PÕDRALA VALLA - Elektrooniline Riigi Teataja · Majandusprognoos Riigi tasand Eesti sisemajanduse...
Transcript of PÕDRALA VALLA - Elektrooniline Riigi Teataja · Majandusprognoos Riigi tasand Eesti sisemajanduse...
KINNITATUD
Põdrala Vallavolikogu
13.10.2016 määrus nr. 11
PÕDRALA VALLA
EELARVESTRATEEGIA 2017 – 2021
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
2
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ......................................................................................................................................3
2. EELARVESTRATEEGIA OLEMUS ............................................................................................................3
3. PÕHITEGEVUSE TULUDE ÜLEVAADE JA PROGNOOS ..........................................................................5
4. PÕHITEGEVUSE KULUDE ÜLEVAADE JA PROGNOOS ..........................................................................6
5. INVESTEERINGUTE KAVANDAMINE ................................................................................................... 8
6. KOHUSTUSTE PLANEERIMINE ............................................................................................................. 8
7. FINANTSDISTSIPLIIN.......................................................................................................................... 10
8. KOKKUVÕTE ............................................................................................................................ 10
LISA 1 Põdrala valla eelarvestrateegia 2017-2021 ................................................................................ 11
LISA 2 Põdrala valla eelarvestrateegia valdkonniti 2017-2021 ............................................................ 13
LISA 3 Põdrala valla strateegia vorm koond 2017-2021 ....................................................................... 15
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
3
Sissejuhatus
Eelarvestrateegia olemus
Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavast tulenev finantsplaan, mis
seob valla prioriteedid, vajadused ja võimalused ning annab rahalised orientiirid kavandatud
tegevuste realiseerimisteks. Eelarvestrateegia koostatakse vähemalt neljaks eelseisvaks
eelarveaastaks. Põdrala valla eelarve on kassapõhine, seega eelarvestrateegia koostamisel
on lähtutud kassapõhisest arvestusmetoodikast.
Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse järgmistest põhietappidest: põhitegevuse tulude ja –kulude prognoosimine; valdkondade kulude proportsioonide arvestamine; investeerimis- ja finantseerimistegevuse vajaduse planeerimine; finantsdistsipliini meetmete täitmise tagamine. Valla eelarvestrateegia elluviimine toimub valitsemisala arengu- ja tegevuskavade kaudu. Eelarvestrateegia lähtealused: omavalitsust reguleerivad õigusaktid ja lepingud, Riigi eelarvestrateegia 2017-2020, Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadprognoos, Eesti Panga majandusprognoosid. Eelarvestrateegias arvestatud põhimõtted: plaanid on konservatiivsed ja jätkusuutlikud- ainus arvestatav eelarveline kate uutele tegevustele on prioriteetide ümbervaatamine valdkondade siseselt; eelarvedistsipliini ja otsustusprotsessi selguse mõttes tehakse vajalikud strateegilised otsused eelarvestrateegia koostamisel kord aastas; eelarveaasta keskel võimalik ülelaekumine jäetakse investeeringuteks.
Prognoosi eeldused: Põdrala valla elanike arv küll väheneb, aga maksumaksjate osakaal ja keskmine brutopalk suureneb; maamaksu laekumine jääb samale tasemele; kaupade ja teenuste müügist saadav tulu planeeritud samale tasemele; ühinemistoetust eraldatakse perioodil 2017-2019. aastal (2017. aastal ¼ summast,2008. aastal ½ summast ja 2019. aastal ¼ summast). 2017. aasta toetus 75 000 eurot suunatakse põhitegevuse kuludesse, millest tasutakse hüvitised, 2018. aasta 150 000 eurot ja 2019. aasta 75 000 eurot kasutatakse investeeringute toetuseks. Majandusprognoos Riigi tasand Eesti sisemajanduse koguprodukt rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadprognoosi kohaselt 2016. aastal 2% ja edasi ligikaudu 3%. 2020. aastast hakkab kasvutempo aeglustuma eelkõige töötajate arvu vähenemise tõttu. Majanduskasvu vedajaks jääb sisenõudlus, kuid ekspordi mõju peaks suurenema. Tarbijakindlus hakkab tõusma 2017. aastast. Olukord tööturul on palgatöötajatele endiselt soodne- palgakasv on kiirem kui hinnatõus. Tarbimise kasv hakkab aeglustuma seoses hinnatõusu kiirenemisega ning hõivatute arvu oodatava vähenemise tõttu prognoosiperioodi viimastel aastatel. 2016.
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
4
aastast kasvab palgatulu 5-5,5%. Tööjõu süvenev nappus võib palgakasvu siiski kiirendada prognoositust enam. Töötuse määr hakkab tõusma ja prognoosiperioodi lõpuks võib jõuda 10% lähedale. 2014. aastal pidurdus tarbijahindade tõus ja 2015. aastal oli tarbijahinnaindeks negatiivne. Riigipoolsed kavandatavad meetmed, toiduainete ja naftahindade hinnalanguste peatumine ja võimalik tõusutrend järgnevatel perioodidel kiirendab alates 2017. aastast tarbijahindade tõusu. Eeldusel, et toorainehindade suuremaid kõikumusi ei esine, stabiliseerub tarbijahindade tõus prognoosiperioodi lõpus 2,8% juurde. Tabel 1 Majandusprognoos näitajate kaupa (Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadprognoos)
2015 2016 2017 2018 2019 2020
SKP reaalkasv 1,1 2 3 3,3 3 2,8 Tarbijahinnaindeks -0,5 0,3 2,7 2,9 2,8 2,8 Tööhõive kasv 2,6 -0,9 -0,1 -0,3 -0,2 0 Tööpuuduse määr 6,2 6,6 7,6 8,8 9,7 9,8 Keskmine palk 1 065 1 117 1 170 1 234 1 305 1 376 Palga nominaalkasv 6 4,9 4,7 5,5 5,7 5,5 Palga reaalkasv 6,5 4,5 2,0 2,5 2,9 2,6
KOV tasand Põdrala vald on suutnud ka majandussurutiste aastatel hoida põhitegevuse tulude ja kulude tasakaalu. Elanike arv on viimastel aastatel vähenenud. Põdrala valla elanike arv seisuga 01.01.2016 oli 762 inimest (01.01.2015 seisuga 786 inimest).Peale elanikkonna suuruse on olulised tegurid valla arengus tulumaksu laekumist mõjutavad elemendid nagu valla maksumaksjate arv ja keskmine brutopalk. 2015. aastal oli 37,86% elanikest maksumaksjad, 2016. aastal oli 40,42%. Keskmine brutopalk Põdrala vallas 2013. aastal oli 797 eurot, 2014. aastal 851 eurot, 2015. aastal 907 eurot. Koostatud prognooside põhjal suurenevad Põdrala valla tulud 2021-ks aastaks ca 1,5%. Kuna suurem osa eelarve kasvust on tingitud inflatsioonist, on oluline ka kulude pidev jälgimine, tagamaks nende kasvu inflatsiooniga võrreldaval määral või väiksemas ulatuses. Täiendavast laekumisest oluline osa kasutatakse olemasolevate tegevuste hinnatõusu finantseerimiseks. Tabel 2 Põdrala valla elanike arv 2007-2016:
Aasta Kokku elanikke
Sh lapsed 0-6
Sh lapsed 7-18
Sh tööealised
Sh vanurid 65-…
01.01.2007 937 56 151 548 182
01.01.2008 921 54 152 536 179
01.01.2009 902 54 135 534 179
01.01.2010 890 54 128 529 179
01.01.2011 873 47 133 514 179
01.01.2012 854 48 114 519 173
01.01.2013 820 42 102 505 171
01.01.2014 816 46 91 502 177
01.01.2015 786 38 84 486 178
01.01.2016 762 33 80 470 179
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
5
Tabel 3 Põdrala valla andmed TSD- alusel:
2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Elanike arv 890 873 854 820 816 786 762
Maksumaksjate arv 287 294 302 296 305 309 308
Keskmine sissetulek 636 688 728 797 851 907 950
Tulumaksu laekumine
253244 285981 306731 315695 352186
397000
435500 (prognoos)
Põhitegevuse tulude ülevaade ja prognoos KOFSi järgi jagunevad tulud põhitegevuse ja investeerimistegevuse tuludeks. Põhitegevuse tulude alla kuuluvad kõik maksutulud, kõik tulud kaupade ja teenuste müügist, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised toetused ja muud tegevustulud. Põhitegevuse tulude kasv on prognoositud tarbijahinna indeksi alusel. Enamus kasvust tuleneb füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurenemisest ja riigi poolt antavast toetusfondist. Enim mõjutavad tulumaksu laekumist maksumaksjate arv ja keskmine palk ning riigipoolsed tulumaksu jaotusmetoodika muutmised. Kohalikele omavalitsustele eraldatav tulumaksuosa oli 2012 aastal 11,4% brutopalgast, 2013 aastal 11,57% ja 2014. aastast on 11,6% brutopalgast. Aastatel 2017-2021 kasvavad Põdrala valla põhitegevuse tulud kogu perioodi vältel keskmiselt ca 1,5%. Põhitegevuse tulude kasv tuleneb peamiselt maksutulude kasvust- planeeritava tulumaksu laekumisest ja aastatel 2017-2019 laekub ka vallale ühinemistoetus (2017. aastal ¼ makstavast summast, 2018. aastal ½ makstavast summast, 2019. aastal ¼ makstavast summast). Tulumaks moodustab suurema osa Põdrala valla põhitegevuse tuludest. Tulumaksu kasvuks 2016. aastast kuni 2021. aastani on prognoositud keskmiselt 4%. Põhiline kasv tuleb läbi palgataseme ja maksumaksjate arvu tõusu. Tabel 4 Tulumaksu laekumine Põdrala vallas 2007-2016 (eurodes): Kuu 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
jaanuar 51 589 28 586 25 640 24 202 25 311 29 802 29 680 34 158 35 725 40 520
veebruar 20 650 21 342 22 150 17 752 18 581 20 183 22 097 23 782 27 590 29 740
märts 19 620 21 377 20 588 20 164 22 433 26 362 22 348 25 638 32 362 30 306
aprill 21 494 25 894 23 606 19 917 21 553 22 721 24 432 28 142 29 257 31 995
mai 26 785 22 654 21 518 19 438 34 213 24 404 25 171 28 560 33 764 34 241
juuni 27 452 28 206 20 659 19 742 22 681 23 452 26 792 27 522 30 208 51 149
juuli 21 816 32 619 28 625 26 202 28 519 33 505 31 460 33 439 38 689 38 691
august 24 662 25 744 23 448 24 452 24 044 27 300 27 192 32 582 34 466 37 450
september 24 615 22 597 19 613 18 405 21 737 22 707 25 458 25 529 29 152 30 333 prognoos
oktoober 22 784 22 463 17 356 19 123 19 167 24 032 26 559 31 550 36 370 37 825 prognoos
november 24 718 23 804 20 198 19 523 23 949 25 956 27 448 30 846 36 375 38 556 prognoos
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
6
detsember 25 283 36 104 20 489 24 325 23 773 26 307 27 058 30 438 33 042 34 694 prognoos
Kokku 294475 311389 263889 253244 285981 306731 315695 352186 397000 435500 prognoos
Maamaksu puhul on Põdrala vald arvestanud alates 2013. aastal kehtima hakanud seadusmuudatuste mõjusid ning sellest tulenevalt prognoosinud ka maamaksu laekumised. Maa maksustamise suuruse muutumisega ei ole tulude prognoosimisel arvestatud. Kaupade ja teenuste müügist laekuvaid tulusid on vähendatud, kuna 2017. aastast ei laeku valla eelarvesse enam tulusid vee- ja kanalisatsiooni müügist. Toetuste eraldamise aluseks on arvestusliku keskmise tegevuskulu ja arvestuslike tulude vahe. Vahe kaetakse kehtestatud koefitsiendi ulatuses. Tasandusfondi eraldis sõltub riigieelarves tasandusfondi arvatud vahendite kogumahust ning KOV-se näitajatest. Tasandusfondi peamine eesmärk on tasandada kohalike omavalitsuste omavahelisi võimalusi kulude tegemisel. Toetused laekuvad põhiliselt riigieelarvest. 2017-2019. aastatel laekub eelarvesse ka ühinemistoetus Muud tegevustulud on planeeritud samas suurusjärgus. Joonis 1 Põhitegevuse tulud aastatel 2016-2021
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Muud tegevustulud
Saadavad toetused
Kaupade ja teenuste müük
Maksutulud
4. Põhitegevuse kulude ülevaade ja prognoos Põhitegevuse kuludena käsitletakse eelarvestrateegiast tulenevalt KOFS-i regulatsioonist järgmisi kulusid: toetused tegevuskuludeks, muud tegevuskulud. Eelarvestrateegia perioodil iseloomustavad Põdrala valla põhitegevuse kulusid järgmised asjaolud:
alates 2016. aastast kulude prognoositav kasv keskmiselt 1,5%;
strateegiasse planeeritud personalikulude kasvu keskmiselt 1,2%;
reservfondi mahuks on keskmiselt 1,1% põhitegevuse tulude mahust.
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
7
Joonis 2 Põhitegevuse kulud aastatel 2016-2021.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Muud kulud
Majandamiskulud
Personalikulud
Antavad toetused
Joonis 3 Põhitegevuse kulude osatähtsuste dünaamika valdkonniti aastatel 2016-2021.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Sotsiaal, tervishoid
Haridus
Kultuur, noorsootöö, sport
Keskkonnakaitse
Majandus
Üldvalitsemine
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
8
Põhitegevuse tulem (põhitegevuse tulude ja kulude vahe) on Põdrala vallal strateegia perioodil ca 42 703 eurot kuni 95 213 eurot aastas. Tulude positiivset vahet kasutatakse investeeringute finantseerimiseks, samuti olemasolevate laenude tasumiseks.
5. Investeeringute kavandamine Investeerimiskava aluseks on Põdrala valla arengukava ja Helme valla, Hummuli valla, Põdrala valla ja Tõrva linna ühinemisleping. Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest ning
investeerimistegevuse kuludest. Investeerimistegevuse eelarve on kogu strateegia perioodil
negatiivne ehk investeerimistegevuse kulud ületavad investeerimiseks saadavaid tulusid.
Negatiivset investeerimistegevuse tulemit võimaldab positiivne põhitegevuse tulem.
Investeeringute finantseerimiseks on võimalik kasutada kolme allikat: omavahendeid,
laenude võtmist ning toetuseid. Üldjuhul nõuavad toetused ka omaosaluse olemasolu.
Investeeringute rahastuse allikad jagunevad sihtfinantseerimisteks, kaasatud laenudeks, muudeks vahenditeks ja omavahenditeks. Enamuse kavas olevate investeeringute elluviimine sõltub täiendavate vahendite leidmisest. Investeerimistegevus saab olla nii suur, kui palju on võimalik selleks vahendeid saada. Eelarvestrateegia perioodil on Põdrala vallal plaanis järgmised tähtsamad investeerimisprojektid:
2018. aastal Riidaja mõisapargi rekonstrueerimine ja atraktiivsuse suurendamine (64 tuh eurot);
2019-2020. aastal Pikasilla puhkeala paatide slipi ehitamine, haljastus ja valgustusprojekti elluviimine (89 tuh eurot);
2017-2020. aastal Riidaja Mõisakompleksi rekonstrueerimise jätkamine (295 tuh eurot);
2017-2020. aastal Leebiku, Rulli ja Pikasilla küla välisvalgustuse rekonstrueerimine (85 tuh eurot);
2018.aastal Riidaja kultuurimaja rekonstrueerimise jätkamine (30 tuh eurot);
2021. aastal Gerdruta kirik-kabeliga seotud projektid (60 tuh eurot);
2017-2019. aastal Riidaja kooli infotehnoloogia uuendamine, võimla katuse soojustamine (40 tuh eurot);
2017-2021. aastal Põdrala valla teede renoveerimine (150 tuh eurot);
2017. aastal Riidaja pargi tiigi puhastus koos veevõtukoha rajamisega (15 tuh eurot);
2017-2021. aastal Riidaja mõisa abihoonete rekonstrueerimine (65 tuh eurot);
2019. aastal sotsiaalkorterite sisustamine ja remontimine Pikasillas ja Riidajas (20 tuh eurot);
2021. aastal Riidaja-Lõve kergliiklustee rajamine( 100 tuh eurot);
2017-2021. aastal jätkata osalemist hajaasustus programmis (omaosalus 50 tuh eurot).
Kuna arengukavas on valla täpsem investeeringute kava lisatud, siis eelarvestrateegias on seda käsitletud kokkuvõtlikult.
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
9
Võimalikud ühinemistoetusest rahastatavad ühisobjektid strateegia perioodil 2018-2019. aastal:
Ujula-õpilaskodu rajamine Tõrva Gümnaasiumi juurde;
Kergliiklusteede võrgustiku väljaarendamine. Kõik suuremad projektid on planeeritud teostada fondidest saadavate toetuse kaasabil. Joonis 4 Investeeringute dünaamika valdkonniti aastatel 2016-2021.
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Sotsiaal, tervishoid
Haridus
Kultuur, noorsootöö, sport
Keskkonnakaitse
Majandus
Üldvalitsemine
Finantstulud ja –kulud sisaldavad endas peamiselt intressitulusid ja –kulusid. Kuna strateegia perioodil on planeeritud võlakoormuse suurenemine, suurenevad ka valla poolt tasutavad intressimaksed.
6. Kohustuste planeerimine
Põdrala valla netovõlakoormus on eelarvestrateegia perioodil aastatel 2016-2021 lubatud 60% põhitegevuse tuludest. Tagatud on piisav finantssuutlikus võimalike tulevaste projektide omafinantseerimiseks. Strateegia perioodil on kavandatud investeeringute finantseerimise vajaduse tõttu võtta laenu. Uue laenu võlakohustuse võtmine on planeeritud Leebiku välisvalgustuse projektiks ja Riidaja kooli võimlaosa katuse soojustamiseks. Tabel 3 Laenukohustused aastatel 2016-2021
Laenukohustused 2016-2021
2016 2017 2018 2019 2020 2021
Kohustuse 85 000 30 000 0 0 0 0
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
10
võtmine
Kohustuse tasumine
-6 532 -7 763 -8 500 -2 000 -2 000 -2 000
Intress -1 300 -1 000 -800 -500 -500 -724
Kohustuse jääk -101 474 -123 711 -115 211 -113 211 -111 211 -109 211
7. Finantsdistsipliin
Põdrala vald on jätkusuutlik. Valla maksevõime on piisav, et suuta tagada kohustuste katmine ning tagada olemasolevate teenuste osutamine senises mahus. Finantsperioodil suudetakse eraldada vajalikku omafinantseeringut investeerimisprojektidele. Põdrala valla finantsvõimekus aastatel 2016-2021 vaata lisa 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsdistsipliini hinnatakse eelkõige järgmise kahe näitaja alusel:
1. põhitegevuse tulem, mis peab olema vähemalt 0 või positiivne;
Põdrala vallavalitsus
Täitmine 2015 aasta
Eelarve 2016 aasta
Prognoos 2017
Prognoos 2018
Prognoos 2019
Prognoos 2020
Prognoos 2021
Põhitegevuse tulud kokku 778 959 778 017 870 213 813 873 829 273 831 273 833 273
Põhitegevuse kulud kokku 655 408 716 262 775 000 771 170 771 170 771 170 771 170
Põhitegevuse tulem 123 552 61 755 95 213 42 703 58 103 60 103 62 103
2. netovõlakoormus, mis ei tohi olla suurem kui põhitegevuse tulude ja põhitegevuse
kulude kuuekordne vahe. Kui see vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest
Põdrala vald on eelarvestrateegia koostamisel kinni pidanud eelarve distsipliini nõudvatest piirmääradest. Põdrala vald ei ole laenude netovõlakoormust ületanud.
8. Kokkuvõte
Eelarvestrateegia dokumendi puhul saab teha järgmised põhijäreldused: 1. Alates 2017. aasta sügisest moodustub neljast omavalitsusest (Tõrva linn, Helme vald,
Hummuli vald, Põdrala vald) uus vald seepärast on eelarvestrateegia tegemisel põhirõhk pandud investeeringute kavandamisele.
2. Eelarvestrateegia tegemisel on arvestatud ühinemistoetusega. 2017. aastal välja makstud ühinemistoetust kasutatakse kompensatsioonide väljamaksmiseks ja muudeks majanduskuludeks. 2018-2019. aastal väljamakstud ühinemistoetust kasutatakse investeeringuteks mis on kirjas ühinemislepingus ja Põdrala valla arengukavas.
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
11
Lisa 1 Põdrala valla eelarvestrateegia 2017-2021
Põdrala vald 2015
täitmine
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 778 959 778 017 870 213 813 873 829 273 831 273 833 273
Maksutulud 451 453 502 550 520 500 539 160 554 560 556 560 558 560
sh tulumaks 397 000 448 550 466 500 485 160 500 560 502 560 504 560
sh maamaks 54 453 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000 54 000
sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 0
Tulud kaupade ja teenuste müügist 23 111 16 992 15 000 15 000 15 000 15 000 15 000
Saadavad toetused tegevuskuludeks 304 301 258 455 334 613 259 613 259 613 259 613 259 613
sh tasandusfond 102 168 82 113 82 113 82 113 82 113 82 113 82 113
sh toetusfond 196 000 174 827 176 000 176 000 176 000 176 000 176 000
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 6 133 1 515 76 500 1 500 1 500 1 500 1 500
Muud tegevustulud 94 20 100 100 100 100 100
Põhitegevuse kulud kokku 655 408 716 262 775 000 771 170 771 170 771 170 771 170
Antavad toetused tegevuskuludeks 77 380 103 255 103 200 103 200 103 200 103 200 103 200
Muud tegevuskulud 578 027 613 007 671 800 667 970 667 970 667 970 667 970
sh personalikulud 336 796 360 016 396 900 380 000 380 000 380 000 380 000
sh majandamiskulud 241 081 252 881 265 500 278 770 278 770 278 770 278 770
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed
sh muud kulud 151 110 9 400 9 200 9 200 9 200 9 200
Põhitegevuse tulem 123 552 61 755 95 213 42 703 58 103 60 103 62 103
Investeerimistegevus kokku -89 035 -201 512 -145 980 -70 180 -59 980 -82 480 -71 804
Põhivara müük (+) 100 0 0 0 0 0 0
Põhivara soetus (-) -87 189 -195 000 -145 000 -344 000 -240 000 -445 000
-276 100
sh projektide omaosalus -75 615 -195 000 -135 000 -59 400 -49 500 -72 000 -61 100
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 11 575 10 000 10 000 284 600 190 500 373 000 215 000
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -13 136 -15 230 -10 000 -10 000 -10 000 -10 000 -10 000
Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0
Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0
Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0
Antavad laenud (-) 0 0
Finantstulud (+) 13 18 20 20 20 20 20
Finantskulud (-) -398 -1 300 -1 000 -800 -500 -500 -724
Eelarve tulem 34 516 -139 757 -50 767 -27 477 -1 877 -22 377 -9 701
Finantseerimistegevus -6 532 78 468 22 237 -8 500 -2 000 -2 000 -2 000
Kohustuste võtmine (+) 0 85 000 30 000 0 0 0 0
Kohustuste tasumine (-) -6 532 -6 532 -7 763 -8 500 -2 000 -2 000 -2 000
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 27 985 -61 289 -28 530 -35 977 -3 877 -24 377 -11 701
Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 165 751 104 462 75 932 39 955 36 078 11 701 0
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 23 006 101 474 123 711 115 211 113 211 111 211 109 211
sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses
sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0
Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 47 780 75 257 77 134 99 511 109 212
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
12
Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 5,5% 9,2% 9,3% 12,0% 13,1%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 741 309 466 810 571 278 488 324 497 564 498 764 499 964
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 95,2% 60,0% 65,6% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 741 309 466 810 523 498 413 067 420 430 399 253 390 752
E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0 0
Põhitegevuse tulude muutus - 0% 12% -6% 2% 0% 0%
Põhitegevuse kulude muutus - 9% 8% 0% 0% 0% 0%
Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,19 1,09 1,12 1,06 1,08 1,08 1,08
Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
Riidaja Mõisakomp: etik,fasaad, peasissekäik jne. (TA 06 ) 0 25 000 0 0 270 000 0
sh toetuse arvelt 0 243 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 25 000 27 000
Välisvalgustuse rekonstrueerimistööd -Riidaja, Leebiku (TA 06) 65 000 15 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 65 000 15 000
Valla teede rekonstrueerimine (TA 04) 35 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000
sh toetuse arvelt 0
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 35 000 30 000 30 000 30 000 30 000 30 000
Riidaja mõisapargi rekonstrueerimine (TA 05) 0 0 64 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 57 600
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 6 400
Riidaja Kultuurimaja rekonstrueerimine (TA 08) 25 000 0 30 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 27 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 25 000 3 000
Mõisa sepikoja, tõllakuuri rekonstrueerimine (TA 06) 30 000 15 000 0 0 0 50 000
sh toetuse arvelt 45 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 000 15 000 0 5 000
Pikasilla Puhkeala rekonst. tööd ( paatide vettelaskmiskohad (TA 08) 0 0 0 25 000 64 000 0
sh toetuse arvelt 0 22 500 57 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 2 500 7 000
Riidaja Kooli investeeringud (katuse soojustamine, infotehnoloogia uuendam. (TA 09) 5 000 20 000 0 20 000 0 0
sh toetuse arvelt 0 18 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 20 000 0 2 000
Riidaja -Lõve kergliiklustee ehitus (TA 04) 0 0 0 0 0 100 000
sh toetuse arvelt 0 85 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 0 0 15 000
Muud projektid 40 000 40 000 220 000 165 000 81 000 96 100
sh toetuse arvelt 10 000 200 000 150 000 73 000 85 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 40 000 30 000 20 000 15 000 8 000 11 100
KÕIK KOKKU 195 000 145 000 344 000 240 000 445 000 276 100
sh toetuse arvelt 0 10 000 284 600 190 500 373 000 215 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 195 000 135 000 59 400 49 500 72 000 61 100
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
13
Lisa 2 Põdrala valla eelarvestrateegia valdkonniti 2017-2021
Põdrala vald 2015
täitmine
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
01 Üldised valitsussektori teenused 117 961 120 855 139 900 139 700 139 400 139 400 139 624
Põhitegevuse kulud 107 726 120 855 138 900 138 900 138 900 138 900 138 900
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 107 726 120 855 138 900 138 900 138 900 138 900 138 900
Investeerimistegevuse kulud 10 235 0 1 000 800 500 500 724
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 10 235 0 1 000 800 500 500 724
02 Riigikaitse 0 0 0 0 0 0 0
Põhitegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 0
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 0
03 Avalik kord ja julgeolek 88 300 300 300 300 300 300
Põhitegevuse kulud 88 300 300 300 300 300 300
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 88 300 300 300 300 300 300
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0
04 Majandus 69 797 101 400 114 100 124 100 124 100 125 750 224 100
Põhitegevuse kulud 30 856 63 400 74 100 74 100 74 100 74 100 74 100
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 30 856 63 400 74 100 74 100 74 100 74 100 74 100
Investeerimistegevuse kulud 38 941 38 000 40 000 50 000 50 000 51 650 150 000
sh saadud toetuste arvelt 10 954 0 10 000 10 000 9 500 11 650 100 000
sh muude vahendite arvelt 27 987 38 000 30 000 40 000 40 500 40 000 50 000
05 Keskkonnakaitse 21 057 40 545 22 300 87 100 31 800 42 800 22 300
Põhitegevuse kulud 15 193 20 545 22 300 22 300 22 300 22 300 22 300
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 15 193 20 545 22 300 22 300 22 300 22 300 22 300
Investeerimistegevuse kulud 5 864 20 000 0 64 800 9 500 20 500 0
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 58 400 7 000 10 250 0
sh muude vahendite arvelt 5 864 20 000 0 6 400 2 500 10 250 0
06 Elamu- ja kommunaalmajandus 23 339 124 610 79 100 76 900 54 600 342 950 74 100
Põhitegevuse kulud 20 468 17 080 24 100 24 100 24 100 24 100 24 100
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 20 468 17 080 24 100 24 100 24 100 24 100 24 100
Investeerimistegevuse kulud 2 871 107 530 55 000 52 800 30 500 318 850 50 000
sh saadud toetuste arvelt 988 0 0 47 500 23 500 291 850 45 000
sh muude vahendite arvelt 1 883 107 530 55 000 5 300 7 000 27 000 5 000
07 Tervishoid 960 1 175 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200
Põhitegevuse kulud 960 1 175 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 960 1 175 1 200 1 200 1 200 1 200 1 200
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
14
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 0 0 0 0 0 0 0
08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 127 811 131 398 141 220 287 620 221 220 165 220 187 320
Põhitegevuse kulud 92 767 97 398 101 220 101 220 101 220 101 220 101 220
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 92 767 97 398 101 220 101 220 101 220 101 220 101 220
Investeerimistegevuse kulud 35 044 34 000 40 000 186 400 120 000 64 000 86 100
sh saadud toetuste arvelt 3 000 0 0 168 700 115 000 59 250 70 000
sh muude vahendite arvelt 32 044 34 000 40 000 17 700 5 000 4 750 16 100
09 Haridus 298 311 301 041 323 929 300 099 320 099 300 099 300 099
Põhitegevuse kulud 298 311 296 041 303 929 300 099 300 099 300 099 300 099
sh saadud toetuste arvelt 127 901 123 029 123 029 123 029 123 029 123 029 123 029
sh muude vahendite arvelt 170 410 173 012 180 900 177 070 177 070 177 070 177 070
Investeerimistegevuse kulud 0 5 000 20 000 0 20 000 0 0
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 17 500 0 0
sh muude vahendite arvelt 0 5 000 20 000 0 2 500 0 0
10 Sotsiaalne kaitse 96 807 106 468 108 951 108 951 128 951 108 951 108 951
Põhitegevuse kulud 89 039 99 468 108 951 108 951 108 951 108 951 108 951
sh saadud toetuste arvelt 45 564 24 751 24 750 24 750 24 750 24 750 24 750
sh muude vahendite arvelt 43 475 74 717 84 201 84 201 84 201 84 201 84 201
Investeerimistegevuse kulud 7 768 7 000 0 0 20 000 0 0
sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 18 000 0 0
sh muude vahendite arvelt 7 768 7 000 0 0 2 000 0 0
KOKKU 756 131 927 792 931 000 1 125 970 1 021 670 1 226 670 1 057 994
Põhitegevuse kulud 655 408 716 262 775 000 771 170 771 170 771 170 771 170
sh saadud toetuste arvelt 173 465 147 780 147 779 147 779 147 779 147 779 147 779
sh muude vahendite arvelt 481 943 568 482 627 221 623 391 623 391 623 391 623 391
Investeerimistegevuse kulud 100 723 211 530 156 000 354 800 250 500 455 500 286 824
sh saadud toetuste arvelt 14 942 0 10 000 284 600 190 500 373 000 215 000
sh muude vahendite arvelt 85 781 211 530 146 000 70 200 60 000 82 500 71 824
EELARVESTRATEEGIA 2017-2021
15
Lisa 3 Põdrala valla sõltuvate üksuste eelarvestrateegia 2017-2021
Põdrala vald 2015
täitmine
2016 eeldatav täitmine
2017 eelarve
2018 eelarve
2019 eelarve
2020 eelarve
2021 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 778 959 778 017 870 213 813 873 829 273 831 273 833 273
Põhitegevuse kulud kokku 655 408 716 262 775 000 771 170 771 170 771 170 771 170
sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 0 0
Põhitegevustulem 123 552 61 755 95 213 42 703 58 103 60 103 62 103
Investeerimistegevus kokku -89 035 -201 512 -145 980 -70 180 -59 980 -82 480 -71 804
Eelarve tulem 34 516 -139 757 -50 767 -27 477 -1 877 -22 377 -9 701
Finantseerimistegevus -6 532 78 468 22 237 -8 500 -2 000 -2 000 -2 000
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 27 985 -61 289 -28 530 -35 977 -3 877 -24 377 -11 701
Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0 0
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 165 751 104 462 75 932 39 955 36 078 11 701 0
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 23 006 101 474 123 711 115 211 113 211 111 211 109 211
sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära (arvestusüksuse väline)
0 0 0 0 0 0 0
Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 47 780 75 257 77 134 99 511 109 212
Netovõlakoormus (%) 0,0% 0,0% 5,5% 9,2% 9,3% 12,0% 13,1%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 741 309 466 810 571 278 488 324 497 564 498 764 499 964
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 95,2% 60,0% 65,6% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 741 309 466 810 523 498 413 067 420 430 399 253 390 752