Õppedisaini alused

4. Kasutajaliidese disain

4.Õppematerjalid ja -keskkondInteraktsioonidisain (Interactive message

design): Üldised juhised Juhised eri meedialiikide jaoks Veebipõhise õpikeskkonna ja õppematerjalide

loomine Õpiobjektid ja õpihaldussüsteemid, standardid

Üldised juhised Pea meeles “üldpilti” (big picture)

Kontseptuaalne raamistik, toetumine varemõpitule Õpitu liigendamine, korrastamine Relevantsed näited, rakendused Ootused õppija suhtes

Esitlused vaheldumisi aktiivse tegevusega Max 9 uut “infoühikut” korraga Deduktiivne ja induktiivne strateegia vaheldumisi

Õppija peaks tajuma, et tema ohjab (locus of control) Mida ohjata: õppesisu valik, järjestus, strateegia,

tempo Liiga palju võib harjumatule halvasti mõjuda:

taanduv toestamine

Õpimeedia liigid

Dale’i koonus: realistlikust abstraktseni Tekstipõhine Visuaalne Audiovisuaalne Multimeedia Elav esitus

Suhtlusmeedia: sünkroonne ja asünkr.

Õpimeedia atribuudid Sensoorne modaalsus (lugemine või kuulamine,

üks või mitu kanalit) Sümboliline modaalsus (verbaalne või

mitteverbaalne) Disain (tüpograafia, värvuskood, tekstuur, liikuv

vs. still, intonatsioon) Ohjatavus - Locus of control (tempo, järjestus) Interaktiivsuse tase (tagasiside, koostöö)

Õpimeedia valik Õpimeedia valiku kriteeriumid (Bates’i

ACTIONS mudel): Access: ligipääs, kättesaadavus Costs: hanke- ja halduskulud Teaching and Learning: õppimiskäsitus Interactivity and User-friendliness:

kasutajasõbralikkus Organizational Issues: tugi, valmisolek Novelty: uudsus Speed: õppesisu loomis- ja muutmistempo

Individuaalne ülesanne Iga rühmaliige koostab ühe õppetüki osa

kohta õppesisu visandi storyboard’ina

Klassikaline õpitarkvara Sisu integreeritud ühtsesse paketti koos

funktsionaalsuste, monitooringu, haldamisega Funktsionaalsused: presentatsioon, juhendamine,

ind.ülesanne, rühmatöö, diskussioon, hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja –keskkonna haldamine

Liigid: õpik (tutorial), trenažöör (drill&practice), simulatsioon, microworld

Näide: Magic School Bus (http://www.youtube.com/watch?v=mdqpToKTzBw)

Interaktsiooni kavandamine: vähemalt iga 4-5 ekraani esitluse või 1 min. järel

Vahetu ja adaptiivne tagasiside, paindlik tempo Hübriidsüsteemid (veebipõhine keskkond + CD)

Õpihaldussüsteemid Sisu (õpiobjektide) eraldamine õpikeskkonna

funktsionaalsustest (nt. testiküsimused eraldatud testimootorist), interoperaablus

Õpihaldussüsteemi funktsionaalsused: presentatsioon, juhendamine, individuaalne ülesanne, rühmatöö, diskussioon, hindamine/tagasiside, õppeprotsessi ja -keskkonna haldamine

Näited: IVA, Moodle, Blackboard, .LRN, Fronter Vt. veel edutools.org Järgmine põlvkond: hajutatud õpikeskkond,

personaalsed ja sotsiaalse tarkvara vahendid (mashup, Mupple), ePortfoolio (ELGG, Mahara)

Õpitehnoloogia standardid Eesmärk: süsteemide koosvõime e. interoperaablus Õpitehnoloogia standardiseerimisega tegelevad

organisatsioonid: Dublin Core, IMS, IEEE, ADLNet Õpiobjektid ja nende metaandmed: LOM (ISO standard) Õpiobjektide aidad: EducaNext, Connexions, LeMill Testiküsimuste ja testide spetsifikatsioon: IMS QTI

(TATS: ait.opetaja.ee/tats, PETS: ait.opetaja.ee/pets-war )

Sisupaketid: SCORM Veel IMS spetsifikatsioone: Learning Design (õpidisain),

RDCEO (pädevused), Common Cartridge (e-kursused) Üldjuhul tegemist XML failidega, mille juures ressursid

Individuaalne kodutöö Koostage eelnevatele rühma- ja individuaalsete

kodutöödele tuginedes oma õppetüki prototüüp. Prototüüp koosneb kahest osast: valitud e-õppekeskkond (nt. mõni õpihaldussüsteem või PLE) ja õppematerjalid. Õppematerjalid tuleb koostada kas õpiobjektidena või sisupaketina (SCORM või CommonCartridge) ka juhul kui oma e-õppekeskkonnas neid lihtsalt veebilehtedena esitate

Soovitan kasutada õppematerjalide loomiseks IMS spetsifikatsioone toetavat autorsüsteemi (nt. eXe, CourseLab, MyUdutu, LeMill, TATS vms)