Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. E-S Sarv (CD - materjal I) I-IV ptk tabelid ja joonised
-
Upload
ene-silvia-sarv -
Category
Documents
-
view
112 -
download
1
description
Transcript of Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana. E-S Sarv (CD - materjal I) I-IV ptk tabelid ja joonised
Ene-Silvia Sarv
Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana
Õpetaja enesest ja koolist
Tabelid ja joonised
Tallinn 2008
1
Ene-Silvia SarvEesti kool 21. sajandi algulÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA.ÕPETAJA ENESEST JA KOOLIST
Toimetanud Linda Pallas, Katri-Evelin KontStatistikalisad CD-l Linda Pallas
Väljaanne on valminud sihtfinantseerimisprojekti SE 0132495s 03 toetusel.
Väljaandes (trükitekst ja CD) on käsitletud Eesti üldhariduskooli õpetajate, aga ka õpilaste ja lapsevanemate vaates. Trükitekstis viidatud tabelid, joonised ja lisad on esitatud CD-l, samuti raamatu täistekst.
Autoriõigus: Ene-Silvia Sarv, Linda Pallas (statistikalisad), 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008
ISBN 978-9985-58-617-4 (PDF, CD)ISBN 978-9985-58-607-5 (trükis)
Tallinna Ülikooli kirjastusNarva mnt 2910120 Tallinnwww.kirjastus.tlu.ee
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS. Õpetaja – ühiskonna arengu tuulelipp või lipulaev?
1. KOOLIST ARENGUKESKKONNANA – ORGANISATSIOONIVAADE 1.1. Kool kui õppiv organisatsioonTabel 1.2. Kooli kui õppivat organisatsiooni iseloomustavad koondtunnused ja tunnused1.2. Kool kui õpetaja loodud õpilase arengukeskkond Joonis 1.2. Kool kui multidimensiooniline õpi- ja arenguruum õpilasele ning õpetajaleTabel 1.3. Kool kui õpetaja(te) loodud arengukeskkond – õpilaspilt ja tugi õpilase arengule
2. UURING “ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA” 2.1. Uuringu korraldus, valim ja meetodid
Tabel 2.1. Uuringus osalenud 623 õpetaja jagunemine kvalifikatsiooni järgiTabel 2.2. Uuringus osalenud 623 õpetaja staaž pedagoogilisel tööl (aastates)Tabel 2.3. Uuringus osalenud 623 õpetaja tööalane jaotus
2.1.3. Uuringu läbiviimisest ja tulemuste esitamisest Joonis 2.1. Uurimistulemuste esituse (sisu)skeem
3. EESTI ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA ÕPETAJA PILGU LÄBI3.1. Mõningaid üldisi aspekte koolis, õpetajate töös ja vaadetes
3.1.1. Kasvatus versus õpetus, ainekesksus3.1.1.1. EneseuskTabel 3.1. Koolide jagunemisest vastavalt nõusolekule väitega “Meie koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi”3.1.1.2. Lapse areng, õppimine ja kasvatus – kooli prioriteedidTabel 3.2CD Kasvatust oma kooli prioriteediks mittepidavate õpetajate osakaal vastanute hulgas3.1.1.3. Kasvatus ja väärtused koolis Joonis 3.1. Õpetajate jaotus väärtuspildi alusel – hinnang väärtuste olulisusele koolis3.1.1.4. Õpilaste stressist õpetaja nägemuses
3.1.2. Õpetaja ja õpilane õppetunni kontekstis3.1.2.1. Õpetaja ja õpilased3.1.2.2. Hindamine3.1.2.3. Individuaalne õppekava3.1.2.4. Õppemeetodite ja õppevahendite kasutamisestJoonis 3.1CD. Õpetajate jaotus väärtuspildi alusel – hinnang väärtuste olulisusele koolis3.1.2.5. Õpilane, lapsevanem ja juhtkond õpetamisestJoonis 3.2CD. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – põhikoolid ja gümnaasiumid (L. Pallas) Joonis 3.3CD. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – vene ja eesti õppekeelega koolid (L. Pallas) 3.1.2.6. Koostööst õpetajaskonnas
3.1.3. Kooli sotsiaalse kliima ja juhtimise aspekte õpetaja vaates3.1.3.1. Usaldus, õiglus, sallivus koolis – õpetaja vaade 3.1.3.2. Õpetaja tööalase edenemise õhkkond, enesetäiendus ja uurimistegevusTabel 3.6CD. Õpetajate vastuste jagunemine professionaalse huvisfääri osasTabel 3.8CD. Õpetajate osalemine täiendkoolitustel – kursused, mis on olnud õpetaja jaoks pöördelise tähtsusega3.1.3.3. Rahulolu, raskuste tajumine ja ületamineTabel 3.12. Koolijuhtide valikud konflikti korral koolisTabel 3.13. Õpetaja stressipõhjustest kooli juhtkonnaliikmete seisukohaltTabel 3.14. Õpetaja koolistressi põhjuste pingerida juhtkonnaliikmete nähtuna3.1.3.4. Juhtimine ja õpetaja hindamine/evalveerimine – kooli juhtkonna ja õpetaja vaadeTabel 3.17CD. Koolide jaotuvus vastavalt juhtkonnaliikmete üksmeelele edutunnuste olulisusest nende koolis
3
Tabel 3.19. Kooli, õpetaja ja õpilase arengu üle otsustamise alus kooli juhtkonna ja õpetaja vaatesTabel 3.20. Juhtkonnaliikmete vastuste jaotus õpilase arengu hindamise allikatest koolis3.1.3.5. Positiivsest koolikliimast ja koolikollektiivi eneseusust Tabel 3.23CD. Kooli juhtkonnaliikmete vabavastused abi kohta töös ettetulevate raskuste korral3.1.3.6. Õpetaja kultuurihuvidTabel 3.24CD. Õpetajate keskmised hinnangud kultuuriüritustele ja osalus neis3.1.3.7. Nooremõpetaja, vanemõpetaja ja õpetaja-metoodikTabel 3.25. Õpetajate lugemus kvalifikatsioonijärkude lõikesJoonis 3.4CD. Probleemide jm uuenduslik lahendamine leiab tunnustust3.1.3.8. Kokkuvõte sotsiaalse kliima aspektidest ja olukorrast koolis
3.1.4. Kool ja õpetaja väliskeskkonnas 3.1.4.1. Õpetaja ja ta kodu3.1.4.2. Kool ja lapsevanemTabel 3.28. Lapsevanemate hinnangud oma lapse koolile3.1.4.4. Ministeerium ja kool
3.2. Kool kui õppiv organisatsioon, teadmusjuhtimise eeldused koolis 3.2.1. Kool kui õppiv organisatsioon õpetaja tajumuses – valdkonnad ja tunnused3.2.2. Kooli kui õppiva organisatsiooni tajumine õpetajate poolt: õpetajate tüpoloogia
3.2.2.1. Õpetajate tüpoloogiaJoonis 3.5. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsiooninaJoonis 3.6. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina – tunnuste keskmiste jaotusTabel 3.34CD. Õpetajate neljarühmaline jaotus. Tunnuste väärtused ja rühmade suurus.Joonis 3.7. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: koostööaldis kriitikJoonis 3.8. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: enesekriitilised ainekesksed õpetajad Joonis 3.9. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: põhirühm ja enesekeskne õpetaja3.2.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste põhjalKooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate pooltTabel 3.35. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste keskmised Joonis 3.10. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste keskmised Tabel 3.36CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste ZscoreJoonis 3.11CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine vastavalt õpetaja kvalifikatsioonijärgule Tabel 3.37CD. Õpetajate jagunemine õppiva organisatsiooni tunnuste tajumise järgi moodustunud rühmadesse sõltuvalt kvalifikatsioonist Erinevas vanuses õpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel Joonis 3.12. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine kuni 30-aastaste õpetajate poolt Joonis 3.13CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine üle 60-aastaste õpetajate poolt Joonis 3.14CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine 51–60-aastaste ja kuni 30-aastaste õpetajate poolt Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest
4
Joonis 3.15CD. Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli asukohastJoonis 3.16CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine maa-, linna- ja Tallinna koolide õpetajate pooltKooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelestJoonis 3.17CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – eesti keeles ja vene keeles töötav kool Joonis 3.18CD. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – eesti ja vene keeles töötav kool Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel Joonis 3.19CD. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel 3.2.2.3. Kokkuvõte: õpetajate taju koolist kui õppivast organisatsioonist
3.2.3. Koolid õppiva organisatsiooni tunnuste põhjal3.2.3.1. Koolide tugevus-nõrkus õppiva organisatsiooninaTabel 3.39. Koolide rühmad järjestusanalüüsi alusel3.2.3.2. Koolide tüpoloogia õppiva organisatsiooni tunnuste põhjalTabel 3.40CD. Koolide neljarühmaline jaotus klasteranalüüsi põhjal: tunnuste satandardiseeritud keskmisedJoonis 3.23. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: õppiv, arengukeskne kool ja konservatiivne koolJoonis 3.24. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: nõrga õpivõimega konservatiivsed koolid ja juhtimiskesksed koolid
3.2.4. Kokkuvõte – õpetaja ja kool õppiva organisatsiooni kontekstis3.3. Õpetajad ja kool kui õpilase arenguruum
3.3.1. Õpetaja ja kool kui õpilaste arenguruum – valdkonnad ja tunnused 3.3.2. Õpetajate jagunemine rühmadesse vastavalt erinevustele õpilase arenguruumi, arengu tugisüsteemi tajumises
Tabel 3.42. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest: jaotus klasteranalüüsi põhjalJoonis 3.26CD. Õpetajate jaotamine rühmadesse lähtuvalt õpilastesse suhtumisest ja nende arengu toetamisest – 4-rühmaline jaotusJoonis 3.27CD. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – pessimistide ja stressitundlike keskmike rühma diagrammJoonis 3.28CD. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – (enese)kriitiliste õpetajate rühma diagramm Joonis 3.29CD. Õpetajate rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – optimistlike tegusate, positiivse õpilaspildiga õpetajate rühma diagramm3.3.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel õpilase ja tema arengukeskkonna tajumise seisukohaltNais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnastJoonis 3.30. Nais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnastErinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnastJoonis 3.31. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – kuni 30 a ja üle 60 a õpetajad Joonis 3.32. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – 41–50 a õpetajadErineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengu tugisüsteemist Joonis 3.33. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – õpetajadJoonis 3.34. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – nooremõpetajad ja õpetaja-metoodikud
5
Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast Joonis 3.35. Õpetajate taju õpilasest ja õpilase arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast – Tallinna ja maakoolidJoonis 3.36. Õpetajate taju õpilasest ja õpilase arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast –linna ja suurlinnakoolidÕpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelest Joonis 3.37. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelestÕpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides Joonis 3.38. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides
3.3.2.3. Kokkuvõte – õpetaja õpilasest ja tema arengukeskkonnast3.3.3. Koolid õpetaja tajutud õpilase arengukeskkonna seisukohalt
3.3.3.1. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbiTabel 3.44. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi: kvartiilide koosseis 3.3.3.2. Koolide tüpoloogia õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbiTabel 3.45. Koolide rühmitumine lähtuvalt õpilase ja tema arengukeskkonna tajumisest õpetaja pooltJoonis 3.41. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – neutraalsete, passiivsete ja ühistöövaeste koolide rühm (1. klaster). Joonis 3.42. Õpilase arengukeskkond neutraalsetes, passiivsetes ja ühistöövaestes koolides – nõrga eneseusuga ja nõrgalt õpilaste arengut toetav koolikultuur Joonis 3.43. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – pessimistliku õpilaspildiga koolide rühm (2. klaster) Joonis 3.44. Õpilase arengukeskkond pessimistliku õpilaspildiga koolides – vastuoluline, tunnikeskne koostööpuudeline koolikultuurJoonis 3.45. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid (3. klaster) Joonis 3.46. Õpilase arengukeskkond positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikes koolides – enesekindel koostöine koolikultuurJoonis 3.47. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – õpetajakeskse tugisüsteemiga koolide rühm (4. klaster)Joonis 3.48. Õpilase arengukeskkond õpetajakeskse tugisüsteemiga koolides – koostööpuudeline koolikultuur
4. KOOL KUI MULTIDIMENSIOONILINE ARENGURUUM – JÄRELDUSI, ARUTLUSI JA ETTEPANEKUID
4.1. Kool kui multidimensiooniline arenguruumPositiivse arengukeskkonnaga tugevad õppivad koolidJoonis 4.1. Koolide võrdlus õpilaste ja õpetajate tajumusesÕpiprobleemidega, lapsekriitilised koolidPessimistliku õpilasvaatega, õpetajakesksed koolidKeskmised koolid
4.2. NäidiskoolikirjedKool CJoonis 4.2. Õpilaste ja õpetajate koolitajuJoonis 4.3. Koolikliima õpilaste vaatesJoonis 4.4. Õpetajad õppivast organisatsioonistJoonis 4.5. Õpetajate vaade – keskpärase õpilase arengukeskkonnaga koolJoonis 4.6. Lapsevanema vaade koolile kui arengukeskkonnaleJoonis 4.7. Arenenud õppiv kool, teatava ebaühtlusega õpilase ja arengukeskkonna tajumises
6
1. KOOLIST ARENGUKESKKONNANA - ORGANISATSIOONIVAADE1.1. Kool kui õppiv organisatsioon
Tabel 1.2. Kooli kui õppivat organisatsiooni iseloomustavad koondtunnused ja tunnused
Valdkonnad e koondtunnused
Võtmealad e tunnused
Tunnuse sisu
I – refleksioon ja uurimis-tegevus
1. Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Tunnus näitab õpetaja personaalse reflekteeriva tegevuse (eneserefleksioon, eneseanalüüs, pedagoogilise tegevuse refleksioon üksikõpilase ja klassi tasandil) ning uurimuslikkuse taset.
1A. Monitooring* Tunnus näitab koolis toimivate monitooringu- ja analüüsisüsteemide taset (vt 3.1.3.4).
II – õppiva organisatsiooni võtmealad
2. Õpetaja personaalne meisterlikkus
Tunnus näitab õpetamise üldise professionaalsuse (sh metoodiline varamu, õppe- ja arengukava nõuetele vastavus) ning selle arendamise taset õpetaja(te) (enese)hinnanguis.
3. Õpetaja mentaalsed mudelid
Tunnus näitab õpetaja(te) väärtushoiakuid, motivatsioonilist orientatsiooni, uuenduslikkusega seotud meelsuse (kooli ja kolleegide uuendusvalmidus ning enese sõltumatus) ja selle arendamise taset. Laiemas lähenemises sisaldab see ka õpetaja(te) inim- ja õppimiskäsitust.
4. Tiimiõpe ja tiimitöö
Tunnus näitab formaalse ja mitteformaalse koostöö tegeliku realiseerumise ja tiimiõppe taset.
5. Ühisvisioon Tunnus näitab ühisvaadete olemasolu (visioon, missioon), omaksvõetuse ja kasvatuseesmärkidena realiseerumise taset.
6. Süsteemi-lähenemine
Tunnus näitab tulevikku suunatud koostegevuse ja selle arendamise taset nii kooli põhieesmärkide (õppimise edendamine), õpilase lähema individuaalse arengu toetamise kui ka lokaalsete ja globaalsete aspektide osas.
III – kooli sisekliima
7. Juhtimise tajumine õpetaja poolt7A. Üksmeele ja ühisväärtuste kultiveerimine*
Tunnus näitab koolielu demokratiseerituse, organiseerituse ja juhtkonna uuendusmeelsuse ning toetavuse taset.
Tunnus näitab ühismeele taset (sh konfliktsete rühmade, kadeduse jmt puudumist) ja ühiste väärtuste omaksvõetuse ning nende arendamise-kinnistamise protsessi taset.
8. Õppekava Tunnus näitab, mil määral on õpetaja(d) osalenud õppe- ja arengukavaloomes, omaks võtnud kooli õppe- ja arengukava põhiideed ja nõuded ning veendunud nende täidetavuses.
9. Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Tunnus näitab õpetaja(te) rahulolu, iseseisvuse ja pühendumuse taset.
IV – teadmus-juhtimise, teadmusloome tingimused
10. Koostöö Tunnus näitab õpetaja tajutud koostöö (sh infovahetuse), ühtekuuluvuse (sh usalduse) ja toetavuse taset õpetajate vahel kooli, üksikõpilase ja klassi tasandil.
11. Interaktsioon Tunnus näitab õpetajatevahelise teadmusringluse ja teadmusloome tingimuste taset kooli tasandil (ühine osalus õppe- ja arengukava töös, vastastikune õppimine-õpetamine), töös üksikõpilasega ja klassi kui tervikuga.
12. Infolevi Tunnus näitab formaalset inforingluse taset koolis.
7
13. Innovatsioon ja tunnustus
Tunnus näitab uuenduslikkuse ja uurimuslikkuse (teadmusloome) toetamise, tunnustamise ja õpetajate aktiivse teabeotsingulisuse taset.
* Tärniga märgitud tunnuseid pole õpetajate ja koolide rühmitamisel arvesse võetud, küll aga on neid kirjeldatud ptk 3.1.
8
1.2. Kool kui õpetaja loodud õpilase arengukeskkond
Joonis 1.2. Kool kui multidimensiooniline õpi- ja arenguruum õpilasele ning õpetajale
Vaade aine sisule –ainealane personaalne teadmine
ja filosoofia
Vaade õpilase/inimese arengule – personaalne pedagoogiline teadmine
ja filosoofia
ÕPILASE ARENGURUUM
Omaksvõetud vaated (aine) õppimisele ja
kasvatusele (üldpädevuste kujundamisele)
Õpilaste tajumine(mentaalsed mudelid)
Omaksvõetud vaated (aine) õpetamisele ja
kasvatusele (üldpädevuste kujundamisele)
Õpilaste tajumine (ÕO, mentaalsed mudelid)
Õpetaja enesereflektiivne õppimine koolis
(personaalne, interaktsioonis rühma, organisatsiooni ja
õpilastega, osalus teadmusringluses ja
teadmusloomes)indiviidi, rühma ning
organisatsiooni tasandil
Tegelik õpetamine-kasvatamine
(õpetaja personaalne meisterlikkus)
Õpilaste tegelik õppimine ja kasvatus
(üldpädevuste areng, lisaks areng teadmusjuhtimise ja
õppiva organisatsiooni võtmealadel)
Õpetaja personaalne vaikiv ja väljendatud
filosoofiline ning praktiline teadmus ja eneseteadmine, mentaalsed
mudelid
Pere
Elukeskkond
Sõbrad
Meedia, Internet
Tänav
Multidimensiooniline õpiruum – koolikultuur ja kool arengukeskkonnana,
sh õpetajate koostöö õppeprotsessis ja areng võtmealade lõikes, õppekava- ja kooliarendus, tagasiside ja monitooring
1-, 2-, 3- ja 4-aasalise õppimise keskkond
Rõõmud ja rahulolu Loov pingeStress ja mured
Huviharidus, sportKool
9
Tabel 1.3. Kool kui õpetaja(te) loodud arengukeskkond – õpilaspilt ja tugi õpilase arengule
Valdkonnad e koondtunnused
Tunnused Tunnuse sisu
1. Nägemus õpilasest koolis – rõõmud, mured, hirmud
1. Rõõmud koolis Õpilastel on enam koolirõõmu kui koolist tulenevaid muresid. Koolirõõmu allikaks on toredad õpetajad, nende hoolivus, head õpilastevahelised suhted, huvitavad tunnid ja ringitöö.
2. Eksamihirmu puudumine
Hirm tasemetööde, (riigi)eksamite ees pole koolieiramise põhjuseks.
3. Usk, et eksami-tulemused vastavad teadmistele
Õpetajate arvates usuvad õpilased, et eksamid (hinded) näitavad õpitulemusi õiglaselt ja objektiivselt.
2. Õpilaste iseloomustus
4. Tasakaalukus ja õnnelikkus
Õpilased on meelekindlad ja rahulikud, heatujulised, abivalmid, hoolivad ja õnnelikud.
5. Heatahtlikkus Õpilased pole alatasa teiste kiusata ja pole ise teiste suhtes kiuslikud.
3. Õpilaste osalus koolielus ja õppetöö kujundamisel
6. Osalemise võimalus õppe kavandamisel
Õpilaste osalus õppetöö kavandamisel ja õppemeetodite valikul on soositud, võiks olla suurem.
7. Õpilaste omavalitsuse tähtsus
Õpilasomavalitsusel on kaalukas koht koolielus.
4. Õpilaste stressi põhjused
8. Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpetajate ebaõiglus, hoolimatus, kiuslikkus või ärritunud olek, juhtkonnaliikme ebapädev käitumine, korralagedus tundides, õppetöö üksluisus, ebasobivad õppemeetodid pole enamiku õpilaste koolistressi põhjuseks.
9. Õpilaste stressifaktor – hinded
Enamiku õpilaste koolistressi põhjuseks pole halvad hinded ja hirm tasemetööde, eksamite, halbade hinnete ja pideva ebaedu ees.
10. Õpilaste stressifaktor – tervis ja isiklikud probleemid
Tervisehäired ning neid esile kutsuvad pidev ebaedu, külmad ruumid, tühi kõht jmt ei ole koolistressi põhjuseks enamikule õpilastest.
11. Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas
Enamiku õpilaste koolistressi põhjuseks pole ruuminappus, lärmakad vahetunnid, ebamugav koolimööbel, külm koolimaja, kooli kehv materiaalne baas ja üksluine õppetöö.
5. Õpilaste probleemid, nende teadvustamine
12. Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõju
Kodu majanduslik taust ei mõjuta lapse positsiooni klassis, vanemate vaesus ei mõjuta märgatavalt laste arengut ja õppimist koolis.
13. Õpilaste hirmude teadvustamine
Teatakse õpilasi, kes on puudunud koolist kartuses, et õpetaja või kaasõpilane teda mõnitab või kiusab.
6. Tugisüsteem õpilase arenguks – õpetaja “mina”-mõõde
14. Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak (õpetaja kui kasvataja)
Mõistan üld- ja kooliastme pädevuste vajalikkust; ma pole vaid oma aine õpetaja – kasvatus ja üldpädevuste arendamine on minu jaoks oluline.
15. Pedagoogiline vestlus
Vestleme õpilastega sageli aususest ja õiglusest, hoolivusest, kaastundest ja nende eneste algatatud teemadel.
10
16. Tingimuste loomine õpilase arenguks
Silmapaistvate üldvõimete ja erivõimetega lastele loon soodsad arenguvõimalused tunnis isegi vaatamata ebaedule mõnes teises aines. Tavaks on vaadata õppetööle tagasi ning kavandada õppetunde ja mõelda need läbi ka mõne üksiku (nt kõige edukama ja kõige edutuma) õpilase seisukohast.
7. Õpetajate ühistegevus ja eneseusk
17. Õpilaste arengu toetamine ja suunamine
Koolis on moodustatud kooliastmete- või ainetevahelised töörühmad õpilaste õppimise uurimiseks ja edendamiseks. On tavaks, et ühes klassis õpetavad õpetajad tulevad kokku, et arutada ja kavandada klassi kui terviku arengut, arutada murettekitavate laste probleeme.Enamik õpetajaid pöörab tähelepanu sellele, kuidas õpilased nende ainetundides inimestena arenevad. Õpetajate ja õpilaste vahel valitsevad üksteist toetavad suhted.
18. Tugi versus karistus
Õpi- või käitumisprobleemidega last pigem toetatakse kui karistatakse.
19. Tulevikumõõde õppes
Õpetuses-kasvatuses püüame arvesse võtta tulevikuarenguid: üleilmastumist, ühiskonna ja kooli multikultuuriliseks muutumist, teaduse ja tehnoloogia arengut, eesti keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist, muukeelset kultuuri, muutusi töömaailmas.
20. Hea inforinglus ja ruumide kasutus
Koolis on hea inforinglus. Kooliruume kasutatakse õpilaste huvides intensiivselt ja vajadusel leiab kergesti koha õpilaste või nende vanematega segamatult vestlemiseks.
21. Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest
Usume, et oma koolis suudame aidata ka raskustes õpilasi. Suudame parandada õppekeskkonda ja kindlustada õppe kõrget kvaliteeti ka välise toetuseta, piiratud ressursside juures.
22. Kooli eneseusk ja saavutusmõõde
Oma koolis suudame aidata ka suurimate raskustega õpilasi, meil peetakse eriti suureks saavutuseks, kui probleemne õpilane saavutab oma arengus ja käitumises edu.
23. Vastastikune tugi kasvatuses
Usume oma õpetajate võimekusse parandada õpikeskkonda ja toetame üksteist laste probleemide lahendamisel.Lapsevanemad saavad peamiselt positiivset teavet oma laste kohta.
11
2. UURING “ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA”2.1. Uuringu korraldus, valim ja meetodid
Tabel 2.1. Uuringus osalenud 623 õpetaja jagunemine kvalifikatsiooni järgi
Olen Vastas % küsitletutest % vastanutestnooremõpetaja 42 6,7 7,0õpetaja 399 64,0 66,3vanemõpetaja 140 22,5 23,3õpetaja-metoodik 16 2,6 2,7midagi muud 5 0,8 0,8
Kokku ennast määratlenud 602 96,6 100,0Vastamata 21 3,4
Tabel 2.2. Uuringus osalenud 623 õpetaja staaž pedagoogilisel tööl
Staaž aastates Vastas % küsitletutest % vastanutest Kumulatiivne %0–1 22 3,6 3,9 4,12–5 65 10,4 11,4 15,36–10 64 10,2 11,3 26,511–20 177 28,2 30,1 57,521–30 140 22,4 24,8 82,131–40 62 10,3 11,3 93,341–52 38 5,9 6,7 100,0
Kokku vastas 570 91,3 100,0 Vastamata 53 8,7
Tabel 2.3. Uuringus osalenud 623 õpetaja tööalane jaotus*
% küsitletutest Vastastöötab
klassiõpetajana 18,5 115 aineõpetajana 83,8 522
põhiline töökoormus onalgkoolis 21,2 132põhikoolis 69,3 432IV kooliastmes 31,6 197
* Paljud õpetajad töötavad nii klassi- kui ka aineõpetajana, samuti mitmes kooliastmes. Seetõttu pole horisontaalrea “jah” arvude ja protsentide summa vastavuses ankeedile vastanute koguarvuga ja ületab 100%.
Tabel 2.4. Uuringus osalenud 623 õpetajast töötab...
Vastas % küsitletutest % vastanutest Kumulatiivne %kooli tüübi järgi
gümnaasiumis 409 65,7 66,5 66,5põhikoolis 206 33,1 33,5 100,0
Kokku vastas 615 98,7 100,0Vastamata 8 1,3
õppekeele järgieestikeelses 501 80,4 80,5 80,5venekeelses 83 13,3 13,3 93,9
12
kakskeelses (e+v) 38 6,1 6,1 100,0Kokku vastas 622 99,8 100,0
Vastamata 1 ,2asukoha järgi
Tallinnas 223 35,8 36,3 36,3teistes linnades 177 28,4 28,8 65,0maal 215 34,5 35,0 100,0
Kokku vastas 615 98,7 100,0Vastamata 8 1,3
2.1.3. Uuringu läbiviimisest ja tulemuste esitamisest
Joonis 2.1. Uurimistulemuste esituse (sisu)skeem
ÕPETAJA
3.1.
ENESEUSK
PRIORITEEDID
VAIMSUS, VÄÄRTUSED
LASTE STRESSI-PÕHJUSED
ÕPPETUND
ÕPPEKAVA, IÕK
ENESEARENDUS
KOOSTÖÖ
SOTSIAALNE KLIIMA
JUHTIMINE
KULTUURIHUVID
KVALIFIKATSIOON
KOGUKOND
VALITSUS – HTM, KOV
3.2.Kool kui õppiv organisat-sioon
3.3. Õpilaspilt, õpetajate ja kooli -poolne arengutugi
3.2.2. Õpetajate tüpoloogia
3.2.3. Koolide tüpoloogia
Õpetajate ja koolide erinevused tunnuste lõikes
3.3.2. Õpetajate tüpoloogia
3.3.3. Koolide tüpoloogia
Õpetajate ja koolide erinevused tunnuste lõikes
4.1.–4.4.
KOOL ÕPETAJATUNNE-TATUD ARENGU-KESK-KONNANA –arutelu ja koolinäited
ÕPILASED
LAPSE-VANEMAD
KOOLI JUHT-KOND
tunnetus
tunnetus
13
3. EESTI ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA ÕPETAJA PILGU LÄBI
3.1. Mõningaid üldisi aspekte koolis, õpetajate töös ja vaadetes3.1.1. Kasvatus versus õpetus, ainekesksus
3.1.1.1. Eneseusk
Tabel 3.1. Koolide jagunemisest vastavalt nõusolekule väitega “Meie koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi”.
Koole Valik koole
Kõik vastanud õpetajad on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.
5 J, Q, CE, CL, CN
Üle 90% vastanud õpetajatest on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.
2 H, AD
51–90% vastanud õpetajatest on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.
36 C, E, K, O, R, T, U, AC, AE, AG, AK, AP, AR, AS, AT, AV, AX, ABC, BC, BD, BE, BF, BG, BH, BI, BK, BL, BM, BS, BT, BV, BY, CM, HM
0–50% vastanud õpetajatest on seda meelt, et nende koolis suudetakse aidata ka kõige suuremate raskustega õpilasi.
10 I, P, S, Z, AQ, BA, BJ, BQ, CD, CF
3.1.1.2. Lapse areng, õppimine ja kasvatus – kooli prioriteedid
Tabel 3.2. Kasvatust oma kooli prioriteediks mittepidavate õpetajate osakaal vastanute hulgas (valik koole)
KoolVastanuid koolist
Õpetajate %, kelle arvates pole ei õppimine ega kasvatus nende koolis prioriteetsed
1. C 21 9,52. E 23 13,03. O 29 3,44. P 17 11,85. R 17 5,96. Z 7 28,67. AC 7 14,38. AQ 9 22,29. AT 15 6,710. AY 8 12,511. BD 13 7,712. BG 7 28,613. BH 24 12,514. BN 4 25,015. BS 9 22,216. CF 15 20,0
14
3.1.1.3. Kasvatus ja väärtused koolis
Joonis 3.1. Õpetajate jaotus väärtuspildi alusel – hinnang väärtuste olulisusele koolis (4 – väga tähtis, valik 10 väärtusest)
3.1.1.4. Õpilaste stressist õpetaja nägemuses1
3.1.2. Õpetaja ja õpilane õppetunni kontekstis3.1.2.1. Õpetaja ja õpilased3.1.2.2. Hindamine3.1.2.3. Individuaalne õppekava3.1.2.4. Õppemeetodite ja õppevahendite kasutamisest
1 Paragrahvi 3.1.1.4 materjal on osaliselt avaldatud artiklis “Õpetaja ja kool õpilase toetajana” (vt Sarv 2007a).
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
õpilaste turvalisus
õppeedukus
õpilaste tervis
head inimestevahelised suhted
viisakus
korrektne välimus
ausus
abivalmidus, hoolivus
koolirõõm
distsipliin
1. rühm – avar, harmooniline väärtuspilt
2. rühm – keskmine, harmooniline väärtuspilt
3. rühm – formaalne, hindekeskne väärtuspilt
4. rühm – suhetekeskne väärtuspilt
15
3.1.2.5. Õpilane, lapsevanem ja juhtkond õpetamisest
Joonis 3.2. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – põhikoolid ja gümnaasiumid (vastuste “vahetevahel” ja “sageli” põhjal L. Pallas)
16
0
20
40
60
80
100õp
iku
teks
tiga
tööt
amis
t
õpila
stev
ahel
ist a
rute
lu
kaar
te jm
näi
tvah
ende
id
paar
istö
öd
3-5-
liikm
elis
te r
ühm
ade
tööd
allik
mat
erja
lideg
a tö
ötam
ist
prak
tilis
i töi
d
mitm
esug
usei
d m
änge
õppe
käik
e
võis
tlusl
ikke
tege
vusi
loen
gut
õpim
appe
joon
ista
mis
t/maa
limis
t
mul
timee
dia
vahe
ndei
d
arvu
tipõh
ist õ
pet
dram
atis
eerin
gut/i
mpr
ovis
atsi
ooni
pike
maa
jalis
i ind
ivid
uaal
seid
graf
opro
jekt
orit
pike
maa
jalis
i koo
stöö
proj
ekte
mus
itsee
rimis
t
klas
sika
list t
aust
amuu
sika
t
kõik koos põhikoolid gümnaasiumid
proj
ekte
Joonis 3.3. Juhtkonnaliikmete vaade õppemeetodite kasutamisele nende koolis – vene ja eesti õppe-keelega koolid (vastuste “vahetevahel” ja “sageli” põhjal L. Pallas)
3.1.2.6. Koostööst õpetajaskonnas3.1.3. Kooli sotsiaalse kliima ja juhtimise aspekte õpetaja vaates3.1.3.1. Usaldus, õiglus, sallivus koolis – õpetaja vaade 3.1.3.2. Õpetaja tööalase edenemise õhkkond, enesetäiendus ja uurimistegevus
Tabel 3.6. Õpetajate vastuste jagunemine professionaalse huvisfääri osas
% vastanutestViimase paari aasta jooksul olen sügavamalt tegelenud
See mind ei huvita
Mitte eriti Jah Vastamata
kasvatusteaduse ja pedagoogikaga 3,2 50,7 46,1 8,8oma ainega 0,2 6,1 93,7 3,2õpetamise metoodika ja didaktikaga 1,2 28,6 70,2 5,3psühholoogiaga 2,4 48,0 49,6 7,1eripedagoogikaga 17,6 59,6 22,8 8,7alternatiivpedagoogikatega 24,3 62,3 13,4 10,3aktiivõppe meetoditega 5,7 38,7 55,6 7,5õpilaste keelelis-kultuurilise integratsiooni valdkonnaga
20,5 57,1 22,4 10,6
17
0
20
40
60
80
100
õpik
u tekstig
a tööta
mis
t
õpila
ste
vahelis
t aru
telu
kaart
e jm
näitv
ahendeid
paaristö
öd
3-5
-liik
melis
te r
ühm
ade tööd
allikm
ate
rjalid
ega tööta
mis
t
pra
ktil
isi t
öid
mitm
esuguseid
mänge
õppekäik
e
võis
tluslik
ke tegevusi
loengut
õpim
appe
joonis
tam
ist/m
aalim
ist
multi
meedia
vahendeid
arv
utip
õhis
t õpet
dra
matis
eeringut/im
pro
vis
ats
iooni
pik
em
aaja
lisi i
ndiv
iduaals
eid
gra
fopro
jekto
rit
pik
em
aaja
lisi k
oostö
öpro
jekte
musits
eerim
ist
kla
ssik
alis
t ta
usta
muusik
at
kõik koos eesti koolid vene koolid
proj
ekte
Tabel 3.8. Õpetajate osalemine täiendkoolitustel – kursused, mis on olnud õpetaja jaoks pöördelise tähtsusega (Õp 194)
Kursus Vastanud õpetajaid, %Lugemine ja kirjutamine iseseisva mõtleja kujundamiseks (R.W.C.T.)
20,9 (ülekaalukalt vene koolide õpetajad)
Arvutikursused 13,5Aktiivõppe meetodid 12,9 (ülekaalukalt vene koolide õpetajad)Ainealased kursused 5,9Psühholoogia 4,7Kraadiõpe 3,6Hüperaktiivse lapse õpetamine 3Muusika ja tants 0,5Kunstiteraapia 0,25Draamaõpe 0,25
3.1.3.3. Rahulolu, raskuste tajumine ja ületamine
Tabel 3.12. Koolijuhtide valikud konflikti korral koolis (Kj 88)
Koolis tekkis konflikt ja õpetajad toetasid pigem probleemi tekitajat kui Teid. Seda laadi olukordade puhul koolis tuleb Teil tahtmine …
% vastanutest
vabaneda tüli esilekutsujast 35,6loobuda juhiametist 28,9lüüa sellele koolile käega 6,7loobuda pedagoogi elukutsest 4,4Lisatud vabavastusena:
pole olnud sellist juhust 2,2otsida lahendusi 10,0analüüsida, milles eksisin 4,4olla lihtsalt vihane 1,1õppida paremini suhtlema 1,1leida asja põhjus 1,1midagi muud 4,4
Tabel 3.13. Õpetaja stressipõhjustest kooli juhtkonnaliikmete seisukohalt on... (3 suurimat stressi-faktorit)
Vastuse variant %vastanutest
Vastuse variant %vastanutest
õpilaste provotseeriv suhtumine
Ei ole üldse nõus 1,8 Olen nõus 57,9Ei ole nõus 10,5 Täiesti nõus 29,8Kokku 12,3 87,7
ülekoormatud ainekava Ei ole üldse nõus - Olen nõus 47,9Ei ole nõus 14,5 Täiesti nõus 37,6Kokku 14,5 85,5
tervisehäired Ei ole üldse nõus 1,7 Olen nõus 60,9Ei ole nõus 13,0 Täiesti nõus 24,3Kokku 14,7 85,2
18
Tabel 3.14. Õpetaja koolistressi põhjuste pingerida juhtkonnaliikmete nähtuna* (Kj 96, tab 174)
kõik koos
mehed naised põhi-koolid
gümnaa-siumid
eesti koolid
vene koolid
Tallinna koolid
linna-koolid
maa- koolid
õpilaste provotseeriv suhtumine 1 1 1 2 2 3 1 1 4 1
ülekoormatud ainekava 2 3 2 3 3 1 4 4 1 5
tervisehäired 3 5 3 7 1 4 2 3 3 3
rahapuudus 4 4 4 1 5 5 3 2 5 4
mittevajalik bürokraatia 5 2 5 5 4 2 5 5 2 6
korralagedus tundides 6 8 7 6 6 6 7 6 6 7
õpilaste halvad hinded 7 10 6 4 8 7 6 7 7 2
mõne õpetaja hoolimatus 8 6 8 8 7 8 12 9 8 8
mõne õpetaja kiuslikkus 9 7 11 13 9 9 11 12 11 9
õpilastevahelised halvad suhted 10 9 13 12 10 12 8 8 13 10
tunnivälised lisakohustused 11 11 9 9 12 11 13 10 9 15
kooli kehv materiaalne baas 12 13 10 14 11 10 10 11 10 13
mõne juhtkonnaliikme käitumine 13 14 12 11 13 14 9 14 12 12
oma nurgakese puudumine koolis 14 15 14 10 14 13 14 13 16 11
lärmakad vahetunnid 15 12 15 16 15 15 17 16 15 16
ruuminappus 16 17 16 15 16 16 16 15 14 17
ebamugav koolimööbel 17 16 17 17 17 17 15 17 17 14
* Alamküsimused järjestatud “…olen nõus ja täiesti nõus” % järgi kahanevas järjekorras. Tabelis on kohanumbrid (Kj 96, tab 174 põhjal E.-S. Sarv).
19
3.1.3.4. Juhtimine ja õpetaja hindamine/evalveerimine – kooli juhtkonna ja õpetaja vaade
Tabel 3.17. Koolide jaotus vastavalt juhtkonnaliikmete üksmeelele edutunnuste olulisusest nende koolis. (Koolid, kus vastas mitu juhtkonnaliiget, kokku 40 kooli)
Meie kooli peamine edutunnus on:edu koolide-vahelises konkurentsis
kindlaks-kujunenud, harjumuspärane toimimine
efektiivsus probleemide ettenägemisel ja lahendamisel
soodus keskkond õpilaste ja õpetajate arenguks
Koolide arv, kus kõik vastanud peavad seda
kõige olulisemaks või oluliseks
9 11 21 29
väheoluliseks 21 23 14 7Koolide arv, kus vastajate
hinnangud on lahknevad
10 6 5 4
Tabel 3.19. Kooli, õpetaja ja õpilase arengu üle otsustamise alus kooli juhtkonna ja õpetaja vaates (Kj 3.1–5.6, tab 3–17; Õp 3.1–3.3, tab 3–5)
Vastused (% vastanutest)pole nõus pigem ei
nõustuenam-vähem nõus
nõus Vastamata (arv)
Kooli juhtkonnaliige3. Kooli töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame…3.1. monitooringut 6,0 15,0 39,0 40,0 203.2. juhtkonnapoolset analüüsi 0,8 20,2 79,0 13.3. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi
1,7 16,2 82,1 3
3.4. õpetajate eneseanalüüsi küsimustikke
3,4 5,9 29,4 61,3 1
3.5. laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi
4,4 26,5 46,0 23,0 7
4. Õpetaja töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame…4.1. juhtkonnapoolset tunnikülastuste analüüsi
0,9 2,6 26,1 70,4 5
4.2. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi
2,6 25,0 72,4 4
4.3. õpetajate eneseanalüüsi küsimustikke
2,6 9,6 28,7 59,1 5
4.4. õpetajate vastastikuste tunnikülastuste analüüsi
17,4 31,3 40,0 11,3
5. Õpilase arengu hindamiseks kasutame koolis…5.1. monitooringut jooksvate hinnete põhjal
1,9 6,7 37,1 54,3 15
5.2. õpetajapoolset analüüsi 3,6 28,8 67,6 95.3. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi
33,0 67,0 5
5.4. õpilaste eneseanalüüsi materjale
8,1 45,0 36,9 9,9 9
5.5. laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi/küsimustikke
10,8 23,4 43,2 22,5 9
5.6. vestlusi lapsevanematega 12,0 38,5 49,6 3
20
Õpetaja (623 vastajat)3. Oma töö tulemuslikkuse hindamiseks kasutame 3.1. tasemetööde ja riigieksamite tulemusi
2,8 6,3 29,2 61,6 24
3.2. eneseanalüüsi küsimustikke 11,1 17,8 34,9 36,2 633.3. laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi
18,6 26,8 34,7 19,9 70
Tabel 3.20. Juhtkonnaliikmete vastuste jaotus õpilase arengu hindamise allikatest koolis
Õpilase arengu hindamiseks kasutame koolis:
Vastanute %Pole nõus Pigem ei
nõustuEnam-vähem nõus
Nõus Vastamata
monitooringut jooksvate hinnete põhjal
1,9 6,7 37,1 54,1 12,5
õpetajapoolset analüüsi - 3,6 28,8 67,6 7,5
tasemetööde ja riigieksamite tulemusi
- 33,0 67,0 7,5
laste arengut kirjeldavat vaatlussüsteemi / küsimustikke
10,8 23,4 43,2 22,5 2,5
vestlusi lapsevanematega - 12 38,5 50 2,5
3.1.3.5. Positiivsest koolikliimast ja koolikollektiivi eneseusust
Tabel 3.23. Kooli juhtkonnaliikmete vabavastused abi kohta töös ettetulevate raskuste korral (Kj 108)
Raskuste korral tööl saan abi (% vastanutest)
Perekonnalt, abikaasalt – 32,3
Kolleegidelt, direktoritelt teistest koolidest – 14,7
Haridusosakonnast – 8,8
Iseeneselt – 8,8
Sõpradelt – 5,9
Omavalitsuselt – 5,9
Lapsevanematelt – 5,9
Pedagoogilisest kirjandusest – 5,9
Hoolekogult – 2,9
Linnavalitsuselt – 2,9
Teistelt koolidelt – 2,9
Õpilastelt – 2,9
21
3.1.3.6. Õpetaja kultuurihuvid
Tabel 3.24. Õpetajate keskmised hinnangud kultuuriüritustele ja osalus neis (Ots, Sarv 2007: 190)
Kultuuri valdkond Õpilased ÕpetajadHinnang (1–7)
Hinnang (1–7)
Mitu korda olete külastanud viimasel aastal ...? (1 – üldse mitte, 2 – üks-kaks korda, 3 – rohkem kui 3 korda)
Koos õpilastega?1 – ei, 2 – jah
Popmuusika kontserdid 4,43 4,41 1,77 1,2Klassikalise muusika kontserdid
2,69 4,31 1,71 1,18
Kunstinäitused 3,06 4,47 1,93 1,38Teater 3,91 5,99 2,4 1,71Muuseumid 3,62 4,5 2,09 1,69Kino 5,64 4,54 1,89 1,43Raamatukogu külastamine 3,24 5,34 2,69 1,38TV 4,38 4,9 - 1,19Internet* 5,56 4,43/5,59* 2,49/2,83 1,38/1,55Sport 4,72 3,5 1,52 1,35Reisimine Eestis 5,67 5,9 2,26 1,76Reisimine teistes maades 6,39 5,98 1,73 1,33
* 4,43 – suhtlemine Interneti vahendusel, 5,59 – info otsimine Internetist
3.1.3.7. Nooremõpetaja, vanemõpetaja ja õpetaja-metoodik
Tabel 3.25. Õpetajate lugemus kvalifikatsioonijärkude lõikes (Õp 197)Nooremõpetaja Vanemõpetaja Õpetaja-metoodik
% % %Uuringus osales 42 100 140 100 16 100 Õpetajate LehtEi loe 2 4,7 10 7,1 0 0Loeb koolis
25 59,5 79 56,4 11 69
kodus 6 14,3 49 35 3 19võrgus 12 28,6 24 17,1 4 25kodus, koolis ja võrgus 1 2,3 5 3,6 1 6,3 Haridus, Kooruke
ja IvaEi loe 16 38,1 39 27,9 3 18,8Loeb koolis
11 26,2 45 32,1 10 62,5
kodus 5 11,9 36 25,7 2 12,5võrgus - 32 22,9 4 25kodus, koolis ja võrgus 2 4,7 17 12,1 0 0 Pedagoogiline
kirjandusEi loe 4 9,5 21 15 0 0Loeb koolis
- 26 18,6 3 18,8
kodus 29 69 84 60 15 93,8kodus, koolis ja võrgus 6 14,3 19 13,6 2 12,5
22
Probleemide jm uuenduslik lahendamine leiab tunnust
Nõus
Enam-vähem nõus
Pigem ei nõustu
Pole nõus
Vastamata
Pro
tsen
t
70
60
50
40
30
20
10
0
Olen
nooremõpetaja
õpetaja
vanemõpetaja
õpetaja-metoodik
Joonis 3.4. Probleemide jm uuenduslik lahendamine leiab tunnustust
3.1.3.8. Kokkuvõte sotsiaalse kliima aspektidest ja olukorrast koolis3.1.4. Kool ja õpetaja väliskeskkonnas 3.1.4.1. Õpetaja ja ta kodu3.1.4.2. Kool ja lapsevanem
Tabel 3.28. Lapsevanemate vastuste jaotus lapsi ohustava vägivalla suhtes koolis ja selle läheduses (Lv 29)
Mis ohustab last koolis ja selle läheduses?
% vastanutest, kes vastas % küsitletutest, kes jättis vastamata
ei oska öelda
ei ohusta
mõne-võrra
väga
narkomaania (Lv 29.1) 19,1 41,2 33,9 5,9 9,6vargused, röövid (Lv 29.2) 14,4 31,2 46,5 7,9 9,8kallaletungid, peksmised (Lv 29.3)
17,3 45,8 31,4 5,6 10
narrimine, mõnitamine (Lv 29.4)
15,2 29,6 42,8 12,4 9,7
seksuaalne ahistamine (Lv 29.5)
22,1 64,4 11,8 1,8 10,5
väljapressimine, petmine (Lv 29.6)
19,5 50 26,3 4,3 10
3.1.4.4. Ministeerium ja kool
23
3.2. Kool kui õppiv organisatsioon, teadmusjuhtimise eeldused koolis 3.2.1. Kool kui õppiv organisatsioon õpetaja tajumuses – valdkonnad ja tunnused
3.2.2. Kooli kui õppiva organisatsiooni tajumine õpetajate poolt: õpetajate tüpoloogia
3.2.2.1. Õpetajate tüpoloogia
Joonis 3.5. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina
Joonis 3.6. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina – tunnuste keskmiste jaotus
4. rühm (55 õpet., 9%)
1. rühm (212 õpet., 34%.)
2. rühm (39 õpet. 6%)
3. rühm – põhirühm (317 õpet, 51%)
24
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
I rühmr II rühm III rühm IV rühmr
Tabel 3.34. Õpetajate neljarühmaline jaotus
Vald-kond
Tunnuse Zscore väärtusTunnus 1. rühm 2. rühm 3. rühm 4. rühm
koostöö-aldis kriitik
enesekriitilised ainekesksed õpetajad
põhirühm e keskmik
enesekeskne õpetaja
I Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus -0,14 -0,54 0,14 0,11II Õpetaja personaalne meisterlikkus 0,01 -1,70 0,25 -0,23
Õpetaja mentaalsed mudelid -0,54 -0,13 0,57 -1,11Tiimiõpe ja koostöö 0,06 -0,15 0,24 -1,49Ühisvisioon 0,01 -0,23 0,30 -1,59Süsteemilähenemine 0,25 0,19 0,07 -1,51
III Juhtimise tajumine õpetaja poolt -0,59 0,10 0,60 -1,23Õppekavatöö -0,01 -1,49 0,22 -0,18Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle -0,08 -1,22 0,31 -0,65
IV Koostöö 0,17 0,05 0,15 -1,56Interaktsioon 0,44 0,50 -0,12 -1,31Infolevi -0,15 0,22 0,30 -1,32Innovatsioon ja tunnustus -0,03 -0,50 0,32 -1,38
Õpetajaid klastris 212 39 317 55% küsitletutest 34% 6% 51% 9%
Kokku 623
25
Joonis 3.7. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina: koostööaldis kriitik (212 vastanut, 34%)
Õppiva org. võtmealad
Koolikliima ja õppekava
Teadmusringluse tingimused
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
põhirühm enesekeskne enesekriitilised ainekesksed
koostööaldis kriitik
26
Joonis 3.8. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina: enesekriitilised ainekesksed õpetajad (36 vastanut, 6%)
Õppiva org võtmealad
Koolikliima ja õppekava
Teadmusringluse tingimused
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
koostööaldis kriitik
põhirühm enesekeskne enesekriitilised ainekesksed õpetajad
27
Joonis 3.9. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt kooli tajumisest õppiva, teadmustjuhtiva organisat-sioonina: põhirühm ja enesekeskne õpetaja (põhirühm e keskmik – 317 vastanut, 51%; enesekeskne õpetaja – 55 vastanut, 9%)
Õppiva org. võtmealad
Koolikliima ja õppekavatöö
Teadmusringluse tingimused
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
koostööaldis kriitik
enesekriitilised ainekesksed õpetajad
põhirühm enesekesksed õpetajad
28
3.2.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste põhjalKooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt
Tabel 3.35. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste keskmised
Tunnus
Olennoorem
- õpetaja õpetaja
vanem- õpetaja
õpetaja-metoodik
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus 2,22 2,22 2,26 2,25Õpetaja personaalne meisterlikkus 3,46 3,35 3,38 3,44Õpetaja mentaalsed mudelid 2,94 3,06 3,23 3,03Tiimiõpe ja tiimitöö 2,87 3,30 3,41 3,29Ühisvisioon 3,21 3,38 3,34 3,16Süsteemilähenemine 2,87 3,07 3,07 2,85Juhtimise tajumine õpetaja poolt 2,90 3,05 3,13 3,03Õppekavatöö 3,36 3,31 3,30 3,17Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle 3,14 3,16 3,19 3,35Koostöö 2,88 3,12 3,10 2,94Interaktsioon 2,50 2,78 2,79 2,56Infolevi 2,96 3,12 3,14 2,94Innovatsioon ja tunnustus 3,04 3,15 3,18 2,95
.... – tunnuse või kvalifikatsioonijärgu kõrgeim keskmine (nii kvalifikatsioonirühmade kui ka tunnuste lõikes e “vertikaalselt” ja “horisontaalselt”).... – tunnuse või kvalifikatsioonijärgu madalaim keskmine (nii kvalifikatsioonirühmade kui ka tunnuste lõikes e “vertikaalselt” ja “horisontaalselt”)
29
2,3
2,5
2,7
2,9
3,1
3,33,5
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalnemeisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetaja tööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
nooremõpetaja õpetaja vanemõpetaja õpetaja-metoodik
Joonis 3.10. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste aritmeetilised keskmised Tabel 3.36. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine erineva kvalifikatsiooniga õpetajate poolt: tunnuste Zscore
Tunnus
Olennoorem- õpetaja õpetaja
vanem- õpetaja
õpetaja-metoodik
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus -0,01 -0,01 0,05 0,04
Õpetaja personaalne meisterlikkus 0,18 -0,04 0,01 0,13
Õpetaja mentaalsed mudelid -0,24 -0,04 0,24 -0,09
Tiimiõpe ja koostöö -0,82 0,02 0,23 -0,01
Ühisvisioon -0,32 0,08 -0,02 -0,45
Süsteemilähenemine -0,28 0,06 0,06 -0,31
Juhtimise tajumine õpetaja poolt -0,22 0,00 0,13 -0,03
Õppekavatöö 0,09 0,00 -0,01 -0,28
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle -0,08 -0,03 0,04 0,42
Koostöö -0,50 0,08 0,02 -0,36
Interaktsioon -0,27 0,05 0,06 -0,20
Infolevi -0,22 0,02 0,05 -0,27
Innovatsioon ja tunnustus -0,18 0,03 0,09 -0,35
-1,0
-0,8
-0,6
-0,4
-0,2
0,0
0,2
0,4
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
vanemõpetaja õpetajaõpetaja-metoodik nooremõpetaja
30
Joonis 3.11. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine vastavalt õpetaja kvalifikatsiooni-järgule
-1,0
-0,8
-0,6
-0,4
-0,2
0,0
0,2
0,4
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
nooremõpetaja õpetajavanemõpetaja õpetaja-metoodik
-1,0
-0,8
-0,6
-0,4
-0,2
0,0
0,2
0,4
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
nooremõpetaja vanemõpetajaõpetaja-metoodik õpetaja
31
Tabel 3.37. Õpetajate jagunemine õppiva organisatsiooni tunnuste tajumise järgi moodustunud rühmadesse sõltuvalt kvalifikatsioonist (vt ka lisa A4.5.)
Õpetajate rühmad õppiva organisatsiooni tunnuste tajumise põhjal (% vastanutest) Kokku
Õpetaja kvalifikatsioon
Koostöö-aldis kriitik
enesekriitilised ainekesksed õpetajad
põhirühm e keskmik
enesekeskne õpetaja
Olen nooremõpetaja %
rühmas29,3 2,4 43,9 24,4 100,0
õpetaja % rühmas
37,0 7,1 49,4 6,5 100,0
vanemõpetaja % rühmas
28,8 5,8 58,3 7,2 100,0
õpetaja-metoodik
% rühmas
31,2 - 43,8 25,0 100,0
Kokku % vastanutest 34,4 6,2 50,9 8,4 100,0
Erinevas vanuses õpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel
Joonis 3.12. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine kuni 30-aastaste ja 31–40-aastaste õpetajate poolt
-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
32
üle 60 a 51–60 a 41–50 a 31–40 a kuni 30 a
Joonis 3.13. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine üle 60-aastaste õpetajate poolt
Joonis 3.14. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine 51–60-aastaste ja kuni 30-aastaste õpetajate poolt
-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
kuni 30 a 31–40 a 41–50 a 51–60 a üle 60 a
-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
31–40 a 41–50 a üle 60 a 51–60 a kuni 30 a
33
Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest
Joonis 3.15. Nais- ja meesõpetajate taju kooli kui õppiva organisatsiooni tunnustest
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
naine mees
34
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli asukohast
Joonis 3.16. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine maa-, linna- ja Tallinna koolide õpetajate poolt
-0,5
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
Tallinn Linn Maa
-0,5
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
Tallinn Maa Linn
35
Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest
Joonis 3.17. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – standardiseeritud keskmiste radar (vt ka tabel lisa A4.9)
-1,0
-0,6
-0,2
0,2
0,6
1,0
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
Eesti keel Vene keel Eesti ja vene keel
-1,0
-0,6
-0,2
0,2
0,6
1,0
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
Eesti ja vene keel Vene keel Eesti keel
36
Joonis 3.18. Kooli kui õppiva organisatsiooni tunnuste tajumine õpetajate poolt olenevalt kooli õppekeelest – eesti ja vene keeles töötav kool
-1,0
-0,6
-0,2
0,2
0,6
1,0
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
Eesti keel Vene keel Eesti ja vene keel
37
Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel
Joonis 3.19. Põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate taju oma koolist õppiva organisatsiooni tunnuste alusel
-0,20
-0,15
-0,10
-0,05
0,00
0,05
0,10
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
gümnaasium põhikool
-0,20
-0,15
-0,10
-0,05
0,00
0,05
0,10
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
põhikool gümnaasium
38
3.2.2.3. Kokkuvõte: õpetajate taju koolist kui õppivast organisatsioonist
3.2.3. Koolid õppiva organisatsiooni tunnuste põhjal3.2.3.1. Koolide tugevus-nõrkus õppiva organisatsioonina
Tabel 3.39. Koolide rühmad järjestusanalüüsi alusel
Kvartiil Rühma nimetus Koolid
I kvartiil õpiedulised koolid CL*, BT*, BL, Q, R*, AR, O*, HM, CN, AD*, J*, AX*, H
II kvartiil õppivad/õpivõimelised keskmikud
AS, BI, AP*, ABC, E, CM, BM, AY, K, S, BV, BD, BY
III kvartiil õpiprobleemidega keskmikud BJ*, U, P, AG, BC, T, AC, BK, AT, AK, BE, I*)
IV kvartiil õpipeetusega koolid AV, BS, C, AE*, AQ, AK, BG, BF*, Z, BH*, CF*, CD
3.2.3.2. Koolide tüpoloogia õppiva organisatsiooni tunnuste põhjal
Tabel 3.40. Koolide neljarühmaline jaotus klasteranalüüsi põhjal: tunnuste standardiseeritud keskmised
Zscore väärtus klastri jaoksKoondtunnus Tunnus 1. klaster 2.
klaster3. klaster
4. klaster
Õppiv, arengu-keskne kool
Konser-vatiivne kool
Nõrga õpivõi-mega konser-vatiivne kool
Juhti-miskesk-ne kool
I – refleksioon ja uurimine
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
0,83 -0,15 -0,47 -0,94
II – õppiva organisatsiooni võtmealad
Õpetaja personaalne meisterlikkus 0,44 -0,26 0,17 0,40Õpetaja mentaalsed mudelid 0,73 -0,38 -0,84 1,42Tiimiõpe ja tiimitöö 0,82 -0,15 -2,08 0,75Ühisvisioon 1,05 -0,35 -1,26 0,68Süsteemilähenemine 1,07 -0,30 -1,47 0,43
III – kooli sisekliima
Juhtimise tajumine õpetaja poolt 0,94 -0,37 -1,39 1,26Õppekavatöö 0,33 -0,18 0,34 -0,05Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
0,78 -0,36 -0,61 0,89
IV – teadmusjuhtimise, teadmusloome tingimused
Koostöö 1,10 -0,30 -1,86 0,73Interaktsioon 1,09 -0,18 -1,81 -0,15Infolevi 0,85 -0,46 -0,46 1,26Innovatsioon ja tunnustus 0,92 -0,37 -1,37 1,27
Koole igas klastris 12 29 4 4Koole kokku 49
39
Joonis 3.23. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: õppivad, arengu-kesksed ja konservatiivsed koolid
Õppiva org. võtmealad
Koolikliima ja õppekava
Teadmusringluse tingimused
-2,5-2,0-1,5-1,0-0,50,00,51,01,5
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
3. Nõrga õpivõimega konservatiivne kool
4. Juhtimis-keskne kool
1. Õppiv, arengukeskne kool
2. Konservatiivne kool
40
Joonis 3.24. Koolide rühmitumine õppiva, teadmustjuhtiva organisatsioonina: nõrga õpivõimega konservatiivsed koolid ja juhtimiskesksed koolid
-2,5-2,0-1,5-1,0-0,50,00,51,01,5
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja koostöö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja pooltÕppekavatöö
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
1. Õppiv, arengukeskne kool
2. Konservatiivne kool
4. Juhtimis-keskne kool
3. Nõrga õpivõimega konservatiivne kool
41
3.2.4. Kokkuvõte – õpetaja ja kool õppiva organisatsiooni kontekstis
3.3. Õpetajad ja kool kui õpilase arenguruum3.3.1. Õpetaja ja kool kui õpilaste arenguruum – valdkonnad ja tunnused3.3.2. Õpetajate jagunemine rühmadesse vastavalt erinevustele õpilase arenguruumi, arengu tugisüsteemi tajumises
Tabel 3.42. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest: jaotus klaster-analüüsi põhjal
TunnusRühmad, tunnuste väärtuste
standardiseeritud keskmised (Zscore)
Õpetajaid klastris% küsitletutest
N = 27 4%
N = 297, 48%
N = 105, 18%
N = 191, 30%
1.pessimistid e
riskirühm
2. stressitundlik
keskmik
3.(enese)kriitiline
4. tegus
optimistRõõmud koolis -1,61 0,07 -1,19 0,87Eksamihirmu puudumine 0,38 0,07 -0,48 0,09Usk, et eksamitulemused vastavad teadmistele -0,47 -0,01 -0,11 0,14Tasakaalukus ja õnnelikkus -1,36 0,00 -0,99 0,78Heatahtlikkus 0,17 -0,03 -0,33 0,20Osalemise võimalus õppe kavandamisel 0,67 0,00 -0,02 -0,08Õpilaste omavalitsus -0,33 -0,07 -0,21 0,27Õpilaste stressifaktor – õpetaja 0,12 0,29 0,53 -0,79Õpilaste stressifaktor – hinded -0,31 0,37 0,26 -0,70Õpilaste stressifaktor – tervis ja isiklikud probleemid -0,37 0,32 0,21 -0,56Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas -0,23 0,58 -0,13 -0,74Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõju 0,26 0,18 -0,17 -0,24Õpilaste hirmude teadvustamine 0,42 0,15 -0,04 -0,28Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak -0,33 -0,21 0,11 0,32Pedagoogiline vestlus 0,03 0,02 -0,36 0,16Tingimuste loomine õpilase arenguks -0,50 -0,15 0,05 0,28Õpilaste arengu toetamine ja suunamine -1,08 -0,22 -0,11 0,59Tugi versus karistus -0,61 -0,14 -0,10 0,36Tulevikumõõde õppes -1,56 -0,20 0,01 0,55Hea inforinglus ja ruumide kasutus -0,86 -0,26 0,03 0,51Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest -1,15 -0,18 -0,17 0,54Kooli eneseusk ja saavutusmõõde -1,09 -0,17 -0,12 0,49Vastastikune tugi kasvatuses -1,20 -0,08 -0,29 0,47
42
Joonis 3.26. Õpetajate jaotumine rühmadesse lähtuvalt õpilastesse suhtumisest ja nende arengu toetamisest – 4-rühmaline jaotus
Õpilaste rõõmud-mured, iseloomustus
Õpilaste osalus koolielus ja õppe kujundamisel
Õpetaja õpilaste stressifaktoritest
Õpetaja õpilaste probleemidest, hirmudest
Õpetaja – mina-mõõde õpilase toetamisel
Kool – õpilase arengu toetamine
43
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0 Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Pessimistid ehk riskirühm Stressitundlik keskmik
(Enese)kriitilised Optimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga
Õpilased – koolirõõm
44
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpilased – koolirõõm
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor - tervis ja isikl. probl.
Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis js sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Optimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga (Enese)kriitilisedStressitundlik keskmik Pessimistid ehk riskirühm
Joonis 3.27. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – pessimis-tide ja stressitundlike keskmike rühma diagramm
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpilased – koolirõõm Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis js sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Stressitundlik keskmik(Enese)kriitilised
Pessimistid ehk riskirühmOptimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga
45
Joonis 3.28. Õpetajate rühmitumine lähtuvalt õpilaste tajumisest ja nende toetamisest – (enese)krii-tiliste õpetajate rühma diagramm
46
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vaematele
Pessimistid ehk riskirühmOptimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga
(Enese)kriitilisedStressitundlik keskmik
Õpilased – koolirõõm
Joonis 3.29. Õpetajate rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – optimistlike tegusate, positiivse õpilaspildiga õpetajate rühma diagramm
47
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0 Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Pessimistid ehk riskirühm Stressitundlik keskmik(Enese)kriitilised Optimistlikud, tegusad, posit. õpil.pildiga
Õpilased – koolirõõm
3.3.2.2. Mõningaid erinevusi õpetajate vahel õpilase ja tema arengukeskkonna tajumise seisukohaltNais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast
Joonis 3.30. Nais- ja meesõpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
Õpilased – koolirõõm
Õpilaste hindehirmu puudumine
Õpilaste usk hindamise tõesusse
Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus
Õpilaste heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hindedÕpilaste stressifaktor –
tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
meesnaine
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3 Õpilaste hindehirmu puudumine
Õpilaste usk hindamise tõesusse
Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus
Õpilaste heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
naine
Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
mees
48
Õpilased – koolirõõm
Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast
Joonis 3.31. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – kuni 30 a ja üle 60 a õpetajad
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
0,4
Õpilased – koolirõõm
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
51–60 a üle 60 a kuni 30 a 41–50 a31–40 a
49
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
0,4
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalit-suse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja Õpilaste
stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl. Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
31–40 a 41–50 a üle 60 a kuni 30 a51–60 a
Õpilased – koolirõõm
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Joonis 3.32. Erinevas vanuses õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – 41–50 a õpetajad
50
Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast
Joonis 3.33. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – õpetajad
-0,5
-0,4
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
0,3
0,4
Õpilased – koolirõõm
Õpilaste hindehirm
Õpilaste usk hindamise tõesusse
Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus
Õpilaste heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend.ja posit. väljund vanematele
nooremõpetaja õpetaja-metoodik
vanemõpetaja õpetaja
-0,9-0,8-0,7-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4
Rõõmud koolisEksamihirmu puudumine
Usk, et eksamitulemused vastavad teadmistele
Tasakaalukus ja õnnelikkus
Heatahtlikkus
Osalemise võimalikkus õppe kavandamisel
Õpilaste omavalitsus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktorid – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas
Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõjuÕpilaste hirmude teadvustamine
Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak
Pedagoogiline vestlus
Tulevikumõõde õppes
Tugi versus karistus
Õpilaste arengu toetamine ja suunamine
Tingimuste loomine õpilaste arenguks
Hea inforinglus ja ruumide kasutus
Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest
Kooli eneseusk ja saavutusmõõde
Vastastikune tugi kasvatuses
Nooremõpetajad Õpetajad Vanemõpetajad Õpetaja-metoodikud
51
Joonis 3.34. Erineva kvalifikatsiooniga õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast – noo-remõpetajad ja õpetaja-metoodikud
-0,9-0,8-0,7-0,6-0,5-0,4-0,3-0,2-0,10,00,10,20,30,4
Rõõmud koolisEksamihirmu puudumine
Usk, et eksamitulemused vastavad teadmistele
Tasakaalukus ja õnnelikkus
Heatahtlikkus
Osalemise võimalikkus õppe kavandamisel
Õpilaste omavalitsus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli materiaalne baas
Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõjuÕpilaste hirmude teadvustamine
Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak
Pedagoogiline vestlus
Tulevikumõõde õppes
Tugi versus karistus
Õpilaste arengu toetamine ja suunamine
Tingimuste loomine õpilaste arenguks
Hea inforinglus ja ruumide kasutus
Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest
Kooli eneseusk ja saavutusmõõde
Vastastikune tugi kasvatuses
Õpetajad Vanemõpetajad Õpetaja-metoodikud Nooremõpetajad
52
Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast
Joonis 3.35. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast – Tallinna ja maakoolidVõrreldes järgmiste selle alajaotuse joonistega on diagrammi mõõtkava muudetud erinevuste teravamaks esiletoomiseks.
53
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
0,2
Õpilased – koolirõõm Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja Õpilaste
stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpil. stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetajad – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine, mõju
Õpetajad – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine õpilase arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orient. tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus õppe kvaliteedis ja sõltumatus
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
maal Tallinnas
Joonis 3.36. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli asukohast – linna- ja suurlinnakoolid
-0,9
-0,7
-0,5
-0,3
-0,1
0,1
0,3
0,5
0,7
Rõõmud koolisEksamihirmu puudumine
Usk, et eksamitulemused vastavad teadmistele
Tasakaalukus ja õnnelikkus
Heatahtlikkus
Osalemise võimalikkus õppe kavandamisel
Õpilaste omavalitsus
Õpilaste stressifaktoriks õpetaja
Õpilaste stressifaktoriks hinded
Õpilaste stressifaktoriks tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktoriks kooli mat. baas
Õpilase kodu materiaalsete probleemide mõju
Õpilaste hirmude teadvustamine
Kasvatus versus ainekesksus – õpetaja hoiak
Pedagoogiline vestlus
Tulevikumõõde õppes
Tugi versus karistus
Õpilaste arengu toetamine ja suunamine
Tingimuste loomine õpilaste arenguks
Hea inforinglus ja ruumide kasutus
Kooli eneseusk ja sõltumatus välisressurssidest
Kooli eneseusk ja saavutusmõõde
Vastastikune tugi kasvatuses
maal asulas suurlinnas Tallinnas linnas
54
Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelest
-1,0
-0,8
-0,6
-0,4
-0,2
0,0
0,2
0,4
0,6
Õpilased – koolirõõm Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Eesti keel Eesti ja vene keel Vene keel
55
Joonis 3.37. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast olenevalt kooli õppekeelestÕpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides
-1,0
-0,8
-0,6
-0,4
-0,2
0,0
0,2
0,4
0,6
Õpilased – koolirõõm
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Eesti ja vene keel Eesti keelVene keel
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
Õpilased – koolirõõm Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
gümnaasium põhikool
56
Joonis 3.38. Õpetajate taju õpilasest ja tema arengukeskkonnast põhikoolides ja gümnaasiumides 3.3.2.3. Kokkuvõte – õpetaja õpilasest ja tema arengukeskkonnast3.3.3. Koolid õpetaja tajutud õpilase arengukeskkonna seisukohalt3.3.3.1. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi
Tabel 3.44. Koolide suhteline tugevus-nõrkus õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi: rühmade (kvartiilide) koosseis
I kvartiil e positiivse lapsepildiga, toetav kool
II kvartiil e keskpärane, toetav kool
III kvartiil e keskpärane, passiivne kool
IV kvartiil e lapsekriitiline, individualistlik kool
8 põhikooli (5 maakooli, 3 linnakooli, 1 Tallinna kool)
8 gümnaasiumi (4 Tallinna kooli, 4 linnakooli, 3 erakooli, 5 vene kooli)
3 põhikooli (1 Tallinna kool, 1 linnakool, 1 maakool)
13 gümnaasiumi (4 Tallinna kooli, 8 linnakooli, 1 maakool, 5 vene kooli, 1 eesti-vene kool)
4 põhikooli (2 maakooli, 2 Tallinna kooli, 1 vene kool)
12 gümnaasiumi (3 maakooli, 6 linnakooli, 3 Tallinna kooli, 8 eesti kooli, 1 eesti-vene kool, 3 vene kooli)
4 põhikooli (4 maakooli)
11 gümnaasiumi (1 maakool, 2 Tallinna kooli, 9 linnakooli, 1 vene kool, 1 erakool)
-0,3
-0,2
-0,1
0,0
0,1
Õpilased – koolirõõm Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund Vanematele
põhikool gümnaasium
57
3.3.3.2. Koolide tüpoloogia õpilase arengukeskkonnana õpetaja pilgu läbi
Tabel 3.45. Koolide rühmitumine lähtuvalt õpilase ja tema arengukeskkonna tajumisest õpetaja poolt
Klaster, klastrisse kuuluvate koolide %1. rühm 2. rühm 3. rühm 4. rühm
47% 13% 30% 9%
neutraalne, passiivne
pessimistliku õpilasvaatega
individualistlik õpetajakeskne
positiivse õpilaspildiga,
ühistöine
vastuolulise õpilaspildiga,
õpetaja individuaalsele tugitööle orienteeritud
Õpilaste koolirõõmud -0,26 -0,28 0,74 -0,70
Õpilased – hindehirmu puudumine 0,28 -0,92 0,17 -0,65Õpilased – usk hindamise tõesusse 0,12 -0,24 -0,01 -0,22
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus -0,01 -0,65 0,65 -1,15Õpilased – heatahtlikkus 0,18 0,25 0,18 -1,84
Õpilaste osalus õppe kavandamises 0,25 0,02 -0,30 -0,35Õpilaste omavalitsuse olulisus -0,26 -0,03 0,64 -0,70
Õpilaste stressifaktor – õpetaja 0,32 0,33 -0,67 0,08Õpilaste stressifaktor – hinded 0,18 1,06 -0,71 -0,09Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl. -0,05 0,89 -0,48 0,55Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas 0,06 0,30 -0,18 -0,12Õpetaja – õpilaste materiaalsete probleemide teadvustamine ja mõju 0,14 0,66 -0,49 -0,08Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine 0,35 -0,63 -0,22 -0,19Õpetaja – kasvataja -0,03 -0,79 0,24 0,48Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega 0,05 0,24 -0,36 0,54Õpetaja – tingimuste loomine arenguks -0,47 0,31 0,48 0,40Õpetaja – õpilase arengu suunamine -0,50 -0,38 0,64 0,98Kool – tugi versus karistus -0,17 -0,95 0,40 0,89Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule -0,40 0,59 0,43 -0,24Kool – info ja ruumide kasutus -0,45 0,36 0,50 0,17Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises -0,60 0,04 1,02 -0,32Kool – eneseusk -0,49 -0,41 0,85 0,30Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele -0,31 -0,58 0,81 -0,24
58
Joonis 3.41. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – neutraalsete, passiivsete ja ühistöövaeste koolide rühm
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Õpilaste stressifaktor – hinded
Õpilased – koolirõõm
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste mater. probl. mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Pessimistliku õpilaspildiga koolid Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid
Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid Neutraalsed, passiivsed koolid
59
Joonis 3.42. Õpilase arengukeskkond neutraalsetes, passiivsetes ja ühistöövaestes koolides – nõrga eneseusuga ja nõrgalt õpilaste arengut toetav koolikultuur
Joonis 3.43. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – pessimistliku õpilaspildiga koolide rühm
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Pessimistliku õpilaspildiga koolid Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid
Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid Neutraalsed, passiivsed koolid
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid
Neutraalsed, passiivsed koolid Pessimistliku õpilaspildiga koolid
Õpilased – koolirõõm
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste mater. probl. mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend.ja posit. väljund vanematele
Õpilaste stressifaktor – hinded
60
Joonis 3.44. Õpilase arengukeskkond pessimistliku õpilaspildiga koolides – vastuoluline, tunni-keskne koostööpuudeline koolikultuur
Joonis 3.45. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid
Neutraalsed, passiivsed koolid Pessimistliku õpilaspildiga koolid
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid Neutraalsed, passiivsed koolid
Pessimistliku õpilaspildiga koolid Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid
Õpilased – koolirõõm
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baas
Õpetaja – õpilaste mater. probl. mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
Õpilaste stressifaktor – hinded
61
Joonis 3.46. Õpilase arengukeskkond positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikes koolides – enese-kindel koostöine koolikultuur
Joonis 3.47. Koolide rühmitumine vastavalt vaadetele õpilasele ja tema arengu tugisüsteemile – õpetajakeskse tugisüsteemiga koolide rühm
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid Neutraalsed, passiivsed koolid
Pessimistliku õpilaspildiga koolid Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
-2,0
-1,5
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Neutraalsed, passiivsed koolid Pessimistliku õpilaspildiga koolid
Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid
Õpilased – koolirõõm
Õpilased – hindehirmu puudumine
Õpilased – usk hindamise tõesusse
Õpilased – õnnelikkus, meelekindlus
Õpilased – heatahtlikkus
Õpilaste osalus õppe kavandamises
Õpilaste omavalitsuse olulisus
Õpilaste stressifaktor – õpetaja
Õpilaste stressifaktor – tervis ja isikl. probl.
Õpilaste stressifaktor – kooli mat. baasÕpetaja – õpilaste mater. probl. mõju
Õpetaja – õpilaste hirmude
teadvustamine
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend.ja posit. väljund vanematele
Õpilaste stressifaktor – hinded
62
Joonis 3.48. Õpilase arengukeskkond õpetajakeskse tugisüsteemiga koolides – koostööpuudeline koolikultuur
-1,0
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
Neutraalsed, passiivsed koolid Pessimistliku õpilaspildiga koolid
Positiivse õpilaspildiga ühistegevuslikud koolid Õpetajakeskse tugisüsteemiga koolid
Õpetaja – kasvataja
Õpetaja – pedagoogilised vestlused õpilastega
Õpetaja – tingimuste loomine arenguks
Õpetaja – õpilase arengu suunamine
Kool – tugi versus karistus
Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule
Kool – info ja ruumide kasutus
Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises
Kool – eneseusk
Kool – ühine probl. lahend. ja posit. väljund vanematele
63
4. Mõned järeldused, arutlused ja ettepanekud4.1. Kool kui multidimensiooniline arenguruum
Positiivse arengukeskkonnaga tugevad õppivad koolid
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
3,5
4
autonoomia kompetentsus suhtedinimestega
toimetulek
BL - õpilased
BL - õpetajad
2,5
2,6
2,7
2,8
2,9
3
3,1
3,2
3,3
3,4
BM - õpilased
BM - õpetajad
64
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
3,5
4
autonoomia kompetentsus suhtedinimestega
toimetulek
BT - õpilased
BT - õpetajad
2,4
2,5
2,6
2,7
2,8
2,9
3
3,1
3,2
autonoomia kompetentsus suhtedinimestega
toimetulek
CD - õpilased
CD - õpetajad
0
0,5
1
1,5
2
2,5
3
3,5
4
BH - õpilased
BH - õpetajad
Joonis 4.1. Koolide võrdlus õpilaste ja õpetajate tajumuses
65
Õpiprobleemidega, lapsekriitilised koolid Pessimistliku õpilasvaatega, õpetajakesksed koolidKeskmised koolid (P, S, T, AC, AV, BK, BV, BY)
4.2. Näidiskoolikirjed
Kool C
2,5
2,6
2,7
2,8
2,9
3
3,1
3,2
3,3
autonoomia kompetentsus suhtedinimestega
toimetulek
C - õpilased
C - õpetajad
Joonis 4.2. Õpilaste ja õpetajate koolitaju – kool C
Joonis 4. 3. Koolikliima õpilaste vaates – kool C
2939
57
30
4315
22
58
41
54
45
61
11
0
32
Õppetöö (hinded)Õppetöö (koondtunnus)
Psühholoogiline heaolu
Füsioloogiline heaolu
Optimismi koondnäitaja
Optimism (kooli suhtes)
ToimetulekKliima: õpetajad, õpilased
Õpilaste omavahel. suhted
Õpetaja prof. omadused
Kooli eesmärgikindlus
Kooli väärtused
Kord, distsipliin
66
Joonis 4.4. Õpetajad õppivast organisatsioonist – kool C (nõrgalt arenenud teadmustjuhtiv õppiv kool)
Joonis 4.5. Õpetajate vaade – keskpärase õpilase arengukeskkonnaga kool – kool C
51 57
33
46
27
29
454447
53
39
51
53
0
32
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja -töö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekava
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
39
26
2018 33
53
14
5034
39
44
2520
39
3350
44
11
29
4939
37 33
0
32
Rõõmud Hirmu puudumineUsk hinde õiglusse
Õnn, meelekindlus
Heatahtlikkus
Osalus koolielus
Õpil. omavalitsus
Õpil. stressifaktor õpetaja
Õpil. stressifaktor hinded
Õpil. stressifaktor tervis
Õpil. stressifaktor kooli mat. baasMat. probl. teadvust.
Hirmude teadvust.
Õpetaja/ kasvataja
Vestlused õpilastega
Tingim. loomine arenguks
Arengu suunamine
Tugi/karistus
Õpet. tulevikuarvest.
Hea info- ja ruumide kasut.
Kooli eneseusk
Vanematega koos probl. lahend
Kõrgekvaliteedil. õpet.
67
Joonis 4.6. Lapsevanema vaade koolile kui arengukeskkonnale – kool C
35 39
33
50
35
2721
49
2331
28
42
21
28
0
27
Koolikliima
Lapsekesksus
Õppeedukus
Õppekava
Koostöö
Usaldus
Kaasamine kooli arengusse
Psühholoogiline heaolu
Füsioloogiline heaolu
Kooli eesmärgikindlus
Õpetajate prof. omadused
Õpilase individuaalsus
Füüsiline keskkond
Distsipliin, kord
68
Lapsevanem
Õpetaja koolist kui õppivast organisatsioonist
Õpilane
Õpetaja – koolist kui õppivast organisatsioonist
3041
43
33
5316
51
3252
41
8
17
35
0
32
Õppetöö (hinded)Õppetöö (koondtunnus)
Psühholoogiline heaolu
Füsioloogiline heaolu
Optimismi koondnäitaja
Optimism (kooli suhtes)
ToimetulekKliima: õpetajad, õpilased
Õpilaste omavahel. suhted
Õpetaja prof. omadused
Kooli eesmärgikindlus
Kooli väärtused
Kord, distsipliin
69
Õpetaja – koolist õpilase arengukeskkonnana
Joonis 4.7. Arenenud õppiv kool, teatava ebaühtlusega õpilase ja arengukeskkonna tajumises – kool CL
62 13
46
662215
10
184
0
31
Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus
Õpetaja personaalne meisterlikkus
Õpetaja mentaalsed mudelid
Tiimiõpe ja -töö
Ühisvisioon
Süsteemilähenemine
Juhtimise tajumine õpetaja poolt
Õppekava
Rahulolu ja pühendumus õpetajatööle
Koostöö
Interaktsioon
Infolevi
Innovatsioon ja tunnustus
7
5150
1612 61
28
292823
3729
15
59
42630
35 5529
0
31
Rõõmud
Hirmude puudumineUskumine
Õnn, meelekindlus
Heatahtlikkus
Osalus koolielus
Õpil. omavalitsus
Õpil. stressifakt. – õpetaja
Õpil. stressifakt. – hinded
Õpil. stressifakt. – tervis
Õpil. stressifakt. – kooli mat. baas
Mat. probl. teadvust.
Hirmude teadvust.
Õpetaja/ kasvataja
Vestlused õpilastega
Tingim. loom. arenguks
Arengu suunam.
Tugi/karistus
Õpet. arvest.
Hea info, ruumide kasut
Kõrgekvaliteedil. õpet.
Kooli eneseusk
Vanematega koos probl. lahend.
70