msjelobisas gasaTvaliswinebelia Semdegi
konkretuli kiTxvebi da funqciebi:
ra iqmneba jgufSi;
ra SeiZleba gamovtovoT, gavaZlieroT an SevaCeroT;
ra iyo TvalSi sacemi maswavleblisa da
moswavleebisaTvis muSaobis procesSi;
ra koreqtura SeiZleba SevitanoT TemaSi an damuSavebis
formaSi winaswar dasaxul gegmasTan SedarebiT.
fiqs-punqtebis gamoyeneba saWiroa, roca
erT an ramdenime monawiles eqmneba STabeWdileba, rom
81
zustad ar ician, ras akeTeben sxvebi;
isini sakuTari aqtivobebiT arian garTulni;
isini zedmetad Cqaroben an kidev SiSi ipyrobT, rom
produqts ver Seqmnian.
funqciebi:
moswavleebma erTmaneTs unda miawodon informacia
saboloo aqtiurobaze;
unda CainiSnon informacia bolo fazaze da
Camoayalibon mosazrebebi momdevno fazisaTvis;
unda moaxdonon Semdegi etapebis organizeba;
samuSao procesis mdgomareoba unda Seudaron dagegmil
mizans;
calkeuli miznisa da amocanis dagegmva
SeZlebisdagvarad xelaxla unda moxdes.
metainteraqcia: proeqtiT muSaobisas Sinaarsze orientirebuli
kiTxvebis gverdiT urTierTobis problemebic iCens xolme Tavs. Aam
SemTxvevaSi maswavlebeli da monawileni Seiswavlian jgufSi arsebul
urTierTobebs. isini acxadeben Sesvenebas da msjeloben iseT
problemebze, rogoricaa daZabuloba, kamaTi, erTmaneTs Soris
konkurencia, xelis SeSla, TanamSromlobis uunaroba, (jgufuri) egoizmi
da sxva.
afeqtebi da emociebi specialuri saubris Temaa. Semdegi kiTxvebi
SeiZleba gamogvadges calkeuli problemis gadasaWrelad:
ras exeba konfliqti?
rogor SeiZleba avxsnaT konfliqtis mizezi (subieqturi
azri da survili, mizezis dadgena problemis
gadawyvetamde;
rogor unda gadaiWras konfliqti (mosazrebebis
82
gaTvaliswineba).
karl frais msgavsad apeli da knolic amgvar problemebs uwodeben
„Scharniersitzungen“- „mavTulis seansi“ (Apell/Knoll 2001: 97). Aaq Sinaarsze
orienirebuli, organizatoruli da piradi problemebi erTad ganixileba.
3.6.5. proeqtis prezentacia
proeqtiT muSaobis damTavrebas, rogorc wesi, prezentaciis dRe
mosdevs. moswavleebi warmoadgenen Sesrulebul amocanebs. prezentacia
tardeba sxvadasxva teqnikuri saSualebiT (kedlis gazeTi, video, dia-
filmebi, Teatraluri warmodgena, gazeTi, gamofena da sxv.).
prezentaciis Sedegi sxvisTvisac faseuli unda iyos. msmenelebi, maT
Soris moswavleebic, miRebuli informaciisadmi interess SekiTxvebiT
gamoxataven. karl frai proeqtis dasrulebis sam variants iZleva:
gacnobierebuli dasasruli: proeqtis monawileni
gamiznulad asruleben proeqts, anu proeqtis dasasruli
winaswaraa gansazRvruli. Seqmnilia produqti, e.i. am SemTxvevaSi
produqtze orientirebul proeqtTan gvaqvs saqme;
proeqtis iniciativasTan dabruneba: es varianti
gulisxmobs proeqtis iniciativis xelaxla ganxilvas moswavleebi
miRebul Sedegebs adareben proeqtis iniciativasa da mis dagegmvas.
aq yuradReba eqceva imas, Tu ram moaxdina yvelaze didi
STabeWdileba moswavleebze, ufro zustad, ramdenad
kvalificiurad ganxorcielda ganmanaTlebeli procesi.
proeqtis realobaSi gadatana: proeqtis es varianti
yoveldRiurobas ukavSirdeba. monawileni swavloben qmedebas, iZenen
Sesabamis unar-Cvevebsa da codnas, romlis gamoyenebac
yoveldRiurobaSi SeuZliaT. am gzas moswavleebi ganaTlebul
yoveldRiurobasTan mihyavs (es ucxouri enis gakveTilsac exeba,
83
rasac Cven momdevno TavebSi magaliTebis saSualebiT aRvwerT).
dasrulebis aseTi forma proeqtis idealur formad iTvleba, Tu
„proeqti isea dagegmili, rom igi garkveuli drois Semdeg
profesiul praqtikaSi, normalur gakveTilze an kidev Tavisufal
dros SegviZlia gamoviyenoT, maSin misi saganmanaTeblo
RonisZiebaTa eqsternuli relevantoba da transferi mniSvnelovnad
gaizrdeba da proeqts ar daemuqreba safrTxe, codnis izolirebul,
usargeblo ramed gadaqcevis.“ (Frey 2007: 61).
saboloo jamSi es samive varianti SesaZloa did proeqtebSi
kombinirebuli saxiT Segvxvdes. mcire da saSualo proeqtebi ki
aRniSnuli sami variantidan romelime erTiT dasruldeba.
Dbolos warmovadgen prezentaciis sxvadasxva formas, romlebic
warmoaCenen argumentaciis, codnis, gaugebrobis xarvezebs vizualuri
saSualebebis gamoyenebisas da monawileebs aiZuleben, kidev erTxel
gaiazron konkretuli Tematika. bunebrivia, es SesaZleblobebi
srulyofili ar aris, magram isini alternetiul meTodebs warmoadgenen
sakuTari Sedegis prezentaciisa da Semdgomi rCevisaTvis.
safuZvlad viReb rainer vikesa da herbert gudionsis winadadebebs.
esaa:
sainformacio masalis Segroveba;
kedlis gazeTis, plakatis, kolaJis damzadeba (muSaobis
Sedegebze saubrisas verbaluri Txroba unda emTxveodes
vizualuri saSualebebiT warmodgenil masalas);
moTxrobebis wera;
reportaJisa da radio-piesebis wera da maTi rolebis
ganawilebiT TamaSi;
Toq-Sous Catareba;
gamofenis mowyoba;
Tezisebis Camoyalibeba;
azrTa sxvadasxvaobis warmoCena;
84
broSuris Sedgena;
gazeTis Sedgena;
simRerebis, teqstebis wera;
debatebi, kamaTi;
modelis Seqmna.
3.6.6. refleqsia
proeqtis prezentaciis Semdeg saWiroa refleqsia, romelic proeqtis
damTavrebaze mianiSnebs. refleqsia gulisxmobs gaanalizebas, ganxilvas,
Sesrulda Tu ara dasaxuli mizani da, Tu Sesrulda, rogor, ra unda
gaumjobesdes, ra Secdomebi iqna daSvebuli dagegmvisa da
ganxorcielebisas, ra efeqti mohyva muSaobas da ramdenadaa jgufi
muSaobis procesiTa da SedegebiT kmayofili.
Ddasasrul, monawileebma unda warmoadginon angariSi muSaobis
mimdinareobis Sesaxeb. AangariSis Sedgena individualuradac unda
moxdes.
muSaobis procesisa da Sedegebis obieqturad, saqmis codniTa da
kritikulad Sefasebasa da momavali proeqtisaTvis axali ideebis
provocirebaSi, vfiqrob dagvexmareba Semdegi kiTxvebi:
ra iyo proeqtis mizani;
ratom airCies moswavleebma da maswavlebelma
aRniSnuli Tema;
ra amocana daisaxes moswavleebma mis Sesasruleblad;
ra iyo proeqtis ganxorcielebisas uproblemo da ra
problemuri;
ra iyo monawileTaTvis gansakuTrebiT Zneli;
ra sakiTxi iyo gansakuTrebiT sasargeblo;ß
ra rCeba kidev Ria;
85
romeli sakiTxi darCa gauTvaliswinebeli;
rogor SeiZleba proeqti yoveldRiurobas mivusadagoT;
rogor imuSava jgufma? rogor mimdinareobda
komunikacia da TanamSromloba moswavleebs Soris.
A
aucilebeli ar aris proeqtis am fazebs brmad mivyveT fexdafex.
proeqtis Tema da moculoba gansazRvravs fazebis mimdinareobasa da
struqturas. gansakuTrebiT mcire moculobis proeqtebSi SeiZleba
gamovtovoT zogierTi faza an uari vTqvaT maT Tanmimdevrobaze.
momdevno TavebSi Sevecdebi, praqtikul magaliTebze vaCveno, Tu
rogor unda gamoviyenoT fazebis struqtura da, romel fazas unda
mivceT upiratesoba ucxouri enis Seswavlisas.
3.7. Semowmeba da Sefaseba proeqtiT muSaobisas
dRemde msjelobis sagnadaa qceuli, SesaZlebelia Tu ara saerTod
proeqtis da proeqtze orientirebuli swavlis Sefaseba da, Tu
SesaZlebelia, rogor? nu dagvaviwydeba, rom Sefaseba tradiciul
swavlebasac axlavs Tan.
Aam sakiTxTan dakavSirebiT azrTa sxvadaasxvaobaa. zogierTebi uars
amboben Sefasebaze proeqtiT swavlisas (Tavdapirveli reformirebuli
pedagogikis mizani iyo Sefasebis aspeqtis ukana planze gadatana). sxvani
fiqroben, rom Sefaseba SeuZlebelia, gansakuTrebiT jgufuri muSaobisas,
rodesac calkeuli monawilis mier gaweuli Sromis gansazRvra Znelia.
Tu yvelas erTnairad SevafasebT, ufro bejiTni dazaraldebian. magram
arian Sefasebis momxrenic, romlebic miiCneven, rom proeqtiT muSaobisas
wamoWrili problemebis miuxedavad proeqtiT swavla mainc unda
Sefasdes. „moswavlem gaweuli samuSao TviTon unda Seafasos, radgan
86
Sefaseba xels uwyobs azrovnebas da aswavlis kritikul
damokidebulebas sakuTari Tavisa da garemosadmi“ (Pütt 1982: 38).
proeqtebis Semowmeba da Sefaseba ar aris TavisTavad cxadi ram.
situaciis mixedviT unda gadawydes, saWiroa Tu ara Sefaseba. am
sakiTxTan dakavSirebiT veyrdnobi karl frais naSroms „Projektmethode- der
Weg zum bildenden Tun“ (Frey, 1998/2007)da Sevecdebi sapirispiro azrTa
gamoyofas.
sapirispiro argumentebi:
mza produqti an kidev gadaWrili problema gviCvenebs
Sromis xarisxsa da Sedegs. sxva dasabuTeba (mtkiceba) saWiro aRar
aris;
Sefaseba da niSnebi gansazRvravs TiToeuli moswavlis
statuss. zogi maTgani wina planze gamodis, zogic Tavs
dazaralebulad miiCnevs. (xSirad ekiTxebian erTmaneTs, vin unda
gaakeTos raRac konkretuli da, ratom maincdamainc man da ara
sxvam);
jgufma da jgufis wevrebma rom SeTanxmebulad
imoqmedon, ar unda gamovyoT ufro susti da ufro Zlieri, wamyvani
da Semsrulebeli, gonebrivad da praqtikulad momuSave. aq niSnebis
dawera araswori iqneba;
ganaTlebis sistema isedac gadatvirTulia niSnebis
weriT. proeqtis saSualebiT drodadro ufro Tavisufali, laRi
garemo unda SevqmnaT. magram aq sifrTxilea saWiro. proeqtiT
muSaoba ar aris drois Tavisuflad gatareba. is tradiciuli
swavlis sxva, gamdidrebuli formaa.
87
Semowmebisa da Sefasebis argumentebi:
yvelas SeuZlia Tavisi namuSevris dokumentireba da
misi TanwaReba sabuTis saxiT. jgufuri muSaobisas amis gakeTeba
Znelia. magram Tu TiToeuli moswavlis namuSevars ganvsazRvravT
da davakonkretebT, maSin is SesaZlebeli gaxdeba;
proeqtiT muSaobis meTodi rogorc swavlebisa da
swavlis meTodi, moswavleTa mier Sesrulebuli samuSaos mixedviT
sajarod unda iqnas dasabuTebuli, raTa swavlebis es meTodi
seriozulad iqnas aRiarebuli (gamokvlevam gviCvena, rom
moswavleebi iTxoven aseT sabuTs);
proeqtiT muSaobis meTodi iTvaliswinebs unar-Cvevebs,
romelsac sxva meTodebi gverds uvlian (damoukidebeli moqmedeba,
angaJireba, ..). proeqtSi miRebuli niSnebi avseben sxva gakveTilebSi
miRebul codnas. Tu namuSevris mTel speqtrs gaviTvaliswinebT,
proeqtSi niSnebis miReba aucilebelia;
proeqtebSi moswavleebi raimes qmnian. Aamitom maT
TviTon unda Seafason procesi da Sedegi. aq Cven kvlav saqme gvaqvs
TviTSefasebasTan. SesaZlebelia es ufro mkacri kritikac ki iyos,
vidre maswavleblisa.
rogorc vxedavT, proeqtiT muSaobisas Catarebuli Sromis Sefaseba
arc Tu ise advili saqmea. proeqtis am fazaSi Tavs iCens garkveuli
siZneleebi. mniSvnelovania Semowmdes proeqtis ara marto Sedegi, aramed
misi Catarebis mTeli procesic.
moswavlem unda gaiazros, Tu ra codna SesZina mas proeqtiT
muSaobam, ra sargebeli moutana mas proeqtiT gaTvaliswinebulma
qmedebam.
88
SesaZlebelia gamovyoT proeqtiT muSaobis ori aspeqti:
• maswavleblisa da moswavleebis mier erToblivi Sefaseba
• TiToeuli moswavlis Sefaseba.
proeqtis TiToeuli monawilis Sefasebisas sifrTxilea saWiro.
kritikam SeiZleba xeli SeuSalos maT interessa da motivacias, ris
gamoc SesaZlebelia proeqtis Cavardna.
peter Sotis mixedviT, moswavleebi „gamozomilad unda miviyvanoT
faseul miRwevebTan, rac imas niSnavs, rom Sefasebis calkeuli fazebi
proeqtSi Sualeduri safexurebis saxiT CavrToT“ (Schott 1990: 116).
AamasTan dakavSirebiT kolingsi gvTavazobs oTx safexurs
((Dewey/Kilpatrick 1935: 185).
dagegmili samuSaos Secvla da Sevseba
Sesworebuli gegmis Sefaseba
kenWisyra
Sesworebuli Secdomebis swori ganxorcieleba
proeqtis muSaobis dasasruls monawileebi ajameben muSaobis
Sedegebs, ramdenadaa mizani miRweuli da msjeloben masze.
proeqtis saboloo produqti, cxadia, erT mTlianobad ganixileba.
magram, rac Seexeba calkeuli moswavlis codnis gaRrmavebis kontrols,
pedagogebis nawili gvTavazobs ramdenime SesaZleblobas, magaliTad
Sotis „araformalur testebs“ (informelle Tests), romelic moicavs
sxvadasxva ganzomilebas (kognicia, emocia, fsiqomotorika), an kidev
frais e.w. „situaciur tests“, romelic eyrdnoba proeqtidan gamomdinare
konkretul Temas da romelic moswavlem bolomde unda Seasrulos.
89
imis mixedviT, Tu qmedebis ra SesaZleblobebi iqna miznad dasaxuli,
maswavlebelma naTlad da garkveviT unda daanaxos moswavleebs, ra
didaqtikuri funqciaa Sesasrulebeli da, rogor unda ganxorcieldes
is. ra aris mizani: moswavleTa motivaciis gazrda Tu garkveul
problemaTa TvalsaCino axsna da maTi ganxilva; mTavari samuSao
xerxebis Semotana Tu konkretuli unar-Cvevebis ganmtkiceba.
da bolos, saWiroa moswavleebs winaswar gavacnoT, ra kriteriumiT
unda Sefasdes Sedegi. ra davisaxe miznad, ra aris Cemi samuSao da
rogor unda mivudge konkretul amocanas- aseTia proeqtis dagegmvisa da
misi Sefasebis ZiriTadi kiTxvebi.
90
4. proeqtebi Zvel da axal saxelmZRvaneloebSi
warmodgenili Tavis mizania imis dadgena, Seicaven Tu ara germanuli
enis saxelmZRvaneloebi proeqtebs. am sakiTxTan dakavSirebiT gavecani
germanuli enis Zvel (sabWour) da axal qarTul da germanul
saxelmZRvaneloebs.
TiToeuli saxelmZRvanelos analizis dros or kriteriums daveyrdeni:
1. moswavleebi damoukideblad irCeven proeqtis Temas Tu Tema
ukve mocemulia saxelmZRvaneloebSi?
2. ra moculobisaa proeqti?
ganvixiloT es saxelmZRvaneloebi mocemuli kriteriumebis mixedviT.
4. 1. Учебник немецкого языка. Часть 1
Берхина, А.Я/ Елинсон, В. Б./ Король, Т. И./Стендер, Г. М. Москва: Внешторгиздат
1965.
mocemuli saxelmZRvanelo Sedgeba Sesavali kursisagan (aTi
nawilisagan), romelSic fonetikuri aspeqtebi muSavdeba. Semdegi e.w.
ZiriTadi kursi ocdaerT Tavs moicavs, TiToeuli Tavi ki sakiTxav
teqstebs, dialogebs da Sesabamis savarjiSoebs gramatikaSi, fonetikaSi.
kiTxvis unaris gamomuSavebaSi (SekiTxvebi teqstTan mimarTebaSi),
saxelmZRvanelos bolos erTvis danarTi, orenovani leqsikoni
(glosariumi) da gramatikis calkeuli sakiTxebis mimoxilva.
91
4.2. AALLTAGSDEUTSCH.
Dialoge und Übungen.
L. S. Kossman (Moskau: Verlag „Internationale Beziehungen“ 1968)
saxelmZRvanelo ori nawilisagan Sedgeba da ZiriTadad praqtikazea
orientirebuli.
pirveli nawili Seicavs adaptirebul, damuSavebul dialogebs (mag.
iumoreskebs da sxvadasxva piesa)s Sesabamisi leqsikuri ganmartebebiT,
saTargmn (mSobliuri enidan ucxour enaze da piriqiT) da yoveldRiuri
enis gansamtkicebel savarjiSoebs.
saxelmZRvanelos meore nawilSi nawyvetebs vxvdebiT antifaSisturi
germaneli avtorebis (mag. falada, friSi, borxerti, noli da sxv.)
nawarmoebebidan leqsikur-stilisturi axsna-ganmartebebiTa da
savarjiSoebiT.
4.3. DEUTSCHES SPRACHPRAKTIKUM
Кольский,. М.И./Штаинмец Л.М.: Практикум устной и письменной речи на немецком
языке. Часть 2. Москва: Высшая школа 1968.
germanuli enis praqtika samuSao wignia da gaTvlilia umaRles
saswavleblebSi germanuli enis Semswavlel IV da V kurselTaTvis.
saxelmZRvanelos mizania enis SemswavlelebSi leqsikuri maragis
gamdidreba da metyvelebisa da weris unaris gaomuSaveba.
saxelmZRvaneloSi mocemuli Temebi imdroindel saswavlo gegmebs
Seesabameba. esenia: savaWro urTierToba, megobroba germaniis
demokratiul respublikasa da sabWoTa kavSirs Soris, media, presa,
sporti da sxv. TiToeuli Tema garkveul aspeqts Seicavs, romelTagan
aRsaniSnavia:
• ZiriTadi leqsika: sityvebi da gamoTqmebi, romlebic
studentma unda SeiTvisos;
92
• DsavarjiSoebi: aq gamoiyofa ucxo sityvebi da Semdgom xdeba
maTi dakavSireba ukve Seswavlil masalasTan;
• leqsikuri nawilis codnis ganmtkiceba: aq gamoiyofa
savarjiSoTa ori jgufi: pirveli, romelSic gansakuTrebuli
yuradReba eqceva konkretul enobriv aspeqts, magaliTad sityvis
mniSvnelobis analizs, da meore, kompleqsuri savarjiSoebi,
romelTa saSualebiTac moswavleebi axlad SeZenil leqsikur
marags germanul enaze metyvelebis dros gamoiyeneben.
4.4. germanuli ens saxelmZRvanelo X klasisaTvis
S. SaTiriSvili, l. furcelaZe, c. beglariSvili
(Tbilisi: „ganaTleba“ 1990)
saxelmZRvanelo Sedgeba rva Tavisagan. TiToeuli Tavi Seicavs
qveyanaTmcodneobiT da yoveldRiur teqstebs, germanulenovani mwerlebis
biografiebsa da nawyvetebs maTi nawarmoebebidan, aseve konkretul
gramatikul movlenebsa da sxvadasxva savarjiSos (Targmani).
4.5. EM Brückenkurs :
M. Perlman-Balme, S. Svalb, D. Weers (Ismaning: Hueber, 2006)
saxelmZRvanelo Seesabameba saerTo evropuli sarekomendacio
CarCos B1 dones (ucxouri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis).
igi Sedgeba aTi Tematurad struqturirebuli Tavisagan. TiToeuli Tavi
Seicavs eqvs enobriv aspeqts: metyvelebas, mosmenas, kiTxvas, weras,
leqsikasa da gramatikas.
saxelmZRvaneloSi mocemuli TiToeuli Tavi konkretul
Tematikazea agebuli, aqedan xuTi Tavi damatebiT kidev erT proeqts
Seicavs.
yvela proeqti erT principzea agebuli, amitom maT zemoT
moyvanili kriteriumebis mixedviT erTad ganvixilav.
93
• proeqtis Temis TviTgansazRvra
proeqtebSi Tema winaswaraa gansazRvruli da TiToeuli Tema Tavis
mxriv, Sesabamis davalebasa da miTiTebas Seicavs. mag. TemaSi- „kino“
moswavleebma interviuebi unda aiRon, saxelmZRvaneloSi mocemuli
kiTxvaris mixedviT moswavleebma jer unda moZebnon is pirebi,
romlebisganac interviu unda aiRon, kiTxvebi dausvan, pasuxebi CainiSnon,
kiTxvarebi Seavson da saboloo Sedegebi mTel klass warudginon.
• proeqtis moculoba
proeqtebis moculoba ar aris dakonkretebuli. isini
saxelmZRvanelos struqturas miyvebian da davalebaTa garkveul
mimarTulebas Seicaven. moswavleebs garkveuli dro esaWiroebaT skolis
gareT proeqtze orientirebuli qmedebebis gansaxorcieleblad (mag.
intervius aReba, informaciis moZieba da Segroveba, prezentaciisaTvis
fotoebisa da plakatebis momzadeba).
Aaqedan gamomdinare, aseTi tipis proeqtebs SeiZleba saSualo zomis
proeqtebi vuwodoT.
TvalsaCinoebisTvis saxelmZRvanelodan momyavs erT-erTi magaliTi
94
95
4.6. BERLINER PLATZ 3
C. Lemcke, L. Rohrmann, T. Scherling
( München: Lamgenmscheidt, 2002)
saxelmZRvanelo eyrdnoba saerTo evropul sarekomendacio CarCos
(ucxouri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis) da B1 dones
Seesabameba. igi Sedgeba 12 Tavisagan, romelTagan oTxi gameorebisTvisaa
gamiznuli. AmaTgan Svidi Tavi proeqtebs Seicavs (didi da patara,
sursaTi, moswavleebi, romlebic germanul enas swavloben da imav dros
germanuli enis sxva Semswavlelebs aswavlian enas. esenia:
qalaqis/regionis istoria, rainze mogzauroba, nagvis deponireba,
mwarmoebluri ideebi, swavlis sxvadasxva saSualeba skolis gareT).
yvela isini mTavar Temebs eqvemdebarebian da proeqtis davalebebs
Seicaven.
• Temis gansazRvra sakuTari mosazrebiT
TiToeul proeqtSi davaleba ukve winaswaraa mocemuli:
mag. Tema: didi da patara qalaqebi germaniasa da Tqvens qveyanaSi.
davaleba: teqstebisa da fotoebis Segroveba da kedlis gazeTis
momzadeba.
Tema: qalaqis istoria
moswavleebs ar eZlevaT saSualeba, damoukideblad airCion Tema.
Sesasrulebeli amocanebi winaswar aris dadgenili. moswavleebma
damoukideblad unda moiZion, Seagrovon da daamuSavon TemasTan
dakavSirebuli teqstebi, suraTebi da informacia da kedlis gazeTis
saSualebiT waradginon miRebuli Sedegi.. vfiqrob, sasurveli iqneboda,
azris Tavisufali gamoxatva.
konkretul Temas meore proeqtSic vxvdebiT (qalaqis istoria),
magram am SemTxvevaSi moswavle iRebs gadawyvetilebas, ras waradgens,
96
mSobliur qalaqs an regions Tu germaniis romelime qalaqs. proeqti-
davalebebi konkretul SekiTxvebsa da aspeqtebs Seicaven, romlebic
moswavleebma unda daamuSaon, Tumca maT aseve SeuZliaT maTTvis
saintereso aspeqtebiT ganavrcon Sesasrulebeli amocanebi.
• proeqtis moculoba
vinaidan moswavleebs proeqtis gansaxorcieleblad skolis gareTac
garkveuli dro esWiroebaT (teqstebis, qalaqisa da cnobili adamianebis
Sesaxeb informaciis moZieba, miRebuli informaciis Sejameba, vizualuri
da teqnikuri saSualebebis gamzadeba, prezentaciisTvis momzadeba), aseTi
saxis proeqtebs SeiZleba saSualo zomis proeqtebi vuwodoT.
4.7. PASSWORT DEUTSCH 2
U. Albrecht, D. Dane, C. Fandrych, G. grüßhaber, U. Henningsen, A. Kilimann, H. Knaus, R.
Köhl-Kuhn, K. Papendieck, S. Schäfer (Stuttgart: Klett 2002).
Passwort Deutsch 2 moswavleebs sTavazobs uSualo kontaqtsa da
komunikacias germanul enasTan, acnobs qveyanas, mis kulturas, da
adaT-wesebs. naCvenebia germanulenovan qveynebSi mcxovrebi sxvadasxva
adamianebis Tanamedrove cxovrebis realuri suraTebi. saxelmZRvanelo
iTvaliswinebs aseve enis Seswavlis komunikaciur, interkulturul da
qmedebaze orientirebul meTodebs. Uunar-Cvevebis dabalansebuli
varjiSi da gramatikisa da leqsikis damuSaveba gakveTilze erT
mTlianobas qmnis. TiToeul toms damatebiT erTvis internet-davalebebi,
proeqtebi, TamaSebi, qveyanaTmcodneobiTi informaciebi da sxv.
Passwort Deutsch 2 Tormeti Tavisagan Sedgeba. merve Tavi Seicavs
proeqts: niurnbergi- Cveni qalaqi.
97
proeqtis mTavari amocanaa, moswavleebma gamoikvlion qalaqi
niurnbergi. aRniSnuli Tavis pirvelive gverdze, samuSao gegmaSi mokled
aris axsnili, Tu rogor unda daigegmos es proeqti:
• sakuTari azris gamoTqma TemasTan dakavSirebiT
• Temis amorCeva da jgufuri muSaoba;
• informaciisa da katalogebis Segroveba;
• sxva adamianebTan saubari;
• teqstebis SemuSaveba. kolaJebisa da kedlis gazeTebis
momzadeba;
• sakuTari namuSevris wardgena.
proeqtis monawileebi sam jgufad iyofian. TiToeuli jgufi
konkretul amocanebs asrulebs:
1. pirveli jgufi niurnbergis quCebsa da moednebs ecnoba;
2. meore jgufi modiTa da kulturiTaa dakavebuli da
interviusaTvis SekiTxvebs amzadebs;
3. mesame jgufi cnobil sakonditroSi midis da intervius iRebs
mefunTuSesagan.
samive jgufTan proeqtis ganxorcielebis fazaSi gansazRvruli
unar-Cveva da gramatikuli aspeqti muSavdeba. Temis bolos ki
moswavleebi proeqts warmoadgenen.
niurnbergis proeqtis magaliTze moswavleebi proeqtze muSaobas
swavloben. AamasTanave maT eZlevaT saSualeba, dagegmon da
ganaxorcielon sakuTari proeqti.
• Temis gansazRvra sakuTari mosazrebiT
rogorc davinaxeT, merve TavSi gakveTilis realuri situaciaa
aRwerili, sadac niurnbergis skolis moswavleebi proeqtis Temas
gansazRvraven da damoukideblad muSaoben masze.
• proeqtis moculoba
98
zemoT aRwerili proeqti, Cemis azriT, saSualo zomis proeqtia,
radganac moswavleebs garkveuli dro sWirdebaT, raTa proeqtis fazebi
da dagegmili qmedebebi ganaxorcielon.
Dda bolos msurs aRvniSno, rom saxelmZRvanelo- Passwort Deutsch
damatebiT Online-savarjiSoebsa da proeqtebsac Seicavs, romlebic
mocemuli saxelmZRvanelos Sesabamisi tomis dasrulebis Semdeg
SeiZleba ganxorcieldes. rac Seexeba masalas, is Sedgeba samuSao
furclebisgan (Arbeitsblatt) moswavleTaTvis da sainformacio masalisagan
(Infoblatt) proeqtis xelmZRvanelisaTvis.
4.8. SCHRITTE 4
S. Hilpert, M. Kerner, F. Specht, D. Wagner, D. Weers, M. Reimann, A. Tomasyewski
(Ismaning: Hueber 2005)
SCHRITTE INTERNATIONAL 5
HHilpert, S./Kerner, M./Orth-Chambach, J./Schuemann, A./Specht, F./Gottstein-Schramm,
B./Kraemer-Kienle, I./Reimann, M. (Ismaning: Hueber 2005).
orive saxelmZRvanelo eyrdnoba saerTo evropul sarekomendacio
CarCos (ucxouri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis), oRond
eTmaneTisgan imiT gansxvavdeba, rom SCHRITTE 4-Si yoveldRiuri Temebia
warmodgenili da specialuradaa gaTvlili germanulenovan qveyanaSi
mcxovrebTaTvis, SCHRITTE INTERNATIONAL ki Sedgenilia ucxoeTSi
(aragermanulenovan qveynebSi) arsebuli kursebisaTvis (mozardTa da
mozrdilTaTvis).
SCHRITTE INTERNATIONAL proeqtebs ar Seicavs, Tumca maswavleblis
wignSi vxvdebiT iseT miTiTebebs, rogoricaa magaliTad moswavleTa
erToblivi da damoukidebeli muSaoba, ris Sedegadac isini damuSavebul
masalas mTel klass warudgenen.
rac Seexeba saxelmZRvanelos- SCHRITTE, is samuSao rveulis yvela
TavSi Seicavs savarjiSoebs saxelwodebiT- proeqti. imisda mixedviT, Tu
ra Tema aqvT moswavleebs dasamuSavebeli, isini Sesabamis proeqts
amzadeben.
99
• Temis gansazRvra sakuTari mosazrebiT
savarjiSoebSi xdeba proeqtis SeTavazeba. magaliTad, moswavleebma
kviris bolos gamarTul RonisZiebebze unda moiZion esa Tu is
informacia. Aaq konkretul davalebebsac vxvdebiT:
• moswavleebma unda Seagroovon informacia adgilobrivi
gazeTebidan (ra ricxvSi da romel gverdze SeiZleba informaciis
mopoveba);
• informaciis mopoveba adgilobrivi radioTi, rogor
gavataroT Tavisufali dro da, rodis movisminoT es informacia;
• sad SeiZleba damatebiTi informaciis mopoveba (turistuli
biuro, interneti,..)
proeqtis bolos monawileebi waradgenen sakuTar Sedegebs
(sxvadasxva vizualuri saSualebebiT).
• proeqtis moculoba
proeqtis winapirobisa da imis mixedviT, Tu ra davalebebi
gainawiles moswavleebma, mocemuli masala SeiZleba saSinao davalebad
mivceT maT. magram, Tu dro amis saSualebas iZleva, proeqti SeiZleba
jgufuri muSaobis saxiT ganxorcieldes gakveTilzec.
4.9. MITTELPUNKT B2
A. Daniels, C. Estermann, R. Koehl/Kuhn, I. Sander, E. Butler, U. Tallowitz
(Stuttgart: Klett 2007)
gansakuTrebiT msurs gamovyo saxelmZRvanelo Mittelpunkt B2, romelic
„saxelmZRvaneloTa axali Taobis dasawyisadaa“ miiCneuli.
100
Mittelpunkt B2 Sedgeba 12 Tavisagan, romlebic yoveldRiur da
profesiul Temebzea agebuli. saxelmZRvaneloSi warmodgenili swavlis
miznebi da Sinaarsebi saerTo epropuli sarekomendacio CarCos
(ucxoeuri enebis swavlis, swavlebisa da SefasebisaTvis) BII dones
Seesabameba
maswavleblis wignSi mocemulia saxelmZRvaneloze muSaobis
sxvadasxva sakiTxebi da maT Soris proeqtebic, romlebic gakveTilze
praqtikuli muSaobis erT-erTi Semadgeneli nawilia.
saxelmZRvaneloSi warmodgenili proeqtis magaliTebi
orientirebulia proeqtiT muSaobis meTodis saerTo principebze:
• wina planzea wamoweuli moswavleTa interesebi;
• moswavleebi damoukideblad gegmaven sakuTar samuSaos;
• moswavleebi muSaoben jgufebSi da aqtiurad arian CarTulni
diskusiaSi;
• moswavleebi sxvadasxva sferodan iReben Teoriul codnas da
mas praqtikuli muSaobis dros iyeneben;
• samuSao procesis dasrulebis Semdeg proeqtis monawileebi
prezentaciis saxiT waradgenen konkretul produqts;
• moswavleebi TviTon afaseben Sesrulebul samuSaos;
• proeqtis mizania moswavleTa enobrivi
qmedeba auTentur situaciaSi.
saxelmZRvaneloSi mocemuli proeqtebi konkretul saswavlo
miznebsa da Sinaarsebs Seicaven. TiToeuli proeqtis ganxorcielebamde
ki proeqtis monawileebi konkretul davalebebze Tanxmdebian, isini
jgufebad iyofian, problemis calkeul aspeqtebze msjeloben da sakuTar
Tavze iReben dasaxuli amocanebis Sesrulebas (mag. vin waradgens
referats, vin gauZRveba prezentacias, ramden xans gagrZeldeba proeqti
da a.S.).
proeqtis bolos monawileebi adgenen Sefasebis anketas da
msjeloben imaze, Tu ras miaRwies proeqtis ganxorcielebis Semdeg, da,
ris gaTvaliswineba SeiZleba samomavlod.
101
zemoT moyvanil proeqtis principebze dayrdnobiT mokled msurs
warmovadgino saxelmZRvaneloSi aRwerili erT-erTi proeqti.
Tema: turistuli marSruti germaniasa da
avstriaSi
(saxelmZRvanelos pirveli Tavis damatebiTi samuSao)
mocemul vebsaitebze moswavleebi eZeben sxvadasxva turistul
marSruts da iniSnaven mTavar informaciebs:
• ra aris SearCeuli: marSrutis mizani da Tema;
• ratom aris es Tema moswavleTaTvis saintereso;
• marSrutis areali;
• marSrutis xangrZlivoba;
• romel adgilebisa da RirsSesaniSnaobebis monaxulebas
urCevdiT stumrebs?
moswavleebi TavianT namuSevrebs vizualuri mediebis saSualebiT
waradgenen, rasac proeqtis Sefaseba mosdevs:
• ra iyo gansakuTrebiT damajerebeli;
• risi gaumjobesebaa SesaZlebeli.
da bolos, TiToeul jgufs SeuZlia sakuTari Sedegbi Seajamos da
mogzaurobisTvis gamosadegi rCevebi skolis gazeTSi gamoaqveynos.
4.10. l. jalaRonia, T. jaSiaSvili
NATÜRLICH DEUTSCH
mecxre klasi (gamomcemloba „ocdameerTe,“ 2008)
102
AaRsaniSnavia, rom axal qarTul saxelmZRvaneloebSi SeiniSneba
proeqtiT muSaobis tendencia. gansakuTrebiT msurs gamovyo IX klasis
germanuli enis saxelmZRvamelo Natürlich Deutsch (l. jalaRonia, T.
jaSiaSvili) da is kriteriumebis mixedviT mokled aRvwero.
saxelmZRvanelo Sedgeba TerTmeti Tematurad struqturirebuli
Tavisagan, TiToeuli Tavi ki Svid sabaziso enobriv aspeqts moicavs,
esenia: metyveleba, mosmena, kiTxva, wera, swavlis swavla, gramatika da
proeqti, romelsac TiToeuli Tavis bolos davalebis saxiT vxvdebiT.
saxelmZRvanelos boloSi warmodgenilia aseve damatebiTi gramatikuli
movlenebis mimoxilva da germanul-qarTuli glosariumi.
• proeqtis Temis gansazRvra
yvela proeqti Sinaarsobrivad konkretul TavTanaa dakavSirebuli.
proeqtis Tema yovelTvis winaswaraa mocemuli. Temis Sesabamisi
davalebebi, miTiTebebi da SekiTxvebi moswavleebs saSualebas aZlevs
saxelmZRvanelosgan damoukidebeli aqtivobebi skolis gareT
ganaxorcielon (skolis gareT arsebul realobasTan dakavSireba), rac
gansakuTrebiT mniSvnelovania proeqtis dagegmvisa da ganxorcielebis
dros.
magaliTad, skolis TemasTan dakavSirebiT moswavleebma internetSi
unda moiZion informacia germaniis skolebis Sesaxeb da referatis saxiT
waradginon igi. yvela prezentacia vizualuri saSualebebiT SeiZleba
SevavsoT. proeqtis bolos moswavleebi Sefasebis kiTxvariTa da
konkretuli kriteriumebiT ajameben proeqtis Sedegebs.
• proeqtis moculoba
proeqtis moculoba ar aris dakonkretebuli. umetesad vxvdebiT
mcire da saSualo moculobis proeqtebs, romelic skolis gareT unda
103
ganxorcieldes. Sesabamisad, moswavleebs proeqtze orientirebuli
qmedebebis gansaxorcieleblad garkveuli dro sWirdebaT.
TvalsaCinoebisaTvis saxelmZRvanelodan momyavs mSemdegi agaliTi:
104
(Natürlich Deutsch, gv. 13)
zemoT ganxiluli saxelmZRvaneloebis safuZvelze SeiZleba Semdegi
daskvna gamovitanoT:
mTavar saxelmZRvaneloebad gamoyenebul Zvel, sabWour
saxelmZRvaneloebSi ar gvxvdeba arc proeqtebi da arc proeqtze
orientirebuli davalebebi. saxelmTRvaneloebi umetesad Sedgeba
fonetikuri nawilisagan, sakiTxavi teqstebisa da sxvadasxva tipis
savarjiSoebisagan, romlebSic yuradReba eqceva konkretul gramatikul
da leqsikur nawils. miuxedavad amisa, es saxelmZRvaneloebic mainc
praqtikuli enis Seswavlaze iyvnen orientirebulni da enobrivi
kompetenciebis gamomuSavebas uwyobdnen xels.
Zveli saxelmZRvaneloebisagan gansxvavebiT, Tanamedrove germanul
da qarTul saxelmZRvaneloebSi garkveul cvlilebebi SeiniSneba.
proeqtiT muSaobis tendencia sakmaod izrdeba.
yvela saxelmZRvaneloSi mocemulia proeqtis Tema, romelsac
moswavleebi damoukideblad axorcieleben. proeqtis xangrZlivoba da
Catarebis adgili umetesad ar aris gansazRvruli. Cemis azriT,
garkveulwilad gvxvdeba saSualo moculobis proeqtebi, romlebSic
konkretuli davalebebi saswavlo dawesebulebis gareT (saxlSi an
sxvagan) unda Sesruldes, prezentacia ki saswavlo dawesebulebaSi
tardeba.
sasurveli iqneboda proeqtiT muSaobis im klasikuri modelis
gamoyeneba, romelic gulisxmobs proeqtSi moswavleebis interesisa da
survilis CarTvas, maTTvis arCevanis gakeTebis SesaZleblobas, ris
drosac moswavleebi TviTon gansazRvravdnen proeqtis Temas da aqedan
gamomdinare TviTonve aiRebdnen sakuTar Tavze proeqtze muSaobis
105
pasuxismgeblobas, radganac mxolod am gziT mivaRwevdiT gaazrebul
swavlas.
aqve msurs aRvniSno, rom mocemuli proeqtebi
saxelmZRvaneloebisaTvis misaReb principebzea gaTvlili da maT
mixedviTaa agebuli, amitom bunebrivia, rom proeqtis Temac winaswar aris
gansazRvruli.
5. proeqtebis praqtikaSi gamoyeneba germanuli enis
gakveTilze
Cems mier ganxiluli proeqtebis magaliTze (germanuli enis
Sesaswavlad) msurs vaCveno, ra rols TamaSobs proeqtebiT muSaoba
ucxouri enis Seswavlisas, romel calkeul miznebs, unarebsa da
kompetenciebs vaRwevT swavlebis am meTodiT da ramdenad aris
SesaZlebeli ucxouri enis (Cvens SemTxvevaSi germanuli enis) Seswavla
da aTviseba sxva TemebTan mimarTebaSi.
axla warmogidgenT sxvadasxva tipis proeqtze orientirebul
davalebebsa da savarjiSoebs.
5.1. mcire proeqti germanuli enis gakveTilze
zedsarTavi saxelis bruneba gansazRvruli artikliT
miznobrivi jgufi: germanistika, meoTxe semestri
enobrivi done: BA2/2
miznebi:
• gramatikuli aspeqtis enobrivi aTviseba da ganmtkiceba;
zedsarTavi saxelis bruneba (gansazRvruli artikliT)
• meToduri:
106
- gakveTilze proeqtze orientirebuli swavlebis
formebis gamoyeneba;
- moswavleebSi prezentaciis teqnikis ganviTareba;
- sakuTari magaliTebis Sedgenis stimulireba
(saxelmZRvanelos gareSe, damoukidebeli azrovneba)
mediebi: saxelmZRvaneloebi: Em, Aspekte;
xangrZlivoba: 15 wuTi;
maswavleblis roli: seminaris xelmZRvaneli, gamomcdeli.
proeqtis iniciativa/ proeqtis momzadeba da ganxorcieleba
konkretuli davaleba, mocemuli gramatikuli aspeqtis damuSaveba
saxelmZRvaneloSi iyo mocemuli, romelic jgufis erT warmomadgenels
unda waredgina.
aucilebeli qmedebebi:
- gramatikuli aspeqtis gameoreba da ganmtkiceba;
- Temis warmodgena (saprezentacio qaRaldze).
prezentacia:
studentma saprezentacio Tema dawvrilebiT da srulyofilad
waradgina. prezentaciis Semdeg studentebma Seasrules damoukideblad
Sedgenili savarjiSo (gamotovebuli zedsarTavi saxelebis
daboloebebis Sevseba).
refleqsia, msjeloba
107
gakveTilis prezentacia ar Seicavda refleqsias, radganac TviTon
prezentacia Temis gameorebasa da ganmtkicebas gulisxmobs.
daskvna: studentebma damoukideblad imuSaves ,konkretul
gramatikul Temaze, damoukideblad Seadgines sakuTari magaliTebi da
Seqmnes sakuTari produqti, ramac maT saSualeba misca, ganemtkicebinaT
mocemuli masala.
sqema
proeqtis iniciativa saxelmZRvaneloSi mocemuli gramatikuli aspeqtis damuSaveba
proeqtis dagegmva
proeqtis ganxorcieleba
davalebis saxlSi momzadeba (sakuTari
magaliTebiT)
prezentacia klasSi Temis
warmodgena. sakuTari magaliTebis Sesruleba
108
refleqsia
5.2. saSualo moculobis proeqti
afTiaqis Ceki
proeqtSi naCvenebia, rogor SeiZleba auTenturi teqstis saSualebiT
codnis gamdidreba ucxour enaSi da amasTanave SemoqmedebiTad da
pasuxismgeblobis grZnobiT muSaoba.
proeqtSi monawileobdnen saxelmwifo universitetis samedicino
fakultetis studentebi, romlebic germanul enas swavlobdnen.
dawvrilebiT ganvixiloT proeqti:
miznobrivi jgufi: samedicino fakulteti, meoTxe semestri
enobrivi done: A2
miznebi:
enobrivi: - gramatikuli konstruqciis SeTviseba
sollen+Infinitiv I (rCevis micema)
könnte+Infinitiv I (SesaZlebloba)
- unar-Cvevebis gamomuSaveba: SemoqmedebiTi wera da studentebSi
fantaziis ganviTareba;
- SemoqmedebiTi muSaoba (portretis Seqmna) ;
- Sedegebis prezentacia.
109
mediebi: Ceki, rveuli
maswavleblis roli: seminaris xelmZRvaneli, damxmare, gamomcdeli
proeqtis iniciativa:
(maswavlebelze orientirebuli)
vinaidan studentebis profesia medicina iyo, maT gadawyvites
afTiaqis Cekis magaliTze SeemuSavebinaT proeqti germanul enaze
medicinis sferoSi.
pirvel rigSi studentebi gaecnen proeqtiT muSaobis meTods, mis
samuSao formebs da Semdeg Caebnen samuSao procesSi.
proeqtis gasavrcobad studentebma sxvadasxva ideebi da rCevebi
gauziares erTmaneTs. maT afTiaqidan Ceki unda gamoetanaT, romelzec
savaraudod, sxvadasxva medikamentis dasaxeleba iqneboda aRbeWdili.
proeqtis dagegmva
proeqtis dagegmvis fazaSi monawileebma gansazRvres Sesasrulebeli
davalebebis calkeuli miznebi da erToblivad gadawyvites, Tu ra
produqtis miiRebas apireben proeqtis bolos.
proeqtis zogadi mizani iyo SemoqmedebiTi muSaoba da fantaziis
gamovlena (personaJis saxis Seqmna, romelmac afTiaqSi mocemuli
wamlebi iyida).
proeqtis prezentacia:
110
proeqtis monawileebi saswavlo dawesebulebis gareT muSaobdnen da
erToblivi muSaobis Sedegad Seadgines teqsti.
(teqstis originali ix. N3 danarTSi)
proeqtis monawileebma teqsti warmoadgines da janmrTelobis Temaze
isaubres.
erToblivad gaaswores teqstSi daSvebuli Secdomebi.
meToduri rCeva: proeqti SeiZleba ganvrcobil iqnas rolebis
gaTamaSebiTa da scenarebiT.
Sejameba:
proeqtis saSualebiT studentebi enobrivad gaaqtiurdnen: isini
SemoqmedebiTad miudgnen germanul enas, gamoavlines fantazia da Seqmnes
sakuTari teqsti, ganamtkices konkretuli gramatikuli konstruqciis
codna da gaaRrmaves Sesabamisi profesiuli codna medicinis sferoSi.
111
sqema
proeqtis iniciativa
maswavlebeli adgens Temas, studentebi avrcoben mas sxvadasxva ideiT
proeqtis dagegmva monawileni
gansazRvraven calkeul Sesasrulebel
davalebas da saboloo mizans
prezentacia teqstis warmodgena.
personaJis Seqmna. Temis irgvliv diskusia
proeqtis
ganxorcieleba dagegmili samuSaos
ganxorcieleba saswavlodawesebulebis gareT
refleqsia
112
5.3. didi proeqti
jung.ge
proeqti jung.ge Tbilisis goeTes institutis mier iqna organizebuli.
proeqtis mizani iyo, eCvenebina, Tu ra akavSirebT qarTvel mozardebs
germanel mozardebTan, ra gamocdileba miiRes maT amis Sedegad da riTi
gansxvavdebian isini erTmaneTisagan, ra aris maTTvis mniSvnelovani, ra
miznebs isaxaven isini da rogor warmoudgeniaT TavianTi momavali.
proeqti Semdeg Temebs moicavda:
- ganaTleba
- sporti
- musika
- ekologia
- dResaswaulebi
- ojaxi
- emociebi
- problemebi
- megobroba
- cxovrebis stili
proeqtSi monawileobdnen sxvadasxva skolis moswavleebi da ivane
javaxiSvilis saxelobis saxelmZifo universitetis humanitarul
mecnierebaTa fakultetis, germanistikis mimarTulebis studentebi.
Aam proeqtSi aRvwer am studentebis mier ganxorcielebul proeqts.
miznobrivi jgufi: germanistikis mimarTulebis studentebi
( IV semestri).
miznebi: sportis sferoSi codnis gaRrmaveba;
Targmnis kompetenciis gamomuSaveba;
damoukidebeli, qmedebaze orientirebuli muSaoba;
proeqtis saboloo produqti: sportis Temaze diskis Seqmna;
113
mediebi: interneti, gazeTi, Jurnali, plakatebi;
xangrZlivoba: erTi Tve;
maswavleblis roli: damxmare, mrCeveli, damkvirvebeli;
goeTes institutma monawileebs gamouyo samuSao sivrce da
daafinansa proeqti.
proeqtis iniciativa da proeqtis dagegmva
proeqtis iniciativa Tavidanve goeTes instituts ekuTvnis.
monawileebs mxolod proeqtis Tema unda amoerCiaT.
Temis arCevis Semdeg studentebma erTmaneTSi gainawiles
Sesasrulebeli davalebebi:
- studentebis gamokiTxva;
- mokle mimoxilva sportis Sesaxeb saqarTveloSi;
- sportis popularuli saxeobebis konkretuli aRwera ;
- sportsmenebis Sesaxeb fotoebisa da informaciis
mopoveba;
- sareklamo saagentos monaxuleba;
- sportsmenebis fotoebze sakuTari iumoristuli
komentarebis darTva.
proeqtis ganxorcieleba:
proeqti erTi Tve gagrZelda. proeqtis monawileebma mocemul droSi
dasaxuli davalebebi Seasrules. mokled mimovixiloT monawileebis
konkretuli qmedebebi:
gamokiTxva:
proeqtis monawileebma interviu CamoarTves studentebs. maT
ainteresebdaT, sportis romeli saxeoba Tu sportsmeni sargeblobs
popularobiT qarTvel axalgazrdebSi; maT aseve surdaT gaegoT,
114
ramdenad misdeven isini cxovrebis jansaR wesebss da varjiSoben Tu ara.
Aamis Sedegad maT yuradReba im sportis saxeobebze gaamaxviles,
romlebic gamokiTxvis Sedegad miiRes.
teqstis Sedgena:
Tema damTvaliereblisTvis rom naTeli yofiliyo, monawileebma
pirvel rigSi daweres mokle mimoxilva sportis Sesaxeb saqarTveloSi.
Semdeg ki calk-calke ganixiles saqarTveloSi amJamad popularuli
sportis saxeobebi.
suraTebis SerCeva:
teqstebTan erTad saWiro iyo qarTveli sportsmenebis fotoebi.
monawileebma fotoebi internetSi da JurnalebSi moiZies.
Ddizainis SerCeva:
monawileebi estumrnen erT-erTi sareklamo saagentos da Seadgines
prezentaciisTvis (gamofenisTvis) saWiro plakatis dizaini.
AamiT diskis erTi mxare Seivso da monawileebi Seudgnen diskis
meore mxareze muSaobas. gadawyda, meore gverdi TviTon daemzadebinaT.
goeTes institutis finansuri daxmarebiT monawileebma SeiZines
saWiro nivTebi da goeTes institutis mier gamoyofil oTaxSi xuTi dRis
ganmavlobaSi imuSaves. maT diskis meore gverdi sakuTari iumoristuli
foto-komentarebiT Seavses, riTac dasrulda studentTa muSaoba diskze.
prezentacia:
proeqtis saboloo produqti, e.w. diski, sxva diskebTan erTad
gamofenaze dadges. gamofenis dros monawileebi TavianTi produqts
waradgendnen da damTvarielebelTa SekiTxvebs pasuxobdnen.
Ddaskvna:
115
proeqtis monawileebi SemoqmedebiTad miudgnen germanul enas da
qmedebis sxvadasxva saSualebebiT maTTvis saintereso da aqtualuri Tema
daamuSaves, proeqtis bolos ki konkretuli produqti waradgines.
sqema:
proeqtis iniciativa:
goeTes instituti.
Mstudentebi proeqtis erT-erT Temas irCeven
proeqtis dagegmva proeqtis monawileni
SerCeuli sferos mixedviT adgenen calkeul davalebebs
proeqtis ganxorcieleba calkeuli davalebebis
Sesruleba: gamokiTxva, Targmna, teqstisa da komentarebis Sedgena,
dizainis SeCeva..
prezentacia
miRebuli produqtis gamofena
refleqsia
116
5.4. didi proeqti
qarTvel moswavleTa TvaliT danaxuli germanul-qarTuli
urTierTobebi
dRevandel saganmanaTleblo sivrceSi interkulturuli swavlba
ucxouri enis dauflebis erT-erTi ganuyofeli nawilia.
sxva unar-CvevebTan erTad moswavleebma interkulturuli
kompetencia unda gamoimuSavon. interkulturuli miznebis misaRwevad ki
moswavleebi pirvel rigSi sxva qveynis kulturas unda gaecnon.
proeqtebis saSualebiT SesaZlebelia sxvadasxva kulturuli
problemis gadawyveta, damoukideblad azrovneba da, Sesabamisad, swori
qmedebiT dasaxuli miznis miRweva.
AamasTan dakavSirebiT msurs aRvwero konkretuli proeqti, romelic
goeTes institutSi arsebuli qarTul-germanuli sazogadoebis
wevrebTan da g. ramiSvilis saxelobis germanuli skolis XX klasis
moswavleebTan erTad Cavatare. proeqti goeTes institutma daafinansa.
proeqtis aRwera:
miznebi:
- problematika: kulturaTa Sedareba, stereotipebis
daZleva;
- enobrivi unar-Cvevebis gamomuSaveba: mosmena, metyveleba,
wera, kiTxva;
- socialurad orientirebuli swavleba;
- praqtikuli da produqtiuli muSaoba;
- damoukidebeli azrovneba da qmedeba;
proeqtis xangrZlivoba: erTi weli.
mediebi: kompiuteri (interneti), xmis Camweri teqnikuri
117
saSualebebi, videokamera, fotoaparati, qaRaldi, plakatebi da
a. S.
maswavleblis roli: proeqtiT muSaobis seminaris xelmZRvaneli,
mrCeveli, damxmare, gamomcdeli, Tanamonawile.
proeqtis iniciativa
proeqtis ganxorcielebis idea goeTes institutma da qarTul-
germanuli sazogadoebis wevrebma wamoayenes. proeqti germanuli skolis
meaTe klaselebTan erTad unda Catarebuliyo.
proeqtis sam xelmZRvanelTan erTad moswavleebma oTxi ZiriTadi
Tema SeirCies da Sesabamisad oTx jgufad daiyvnen.
proeqtis Temebi:
- politika
- ekonomika
- kultura
- ganaTleba
TiToeul jgufs erTi xelmZRvaneli hyavda
proeqtis dagegmva da ganxorcieleba:
SerCeuli sferodan gamomdinare, jgufebis wevrebma erTmaneTSi
gainawiles Sesasrulebeli davalebebi, romlebic TiTonve gansazRvres:
- saqarTveloSi mcxovrebi im germaneli moRvaweebis
moZieba (internetSi), romlebic Sesabamis sferoebSi
saqmianobdnen;
118
- germanuli dawesebulebebisa da firmebis moZieba da maT
xelmZRvanelebisagan intervius aReba;
- maTTan Sexvedris droze SeTanxmeba;
- interviusaTvis SekiTxvebis momzadeba;
- SekiTxvebis simulireba;
- intervius aReba;
- miRebuli informaciis Sejameba;
- Cawerili interviuebis Targmna;
- fotografireba;
- saboloo informaciis Sejameba da prezentacia.
proeqtis prezentacia:
erTi wlis muSaobis Semdeg proeqtis monawileebma damswre
sazogadoebas warudgines samuSao Sedegebi da miRebuli gamocdileba.
prezentacia goeTes institutSi Catarda.
kulturisaTvis damaxasiaTebeli specifikuri gansxvavebebi:
proeqtis ganxorcielebis dros Tavi iCina sxvadasxva
kulturisaTvis damaxasiaTebelma gansxvavebebma. magaliTad:
- moswavleebi germaniis saelCoSi intervius asaRebad
winaswar daTqmuli drois gareSe mividnen. ra Tqma unda
Sexvedra im dRes ar Sedga;
- Sexvedris drois SesaTanxmeblad moswavleebma erT-erT
germanels gvian saRamos daurekes, rac germanulenovan
qveynebSi miuRebelia.
iyo SemTxveva, roca germanelebmac mentalobas solidaroba
gamoucxades da erT-erT Sexvedraze ar movidnen (stereotipebis daZleva).
119
magram vinaidan proeqtis monawileebi e.w. germanuli skolis
moswavleebi iyvnen da garkveul doneze icnobdnen germanul kulturas,
maT siZneleebi advilad dasZlies da dasaxuli amocanebi iolad
Seasrules.D
dasasrul minda aRvniSno, rom proeqtis saSualebiT moswavleebma
ara mxolod germanul enaSi miiRes garkveuli enobrivi codna, aramed
warmatebuli, Sedegiani qmedebis unari gamoavlines sakuTar da sxva
qveynis kulturasTan mimarTebaSi. maT aqtiurad gamoiyenes ena, sakuTar
qveyanaSi gaecnen germanuli kulturisaTvis damaxasiaTebel aspeqtebs da
multikulturul situaciebSi orientirebis gamocdileba SeiZines.
120
sqema:
proeqtis iniciativa:
goeTes instituti qarTul-germanuli
sazogadoeba. moswavleebi Temebis mixedviT jgufebSi
nawildebian
proeqtis dagegmva proeqtis monawileni
SerCeuli sferos mixedviT adgenen calkeul davalebebs
proeqtis
ganxorcieleba calkeuli davalebebis
Sesruleba (gamokiTxva, Targmna,
interviu da sxv.)
prezentacia
Catarebuli proeqtis wardgena
(goeTes institutSi)
refleqsia
121
5.5. didi proeqti
ekologia, garemos dacva
rogorc davinaxeT, proeqtiT muSaobis meTodis gamoyeneba Zalian
nayofieri aRmoCnda ucxouri enis Seswavlisas. is moswavleebs
damoukideblad muSaobas aCvevs, exmareba komunikaciis sxvadasxva
formebis aTvisebaSi, xels uwyobs ucxour enaze Tavisufali metyvelebis
unaris formirebas.
nimuSad momyavs proeqti, romelic germanelma da qarTvelma
kolegebma VIII klasis moswavleebTan erTad (Tbilisisa da baTumis
germanuli skolebi) ganvaxorcieleT 2005 wels baTumSi. proeqtis Tema
iyo: „ekologia da garemos dacva“.
proeqtis saswavlo miznebi:
o enobriv - dargobrivi leqsikis semantizacia da gamoyeneba;
o meTodologiuri - proeqtiT muSaobis teqnikis aTviseba;
o Sinaarsobrivi - moswavleebis mier iseTi ekologiuri
problemebis swori gaazreba, rogoricaa adamianis zegavlena
ekologiur sistemaze;
o socialuri - moswavleebSi gunduri muSaobis unaris
gamomuSaveba, tolerantoba da sxvisi miRwevebisadmi interesis
gamoCena.
proeqtis iniciativa da dagegmva:
maswavleblebma da moswavleebma erToblivad dasaxes proeqtis Tema.
moswavleebi winaswar gaecnen SerCeul problemasTan dakavSirebul
masalas da kvlevis ori obieqti SearCies: zRvis sanapiro da tye.
proeqtis monawileebi Sesabamisad or jgufad daiyvnen (“zRvis jgufi” da
“tyis jgufi”).
122
„zRvis jgufis“ programaSi Sedioda baTumis akvariumisa da baTumisa
da gonios sanapiros Seswavla. Mmonawileebma Seadgines kiTxvebi
interviusaTvis. aiRes wylis sinjebi da gaecnen wylis Semowmebis
teqnikis Zvel da axal meTodebs. Semdeg Seajames miRebuli informacia
da meore jgufis wevrebs warudgines. prezentaciis Semdeg imsjeles
arsebuli ekologiuri situaciis gaumjobesebis Sesaxeb.
baTumisa da gonios daTvalierebis mizans warmoadgenda sisufTavis
TavalsazrisiT orive sanapiros erTmaneTTan Sedareba. sanapiros
fotografirebisa da mosaxleobisgan intervius aRebis Semdeg
monawileebma waradgines TavianTi Sedegebi. gaimarTa diskusia, garemos
dabinZurebasTan brZolis sakiTxebis Sesaxeb. monawileebma gamoTqves
sakuTari mosazrebebi.
„tyis jgufis“ programaSi Sedioda botanikuri baRisa da TurqeTis
sazRvarTan mdebare tyis monaxuleba. monawileema interviu aiRes
botanikuri baRis TanamSromlebisgan da Seagroves informacia. tyis
daTvalierebisas aRmoCnda, rom igi katastrofulad nadgurdeba.
prezentaciis dros moswavleebma imsjeles tyeebis ganadgurebisa da
bunebis dabinZurebis sakiTxebis Sesaxeb.
proeqtis prezentacia
Catarebuli proeqtis bolos orive jgufis wevrebma mowveul
sazogadoebas warudgines dasaxuli miznis ganxorcielebis Sedegad
miRebuli monacemebi da pasuxi gasces damswreTa SekiTxvebs. diskusiebi
da prezentaciebi, cxadia, germanul enaze mimdinareobda.
proeqtis monawileebis mier Sevsebuli kiTxvarebisa da
xelmZRvanelebis dakvirvebis Sedegebis safuZvelze SegviZlia davaskvnaT,
Tu ra unarebi gamoimuSaves moswavleebma proeqtis ganxorcielebisas, ra
saswavlo miznebs miaRwies da qmedebis romel tipebs mieniWa upiratesoba:
A
123
gamocdileba:
o proeqtis monawileebma iswavles problemebze damoukideblad
muSaoba;
o meToduri TvalsazrisiT moswavleebma aiTvises proeqtiT
muSaobis sxvadasxva teqnika,
o interdisciplinaruli swavla: monawileebma SeiZines da
Sesabamis situaciebSi gamoiyenes sxvadasxa sferoebidan miRebuli
codna. maT mier arCeuli Tema moicavda ara marto erT , aramed
sxva sagnebsac (garemos dacva, garemos dacvis politika, qimia,
botanika);
o praqtikuli da Sedegze orientirebuli muSaoba proeqtis
erT-erTi mniSvnelovani nawili iyo. teqnikuri da arateqnikuri
saSualebebis daxmarebiT moswavleebi SemoqmedebiTad muSaobdnen
(mag: sxvadasxva informaciisa da TvalsaCinoebisaTvis sagnebis
Segroveba, plakatebis damzadeba, fotografireba, Zerwva, xatva,
sainformacio teqstebis Sedgena da prezentacia, laboratoriuli
muSaoba);
o socialuri swavleba proeqtis mniSvnelovani nawilia.
moswavleebma gamoiCines jgufSi muSaobis unari da tolerantoba
sxva skolebis moswavleebis mimarT;
o sakuTari TvaliT nanaxi da gancdili. Pproeqtis
monawileebma problemasTan dakavSirebuli adgilebi - baTumi da
misi Semogareni moinaxules da Seiswavles.
Eenobrivi miznebi:
o enobrivi unarebis gaaqtiureba: proeqtis calkeuli
davalebis Sesabamisad gaaqtiurda Semdegi komunikaciuri
unarebi:
metyveleba - mag. intervius aReba, gamokiTxva, diskusia,
dokumentireba, prezentacia, rolebis gaTamaSeba;
124
wera - intervius warmodgena werilobiTi formiT,
sainformacio teqstebis werilobiT momzadeba;
mosmena - germaneli da qarTveli kolegebisa da
urTierTmosmenis kultura, interviuebis gaSifvra;
kiTxva - problemasTan dakavSirebuli damatebiTi
informaciis mopoveba da damuSaveba.
o dargobrivi leqsikis semantizacia da gamoyeneba -
moswavleebma problemaze muSaobisas SeiZines da gaaaqtiures
ekologiasa da garemos dacvasTan dakavSirebuli leqsika.
o motivacia - germanuli enis SedarebiT nakleb mcodne
moswavleebi proeqtis ganxorcielebis procesSi enobrivad
gaaqtiurdnen.
zemoTqmulidan gamomdinare, SeiZleba davaskvnaT, rom proeqtma
warmatebiT Caiara. Ppraqtikuli muSaobis Sedegad moswavleebma gaicnes
maTTvis saintereso aqtualuri problemebi.
aRsaniSnavia is garemoeba, rom proeqtiT muSaoba SeiZleba
interdisciplinaruli proeqtis saxiTac daigegmos. es aspeqti
gansakuTerebul mniSvnelobas iZens, Tuki gaviTvaliswinebT Tanamedrove
saswavlo gegmebSi postulirebul integraciul swavlebas. proeqtiT
muSaobis dros moswavleebs, erTis mxriv, sabunebismetyvelo dargebSi
codnis gaRrmavebis, xolo, meores mxriv, ucxour enaSi leqsikisa da sxva
enobrivi unarebis daxvewisa da gamoyenebis saSualeba eZlevaT.
125
sqema proeqtis iniciativa:
maswavlebelTa da moswavleTa
erToblivi iniciativa. proeqtis Catarebamde
moswavleebi winaswar ecnobian Temas da jgufebSi nawildebian
proeqtis dagegmva
proeqtis monawileni SerCeuli sferos
mixedviT calkeul davalebebsadgenen
proeqtis
ganxorcieleba calkeuli amocanebis Sesruleba
(gamokiTxva, Targmna, interviu, sinjebis aReba
da sxv.)
prezentacia
Catarebuli proeqtis wardgena (mag. rolebis gaTamaSebiT)
evaluacia imsjeles: -proeqtis Temebze -proeqtis miznebze -proeqtis siZneleebze -proeqtis siaxleze -momavalSi gasaTvaliswinebel aspeqtebze
126
6. proeqtiT muSaobis meTodis praqtika saqarTvelos skolebsa
da umaRles saswavleblebSi
naSromis empiriul nawilSi msurs davadgino, ramdenad aqtualuria
proeqtiT muSaobis meTodi saqarTvelos skolebsa da umaRles
saswavleblebSi, ra saxis proeqtebi xorcieldeba umetesad da ra Sedegs
viRebT sabolood.
gamokiTxva 2009 wlis gazafxuls Catarda. gamokiTxvisas gamoviyene
anonimuri kiTxvari (daxuruli SekiTxvebiT), rom maqsimalurad
obieqturi pasuxi mimeRo.
D drois simciris gamo saqarTvelos masStabiT gamokiTxul iqna sul 58
skolis maswavlebeli, romlebsac goeTes institutSi Catarebul
seminarebze Sevxvdi da umaRlesi saswavleblebis 25 leqtori.
warmovadgen TiToeul SekiTxvaze skolis maswavlebelTa da leqtorTa
pasuxebis Sedegs:
SekiTxvaze: „muSaobT Tu ara proeqtebiT germanuli enis gakveTilze?“
miviReT Semdegi pasuxebi: germanuli enis gakveTilze proeqtiT muSaobis
meTods iyenebs maswavlebelTa 93% da leqtorTa umravlesoba- 92%.
sqema:
Mmaswavlebeli
Lleqtori
ki 93 % ki 92 %
ara 4 % ara 7 %
sul: 100% sul: 100%
127
SekiTxvaze: „proeqtis romel saxeobebs aniWebT upiratesobas?“ Semdeg
Sedegi miviReT: maswavlebelTa 97% da leqtorTa 95,6% patara
moculobis proeqtebs aniWebs upiratesobas (mag. kedlis gazeTi,
sainformacio plakati, moklemetraJiani filmi, TamaSebi enobrivi
unarebis gamosamuSaveblad). saSualo moculobis proeqtebs atarebs
maswavlebelTa 37% da leqtorTa 70% (mag. interviu, wveuleba, dia-
filmebiT prezentacia, literaturuli saRamoebi).
didi moculobis proeqtebs gakveTilze agreTve maswavlebelTa 97% da
leqtorTa 48% (eqskursiebi, speqtaklis dadgma, qalaqis Sesaxeb
informaciis moZieba da qalaqis daTvaliereba, germanulenovani filmebis
Cveneba da sxv.) iyenebs.
sqema
maswavlebeli
Lleqtori
mcire moculobis pr. 97 % mcire moculobis pr. 96 %
saSualo moculobis pr. 37 % saSualo moculobis pr. 70 %
didi moculobis pr. 37 % didi moculobis pr. 48 %
sul: 100%
sul: 100%
SekiTxvaze: „ra sixSiriT axorcielebT proeqtebs?“ pasuxi Semdegia:
maswavlebelTa 16% da leqtorTa 30% proeqtebs kviraSi erTxel atarebs,
maswavlebelTa 39% da leqtorTa 52%- TveSi erTxel, maswavlebelTa 20%
da leqtorTa 43%- yovel trimestrSi da maswavlebelTa 18% da
leqtorTa 13%- weliwadSi mxolod erTxel.
128
sqema:
Mmaswavlebeli
Lleqtori
1 X kvira 16 % 1 X kvira 30 %
1 X Tve 39 % 1 X Tve 52%
1 X trimestrSi 20 % 1 X trimestrSi 43 %
1 X weliwadSi 18 % 1 X weliwadSi 13 %
sul: 100%
sul: 100%
SekiTxvaze: ”romel klasSi/kursze atarebT proeqtebs?” Semdegi pasuxi
miviReT:
maswavleblebi proeqtebs (33%) umTavresad VII-VIII klasebSi, yvelaze
naklebad ki III-VI klasebSi (9%) atareben. maswavleblebis 31% yvela
klasSi axorcielebs proeqtis magaliTebs.
sqema:
leqtori
Mmaswavlebeli
I kursi 17% III-V klasi 9%
II kursi 39% V – VI klasi 26%
III kursi 30% VII-VIII klasi 33%
IV kursi 26% IX-XII klasi 7%
yvela kursi 35% yvela klasi 31%
sul 100%
sul: 100%
129
SekiTxvis: „ra Sedegs miaRwieT Catarebuli proeqtebiT?“ Sedegia:
maswavlebelTa 18%-ma da leqtorTa 39%-ma Zalian karg Sedegs miaRwia.
aArc ise kargi Sedegia maswavlebelTa 5%-Tan da leqtorTa 4%-Tan.
warmogidgenT srul sqemas:
Mmaswavlebeli
Lleqtori
Zalian kargi 18% Zalian kargi 39%
kargi 76% kargi 73%
arc ise kargi 5% arc ise kargi 4%
cudi ---- cudi -----
sul: 100%
sul: 100%
SekiTxvaze: „momavalSi imuSavebT proeqtebiT?“ Semdeg pasuxs miviReT:
maswavlebelTa 75% da leqtorTa 87% moswavleebTan erTad proeqtebiT
momavalSic imuSavebs, radganac moswavleebSi motivacia izrdeba da isini
warmatebulad aRweven Sedegs.
AagreTve maswavleblebis 29% da leqtorTa 26% aseve agrZelebs
proeqtebiT muSaobas, radganac moswavleebi swavlebis am gziT garkveul
mizans aRweven.
130
sqema:
Mmaswavlebeli
leqtori
ki (moswavlebi warmatebulad
aRweven Sedegs, maTSi motivacia
izrdeba) 75%
ki (moswavlebi warmatebulad
aRweven Sedegs, maTSi motivacia
izrdeba) 87%
ki (moswavlebi garkveul
Sedegs aRweven) 29%
ki (moswavlebi garkveul
Sedegs aRweven) 26%
ara (proeqti Sedegs ar iZleva)-
________
ara (proeqti Sedegs ar iZleva)
______
sxva: --- sxva: -----
sul: 100%
sul: 100%
SekiTxvaze: „ramdeni wlis xarT?“ gamokiTxul maswavlebelTa da
leqtorTa umravlesobis asaki ormocidan ormocdaaT wels Seadgens.
warmovadgen srul sqemas:
maswavlebeli
Leqtori
20-25 9% 20-25 ----
25-30 20% 25-30 4%
30-40 22% 30-40 32.%
40-50 29% 40-50 32%
50 < 16% 50 < 28%
sul: 100%
sul: 100%
131
empiriulma gamokvlevebma gviCvena, rom rogorc skolebSi, aseve umaRles
saswavleblebSi germanuli enis gakveTilze proeqtebiT aqtiurad
muSaoben da umetesad karg Sedegs aRweven. maswavlebelTa da leqtorTa
saSualo asaki 30-50 wlamdea. gamokiTxul maswavlebelTa da leqtorTa
Soris axalgazrda maswavlebelTa ricxvi SedarebiT mcirea (9%). maT
Soris ori leqtori da oTxi skolis maswavlebeli saerTod ar
axorcielebs proeqts. es ki sxvadasxva mizeziT SeiZleba avxsnaT:
Aaxalgazrda maswavleblebs jer ar aqvT miRebuli saWiro
gamocdileba;
maswavleblebi/leqtorebi saswavlo dawesebulebaSi teqnikuri
xarvezebisa da finansuri problemebis gamo ver axorcieleben
proeqtebs;
maswavlebelTa/leqtorTa swavlebis meTodi ZiriTadad
erTferovania;
isini SiSoben, ar dakargon TavianTi „Zalaufleba“;
proeqti did dros, Sromasa da damatebiT Temebis damuSavebas
moiTxovs.
Mmiuxedavad zemoT aRniSnuli sxvadasxva xelis SemSleli faqtorisa,
gamokvlevam sakmaod dadebiTi Sedegi gviCvena. TviT kvlevis procesic
saintereso da nayofieri iyo. drois simciris miuxedavad Sevecade
konkretuli da amomwuravi pasuxebi mimeRo da miRweuli Sedegi
SeZlebisdagvarad naTlad warmomeCina.
132
7. rekomendaciebi proeqtze orientirebuli
gakveTilisaTvis saqarTveloSi
saqarTvelos saswavlo dawesebulebebSi ucxouri enis Seswavlisas
ZiriTadad kiTxva, wera, SekiTxvaze pasuxis gacema dominirebs, rac enis
praqtikul gamoyenebas ar uwyobs xels. gakveTilze umetesad
gramatikulad swor laparaksa da weras eqceva yuradReba, frontaluri
gakveTili swavlis procesis wamyvani socialuri formaa. SemoqmedebiTi
saqmianoba iSviaTad Tu gamoiyeneba ucxouri enis Seswavlisas, radganac
moswavleebi mxolod saxelmZRvaneloTi Semoifarglebian da miRebul
gamocdilebasa da winare codnas swavlis procesSi ver iyeneben..
proeqtze orientirebuli swavleba rogorc Cveulebrivi
gakveTilisaTvis mniSvnelovani elementi (kargi saxelmZRvanelo,
sxvadasxva teqnikuri saSualeba, socialuri formebi), moswavles
saSualebas aZlevs ucxouri enis daxmarebiT sakuTari produqti Seqmnas.
mocemul TavSi msurs warmovadgino proeqtze orientirebuli
gakveTilis ramdenime magaliTi, rac xels Seuwyobs qarTvel
moswavleebs, raTa maT ukeT Seiswavlon ena, interesiT imuSavon saskolo
Tu sxva Temebze muSaobas da ganaviTaron saWiro unar-Cvevebi
(damoukidebeli dagegmva, diskusia, amorCeva, kvleva-Zieba, sakuTari
samuSaos Sefaseba da a.S.).
warmodgenili proeqtebi umetesad saSualo da didi moculobisaa da
im moswavleebisaTvisaa gamiznuli, romlebsac germanul enaSi codnis
SeZena da enobrivi unarebis gaumjobeseba surT.
sainformacio plakatebi: sainformacio
plakatebis saSualebiT moswavleebs SeuZliaT sxvadasxva
sferoebidan informaciebis moZieba, mag.: germanulenovani
qveynebis politika, ekonomika, moda, pop-kultura, filmi.
133
moswavleebi skolaSi damuSavebuli Temebis gamofenas awyoben
plakatebis saxiT da TemasTan dakavSirebul aqtualur
informacias sxva moswavleebs awvdian.
mizani: masalis moZieba, teqstebis damuSaveba,
informaciis warmodgena.
Dmasala: gazeTi, Jurnali, veb-saitebi, turistuli
bukletebi.
eqskursiebi ucxoelTaTvis: garkveuli droiT
moswavleebi sakuTar Tavze iReben eqskursiis organizebas da
ucxoel stumrebs saqarTvelos sxvadasxva kuTxes
aTvalierebineben. saTanado masalebis daxmarebiT isini
amuSaveben miRebul informacias da germanul enaze
warudgenen turistebs. eqskursiis bolos moswavleebi
prezentaciis saxiT (kedlis plakatebiTa da fotoebiT)
moaxseneben damswre sazogadoebas, sad iyvnen da ra naxes
ucxoel stumrebTan erTad.
mizani: ucxour enaze metyveleba, prezentaciis gakeTeba;
ucxouri enis auTentur sitaciaSi gamoyeneba.
Ddiafilmebi. Ddiafilebis saSualebiT SeiZleba
sxvadasxva tipis davalebebis Cveneba, damuSavebuli masalis
prezentacia.
skolis gazeTi: maswavleblebis xelSewyobiT
SeiZleba germanul enaze skolis gazeTis Seqmna. moswavleebi
TviTon irCeven Temebs da damoukideblad amuSaveben maT.
skolis gazeTis saSualebiT moswavleebi iyeneben skolaSi
miRebul codnas da ecnobian skolis gareT realurad
arsebul problemebs. muSaobis am procesSi mniSvnelovania
Tavisufali azris gamoTqma, spontanuroba da
SemoqmedebiToba.
mizani: damoukidebeli azrovneba, SemoqmedebiTi muSaoba.
damxmare saSualebebi: gazeTis gamosacemad saWiro
kompiuteri da sxva teqnikuri saSualebebi.
134
ucxoelebisagan intervius aReba: ucxoelebisagan
intervius aReba ucxouri enis aqtiuri gamoyenebis erT-erTi
saukeTeso saSualebaa. saqarTveloSi mcxovrebi
germanulenovani ucxoelebisagan moswavleebi iReben maTTvis
aqtualur da mniSvnelovan informacias (mag. qveynis
politikuri da ekonomikuri mdgomareoba).
proeqtis am formis saSualebiT moswavleebi auTentur
situaciaSi iyeneben skolaSi miRebul codnas da enobrivi
qmedebiT afarToeben da afaseben mas.
proeqtis ganxorcielebamde moswavlem Semdegi aspeqtebi unda
gaiTvaliswinos:
mTavari Temis arCeva;
intervius aRebis unaris gamomuSaveba;
calkeuli davalebebis ganawileba;
simulireba;
prezentacia;
mediebi: magnitofoni, videokamera, fotoaparati da
sxv.
saswavlo-saxelosno: amJamad saxelosno, sadac
samuSao procesi mimdinareobs, qmedebaze da proeqtze
orientirebuli swavlebis ganuyofeli nawilia. saswavlo-
saxelosno SeiZleba proeqtis dagegmvis da nawilobriv
ganxorcielebis adgiladac CaiTvalos. proeqti ara marto
erT sagans, Cvens SemTxvevaSi germanul enas moicavs, aramed
masSi xSirad CarTulia sxva sferoebic, mag.: maTematika,
buneba, politika, musika da a.S. (interdisciplinaruli
swavleba). moswavleebi amuSaveben maTTvis aqtualur Temebs
Tu problemebs, kiTxuloben, asruleben calkeul dagegmil
amocanebs da sxvadasxva saxis prezentaciisTvis emzadebian.
AamiT isini damoukidebel muSaobas eCvevian. saswavlo-
saxelosno gulisxmobs agreTve xelosnur, praqtikul
135
saqmianobas, imis mixedviT, Tu ra aris proeqtis saboloo
mizani.
saswavlo-saxelosnos mosawyobad gasaTvaliswinebelia
Semdegi winapiroba:
:
specialuri literatura, mxatvruli
literatura, aqtualuri gazeTebi da Jurnalebi;
samkiTxao oTaxi;
teqnikuri mowyobiloba (kompiuteri, qsero-
aparati da sxv.);
xelsawyoebi;
sagamofeno kedlebi;
sainformacio dafebi.
(Wicke 1997: 122)
saswavlo-saxelosnos upiratesoba: avtonomiuri swavla. sxvadasxva
unar-Cvevisa da kompetenciis gamomuSaveba.
literaturuli saRamoebi: drodadro maswavleblebsa
da moswavleebs SeuZliaT skolaSi an skolis gareT (kafeSi,
roelime moswavlesTan saxlSi an bunebis wiaRSi) moawyon
literaturuli saRamo. erT-erTi moswavle kiTxulobs romelime
novelas, moTxrobas, an sulac sakuTar nawarmoebs. bolos yvela
msjelobs warmodgenili nawarmoebis Sesaxeb da sakuTar azrs
gamoTqvams. nawarmoebi da komentarebi saskolo gazeTSi SeiZleba
gamoqveyndes. Aliteraturuli saRamoebisaTvis iseTi Tema unda
SeirCes, romelic moswavleTa asaks iTvaliswinebs.
mizani: SemoqmedebiTi wera, werisa da kiTxvis unarebis
gamomuSaveba, sakuTari fantaziis gamoyeneba.
136
Teatri (germanul enaze): moswavleTa asakis mixedviT
SesaZlebelia Sedges Teatraluri jgufi da sxvadasxva avtoris
nawarmoebebi (novela, moTxroba, zrapari, piesa) iqnas dadgmuli.
moswavleebs agreTve SeuZliaT sakuTari nawarmoebis warmodgenac.
miznebi:
enobrivi kompetenciis ganviTareba;
sxvadasxva enobrivi aspeqtis auTentur situaciaSi
gamoyeneba (dagegmva, wera, scenaze warmodgena);
enobriiv unar-Cvevebis ganviTareba (metyveleba,
kiTxva, wera);
literaturul teqstebze muSaoba;
sakuTari fantaziis gamoyeneba.
mosamzadebeli RonisZiebebi:
winaswar wasakiTxi masalis damuSaveba
konkretuli Temis, problemis ganxilva
veb-saitebi, eleqtronuli fosta: qarTvel
moswavleebs, romelTa skolebic teqnikuri saSualebebiT
aRWurvilni arian SeuZliaT sakuTari veb-gverdebis Seqmna, sadac
maTi skolac iqneba warmodgenili. internetis saSualebiT
moswavleebs SesaZlebloba eZlevaT, germanulenovan moswavleebTan
daamyaron kontaqti, gaecnon qveynis kulturas, TavianTi qveyana ki
ucxoel megobrebs warudginon. eleqtronuli fostisa da
werilebis saSualebiT moswavleebi weris kompetencias iZenen.
moswavleTa internet-proeqti SeiZleba maT realur SexvedraSic
gadaizardos da skolebs Soris gacvliTi programebic Seiqmnas.
miznebi:
enobrivi aspeqtebis gamoyeneba da gaTaviseba
(germanulenovan moswavleebTan komunikaciis dros);
informaciis miReba da gacvla;
ucxo qveynis kulturasTan daaxloeba;
137
interkulturuli azrovnebis ganviTareba;
enobrivi unar-Cvevebis ganviTareba Tanamedrove
teqnikuri saSualebebiT (metyveleba, mosmena,
kiTxva, wera).
Ddaskvnis saxiT msurs aRvniSno, rom es magaliTebi ar aris
proeqtis ganxorcielebis erTaderTi saSualeba. ra Tqma unda arsebobs
ufro didi (radiogadacemaSi monawileoba, moswavleTa gamgzavreba
germanulenovan qveyanaSi) an mcire moculobis proeqtebi (Ria davalebebi
gakveTilze, TamaSebi, rolebis gaTamaSeba, konkretuli Temis mokled
wardgena da a.S.). yvela es proeqti, cxadia, bevr Sromas da
maswavleblisgan did xelSewyobas moiTxobs.
zemoT moyvanili magaliTebi ar davyavi proeqtis saxeobebad. imisda
mixedviT, Tu ra moculobisaa proeqti da ras isaxavs miznad, proeqti
SeiZleba sxvadasxva drosa da adgilas (skolaSi an skolis gareT
arsebul sxva dawesebulebebSi, saxlSi, bunebis wiaRSi) ganxorcieldes.
damoukidebeli, praqtikaze da qmedebaze orientirebuli swavlis
saSualebiT qarTveli moswavleebi interaqciisa da komunikaciis
sxvadasxva formas iTviseben, konkretul problemasTan dakavSirebul
codnas iReben da enobriv kompetencias iZenen.
momdevno TavSi msurs warmovadgino proeqtis ori vrceli
magaliTi, romlebic maswavleblebs daexmareba momavalSi gakveTilze da
saswavlo dawesebulebis gareT sxvadasxva saxis proeqtis
ganxorcielebaSi
Dda bolos, aucilebeli ar aris proeqtis yvela fazis
Tanmimdevruli gamoyeneba. proeqtis miznisa da moculobis mixedviT igi
SeiZleba garkveuli saxiT Seicvalos.
8. proeqtis nimuSebis vrceli aRwera
138
8.1. interviu germanelebTan
miznobrivi jgufi: IX-X klasi
enobrivi done: B1 A
mediebi: videokamera, magnitofoni, fotoaparati, mikrofoni,
(video)kasetebi da sxv.
mizani: enobrivi kompetenciis daxvewa;
enobrivi qmedeba;
auTentur situaciebSi orientireba;
interkulturuli gansxvavebebis danaxva.
proeqtis xangrZlivoba. erTi kvira.
proeqtis iniciatiava:
proeqtis yoveli monawile sakuTar ideas acnobs monawileebs.
moswavleebi maswavleblis xelmZRvanelobiT an damoukideblad
gamoxataven survils, rom interviu aiRon germaneli turistebisagan da,
imisda mixedviT, Tu ra sfero ainteresebT, Sesabamisi SekiTxebi dausvan
maT. moswavleebisTvis aqtualuri Temebi SeiZleba iyos: germaniis
politika, ekonomika, ganaTlebis sistema, yoveldRiuri cxovreba,
xelovneba, sporti. proeqtis Tanaxmad, Temebs monawileebi winaswar
irCeven.
proeqtis dagegmva:
moswavleebi inawileben calkeul Sesasrulebel davalebas,
magaliTad:
- interviusaTvis SekiTvxebis Sedgena;
139
- maTi simulacia;
- interviusaTvis saWiro teqnikuri saSualebebis
momzadeba;
- oqmebis Sedgena;
- suraTebis gadaReba;
- intervius pasuxebis werilobiTi CaniSvna;
- maTi gaSifvra;
- saWiroebis SemTxvevaSi intervius pasuxebis Targmna.
proeqtis monawileebi xSirad erTmaneTSi ver Tanxmdebian, zogi
saerTod uars ambobs proeqtis ganxorcielebaze. am SemTxvevaSi iniSneba
damatebiTi dro da moswavleebi maswavlebelTan erTad msjeloben imis
Sesaxeb, rogor gadawyviton problema.
proeqtis ganxorcieleba:
proeqtis dagegmvis Semdeg moswavleebi axorcieleben calkeul
konkretul amocanebs.
proeqtis prezentacia:
prezentaciis fazaSi moswavleebi dokumentaciis saxiT (vizualuri
saSualebebis daxmarebiT: fotoebiT, plakatebiT, dia-filmebiT da .aS.)
damswre sazogadoebas (mSoblebs, sxva klasebsa da maswavleblebs)
warudgenen proeqtiT muSaobis Sedegebs da aRniSnaven, romeli
informacia iyo maTTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani da saWiro.
monawileebsa da msmenelebs Soris SeiZleba diskusiac Sedges. am
SemTxvevaSi proeqtis monawileebi stumrebis mier dasmul SekiTxvebs
pasuxoben.
refleqsia, msjeloba
140
refleqsiis fazaSi proeqtis monawileebi da maswavlebeli
ikribebian da msjeloben imaze, ra miznebs miaRwies, ra sakiTxebi
gamorCaT, ra SeiZleboda ukeTesad Catarebuliyo da, ramdenad
kmayofilebi arian isini TavianTi namuSevriT.
proeqtis dasasruls moswavleebi werilobiTi formiT ajameben
proeqtis ganxorcielebis Sedegebs da Semdeg punqtebs iTvaliswineben:
- proeqtis mizani;
- konkretuli amocanebi;;
- proeqtis mTavari Temebi
- ra iyo moswavleebisaTvis gansakuTrebiT mniSvnelovani;
- ra siZneleebTs Sexvdnen isini proeqtis ganxorcielebis
dros;
- proeqtTan dakavSirebuli romeli interkulturuli
gansxvavebebi gamoavlines maT germanul da qarTul
kulturaTaSoris.
141
proeqtis sqema:
proeqtis iniciativa
ideebis dadgena, proeqtis arCeva
proeqtis dagegmva konkretul davalebaTa
ganawileba
proeqtis ganxorcieleba
SerCeuli davalebebis realizeba
prezentacia Sedegebis sxvadasxa formiT wardgena
refleqsia Sesrulebuli
davalebebisa da miRweuli miznebis
Sefaseba
142
8.2. evrokavSiri
Tema: evrokavSiri
miznebi:
- evrokavSiri- proeqtis Tema da problematika;
- politikis sferoSi leqsikuri maragis gaRrmaveba;
- damoukidebeli muSaoba (kvleva-Zieba, damatebiTi
informaciis moZieba da prezentacia);
- Temis sesaxeb sakuTari azris gamoTqma. Ddebatebis
gamarTva.
miznobrivi jgufi: XI-XII klasi, studentebi
enobrivi done: B1/B2
mediebi: teqstebi evrokavSirze („informaciebi politikur
ganaTlebaze“), kompiuteri (interneti), Jurnali, gazeTi, plakati
proeqtis xangrZlivoba: ori saaTi
proeqtis iniciativa da proeqtis dagegmva
(maswavlebelze orientirebuli)
klasis xelmZRvaneli moswavleebs usvams SekiTxvas: „ras niSnavs
TqvenTvis evropa?“ da moswavleTa pasuxebis mixedviT adgens proeqtis
Temas: evrokavSiri.
TemasTan dakavSirebiT gamoiyofa sami ZiriTadi aspeqti:
- evro-parlamenti;
- evro-sabWo;
- evro-komisia.
143
monawileebi proeqtis dasawyisSi sam jgufad iyofian. TiToeuli
moswavle TemasTan dakavSirebul sabaziso teqsts iRebs, romelsac
internetidan moZiebuli informaciiT ganavrcobs damoukideblad.
proeqtis ganxorcieleba:
samuSao procesSi TiToeuli jgufi erT aspeqts amuSavebs.
teqstebisa da informaciebis dawvrilebiT damuSavebis Semdeg isini
waradgenen plakats, romelzec mniSvnelovani informacia da TariRebia
miTiTebuli.
moswavleebi damatebiT iReben SekiTxvebs, romlebic Temis
damuSavebis da prezentaciis dros unda gaiTvaliswinon:
- vin marTavs evrokavSirs;
- dawesebulebis dasaxeleba;
- evrokavSiris erovnuli interesebis dacva;
- dawesebulebis adgilmdebareoba;
- wevrTa raodenoba;
- mmarTvelobis struqtura;
- organizaciis daniSnuleba;
proeqtis prezentacia:
TiToeuli jgufi (kolaJebis saSualebiT) warmoadgens „Tavis
institucias“.
rCeva:
prezentacia SeiZleba scenarebiT ganivrcos, mag.: komisrebi an
parlamentis wevrebi mogviTxroben TavianTi muSaobis Sesaxeb; garkveuli
oficialuri delegacia moinaxulebs evrokavSiris romelime
144
organizacias da aRwers, Tu ra gamocdileba miiRo man iq da, ra
STabeWdileba moaxdina masze am organizaciam.
sqema:
proeqtis iniciativa
Temis SerCeva: “evrokavSiri”
proeqtis dagegmva
konkretuli dawesebulebis
SerCeva
proeqtis dagegmva
calkeuli teqstebis damuSaveba
prezentacia TiToeuli organizaciis
warmodgena
refleqsia
sakuTari azris
gamoTqma debatebi scenarebi
145
9. saswavlo gegma da proeqtiT muSaobis meTodi
qarTul saganmanaTleblo sistemaSi
dResac grZeldeba kamaTi imis Sesaxeb, Tu ramdenad saWiroa
proeqtiT muSaobis meTodis integrireba saswavlo gegmaSi.
erTi ram cxadia: proeqtze muSaobisas moswavle ufro
damoukideblad moqmedebs da pasuxismgebelia sakuTari muSaobis Sedegze,
is TviTon gansazRvravs swavlis miznebsa da Sinaarsebs da proeqtis sxva
monawileebTan erTad (jgufuri muSaobiT) ixilavs wamoWril problemebs.
saswavlo gegmiT gaTvaliswinebul gakveTilze (tradiciul
gakveTilze) moswavlisTvis winaswar aris dadgenili saswavlo miznebi
da igi mocemul davalebebsa da Sinaarsze iRebs orientacias. proeqtiT
muSaobis meTodisagan gansxvavebiT, tradiciul gakveTilze maswavlebeli
aregulirebs saswavlo process, TviTon adgens gakveTilis miznebs,
Temebsa da sxvadasxva tipis davalebebs.
Ddidaqtikuri TvalsazrisiT, idealuri gamosavali iqneboda
gakveTilze swavlebis am orive formis erTmaneTTan dakavSireba. erTis
mxriv, swavlebis es orive forma sruliad gansxvavdeba erTmaneTisagan,
magram imavdroulad erTmaneTs avsebs da mravalferovans xdis swavlis
process. tradiciuli gakveTili SeiZleba Seicavdes proeqtis iseT
principebs, rogoricaa moswavleTa aqtivoba da konkretul problemaze
muSaoba. proeqtze orientirebuli swavlebis dros aseve ver avuvliT
gverds tradiculi gakveTilis formebs: konkretuli codnis miRebasa da
unar-Cvevebis aTvisebasa da gamomuSavebas.
damatebiTi samuSaos saxiT proeqtSi aseve SeiZleba ganivrcos da
Seivsos saswavlo gegmiT gaTvaliswinebuli sxvadasxva Tema da sagani.
amJamad saqarTveloSi ucxouri enis ganaxlebul programaSi
(ucxouri enis standarti) Svid mimarTulebas gamoyofen. esenia:
146
mosmena;
metyveleba;
kiTxva;
wera;
kulturaTa dialogi;
enis praqtikuli gamoyeneba;
swavlis swavla;
ras gulisxmobs ucxouri enis praqtikuli gamoyenebis sakiTxi?
saswavlo gegma Semdeg ganmartebas iZleva: moswavle ucxour enaze
ganaxorcielebs sxvadasxva tipis proeqts (mag., kulinaruli receptebis
krebuli, skolis moswavleTa naxatebis/nakeTobebis katalogi internet-
gverdze dasadebad ucxoenovani moswavleebis sayuradRebod, marSruti
regionis RirsSesaniSnaobebis dasaTvaliereblad ucxoenovani
turistebisaTvis da sxv).
proeqtis samuSao process gansazRvraven Semdegi davalebebi:
• moswavleebi maswavlebelTan erTad ayalibeben proeqtis
warmatebiT ganxorcielebis kriteriumebs;
• gundis wevrebi damoukideblad gansazRvraven da gegmaven
gansaxorcielebel etapebs;
• moswavleebi erTmaneTs acnoben Sedgenil gegmas, adareben da
aumjobeseben mas;
• moswavleebi maswavlebelTan erTad adgenen gegmis
Sesrulebis vadebs;
• isini mawavleblis daxmarebiT axdenen codnisa da unarebis
mobilizacias, gansazRvraven, Tu ra codna da unari sWirdebaT
dasmuli amocanebis gadasaWrelad;
• gundis wevrebi maswavleblis daxmarebiT gansazRvraven da
inawileben funqciebs;
• gundis wevrebi moiZieben, arCeven da daamuSaveben informacias,
ganaxorcieleben proeqts;
147
• moswavleebi warudgenen sxva jgufs proeqtis gegmis Sav
variants;
• SeniSvnebisa da komentarebis gaTvaliswinebiT proeqtis
monawileebi sabolood aumjobeseben da asruleben proeqts.
rogorc vxedavT, ucxouri enis Seswavlisas proeqtiT muSaobis
meTods garkveuli roli ekisreba..
sasurvelia proeqtiT muSaobis meTodi qarTul saganmanaTleblo
sistemaSi dainergos rogorc ucxouri enis Seswavlis erT-erTi
mizanmimarTuli, damatebiTi forma, rac moswavleebs daexmareba codnis
SeZenasa da enobrivi unar-Cvevebis gamomuSavebaSi.
proeqtiT muSaobis meTodma saswavlo gegmiT dadgenili Tema da
Sinaarsi unda ganavrcos. moswavleebma swavlis am formis saSualebiT
damoukideblad unda daamuSavon maTTvis aqtualuri Temebi da
ganaxorcielon grZelvadiani proeqtebi.
AproeqtiT muSaobis meTodi umTavresad interdisciplinarulia.
moswavleebs saSualeba eZlevaT, sxvadasxva sferoSi miRebuli codna
gaaRrmavon da ganamtkicon da, amasTanave, saWiro enobrivi unar-Cvevebi
gamoimuSavon da daxvewon.
D skolebisa da umaRlesi saswavleblebis saswavlo gegmebSi
proeqtiT muSaobis meTodis Setana xels Seuwyobs ara mxolod ucxouri
enis ukeT Seswavlas, aramed interdisciplinaruli swavlebis
damkvidrebasac.
148
daskvna proeqtiT muSaobis meTodi rogorc Teoriulad, aseve praqtikulad
gansxvavdeba tradiciuli gakveTilisagan.
proeqtze orientirebuli swavleba moswavleebs aCvevs damoukidebel,
SemoqmedebiT, praqtikul da qmedebaze orientirebul muSaobas, ris
Sedegadac isini komunikaciis sxvadasxva formas iTviseben da ucxour
enaze metyvelebas euflebian
proeqtiT muSaobis meTodi wina planze ayenebs moswavlis interesebs,
mis damoukidebel qmedebas. am gziT mas uviTardeba problemis danaxvisa
da misi gadaWris unari. swavlebis am meTodisaTvis gansakuTrebiT
mniSvnelovania muSaobis saboloo Sedegi.
proeqtiT muSaobis meTods evropasa da amerikaSi garkveuli tradicia
aqvs. saqarTvelos saganmanaTleblo sivrceSi ki is SedarebiT axalia,
Tumca Catarebulma gamokvlevam gviCvena, rom swavlebis am meTodisadmi
interesi CvenTanac izrdeba.
gamovTqvamT imeds, rom proeqtiT muSaobis meTodi qarTul
saganmanaTleblo sistemaSic moikidebs fexs. skolebisa da umaRlesi
saswavleblebis saswavlo gegmebSi misi Setana xels Seuwyobs ucxouri
enebis ukeT Seswavlas, interdisciplinaruli swavlebisa da Tanamedrove
cxovrebisaTvis esoden aucilebeli pragmatuli cnobierebis
damkvidrebas.
G
149
Ggamoyenebuli literatura
1. giorgobiani, i./kaxiSvili, i./qvliviZe, r./macxonaSvili, g.: ucxouri
enebis swavlebis Teoria da meTodika. Tbilisi, gamomcemloba „ena
da kultura“, 2004
2. gomelauri, b./TavxeliZe, m.: evropuli didaqtika. grigol robaqiZis
saxelobis universitetis gamomcemloba, 2003
3. gorgoZe, s.: progresuli ganaTlebis principebi da diuis skola-
laboratoria. ganviTarebisa da swavlis Teoriebi. Ddamxmare
saxelmZRvanelo I, gamomcemloba „saqarTvelos macne“,
maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis centri, 2008
4. gorgoZe, s.: montesoris swavlebis meTodi. ganviTarebisa da
swavlis Teoriebi. Ddamxmare saxelmZRvanelo I, gamomcemloba
„saqarTvelos macne“, maswavlebelTa profesiuli ganviTarebis
centri, 2008
5. erovnuli saswavlo gegma zogadsaganmanaTleblo skolebisaTvis,
2009-2010 saswavlo weli, 2009
6. kraveiSvili, m.: ucxouri enis swavlebis meTodika. Tbilisi, „ena da
kultura“, 2002
7. lorTqifaniZe, d.: didaqtika. Tbilisi, gamomcemloba universiteti,
1983
8. saqarTvelos mTavrobis gankarguleba 84: zogadi ganaTlebis
erovnuli miznebis damtkicebis Sesaxeb. 18 oqtomberi, Tbilisi, 2004
9. jalaRonia, l./jaSiaSvili, T: Natürlich Deutsch. 9. klasi. moswavlis
wigni. Tbilisi, gamomcemloba „ocdameerTe“, 2008
10. SaTiriSvili, S./furcelaZe, l./beglariSvili, c: Deutsch. germanuli
enis saxelmZRvanelo X klasisaTvis. Tbilisi, gamomcemloba
„ganaTleba“, 1990
11. Albrecht, U./Dane, D./Fandrych, C./Grüßhaber, G./Henningsen, U./Kilimann, A./Knaus,
H./Köhl-Kuhn, R./Papendieck, K./Schäfer, S.: Passwort Deutsch 2. Stuttgart: Ernst Klett
2002
12. Apel, H.J/Knoll, M.: Aus Projekten lernen. München, Oldenbourg GmbH. 2001
150
13. Aufderstrasse, H./mueller, J./Storz, T.: Lagune, Deutsch als Fremdsprache, Kursbuch 2,
Niveaustufe A2. Ismaning: Hueber 2006
14. Aufderstrasse, H./Mueller, J./Storz, T.: Lagune, Deutsch als Fremdsprache, Arbeitsbuch
2, Niveaustufe A2. Ismaning: Hueber 2007
15. Barkowski, H./Krumm, H. J. (Hrsg.): Fachlexikon Deutsch als Fremdsprache und
Zweitsprache. Tübingen und Basel: Narr Franke Verlag 2010
16. Bastian, J./Combe, A./Langer, R.: Feedback-Methoden. Erprobte Konzepte, evaluierte
Erfahrungen. Weinheim und Basel: Beltz-Verlag 2007
17. Becker, G.E.: Unterricht planen. Handlungsorientierte Didaktik. Teil 1. Weinheim und
Basel: Beltz Verlag 2007
18. Becker, G.E.: Unterricht auswerten und beurteilen. Teil II. Weinheim und Basel: Beltz
Verlag 2002
19. Bendler, A.: Leistungsbeurteilung in Offenen Unterrichtsformen. In: Pädagogik,
47.Jg./Heft 3. Weinheim: Beltz Verlag 1995
20. Berg,H.C./Aeschlimann, U/Eichenberger, A.: Lehrstückunterricht. Exemplarisch-
genetisch-dramaturgisch. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf Unterrichtsmethoden. 3.
Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2002
21. Bernhard, A.: Pädagogisches Denken. Einführung in allgemeine Grundlagen der
Erziehungs- und Bildungswissenschaft. Pädagogik und Politik. Band 1. 3. Auflage.
Schneider Verlag Hohengehren GmbH 2008
22. Berthold, A.: Ein dynamisches System. Fächerverbindendes Lernen in der Profil-
Oberstufe. In: Pädagogik, 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz 2011
23. Beste, G: Außerhalbd des Klassenzimmers lernen. In: Dies. (Hrsg.): Deutsch Methodik.
Handbuch für die Sekundarstufe I und II. Berlin: Cornelsen 2007
24. Biesta, G.: Problemlösen. In: Andersen, A./Casale, R./Gabriel, T./Horlacher, R./Larcher
Klee, S./Oelkers, R. (Hrsg.): Handbuch Erziehungswissenschaft. Weinheim und Basel:
BeltzVerlag 2009
25. Bohl, T.: Prüfen und Beurteilen im offenen Unterricht. Weinheim und Basel: Beltz
Verlag 2006
26. Bolton, S.: Probleme der Leistungsmessung. Lernfortschrittstests in der Grundstufe.
Fernstudieneinheit 10. München: Langenscheidt 1996
27. Boutemard, B. S.: Projektunterricht- wie macht man das? In: Geisler,W/Scholz,
D./Schweim, L.: Projektorientierter Unterricht. 2. Aufl. Weinheim und Basel: Beltz
Verlag 1978
151
28. Chott, P: Projektorientierter Unterricht. Eine Einführung. Weiden: Schuch-Verlag 1990
29. Dallapiazza, R. M./Evans, S./Fischer, R./Kilimann, A./Schuemann, A./Winkler, M.: Ziel,
Kursbuch, Band 1, Lektion 1-8, Niveau B2/1. Ismaning: Hueber 2008
30. Dallapiazza, R.M./Evans, S./Fischer, R./Kilimann, A./Schuemann, A./Winkler, M.: Ziel,
Arbeitsbuch, Band 1, Lektion 1-8, Niveau B2/1. Ismaning: Hueber Verlag 2008
31. Daniels, A./Dengler, S./Estermann, C./Kohl-Kühn, R./Sander, I./Tallowitz, U.:
Mittelpunkt B2. Lehrbuch, 1. Aufl. Stuttgart: Ernst Klett Sprachen GmbH. 2007
32. Daniels, A./Dengler, S./Estermann, C./Kohl-Kühn, R./Sander, I./Tallowitz, U.:
Mittelpunkt C1. Lehrbuch, 1. Aufl. Stuttgart: Ernst Klett Sprachen GmbH. 2008
33. Dewey, J: Demokratie und Erziehung. 3. Aufl. Braunschweig: Georg Westermann Verlag
1964 (Deutsch von Erich Hylla)
34. Dietrich, I.:Übungen und Arbeitsformen im Projektunterricht. In:
Bausch,K.R./Christ,H./Krumm,H.J.(Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht. 3.Aufl.
Tübingen: 1995
35. Duden. Deutsches Universalwörterbuch, 3. neu bearbeitete Auflage aud der Grundlage
der neuen amtlichen Rechtschreiberegeln. Mannheim: Dudenverlag 1996
36. Duden. Deutsches Universalwörterbuch, 6. ueberarbeitete und erweiterte Auflage,
herausgegeben von der Dudenredaktion. Mannheim: Duden Verlag 2007
37. Duden. Das grosse Fremdwörterbuch, 4. aktualisierte Auflage. Mannheim: Duden
Verlag 2007
38. Dusemund-Brackham, C.: Spielerische Übungen, Sprachlernspiele und Spiele im DaZ-
Unterricht. In: Fortbildung für Kursleitende Deutsch als Fremdsprache.
Unterrichtsplanung und Durchführung. Band 3. Ismaning: Hueber 2008
39. Dusemund-Brackham, C.: Sprechen im DaZ-Unterricht. In: Fortbildung für Kursleitende
Deutsch als Fremdsprache. Unterrichtsplanung und Durchführung, 1. Auflage, Band.
Ismaning: Hueber 2008
40. Edelstein, W.: Demokratie als Praxis und Demokratie als Wert. In: Edelstein, W./Frank,
S./Sliwka, A. (Hrsg.): Praxis Demokratiepädagogik. Weinheim und Basel: Beltz Verlag
2009
41. Eickhorst, A.: Selbsttätigkeit im Unterricht. München: Oldenbourg GmbH. 1998
42. Enzyklopädie Erziehungswissenschaft. Hrsg. D. Lenzen. Bd. 3. Stuttgart: 1986.
43. Fengler, J.: Feedback geben. Strategien und Übungen. 4. Auflage. Weinheim und Basel:
Beltz 2009
152
44. Freibichler, H.: Freiarbeit und Computer in der Grundschule. In: Prima. Zeitschrift für
Deutsch als Fremdsprche und Zweitsprache im Primarschulbereich. Heft 23. Regensburg:
Dürr und Kessler 1999
45. Frey, K.: Die Projektmethode. 8.Aufl. Weinheim und Basel: Belz Verlag1998
46. Frey, K: Die Projektmethode. 9. Aufl. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2007
47. Funk, H./Kuhn, C./Demme, S.:Studio d, Deutsch als Fremdsprache, Kurs- und
Übungsbuch. A2. Berlin: Cornelsen 2006
48. Funk, H./Kuhn, C./Demme, S./Winzer, B.: studio d, Deutsch als Fremdsprache, Kurs-
und Übungsbuch mit Zertifikatstrainig. B1. Berlin: Cornelsen 2006
49. Garner, B. K.: Ich hab’s! Aha-Erlebnisse beim Lernen- Was schwachen Schülern
wirklich hilft. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2009
50. Gerdes, M: Spiel und Sprache: Interaktions- und Inszenierungsformen im DaF Unterricht
als Möglichkeiten für ganzheitliches und selbsbestimmtes Lernen. In: Schlemminger,
G./Brysch, T./Schewe, M.L.: Pädagogische Konzepte für einen ganzheitlichen DaF-
Unterricht. Berlin: Cornelsen 2000
51. Giesecke, H.: Politische Bildung. Didaktik und Methodik für Schule und Jugendarbeit.
Weinheim- München: Juventa 2000
52. Großmann, R.: Evaluation im DaZ-Unterricht. In: Fortbildung für Kursleitende Deutsch
als Fremdsprache. Unterrichtsplanung und Durchführung. Band 3. München: Hueber
2008
53. Giest, H.: Projektarbeit. Ansätze für einen fächerübergreifenden Unterricht in der
Grundschule,.Berlin: Volk und Wissen 1994
54. Grell, J.: Direktes Unterrichten. Ein umstrittenes Modell. In: Wiechmann, J.: Zwölf
Unterrichtsmethoden. 3. Auflage.Weinheim und Basel: Beltz 2002
55. Grell, J./Grell, M.: Unterrichtskonzepte. Weinheim und Basel: Beltz 2007
56. Gruber, H. u. a : Was lernen wir in Schule und Hochschule: Träges Wissen? In: Mandl,
H./Gerstenmaier, J. (Hrsg.): Die Kluft zwischen Wissen und Handeln. Göttingen:
Hogrefe 2000
57. Gudjons, H.: Handlungsorientiert lehren und lernen. 6. Aufl. Bad Heilbrunn: Verlag
Julius Klinkhardt 2001
58. Gudjons, H.: Didaktik zum Anfassen. 2. Aufl. Bad Heilbrunn: Verlag Julius Klinkhardt
1998
59. Gudjons, H: Pädagogisches Grundwissen. 7. Auflage. Bad Heilbrunn: Verlag Klinkhard
2001
153
60. Gudjons, H: Was ist Projektunterricht? In: Bastian,J./Gudjons, H./Teske, R./Tillmann, K.
(Hrsg.): Pädagogische Beiträge 2. Aufl. Hamburg: Bergmann+Helbig Verlag 1988
61. Gudjons, H.: Frontalunterricht- neu entdeckt. Integration in offene Unterrichtsformen.
Bad Heilbrunn: Klinkhardt 2003
62. Gugel, G. 100 neue Methoden. Praxismaterial für kreativen und aktivierenden Unterricht.
Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2007
63. Gugel, G: Methoden-Manual „Neues Lernen“. Tausend Vorschläge Für die Schulpraxis.
Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2006
64. Hameyer, U.: Entdeckendes Lernen. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf
Unterrichtsmethoden. 3. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2002
65. Haan, G./Edelstein, W./Eikel, A. (Hrsg.): Qualitätsrahmen Demokratiepädagogik.
Demokratische Handlungskompetenz fördern, demokratische Schulqualität entwickeln.
Pädagogik. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2007
66. Hänsel, D.: Projektmethode und Projektunterricht. In: Dies. (Hrsg.): Projektunterricht.
Weinheim: Beltz 1997
67. Hegenbart, C.: Motivierend und aktivierend. Fächerverbindende Unterrichtswochen in
der Sekundarstufe I. In: Pädagogik. 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz
2011
68. Hentig, H.: Bildung. Ein Essay. Weinheim und Basel: Beltz 2004
69. Heyd, G.: Deutsch lehren. Grundwissen für den Unterricht in Deutech als Fremdsprache.
Frankfurt/M.: Diesterweg 1991
70. Hilliger, E.: Vom Thema zum Projekt. Fächerverbindendes Lernen als Unterrichtsprinzip.
In: Pädagogik. 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz 2011
71. Hilpert, S./Kerner, M./Specht, F./Wagner, D./Weers, D/Reimann, M./Tomaszewski, A:
Schritte 4, Niveau A2/2, Kursbuch+Arbeitsbuch. Ismaning: Hueber Verlag 2005
72. Hilpert, S./Kerner, M./Orth-Chambach, J./Schuemann, A./Specht, F./Gottstein-Schramm,
B./Kraemer-Kienle, I./Reimann, M.: Schritte International 5, Kursbuch+Arbeitsbuch,
Niveau B1/1. Hueber: Ismaning 2005
73. Höfer, C./Madelung, P.: Lehren und Lernen für die Zukunft. Unterrichtsentwicklung in
selbstständigen Schulen. Troisdorf 2006
74. Jäger, O: Projektwoche. Möglichkeiten für eine humane Schule und Gesellschaft.
Neuwied: Luchterhand 1998
75. Jank, W./Meyer, H.: Didaktische Modelle. 3. Aufl. Berlin: Cornelsen 1991
154
76. Kerschensteiner, G.: Die Schule der Zukunft, eine Arbeitsschule. Padernborn: Schöningh
1968
77. Kempfert, E./ Ludwig, M.: Kollegiale Unterrichtsbesuche. Besser und leichter
unterrichten durch Kollegen-Feedback. Weinheim und Basel: Beltz 2008
78. Kiper, H./Mischke, W.: Zum Aufbau von Interaktionskompetenz bei Lehrkräften und
Schülerinnen und Schülern. In: Kraler, C./Schratz, (Hrsg.): Wissen erwerben,
Kompetenzen entwickeln. Münster, New York, München, Berlin: Waxmann 2008
79. Kiper, H./Mischke, W.: Unterrichtsplanung. Weinheim und Basel: Beltz 2009
80. Klippert, H.: Methoden-Training. Übungsbausteine für den Unterricht. 11. Auflage.
Weinheim und Basel: Beltz 2000
81. Klippert,H.: Teamentwicklung im Klassenraum. Übungsbausteine für den Unterricht. 5.
Auflag. Weinheim und Basel: Beltz 2001
82. Koithan, U./Schmitz, H./Sieber, T./Sonntag, R./Ochmann,N.: Aspekte, Mittelstufe
Deutsch, Lehrbuch 1, Niveau B1+. Berlin und Muenchen: Langenscheidt 2007
83. Koithan, U./Schmitz, H./Sieber, T./Sonntag, R.: Aspekte. Arbeitsbuch 1, Niveau B1+.
Berlin und München: Langenscheidt 2007
84. König, E./Volmer, G.: Systematisches Coaching. Handbuch für Führungskräfte, Berater
und trainer. 2. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2003
85. Konrad, K./Traub, S.: Selbstgesteuertes Lernen in Theorie und Praxis. München:
Oldenbourg GmbH. 1999
86. Kossman, L.S: Alltagsdeutsch. Dialoge und Übungen. Moskau: Internationale
Beziehungen 1968
87. Krumm H.J.: Unterrichtsprojekte. In: Fremdsprache Deutsch, Heft 4. Stuttgart: Klett
1991
88. Krumm, H./J.: Zuer Situation der Lehrwerkkritik und Lehrwerkforschung Deutsch als
Fremdsprache. In: Kast, B./Neuner, G. (Hrsg.): Zur Analyse, Begutachtung und
Entwicklung von Lehrwerken fuer den fremdsprachlichen Deutschunterricht. Berlin und
München: Langenscheidt 1994
89. Krumm, H.J.: Sprachenfielfalt im Deutschunterricht. In: Fremdsprache Deutsch. Heft 20.
Stuttgart: Klett 1999
90. Klippert, H.: Planspiele. 10 Spielvorlagen zum sozialen, politischen und methodischen
lernen in Gruppen. Weinheim und Basel: Beltz 2008
91. Kohlhaas, R.: Thema im Unterricht. In: Informationen zur politischen Bildung.
Europäische Union. Nr. 279, 6. Auflage. Bonn 2005
155
92. Koester, J.: Lernaufgaben-Leistungsaufgaben im Deutschunterricht. In: Deutschnterricht.
Heft 5. Braunschweig: Westermann 2008
93. Köker, A./Lemcke, C./Rohrmann, L./Rusch, P./Scherling, T./Sonntag, R.: Berliner Platz,
Lehr- und Arbeitsbuch, Band 3. Berlin und München: Langenscheidt 2005
94. Lange, G.: Lust am Projekt. Deutschdidaktik aktuell 5. Schneider Verlag Hohengehren
GmbH1999
95. Lanz, M./Lunquist-Mong, A.: Mittelpunkt B2, Lehrerhandbuch. Stuttgart: Ernst Klett
Sprachen GmH 2007
96. Lanz, M./Lunquist-Mong, A.: Mittelpunkt C1. Lehrerhandbuch. Stuttgart: Ernst Klett
Sprachen GnmH 2008
97. Legutke, M.: Projektunterricht. In. Bausch, K-R./Christ, H./ Krumm,H-J. (Hrsg):
Handbuch Fremdsprachenunterricht. 5. Aufl. Tübingen und Basel: Franke 2007
98. Lemcke, C./Rohrmann, L./Scherling, T.: Berliner Platz 3. München: Langenscheidt 2002
99. Lindemann, B.: Deutsch als zweite Fremdsprache. In: Fremdsprache Deutsch. Heft 20.
Stuttgart: Klett 1999
100. Lohnenbach, H.: Ideen zum Themenfeld „Pädagogische Förderung der
Persönlichkeitsentwicklung“. In: : Stock, C./Wortmann, E. (Hrsg.): 40 Ideen für den
Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider Verlag Hohengehren GmbH
2007
101. Mattes, W.: Unterrichtsmethoden. II: Praxisband. Frankfurt am Main: Cornelsen 1994
102. Mayer, W.G.: Freie Arbeit in der Primarstufe und in der Sekundarstufe bis zum Abitur.
Heinsberg: Agentur Dieck 1992
103. Mayrhofer, H./Zacharias, W.: Projektbuch asthetisches Lernen. Reinbeck bei Hamburg:
Rohwohl Tachsenbuch Verlag 1997
104. Meyer, H: Unterrichtsmethoden. I: Theorieband. Berlin: Cornelsen 2003
105. Meyer, H: Unterrichtsmethoden. II: Praxisband. Berlin: Cornelsen 2005
106. Moegling, K: Fächerübergreifender Unterricht- Wege ganzheitlichen Lernens in der
Schule. Bad Heilbrunn: Klinkhard 1998
107. Mohr, K.: Methodische Gestaltung des Unterrichts. München, Frankfurt, Berlin,
Hamburg, Essen: List 1996
108. Müller, F.: Selbstämdigkeit fördern und fordern. Handlungsorientierte und praxiserprobte
Methoden für alle Schularten und Schulstufen. Weinheim und Basel: Beltz 2006
109. Müller-Harter, M.: Offener Unterricht-Ein Konzept der kleinen Schritte. In: Prima. Heft
32. München: Duerr und Kesseler 2002
156
110. Müller-Hartmann, A.: Lernen mit E-Mail und Internet. In: Bausch, K.R./Christ,
H./Krumm, H.J. (Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht. 5. Auflage. Tübingen und
Basel: Francke 2007
111. Neber, H.: Kooperatives Lernen. In: Rost, D.H. (Hrsg.): Handwörterbich Pädagogische
Psychologie. 3. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2006
112. Neuner, G.: Perspektiven fuer Deutsch als Fremdsprache nach der Jahrtausendwende. In:
Fremdsprache Deutsch. München- Kassel: Klett 1997
113. Neuner, G.: Lehrwerkforschung-Lehrwerkkritik. In: Kast, B./Neuner, G. (Hrsg.): Zur
Analyse, Begutachtung und Entwicklung von Lehrwerken für den fremdsprachlichen
Deutschunterricht. Berlin und München: Langenscheidt 1994
114. Oelkers, J.: Geschichte und Nutzen der Projektmethode. In: Hänsel, D.:
Projektunterricht. Weinheim: Beltz 1997
115. Oelkers, J: John Dewey und die Pädagogik. Weinheim und Basel: Beltz 2009
116. Pädagogik: Projektunterricht gestalten . Neltz. 60. Jahrgang, Heft 1/Januar. Weinheim:
Beltz 2008
117. Pallasch, W.: Werstattarbeit. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf Unterrichtsmethoden.
Weinheim und Basel: Beltz 2002
118. Perlmann-Balme, M./Schwalb, S./Weers, D: EM Neu Brückenkurs. Niveaustufe B1. 1.
Aufl. Ismaning: Hueber 2006
119. Perlmann-Balme, M./Schwalb, S.: Em Neu, Hauptkurs, Niveau B2. Ismaning: Hueber
2008
120. Petersen, P. (Hrsg.): Der Projektplan. Grundlegung und Praxis von John Dewey und
William Heard Kilpatrick. Weimar: Hermann Böhlhaus Nachfolger 1935
121. Piepho, H.E.: Lernspuren im Alltag Deutsch lernender Grundschulkinder. In: Prim. Heft
23, 8. Regensburg: Verlag Dürr und Kessler 1999
122. Preis, W: Vom Projektstudium zum Projektmanagement. Freiburg im Breisgau:
Lambertus Verlag 1998
123. Pogner, K.H.: Raus aus der Alltagskiste! In: Fremdsprache Deutsch. Heft 4. Stuttgart:
Klett 1991
124. Pütt, H: Projektunterricht und Vorhabengestaltung. Essen: Neue Deutsche Schule
Verlagsgesellschaft GmbH 1982
125. Quetz, J: Framdsprachliches Curriculum. In: Bausch,K-R./ Christ,H./Krumm, H-J.
(Hrsg.): Handbuch Fremdspracheunterricht. 5. Aufl. Tübingen und Basel: Francke Verlag
2007
157
126. Reinmann, G./Mandl, H.: Unterrichten und lernumgebungen gestalten. In: Krapp,
A./Weidenmann, B. (Hrsg.): Pädagogische Psychologie. Weinheim und Basel: Beltz
2006
127. Roche, J: Fremdsprachenerwerb Fremdsprachendidaktik. Handlungsbezogener
Unterricht. Tübingen und Basel: Francke Verlag 2005
128. Röseler, R: Voraussetzungen und Vorbereitung projektorientierten Lernens. In:
Geisler,W/Scholz, D./Schweim, L.: Projektorientierter Unterricht. 2. Aufl. Weinheim
und Basel: Beltz Verlag 1978
129. Schaller, R.: Das große Rollenspiel-Buch. Grundtechniken, Anwendungsformen,
Praxisbeispiele. 2. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz Verlag 2001
130. Schaub, H./Zenke, K: Wörterbuch Pädagogik. 6. Aufl. München: dtv 2004
131. Schawerdaschwili, E.: Zur Grundlegung eines Curriculums für den
Deutschunterricht in Georgien. München: LIT Verlag 2000
132. Sliwka, A./Frank, S./Grieshaber, C: Demokratisches Sprechen. In: Edelstein, W./Frank,
S./Sliwka, A (Hrsg.): Praxis Demokratiepädagogik. Weinheim und Basel: Beltz Verlag
2009
133. Stahl, E.: Dynamik in Gruppen. Handbuch der Gruppenleitung. Weinheim und Basel:
Beltz 2007
134. Schlemminger, G./Brysch,T./Schewe M.: Pädagogische Konzepte für einen
ganzheitlichen DaF-Unterricht. Berlin: Cornelsen 2000
135. Schnack, J.: Fächerverbindendes Lernen. Von den Grenzen der Fächer und der Lust, sie
zu überschreiten. In: Pädagogik. 63. Jahrgang, Heft 7-8/Juli-August. Weinheim: Beltz
2001
136. Schrieverhoff, C.: Waldorfpädagogik- eine Alternative? In: Stock, C./Wortmann, E.
(Hrsg.): 40 Ideen für den Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider
Verlag Hohengehren GmbH 2007
137. Schwerdtfeger, I.: Sozialformen:Überblick. In: Bausch, K.R./Christ, H./Krumm, H.J.
(Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht, 5. Auflage. Tübingen und Basel: Francke
2007
138. Struck, P: Projektunterricht. Stuttgart: Kohlhammer 1980
139. Tenorth/Tippelt (Hrsg).: Lexikos Pädagogik. Weinheim und Basel: Beltz 2007
140. Terhart, E.: Lehr-Lern-Methoden. Eine Einführung in Probleme der methodischen
Organisation von Lehren und Lernen. Weinheim/München: Juventa-Verlag 1989
158
141. Vaupel, D.:Wochenplanarbeit. In: Wiechmann, J. (Hrsg.): Zwölf Unterrichtsmethoden.
3. Auflage. Weinheim und Basel: Beltz 2002
142. Wahrig-Burfeind (Hrsg.): Wahrig. Deutsches Woerterbuch. 8. vollständig neu bearbeitete
und aktualisierte Auflage. Gütersloh/München: Bertelsmann, Wissen Media Verlag
GmbH 2006
143. Weinert, F.E.: Guter Unterricht ist ein Unterricht5, in dem mehr gelernt als gelehrt wird.
In: Freund, J./Gruber, H./Weidinger, W. (Hrsg.): Guter Unterricht- Was ist das? Aspekte
von Unterrichtsqualität. Wien: Pädagogischer Verlag 1998
144. Wellenreuther, M.: Grundlagen der Schulpädagogik. Lehren und Lernen- aber wie?
Empirisch-exemplarische Forschungen zum Lehren und Lernen im Unterricht. Band 50.
4. Auflage. Schneider Verlag Hohengehren GmbH 2008
145. Wicke, R.E.: Vom Text zum Projekt. Berlin: Cornelsen 1997
146. Wicke, R.E: Aktiv und kreativ lernen. Projektorientierte Spracharbeit im Unterricht.
Deutsch als Fremdsprache. 1. Auflage. Ismaning: Hueber Verlag 2004
147. Wicke, R.E: Kontakte knüpfen. Fernstudieneinheit 9. München: Langenscheidt 1995
148. Wicke, R.E.: Schüler- und Klassenkonferenz. In: Bausch, K.R./Christ, H./Krumm, H.J.
(Hrsg.): Handbuch Fremdsprachenunterricht. 5. Auflage.Tübingen und Basel: Francke
2007
149. Winter, F.: Schüler lernen Selbsrbewertung. Ein Weg zur Veränderung der
Leistungsbeurteilung und des Lernens. Frankfurt a. M.: Lang 1991
150. Winter, F.: Person-Prozess-Produkt. Das Portfolio und der Zusammenhang der Aufgaben.
In: Friedrich Jahresheft XXI: Aufgaben. Lernen fördern- Selbstständigkeit entwickeln.
Seelze: Friedrich Verlag 2003
151. Winter, F.: Leistungsbewertung. Eine neue Lernkultur braucht einen anderern Umgang
mit Schülerleistungen. Schneider Verlag Hohengehren 2004
152. Winkler, B./Kaufmann, S.: Projektarbeit im DaZ-Unterricht. In: : Fortbildung für
Kursleitende Deutsch als Fremdsprache. Unterrichtsplanung und Durchführung. Band 3.
Ismaning: Hueber 2008
153. Witt, D.: Die Leitfrage weist den Weg. Fächerverbindender Unterricht im Lernbereich.
IN: Pädagogik, 63. Jahrgang, Heft 7-8-/Juli-August. Weinheim: Beltz 2011
154. Wöll, G: Handeln: Lernen durch Erfahrung. Handlungsorientierung und
Projektunterricht. Band 23. Schneider Verlag Hohengeheren GmbH 2004
159
155. Wortmann, E.: Projekt: Orte der Kinder. In: Stock, C./Wortmann, E. (Hrsg.): 40 Ideen für
den Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider Verlag Hohengehren
GmbH 2007
156. Wortmann, E.: Schule als Leben oder Leben als Schule. Einführung in Grundprobleme
institutionalisierter Lehr-lernprozesse. In: Stock, C./Wortmann, E. (Hrsg.): 40 Ideen für
den Pädagogikunterricht. Didactica Nova. Band 16. Schneider Verlag Hohengehren
GmbH 2007
157. Dewey, J.: Democracy and education. New York: Macmilian/Mineola, NY: Dover
Publications 1916/2004
158. Dewey, J.: How we think. Boston: Heath 1933
159. Thomas, J.W.: A review of research in project-based learning. San Rafael: Autodesk
Foundation 2000
160. Берхина, А.Я/ Елинсон, В. Б./ Король, Т. И./Стендер, Г. М.: Учебник немецкого
языка. Часть 1. Москва; Внешторгиздат 1965
161. Ротенберг, В. А.: Педагогическая деятельность и взгляды Н. К. Крупской. История
педагогики. Под редакцией М. Ф. Шабаевой. Москва «Просвещение» 1981
162. Кольский,. М.И./Штаинмец Л.М.: Практикум устной и письменной речи на
немецком языке. Часть 2. Москва: Высшая школа 1968.
163. Шабаева, М. Ф.: Педагогическая деятельность и теория А. С. Макаренко. История
педагогики. Под редакцией М. Ф. Шабаевой. Москва «Просвещение» 1981
160
internet-gverdebi:
1. www.bpb.de
2. www.blk-demokratie.de
3. www.cornelsen.de/studio-d
4. www.degede.de
5. www.de.schola-21.de
1. www.deutsch-perfekt.com
2. www.d-unterricht.de
3. www.fritz-zaugg.com
4. www.kooperatives-lernen.de
5. www.langenscheidt.de/aspekte
6. www.passwort-deutsch.de
7. www.praxisgeschichte.de
8. www.praxispolitik.de
9. www.hueber.de/Ziel
161
dDa n a r T i 1
162
dDa n a r T i 2
163