JAAN LEETSAR

IGAVESTI KOOS LOODUSEGA

Ühistuteooria looduslik-geneetilised alused

VII vihik

Eesti MaaülikoolMajandus- ja sotsiaalinstituut

Tartu 2006

Kõik kirjastamisõigused kuuluvad autorile ja Eesti Maaülikoolile. Nende kirjaliku

nõusolekuta ei ole lubatud käesolevat väljaannet mitte üheski osas reprodutseerida

ega mingil muul moel paljundada (mehaanilised või digitaalsed vahendid,

fotopaljundus, kontaktkopeerimine, skaneerimine vms).

Retsenseerinud Tartu Ülikooli professor majandusdoktor Mart Sõrg

Välja andnud Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituutIllustratsioonid Hugo HiibusKorrektor Marta RaismaKujundus ja layout

Copyright © Jaan LEETSAR, 2006ISBN ………………..

OÜ Infotrükk

SISUKORD

SAATEKS 5

ÜHISKONNAKRIISI OLEMUS JA JUURED 11Muutused ühiskondlikus mõtlemises 11Uue ühiskonnakorra otsinguil 16 Kapitalismi kriis ja uued paradigmad 16 Ummikus inimkäitumise teooriad 19Klassikaline majandusteadus teelahkmel 20Uue ühiskonnakorra koidikul 25

TAGASI LOODUSE JUURDE 28Darwini evolutsiooniteooria 28 Uued avastused 31Imeline ühiselu looduses 32Mesilased, termiidid, sipelgad 33Lindude ränded ja koostöö 37Pingviinide kolooniad ja „lasteaiad” 41Kiskjad ja kariloomad 42Kalad 45Loomade käitumisest 46Kas koloonia või loom 48Kannibalism 50Erinevate liikide kooselu – sümbioos 53Territooriumid 58Kohastumine 60Inimese kohastumine loodusega 62

INSTINKTID, MÕISTUS, GEENID 64Meie ühine ajalugu 64Kes meid juhib? “Isekas geen” 67Isekus ja isetus 73Geenide tegevusse sekkumise ohud 76

3

Inimeste „tõuaretusest” 76Geenitehnoloogia ohud 78Uusi arengusuundi geenitehnoloogias 82Geenid ja elutu loodus 85Mood ja kultuur koostöö soodustajana 86Juhid ja alluvad 90Meditsiin, melioratsioon ja geenitehnoloogia 94

INIMESE ÜHISELULISUS 100Suured muutused 100Inimese eristumine 101Inimgruppide suurus ja territooriumid 103Konflikt iseka indiviidi ja ühiskonna ühishuvi vahel 108Religiooni kaks poolust ja massid 110Teadliku ühistegevuse teke 117Kopeerumispomm ja ühistegevus 117Kogukond ja ühiskond 122Ühistuteooria olemus 125Teadliku ühistegevuse motiivid 128Inimese irdumine loodusest 131„Õnnelik Euroopa” 134

KOKKUVÕTE 136

Kasutatud ja viidatud kirjandus 140Isikunimede register 147Lisa 149

4

SAATEKS

Käesoleva väljaande koostamise idee tekkis mul arutelus üliõpilastegainimtegevuse kujunemise ning arengu üle. Kuigi oma varasematesvihikutes (nt Ühistegevuse ABC, lk 5-8, Ühistegevuse areng japerioodid Eestis, lk 6-7) on ühistegevuse looduslik-geneetilisi lätteidpõgusalt käsitletud, selgus ühisaruteludes, et sellest on ilmselt vähe.Nii tuligi asja lähemalt uurima-selgitama hakata. Püstitasin küsimuse,kuidas oleks võimalik paremini ja adekvaatsemalt selgitada elu-teaduste ülikooli üliõpilastele inimese ühiselu põhjuslikke seoseid jaolemust. Omamoodi tiivustas mind selleks ka Eesti Maaülikooli rollitähtsustamise vajadus – meie ülikooli teeb eriliseks ja samas kateistest selgesti eristatavaks tema suhe loodusega ja looduses toimu-vate protsessidega. Kuna seni on maasotsioloogia ja ühistegevuseseoseid loodusega isegi ülikoolisiseselt vähe teadvustatud, siis onkäesolev töö ka üheks tagasihoidlikuks katseks seda puudujääkikompenseerida.

Zooloog Aleksei Turovski on öelnud: „Mida vähem inimene looma-dest teab, seda suurem on arusaamatus nende suhtes. Ka looma-ilmast täielikult eraldunud inimene suhtleb loomadega, keda on igalpool.” (Maaleht, 20.03.2003). Linnastunud inimesed on kaotanudsideme loodusega. Kunstlikult korraldatud elu-olu on aja jooksulinimest kui loodusolendit juba sedavõrd muutnud, et ta eisuuda looduse keskele sattudes seal isegi enam elamajääda, rääkimata heast enesetundest või soovist omaelustiili muuta. Meie aga näeme inimest osanaloodusest, kusjuures sellise osana, kellel onteadlikult kujundatud-taas-tatud sidemed taimede,loomade, tehnoloogia,keskkonna ja ka teisteinimestega. Me ei vastan-da inimest ja loodust.Pigem vastupidi – me

5

näeme inimest kui looduslikku olendit, kes on suuteline loodust oluliseltkasutama ja mõjutama. Mõistusliku olendina lasub inimesel ka suuremvastutus. Tänapäeva karmis maailmas ei ole looduse ja kõikide liikideiga hinna eest kaitsmine ja säilitamine omaette eesmärk. Olgemausad, kui tuleb teha valik – kas inimene või mingi loom, siis kindlastikaldub vaekauss inimese kasuks. Seda mõistavad ka kõigepaadunumad looduskaitsjad. Ka nemad tapavad igal võimalusel japikemalt mõtlemata mis tahes kiskja, kes tungib toidusaamiseeesmärgil kallale.

Inimese ja looduse vaheliste suhete hulka kuulub ka inimese jalooduse koostöö. Looduses ei lõpe konfliktid üldjuhul teise poolesurmaga. Üllatavalt sageli on looduses täheldatud liikidevahelist jaliigisisest koostööd. Looduses on liigid kohastunud koostööks.Seostatult loodusega tuleb vaadelda ka inimeste koostööd ning sedamõjutavaid tegureid ja protsesse. Õppides neid paremini tundma,sulandub inimene ühelt poolt loodusega paremini ning teeb ka teis-tele liikidele vähem kurja. Teiselt poolt aitab looduses toimuva paremmõistmine korraldada optimaalsemalt ja rahumeelsemalt ka inimeste-vahelisi suhteid.

Viis-kuus aastat tagasi probleemi lähemalt uurima hakates selgusõige pea, et ühiselulise inimese ja looduse suhete selgitamine onpalju keerukam ja aeganõudvam, kui alguses arvasin. Mida rohkemerialakirjandust uurisin, seda rohkem uusi probleeme ja küsitavusitekkis. See omakorda sundis peatuma küsimustel, millel esmapilgulpuudub isegi side ühistegevusega. Nende seoste selgitamine oli agasiiski vajalik tervikliku pildi saamiseks. Vihikus on enamasti neidküsimusi vaadeldud teksti lisatud vahemärkustes.

Maailmas on viimastel aastakümnetel paljud teadlased tegelnudligilähedaselt samade probleemidega. Põhjalikult on uuritud inimesteja loomade sotsiaalset käitumist, nende ühiselu ning seda põhjusta-vaid seoseid. Tänapäevast digitaalset tehnoloogiat kasutades onuurijad oma töö tulemused ka suurepäraste raamatute, videofilmide,TV ja interneti vahendusel avalikustanud. Üheks viimase aja parimaksinimeste ühiselu käsitlevaks teoseks tuleks pidada Matt Ridley 1996. a

6

ilmunud raamatut The Origins of Virtue (tõlge eesti keelde, Vooruselätted ilmus kirjastuselt Tänapäev 2002 a). Eestis on loomade käitumistja suhteid uurinud Raivo Mänd, Aleksei Turovski, Kalevi Kull jt.

Samas aga ei leidnud ma rahuldavas mahus ja kvaliteedis uurimust,mis oleks koostatud ja süstematiseeritud kaasaegse ühistegevuseselgitamise ja õpetamise eesmärkidel. Sellest tulenevalt pidasin vajali-kuks koostada ka käesoleva väljaande, mis peaks katma senise puudu-jäägi ühistegevuse looduslik-geneetiliste aluste õppimisel ja õpetamisel.

Metoodilisi märkusi

Käesoleva uurimuse objektiks on elusloodus ja liikide omavahelisedsuhted, mis mõjutavad otseselt inimühiskonna toimimist ja kujunemis-protsesse. Konkreetsemaks eesmärgiks oli uurida, selgitada ja avadainimeste ühiselulisuse looduslik-geneetilisi aluseid ja seoseid.Selleks on kasutatud isiklikke vaatlusi, asjakohase teadus- ja aime-kirjanduse analüüsi ning dokumenteeritud ja avalikkuse jaoks mitmelmoel publitseeritud (televisioon, dokumentaalfilmid, raadio, ajalehedjms) loodusteaduslikke avastusi ning järeldusi imetajate, lindude,kalade käitumise kohta.

Kuna uurimus oli suunatud erinevate liikide koostöö ja ühiselulisuseselgitamiseks, vaatasin uurimise käigus läbi suure osa dokumentaal-setest teadusvideotest mitmetel TV kanalitel. Paljudest loodusteema-listest uurimustest ja dokumentaalteostest sõkaldest terade otsimineosutus küllaltki aeganõudvaks ja mahukaks tegevuseks. Probleemiraskus seisnes selles, et paljudest teaduslikest ja populaarteadus-likest videotest ja filmidest sain kasutada ainult üksikuid detaile, misvaid muu hulgas käsitlesid erinevate liikide ühiselulisi omadusi jakäitumist. Nende üksikjuhtumite analüüsi, süstematiseerimise ningsünteesi tulemusena sündiski terviklik teemakäsitlus – ühistuteoorialooduslik-geneetilised alused.

Majandus- ja sotsiaalteadlasena ei laskunud ma oma uurimusesbioloogiateaduste detailideni – see oleks mulle selgelt üle jõu käinud

7

– pigem püüdsin uusimatest avastustest välja sõeluda selle osa, mispuudutab liikide ühiselulisust ning mis annaks meile võimalusi pare-mini mõista ka inimeste ühiskondlikku olemist ja ühiskonna arenguteüldisemaid tendentse. Teiselt poolt oleks teaduslike detailide kirjelda-mine uuringu eesmärke ähmastanud ja teinud sellest arusaamiseraskemaks. Loodan, et loodusteadlased annavad mulle selle pinna-pealsuse andeks.

Samas pidasin vajalikuks esitada töö lõpus kasutatud asjakohasekirjanduse loetelu ja viidatud isikunimede registri. Seda eeskätt asja-huviliste jaoks, kellel on huvi uuritud teemat veelgi sügavamalt tund-ma õppida. Kirjanduse loetelu ja isikunimede register ei ole kaugeltkitäielik. Nendel teemadel on viimastel aastatel kirjutanud väga paljudteadlased. Ühel või teisel viisil hakkas kirjandust uurides selguma, etpaljudes allikates on kirjeldatud ühtesid ja samu nähtusi. Seega leian,et midagi eriti olulist käsitletava teema kohta praegusel hetkel lisadaenam ei ole.

Töö tulemused on ette kantud mitmel teaduskonverentsil. Samutiolen esitanud oma uurimistulemusi üliõpilastele ja arutanud nendepaikapidavust.

8

Tänusõnad

Ükski tänapäeva uurimistöö ei saa sündida eelkäijate olemasoluta.Elu areneb evolutsiooniliselt ja ka meie teadmised ja oskused peegel-davad seda igikestvat arenguprotsessi mingil ajaetapil. Seega onomal kombel olnud kaasosalised selle vihiku ilmumisel ka kõiksamadel teemadel varem kirjutanud uurijad.

Olen tänulik paljudele asjatundjatele, kes mind selle uurimusekoostamisel on aidanud ja nõuga abiks olnud. Suur tänu ka aktiivse-tele üliõpilastele, kes oma sisutihedate ja asjakohaste uurimistöödeja referaatidega andsid lisaainest selles töös kirjapandule.

Eriti tahan tänada retsensenti, majandusdoktor professor MartSõrgi. Loomulikult kuuluvad minu tänusõnad filosoofiadoktor dotsentArgo Moorile ja dotsent Jüri Kruseallele, filosoof Leo Luksile, zooloogAleksei Turovskile, Eve Tomsonile, Andro Roosile jt, kelle asjakoha-sed märkused juhtisid mind töö käsikirjas esinenud puudustele ja kessellega aitasid kaasa vihiku sisulise külje paremustamisele. Asjalikemärkuste eest praktikute poolelt tänan Eestimaa TalupidajateKeskliidu peadirektorit Kaul Nurme.

Eriline tänu kuulub kunstnikust vanameister Hugo Hiibusele, kesraugematu entusiasmiga on kõiki minu ühistegevusalaseid vihikuid jaraamatuid temale omaste väljendusrikaste joonistustega illustreeri-nud ja sellega teema kohta ka oma arvamuse avaldanud.

Samuti olen tänulik kõikidele tehnilistele abilistele ja käsikirjatoimetajatele. Nemad annavad igale teosele ainuomase teo ja näo,millega see avalikkuse ette tuleb. Selle raamatu ilmumiseks on tänu-väärset tööd teinud Valter Haamer ja Marta Raisma. Karin Sillakivileavaldan tänu teksti redigeerimise ja suure hulga loodusteaduslikuinfo otsimisele ja kogumisele kaasaitamise eest. Kai Mitrile olen tänuvõlgu väljaande käsikirja jõudmise eest arvustajate lauale.

9

Käesoleva töö väljaandmisele on kaasa aidanud ka EestiMaaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi pere eesotsas direktorRando Värniku ja Tiiu Ohvriliga, samuti mitmed asutused. Kandvamatrolli viimastest etendas Vanemuise Seltsi Kirjastus.

On loomulik, et kõigi töös esitatud tõlgenduste ja võimalike vigadeeest vastutab autor ainuisikuliselt. Ettepanekud vihiku sisu ja tõlgen-duste kohta on teretulnud ning võetakse tänuga vastu. Need on vaja-likud meie ühiskonnas toimuva edasiseks lahtimõtestamiseks ninguuteks uuringuteks.

Valmas2006

10

ÜHISKONNAKRIISI OLEMUS JA JUURED

1.1. Muutused ühiskondlikus mõtlemises

Viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul on paljud ühiskonna-uurijad mitmelt elualalt avaldanud uurimusi, mis viitavad sellele, etühiskonnas on toimumas suured muutused eeskätt teaduslikusmõtlemises ja senistes ühiskonnakäsitlustes. Eriti suure tõuke andisselleks eelmise sajandi lõpukümnendil toimunud kommunistlikuühiskonnakorralduse täielik kokkuvarisemine. Samas on väga tõsiseskriisis ka kapitalistlik e turumajanduslik ühiskonnakorraldus. Julgemadajaloouurijad, nagu näiteks Eric Hobsbawm (Hobsbawm 2002) onennustanud põhimõtteliselt uusi arenguid ühiskonnas, mis ei pruugienamiku inimeste jaoks kaugeltki soodsad olla. Tema arvates toimu-sid möödunud sajandi lõpuaastatel mitmed olulised sündmused(kommunismi kokkuvarisemine, kapitalismi kriis), mille tulemusenamuutub ühiskonna areng põhimõtteliselt. Mitmed uurijad on ühiskon-nas toimuvate protsesside paremaks selgitamiseks ja lahtimõtesta-miseks viidanud vajadusele pöörduda tagasi looduse juurde, st otsidaühiskonna jaoks oluliste probleemide lahendamiseks argumenteloodusest.

Põhimõtteliselt pole ju nendes üleskutsetes midagi uut. Alati onseda tehtud ning ka loodusest lahendusi leitud. Kaheksateistkümnen-dal sajandil olid selleks näiteks Isaac Newtoni avastused ja üheksa-teistkümnendal Charles Darwini evolutsiooniteooria. Astronoomiastulid teadlased samal ajal välja hüpoteesiga päikesesüsteemi tekki-misest gaasitaolisest udukogust. Geoloogid avastasid, et settekivimidon tekkinud ajaliselt üksteise järel, mis viitas maakoore ajalooliselearengule ja kliimamuutustele. Keemikud tegid kindlaks, et elus jaeluta loodus koosnevad ühtedest ja samadest keemilistest elementi-dest. Avastati energia jäävuse ja muutumise seadus. Leiutati telefon,raadio, elekter, sisepõlemismootor, televiisor, digitaalne andmeside,

11

1.

arvutid jne. Seejuures valitses inimelu valdkondi vaid kogemus,katsetus, oskus, tavamõistus. Süsteemset teaduslikult põhjendatudühiskonnateooriat ega ka -korraldust polnud veel olemas.

Tänapäeval on aga uurimise ning kriitika all needsamad lahendu-sed, mis leiti omal ajal loodusest ning mis vahepeal kuulutati vaat etlõplikeks tõdedeks. Nii näiteks kirjutab Margaret J. Wheatley: „Mausun, et kahekümne esimese sajandi organisatsioonidele sobivatevormide avastamine on alles ees. Et seda täie vastutustundega teha,peame leidma endas mehisustja vanast täielikult loobuma. Mepeame lahti laskma kõigest,mida oleme hinnanud, jätmamaha vanad arusaamadsellest, mis võiks töötada jamis mitte. Me peame õppimamaailma uues valguses nä-gema. Einsteini palju-tsiteeritud lause on siinkohane: “Ühtegi prob-leemi ei saa lahenda-da sellesama teadvusepinnalt, mis selle loonudon.”” (Wheatley 2002, lk 14). Tema arvates püüavad organisatsioonidloobuda kahekümnendal sajandil domineerinud arusaamast, millekohaselt tuli töötajad suruda mingitesse kitsastesse rollidesse ja kasu-tada ära vaid väike osa sellest, mida nad tegelikult suudaksid. Onlootust, et selle tulemusel näeme oma võimalusi avaramalt, märkameoma terviklikkust ja loodetavasti ka suudame luua organisatsioone,mis austavad ja kasutavad meie inimeses peituvaid suuri andeid.

Vahemärkus: Siinkohal meenus mulle Eliyahu M. Goldratti jaJeff Coxi raamat „Eesmärk“, kus kirjeldati põhjalikult organisatsiooniiseorganiseerumisvõimet ja üllatavaid tulemusi, mis saavutati eeskätttippjuhi oskuslikule käitumisele organisatsioonis – tänu tippjuhi eba-traditsioonilisele tegevusele suudeti organisatsioonis käivitadaiseregulatsiooniprotsess, mis vallandas töötajates peitunud anded ja

12

suunas need kindla eesmärgi täitmisele (Goldratt, Cox 1998). Samaspeame oskama vahet teha organiseeritud ja juhitud iseorganiseeruvastruktuuri ja juhitamatu kaose vahel. Viimast iseloomustab teadlikujuhtimise-suunamise puudumine ja sellega kaasnev ühiskonna jamateriaalsete ressursside häving.

Teisalt leitakse, et tänapäeva ühiskonna- ja organisatsioonikäsitluseemaldub üheselt fikseeritud jäikade struktuuride ja bürokraatia ajastuarusaamadest. Tänapäeval räägitakse täiesti tõsiselt organisatsiooni-dest kui elusstruktuuridest, kus üleminekud ühest osast teise on sujuvad,konkreetsete piiride ja õmblusteta. Me hakkame mõistma organisat-sioone kui terviksüsteeme, räägime iseõppivatest organisatsioonidest,dünaamiliselt elavatest ettevõtetest ja märkame ka seda, et inimes-tele on omane muu hulgas ka meeletu iseorganiseerumisvõime. Kõikkatsed ja püüded suruda inimesed ja organisatsioonid jäikadessedetermineeritud struktuuridesse ja seostesse on lõppkokkuvõttesosutunud ebaefektiivseks. Seda sageli isegi siis, kui seaduse jafüüsilise jõuga püütakse luua näiliselt efektiivsemaid struktuure jainimesi sunnitakse nendes struktuurides käske täitma. Vangi töö onalati vähem efektiivne kui vaba inimese poolt vabalt valitud loov tegevus.

On arvatud, et teadusega mängimine ning teadusest pärit meta-fooride ülekandmine mujale, sealhulgas ühiskonna suhetesse, onohtlik, kuna nii kaotavad need oma teadusliku täpsuse ja tegelikuseose neid sünnitanud teooriatega. On ka väidetud, et kogu teadusise on metafoor, paljuski hüpoteetiline kirjeldus maailmast, midame kunagi täielikult tundmaei õpi (Wheatley 2002, lk 21).Tõenäoliselt on aeg mõelda kamaailma teaduskorralduse refor-mimisele. Probleem on selles, etteadus on hakanud elamapaljuski iseseisvat, ühiskon-nast lahus olevat elu. Teadla-sed suhtlevad ja vaidlevadomavahel ja on tasapisi irdu-nud reaalsest elust ning

13

ühiskonna vajadustest. Globaliseeruvas ühiskonnas on ka teadusmuutunud internatsionaalseks ning teenib peamiselt rahvusvahelisesuurkapitali ja suurriikide sõjatööstuse huve. Suurriikide ja rahvus-vaheliste suurkorporatsioonide seisukohalt võib see isegi ratsionaalneolla. Samal ajal valitseb tõsine oht, et teaduse ülemaailmse globaliseeru-mise protsessis jäävad tähelepanuta väikeste ühiskonnagruppide jarahvusriikide huvid. Suurkorporatsioonide teenistuses oleva teaduseabil püütakse suurkorporatsioonidele allutada väikeste rahvusriikidemajandus, sotsiaalelu ja poliitika, mis viib väikeste rahvusriikidehääbumisele. Pidevalt on kuulda olnud demagoogitsemist eesti keeleõppimise mõttetusest, väikeste rahvuste paratamatust väljasuremisest,rahvusteaduste arendamise mittevajalikkusest, globaalse majanduseparatamatusest jne.

Vahemärkus: Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mati Hint on kirju-tanud seeria artikleid eesti keele ja kultuuri säilitamise probleemidesttänapäevase teadustöö korralduse taustal (vt nt Hint 2005). Ta onkorduvalt juhtinud Eesti ülikoolide tähelepanu eesti teaduse globali-seerumisega kaasnevatele kahjulikele tagajärgedele eesti ühiskonnajaoks. Seni on tema appikarjed jäänud sisuliselt vastukajadeta.

On selge, et olukord teaduskorralduses on samuti kujunemastõsiseks takistuseks ummikus ja finantsoligarhia küüsis vaevlevaühiskonnaelu ümberkorraldamisel. Seega on ka tänapäeva teadus,mis baseerub 200 aasta tagustel avastustel ning arendab sedasamadel alustel edasi, sisuliselt tupikus ja uue ühiskonnakorra otsi-misel ja kujundamisel suures osas kasutu.

Suhteline üksindus ei ole olnud omane mitte üksi teadusele, vaidkogu Lääne kultuurile, aga ka kommertslikuks muutunud kunstile.Näiteks Teet Veispak, kes on kunsti olukorda analüüsinud, küsib:„Kuivõrd võimalik on eetiline ning aus kunst kapitalismiajastul?” Kuiraha on tähtsam kui tunded, siis pole eetilisel ja ausal kunstil praegukohta ollagi (Veispak 2005).

Eriti Ameerikas on individualism saavutanud oma kõrgeima väljen-duse. Igaüks peab tegutsema ellujäämise nimel iseseisvalt, kaitsma

14

oma piire ja panema maks-ma seal oma õigused. Niiloodi maailm, mis Bellahijärgi jätab üksikisiku hõlju-ma hiilgavasse, kuidhirmuäratavasse isolat-siooni. Nii on Ameerika iserohkem kui 200 aasta vältelkujundanud enda jaoks erili-se ühiskonnamudeli ja kultuurikeskkonna.See on põhimõtteliselt erinev Lääne-Euroopas levinudühiskonnast. Euroopas inimesed üldjuhul aitavad ja toetavad üksteist.Selle taustal on kurikuulsad Margaret Thatcheri sõnad: „Pole olemassellist asja nagu ühiskond. On ainult mehed ja naised üksikisikutena,ja perekonnad.” (Kiili 2004, lk 12). Vahel tundub, et kogu parempool-sele poliitilisele mõtteviisile ongi omane selline jahe-kõrk küünilisus.

Meil tuleb säärastele avaldustele ja hoiakutele vastu seista ningvaadelda tuleviku ühistegevust mitte kui üksikisikute tegevuste kogu-summat, vaid hoopiski erilist ja unikaalset kooselamise-olemisevormi. Sellel on sootuks teistsugused ja samal ajal tunduvalt määra-matud, keerulisemad ning üksteisega tihedalt seotud toimemehha-nismid. Kokkuvõttes annavadki need ühiskonnale kvalitatiivselt uuetulemi, mille järgi 2+2 ei võrdu neli, vaid hoopiski viis või kuus võihoopiski enam. Üksikolendina ei õnnestu meil isegi suure rahahunnikuotsas istudes ellu jääda, karjas olles on tõenäosus selleks ka väheserahaga palju suurem.

Mitmed ühiskonnauurijad on ennustanud, et 21.sajandil toimuvadühiskonnas väga suured muudatused. Kapitalismi sügavale kriisileon näiteks tähelepanu juhtinud George Soros (Soros 1999), DavidKorten (Korten 2000), Susan George (George 2000), RobertKaplan (Kaplan 2001), Samuel Huntington (Huntington 1999),Francis Fukuyama (Fukuyama 2001), Eric Hobsbawm (Hobsbawm2002), Paul Hawken, Amory Lovins, Hunter Lovins (Hawkin jt2003), Franz Josef Radermacher (Radermacher 2005) ja mitmedteised. Paul Hawkin on koguni kirjutanud: „Täna praktiseeritav kapita-

15

lism on inimarengu hälve, mis on küll rahanduslikult kasulik, kuidmillel pole tulevikku. Niinimetatud „tööstuskapitalism” ei vasta täieli-kult isegi omaenda arvestuskriteeriumitele, sest hävitab oma kapitalija nimetab seda sissetulekuks. Ta ei väärtusta üldse suurimat kapitali-varu, mida ta kasutab – loodusvarasid ja loodust, samuti sotsiaalseidja kultuurilisi kooslusi, mis moodustavad inimkapitali aluspõhja”(Hawkins jt 2003, lk 26). Olukord on tänapäeva maailmas nendearvates väga tõsine ning seepärast on vajalikud ka põhimõtteliseltuued ühiskonnakäsitlused, mille leidmiseks tulebki pöörduda tagasilooduse juurde. Põhimõtteliselt samadel teemadel Eesti kontekstiskirjutasin ka oma raamatus „Ühistegevus globaliseeruvas ühis-konnas“ (Leetsar 2003).

1.2. Uue ühiskonnakorra otsingul

Margaret Wheatley on väitnud, et kui informatsioon muutub nii oluli-seks segajaks, et süsteem ei saa seda enam ignoreerida, on tõelinemuutus tulekul. Sel hetkel laguneb süsteem koost. Oma praegusesvormis ei saa süsteem tekkinud segadusega hakkama. See lagune-mine ei tähenda süsteemi surma. Kui elussüsteem suudab säilitadaoma terviklikkuse, suudab see ise organiseeruda kõrgemal keerukuseastmel uues olemasoluvormis, mis saab toimuvaga paremini hakkama(Wheatley 2002, lk 27).

1.2.1. Kapitalismi kriis ja uued paradigmadTõenäoliselt eksisteerib ka kapitalismi ülemaailmne kriis, mille olemustja protsessi on argumenteeritult, kuid seejuures mitte eluteadusteletuginevalt kirjeldanud George Soros, David Korten, Susan George,Robert Kaplan, Franz Josef Radermacher jpt. Ka puhtmajanduslikestaspektidest ennustatakse kapitalistliku süsteemi peatset lagunemist.

Kapitalism teeb praegu meeleheitlikke jõupingutusi enda säilitami-seks, moonutades sellega veelgi arusaamist ühiskonna arengust.Loomulikult ei puudu ka kapitalismi ja globaliseeruva maailma ülistajad.Üheks väljapaistvamaks esindajaks on teiste hulgas kindlasti JohanNorberg (tema kirjutatud raamatu „Inimeste rikkus – globaalne turu-

16

majandus” väljaandmist eesti keeles on toetanud ka Eesti Reformi-erakond (Norberg 2003)). Lõppkokkuvõttes ei muuda see aga aren-gut ennast. On selge, et ühiskond kapitalismi hävingu tulemusena eilakka olemast. Pigem vastupidi – ta hakkab toimima uuel ja loodeta-vasti paremal kujul. Samas on hoiatus, kas süsteem suudab säilitadaoma terviklikkuse või see päädib totaalse kollapsiga, täiesti omalkohal. Siinjuures tuleb silmas pidada kapitalismi kontrolli all olevatkohutavalt suurt tuumapotentsiaali, mis võidakse käiku lasta rahavõimu ja kapitalismi maksku-mis-maksab säilitamiseks. Esialgu onaga kapitalismil Ameerika Ühendriikide näol olemas kindel kants jatoetus. Samas pole aga võimatu, et väga kiiresti arenevad Aasia riigid(Hiina, India, Saudi Araabia jt) võivad ühel hetkel Ameerikale seljapöörata ja ise tingimusi esitama hakata.

Vahemärkus: USA Marylandi osariigi Johns Hopkinsi ülikoolirahvusvahelise poliitökonoomia professor Francis Fukuyama leiab,et ühtaegu on toimumas kaks protsessi. Poliitikas ja majanduses ise-loomustavad ajalugu edukäik ja ühesuunalisus ning kahekümnendasajandi lõpuks olid need saavutanud kõrgeima taseme liberaalsedemokraatia näol. See ongi ainus elujõuline alternatiiv tehnoloogiliseltarenenud ühiskondadele. Ühiskondlikus elus ja kõlbluses iseloomus-tab ajalugu aga tsüklilisus, mille tõttu ühiskondlikku korda tabavadpaljusid inimpõlvi vältavad tõusud ja mõõnad. Miski ei kindlusta, etselles tsüklis seisab ees pööre paremusele. Meie ainus lootus toetubinimese väga võimsale kaasasündinud andele ühiskonnakorda taasta-da. Selle taastamisprotsessi edust sõltub ajaloo tõusukurss (Fukuyama2001, lk 292). Paar aastat hiljem, pärast kurikuulsat lennukirünnakutAmeerikale on ta leidnud, et nõrgad ja halvasti funktsioneerivad riigidon paljuski süüdi maailma kõige tõsisemates probleemides, näiteksvaesuses ning AIDS-i, terrorismi ja narkootikumide ulatuslikus levikus(Fukuyama 2006). Samas leiab teadlane, et nõrkade riikide vallutami-ne ja nende okupeerimine suurte poolt ei too inimkonnale rahuldavaidlahendusi, pigem tuleb väikesi rahvusriike aidata (riiklust ehitada)nende haldussuutlikkuse suurendamiseks.

Loodus pakub meile küllaga näiteid korrast ja õppetunde sellesaavutamise võimalustest. Vaatamata sellele, et oleme kogenud

17

kõikumisi, mis on tõkestanud meie plaanide elluviimist, on maailmolemuslikult siiski korrastatud. Kõikumised ja muutus on omasedprotsessile, millega korda luuakse. Elu on loomine. Elu võime luuaiseennast võtab kokku kummalise kõlaga uus sõna autopoiesis(kreeka keeles tähendab enesetootmine või enesetegemine).Autopoiesis on elu fundamentaalne enda loomine ja uuenemine,kasvu ja muutuse protsess. Elussüsteem on protsesside võrgustik,kus iga protsess annab oma panuse teistele protsessidele. Koguvõrgustik tegeleb koos enesetootmisega (Capra 1996, lk 99).„Muutus algatatakse vaid siis, kui organism otsustab, et muutumineon ainus võimalus püsima jääda” (Wheatley 2002, lk 26).

Samas peame ilmselt nõustuma Matt Ridley tõdemusega, etühiskond ei toimi mitte sellepärast, et ta on teadvuse väljamõeldis,vaid seepärast, et ta on evolutsiooni käigus välja kujunenud eel-soodumuste iidne tulemus, ta on meie loomuse osa (Ridley 2002, lk 13). Meie teadvuse osaks on seejuures olnud selle tõdemuseavastamine ja endale teadvustamine, mitte enam. Oma teadvusegaoleme seni vaid mõningaid looduses ja ka ühiskonnas toimivaidprotsesse seletada suutnud, kuid me pole võimelised neid üldjuhulprodutseerima ja juhtima. See, et inimese loomus on keskkonna jakogemuse kujundatud, on sotsiaalteaduste aabitsatõde. Seega ideehakata meid ümbritsevat keskkonda ja ühiskonda vastavalt kellegisoovile (näiteks suure raha omanikud) ümber kujundama, äpardubvarem või hiljem. Veelgi enam, raha võimu katsed ühiskonda omanägemuse järgi ümber kujundada kutsuvad esile tõsiseid tüsistusi jakaose nii ühiskonnas kui ka meid ümbritsevas keskkonnas.

Vahemärkus: Ka geneetikud on jõudnud tõdemuseni, et looduslikvalik on määrav ka inimese arengus. Nii näiteks on Robert Moyzisselgitanud, et viimase 50 000 aasta jooksul on 1800 inimese geeniehk 7% muutunud loodusliku valiku tulemusena. Samas aktsepteeri-takse, et osaliselt võivad need muutused olla ka meie endi pooltteadlikult loodud tsivilisatsioonist tingitud (Kändler 2006).

18

1.2.2. Ummikus inimkäitumise teooriadÜldjoontes eristatakse inimkäitumises kahte teooriat.

1. Standardne sotsiaalteaduste mudel (Standard Social Sciences Model – SSSM)

2. Evolutsiooniline psühholoogia (Evolutionary Psychology – EP)

Standardne sotsiaalteaduste mudel kirjeldab protsessi, millekäigus kultuurilised tõekspidamised kanduvad edasi ühest põlv-konnast teise tänu unitaarsele õppimisprotsessile ja kujundavadlõpuks lapsest kultuuritraditsioone kandva ja järgiva täiskasvanu.Inimgruppides reaalselt eksisteerivad normid ja nõuded muudetakselapsele kohustuslikuks. Laps kui indiviid on seejuures asetatudpassiivse vastuvõtja rolli ja on vastava kultuuri sotsialiseerumise prot-sessi käigus tekkinud produkt (Tooby, Cosmides 1992). Niisiis eijäta SSSM isiksusele mingit võimalust lähtuda tema loomupärasestgeneetilisest struktuurist ja olemusest. Mudel viitab õppimisele kuiprotsessile, mis on iga inimgrupi kooseksisteerimise põhiaspektiks.Õppimise käigus omandatavad teadmised võivad varieeruda nii indi-viidide kui ka inimgruppide lõikes.

SSSM levis jõudsalt Ameerika Ühendriikides 20. sajandil ja oman-das teadlaste hulgas domineeriva arusaama inimkoosluse põhjus-test. Mudeli tugevus seisneb selles, et ta asetab rõhu inimgruppidemitmekesisusele. Samas on mõnede arvates selline lähenemine lühi-nägelik ja illusoorne. Matt Ridley arvates võrdleme ennast alati ise-endaga, lähtudes armetult ahtast vaatenurgast (Ridley 2003, lk 14).Inglise uurijad Markoczy ja Goldberg on leidnud, et sellisest kitsastperspektiivist tuleb endale aru anda ja ka vabaneda (1997).

Nii Ridley kui ka Markoczy ja Goldberg pooldavad kindlalt evolut-sioonilise psühholoogia mudelit. See võimaldab meid võrrelda kamuu elusloodusega ning avardab tunduvalt võimalusi võrrelda mistahes inimese ja muu looduse käitumist. Samuti on raske uskuda, etinimindiviid oleks õppeprotsessi käigus kujundatav ja kultuuri pooltmõjutatav produkt. Kahtlemata ta seda mingil määral ka on, kuidgeeniteooriast tulenevalt siiski ainult osaliselt. Ainuüksi õppimise

19

käigus ei ole võimalik luua uut inimest, kes oleks suuteline edukaltelama näiteks ahvide hulgas või väljaspool inimühiskonda, omamatamingisuguseid sotsiaalseid ja majanduslikke kontakte. Eelnevastjäreldub, et ka Ameerikas laialt levinud standardsel sotsiaalteadustemudelil (SSSM) on tänapäeva ühiskonna lahtimõtestamisel olulisipuudusi.

1.2.3. Klassikaline majandusteadus teelahkmel Klassikaline majandusteadus sätestab, et meie käitumist ja tegevustjuhivad ning suunavad omakasupüüd, kasumisaamine ja raha-teenimine. Sellele eeldusele on rajatud peaaegu kõik majandus-teooriad. Alates kapitalismiteooria rajajatest, nagu Adam Smith,Jean Baptiste Say, David Ricardo jt ning jätkates kommunismiideoloogi ja kapitalismi kriitiku Karl Marxiga (vt Marx I–III köide1953…1962), omamist kritiseeriva ja olemist austava ErichFrommiga (Fromm 2001) ja lõpetades kapitalistist finantsmahhinaa-tori ja kaasaegse kapitalismikriitiku George Sorosega (Soros 1999).Kõik need teooriad, kriitikad ja kriitikate kriitikad on alati lähtunudomakasupüüust, lisaväärtusest, kasumist, rahast ning kauba ja rahasuhetest. Eelloetletutest üks põhjalikumaid oli ilmselt Karl Marx, keskapitalismi kritiseerimise käigus avastas ning kirjeldas kapitalismipeamise aluse – kapitali baasil lisaväärtuse kasvatamise teooria.Teooriad on üles ehitatud raha ja kauba vastastikustele suhetele –raha muundumine kapitaliks, lisaväärtuse tootmine, kapitali akumu-latsioon, lisaväärtuse muundumine kasumiks, kaupade ja raha ring-lemine, hinnakujundus, konkurents, maarent, tulud, kulud, nendeallikad, majandussuhetes eksisteerib „nähtamatu käsi” jne. Järelikulton kogu kapitalistlik ühiskond rajatud omakasupüüule ja rahavõimule.

Oma raamatus „Tasakaal või häving“ kirjutab Franz JosefRadermacher: „Juba aastaid kogeme me omal nahal ühte kõigeosavamatest turunduskampaaniatest, mida maailmas kunagi algata-tud. Tegemist on kinnisidee küüsis olevate omandiideoloogide ja„autistlike” majandustegelaste grupi kampaaniaga, mida tehakseeeldatavalt vabaturu nimel. See vabaturu mõiste kasutamine on tege-likult trikk, et luua ettekujutust, nagu koosneks turg peamiselt turu-osaliste omavahelisest konkurentsist ja et igasugune ökoloogiline,

20

sotsiaalne ja kultuuriline kitsendus on saatanlik ning tingimatasotsialistlik ja üleüldse väärtusi hävitav suundumus“ (Radermacher2005, lk 21).

Tõsise kriitika alla on langenud ka kapitalistliku ühiskonna ükspõhinäitajatest – majanduskasv. Näiteks Bambergi ülikooli professorGerhard Schulze on kirjutanud: „Maailmas domineeriv mõtteviis –mille kohaselt kõik riigid peavad püüdlema üha suurema ja suuremamajanduskasvu poole – on lääne heaoluühiskondades oma aja äraelanud. Mõtteviis „rohkem ja parem” tuleneb majanduskitsikusest japuudusest, milles inimkond on pea kogu oma varasema eksistentsiajal vaevelnud. Heaoluühiskondades ei kannata inimesed juba ammuenam puudust – ning oleks küüniline arvata, et järjest uusi mobiil-telefonimudeleid, mitme eluaseme omamist ja pidevalt uuenevatköögitehnikat on vaja kitsikuse ületamiseks ja see parandab oluliseltelukvaliteeti. Pigem vastupidi: tarbimise võidujooks pöörab inimestetähelepanu kõrvale elu põhiküsimustelt.” (Schulze 2005, lk 12).Seega ei teeni majanduskasvu poole pürgimine ammu enam puudu-se leevendamise eesmärki – pigem toodab see uut kitsikust ja soosibniigi jõukaid. Meenutagem, et ka Eestis on majanduskasvu näitajaületähtsustatud ja seejuures kuidagi umbmäärane. Kuigi Eesti majan-duskasv ületab Euroopa Liidu keskmisi näitajaid, ei saa järjest enamkitsikusse langev ühiskonna osa ammu enam aru, kuhu ja kellele seemajanduskasv läheb.

Vahemärkus: Oma varasemates uuringutes olen mitmel korralpõrkunud mitmete majandusteaduslike probleemidega, mis on kaminus mõningaid kahtlusi tekitanud. Näiteks majandusteadustekandidaadi dissertatsioonis (Лэeтсар 1986), kus käsitlesin raha jakauba liikumist ning ressursside (maa) hindamist energia mõõt-ühikutega, põrkasin probleemile, mille tulemusena hakkasin tõsiseltkahtlema, kas raha ikka on kõige õigemaks ressursside väärtusemõõdupuuks. Näiteks turul pakkumise-nõudmise protsessis kujunevhind ei pruugi üldsegi peegeldada kauba tegelikku ühiskondlikku egaka looduslikku väärtust, samuti selle valmistamiseks tehtud kulutusi.Samas on võimalik suhteliselt tühiste kulutustega (nt põllumajandus-like maade kuivendamine) saada turuväärtuse mõõdupuude järgi

21

kordades suurema väärtusega maa. Omalt poolt pakkusin objektiiv-sema mõõdikuna välja idee hakata looduslikke ja inimtekkelisiressursse mõõtma-hindama (minu töös maade kvaliteedi muutumisimaaparanduse tulemusena) energeetiliste mõõtühikutega (d çzaul,calor, kwh)). Hiljem selgus, et umbes samale järeldusele olid natukevarem jõudnud ka ameerika teadlased Odum, G. ja Odum, E. (ОдумГ., Одум Е. 1978), kes käsitlesid inimtegevuse ja looduse energee-tilist bilanssi ning selle mõõtmise võimalusi. Tänapäeval on põhi-mõtteliselt samadele järeldustele jõudnud ka Paul Hawken, AmoryLovinsa ja Hunter Lovina (2003), kelle arvates tuleks raha, tööjõu jafinantskapitali kõrval väärtustada ka kõik loodusressursid. See oma-korda kutsuks ühiskonnas esile põhimõttelised, keskkonda ja loodustsäästvad protsessid-muudatused eeskätt majanduses ja äritege-vuses.

Siinkohal on sobiv meenutada lühidalt Nobeli 1994. a majandus-preemia laureaadi, matemaatik John Nashi teooriat ja selle praktilistrakendamist kapitalismi kindlustamisel. Kolumnist Aavo Kokk (EestiPäevaleht 09.11.05) kirjeldab John Nashist tehtud tõsielufilmi (RonHoward A Beautiful Mind – Piinatud geenius TV3 07.11.2005)sündmusi ja sisu väga tabavalt. Ta kirjutab: „Päris filmi alguses ontähelepanuväärne, ilmselt väljamõeldud seik, kus Nashi tabab mõtte-välgatus, mis viis ta hiljem Nobeli preemiani. Sõpruskonnas veidrikunatuntud Nash istub Princetoni ülikoolikaaslastega kõrtsis. Kamraadidtõmbavad piipu ja rüüpavad õlut. Nashi ees laual on aga hunnikpabereid ja mõned raamatud. Siis astub kõrtsisärav pikk blond naine. Mehederutuvad. Naine silmitseb Nashi.Kaaslased märkavad seda,lõõbivad ja valmistuvad kõik blon-di poole sööstma. Igaüksiseenda eest. Siis lausubkiNash sõnad, mida teisedkuulama jäävad: AdamSmith eksis. Ta ütles, etparima tulemuse saamesiis, kui igaüks teeb seda,

22

mis talle kasulik. Tegelikult saame parima tulemuse siis, kui igaüksteeb seda, mis on ühtaegu kasulik nii talle kui ka kogu rühmale”. Edasiselgitab Nash oma mõtet kujundlikult: Kui me kõik blondi juurde söös-taksime ja tema tähelepanu püüaksime, siis oleks ükskõik kellel meistraske otsustavat edu saavutada. Pealegi solvuksid teised neiud ja kõikoleksid õnnetud. Hoopis õigem oleks, kui me kõik seda blondi kauni-tari eiraksime ja tegeleksime hoopis teiste neidudega. Siis oleks üldineheaolu suurim. John Nash sai majanduspreemia selle eest, et ta kir-jeldas matemaatiliselt, kuidas tekib tasakaal konkurentsi- ja läbi-rääkimisolukordades, kus osalistel on eri huvid. Meenutame veel, etAdam Smith tõendas ja enamik majandusteadlasi on seda ka tun-nistanud, et turumajanduses (kapitalismis) eksisteerib nähtamatukäsi, mille tulemusena kujunevad vabadel turgudel välja optimaalsedja täiuslikud suhted ning riigi sekkumine turusuhetesse pole millega-gi õigustatud. Nash seevastu näitas, et suhted on tegelikult paljukeerulisemad ja reaalselt mitte kunagi nii ideaalsed, nagu AdamSmith (ka Milton Friedman jt) neid kirjeldas.

Eeltoodu viitab ühele olulisemale liikidesisesele ja ka liikidevaheli-sele ühistegevuse põhiprintsiibile: Rühmades ja väiksemates koos-lustes arvestavad asjaosalised üksteisega ja mõtlevad samalajal isiklikule kasule. Selle nimel tehakse vabatahtlikult koos-tööd ka konkurentidega ning isegi vaenlastega. Kuid see koos-töö püsib ainult nii kaua, kui asjaosalistel jätkub motiivi tehakoostööd.

Tänapäeva kapitalistid on John Nashilt palju eeskujuks võtnud.Kasumiteenimise nimel on nad koondunud järjest suurematessekooslustesse ja teevad vastastikku kasulikku koostööd. Selle tulemu-sena on moodustunud meie ümber väga võimas rahvusvahelistestkorporatsioonidest ning finantsmogulitest moodustunud äri- ja raha-maailm, mis on ülejäänud maailma endale allutanud. Raha eest saabkõike või peaaegu kõike. Indias vohab ebaseaduslik inimelundite äri.Rikkad ostavad oma tervise parandamiseks majanduslikus surutisesolevatelt vaestelt võileivahinna eest elundeid, mille tulemusenapaljud vaesed kaotavad tervise või isegi elu. Samuti käib maailmasvilgas punase raamatu loomade ja lindude äri. Rikaste soov omada

23

erilisi loomi, linde ja sellega välja paista põhjustab hävimisohus liikidekiirema väljasuremise. Raha nimel raiutakse maha kliimat stabilisee-rivad vihmametsad jne.

Teisest küljest annab John Nashi teooria meile ka aimu sellest,kuidas tuleks rahamaailma ülemvõimu tingimustes käituda nendel,kes soovivad sellest sõltuvusest vabaneda. Me peame siin maailmasfikseerima inimkonna tuleviku jaoks ühise eesmärgi ning saamavabaks kõiki ahistavast raha ikkest.

Teaduslikud avastused bioloogias on tõestanud, et populatsiooniarengu aluseks on omakasu, mis omakorda tiivustab vastastikuselekoostööle. Ilmselt on aeg ümber hinnata ka ühiskonna poliitilise jamajanduselu aluseks olevad majandusteoreetilised käsitlused, misseavad esiplaanile ainult isiklikud huvid. Rahal ja rahalistel suhetelpole looduslikes kooslustes täita mingit rolli. Ka inimühiskonnas on talsisuliselt ainult ühiskondlikke protsesse vahendav osa. Mitte rahaega kasumijanu ei arenda ühiskonda – seda teeb geenide elujanu,olenemata sellest, kas meil on kasutada raha või mitte. Tõestuseväitele leiame puhtlooduslikest kooslustest, kus raha kui võimu-atribuuti ei eksisteeri, seda pole lihtsalt olemas. Seevastu on sealolemas vastastikused koostöösuhted, mis tagavad elu järjepideva jaevolutsioonilise arengu. Raha peaks inimeste käes olema samutipelgalt vahendiks, mis annab meile võimalusi oma„looduslikke” suhteid paremini ja ratsionaalsemaltkorraldada ning väärtusi omavahel hinnata-mõõta.

Tähtis on mõista, et kõikidemajandusteooriate aluseks onkaubalis-rahalised suhted, misbaseeruvad inimese loodusesttuleneval omakasupüüul. Meieküsime siinjuures, kas seetegelikkuses ka nii on. Kas meid juhibtõesti ainult omakasupüüd või mingiegoistlik ürgsoov ainult omada ja

24

omada – mida rohkem, seda parem? Või on meie käitumise tagahoopiski instinktid? Aga mis asjad instinktid üldse on? Või juhib meiekäitumist meile ainuomaselt kõrgesti arenenud mõistus? Aga võib-ollaeksisteerivad veel mingid muud meie elu suunavad jõud? Me peamesuutma vastata küsimusele, kes meid ja meie tegevust ikkagi juhivad?Egas ometi jumal?!

1.2.4. Uue ühiskonnakorra koidikulEelnevast tulenebki Francis Fukuyama tõdemus, et kunstlikult loodud jarahakapitalil põhinev kapitalistlik ühiskond on jõudmas oma loogiliselõpuni. Võib-olla on see ka loomulik, sest luues kunstlikult korraldatudühiskonna, on see kindlasti paljuski loodusvastane ja seega ka pike-mas perspektiivis eluvõimetu. Mõned pessimistid on väitnud koguni,et me elame tulevikuta. Teised seevastu väidavad, et me oleme allesalustanud looduse saladuste lahtiharutamisega. Arvatakse, et seepuudutab nii inimest, ühiskonda kui ka teadust ja tehnoloogiat.

See aga ei tähenda, et peaksime tagasi pöörduma kommunistlikuühiskonna juurde. Oma põhiideelt oli kokkuvarisenud kommunistliksüsteem mõnes mõttes isegi looduslähedasem: igaühelt tema võimetekohaselt ja igaühele tema vajaduste järgi. Igalt ühiskonnaliikmelt tulivõtta maksimum ja anda talle miinimum eluks vajalikku. Kahjuksmoonutati seda süsteemi jõumeetoditega (hirm) ja niiviisi kadusid kaprogressiivsed ideed. Inimene muutus vähemotiveerituks ning ei and-nud ühiskonnale tema võimetele vastavaid tulemusi, rääkimata ühistehuvide teenimisest. Uue ühiskonnakorra valikul peaksime suutmavältida mis tahes äärmusi.

Mõnevõrra üllatuslikult sekkus samadesse probleemidesse kaRooma paavst Benedictus XVI, kes 2005. a jõulupöördumisesmaailmale tähtsustas vajadust hakata tasandama erinevate ühiskonna-kihtide vahel toimunud ebanormaalselt suurt jõukuse jaotust ning töö-tama välja uut maailmakorda (sic!). Tundub, et 21. sajandil peametõesti omaks võtma mingi uutel alustel põhineva ühiskonnakorra.Eeldatavalt baseerub see uutel loodusteaduslikel avastustel ja matkibvõimalikult palju looduslikke ökosüsteeme ja isekorralduslikku „ühis-konnakorraldust” nendes. Tegu oleks mingi uue ökoühiskonnaga, kus

25

meie tegevused oleksid võimalikult paljus kooskõlas loodusseadusteja -protsessidega. Võib-olla, et selleks saab teadlikult tunnetatud jalooduslikul ühiselul põhinev ühiskonnakord? Seega tuleks jõulisemaltarendada eeskätt eluteadustel baseeruvaid ühiskonnateadusi, sestjust nende kaudu jõuaks uusim teave demokraatlike valitsusteni jakõikide ühiskonnakihtideni.

Väga jõuliselt on uue ühiskonnakorra otsingule asunud professordoktor Franz Josef Radermacher, kes on välja pakkunud küllaltki opti-mistliku stsenaariumi ülemaailmsele ökosotsiaalsele turumajanduseleüleminekuks. See peaks tema arvates tagama maailmas püsivarahu, ressursside ja sissetulekute õiglase jaotuse riikide vahel ningsamal ajal ka olemasolevate kultuuriliste, usuliste ja traditsioonidegaelulaadide austamise (Radermacher 2005, lk 9). Stsenaarium näebette üleilmse ühiskondliku leppe sõlmimise, ülemaailmsete muutusterahastamise radikaalse reformi elluviimise (nn Tobini maks jms),vastava üleilmse esinduskogu ja põhiseaduse ning seejärel esimesemaailmaparlamendi valimise. Üleilmne demokraatia peaks temaarvates olema rakendunud aastal 2052 (Rademacher 2005, lk 191).

Näib, et uue ühiskonnakorra otsingul tulekski pilk pöörata taaslooduse poole, et uute teaduslike paradigmade valguses leida meiekõigi jaoks ühiseid ja senisest paremaid lahendusi. Nii on teadlaseduusimate arvutisüsteemide ja infotehnoloogia abil loomas uusi roboteid,

mille orienteerumisvõime baseerubmesilaste unikaalsel omadusel

leida alati õige tee, gekodeltsaadakse erilise ehitusega

iminappadega varustatudliibuvad jalad, mis tagavadliikumise mis tahes pinda-del, sealhulgas ka lagedel,kiilidelt loodetakse üle võttanende haruldane lennu-võime, liitsilmalistelt 360°nägemisvõime, liblikatelt ainu-

laadsed ja silmadele nähta-

26

matud „kehakatted” jne. Kärbsesuurused lendavad robotid onvõimelised koguma infot sellistest kohtadest, kuhu inimene iialgi ligiei pääse (National Geographic 2003).

Kuna käesoleva kirjutise teemaks ei ole erinevate majandus-teooriate analüüs ega ka kriitika, siis alljärgnevalt me nendel pikemaltka ei peatu. Lisame vaid, et klassikalise majandusteaduse mõjul olideksiteel ka tuntud loodusteadlased eesotsas Charles Darwini jaThomas Henry Huxleyga, kes aktsepteerisid, et inimeste käitumistjuhivad omakasupüüd ja raha. See pole aga nende süü. Teadlasedpolnud veel jõudnud tungida geeniteaduse paljudesse saladustesse.

Teemakohast kirjandust uurides võib esimese osa kokkuvõttesväita, et ühiskonna-, majandus- ja sotsiaalteadlased on probleemiolemust juba sügavuti mõistnud ning asunud ka uue ühiskonnakorraotsingule.

27

TAGASI LOODUSE JUURDE

2.1. Darwini evolutsiooniteooria

Enne kui asume käsitlema uuemaid loodusteaduslikke käsitlusi, tule-tame põgusalt meelde Charles Darwini (1809–1882) evolutsiooni-teooria põhiseisukohti.

19. sajandil esitas Darwin raamatus „Liikide tekkimine looduslikuvaliku teel ehk soodustatud liikide säilimine olelusvõitluses” (1859)oma evolutsiooniteooria. Darwin pani tähele, et kõikide organismidetunnused ja omadused muutuvad aja jooksul, olenemata sellest, kasneed organismid asuvad looduslikes tingimustes või on kultuuristatud.Paljud muutused osutuvad pärilikuks ning ainult need moodustavadevolutsiooni lähtematerjali (Üldbioloogia 1981, lk 16). Looma- ja taime-liigid arenevad pidevas päriliku muutlikkuse protsessis. Seejuurespõlvnevad nad üksteisest ning on ühtse eluslooduse süsteemi koos-tisosad. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on pärilik muutlikkus javalik. Kõik koduloomatõud ja kultuurtaimesordid on kujunenudinimese poolt kunstlike valikute tulemusena. Inimene valis karja võitaimede hulgast välja selliseid isendeid ja liike, kellel ilmnesid mingidhuvipakkuvad omadused (suurem piimakus, enam tailiha, suuremadja rohkem teri viljapeas, paremad maitseomadused jne), ja hakkasneid paljundama. Nii kujunesidki välja uute omadustega loomatõud jataimesordid. Põhimõtteliselt samasugune protsess toimub ka looduses– loodusliku valiku tulemusena. Organismid paljunevad geomeetrilisesprogressioonis, kuid suguküpseks saamiseni jäävad ellu neist vähe-sed. Suurem osa hukkub, suutmata soetada järglasi. Olelusvõitlusetulemiks ongi looduslik valik, kus elama jäävad tugevamad, osavamadja muutuvate keskkonnatingimustega kohanemisvõimelisemad isendid.Etteruttavalt märgime, et sellise kohastumise üheks tulemuseks onka erinevate liikide koondumine karjadesse ja parvedesse. Karjas võiparves olemine annab igale üksikisendile täiendavaid võimalusi ellujääda ja niiviisi säilitada ka populatsiooni eluvõimelisus. Seega onkarjas või parvesoleva üksikindiviidi erahuvi ühendatud ühishuviga.

28

2.

Darwin tõestas, et uued liigidtekivad looduses pika aja vältelloodusliku valiku ja kohastumisetulemusena. Olelusvõitluses allajää-nud liigid surevad välja või jäävadpüsima väikeste, nn ni çsipopulatsioo-nidena. Seega on elu maakeral pidevasmuutumisprotsessis ja areneb evolut-siooniliselt.

Vahemärkus: Darwini evolutsiooni-teoorial oli sada viiskümmend aastattagasi tuliseid vastaseid ja neid onveel praegugi. Eriti valuliselt suh-tusid evolutsiooniteooriasse usuring-konnad. Aeg-ajalt on seda teinud kamõned teadlased. Näiteks Ukrainast pärit Andrei Arhipovi teooriakohaselt on inimsugu alguse saanud DNA-st, mis visati Maale ühesttulnukate kosmoseapaadist (Kala 2005). Illuminaatidest ehk „valgus-

tatud” eliitperekondadest, mis põlvnevat maavälistesttsivilisatsioonidest ning kes juhivad salaühingute kaudukogu maailma, on kirjutanud David Icke (Icke 2003 – 2).

Enim on siiski neid evolutsiooniteooria-vastaseid, kellevaimuanded uute terviklike teooriate loomiseni ei küüni ja

kes arvavad, et looduses on kõik kõigekõrgema poolt lõplikultja muutmatult paika pandud. Kindlasti rabas

paljusid 2005. a suvel USA president GeorgeW Bushi ajakirjanduses laialt kommenteeritudseisukohavõtt. Tema arvates tuleks Ameerikaharidussüsteemis luua evolutsiooniteooria

kõrval võrdväärne koht nn loomis-teooriale. Nagu on osundanudMartin Kala, tähendab see, et USA

poliitikasse on naasnud jälleJumal ja temast on saanudparempoolse ja uskliku Ameerikaeestkõneleja. On selge, et nn

29

neoloomisteooria üritab evolutsiooniteooria kõrvale tõusta väärilisepartnerina poliitiliste jõudude toel. Samas on selge, et loomisteooria(Jumala!) taastoomine koolide õppeprogrammidesse teenib ilmseltteistsuguseid eesmärke kui vajadust õpetada lastele kaht vastand-

likku arenguteooriat. Tundub, etühelt poolt masside suutma-tus ümbritsevat adekvaat-selt mõista ning teiselt poolt

vajadus allutada massidrahamaailma eliidile (Jumala

abil?) võibki olla sellise käitumi-se põhimotiiviks. Ka Eestis ei ole see-sugune mõtteviis võõras. Nii ongi EestiKaitseväes psühhiaatrilise teenistusekõrval või asemel juba ka jumalasõna(kaplanid), üha enam räägitakse vajadu-sest viia ka Eesti koolidesse kohustusliku

õppeainena usuõpetus, järjest enamosalevad kiriklikel jumalateenistustel

meie riigiisad, kristlikest püha-dest on saanud riiklikud pühadjne. Tegemist on sama asjagamis Ameerikaski – sooviga

rahva tähelepanu tegelikestarengutest (globaliseerumise miinus-

poolest ja raha võimu totaalsest invasiooniprotsessist) kõrvale juhti-da. Oleksin rõõmus, kui keegi leiaks eeltoodule parema seletuse.

30

2.2. Uued avastused

Uurides viimase aja loodusteadlaste töid, tuli Matt Ridley 1996. a väljaoma põhjapaneva järeldusega – ühiskonda ei leiutanud inimene omamõistusega. See arenes meie loomuse osana. Ta on meie geenidetegevuse tulemus samuti nagu meie kehagi (Ridley 2002, lk 14).

Selleks et ühiskonnas toimuvat paremini mõista, tuleb meil vaadeldaka teisi elusolendeid (loomi, linde, kalu, ka taimi) ning uurida nende käi-tumist. Tegelikult oleme ju nendega üllatavalt sarnased – enamasti onkõikidel imetajatel enam-vähem ühesugune kehaehitus ja siseelundid.Meil kõigil on esi- ja tagajäsemed, pea, aju, suu, silmad, kõrvad jakeskne keha, kus asuvad süda, kopsud, magu, sooled, maks ja teisedorganismi tegevuseks vajalikud elundid. Me ammutame enam-vähemühtviisi ka looduses olevat orgaanilist energiat ja töötame selle ümbermeie keha vajaduste rahuldamiseks – soojendame ennast päikesepais-tel või töötame ümber orgaanilist ainet (liha, taimi jne). Me omastamekopsudega hapnikku orgaanilise aine „põletamiseks”. Vereringe hoiabkeha soojana ning kannab energiat lihastesse jne. Ergud annavad meilepidevalt väärtuslikku informatsiooni keha olukorra kohta. Kui kuskil onmidagi viltu, puudus või ülearu, antakse meile sellest kohemaid teadakas näljatunde, külmatunde, õhupuuduse, valuaistingu või mõne muuaistingu abil. Vaimne tasakaalustamatus ja armastuse (sigimisvõimalu-se) puudumine sunnivad kõiki elusolendeid vastassugupoolt otsimaning soojätkamises oma vaimuelule tasakaalu ja lahendust leidma.

Me peame seega ka inimese tegevusi vaatlema kui looduslikke.Neid tuleks vaadelda väga pika perioodi vältel ja kindlasti seostatultkogu muu elusloodusega planeedil Maa. Tundub, et meie teadmisedlooduse ühiselulisest korraldusest on veel väga pinnapealsed japuudulikud. Seepärast oleks huvitav teada, mida arvavad meist jateistest Maal elavatest erinevatest loomadest näiteks meist arenenu-mad ühiskonnad, juhul kui nad olemas on ja kui nad meie planeedileuudistama satuksid. Matt Ridley arvates kirjutaksid mingi planeediastronaudid oma uurimisaruandesse inimeste kohta järgmise ise-loomustuse: „ühiseluline, elab suurte keeruliste indiviididevahelistesuhetega rühmadena” (Ridley 2002, lk 14).

31

2.3. Imeline ühiselu looduses

Etoloogia on loomade käitumist uuriv õpetus ja teadusharu. Sellekaudu on inimene püüdnud teada saada, kas ja kuidas loomad oma-vahel suhtlevad, miks mõned liigid rändavad, kuidas väliselt kaitsetudliigid ennast kaitsevad, kui kaua ja kuidas loomad magavad, miksmõned liigid hoolitsevad oma poegade eest ja teised mitte, kuidasnad toitu hangivad, kuidas liiguvad jne.

Vahemärkus: Kahtlemata elavad nii omavahelises kui ka looma-liikidega sümbioosis ka taimed. Siinkohal me ei käsitle taimeriigistoimuvat koostööd seepärast, et taimed on suhteliselt püsivamad(juured maas) organismid ning nendest sõltuvad ühiskonnasuhtedtõenäoliselt ka vähem. Samas pole üldsegi võimatu, et meil tekibedasiste uuringute käigus vajadus käsitleda ka taimeriigis toimuvatühistegevust ja seda eriti loomariigiga seostatult.

Alljärgnevalt ei seadnud ma eesmärgiks etoloogia saavutusi refe-reerida ega ka ümber jutustada. Loomade käitumist on vaadeldudainult nende ühiselulisuse ja erinevate liikide omavahelise koostöö,sümbioosi vaatenurgast. Meid huvitab eeskätt loomade ühiselulisusseepärast, et saaksime täiendavat teavet ja paralleele inimese ühis-elulisuse ja sümbioosse käitumise kohta. See võimaldab pareminimõista ühiskonnas toimuvaid protsesse ja ka nende põhjustajaid.Küsimus on ka selles, et „tänu” inimese mõistusele, tema teadlikuletegevusele, aga ka kultuurile on meie nn looduslik käitumine tegelikultüsnagi tugevalt juba moondunud. Sageli arvame, et meie käitumine onsamuti puhtlooduslik. Tegelikult on seda aga tugevasti mõjutanudhoopiski muud tegurid. Näiteks raha leiutamise ja selle esialgse ees-märgi (kaupade vahetamine ja väärtuste mõõtmine) järel sai rahauue tähenduse hetkest, kui ta hakkas iseennast tootma („raha teebraha”), tootmata seejuures uusi materiaalseid väärtusi (näiteks börsi-mängud, pankade hiigelkasumid). On selge, et raha on muutnudmeie „looduslikku” käitumist üsna oluliselt ning tulles tagasi loodusejuurde peame suutma eristada ka inimese puhtlooduslikku ja kunst-like tegurite (raha, usk, kultuur) mõjul toimuvat käitumist.

32

2.3.1. Mesilased, termiidid, sipelgadKõige paremini uuritud ühiselulisemateks olevusteks maailmaspeetakse mesilasi, termiite ja sipelgaid (vt nt Jossif Halifman –Mesilased, sipelgad, termiidid, 1962). Nad elavad suhteliselt suurteskolooniates. Üksik mesilane, sipelgas või termiit on looduses jõuetuja kindlale hukkumisele määratud. Koloonias elamine ja ühisteshuvides tegutsemine tagavad aga üksikindiviidile elu. Nende ühis-konnas, nagu ka inimühiskonnas, on kõik ametid-tegevused oma-vahel korralikult ära jaotatud.

Juba 1894. a kirjutas Thomas H. Huxley oma raamatus„Evolutsioon ja eetika” järgmist: „Mesilaspere moodustatud ühiskondteostab kommunistliku aforismi ideaali „igaühele vastavalt vajadustele,igaühelt tema võimete kohaselt”. Olelusvõitlus pere sees hoitakserangelt piirides. Mesilasemal, leskedel ja töölistel – kõigil on omapiisavad toiduvarud… Eetilist filosoofiat harrastav järelemõtlik lesk(töölistel ja mesilasemal mõtisklemiseks aega ei jätku) võib ennastpidada kõige puhtakujulisemaks intuitiivseks moralistiks. Täieõigusega juhiks ta tähelepanu sellele, et tööliste lõputut rügamist vaidpõhitoiduse nimel ei ole võimalik seletada ei valgustatud isekuse egaühegi muu utilitaarse motiiviga” (Ridley 2002, lk 16).

Konfliktset koostöömudelit kohtab looduses pea igal sammul, see-juures võib täheldada kollektiivsuse võitu mässava individualismi üle.Töömesilased on emased ja sigimisvõimelised, kuid ometi nad ei sigipeaaegu kunagi. Kerkib küsimus, et kui neid on tarus enamus, siismiks nad ei hakka oma kuninganna, suure emamesilase türannialevastu? Mis sunnib neid hoolitsema mesilasema tütarde eest? MattRidley andmetel (Ridley, lk 29) tehti katse, kus töömesilased eraldatiemamesilasest võrega. Osa töömesilasi hakkas kohe munema, kuidkuna nad polnud paaritunud, koorusid munadest isased leskmesila-sed (sipelgate, mesilaste ja herilaste viljastamata munadest sünnivadautomaatselt isased järglased). Geenidest tulenevalt sooviksid kõiktöömesilased (viljastatud munadest kooruvad alati emamesilased)olla emaks teistele mesilastele. Iga töömesilane eelistaks oma järglasimesilasema järglastele. Kui tal oleks aga valida, kas teiste töömesi-laste järglased või emamesilase järglased, siis ta eelistab viimaseid.

33

Nii takistavadki töölised hoolega üksteise sigimist ja teiste töölistejärglased, kui nad peaksid mingil põhjusel ilmavalgust nägema, lihtsalthävitatakse. Kõik mesilasema erilise feromooniga märgistamatamunad süüakse ära. Töömesilased teavad ka seda, et mesilasemapaaritub 15-20 isasega, kellede sperma seguneb ning kokkuvõttes eitea ükski töömesilane, kes tema isa on. Seega on töömesilased tarusmitte lihtsalt õed, vaid poolõed. Sellises omapärases kooselu korral-duses nähakse ka põhjust, miks töömesilased ei mässa ega hakkaemamesilasteks ning teenivad töölistena truualamlikult kuningannatja mesilaste parlamenti. Harmoonia saavutatakse mesilasperes üksi-kute indiviidide iseka vastuhaku julma mahasurumise tulemusena.Kui indiviid ei kuuletu oma isekas erahuvis enamuse poolt aktseptee-ritud normidele, siis ta heidetakse kolooniast välja, mis tähendabkindlat hukkumist.

Sipelgatel tegutseb suurem osa isendeid pesa sees, teised onpesavälistel töödel. Me kõik oleme näinud, kuidas pisike sipelgastarib pesa poole endast mitu korda suuremat puutükikest. Sipelgadon tänu oma ühiselulisusele saavutanud maailmas juhtpositsiooni.Neid arvatakse olevat kokku kümme tuhat miljardit isendit ja nendemass küündivat kõigi inimeste kogukaaluni. Nagu meie on nemadkikoos termiitidega selle planeedi isandad. Erinevalt mesilastest kooru-vad sipelgaema munadest steriilsed töölised. Võimetud soetamajärglasi, puudub neil ka põhjus mässamiseks ja nii ei pea ka sipelga-ema paarituma paljude isastega. Sipelgapesas on kõik töölisedlihased õed.

Nagu mesilased ja sipelgad, on ka termiidid ühiselulised putukad.Teadlaste arvates elavad termiidid maakeral juba 100 miljonit aastat.Termiite arvatakse olevat kuni 2500 liiki. Termiidid on sageli kohandu-nud paiksete iseärasustega ning söövad praktiliselt kõike. Ameerikakeskosas, Aafrikas ning Austraalias on termiidid inimeste jaoks suureksnuhtluseks. Nende seedetrakt moodustab 70% kehakaalust. Nadteevad koostööd bakteritega ja on äärmiselt elujõulised. Muuseaselasid nad suuremate kaotusteta üle ka Hiroshima tuumapommiplahvatuse ja kiirituse. Termiidid laastavad põlde, istandusi ja kainimeste eluasemeid. Nendel puudub samuti üksikindiviidi mõiste.

34

Termiidikuninganna on suuteline munema sekundis ühe muna.Tuhanded lennuvõimelised termiidid lendavad uutele aladele uusikolooniaid rajama.

Termiitide pesad on arhitektuurilt täiuslikud. Nad on konstruktsiooniltväga tugevad tänu erilisele superliimile, mis koosneb nende välja-heidetest. Pesad ehitatakse sageli väga õhukestena ja samal ajalpõhja-lõuna suunas laiadena. Nii välditakse pesa ülekuumenemistlõunapäikese ajal. Pesad on varustatud eriliste ventilatsioonikanaliteja korstnatega. Sellega saavutatakse täiuslik ventilatsioon ning pesatoimib loodusliku konditsioneerina. Termiitide „majadel” on ka maa-alused korrused. Nende pesadest on leitud teemante ja kulda, mis ontermiitide poolt pesadesse toodud vägagi sügavalt maa seest. Tänutermiitide pesadele on avastatud paljud töönduslikud teemandi- jakullaleiukohad.

Suurtest sõdurtermiitidest valmistatud putukapastal olevat olulineravitoime. Seda kasutavad Aafrika põliselanikud haavade ravimiseks– olevat omamoodi antibiootikumid. Järjest suuremat populaarsustvõidavad termiidiravi konverentsid. Termiitide pesadest on õppustvõtnud ka arhitektid. Pesade konstruktsioone uurinud teadlased onleidnud, et need on unikaalsed ehitised, mis peavad vastu mis tahesmaavärinatele. Selgus, et termiidid valmistavad oma väljaheidetestsuperliimi, tsementi, mis muudab pesa ülitugevaks. Pesade uurimiselavastati, et neis on ideaalile lähedane mikrokliima. Spetsiaalseteõhukanalite kaudu jahutatakse pesi kuumadel päevadel ja külmadelöödel „köetakse” pesi päeval maasse talletatud soojuse abil. Mõnesmõttes on see inimese jaoks tagantjärele tarkus. Kui termiidid onendale täiusliku konstruktsiooniga kõrghooneid ehitanud juba kümneidmiljoneid aastaid tagasi, siis inimene on õppinud termiitide „tarkusi”kasutama alles viimastel aastatel. Termiitidelt saadud ideede järgi onehitatud juba mitmed uued hooned, kus on tänu termiitidele samutiväga heal tasemel looduslik mikrokliima (Dokumentaalfilm Aegruum.Termiitide rünnak, ETV 21.02.2004).

Tänu absoluutsele kollektivismile (holism) võivad sipelgad, termii-did ja mesilased endale lubada tegevusi ning saavutavad tulemusi,

35

mis on võimatud isegi väikestele rühmadele, üksikindiviididest rääki-mata. Üksikindiviidi isekus surutakse koloonias armutult maha – kõikkoloonialiikmed on lihtsalt sunnitud tegutsema ühistes huvides.Mõned termiidid ja sipelgad ehitavad kõrgeid pesi ning rajavadsügavaid maa-aluseid kambreid, kus nad tegelevad seenekasvatu-sega. Osa neist käitub farmeritena – peavad lehetäisid ja lüpsavadneist mesikastet. Agressiivsemad putukad korraldavad ründeretkiüksteise pesadesse, et tuua oma pessa orje, kes neid teenimahakkaksid. Võistlevate kolooniatega peetakse koos ka tõsiseid sõdu.

Aafrika rändsipelgadliiguvad mööda maad

kahekümnemiljonilistehordidena kogukaaluga

kakskümmend kilogrammi.Oma teel õgivad nad ärakõik söödava, kaasaarvatud pisiimetajad jaroomajad, kes ei märkaõigel ajal põgeneda.

Sipelgate, termiitide ja mesilaste kolooniad sünnivad, kasvavad,paljunevad ja surevad samuti kui teised organismid. Uued kolooniadtekivad vana koloonia jagunemise, pereheitmise teel. Teadlased onkindlaks teinud, et Arizona viljalõikajasipelgatel on ema eluiga viisteist-kakskümmend aastat. Esimese viie aasta jooksul kasvab kolooniajõudsalt, kuni töösipelgate arv ulatub umbes kümne tuhandeni.Kolmandast viie aastani elab koloonia läbi erilise „murdeea”-perioodi.Sel ajal rünnatakse naaberkolooniaid ja proovitakse nendega jõudu,nii püütakse ennast teatud maa-alal hierarhias maksma panna.Viiendal aastal koloonia kasv peatub ning hakatakse produtseerimatiivulisi suguisendeid.

Vahemärkus: Tõenäoliselt ei ole inimesed üksikisikutena (eraku-tena) nii saamatud kui mesilased, termiidid ja sipelgad. Seepärast eiolnud võimalik absoluutset kollektivismi (holism), mida eeldasidkommunismi ideoloogid, isegi jõu ja hirmu abil realiseerida.

36

2.3.2. Lindude ränded ja koostööRänded on paljude lindude jaoks elu oluline osa. Tänu lennuvõimelesuudavad linnud lennata neile eri aastaaegadel sobivatesse kliima-vöötmetesse. Lindude rännete eesmärkideks peetakse peamiseltkolme põhjust: 1) sobivate pesitsuskohtade otsimine, 2) pageminelooduslike vaenlaste eest ja 3) toidu hankimine (Loomariigis, rühm 8,kaart 1). Linnud katavad seejuures tuhandetesse kilomeetritesseulatuvaid vahemaid. Rändlinnud on kohastunud lendamiseks. Nendelon võimsad tiivad, suhteliselt väike kehakaal. Tavaliselt pesitsevadlinnud kohtades, kus suviti on rohkesti toitu (põhjapiirkondades) jatalvituvad piirkondades, kus on soojem, kuid niipalju toitu ei ole.Arvatakse, et lindude ränded võisid alguse saada ajal, mil jää liikuslõuna- või põhjasuunas. See sundis ka linde liikuma ja oma asukohtamuutma. Praegu on lindude rände peamiseks põhjuseks aastaaegadevaheldumine.

Paljud linnuliigid rändavad suurte parvedena. Vanemad, kogenudja füüsiliselt tugevamad linnud on parve juhid. Parve juhtlinnud vahe-tavad lennu ajal oma kohti. Nemad teavad, kuhu lennata, kus onsobivad toitumis- ja ööbimispaigad, kuidas hoiduda vihma ja tormidening vaenlaste eest. Arvatakse, et linnud orienteeruvad põhiliseltpäikese abil. Samas arvatakse, et nad kasutavad orienteerumisekska maa magnetvälja, mitmesuguseid maamärke, lõhnu, helisid jainstinkte, mida ei osata veel hästi seletada. Imekspandav on seejuuresasjaolu, et rännates mitme tuhande kilomeetri taha talvituma, naasevadpaljud linnud täpselt samasse kohta, kust nad oma lendu alustasid.Suitsupääsuke tuleb tagasi samasse lauta või talli, kus oli tema pesaeelmisel aastal. Künnivaresed leiavad raskusteta üles oma pesitsus-koloonia asupaiga. Minu elukoha läheduses tegutseb juba aastaidkünnivareste koloonia (ca 60–70 pesa). Olen neid jälginud ja panintähele, et igal aastal enne äralendu lendasid künnivaresed korduvaltsuure parvena ja kraaksudes üle oma pesapaiga. Jäi mulje, et sellisteülelendudega salvestasid künnivaresed mällu mingid konkreetsedorientiirid oma koloonia täpse asupaiga kohta. Aga võib-olla treenitisamal ajal ka noorlinde orienteeruma? Nii või teisiti, kuid igal kevadelon samad linnud ikka ja jälle oma pesapaigas tagasi.

37

Lindude elu on teadlaste poolt üsna põhjalikult uuritud. On selgunud,et paljud linnuliigid elavad looduses kolooniate või parvedena-karja-dena. Lindude kolooniates kehtib samuti üsna range siseelukorraldus.Arvatakse, et ränded on lindude geneetilisse koodi programmeeritudnähtus ja seega nende elu oluline koostisosa. Kui rännuaeg kättejõuab, hakkavad ka puuri pandud linnud rabelema. Samas leitakse,et teadlastele on lindude ränded veel paljuski mõistatus.

Äärmiselt seltsiva eluviisiga paistavad lindude hulgast silma künni-varesed (Loomariigis 2001, kaart 179). Sageli pesitsevad nad mitme-sajast paarist koosnevate kolooniatena igal aastal ühes ja samaspesitsuskohas. Olen oma „koduvareste” tegutsemist vaikselt jälginudja leian, et tegemist on vägagi kokkuhoidva kogukonnaga. Tundub, etkoloonia turvalisuse tagamiseks on korraldatud hästi toimiv ühisvalve-süsteem. Tegin rea katseid. Püüdsin nii valges, videvikus kui ka pime-das vargsi, nii et linnud mind ei märkaks, pesade alla hiilida. Üldjuhulsee ei õnnestunud. Teatud kaugusele jõudes käis üks „kraaks” ja kogukoloonia oli hoobilt häireseisundis. Kui puutüvede vastu veel kolinattegin, siis lendasid varesed minema. Kui jäin vargsi nende tagasi-tulekut ootama, märkasin, et nad ei tulnud tagasi üldsegi üheskoosega korraga. Algul tegi mõned luuravad ülelennud paar-kolm varest.Kui nad midagi ei märganud, siis saabusid tagasi oma pesadeleüksikud linnud ja natukese aja pärast ülejäänud. Järelikult oli neil ole-mas mingi luureüksus, kes parve naasmise võimalikkuse välja selgi-tas ja teistele teada andis.

Kui mõni suurem kajakas või muu röövlind arvas heaks künni-varese munadega maius-

tama hakata, võeti taparvega vastu ning rünnati

võimsate nokalöökidega igaltpoolt. Viimasel ei jäänudmuud üle kui kiiresti põge-neda. Vastasel korral talihtsalt nokitakse surnuks.

Ka toidukohtade pärast peavadkünnivaresed edukaid lahinguid

38

isegi palju suuremate valgetoonekurgedega. Mitmekesi koos endastpalju suuremaid toonekurgi rünnates osutuvad viimased üsna abituks.Samas on mõneti isegi kummaline, et mitmete teiste liikidega künni-varesed nii ei käitu. „Toidulaual” tehakse näiteks aktiivset koostöödmitte ainult oma liigikaaslastega, vaid ka näiteks hallvareste ja ronkadega.Neid ära ei aeta. Pigem vastupidi. Koos, õlg-õla kõrval otsitakse toitu.

Kuigi ollakse suures koloonias, on igal paaril siiski oma väike indi-viduaalne territoorium. Koloonia „juhtkonnal” on pesad koloonia kes-kel, kus on turvalisem. Umbes nii, nagu igal perekonnal on korterpaljukorruselises suurelamus. Tõenäoline, et valikuvõimaluse ilmne-des valiksid soodsama asukohaga korteri ka näiteks korteriühistutejuhid. Tundub, et mõningaid eeliseid on ka parvejuhi „abikaasal”. Katema osaleb aktiivselt parema pesapaiga ja toidu valikul. Vajadusekorral laseb käiku ka terava noka.

Rändrahvad toimivad põhimõtteliselt samuti kui linnud. Võrreldeslindudega oli rändrahvaste liikumiskiirus tunduvalt aeglasem ning see-pärast ka vahemaad suhteliselt väiksemad. Ajapikku õppis inimenekarmi loodusega toime tulema ning jäi paiksemaks. Külma kaitseksehitati soojapidavad elamud, mis muutsid pärast tule taltsutamistinimeste elu kardinaalselt – nad jäid paikseteks, õppisid taimi ja loomikasvatama ning toiduvarusid säilitama. Tänapäeval on inimesed len-nukite leiutamise ja lennunduse kiire arenguga sisuliselt lahendanudpikkade vahemaade ületamise probleemid. Järjest enam on hakanudlevima inimeste omamoodi rändamine. Põhjas elavad rahvad puhka-vad sügis-talviti lõunas ja lõunas elavad rahvad veedavad vaheldus-rikka ja tervisliku puhkuse põhjas.

Kahtlemata annab lindude ühiselu ja rännete uurimine inimühis-konnale täiendavat ja põhimõtteliselt uue kvaliteediga teavet turismiarendamiseks, erinevates kliimatingimustes tervisliku töö- ja olme-keskkonna loomiseks ning elutingimuste parandamiseks.

Minu jaoks sai ühel hetkel probleemiks linnuparvede juhtimiseküsimus. Vaadeldes oma „koduvareseid” sain aru, et ka seal onpaigas mingi hierarhiline süsteem. Kes ja miks kogu seda tegevust

39

parves siis juhib? Sama küsimus tekkis kasiis, kui vaatlesin kure-, hane-, luige jt linnu-

parvi, kes lõunasse lendasid või sealtpoolttagasi tulid. Teatavasti on igas parves dominant-linnud, kes saavad eelistatult toituda, seksida

jne. Linnuparvi aga juhivad juhtlinnud, kes eipruugi olla dominantlinnud. Ma ei saanud pikka aega

aru, mis neid siis motiveerib. Kas see on geenidessekodeeritud kohustus parv elusa ja tervena sihtkohta viia? Kui jahi-mees näiteks juhtlinnu maha laseb, tuleb selle asemele kohe uus,hierarhias järgmine lind ja linnuparv jätkab oma teed. Mis on ikkagisellise juhtlinnu motivatsiooniks? On ju selge, et parve juhtlinnud eioma ega saa praktiliselt mingisuguseid materiaalseid, seksuaalseid,toitumuslikke ja muid eeliseid. Pigem lasub tal vastutus parve üldiseheaolu ees. Ta on kui vabatahtlikult ja jõuga esimehe positsioonilepürginud korteriühistu juht, kes tegutseb ühistes huvides midagivastu saamata.

Vahemärkus: Olen üsna palju pidanud analoogilistele küsimustelevastama mitmel ühistute juhtimise kursusel. Sageli olen ka kimbatussesattunud. Ma ei osanud seletada, miks ka inimühiskonnas on olemasüsna palju nn loomulikke juhte, kes tahavad inimgruppe juhtida jaselle eest praktiliselt midagi materiaalset ei saa ega küsigi. Aga võib-olla on nende motiiviks olla teiste jaoks hierarhias kõrgemal ja tähtsa-mal kohal, olla imetlusväärne. Olen tähele pannud, et võimu juurdepürivad ka need inimesed, kes on materiaalselt väga hästi kindlus-tatud, kuid kellel domineerib mingi eriline enesekehtestamise võisaavutusvajadus.

Küsisin asja kohta intervjuu korras selgitust zooloog AlekseiTurovskilt. Tema seletas, et loomariigis toimib omamoodi hierarhilinesüsteem. Pürgimine hierarhia tippu ja parvede juhtimistarve olevatloomariigile üldiselt omane. See olevat kõigi tarve avaldada mõju jamuljet teistele, soov näidata ennast paremana, võimekamana(impressioon). See on kui enesekehtestamine ja võimuihalus teisteüle. Nähtus on ilmselt olemas mis tahes karjades ja parvedes, seal-hulgas ka inimühiskonnas. See on oluline järeldus. Kas see aga

40

tõestab, et paika ei pea mis tahes väited, et ainult raha, materiaalnehuvi või seks motiveerivad ühiskonnas juhikohtadele kandideerijaid?Ilmselt on veel midagi, mis ei ole seotud raha või muude materiaal-sete hüvedega. Kas selleks on tarve avaldada mõju ja muljet teistele,tarve olla hierarhia tipus. Siinkohal on tõenäoliselt mõtteainet kajuhtimis- ja organisatsiooniteoreetikutele ning praktikutele.

2.3.3. Pingviinide kolooniad ja „lasteaiad”Adeelia pingviin on kõige levinum pingviiniliik maailmas (Loomariigis2001, kaart 281). Nad moodustavad kaks kolmandikku kõikidestAntarktikas elutsevatest lindudest ja neid arvatakse olevat kokkuumbes viis miljonit isendit. Pesitsusajal kogunevad nad maismaaleväga suurtesse kolooniatesse, kus on koos kuni 700 000 lindu. Emas-lind muneb üldjuhul kaks muna, mida nad hauduvad koos isaslinnuga35 päeva. Umbes neli nädalat hoolitsevad vanemad oma poegadeeest. Seejärel lähevad vanemad toitu hankima ja jätavad pojad maha.Viimased kogunevad umbes 200 pingviinipojast koosnevatesseparvedesse, „lasteaedadesse”. Selline teguviis kaitseb poegi üsnahästi röövlindude eest.

Kuningpingviin on arvukuselt teine pingviiniliik (Loomariigis 2001,kaart 152). Kuningpingviinid on loomtoidulised. Nad korraldavad ühi-seid toiduretki avamerele. Üheskoos tegutsedes on nad ka suutelisedkaitsma ennast paremini hüljeste eest. Kuningpingviinid pesitsevadsamuti suurte kolooniatena Antarktise lähedal asuvatel saartel. Emas-lind muneb ühe muna ja jätab selle esimeseks kaheks nädalaks isas-linnu hoolde. Poeg koorub umbes 8 nädala möödudes. Kui ta on jubaküllalt suur, ühineb ta teiste pingviinipoegadega „lasteaeda”, kus õpibkiiresti enda eest seisma ja saab ka vajalikku kaitset.

Mõnevõrra väiksemaarvulised on paapuapingviinide (Loomariigis2001, kaart 81) kolooniad. Paarid on suhteliselt truud. Pojad kasva-vad kaunis kiiresti ja moodustavad samuti omapäraseid pingviinide„lasteaedu”. Need kujutavad endast üheealistest pingviinipoegadestkoosnevat parve, mis ulbib valdava aja avaveel. Söögiaja saabudeskutsuvad vanemad oma võsud sööma. Pärast kõhu täissöötmistjätavad vanemad oma pojad jällegi omapead. Parves olles õpivad

41

pojad kiiresti ümbritsevaga toime tulema ning juba kaheksa kuumöödudes on nad iseseisvad.

Pingviine iseloomustab suhteliselt aktiivne „seltsielu”. Ka on nadväga head ujujad. Pesitsuspaikadesse jõudmiseks katavad nadüheskoos ujudes kiiresti sadu ja tuhandeid kilomeetreid. Pesitsusajalkolooniatesse kogunemine tagab väikestele pingviinipoegadele vaja-liku turvalisuse.

Pingviinide käitumisest saame järjekordse konkreetse näite, etparves tegutsemine ei taga mitte ainult julgeolekut. Parves, „laste-aias“ tegutsedes õpivad pojad kiiremini ja saavad ka iseseisvakseluks varem küpseks. Ilmselt on nii ka inimühiskonnas. Lasteaia- jakülalapsed, kes suure osa vabast ajast koos mängivad, õpivadkiiremini, on iseseisvamad ja tulevad ühiskonnas paremini toime.

2.3.4. Kiskjad ja kariloomadKiskjad on üldiselt lihasööjad loomad ja toituvad enamasti taim-toidulistest loomadest. Vahel on saagiks ka väiksemad kiskjad. Üldi-selt arvatakse, et kiskjad on rohkem erakliku eluviisiga. Kui agauurida nende elu lähemalt, siis selgub, et nad on hoopiski perekond-likumad, kui vahel arvame. Tõsi, on ka üsna erakliku eluviisiga liike.Tundub, et mida vähem teevad kiskjad koostööd, seda väiksema-arvulisem on ka nende liik looduses. Näiteks erakutena elavaidAmuuri tiigreid on juba praegu loomaaedades rohkem kui vabaslooduses. Nad on tõsises väljasuremisohus – neid on looduses vaid200 – 400 isendit. Bali tiiger suri välja 1950ndatel aastatel ja Jaavatiiger 1972. aastal (Loomariigis 2001, kaart 152).

Seevastu lõvid on rohkem ühiselulised. Nende liik on ka loodusesparemini toime tulnud ning tunduvalt arvukam. Lõvid elavad tavaliseltkoos 20–30 liikmeliste perekondadena e praididena. Perekondakuuluvad mitme põlvkonna lõvid. Praidi juhib emalõvi, kes peab koosteiste praidi kuuluvate emalõvidega ka jahti. Oma praidi territooriumikaitstakse tavaliselt innukalt. Juhtisalõvi peamiseks funktsiooniks onpraidi kaitsmine. Seejuures on ta aga esimene sööja emaste püütud

42

saagi kallal. Tema pühalikku söömaaega võivad sekkuda vaid pojad.Alles siis, kui isalõvi on söönud „lõviosa”, saavad süüa ka emased.Vahel käib juhtisalõvi ka naabruses asuva praidi emastega paari-tumas – seega on ta sisuliselt kahe perekonna pidaja. Emalõvidpüüavad saakloomi koos ning hoolitsevad ka üheskoos praidi eest.Noored isalõvid asutavad uusi praide. Siinkohal võiks keegi lähemaltselgitada, kas lõvidel on õnnestunud tiigritega võrreldes paremini ellujääda seepärast, et lõvid on olnud rohkem koostööaltimad või ontiigreid jahimeeste poolt lihtsalt liiga palju tapetud.

Väiksemate perekondadena, hõimudena (kuni 30 isendit) elavadkoos ka paljud teised väiksemad kiskjad – hundid, rebased, mägrad jt.Erialakirjandust lugedes ja dokumentaalfilme uurides leidsin ühehuvitava seaduspärasuse: mida eraklikuma eluviisiga on kiskjad,seda vähem neid on ja seda ohustatuma liigiga on tegemist (tiigrid,karud, ninasarvikud jt).

Teadaolevalt kiskjad üksteist ei salli. Vaatleme kas või koera-kassiomavahelisi suhteid. Võõras koer ründab alati võõrast kassi javiimase peaaegu ainsaks pääseteeks on põgenemine – tavaliselt puuotsa, kuhu koer järele ei saa. Samasugused suhted valitsevad kalõvide ja gepardite vahel. Kui võimalik, tapab lõvi gepardi. Gepard on

aga sama julm temast palju väiksemate kõrvukrebaste vastu.Sellist lihasööjate kiskjate omavahelist

viha seletatakse peamiselttoidukonkurentsiga. Kuigisuuremal kiskjal on kõhttäis, ründab ta ikkagiväiksemat kiskjat ainuüksisellepärast, et kindlus-tada endale parim saagi-küttimise võimalus tulevi-kuks. Tema tapetud kisk-jate võrra on tal tulevikus

vähem konkurente. Samason suurte kiskjate ligiduses

saagi jäänuseid noolimas ka

43

mitmed väikesed kiskjad. Lõvidest mahajäetud loomakorjustestsaavad oma osa näiteks hüäänid, samuti ka raisakotkad ja kõigelõpuks veel lugematu arv putukaid. Täissöönud lõvi ei näe näljaseshüäänis ilmselt oma konkurenti.

Kiskjatele on omane ühiselu suurte perekondadena. Mõnedeliikide juures on see püsivam, teiste puhul on perekond koos ainultpoegade üleskasvatamise ajal. See tagab nende konkurentsivõime jaliigi säilimise. Mõnes mõttes sarnaneb inimeste perekonnaelu mitmetikiskjate omaga. Poegi kasvatatakse ja õpetatakse seni, kuni nad onsuutelised alustama iseseisvat elu. Loomapoegade ja inimlastemängud on paljuski sarnased ja suunatud eelseisvale iseseisvaleelule. Kuigi ükski loom ei mõtle sellele, mis temast või poegadesthomme saab või mis temast pärast tema surma alles jääb, on nendekäitumine hämmastavalt sarnane inimeste teadlikult korraldatudühistööga (näiteks emalõvide grupiviisiline jahikorraldus).

Eelöeldus pole midagi uut. Seda, et inimene on loomult üksloomaliik, teame juba ammu. Alles hiljaaegu saime aga teada, etmeid kõiki juhivad meie sees elavad geenid ning me oleme kõikgeenide truualamlikud orjad, käsutäitjad. Küsimus on pigem selles, ettänu oma võimele ümbritsevat mõista ja mõjutada, me sageli arvame,et oleme midagi kõrgemat, tähtsamat, olulisemat kui teised loomad.Sellest algavadki paljud probleemid. Samas aga näeme, et uute tead-miste ammutamisel muutu-vad need problee-mid kogu aegkeerulisemaksja tundub, etühel hetkel eiole me suuteli-sed enam omaelu üldsegi ko r ra l dama .Aga sellestedaspidi.

44

Looduses võib kohata üsna mitmeti elutsevaid loomi. Ühed onenamasti erakliku eluviisiga (näiteks karud, ninasarvikud, krokodillid,ilvesed, tiigrid), teised elavad koos väikeste rühmadena (hundid,metssead, lõvid, mõned kitsede liigid) ja kolmandad suurte karjade jakolooniatena (küülikud, sõralised, ahvid, hobuslased).

Juba ammustest aegadest on loomauurijad tähele pannud, etsuured sõralised tulevad üheskoos tegutsedes kiskjatega päris hästitoime. Moodustades sõõrja ringi, mille keskele jäävad väikesed jaäärtel on tugevad täiskasvanud loomad, hakatakse kiskjatele vastu.Sageli neid sarvedega isegi rünnatakse ja hooletum kiskja võibsurma saada. Kindlasti on tegemist mingi instinktiivse kaitserefleksiga,mille juured peituvad geneetilises koodis.

Vahemärkus: Ädu Leesmend Pärnumaal asuvast Lanksaaretalust on teinud Eesti maakarja kohta samuti huvitava tähelepaneku.Tema sõnul saab Eesti maakari suurepäraselt hakkama hundikarjaga.Kui hundid maakarja karjamaal ründavad, moodustab kari ringkaitse.Keskele jäävad vasikad ja äärtele suured loomad. Eriti ägedaloomu-lised olevat noored täiskasvanud pullid, kes isegi hunte ründavad.Huntidele joostakse peale ja võimaluse korral trambitakse nadjalgade alla. Nii jääbki huntidele ainukeseks võimaluseks murdamaha mõni karjast eraldunud üksildane ja haige vasikas. Karjagakohtudes aga peavad hundid paremaks taanduda ja pullide rünnakupuhul nad lausa põgenevat (Osoon, ETV 29.01.2004).

2.3.5. KaladTäpselt samuti nagu linnud ja imetajad, rändavad ka kalad. Ka kaladkoonduvad paremate elu- ja sigimistingimuste otsingul parvedesse.Nad teevad seejuures üllatavalt pikki rändeid. Kohastudes looduslikeoludega rändavad näiteks angerjad tuhandeid kilomeetreid. Samution rännukihk omane lõhedele, forellidele ja paljudele teistele kala-liikidele. Sageli ujuvad väiksemad kalad suurte parvedena. See onvajalik liigi ellujäämiseks. Kaladel on enesekaitseks väga hästi väljakujunenud värvid. Kirevas veealuses keskkonnas elavad kalad onväga kirkad ja eredavärvilised, ühetaolise värviga keskkonnas agasama keskkonna värvi silmapaistmatud.

45

Tuleb välja, et suurte röövkalade ründe eest kaitseb parves olemineüksikuid isendeid paremini. Röövkalade saagiks langevad enamastivigased ja füüsiliselt nõrgad isendid, kellest pole populatsiooni aren-guks ja elushoidmiseks nii või teisiti suurt kasu.

Kalade käitumine on paljuski sarnane imetajate ja lindude käitumi-sega. Kuna evolutsiooniteooria kohaselt on kõikidel lindudel, imetaja-tel ja kaladel üks esiema, siis pole selles ka midagi ebaharilikku egamõistetamatut. Pigem saame nii kalade, lindude kui ka imetajate japutukate koostööd ning käitumist uurides teada midagi uut ka meieendi ühiselulisuse kohta. Tundub, et kõikide liikide koostöövormide jaühiste tegutsemispõhjuste kooskäsitlemine annab ka kiirema, objek-tiivsema ning ülevaatlikuma teabe inimühiskonnas toimuvatestsuhetest.

2.4. Loomade käitumisest

Selleks, et luua mingi ülevaade ja üldistus loomade ühiselulisusest,koostasin käesoleva vihiku lisas tabeli kasutades kogumiku„Loomariigis“ (2001, avaldatud ka eesti keeles, ISBN 9986-9333-6-6)andmeid. Kogumikus avaldatud fotod ja illustratsioonid pärinevadtunnustatud firmadelt ja autoritelt (B.Coleman Ltd, Ardea London,NHPA Oxford Scientific Films, Planet Earth Pictures, F.Lane Agency,Natural Science Photos, Nature Photographers, Survival Anglia,Premaphotos, Aquila, BiofotosNature, P.Morris, Biofoto Denmark,HoltStudios, B.Hawkes, E & D. Hosking, Jacana, S.P.L, Bomford, TheImageBank, Hutchinson Library, Ton Stack & Assoc, G.S.F. Swift,Wildfowl & Wetland Trust, WWF, Dr G.Massa, Aspect Natural Image,Greenpeace, Spectrum, Mike Linley, Naturfotograferna, TSW, Zefa,L.J. Aube, B. & C Alexander, A G E Fotostock, Mauritius, Okapia,Silvestris, Toni Angermayer).

Tabeli vasakpoolsetes veergudes on eraklikuma eluviisiga loomadja parempoolsetes ühiselulisemad isendid. Keskmistesse veergu-desse jäävad vahepealse käitumisega isendite rühmad. Eraklikumaeluviisiga loomad on omavahel suhtes ainult paaritumise ajal. Muul

46

ajal tegutsevad täielike erakutena. Samas on olemas meil loomaliike,kes elavad kogu elu koos ainult suurte karjade, parvede või koloonia-tena. Mõned kolooniad moodustuvad lühemateks perioodideks mingiteeriolukordade lahendamiseks. Näiteks pikkadeks ülelendudeks võisuurte vahemaade ületamiseks vees, samuti paaritumis- ja sigimis-perioodideks. Loomariigis on täiesti omal kohal stabiilsed ja püsivadperesuhted. Loomadele ei ole võõras ka haaremipidamine, kusjuureshaaremit peavad nii isas- kui ka emas-loomad. Samuti võime loomadehulgas täheldada mitmeti erilisikäitumisviise, nagu kanniba-lism, sümbioos ehk kooseluteiste liikidega, territooriu-mide olemasolu ja nendekaitsmine, liigisisesed jaliikidevahelised konfliktid-sõjad, ühiskaitse, karjadeja parvede kooseluks vajali-ke tegevuste ärajaotamine jne.

Kui võrrelda loomade käitumist loomariigis ja inimeste käitumist,siis võiks parafraseerida tuntud ütlust: ükski loomalik käitumisviis eiole inimestele võõras. Me oleme lihtsalt üks loomaliik teiste seas, kesevib põhimõtteliselt samasuguseid käitumisviise, mida võime täheldadaloomade hulgas. Meile on samuti omane tugev karjainstinkt, kuid vahelharva käitume ka erakutena. Esineb ka rahvaid, kelle hulgas on levinudhaaremipidamine. Ka meie koguneme enda kaitsmiseks parvedesse(ehitame linnu, moodustame sõjavägesid ja rajame kindlustusi).Inimestel on samuti välja kujunenud elamiseks oma kindlad territooriu-mid (riigid) jne.

Samas on selge, et meie tõeliselt loomalikku käitumist segavad jamoonutavad tugevasti mõistus ning meie kasutuses olevad tehnilisedvahendid. Suuremat rolli, kui sageli arvame, etendab meie elukorraldu-ses aga raha. Loomulikult on olulised ka mood, eetika, humanism jamuud väärtused. Neid nähtusi kohtab loomariigis harvem. Tänu inime-se mõistuslikule tegevusele on need omadused tugevamini arenenud

47

ja eemaldanud teda rohkem või vähem ka loomulikust looduslikustkeskkonnast. Samas on see toonud järjest uusi probleeme, mida enamlahendada ei osata. Näiteks on inimesi juba planeedil Maa liiga paljuja me ei suuda seda keerukat küsimust mitte kuidagi humaansel jaeetiliselt vastuvõetaval viisil lahendada.

2.4.1. Kas koloonia või loom?Iidsetest aegadest on mesitaru, sipelgapesa ja termiitide kolooniaidnähtud inimkoostöö ja ühistegevuse meeliskujundina. Ühiseluline koos-elu on neil inimeste omaga võrreldes isegi edukam. Nende ühiskonnadon harmoonilisemad, tööjaotus ratsionaalsem ja suunatud rohkemühisele. See on ka loogiline, sest üksik mesilane, sipelgas või termiiton loodusjõudude vastu võimetu ja määratud kindlalt hukule. Kolooniasolles tagavad nad ellujäämise ning ühistöö kaudu ka jätkusuutlikuarengu. Koloonias ei ole liigseid isendeid ega muidusööjaid, isegiisassipelgad surevad üsna pea pärast oma rolli täitmist, paaritumist.

Putukate, loomade, lindude ja kalade kooselamise kohad (kolooniad,karjad, parved, territooriumid jms) on loomaliigiti erineva suurusega.Samal ajal jäävad kooselupaigad siiski suuruselt mingile optimaalseletasemele. Me näiteks ei kohta looduses ülisuuri 5-10 m kõrgusi sipelga-pesi, kuupmeetri-suurusi mesilasperesid, üle 20 isendist koosnevat lõvi-karja, üle 500 km2 suurusi märgistatud territooriume jne. Tundub, et niiputukatel, lindudel kui ka loomakarjadel on mingi optimumsuurus,millest peetakse üldjuhul kinni. Kas hajumine toimub sõltuvalt saada-olevatest toiduvarudest või on ka mingeid muid põhjusi, sellele eiosata tänapäeval veel ammendavalt vastata. Näiteks sipelgakolooniakasvamisel teatud suuruseni toimub kindlasti koloonia jagunemine.

Vahemärkus: Esmapilgul tundub, et kolooniate suuruste ja terri-tooriumide osas on ka inimestel võimalik üht-teist eeskujuks võtta.Nendel probleemidel peatume lähemalt edaspidi.

Merehoovustes on triivimas kohatud õrnsiniseid, kuni 18 m pikkustekõrvetavate kombitsatega tuhandetest loomakestest koosnevaidkogukondi (Physalia). Nagu sipelgadki teab iga loomake oma kohtakoosluses. Gastrozooidid on töölised, kes koguvad toitu, daktülozooidid

48

kaitsevad kolooniat ning gonozooidid on sigivad emasloomad. Zoo-loogide hulgas põhjustas teravaid vaidlusi probleem, kas tegemist onüksikisenditest koosneva kolooniaga või hoopiski mingi tervikloomaga.Näiteks zooloog Thomas Henry Huxley andmetel on zooide raskepidada üksikolenditeks, tegemist on üksikloomaga, kellel on oma-pärased üksteisega nõrgalt seotud elundid, mis tegutsevad üksik-looma jaoks. Piltlikult olevat tegemist organismiga, mille üksikudorganid (näiteks magu, süda, käsi, pea) ei asu ühes organismis ja eitegutse omaette, vaid on ühe ja sama organismi elundid. Hilisemaduurimused on näidanud, et Huxley eksis (Ridley, lk 21). Iga zooidkujutab nagu mesilane, sipelgas või termiit hulkrakset tervikorganismija ta ei suuda üksinda ellu jääda. Samas võib tuua loodusest näiteid,kus isegi ainuraksed amööbid ja teised saavad suhteliselt iseseisvalthakkama.

Eelnevast nähtub, et seni on inimestel olnud raske näha elusloodustmõnevõrra teisiti eksisteerimas, kui see on inimühiskonnale omane.Samas aga ei osata näha, et ka inimühiskond on paljuski sarnanezooidide või sipelgate kolooniatega. Ka inimühiskonnas on kõiktegevused, mis on vajalikud kogukonna säilimiseks ja arenguks,inimeste vahel ära jaotatud. Veelgi enam. Tundub, et juba geneetilis-te eelduste poolest on inimesed loodud üksteisest erinevatena. Ühedon loodud juhtideks, teised seevastu on nende alandlikud teenrid-palgatöölised, kolmandatel on eelsoodumus loovaks tegevuseks(teadlased, kunstnikud, heliloojad, kirjanikud), neljandad on „sündinud”korrakaitsjad (politseinikud, revidendid, inspektorid, sõjaväelased),viiendad lastekasvatajad, õpetajad, juhendajad, kuuendad arstid,ehitajad, maaparandajad jne. Meie hulgas on ka juba geenide poolestkleptomaane, vargaid, pätte ja kurjategijaid, samuti liiderdajaid,vägistajaid, mõrtsukaid jt, keda me ei soovi ühiskonnas näha.Imelikul kombel sünnib erinevate geneetiliste eeldustega inimesiumbes samas proportsioonis, kui neid ühiskonna terviklikuks aren-guks vaja on. Isegi poisslapsi sünnib mõnevõrra rohkem kuitüdrukuid. Tõenäoliselt toimub looduses mingi veel seletamatu soolisttasakaalu taotlev regulatsioon, mis arvestab, et meeste (isaste)eluiga on naistega (emastega) võrreldes mõnevõrra lühem.

49

Ainult olemasolevate, „avastatud” teadmiste ja inimmõtlemisebaasil funktsioneeriv inimühiskond on loodusega võrreldes paljuskiebatäiuslikum, primitiivsem. Samas on inimene õppinud tundma jakasutama loodusseadusi oma isekates huvides, näiteks eluea piken-damiseks. Õppides ennast paremini kaitsma ja ravima (arstiabi),pikendab inimene oma eluiga. Inimene suudab tänu teadlikule tege-vusele looduses mõnevõrra kauem elada kui putukad. Samas teame,et mõne aja püsib elus ka kolooniast eraldatud üksiksipelgas võimesilane. Kui looduses ei tea isased kuigi sageli, kelle lapsi nadtoidavad, siis inimene on DNA-testide kaudu saavutanud absoluudi-lähedase isaduse tuvastamise. Looduses on emased üsna kavaladja paarituvad mitme isasega. Niiviisi ei saa ükski karja isane arvata,et tema ei ole poja isa. Ja ka vastupidi, kui suhted karmistuvad, saabemane alati öelda, et see poeg on just selle isase oma. Sedaviisisunnitakse kõiki karja isaseid hoolitsema „oma” laste eest ja välditaksevõõra sigitatud poegade tapmist armukadedate isaste poolt.Kahtlemata on see omapärane moodus koloonia kooshoidmiseks jaka kolooniasiseseks ühistegevuseks.

2.4.2. KannibalismKannibalism tähendab oma liigikaaslase söömist. Mõiste „kannibalism“pärineb ühe saarehõimu nimest. Sellel sõjakal hõimul oli komme ärasüüa oma tapetud või vangivõetud vaenlased. Eristatakse kahte tüüpikannibalismi. Aktiivsed kannibalid söövad oma liigi esindajaid, kellenad on ise kinni püüdnud ning tapnud. Passiivne kannibalism piirdubsurnuna leitud liigikaaslase söömisega (Loomariigis, rühm 8, kaart 14).Kannibalismi peetakse üldiselt ebaloomulikuks ja võikaks nähtuseks.Uurides loomariigis toimuvat kannibalismi, võib väita, et tegemist onsiiski normaalse ja „iseka geeni” seisukohalt loogilise käitumisega.Loomariigis esineb kannibalismi mitmesugusel kujul. Mõned liigidsöövad oma põlvkonna esindajaid, teised omaenda või võõrastejäreltulijaid. Arvatakse, et kannibalismi esineb looduses umbes 140erineval liigil. Kannibalism on üldiselt levinud primitiivsete selg-roogsete ning selgrootute hulgas. Väga sageli on kannibalism sobivatoidu puudumise tulemus. Mõnikord ilmselt ei erista röövputukadomasid võõrastest. Vahel söövad emased röövputukad või ämblikudpaaritumise järel ära isased, kindlustades sellega vajaliku toidu oma

50

viljastatud munadele. Tuleb välja, et isane sobib pärast paaritumistveel vaid söömiseks. On olukordi, kus süüakse ära oma konkurendidtoidulaua pärast. Nii talitavad hüäänid.

Kui kannibalism oleks üleüldine, siis oleksid kiskjad juba ammuüksteist nahka pannud ja liigiti välja surnud. Ilmselt on sellel nähtuselsiiski muud põhjused, mis tagavad geenidele jätkusuutlikuma elu.Juhul kui mingi liigi populatsioon on saavutanud kriitilise arvukuse jaliiki ähvardab kadu isendite näljasurma tõttu, vallandub mingilkonkreetsel territooriumil, asurkonnas kannibalism ning tugevamadsöövad ära nõrgemad. Liigi arvukusviiakse tasakaalu asurkonna toidu-ressurssidega ning kannibalismlõpeb iseenesest. On tähel-datud, et ka mitmed loomadja linnud, kellel sünnib tava-tult palju poegi ja onoht, et nad eisuuda kõiki koosüles kasvatada,söövad või hukka-vad nad nõrgemadisendid. Hiirtel jarottidel on kalduvuskannibalismiks juhul,kui nende populatsioon on hakanud ülemäära kiiresti kasvama.Nende looduslik suur sigivus, mida ei reguleeri näiteks kiskjad, viibkipoegade kõrge suremuseni. Samuti kohtab kannibalismi looma-aedades ja muudel kitsastes tingimustes elavatel loomadel. Kajakad,kes elavad suurte kolooniatena, söövad naabrite poegi. Sedasortireaktsioon esineb üksikutel juhtudel ja enamasti ainult siis, kui koloo-nia on ülemäära arvukas. Sellega tagatakse toidulaud ja ellujäämis-võimalus tugevamatele poegadele. Seega ei teeni kannibalism mitteliigi hukkumist, vaid hoopiski ellujäämist.

Kõrgelt arenenud imetajate seas on täheldatud iseäralikku kanni-balismi lõvide seas. Uurimistulemused näitavad, et üldiselt tapavad

51

isalõvid lõvikutsikaid. Juhtub, et vahel nad neid ära ei söögi.Enamikul juhtudel polnud ka tapmise motiiviks populatsiooni liignesuurus. Täheldati, et lõvid surmavad ainult teiste isaste sigitatudkutsikaid, enda järglasi aga mitte. Niisugune nähtus ilmneb siis, kuikarja juhtimise võtab üle noor isasloom ja emalõvi toob ilmale vanakarjajuhi sigitatud kutsika. Sellist lõvide käitumist seletatakse kalõvide üsna pika, keskmiselt kolme aasta pikkuse viljakustsükliga.Emalõvi on võimeline indlema ja tiineks jääma alles siis, kui temapojad on võõrutatud… või tapetud. Kui noor isalõvi ei taha oodatakolme aastat ning soovib luua oma peret, peab ta järelikult kohevabanema eelmise karjajuhi sigitatud poegadest. Ka ahvide hulgason täheldatud samadel motiividel kannibalismi.

Vahemärkus: Kirjanik Arvo Mägi on oma ajaloolises kroonika-raamatus „Risti riik” (Mägi 1970, lk 241-243) kirjeldanud üht lapsetapmisega seotud juhtumit. Mõisniku käsul abiellus mõisa nõdravõitukarjane teise mehe sigitatud lapseootel naisega. Ei enne ega kapärast lapse sündi ei astunud mees oma naisega vahekorda. Samutiei võtnud ta last pärast viimase sündimist omaks. Ühel päeval, kuilaps oli kümnekuune, leidis töölt koju jõudnud naine hälli kõrvaltmurtud kaelaga lapse. Kuigi lavastatud oli õnnetusjuhtum, oli naineveendunud, et mees oli lapse tapnud. Alles pärast võõra lapse maha-matmist võttis mees naise omaks ja hakkas normaalset sugu- japereelu elama. Millegipärast tuli mulle see seik meelde, kui lugesinlõvide hulgas toimuvast võõraste poegade tapmisest uue isalõvipoolt. Kas sellest saab teha järelduse, et ka inimeste geneetiliseskoodis võib leiduda lõvide geenidega analooge, mis viivad isenditeise isase sigitatud järglaste tapmiseni?

Kanakasvataja Sulev Peets on täheldanud, et ka kanade hulgasavaldub kannibalism siis, kui nad on koos suuremates karjades. See-juures ei olene see niivõrd asustustihedusest. Kui kanad on vägatihedasti koos suhteliselt väikestes puurides, siis esineb kannibalismiharvem. Kui aga paigutada kanad vastavalt euronõuetele suurtekarjadena suurtesse kanalatesse, siis esineb kannibalismi kaunissageli. Kanade ühiskonda inimühiskonnaga võrreldes võime esitadamõningaid küsimusi ka inimsuhete erisuste kohta erinevate suurustega

52

inimkarjades. Kui inimesed elavad suhteliselt väikeste rühmadena(perekondadena, hõimudena) koos väga tihedalt ja kõik tunnevadkõiki, siis vägivallatunnused nendes rühmades üldjuhul ei avaldu.Elades aga koos suurte anonüümsete kooslustena (suurlinnad), onvägivald (röövimised, tapmised, vargused, vägistamised) üsna tava-line nähtus. Miks see nii on? Kas vastuse saame kanakarjade siseelutundma õppides? Loodusest võetud näidete varal saame väita, et kuimingi liigi populatsioon muutub liiga arvukaks, siis hakkavad toimumanendes olulised muutused. Kui mesilaspere või termiitide kolooniapaisub ülemäära suureks, toimub pereheitmine. Mesilaspere kasva-tab uue ema ja pooldub. Üks osa töömesilastest koos emaga hülgabsenise kodu ja lendab uut kodu otsima. Samuti talitavad termiidid jasipelgad.

2.4.3. Erinevate liikide kooselu – sümbioosLoomade maailmas eksisteerib hulgaliselt omapäraseid kooselu-näiteid (Loomariigis, rühm 8, kaart 36). Erinevate liikide kooselu, mison kasulik mõlemale poolele, nimetatakse sümbioosiks. Kahe võienama erineva organismi kooselul on mitmeid eeliseid. Paljudeljuhtudel tähendab see püsivat ja kindlat toiduallikat, mõnikord ka kait-set vaenlase või parasiitide eest. Sageli on need sidemed niitugevad, et üks partner ei suuda teiseta elada. Kooselus võib vahelosaleda ka mitu liiki. Näiteks tihased ja vindid kogunevad talvel suur-tesse ühisparvedesse. Parve liikmed juhinduvad ilmselt eeldusest, etniiviisi on neil suurem tõenäosus jõuda hea toiduallikani või saadapaljude silmapaaride abil õigel ajal teavet suurte kiskjate või rööv-lindude lähenemisest. Samadel eesmärkidel teevad koostööd toidumuretsemisel ka künni- ja hallvaresed. Väga paljud linnud ja kaimetajad teevad koostööd inimestega. Nii elavad suitsupääsukesed,varblased, tuvid ja mitmed teised linnud tavaliselt koos eeskättinimestega. Samuti võib seda öelda ka mitmete veelindude, naguluiged, pardid, kajakad jt kohta. Nemad koonduvad samutikohtadesse, kus toimetavad kalurid ja kust on lootus toitu saada.

Paljudest metsikutest liikidest on inimene aretanud uute omadustegakoduloomad ja -linnud – kanad, pardid, haned, faasanid, tuvid jt. Iidsepäritoluga on koerte (huntide) ja kasside kooselu koos inimesega.

53

Koerad pidavat olema isegi inimeste parimad sõbrad. Inimene onpika ajaloo vältel kodustanud terve rea metsloomi ja nende omadusioma huvides ka tõuaretuse teel parendanud. Metsikust Pr çzevalskihobusest on aretatud parimad raskeveo- ja ratsahobuste tõud. Mets-veistest ja metssigadest on aretatud sootuks uute omadustega kodu-loomade tõud jne. Inimese kodustatud loomad ja linnud on iseseis-vaks eluks sageli täiesti võimetud. Nad on kohastunud ja harjunudkindla toidulauaga, nad ei pea energiat raiskama küttimisele, nad onomaks võtnud laudad, puurid, tallid ja muud inimese poolt nendeleehitatud eluasemed. Lastes kodustatud loomad loodusesse, nad üld-juhul hukkuvad. Nad on kohastunud inimestega kooseluks ega saailma inimeseta hakkama. Samas on täheldatud, et inimesel on õnnes-tunud kodustada suhteliselt vähe loomaliike. Kas see tähendab, etlooduses eksisteerib ainult üksikuid liike, kes on valmis sümbioos-seks kooseluks inimesega?

Aga ka vastupidi – inimene ei saa samuti enam hakkama kodu-loomadeta ja enda aretatud taimesortideta. Korilus võimaldab toituainult vähestele inimestele. Probleem on ilmselt ka selles, et maailmarahvastik on aja jooksul mitmetel põhjustel liiga suureks paisunudning ainuüksi loodusest toitumisel jääks osa inimesi nälga. Seega onpaljuski tegemist nn sundsümbioosse nähtusega, kus üks ilma teisetaenam elama ei jää. Ja niiviisi olemegi sattunud omapärasesse nõia-ringi, kus inimesel pole võimalik enam väljuda tema enda loodud pool-looduslikust süsteemist (maaviljelus, loomakasvatus, toiduainetöös-tus jne). Loomulikult annavad uuemad teaduslikud avastused geeni-uurimustes täiendavaid võimalusi selle süsteemi täiustamiseks, kuidkahjuks mitte sellisest sundsümbioossest süsteemist vabanemiseks.

Kui arvame, et sundsümbioos on omane ainult inimeste ja temakodustatud liikide vahel, siis me ilmselt eksime. Loodusest on võttaehe näide leopardide ja gnuude sümbioossest kooselust. See oma-päraselt ühistegelik, samal ajal aga looduslikult sundsümbioosnekooselu toimib edukalt ka esmapilgul koostööks täiesti sobimatuteliikide vahel. Aafrika Ngorongoro looduskaitsealal elavad koos gnuud(veislased) ja leopardid. Looduse poolest on piirkond taimestikurikasja seega toidu poolest väga soodne eluks taimetoidulistele gnuudele.

54

Samas on gnuude arvukus teinud paiga atraktiivseks ka leopardidele,kes toituvad gnuudest. Lihtsustatult peaksid kiskjad kõik gnuud ärasööma, et seejärel ka ise nälga jääda. Tegelikult seda ei juhtu. Gnuudon vägagi elujõulised ning nende liigi väljasuremisohtu ei ole. Nadelavad koos suurte karjadena ja on paremad jooksjad kui leopardid.Kuidas on see võimalik? Gnuude poegimisperiood on suhteliselt lühike.Gnuulehmad poegivad püstijalu ja vasikas on kõndimisvõimeline jubamõni minut pärast sündimist. Poegimisperioodil on leopardidel toitukülluses. Püüdnud kinni ja söönud isu täis väikestest ning nõrgema-test gnuuvasikatest, heidavad nad nädalaks-paariks kõhutäit seedi-ma ja puhkama. Selle aja jooksul aga kosuvad noored gnuuvasikadsedavõrd, et suudavad vanadega juba sammu pidada ning vajadusekorral leopardide eest ära joosta. Kui leopardidel kõht uuesti tühjaksläheb, tekivad neil juba tõsised raskused uue saagi püüdmisega.Mida aeg edasi, seda raskemaks see muutub ja ühel hetkel leopardidterveid gnuusid enam kätte ei saa. Nende toidulaud piirdub nüüd ainultüksikute haigete gnuudega. Leopardid jäävad nälga ja paljud nõrge-mad neist ka surevad. Näljas ja nõrgad leopardid muutuvad omakordasaagiks hüäänidele ja väiksematele kiskjatele. Niiviisi tekibki olukord,kus gnuude järgmisel poegimisperioodil on leoparde juba nii väheksjäänud, et nad ei suuda suurele gnuukarjale enam olulist kahju teha.Nii kiskjate kui ka taimetoiduliste gnuude arvukus on aja jooksulstabiliseerunud ja niiviisi püsivadki mõlemad liigid kõrvuti elades elu-jõulistena aastaid.

Sellist sundsümbioosset ja samal ajal suhtelises tasakaalus püsivatkooslust on ilmselt võimalik üsna lihtsalt mõjutada. Kõige suuremaksohuks sellele on inimese enda oskamatu tegevus. Näiteks, kui inimeneotsustab asustada piirkonda mõne uue liigi, kes on suure kohanemis-võimega ja konkurendiks leopardidele. Võib juhtuda, et hoopiski jõulisedkiskjad – leopardid – ei pea muutunud tingimustele vastu ja surevad välja.Suurt kahju põhjustavad ka kõikvõimalikud loomapüüdjad-jahimehed, kesvõivad leopardide populatsiooni üsna kergesti viia väljasuremisele.Selliste sündsümbioossete elupaikade kaitse on igati õigustatud.

Korallriffidel elutsevad väikesed puhastaja-huulkalakesed, keselavad sümbioosis paljude teiste kalaliikidega, sealhulgas isegi

55

röövkaladega, kelle toiduks on teised kalad. Huulkalad toituvad omaperemeeskalade parasiitidest, bakteritest ja kärbunud nahakihtidest.Tänu sellele on huulkalad söönud ja nende peremehed puhtad ninghaiguste eest kaitstud. Suured kalad tunnevad huulkalad nendeerksa värvuse tõttu hästi ära ja avavad oma lõpused, et huulkaladsiseneda saaksid ning „koristustöid” teeksid. Huulkalade teenuseidkasutavad ka merikilpkonnad. On teada juhtumeid, kus huulkaladotsivad ohu korral kaitset hai lõugade vahelt ja seda ka sealt leiavad,sest haid neid ei hammusta.

Koostööd võib leida ka lindude ja loomade vahel. Iseäralik koostöötoimub meemägra ja meenäituri (väike mesilasvahast toituv linnuke)vahel. Juhul kui linnuke avastab mesitaru, ei ole ta võimeline sinnaiseseisvalt sisenema. See ei valmista aga raskust meemägrale, kellelon teravad küünised ja paks karusnahk, millest mesilane läbi eisuuda nõelata. Arvatakse, et kui meenäitur taru või pesa avastab,kutsub ta endale meemägra appi, kes linnule pesani järgneb. Kuimeemäger on meest isu täis söönud, asub meenäitur koos meegapesast väljatoodud kärjetükikeste kallale. Teiseks näiteks lindude jaloomade koostööst võiks olla pühvlite turjal istuvast punanokk-pühvel-linnust, kes istub pühvlite, ninasarvikute või sebrade seljas ja toitubseal leiduvatest kirpudest ja teistest putukatest, kellest peremeesloompole suutnud vabaneda. Analoogselt tegutseb krokodillilind krokodillinaha hooldajana ja isegi hammaste puhastajana. Imekspandav, etkurja kiskjana tuntud suur loom seda väikest ja vaprat lindu ära eisöö. Tõenäoliselt on krokodillile osutatav teene palju hinnalisem kuitühine suutäis. Eespool kirjeldatud pääsukesed, varblased, kajakad jt eiela koos inimesega mitte inimeste pärast, vaid sellepärast, et inimesejuurest (laudast, kalapaadist, prügihunnikust jm) leiavad nad toitu.

Samal ajal pole mitte kõik koostöösidemed mõlemale poolelekasulikud. Selliseid sidemeid, kus üks partner elab lihtsalt teise kulul,seejuures oma partnerile kahju tehes, nimetatakse parasiitluseks.Selliseid nähtusi võib loodusest leida üsnagi palju: ürask sööb„surnuks” puud, kaanid imevad verest tühjaks kalu; igasugusednugilised, söödikud, kes toituvad teisest elusorganismist. Tegelikultelavadki paljud liigid ainult teise arvel ka teist süües. Parasiitlus ei ole

56

tundmatu ka inimühiskonnas. Võttes selle loodusest eeskujuks,saame põhjendada ja õigustada mis tahes liigkasuvõtmist ja raha-teenimist teiste eluolu arvel. Kahjuks on parasiitlus kui nähtustänapäeva tsiviliseeritud kapitalistlikus ühiskonnas täiesti legaalnenähtus. Kuigi humanistlikest seisukohtadest ja kooselu printsiipidestlähtudes ei tohiks parasiitlusel inimühiskonnas kohta olla, eksisteeribta siiski.

Organismide kooselu vormi, kus üks liik elab teise kulul viimastkahjustamata, nimetatakse kommensalismiks. Tüüpiliseks kommen-salisminäiteks on haihoidja – väike kala, kes kinnitub haide või raideselja külge ja ei too viimasele mingit kasu. Teadaolevalt kasutavad kalinnud ja väiksemad putukad suuremaid loomi-linde transpordivahen-dina. Sama võib öelda ka mägraga ühes urus elava rebase, aga kahüääni kohta, kes sööb lõvi murtud saaki.

Kuigi eeltoodud näited on esmapilgul ebatavalised, kuuluvad nadloomuliku kooseksistentsi osana kindlalt loomariigi, sealhulgas kainimene, tavalise elu juurde. Tuleb välja, et looduses ei lahendataliigisiseseid konflikte üldiselt konkurendi füüsilise hävitamise teel.Mitte ainult liikidesisene, vaid ka liikidevaheline „koostöö” on osutunudüldjuhul tulemuslikuks. Uurimused näitavad, et rohkem koostöödtegevad liigid on looduses kohanemisvõimelisemad ning nendeleviareaal on ka tunduvalt laiem.

Ka inimeste ja looduse koostööd oleks kasulik vaadelda sümbioosiseisukohalt. Mitte loodusinimeseta, vaid loodusinimesega. Me ei saa ega tohi klassikalise looduskaitsepositsioonidelt vastandadainimest loodusele, meil ontemaga vastastikku kasulikkooselu. Siit tuleb ka meliorat-siooni ja meditsiini ideoloogi-line alus, millest tuleb juttuedaspidi.

57

Vahemärkus: Siinkohal võiks lugeja tähelepanu suunata veelinimühiskonnas eksisteerivatele nn sundühistutele. Üsna levinud olidinimeste sundkooslused sotsialistlikes ühiskondades. Näiteks kol-hoosid, sovhoosid, riiklikud kindla kasuminormiga ettevõtted, kom-munaalettevõtted jne. Seaduste jõuga sunniti inimesi tegema koost-ööd ühise asja nimel. See polnud mitte alati ühiskonnakahjulik tege-vus nagu nüüd püütakse näidata. Pigem oli tegemist optimaalseltkorraldatud ja omahinna tasemel teenuste osutamisega elanikele.Praegu on samasugusteks ühendusteks meil korteriühistud, maa-parandusühistud, kus kõikide asjaga seotud inimeste liikmeksolek onlausa vajalik. See on ka loomulik, sest ühise eesmärgi nimel on vajateha koostööd ja katta koos ka selleks hädavajalikud kulutused.Samasugused sundühistud võiksid meil olla ka näiteks kommunaal-teenuseid pakkuvad ettevõtted (vesi, kanalisatsioon, prügivedu, soo-jus jne), aga ka päästeteenistus, kiirabi, side jt. Muu maailm peabloomulikuks, et kommunaalteenuste pealt äriettevõtted kasumeid eiteeni – loomariik ju seda ei tee.

2.4.4. TerritooriumidImetajaid iseloomustab üldiselt territoriaalne käitumine. Imetajateterritooriumid võivad olla suhteliselt väikesed või ulatuda kogunisadade ruutkilomeetriteni. Territooriumi suurust määravateks teguri-teks on looma suurus, liikumisvõime, toitumisviis, toiduallikad janende kättesaadavus, konkurentide olemasolu ning poegade kasva-tamiseks sobilike paikade hulk ja kvaliteet.

Territooriumi suurus ja selle kaitsmise määr võib muutudaolenevalt aastaajast ja toiduküllusest (vähesusest). Juhul kui toitu onküllaldaselt, siis ka kaitstakse territooriumi vähem, ning vastupidi. Ontäheldatud, et mida eraklikuma eluviisiga on imetaja, seda kindlamaltta oma territooriumi hoiab. Suured kiskjad asustavad suuri territooriu-me, mida läbivad pidevalt sõralised. Lõvi ei ründa antiloope omaterritooriumil mitte sellepärast, et viimased on piirist üle astunud, vaidikkagi ainult toidu pärast. Territooriumi ta aga kaitseb teiste oma-suguste eest, kes on tema toidukonkurendid ja keda ta oma valdus-alale ei luba.

58

Ka paljusid kariloomi iseloomustab territoriaalne käitumine.Analoogiliselt suurte kiskjatega on oma territooriumid märgistanud kapuude otsas elavad ahvid, maa all elutsevad närilised ja muudloomad. Ka mesilaste ja sipelgate pesad on hoolikalt valvatud jakaitstud. Imetajate territooriumid võivad olla suhteliselt väikesed(puulehtedest toituvad ahvid) või ulatuda isegi sadade ruutkilomeetri-teni (lõvid).

Loomade hõivatud territooriumide piirid on tavaliselt uriinigamärgistatud. Harilikult on territooriumide moodustamise eesmärgiksloomaliigile vajalike toiduvarude tagamine, samuti paljunemiseksning poegade üleskasvatamiseks sobilikud kohad. Territooriumivaldajatel on seega hulgaliselt eeliseid, midanad saavad kasutada. Samal ajal peavadnad oma maa-alasid ka innukalt kaitsma,sest konkurendid on varmad eelistatud elu-paiku endile haarama. Territooriumide kaits-misel ründajate vastu võib tavapäranehäälitsevate hoiatustega lahenda-tav konflikt paisuda lahinguks,mis tihti lõpeb ühe võistleja vigas-tuste või koguni surmaga. Tuge-vam hõivab endale alati parematerritooriumi.

Territooriumi märgistamiseks kasutavad imetajad oma häält jalõhnanäärmetest erituvat spetsiaalset lõhnaainet. Lõhnaained onteistele märguandeks – võõras, ära tule, see maa on juba hõivatud.Seltsingutena elavatel imetajatel on territoorium kogu karja käsutu-ses. Siiski tuleb eristada piirkonda ja territooriumi. Piirkond on tava-liselt territooriumist tunduvalt suurem ja seal peetakse jahti ühiselt.Territoorium on aga karjale elukohaks ning seda kaitstakse eriti hooli-kalt. Vahel piirdubki aktiivne kaitse keskkoha kaitsmisega. Territooriu-mi keskel on poegade kasvatamiseks ja pereeluks eriline paik ehkkesktsoon. Seda territooriumi osa, kus on pesa, urg, koobas, kaits-takse erilise hoolega.

59

Analoogselt maismaaimetajatega kaitsevad oma territooriume kamereloomad (Loomariigis 2001, rühm 8, kaart 38). Kõige tugevamatterritooriumide kaitset on täheldatud rannikuvetes. Ilmselt on sealmandrilt jõgede kaudu tulevat toitu rohkem ning toidulaud seetõtturikkalikum. Ka vesi on soolavaesem ning eluks kohasem.Territoriaalsed kombed olevat kadunud vaid eluks kõlbmatutestookeanisügavikest. Kõige rohkem kalu olevat külmades polaarpiir-kondade vetes, kus on rohkem hapnikku. Harjashammaskalad onkõige agressiivsemad. Nemad ehitavad korallrahudele veetaimedesttõkked. Samuti hävitavad nad oma valdusalalt kõik elusad korallid jakaitsevad territooriumi taimetoiduliste kalade eest. On andmeid, etkalad, vähilaadsed, aga ka merikarud, morsad ja sukelnorsud kaitse-vad oma territooriume ja märgistavad piirid mitmesuguste häälit-sustega. Samuti edastatakse infot värvide abil.

Ilmselt võib ka inimene oma territooriumide (hõimude asurkonnad,rahvusringkonnad, rahvusriigid) kohta rohkem teada saada, kui tahakkab lahti mõtestama teiste imetajate territooriumide kasutamise„korraldust”. Viimased uuringud näitavad, et erinevad rassid jainimtõud ei assimileeru omavahel siiski nii sujuvalt, kui on eeldatud.Kui see nii oleks, siis oleksime maailmas kõik enam-vähem ühesugusenahavärvi, kehaehituse ja luustikuga.

2.4.5. KohastumineKohastumine on Darwini evolutsiooniteoorias olulisel kohal ja üksselle alustalasid. Kui vaadelda Maal elu looduses, siis näeme, etkõikjal elavad loomad, linnud, kalad, putukad; mõnikord meie jaoksisegi täiesti ettekujutamatutes tingimustes: veeta kõrbes, igikeltsas,jää sees, väga sügaval maa all või vee all kilomeetrite sügavuses,kuhu ei tungi ükski päikesekiir. Samal ajal teame geneetikuteseisukohta meie kõigi ühise eellase suhtes. Kuidas aga seletada tõsi-asja, et ühest eellasest pärinevad erinevad liigid on võimelised elamaniivõrd ekstreemsetes tingimustes?

Seda saab põhjendada liikide kohastumisvõimega. Ühelt poolt onelusolendid võimelised teatud määral kohastuma ja muutunud

60

tingimustes ka ise muutuma. Näiteks jänesed vahetavad sõltuvaltaastaajast karva. Talviti, kui lumi katab maad, on jäneste karv valgeja seega on ta vähem nähtav näiteks röövloomadele. Kevadelvahetab ta talvise kasuka suvise pruuni vastu ja nii on ta jälle vähemmärgatav. Sääraseid näiteid on meil tuua üsna rikkalikult ka lindudeja kalade hulgast.

Evolutsiooniteoorias vaadeldakse kohastumist kui väga pikaajalistprotsessi, mille tulemusena muutuvad ka looma välimus ja geneetilinekood. Tavaliselt tingib selle looduskeskkonna muutumine. Kuimuutus on suhteliselt suur ja toimub väga lühikese ajajooksul (näiteks maavärina-järgne veetõus võimaapinna langus), siis ei suuda loomariiksellele nii kiiresti reageerida ehk kohastudaning hukkub. Kui muutused on aeglased,siis toimubki loomade, lindude kohas-tumine ja nad suudavad uuenenudkeskkonnas ellu jääda. Nii ongimiljonite aastate jooksul loomad, lin-nud, kalad kohastunud eluks justnendes looduslikes keskkondades,kus nad elavad. Loomulikult on kainimene kohastumisvõimeline loom.Sellest ka tema erinev nahavärvus,sooja- ja külmataluvus, eluviis jne.

Teiselt poolt kohastub ka loodus loomade ja lindude tegevusega.Näiteks mesilased aitavad paljuneda eeskätt nendel taimedel, milleltnad õietolmu koguvad. Õielt õiele lennates kannavad nad edasi õie-tolmu. Mõne looma tegevus põhjustab aga ümbruskonnas lausakardinaalseid muutusi. Näiteks kobras ehitab kunstjärvi ja muudabsellega paikkonna mikrokliimat. Selle tulemusena tekivad piirkondauued niiskuslembesed taimeliigid, veelinnud ja nende järel ka kalad.Liigniiskuse tõttu muutub lähipiirkonna mullastik – uute taimedetulekuga kaasnevad ka nendega koos elavad putukad, loomad ja linnud.Endised, kuiva pinnase ja teistsuguse mikrokliimaga kohanenudtaimed, loomad ja linnud aga peavad otsima uue elupaiga, sest kopra

61

loodud uus nende elukeskkonnaks enam ei sobi. Kopra tegevusetulemusena võib alata piirkonna üldine soostumine ja koguni uutesoode ja rabade teke. Kopra poolt puuokstest ehitatud tammishakkavad samuti kasvama uued taimed, tekivad mättad jaoksaraagudest tamm kindlustub ning muutub vettpidavaks ka ilmakopra edasise abita. Kui kobras mingil põhjusel oma pesa mahajätab, ei pruugi endine olukord enam taastuda. Soostumine jätkub jakobras on osutunud tõeliseks looduse ümberkujundajaks.

2.5. Inimese kohastumine loodusega

Inimene on pika evolutsiooniprotsessi käigus kodustanud ainult vägaväikese osa looduses elavatest loomadest. Esimeseks kodustatudloomaks olevat koer. Teiselt poolt on selge, et ka inimene peab loomadekodustamisel ja metsloomade ning -lindude kasvatamisel tundmaviimastele igiomast kooselu- ja eluviise. Vastasel korral võib nii mõnigiettevõtmine äparduda. Näiteks põldpüüde kasvatamiseks ei piisafaasani- või kanakasvatusalastest teadmistest. Asi on selles, et erine-valt faasanitest ja kanadest, kus kukk valib temale sobiva emaslinnusoo jätkamiseks, valib põldpüükana ise endale sobiva põldpüükuke.Kui aga temale sobivat ja vastuvõetavat põldpüükukke karjas ei ole,siis põldpüükanad temaga „vägisi” ühte puuri pandud kukega ei paaritu jakõik – ei mune ja seega ka ei sigi (Maahommik, ETV 05.03.2005).

Ka inimesed on õppinud maastikul liikumiseks orienteeruma päikese,kuu, taimestiku ja muude märkide abil. Tänapäeval on urbaniseerunudinimesed looduses orienteerumise lihtsustamiseks kasutusele võtnudmitmeid tehnilisi abivahendeid (kompass, satelliitsidel baseeruvadGPS-aparaadid, lokaatorseadmed jm). Samal ajal ei ole nende sead-mete kasutamine hädavajalik loodusrahvaste seas. Nemad kasuta-vad looduses orienteerumiseks mitmesuguseid, sageli ainult nendeleteadaolevaid loodusmärke. Näiteks saamid ja teised siberi põhjarahvad,kes elavad looduses koos väikeste perekondlike rühmadena, tulevadorienteerumisega suurepäraselt toime ka ilma moodsate navigat-siooniseadmeteta. Tegelikult rändavad ka nemad talviti lõuna poole jasuviti tundraaladele jahti pidama koos perekondadega. Nendega

62

kaasas olevad lapsed õpivad samal ajal loodust tundma ning samutiloodusmärkide järgi orienteeruma. Nii on see olnud põlvest põlve jasajandist sajandisse. Mõnes mõttes sarnaneb loodusrahvaste tege-vus paljuski rändlindude või rändavate loomade tegevusega, ollessügavalt looduslik ja loomulik.

Linliku eluviisiga inimesed on aga sideme loodusega peaaegukaotanud. Nad tunnevad loodust ainult õpikute, interneti või juhuslikeekskursioonide kaudu. Samal ajal ei tule nad looduses elamisegaiseseisvalt enam toime. Kui nad kaotavad näiteks metsas olles omanavigatsioonivahendid (kompassi, GPS), siis on nad tõenäoliseltväga suurtes raskustes metsast kodutee leidmisega.

Tõenäoliselt tänu oma mõistusele ja teadmistele on inimene kohas-tununud elama linnades ja asulates paiksena ja irdunud loodusest.

Vahemärkus: Filosoofiadoktor Argo Moori arvates on inimesearengus mänginud otsustavat rolli asjaolu, et inimene on üks vähestestloomadest, kes on õppimisvõimeline tänu oma n-ö kinniõmblemataajule. Juba sündides olevat inimesel osa ajurakke teabega täitmataning see annabki talle võimaluse kiiresti ümbritsevaga kohaneda,teiste poolt varem kogutud tarkusi omandada ja nende baasil koguniuusi teadmisi luua. See omakorda loob inimesele veelgi olulisemaeelise – tal pole vaja enam jalgratast ega ka arvuteid leiutada. Varemkogutud teadmiste baasil saab ta kulutada oma aja uue teabeloomiseks ja teadustöö tegemiseks.

Niiviisi, koos ja karjas elades saab lihtsalt kergemini läbi. Inimeneehitab soojapidavaid hooneid, konserveerib toiduvarusid, pimedal ajalkasutab kunstlikku valgustust jne. Mida kiiremini toimub tehnoloogiaareng, seda enam võõrdub inimene loodusest. Ainus tee olukorrastpääsemiseks on inimese teadlik tagasiminek looduse juurde. Inimesenaasmiseks looduse rüppe võime korraldada küll üksikuid eksperi-mente, kuid ilmselt ei anna need soovitud tulemusi. Pigem võivadkatsed näidata parimal juhul veel kord, et inimene on tõesti ainult üksosa looduslikust keskkonnast, kes on sellest tegelikult võõrdunud jaloonud temale ainuomase ühiskonna, aga ka keskkonna.

63

INSTINKTID, MÕISTUS, GEENID

Alljärgnevas osas kirjapandu tugineb paljudele viimasel ajaltelevisioonis näidatud loodusteemalistele dokumentaalfilmidele(näiteks dokumentaalfilm „Evolutsioon” 1 – 8 USA 2001) ja kogumi-kule „Loomariigis“ (IMP BV /UAB IMP Baltic LT 2001 Vilnius).

3.1. Meie ühine ajalugu

Arvatakse, et elu Maal tekkis umbes 200 miljonit aastat tagasi. Algseltkohandusid imetajad eluks kuival maal. Samas on olemas ka mõnederandid. Vees elutsevad vaalad ja delfiinid on samuti imetajad, kellelon teiste maismaaimetajatega üllatavalt palju sarnasust. Nende ujumis-liigutused meenutavad rohkem neljajalgsete loomade jooksmist kuikalade tüüpilisi liigutusi. Arvatakse, et nad on maismaalt pärit imetajad,kes on kohandunud vees elamiseks. Järelikult on meil ka nendegaühised eellased. Kui imetajaid, linde ja kalu lähemalt vaadelda, siisselgub, et juba väliste tunnuste järgi on kõikidel palju ühist: nelja jäse-mega keha, üks suu, kaks silma ja kõrva jne. Ka luustikes leidubsarnasusi. Ühisjooni on ka siseelunditel – süda, vereringe, ajuehitus,seedetrakt jne. Seega on loogiline, et neil kõikidel on ühine eellane.Geneetikute veendumuse järgi on ka näiliselt meist sootuks erinevadputukad, molluskid ja isegi ainuraksed tegelikult meie kauged sugu-lased. Lõpuks ei tohiks meid jahmatada enam ka tõsiasi, et kõik elus-olendid Maal on omavahel sugulased ja pärinevad ühisest eellasest.

Keha on aga paljudel liikidel vägagi erineva kuju ja funktsioonidega.Seda seletatakse kohastumisega, mis tegelikult pole midagi muud kuiloodusliku valiku korras toimuv areng. Aja jooksul jäävad muutunudtingimustes rohkem ellu need isendid või liigid, kellel on selleksjuhuslikult paremad võimalused (näiteks kaitsevärv, liikumiskiirus).Andes need omadused geenide kaudu järglastele, toimub nende hulgasomakorda selektsioon, kus elama jäävad jällegi enam kohastunudisendid jne. Protsess on muidugi väga pikk. Kalad kohastusid ja said

64

3.

pika arengu tulemusena täiesti omapärase keha kuju vees elami-seks, linnud võimekuse õhus lendamiseks, loomad maismaal ja isegimaa sees elamiseks jne. See teadmine andis teadlastele aluse järel-dada, et evolutsioon ei ole eesmärgiks võtnud üldsegi mitte ainultkeha ehitamist. Kerkis küsimus, kes siis ikkagi keha ehitab ja miksta seda teeb. Teadlased panid tähele, et vahel sünnib ebaloomulikekehaosadega isendeid. Mõnel isendil puuduvad näiteks varbad, teiselseevastu on kuus varvast või neli sõrme. Mõnel vasikal või ussil onkaks pead, teisel isendil üks pea ja kaks keha jne. Selgus, et loodusteeb kuskil midagi valesti. Juba ammustest aegadest on täheldatud,et inimestele ja loomadele on omane teatud pärilikkus. Vanemate javanavanemate kehakuju, silmade värv, loomuomadused, aga ka haigusedkanduvad sageli edasi põlvest põlve. Selle teadmuse pinnal hakkaseelmise sajandi algupoolel arenema Saksamaal eugeenika, midakasutasid poliitilise ideoloogiana natsid aariarassi väljaarendamiseks.

Kui äädikakärbestel rikuti teadlikult DNAd, saadi ootamatult mingitekehavigadega järglased. See oli oluline avastus, kuid mitte ammendav.Seejärel tehti kindlaks, et DNA koosneb segmentidest, mida hakatinimetama geenideks. Edasistel uurimistel selgus, et igale geenilevastab teatud kindel kehaosa ja et tasakaalus ning terved geenidkoos moodustavad ühtse geenikomplekti, mille ühistegevuse tulemu-sena sünnib terviklik isend. Iga geen käivitab mingi kehaosa arenguja geenikomplekt seega kogu keha arengu. Kui üks geen lülitus sissevalel ajal või vales kohas, siis tekkis ka keha arengusse mingi hälve.

Õige varsti õppisid teadlased tundma ja eristama erinevaid geene.Konkreetsete katsete abil õpiti tundma äädikakärbse liitsilma „ehitavat“geeni. Kui see eraldati, sündis kärbes ilma silmadeta. See oli jubaväga suur avastus, mis tõotas kõigele elusale ootamatult lihtsat sele-tust. Avastus tiivustas teadlasi minema veelgi kaugemale. Revolutsioo-niliseks kujunes avastus, kui hiire silma „ehitav” geen siirdati äädika-kärbsele. Siirde tulemusel kasvas kärbsele temale omane liitsilm hiiregeeni abil. Hiire silmageen toimis äädikakärbse silmageenina. Üks jasama geen kasvatas hiirele hiire silma ja äädikakärbsele viimase liit-silma. Sellest järeldus, et kindel tervete geenide komplekt kasvatabka terve keha. Kui üks geen on puudu, vigastatud või rakendub valel

65

ajal, on meil tegemist hälbega, mis tekitab puudega keha. Olenevaltpuude suurusest võib isend seega elama jääda või ka ära surra.

Sellest avastusest tegid teadlased järelduse, et kõigel elusal on üksevolutsiooniline ajalugu, mille algläte on geen. Ka inimese esiisaks onseesama geenikomplekt, mis toimetab mis tahes teises organismis.Samas on erinevatel liikidel mõneti erinevad DNAd või geenikomplektid,mis annavad igale isendile temale ainuomase kehaehituse, välimuseja elukorralduse. Kõigel elusal on ühtne vorm – geenikomplekt, mismuutub evolutsiooni käigus. Väga pika aja jooksul, kui muutuvad elamis-tingimused (kliima, temperatuur, õhurõhk, niiskus- ja kiirgusreçziim jne)on sunnitud kohanema ka isendi geenid. See sünnib seepärast, etisend peab geeni kandjana igal juhul ellu jääma ja paljunema. Kui seenii ei oleks, siis ei elaks isendid elamistingimuste muutusi üle, lõpeksgeenide igikestev elu ning lakkaks ka mis tahes muu elutegevus.

Põhimõtteliselt ei erine transformatsioon, misviis inimese tekkeni, teiste isenditetransformatsioonidest. Arvatakse,et kahele jalale tõusmine oli järskhüpe inimese arengus. Kaheljalal liikumise omandamise järelvabanesid inimese käed muukstegevuseks. See andis eelisekahejalgsetele, seega inimese kiire-male arenemisele võrreldes neljajalgsetega.Inimene on praegu üks vähestest imetajatest, kes kõnnibkahel jalal ja ei vaja selleks käte abi. Kuigi imikud ronivadumbes aasta pärast sündi neljakäpukil, viitab see ilmselt tõsisteleraskustele, mida tuli omal ajal inimesel teha kahele jalale tõusmiseks.

Leemurite (ahvitaolised loomad Madagaskaril) praegust arengu-seisundit peetakse parimaks omaaegse inimese transformatsioonianaloogiks. Geneetikute arvates eraldusid Madagaskari leemurid meieühisest geenijõest enne çsimpanse ja gorillasid, seega on nad meileüsna lähedased sugulased. Kui vaatleme ahvitaolisi leemureid, siisnäeme, et nad on kaunis toimekad kahel jalal liikujad ja söövad jubaka kätega.

66

Meie lähim sugulane on çsimpans, kuid me pole arenenudçsimpansidest ega ühestki teisest ahvist. Meil mõlemal on üks eellane.Veel mitte väga ammu arvati, et inimese eelkäija on olnud ahvi-sarnane olend. Meie eelkäija sarnanes tõenäoliselt ahviga, kuid ta eiolnud päris kindlasti ahv selles mõttes, nagu me teda tänapäevaltunneme. Meil on siiski meile ainuomane sugupuu ja ainult paljudelejuhustele ja kokkulangevustele on meist saanud inimene – homosapiens, kes on võimeline ainukese imetajana enda ja teiste elus-olendite elutegevust mõtestama ning vastastikuseid kooseksisteeri-mise seoseid (sh ka karjades ja parvedes olemist) teadlikult selgi-tama. Kuid ka inimene on aja jooksul läbinud väga keerukakohastumisprotsessi. Meie esivanemad erinesid meist kindlasti vägapalju. Ka tänapäeval on inimesed erinevates kliimavöötmetes kohas-tunud ja muutunud isesugusteks nii keha kuju kui ka nahavärvusepoolest (ühel pool täiesti mustad, teisel täiesti albiinod. (Dokumentaal-film „Evolutsioon 1 – 8” 3/8 USA 2001, ETV 30.09.2004.)

3.2. Kes meid juhib? „Isekas geen“

1960ndate keskel tehti bioloogias terve rida uusi avastusi, mille ees-otsas olid ameeriklane George Williams ja inglane WilliamHamilton. Matt Ridley väitel jõudis esmalt merebioloog Williams jaseejärel ka putukate ühiselulisust uuriv Hamilton uue jahmatavaarusaamiseni evolutsioonist, eriti aga sotsiaalsest käitumisest. GeorgWilliams esitas väite, et kuigi vananemine ja surm on vastuolusorganismi arengu eesmärkidega, on geenide seisukohast organismihääbumine ja surm pärast soojätkamist igati põhjendatud. Ta järel-das, et loomad ja ka taimed pole loodud teenima mitte niivõrd omaliiki ega iseennast, vaid hoopiski geene. On tähelepanuväärne, etkaks suhteliselt üksildast ja erineva spetsialiteediga loodusteadlasttulid enam-vähem üheaegselt tulemustele, mis käivitas bioloogiasrevolutsiooni. See on ka omamoodi tõestuseks, et geenidel baseeruvteooria on tõesti multidistsiplinaarne ning seega ka olemuslikult tõe-sem kui „kõigekõrgemale” (loojale) orienteeritud maailmakäsitlused.

67

Vahemärkus: Sellel bioloogilisel avastusel polnud rabav mõjumitte ainult bioloogide hulgas. Ühele Hamiltoni teoste lugejale lõppesiseka geeni idee koguni traagiliselt. George Price hakkas õppimageneetikat sooviga tõestada, et Hamiltoni äärmuslik järeldus altruis-mist kui geenide isetusest on ekslik. Tema uurimus aga vastupidiseltloodetule hoopiski kinnitas ja põhjendas veelgi paremini Hamiltoniteooriat. Pärast seda süvenesid Pricel vaimse tasakaalutuse märgid,ta pöördus trööstiks Jumala poole; seejärel annetas kogu oma vara-natukese vaestele ning tegi lõpuks enesetapu (Ridley 2002, lk 25).

Avastus mõjutas praktiliselt kõiki loodus- ja sotsiaalteaduste vald-kondi ning loodetavasti saab aluseks ka suurtele muudatustele loodus-,majandus- ja ühiskonnateadustes. Kindlasti mõjutab see lõppudelõpuks oluliselt inimeste elu planeedil Maa.

Williams ja Hamilton andsid meie inimlikule eneseväärikuseletõeliselt alandava hoobi. Esiteks sai inimesest kõige tavalisem loomteiste loomade seas. Teiseks selgus, et see loom ei ole kaugeltkimitte maailmavalitseja ega ka targem ja ilusam kui teised. Kolmandaksosutus inimene kõigi oma soovide ja vajadustega pelgalt geenidemeeskonna truualamlikuks ja orjameelseks mängukanniks ning töö-riistaks (Ridley 2002, lk 24). Rabatud olid paljud, sealhulgas ka termini„isekas geen” kasutuselevõtja Richard Dawkins, kes olevat nooreteadlasena samuti jõudnud samasugusele järeldusele: „Me olemevaid ellujäämismasinad, robot-kandurid, mis on programmeeritudkaitsma geenideks nimetatud isekaid molekule. See tõdemusjahmatab mind ikka ja jälle. Ja kuigi ma olen seda teadnud jubaaastaid, pole ma suutnud selle mõttega harjuda.” (Dawkins 1976)

Richard Dawkinsi andmetel peaksid Nobeli preemia laureaadidFrancis Crick ja James Watson, kes 1953.aastal avastasid jaharutasid lahti geeni molekulaarse struktuuri, pälvima samasugusetunnustuse ja austuse, kui seda on saanud Aristoteles ja Platon(Dawkins 2000, lk 29). Revolutsioonilisus molekulaarbioloogias seis-nes selles, et geenide puhul on meil sisuliselt tegemist digitaalse jaigikestva geenivooga, mida Richard Dawkins on nimetanud ka digi-taalseks jõeks – tema raamat pealkirjaga „Jõgi Eedenist“ ongi sellest

68

kirjutatud. Geenid jooksevad lõpmatu vooluna läbi meie esivanemate,meie ja järglaste kehade. Nad loovad meie kehasid ja ka jätavadneed maha, kui on loonud uued kehad, milles edasi elada. Geenid eiole hõivatud üksnes iseenesest koopiate tegemisega, mis põlvkondpõlvkonna järel ajas neid edasi kannavad. Tegelikult veedavad nadoma aja pidevalt kehades, mõjutades nende järjestikuste kehadeehitust, kuju, käitumist jne, milles nad parasjagu asuvad. Dawkinssõnastas oma kolmekümne aasta taguse lausungi kaasaegsemalt:”Meie – ja see tähendab kõiki elusolendeid – oleme tegelikultellujäämismasinad, mis on programmeeritud levitama justsedasama digitaalset andmebaasi, mis selle programmeerimiseläbi viis.” (Dawkins 2000, lk 32). Uurijad on avastanud, et geenidekoodimehhanism on hämmastavalt sarnane tänapäeva arvutiteskasutatava digitaalkoodiga. Vahe on selles, et geenikood ei ole kahend-kood (nagu arvutites) ega ka kaheksandkood (telefonides) vaid neljand-kood, milles on neli märki.

On kindlaks tehtud, et geenid on tegevad ka indiviidide erinevusteloomisel ja isesuguste, omavahel mitteviljastuvate liikide tekkel. Juhulkui samad isendid eralduvad üksteisest pikemaks ajaks ja neil ei oleenam võimalik kokku saada ega sigida, kohanduvad nad uutestingimustes ning ajapikku muutub ka nende geneetiline kood. Samution teada, et isapoolsed ja emapoolsed geenid ei segune lihtlabaselt– tegelikkuses moodustavad nad täiesti sõltumatuid uusi geenikombi-natsioone. Kuigi iga konkreetne geen teie kehas on pärit ühelt teievanemalt, olete siiski ainulaadne ja kordumatu, vaatamata sellele, etevite ka mõningaid äratuntavaid omadusi (haigusi, iseloomuomadusi,kehaehitust jne) oma vanematelt, vanavanematelt jne (Dawkins 2000,lk 17). See iseärasus põhjustab ka mitmesuguste liikide erineva arengu.Teatud aja jooksul on üksteisest eraldatud liigid võimelised veelandma järglasi, kuid ühest hetkest alates enam mitte. Dawkins toobnäite Põhja-Ameerika ja Inglismaa halloravatest. Kuigi mõlemad onhalloravad, ei ole nad ometi enam suutelised järglasi andma, nad onolnud väga pikka aega lahus. Selle aja jooksul on muutunud nendegeneetilised koodid ja nad ei saa enam iialgi samasuguseid järglasinagu enne lahknemist. Sellisel juhul hargneb geenijõgi kaheks, kus-juures mõlemad harud kulgevad iseseisvalt. Umbes seitse miljonit

69

aastat tagasi lahknes mingist geenijõe harust inimest kandev geeni-jõgi. Praegu arvatakse geenijõestikul olevat umbkaudu kuni kolm-kümmend miljonit haru ehk nii palju, kui on maailmas erinevaid liike.Samas arvatakse, et ellu on jäänud ainult umbes 1% kõigist kunagielanud liikidest. Seega 99% uutest lahknenud geenijõgedest (liikidest)on jooksnud liiva ja kuivanud. Kui kaugesse minevikku tagasi vaadata,siis näeme, et inimese geenijõgi ühineb çsimpansi geenijõega umbessamal ajal kui gorilla jõgi. Sel ajal oli täiesti juhus, et mõistuslikuksolendiks (inimeseks) sai inimesetaoline olend. Mida kaugemale tagasi,seda uusi hargnemisi näeme. Niiviisi jõuame näriliste, kasside, elevantidejt imetajate jõgedeni, veel kaugemale vaadates juba ka roomajate,lindude, kalade ning selgrootute jõgedeni jne (Dawkins 2000, lk 20-21).

Me võime ka geenijõe arengut prognoosida. Teoreetiliselt on võima-lik isegi ulmeolukord, mis tekiks juhul, kui õnnestuks näiteks üks osainimesi eraldada teistest kindla barjääriga mitmeks miljoniks aastaks– saata näiteks rühm inimesi igaveseks mingile bioloogiliseks elukshästi sobivale ja Maa kliimaga sarnasele planeedile. Seejärel kaota-me selle rühmaga igasuguse sideme. Kujutleme, et mõne miljoniaasta pärast leiame vahepeal kadumaläinud liigikaaslased üles. Midame näeme? Usutavasti leiame eest mingid muud ja tõenäoliselt kamõneti teistsuguse välimusega olendid, kes erinevad meist nii kehakui ka vaimu poolest. Ilmselt on nende käitumine ja ka kultuur meistoluliselt erinev. Nad on kohastunud uute elutingimustega. Tegelikultoleme aga nende olenditega lähedalt sugulased. Meil on ilmselt kaväga palju sarnasusi – vereringe, kaks silma, luustik, kõrvad, võib-olla isegi mõistus. Peamiseks erisuseks on aga tõenäoliselt asjaolu,et me ei saaks koos enam ühiseid järglasi. Meie tsütokroomis C onpika aja jooksul tekkinud olulised muutused. Nähtavasti erinemenäiteks ühe märgi võrra. Umbes selliselt nagu inimesed ja ahvidpraegu.

Digitaalse geenijõe autorid on meile üsna veenvalt põhjendanudliikide arenguloo ja ka inimese asukoha selles. Kahju, et seni on seeepohhi loov bioloogide avastus leidnud mitmete ühiskonnateadlaste,poliitikute, aga ka majandusteadlaste seas üsna külma ja vaenulikuvastuvõtu.

70

Vahemärkus: Ka Eestis on Dawkinsi „isekas geen” leidnud kriiti-kat. Näiteks end intellektuaaliks nimetav professor Mihhail Lotmanleiab: „Dawkinsi geeniteemalised kirjutised ei kuulu rangelt võttesgeneetika valdkonda; õigem oleks neid käsitleda ilukirjandusena.Väita, et „isekat geeni” tohib kritiseerida vaid geneetik, on sama heakui arvata, et üksnes ajaloolane võib arvustada „Kolme musketäri”.Samuti olevat „isekas geen” üksnes metafoor – sama laadi sõnapaarkui „isekas bitt” või „isekas bait” (Lotman 2005). Kuigi ka mina ei olegeeniteadlane, saan ma ometi aru, et Dawkinsi geeniteoorial põhinevadraamatud „Isekas geen“ ja „Jõgi Eedenist“ ei ole kindlasti ilukirjandus-likud romaanid ega kuulu ka ulmekirjanduse valdkonda. Tõenäoliselton nad parimad populaarteaduslikud raamatud maailmas, mis suuda-vad lihtinimesele, aga ka majandusteadlastele geenide olemuse jategevuse põhimõtted ära seletada. Neid on seepärast kohatu võrreldailukirjanduslike romaanidega, näiteks „Kolme musketäriga“.

Mõneti on mõistetav ka ettevõtjate-kapitalistide vastuseis uutele,geeniteoorial baseeruvatele ühiskonnakäsitlustele. Nende kättekoondub raha võimu toel järjest suuremal hulgal maailma mineraal-seid ja fossiilseid loodusvarasid. Kuna viimased on otsakorral,süvenevad kapitalistide invasioonid maavarade poolest rikastesseriikidesse. Raha võimu ja sõjalise jõu toel soovitakse oma kontrollialla saada seda vähest, mis veel alles on jäänud. On selge, et geeni-teoorial põhinev ühiskonnakäsitlus avaks armutult kapitalistliku maa-ilma juhtide tegeliku ühiskonnavastase olemuse. Seda loomulikult eisoovita ja tehaksegi kõik, et seda vältida. Usuõpetuse sisseviiminekoolide õppekavadesse on ilmselt üks vastu-käike. Omal kombel on rahamaailma sellinekäitumine samal ajal ka tõestuseks, et bio-loogidel-geneetikutel on õigus. Midagi poleteha – isekas geen kihutab tagant kasaamahimus kapitaliste. Kahju ainult, etinimühiskonnale lähevad selles elu-võitluses ilmselt kaduma paljudeusundite, sealhulgas ka kristliku maa-ilmavaate kaudu süvendatud huma-nismiprintsiibid.

71

Iseka indiviidi tegutsemisele suunatud geeniteooria on ka vägaheaks põhjenduseks ja aluseks kõiki säästva ja arvestava isetu koos-elu ja ühistegevuse arendamisel. Geenide koostöö annab meile aimuka ühiskonnas toimuva ühistegevuse arendamiseks, samuti võimalusevabaneda üldlevinud arvamusest, et nii ühistegevus kui ka kapitalismon inimese teadvuse leiutised ning alles paar-kolmsada aastat vanad.Kui soovime hästi edasi elada, peame lõppude lõpuks vabanemahoopiski raha võimust. Raha ei tohi ühtede käes olla teist allutavaks-hävitavaks-mõjutavaks vahendiks. Piisab, kui rahale jääb kaupade jateenuste kvaliteeti ning mahtu mõõtev roll.

Vaadeldes lähemalt loomaliikide vajadusi, võib need jämedalt jao-tada kaheks. Esimesse gruppi kuuluvad füsioloogilised vajadusedja turvalisus, milleta ei saa eksisteerida ükski elusolend. Nendekson toit, vesi, õhk, soojus ja valgus. Kui üht neist viiest ei saa organismteatud ajavahemiku järel, siis ta hukkub. Elusorganismid on jubainstinktiivselt orienteeritud oma füsioloogiliste vajaduste rahuldamisele.Meie organismis toimuvad füsioloogilised protsessid iseeneslikult,teadliku sekkumiseta. Näiteks hingame, süda pumpab verd soontesse,siseorganid põletavad orgaanilist ainet ja toodavad pidevalt energiat.Organism annab meile kohe märku, kui midagi (toitu, vett, õhku,energiat) on puudu, ja sunnib meid ka kiiresti tegutsema nappivaainese hankimiseks. Arvatakse, et füsioloogiliste tarvete instinktiivnerahuldamise vajadus on põhjustatud geenidest. Sellest vajadustekompleksist saame teha üldistuse ning defineerida geeni esimesekäsu mis tahes organismile – ELADA.

Teine grupp meie sisse kodeeritud instinktiivsetest vajadustest,mida me oma mõistusega eriti mõjutada ei saa, on tung jätkata sugu.Olemuslikult on tegemist omalaadse ja edaspidi kirjeldatud kopeeru-misprotsessiga, mis peaks tagama liikide igikestvuse. Seda võimenimetada ka geeni teiseks käsuks – PALJUNEDA.

Nende kahe geenide antud põhikäsu täitmiseks ei ole vaja organismimõistuslikku sekkumist, neid täidetakse instinktiivselt. Inimene onmõistusliku olendina sunnitud samuti neid geenide käske täitma.Samas on ta looduslike kohustuste täitmist püüdnud oma teadlikutegevusega lihtsustada. Näiteks karjakasvatuse ja maaviljelusega

72

parandati varustatust toiduga, kaevude rajamine kindlustas vee,majade ehitamine kehale vajaliku soojusre çziimi jne. Paljunemisetagamiseks ja soodustamiseks on loodud sünnitushaiglad, laste-asutused, ravimid jne.

Seepärast ongi tähtis, et mõistaksime geenide igakülgset mõju niiloodusele kui ka inimühiskonnale lahus indiviidide teadlikust tegevu-sest. Geenide käsud elada ja paljuneda on kindlalt lahus inimesemõistuslikust tegevusest.

3.3. Isekus ja isetus

Isekus ja isetus on ühel teljel asuvad vastandlikud, äärmuslikud loomu-omadused, mis on ühel või teisel määral ja ulatuses omasedkõikidele elusolenditele. Ilmselt on konkreetse isendi isekuse-isetuseaste ja asukoht sellel teljel määratud temas oleva geenikoodiga. Ise-kusele kalduvad liigid on suuremad egoistid ning elavad tavaliselteraklikumat elu. Meis kõigis on tubli annus isekust. Juba vanarahvastõdes, et lastel on sündides küüned enda poole. Isekust iseloomusta-vad ja väljendavad mitmed tegevused. Inimese soov midagi või kedagiainult isiklikult enda tarbeks või huvides suuremal või vähemalmääral OMADA on tema isekust väljendav nähtus. Lääne loodus-filosoofias oli juba aastakümneid tagasi levinud arusaam, et inimesemina-teadvus on üks võimsamaid inimese võimeid integreerivaidtegureid, mis andiski talle võime kontrollida oma keskkonda ja saadaseega domineerivaks bioloogiliseks liigiks (Moor 2003, lk 13). Viimastelaastatel on selline arusaam hakanud murenema. Sadade tuhandeteinimeste surma põhjustanud looduskatastroofid tuletavad meile meelde,et inimene ei kontrolli kaugeltki looduslikus keskkonnas toimuvaidprotsesse. Vaatamata teadussaavutustele on ta ikkagi jäänud ainultüheks loomaks loomariigis, kellel tuleb kohastuda muutuva kesk-konnaga, mitte vastupidi.

Michael Ghiselin on kirjutanud: „Kui asi puudutab omakasu, siisaitab iga elusolend ootuspäraselt oma kaaslasi. Parema võimalusepuudumisel allutab ta end ka ühiselu orjuse ikkesse. Lubage tal aga

73

täielikult oma huvidest lähtuda ja vaid sündsustunne takistab tedaoma venda, elukaaslast, vanemaid või lapsi jõhkralt kohtlemast, neidvigastamast või isegi tapmast.” (Ridley 2003, lk 70) See lausungkehtib ka inimese kohta, kelles peitub samuti geenide poolt omakasuleorienteeritud loom. Ilmselt ühel ajahetkel lakkas inimese mõistusseda armutut vennatapmisinstinkti tunnistamast ja hakkas kehtestamaenda jaoks kooselureegleid. Agaramad ja tulemuslikumad olid siin-kohal kõikvõimalikud usumehed, samuti omavalitsuste ja riikide juhid.

Matt Ridley arvates on viimastel aastatel toimunud midagi veidrat.Majandusteadlased, kes möödunud 150 aasta jooksul ehitasid ülesterve teadusharu eeldusel, et kõik indiviidid käituvad isekalt ja nendetegevust motiveerib omakasu, on äkki hakanud oma mõttemallemuutma. Osa majandusteadlastest juba leiab, et tänapäeval ajendabinimesi tegutsema mitte niivõrd isiklik materiaalne omakasu, vaidhoopiski miski muu.

Vahemärkus: Siinkohal ma tabasin ennast äkki mõttelt, miks manäen nii palju vaeva selle töö kirjutamisega, kui tean, et mulle selleeest midagi ei maksta ega anta selle eest ka mingit autasu. Tõesti,aga miks ma siis seda teen? Ilmselt tuleb vastust otsida sportlaste,kunstnike, kirjanike jt tegevuse motiividest. Ka nemad ei tegutsepelgalt raha pärast. Ilmselt motiveerib meid kõiki seesama isekasgeen, mis käsib olla teistest tugevam, parem, ilusam, võimekam jne.Seega on sõna „rahakam” ka samasse ritta kuuluv, kuid seejuuresmitte ainumäärav.

Miks siis ikkagi loobutakse omakasust ja tegutsetakse sagelialtruistlikult. Majandusteadlased seletavad seda nähtust tundmustefunktsiooniga (Robert Frank). Bioloogid omakorda väidavad, et oma-kasupüüdmatult tegutsevad järglasteta sipelgad ja hiired, olles ise-kate geenide materiaalsete huvide teenistuses. Nad tegutsevad nii,nagu see on vajalik indiviidile, kelle kaudu geenid edasi kanduvad,antud juhul sipelga- või mesilasema heaks. Ilmselt saame geenidetegevusega seostada ka inimeste altruistlikku käitumist, samuti tund-muste funktsiooni. Meis olevad geenid lihtsalt hoolitsevad selle eest,et annaksime tulevastele põlvedele endast igal juhul parima.

74

Seejuures ei tea geen rahast ja selle mõjust midagi. Tundub, etigasse üksikindiviidi on geenide poolt juba sisendatud võimas taheolla parim. Ja me kõik püüdleme selles suunas intuitiivselt, sõltumatasellest, kas saame mingit kasu või mitte. Sama sündroom lööb välja,kui me eluga riskides tormame päästma uppujat või päästma tule-hädas olijat, lootmata sellest miskit kasu. Ka siin pole mängus mitteisiklik omakasu, vaid geeni käsk hoida elu, hoida ka teine keha elus,et ta oleks suuteline kandma geeni.

Vahemärkus: Filosoofiadoktor Argo Moor on siinkohal arvanud,et geenivalikuteooria on loobunud eesmärgipärasusest looduses –kõik mis on, olevat loodusliku valiku tagajärg, aga valiku objekt ongeen, mitte isend või populatsioon.

Midagi pole öelda – geen on meie kehas peremees ja mõjutab niiinstinktiivset tegutsemist kui ka vaimutegevust. Ja seejuures mitteainult selle keha huvides, kus ta parajasti asub, vaid veelgi enam –geen meie kehas sunnib meid populatsiooni säilitavale ja geeniedasikandvale koostööle. Richard Dawkins ja Susan Blackmore ongeeni ja geneetika kõrval kasutusele võtnud juba mõisted „meem“ ja„memeetika“, millede alusel saaks luua uue ja loodusseadustelerajaneva kultuuriteooria (Blackmore, „Meemimasin”). Geen ei oleilmselt meemimasin, vaid pikka aega käibinud meemid kinnituvadgeneetilisel tasandil. Oletatakse, et sellel tasandil vaimne käituminematerialiseerub.

Saame teha järelduse, et ühiselule orienteeritud üksikindiviidideisetus on geenide poolt meisse programmeeritud tegevus.Aidates isetute rühmas või kogukonnas oma naabreid, tagamegeenidele jätkuva elu ja kindlustame nende edasikandumise.

Miks aga siiski enamus liike kaldub rohkem isetusele ja on ühis-elulised, seejuures mõned neist ei suudagi iseseisvalt elada. Täiesti„puhast” isekust ja isetust pole looduses tegelikult olemas. Konkreet-sete liikide, sh ka inimeste puhul, saame rääkida ainult isekuse jaisetuse teatud sümbioosist, segust. Mõni liik on rohkem või vähemerakliku, teine rohkem ühiselulise loomuga. Inimeste puhul on kindlasti

75

segavaks asjaoluks raha ja muude ressursside olemasolu ning oma-mine. Kui meil on piisavalt raha, siis oleme teistest sõltumatumad,seega ka isekamad. Me ei pea koonduma ellujäämise nimel alatikarjadesse ja tegema mõnikord ka ebameeldivat koostööd ning rabamakellegi teise eest või nimel. Tegelikult teeb raha meid ainult näiliseltvabaks. Piisab, kui meis rakendub mingil põhjusel surma toov geen,siis pole rahal enam sisulist tähtsust. Või kui oleme sattunud ihu-üksinda veeta ja toiduta kõrbesse, ka siis pole meil rahaga teha mida-gi muud kui paremal juhul paberrahast lõkketulel sitikaid praadida.

Tänu geeni- ja arstiteadusele on meil võimalik juba geenide tege-vusse sekkuda. Kapitalismile orienteeritud maailmas õnnestub võib-olla suure raha abil keha surma mõnda aega edasi lükata – eemal-dada näiteks operatsiooniga surma põhjustavad vähirakkude loojadgeenid jne. Aga sellest lähemalt edaspidi.

3.4. Geenide tegevusse sekkumise ohud

Inimest on ajast aega huvitanud võimalus elu ette näha või siis ollaelu mõjutajaks-muutjaks. Üheks lahenduseks on peetud pärilikkusemuutmise kaudu oma järeltulijate elu-olu muutmine. Paljud sooviksidsuunata poiste-tüdrukute sündimuse vahekorda, samuti vältida jubaeos võimalikke pärilikke haigusi jne. Sellised soovid on kahtlemataarusaadavad ja paljuski ka humanistlikud. Samas võime geeni-teooriale tuginedes kahelda, kas sellised tegevused on lõppkokku-võttes ratsionaalsed. Need võivad olla ka etteaimamatute taga-järgedega ning ühiskonnale ohtlikud. Siinjuures ei räägi ma sellest, etvõib-olla kellegi fantaasiates on luua geneetilisi truualamlikkesõdureid-mutante, kes oleksid rahavõimu esindajatele toeks maailmavalitsemisel. Paljudes õudusfilmides kujutatakse juba praegu täiestireaalsetena ette geneetilisi koletisi, mutante või siis truualamlikkesõdureid-orje, kes tegutsevad eliidi käsul ja huvides.

3.4.1. Inimeste „tõuaretusest”Vaatamata ebaõnnestumistele ja väga suurtele küsitavustele inimesepärilikkust mõjutavate probleemide käsitlemisel, tulevad filosoofid-

76

idealistid ja ühiskonnateadlased aeg-ajalt ikka ja jälle inimese„tõuaretuse“ idee juurde tagasi.

Kahekümnenda sajandi üheks suuremaks mõtlejaks tituleeritudErich Fromm pidas 1976. a kirjutatud raamatus „Olla või omada” uueühiskonna peamiseks mureks ja ülesandeks uue inimese esile-tulekut, kes oleks vaba soovist OMADA, et selle asemel lihtsaltOLLA (Fromm 2001, lk 159-161). Oma uurimustes pidas ta võimali-kuks luua uus inimene, muutes inimesele igiomast isekuse ja isetusevahekorda isetuse ehk OLEMISE kasuks. Idealistina ta ilmselt eitajunud kogu probleemi keerukust ja vastuolulisust. On tähelepanu-väärne, et vajadust kujundada uute vaimsete omadustega inimeneon tähtsustanud ka mõned teised tänapäeva uurijad. Võib-olla on seegeenide muutmise tasandil isegi võimalik?

Nii kommunistid Venemaal kui ka natsid Saksamaal püüdsidmöödunud sajandil luua uute omadustega inimest. Kommunistidüritasid 1917.a alates ideoloogia, inimeste ümberkasvatamise jamuude sunni- ja mõjutusvahendite kasutamisega inimestest väljajuurida isekust. Vaatamata aastatepikkustele praktilistele katsetele eiõnnestunud kommunistidel luua uut ühiskondlikku olevust. Katselõppes kommunistliku idee ja sellel baseeruva ühiskondliku süsteemitotaalse kokkuvarisemisega möödunud sajandi üheksakümnendatelaastatel. Kuna isekus on inimese loomuomadus, olid kommunistidepüüded sisuliselt vastuolus loodusseadustega (geeniteooriaga).Seega pidigi nende ettevõtmine nurjuma.

1932. a hakkas Saksamaal arstide ja teadlaste initsiatiivil kiirestiarenema eugeenika – õpetus inimkonna pärilike omaduste paranda-misest. Pärilikkuse mõjutamise ideel püsis ka Euroopas möödunudsajandil massiliseks saanud natsismi filosoofia. Arvati, et 600 aastajooksul õnnestub Saksamaal aretada uus aaria rass (isandatekõrgem rass). 1933. a seaduse alusel hakati Saksamaal pärilikepuuetega inimesi sundsteriliseerima. Massipsühhoosi mõjul võttisidee äärmusliku kuju ning väljus mõistlikust ja teadlikult korraldatudtegevuse raamidest. Lühikese aja jooksul steriliseeriti Saksamaal300 000 peamiselt saksa soost inimest. Juudid kuulutati „ajude

77

poolest” haigeks rahvaks. Nende massiliseks hukkamiseks ehitatispetsiaalsed kontsentratsioonilaagrid. Natuke hiljem lisati hävitamiselekuuluvate rahvaste hulka ka mitmete teiste rahvuste esindajad. Kuigieestlasi ei kavatsetud maha tappa, pidid neist saama siiski taas mõis-nike pärisorjad ja nn lihtrahvas, kellel pole asja võimu ega ka rikkustejuurde. Sundsteriliseerimise ja valikulise soojätkamise kaudu, järjekind-la „tõuaretusega” loodeti luua uute tippomadustega saksa rahvas, nnülirass, kes oleks pädev ja suuteline valitsema kogu maailma.

Kui võtta analoogiks inimese edukas tegevus uute loomatõugudeja taimesortide aretamisel, siis oleks natside tegevus ilmselt uuteinimtõugude aretamisel isegi mingit vilja kandnud. Õnneks takerduskogu ettevõtmine üldhumanistlike põhimõtete ja ka poliitiliste vastu-seisude taha. Pärast II maailmasõja lõppu tuli asja õudne ja ebainimlikpool avalikkusele ilmsiks ning inimkonnale sai teatavaks natslikeinimsusevastaste kuritegude ulatus ja maht. Fa çsism kuulutati Nürn-bergis inimsusevastaseks.

3.4.2. Geenitehnoloogia ohudLeebemal kombel on geenide tegevusse sekkutud ka pärast II maa-ilmasõda. Toome mõned näited.

Ameerika teadlane Warwick Kerr tõi 1955. aastal AafrikastAmeerikasse erilise mesilastõu ja püüdis selle ristamise tulemusena

aretada uue ja meetootlikuma mesilase. Ristamine küll õnnestus,kuid sellega kaasnesid ootamatud seigad.

Selgus, et Ameerika tava-mesilasega ristatud aaf-riklastest liigikaaslastestkandusid edasi justAafrika mesilase viha jakurjust kandvad geenid.Selle põhjustas asjaolu,et Aafrika mesilasegeeniga ristatud uusmesilasema koorus üks

78

päev varem ja sai ilmse eelise – eluvõitluses oli ta suuteline tapmakõik hiljem koorunud Ameerika tavamesilase geenidega uued emad.Niiviisi vallutati aafrika geeniga praktiliselt kõik mesilaspered.Ameerika tavamesilased tõrjuti üsna varsti välja. Kahjuks olid ristatudmesilased eriti õelad ning isegi kamikazelike kalduvustega. Suurtegruppidena ründasid nad inimesi, koeri ja teisi loomi ning põhjustasidsageli ka nende surma. Inimesed hakkasid mutantmesilasi nimetamatapjamesilasteks ja need muutusid USA rahvuslikuks nuhtluseks.Nende hävitamiseks ja kahjude vältimiseks moodustati eriüksused.Aastas hävitati kuni 50 000 tapjamesilaspesa, kuid kogu tegevusosutus tulutuks. Kuuldavasti üritab Warwick Kerr nüüd oma tegukuidagiviisi heastada ja on asunud aretama uut, ilma astlata mesi-lastõugu. Iseasi, kas tal see õnnestub. Ja kui õnnestub, kas sellegaei ilmne jälle mingi uus, seniolematu ja prognoosimatu kaasnähtus?

Ka Eestis on probleeme tekkinud lehmade tõuaretusega (Kodu-loomad ja karjakasvatus…. 2005). Pannes rõhu lehmade piimakusesuurendamisele, on võrreldes maatõugu veistega saavutatud arvesta-tavaid tulemusi. Kui 19.sajandil saadi lehmalt keskmiselt 600-750 kgpiima aastas, siis 2003. a oli keskmine toodang lehma kohta juba ligikümme korda suurem – 5693 kg aastas. Samas on uute veisetõugudevastupidavus kannatanud. Eriti suured on probleemid poegimisega.Pikaaegse tõuaretuse tulemusena on lehmade vaagen järjest suure-nevat udarat kandes niivõrd muutunud, et sageli ei ole kõrgepiimaanniga lehmad enam võimelised iseseisvalt vasikatilmale tooma ning vajavad alati inimese abi.Nüüd on Eesti Maaülikooli veterinaarid-teadlased seisukohal, et tuleviku tõuare-tuses tuleb enam panustada lehmadevaagnate ümberkujundamisele ja poegi-misomaduste parandamisele. Sisuliseltluuakse meil pidevalt uut lehma. Loomis-protsess kiireneb ilmselt veelgi geeni-tehnoloogia kasutuselevõtu järel. Kuidkas see kokkuvõttes ka kasulik on jamilliseid negatiivseid tagajärgi veeltuleb parandada, on iseküsimus.

79

Ka mõne looma- või taimeliigi ümberasustamisega kaasnenudprobleemide kohta on Eestist tuua mitmeid näiteid. Üllatavalt hästikodunes sissetoodud kährikkoer, kellest loodeti head karusnahkasaada. Samas on kährik ohustanud juba oluliselt mitmeid teisi liike jaenam ei arvata, et tema asustamine oli kasulik. Eestis on hästikodunenud ka Ameerika naarits. Samas on ta füüsiliselt tugevam kuitraditsiooniline Euroopa naarits ja tõrjub loodusest viimase välja.Samuti on selgunud, et Euroopa naarits ja Ameerika naarits ei sobiomavahel soojätkamiseks. Ameerika naaritsa geenikood on juba liigapalju erinev Euroopa naaritsa geenikoodist. Nii ei kohtagi pealeHiiumaa enam kusagil mujal traditsioonilist Euroopa naaritsat. Tuuesuude keskkonda mingi looma või taime, tuleb arvestada, et tegemiston suurte riskidega. Oma keskkonnas ja kliimas elanud ja arenenudloom võib uues keskkonnas kohaneda, mitte kohaneda või hoopiskimuteeruda – muutuda uute omadustega loomaks. Millises suunasprotsess toimub, ei ole sageli ette teada. Seepärast eeldab looma-või taimeliigi ümberasustamine spetsiaalseid katseid ja uuringuid.Vahel on asi väljunud täielikult inimese kontrolli alt. Näiteks toodipärast II maailmasõda Eestisse meetaim Sosnovski karuputk. Selleabil loodeti suurendada oluliselt meetoodangut. Ootamatult hakkassee meetaim meil kasvades looduses vohama, viljelus väljus agro-noomide kontrolli alt ning inimestele muutus ohtlikuks taime mürgisus.Praegu on tõsiseid probleeme karuputke tõrjega.

On veel teist liiki ohud. Me oleme tänu oma mõistusele õppinud kageeni tahet eirama ja teda isegi üle kavaldama. Inimene on suutelinenäiteks endalt elu võtma tänu oma tahtejõule ning teadlikule tegevu-sele ilmselt rohkem kui teised imetajad, linnud ja kalad. Me suudameteatud puhkudel oma tahtejõudu kokku võttes üle saada valust jasurmahirmust ning ignoreerida geeni üht põhikäsku – elada. Teiseksoleme hakanud geeni „petma”. Teatavasti teevad geenid sugueluäärmiselt nauditavaks ja kutsuvad sellega instinktiivselt esile kõikideliikide ülemääralise paljunemise. Mida aga teeb inimene? Menaudime küll maksimaalselt suguelu, kuid oskame teadlikulttehniliste, keemiliste ja bioloogiliste vahenditega eirata suguelupeamist eesmärki, täita teist geeni käsku – paljuneda.

80

Inimolend on suuteline veel mitmel muul moelgeeni käske ignoreerima. Onleiutatud terve arsenal sõja-riistu, mille abil on võimalikkorraldada tõelisi tapa-talguid ja hävitada kakõige elujõulisemaidja tugevamaid isen-deid. Raha leiutamisejärel ja valetamise tule-musena on loodud niiühiskonnas kui loodus-keskkonnas ebanormaal-sed, mittelooduslikel alus-tel põhinevad võimu-,majandus- ja sotsiaal-suhted. Raha võimu toelon ühiskonnas moondunudka loomulik liigisisese võimuvõitluse mehhanism. Inimeste seas eisaa karja või parve juhiks enam mitte füüsiliselt jõulisem ja osavamisend. Ka kõige demokraatlikumaks kuulutatud ühiskondades pääse-vad võimule inimesed, kellel on suurel hulgal raha või kes suudavadmaksimaalselt esindada kõige jõukama ühiskonnakihi huve, on kava-lamad ja oskavad paremini ennast avalikkusele välja pakkuda. Inim-ühiskonnas on välja kujunenud mõistusel baseeruv kunstlik võimu-kujunemise süsteem. Kahtlemata on sellel samuti looduslik alge. Kaçsimpansite karjades on täheldatud nutikamate võitu, kuid me ei saaväita, et selline puhttehislike vahenditega võimusaamise moodusoleks ühiskonna enamuse jaoks olnud efektiivne, rääkimata humanist-likest eesmärkidest. Kahjuks saavad raha võimu abil juhtpositsioonidele,karja juhtideks isegi isikud, kellel pole juhtimiseks mingeid geneetilisiega looduslikke eeldusi, oskusi jne. Selle tulemuseks on halastama-tud ja mõttetud sõjad, genotsiid, raha ning ressursside kuhjumineväheste kätte, mis põhjustab masside rahutusi, tapatalguid, tervetemaade ja rahvaste hävitamist. Seega on inimese teadlik tegevus(vägivallavahendid, raha võim) maailma rahvastele toonud pigemhäda ja viletsust kui rahulikku ning turvalist elu.

81

Probleemist on püütud üle saada demokraatia arendamisega. Seeon seni olnud sisuliselt ainult mäng. Kuni eksisteerivad raha võim javaledel baseeruv poliitiline süsteem, ei saa rääkida ka mingistdemokraatiast ega demokraatlikust ühiskonnast.

Kõige olulisem on, kas suudame ja teadlikult ka tahame kõiki omategevuse tagajärgi ette näha ja kas meie endi vastuhakud isekalegeenile ei põhjusta hoopiski meile endile lõpuks sootuks uusi jajärjest keerukamaid probleeme. Me võime sattuda nõiaringi, kus meiepeamiseks tegevuseks on oma vigade lõputu parandamine. Meoleme ühiskonna viinud sisuliselt uute sotsiaalsete ja keskkonna-katastroofide lävele – maavarade ammendumine, naftaenergia kriis,tarbimise ja ressursside tasakaalutus jms. On selge, et peavastutusebaõigete otsustuste tegemisel lasub eeskätt geneetikutel. Nemadon kohustatud oma geneetilistes uuringutes tähelepanu pöörama kavõimalikele ohtudele, mida nn d çzinni pudelist väljalaskmine võibpõhjustada.

3.4.3. Uusi arengusuundi geenitehnoloogiasMitmed uuemad teaduslikud avastused bioloogias ja geneetikas(geneetiliste koodide muutmise võimalikkus) on tõstnud jällegi päeva-korrale vajaduse parandada mitte ainult loomade, vaid ka lindude jataimede geneetilisi (pärilikke) omadusi. Järjest sagedamini onhakatud rääkima taas inimese tervisliku seisundi parandamisevõimalustest geneetilisel teel. Arstide ja teadlaste initsiatiivil onpeamiselt meditsiinilistel eesmärkidel asutud koostama geenipankuja uuritakse geneetiliste koodide mõju nende muutmise selgitamiseeesmärgil. Puhtteaduslikust aspektist võttes pole see ohtlik. Ohtlik onselle juures asjaolu, et keegi, kellel on mingid pahatahtlikudeesmärgid, võib võimule saades geneetikute ja arstide teadmised jasaavutused kurjalt ära kasutada – näiteks allutada ja orjastada mõneväikerahva. Sisuliselt on tegemist samasuguse ohuga, mille kutsusesile eugeenika, viimast kasutasid omal ajal natsid ja see viis koletis-like kuritegudeni.

82

Geenide avastamine jaoskus geenikomplekte muu-ta ning mõjutada on teinudjuba võimalikuks inimesekloonimise. Seda oskustja teavet ei evi mitte ükskiteine looduslik olevuspeale inimese. Teadus-avastust võib vabalt võrrel-da tule ja ratta leiutamisega ningnende teadliku kasutamisega. Jeremy Rifkini arvates seisab inimkondtähtsal ristteel. Selle suursaavutuse abil mängime oma saatuse jumalatning võime põhjustada tsivilisatsiooni tulevikule kurjakuulutavaid taga-järgi. Biotehnoloogia abil hakatakse võib olla juba lähiaastatel tootmainimolendeid täpselt samuti, nagu insenerid teevad konveieriliinilautosid. (Rifkin 2005). Iseenesestmõistetavalt kaasneb sellega ka kvali-teedikontroll ja prognoositava tulemi võrdlemine projekteerituga.Esmakordselt inimkonna ajaloos on võimalus valida, milline peaksolema ja on inimese järeltulija geneetiline kood. Praktiliselt on või-malik juba luua ka nn imeloomi, kus loomade geen on segatud inimestegeenidega. Ian Wilmut on Harry Griffini (lammas Dolly looja) järelInglismaal klooninud teise lamba, kelle rakku oli siirdatud inimese geen.

Inimese kloonimise tehnoloogia töötas välja Robert Edwards.Väga jõuliselt ja vaatamata paljude riikide valitsuste vastuseisule oninimese kloonimisega viimastel aastatel tegelnud Itaalia päritoluarstid Zavos ja Antinori. Nende arvates peaks inimembrüo klooni-mine olema kättesaadav eeskätt nendele inimestele, kes ei saa lapsi(Viasat Explorer TV, Peter Williams Television 2005).

Siinkohal vajame juba teatavat julgust, et võimalikult tõeselt prog-noosida meie tulevikku – tundub, et kõige õudsemad fantaasiad jaulmefilmid on reaalselt teoks saamas. Mitmes mõttes on ka rangeühiskondliku kontrolli all toimuv geneetiliste koodide muutmine ülimaltohtlik tegevus. See on mäng tulega. Me ei saa olla kindlad ja me eitea, kas, kus ja millal ning millises vormis võib geneetikute tegevusväljuda kontrolli alt. Kindlasti ei ole teadlased ja tõenäoliselt ka poliiti-

83

kud veel küllaldaselt avalikustanud tänapäeva biotehnoloogia võima-lusi. Möödunud sajandi kurb kogemus on sundinud poliitikuid sekkuma.Kuid kas nad suudavad vastu seista raha võimu mõjutustele?Paljudes riikides on seadustega keelatud igasugused inimkloonimisedja muud pärilikkust ning geenikoode muutvad katsed. Üldjoontes onselge, et geneetikute ülim eesmärk on avastada, saada kuulsaks jaanda maailmale reaalseid teaduslikke tulemusi, vaatamata sellele,millised võivad olla tagajärjed inimkonnale. Ka aatomipommi, massi-hävitusrelvades kasutatavate mürkide ja püssirohu leiutajad ei soovi-nud ju inimkonnale halba. Ometi on just nende massihävitusrelvadegatapetud sadu miljoneid inimesi. Tuleb välja, et mõistuse olemasolu jamis tahes humaansed põhimõtted ei takista suurriikidel väikeriikeokupeerida ning inimesi massihävitusrelvadega tappa. Seega on kainimeste hulgas ikkagi ülekaalus looduslikud instinktid ning erahuvid.

1930. aastatel kasutati Ameerika sõdureid ja tsiviilhaiglate patsientesalaja kiirituseksperimentidel. Michael Bradley on väitnud, et AIDSiviirus võib pärineda samuti Ameerika laboritest. Ta olevat kindlaltinimtekkeline ning eesmärgiks olevat olnud vältida rahva arvukusevohamist ja stabiliseerida Aafrika rahvaarvu (Bradley 2005, lk 14).Samuti ei saa me olla üldsegi kindlad, kas näiteks mõni üliriik mittejuba praegu ei korralda ülisalajastes tingimustes väga tõsiselt arves-tatavaid katseid inimeste geneetilise koodi muutmiseks-mõjutami-seks sõjalistel eesmärkidel. Teatavasti paljud massihävitusrelvad(aatomi- ja vesinikupommid, bioloogilised ja keemilised ründevahendid,inimese ajutegevust mõjutavad keemilised ained jne) töötati väljaväga suure saladuskatte all sõjalistel eesmärkidel. Teoreetiliselt onvõimalik luua uut tüüpi geneetiline „relv” inimeste geneetiliste koodidemuutmiseks. Sellega saaks kogu inimkonna allutada mingile ülijõulevõi rahakate ringkondade võimule, nagu seda juba ulmefilmides nähavõib. Kuna see teema ei kuulu käesoleva töö eesmärkide hulka, siisseda mõttevahetust siinkohal edasi ei arendata.

Eeltoodu kirjapanemise mõtteks ei olnud mul kedagi geeni-tehnoloogia ohtude ja võimalike tagajärgedega hirmutada. Omaseisukoha geenitehnoloogia suhtes avan allpool, kui kirjeldan medit-siini, melioratsiooni ja geenitehnoloogia positiivseid külgi.

84

3.4.4. Geenid ja elutu loodusMaailm ei koosne ainult elusloodusest, mida juhivad ja suunavadgeenid. Suurem osa Maast on mitteorgaaniline ja see koosnebkivimitest, elutust pinnasest, veest, gaasist, metallidest jne ainetest,mis suuremal või vähemal määral omavahel keemiliselt ühel võiteisel viisil reageerivad ja muunduvad ühest olekust teise. See osaMaast on elutu loodus ja see on samuti nagu eluslooduski pidevasmuutumise protsessis. Me sõltume Päikesest ja seal toimuvasttermotuumareaktsioonist, mis annab kohutaval hulgal energiat. Seeomakorda põhjustab pideva muutumise nii Maa elustikus kui ka elutalooduses.

Siiani on geneetikud pidanud geeni bioloogia ehk eluslooduseoluliseks osaks. Tuleb teadvustada, et geenid ei suuda muuta egamõjutada Päikese ega ka maasisese energia voogusid, mis kutsuvadesile maavärinaid, tektoonilisi muudatusi, vee tõusu ja alanemist,mandrite tõuse ja vajumisi, kliima soojenemist ja jahenemist, laasta-vaid torme, paduvihmu, ängistavat tuulevaikust jne. Aastaaegadevaheldumised ning sellega kaasnevad muudatused on tingitud maakorrapärasest liikumisest Päikese ümber. See asjaolu sunnib koguelutegevusele Maal peale kindla rütmi. Kõikvõimalikud anorgaanili-sed keemilised reaktsioonid põhjustavad protsesse, mille tulemusenamuutuvad kivimid, metallid, tekivad ja imenduvad gaasid jne. Pidevalttoimivad füüsikalis-keemilised protsessid loovad elusloodusele uusisobivaid või vähemsobivaid elutingimusi ja -valikutegureid. Ellujäämi-seks peab organism nendega kohastuma.

Eelnevast nähtub, et geen ja geenitehnoloogia ei ole meie elu-olukujunemisel kaugeltki mitte ainumääravad. Pigem mõjutab meid jakogu evolutsiooni veelgi rohkem päikeseenergia. Piisab vaid Maalaperdamist Päikese suhtes natuke muuta ja kohe on paigast ära kõikkliimavöötmed ja ökosüsteemid. Küsimuseks on, kes ja mis üldseneed muutused üle elavad. Tundub, et inimene oleks üks võimeka-maid. Ta on kohastunud elama karmis kliimas ja suuteline kasutamakõikvõimalikke lisaenergiaallikaid, lisaks hulk teadmisi, kuidas kiirestimuutuvas looduses paremini toime tulla.

85

Tähtis on teadvustada, et geen ei ole mingi imeline ja ainuvõimasning „jumalik” nähtus. Kaugeltki mitte kõiki nähtusi ja protsesse ei saaseostada geenidega. Pigem peab geen kui orgaaniline moodustis isepidevalt ja väsimatult kohastuma nende oludega, mida loob anorgaa-niline maailm koos Päikesega.

Intervjuust Manchesteri ülikoolis töötava geeniteadlase filosoofia-doktor T. Tammega selgub, et kui oleksime loodud teenima ainultoma geene, siis vaevalt esineks selliseid hälbeid, mis tugevastikahjustavad meie genofondi. Inimestel on kalduvus langeda sõltu-vusse mõnuainetest, mis omakorda toob kaasa geenide degenereeru-mise. Ei saa väita, et tegu oleks juhusliku hälbega, kuna narkomaania,alkoholismi jm levik on intensiivistunud ja ei näita languse egastabiliseerumise märke (Kiili 2004, lk 6).

3.5. Mood ja kultuur koostöö soodustajana

Matt Ridley andmetel (Ridley 2002, lk 174-175) seavad loodusespaljud liigid oma elu tõsisesse ohtu, kui neil tekib vajadus oma pesavõi liigikaaslasi kaitsta. Näiteks mesilased riskivad sissetungijat nõe-lates oma eluga: kui kaotavad astla, nad hukkuvad. Kuid nad ei teeseda mitte soovist päästa taru, vaid pigem vajadusest säilitada omapaljude õdedega ühiseid geene. Kuigi nad käituvad isetult, on geenideaspektist võetuna nende tegevus isekas.

Pikka aega arvati, et inimeste kohta see ei käi. Leiti, et inimestepuhul rakenduvad tingimused, mis annavad koostööd tegevatelerühmadele isekate rühmade ees eelise. Oletati, et isekate rühmadsurevad välja enne, kui nad koostöörühma ohustada jõuavad.Inimrühmi ja rahvusi ei erista geenid. Rahvusgrupid teeb erilisekskultuur, tavad ja mood. Mõneti nähtavasti ka kliimatingimused, mis onebasobivad teistest kliimaoludest saabunud isenditele. Inimesele onomane anda oma lastele edasi traditsioone, kombeid, teadmisi ja kausku. Inimeste hulgas ei pruugi keegi olla edukam ainult seepärast,et ta on sündinud andekana (geenide poolest). Sageli määravad inimeseedukuse hoopiski kogutud teadmised, hea kasvatus ja kombed – kultuur.

86

Samas on inimesed ootamatult koostööaltid ja omakasupüüdma-tud, isetud. Me anname jootraha taksojuhtidele või kelneritele, kedame võib-olla enam mitte kunagi ei kohta, loovutame doonoritena verdnende jaoks, keda me iialgi ei näe, päästame meile võõraid uppujaid,annetame tundmatutele kerjustele jne. Me teeme seda vastuteenetlootmata. Veelgi enam. Inimest on küllalt kerge veenda osalemakõige ohtlikumas ja mõttetumas tegevuses lihtsalt seetõttu, et teisedseda teevad. Näiteks sõdimine juhtgrupi või isegi teise riigi (inimestegrupi) huvide eest rahuvalvemissioonides. Natsi-Saksamaal loobusvaldav osa oma isiklikust arvamusest ja järgis pimesi füürerit. Nõu-kogude ajal täideti kohusetruult parteiladviku ebaloogilisi käske jakorraldusi. Hiinas kuulutati armutu sõda varblastele, tehti nn kultuuri-revolutsiooni jne. Analoogiliselt toimib ka mood. Me juhindume kõigessellest, mis on moes – kanname ühesuguseid riideid, laulame mood-said laule, käitume, nagu on hetkel kombekas jne. Me allume valitse-vale moele vaid seetõttu, et see on valitsev mood (Ridley 2002, lk176).

Ameerika psühholoog Solomon Asch korraldas rea katseid,milles uuriti inimese vastuvõtlikkust moele ja teiste arvamusele(Ridley 2002, lk 178). Katsealune juhatati ruumi, milles oli üheksatooli, ja pandi istuma. Ükshaaval saabus veel kaheksa inimest, kesistusid ülejäänud toolidele. Katsealune ei teadnud, et teised on eelne-valt instrueeritud. Asch näitas kõigile kahte paberit. Ühele oli joonis-tatud üks joon ja teisele kolm selgelt eristatavat erineva pikkusegajoont, millest üks oli ühepikkune esimesel paberil oleva joonega. See-järel küsiti igaühelt, milline kolmest joonest on esimesel joonisel näidatuga

ühepikkune. Kõik kaheksavarem instrueeritut vastasid

ühtviisi valesti. Viimasenaküsiti katsealuse käest.

Kõigi juuresolijate jah-matuseks valis ka katse-

alune reeglina vale vas-tuse. Nii vastas valesti 12

katsealust 18st. Ainult1/3 katsealustest vas-

87

tas õigesti. See katse annab meile seletuse, miks inimesed alluvadnii truult olemasolevale moele ja on suutelised muutma oma põhimõt-teid. Ilmselt tuleneb see ka geenidest. Inimesed ei soovi ennastenamusele vastandada ja soovivad olla karjas, sest karjas onkindlam. See nähtus avaldub näiteks ka valimistel. Valitakse ikkaneid, keda naabrid soovitavad või kellest on ühiskonnas kujundatudpositiivne arvamus (valimisreklaam!).

Sellist moe järgimist on täheldatud ka looduses. Matt Ridley kirjeldabpujupüü isaslindude käitumist suurel mänguplatsil, kus on koos paljuisaseid, kes võistlevad võimaluse eest emastega paarituda. Ringikeskel olevad isased (10%) on ilmselt paremas olukorras, kuna nendelon võimalik sooritada 90% paaritumisi (Ridley 1993). Umbes sama-moodi käituvad Eesti alal ka tedred ja metsised oma mänge mängides.Kuna nende pulmamängud toimuvad samuti parves, siis on nad tõe-näoliselt lähedas suguluses Ameerika pujupüüdega. Üheks põhjusekspeetakse emaslindude kalduvust üksteist jäljendada ja valida kaendale kaaslaseks see isaslind, keda teised emaslinnud eelistavad.Tuleb välja, et isane kütkestab emaseid ainuüksi sellega, et teisedemased teda tahavad. Aleksei Turovski väidab, et kuigi konkurentskäib ainult isaste vahel, teevad valiku siiski emased. Kuid samas onteatud valikuõigus siiski ka isastel. Näiteks väga kärnane lehm enese-väärikat pulli ei huvita (Maaleht 20.03.2003). Võib-olla teevad omavalikuid ja eelistusi niiviisi ka naised? Samas on oht, et ainult isasteväliste tunnuste järgi valikuid tehes võib emane saada täiesti sobimatupartneri, ta peaks isase valikul rohkem usaldama oma ürgseid instinkte.

Üldiselt arvatakse, et võrreldes näiteks leopardide, lõvide, tiigrite,aga ka krokodillide ning haidega on inimesed tunduvalt koostöö-lembesemad. Leitakse isegi, et inimühiskond ei ole üldse indiviidi-ühiskond, pigem on ta ühiseluliselt lähedane mesilasperedele jatermiitidele. Nii nagu mesilased, termiidid ja sipelgad ei saa üksteise-ta hakkama, võib sama öelda ka inimeste kohta.

Tähtis, turvaline ja ka moekas on kuuluda mingisse ühendusse võiseltsi, mis annab üksikindiviidile suurema turvalisuse ja lisahüvesid.Inimesed kohanevad suhteliselt lihtsalt teiste rühmade ja kultuuri-

88

traditsioonidega. Näiteks sõja kaotanud inimesed isegi loobuvad omakultuurist võitja kasuks. Teisest küljest on inimesed sageli ka kuule-kad ja kohusetruud alluvad. Nad täidavad vastuvaidlematult ülemusekäske ka juhul, kui need on selgelt jaburad. Võib-olla kardetakselangeda ebasoosingusse ja kaotada oma mugav koht grupis? Sedanähtust küll taunitakse, kuid välistada pole suudetud. Ja kas suude-taksegi, kuna see on meie loomuses? On ka uurijaid (Craig Palmer,John Hartung jt), kes väidavad, et inimesed seavad rühma kuuludessalamisi esiplaanile siiski oma erahuvid. Miski ei viitavat sellele, etühishuvid oleksid esikohal. Rühmas olemist kasutatakse isiklikeshuvides ära ja rühmas ollakse ainult seni kuni see on kasulik (Ridley2002, lk 182). Ilmselt ei ole me loodud rühma nimel ennast ohverda-ma, vaid kasutame rühma oma huvides. Nagu eespool nägime, talita-vad ka loomad, linnud ja putukad samamoodi.

Samal ajal ei tohiks inimesed aga lamba moodi käituda. Kui lamba-karja juht võtab näiteks nõuks kuristikust alla söösta ja enesetapusooritada, siis teised tormavad talle midagi mõtlemata kooris järele,ka teatud usuliste kalduvustega inimrühmad on korraldanud kollektiiv-seid enesetappusid. Mingi kõrgema idee nimel on inimesed samutisuutelised kollektiivselt käituma suitsiidlikult (jaapani kamikazed, islamienesetaputerroristid). Kahtlemata peaks meid kõiki hoiatama Hitleri-Saksamaa kurb kogemus, kus massid kuuletusid vastuvaidlematultjuhile.

89

3.6. Juhid ja alluvad

Selleks, et sisuliselt mõista juhtide valiku ja tegevuse looduslik-geneetilisi tegureid ja toimemehhanisme, tuleks meil tähelepanelikultjälgida, kuidas see toimub nn puhastes looduslikes kooslustes.Inimühiskonnas on juhtimisprotsess mitmete tehniliste abivahendite,inimese mõistuse ning raha võimu tõttu tugevasti moondunud.Tõenäoliselt ei suuda ka mis tahes juhtimisteadused ja organisat-siooniteooriad seda oluliselt parandada, sest need teooriad ise onsamuti mõjustatud nendest teguritest, mis on looduslikke juhtimis-protsesse mõjutanud.

Karjas olemine eeldab, et seal on paigas hierarhilised suhted. Misalustel ja miks hierarhilised suhted üldse tekivad? Kuidas saadaksekarja juhiks? Miks ühed isendid on juhtidena võimekamad kui teised?Miks mõned isendid ei pürigi juhtideks ja eelistavad karjas olemiseeeliseid lihtsalt ära kasutada? Kes kehtestab ja tagab parvedes jakarjades kindla korra? Täna on veel suureks mõistatuseks, kuidassuudavad näiteks kalad või linnud parvedes liikuda niivõrd sünkroon-selt ja korrapäraselt, mis teeb parvede liikumise lausa nauditavaksvaatemänguks. Inimühiskonnast võime analoogilist ja võimalikultkooskõlastatud käitumist kohata näiteks sõjaväeparaadide, mõnedemassiürituste (rühmvõimlemine, rahvatants) puhul. Täiuslikult regu-leeritud kooskäitumisel on kindlasti looduslikud põhjused. Tõenäoli-selt tagab sünkroniseeritud käitumine kala- või linnuparvelemaksimaalse turvalisuse. Parv võib oma käitumisega röövloomasegadusse ajada ja jahi nurjata. Ka rividrill sõjaväes on ilmselt vaja-lik selleks, et vaenlase ründamise või enda kaitsmise korral on osutu-nud distsiplineeritud, parves käitumine ja tegutsemine kõigetulemuslikumaks. Need ja paljud teised küsimused on olulisedinimeste loodud ühistuliste ühenduste tegevuse optimaalseks korral-damiseks ning juhtimiseks.

Vaadeldes kureparve, kes on ette võtnud pika rände põhjast lõu-nasse, näeme, et parve eesotsas on füüsiliselt tugevad ja kogenudlinnud. Nad on parves kaasa teinud mitmeid ülelende ja omandanudselleks vajalikud oskused. Nad peavad linnuparvele valima puhke-paigad, garanteerima toidu ja vee ning organiseerima parve kaitse ka

90

võimalike vaenlaste eest. Tekib küsimus, mis siis ikkagi on selleksjõuks või motiiviks, mis sunnib tugevaid ja kogenud linde parvedeetteotsa asuma, selle õiguse pärast isegi konkureerima ja teisteisenditega võitlema. Kas selleks on geneetilisse koodi sissekirjutatudauahnus või muu põhjus? On selge, et kured ilmselt ei võitle karjajuhikoha pärast soojätkamise eeliste saamise nimel, nagu seda teevadmitmed kariloomad, aga ka sebrad, hundid jt.

Parve pea- ja keskosas käib tihe konkurents koha pärast. Kõikpüüdlevad parves ettepoole, kus on ohutum. Mida parve lõpupoole,seda ebakindlam ja rabedam on isendite käitumine. Lõppukogunevad kõige nõrgemad isendid, kes ei suuda sageli ka parvegakaasa minna, jäävad maha ja hukkuvad.

Arvatakse, et karjade ja parvede ning ka inimeste koostöörühmade(ühistegevuse) hierarhilise ülesehituse taga on samuti geenid. Iga liigisäilitamiseks on vaja, et sugu saaksid jätkata eeskätt tugevaimad jageneetiliselt võimekamad isendid. Seega on ka juhtide valikul ja karjadehierarhia kujunemisel määravaks jõuks iseka geeni lõpmatu elutahe.

Kui selle taustal vaadelda kogukondade toimimist ja juhtide valikutinimeste seas, siis selgub, et „tänu” oma mõistuslikule tegevusele oninimesed juhtide valikul võtnud kasutusele palju tehislikke vahendeidning eemaldunud juba oluliselt loodusliku valiku põhimõtetest. Algseltolid ka kõik inimesed võrdsete võimalustega konkurendid. Liidriteksja kogukondade juhtideks tõusid füüsiliselt tugevamad ja nutikamadisendid. Ka sekssuhteid oli rohkem nendel, kes suutsid jahil käiesrohkem liha tuua, et seda meeldivamatele ja sigimisvõimelisemateleemastele seksuaalteenuste eest jagada.

Millal ja miks asendus inimeste seas looduslik liidrite valik tehno-kraatliku protsessiga? Ilmselt siis, kui inimene õppis kasutama ratast,tuld ja muid tehnilisi vahendeid. Need tehnilised vahendid tegidinimese teiste liikidega võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Sisuli-selt muutusid ka juhtide valik ning hierarhia kujunemisprotsess ühis-konnas. Ühel hetkel sai selgeks, et juhiks saamiseks ei pidanud isendolema enam füüsiliselt tugevaim. Ka füüsiliselt nõrgem inimene võis

91

hierarhias tõusta tänu mõnele konkurentsieelisele – oli näitekskavalam, ja füüsiliselt tugevam liider võideti näiteks mürgitamise võiselja tagant tehtud vibulasuga. Raha leiutamise järel ja selle muutu-misel võimuvahendiks on looduslikud valikuprintsiibid vahetunud jubaniivõrd oluliselt, et inimühiskonnas ei saa enam rääkida looduslikestvalikuvõimalustest. Loomulikult pole need päriselt kadunud, kuidnende roll on oluliselt vähenenud. Eriti räigelt mõjutab raha võimhierarhiate kujunemist kapitalistlikus ühiskonnas. Juhtpositsiooniletõusevad eeskätt sellised isikud, kes on pärimise või muul teelsaanud rahakateks ja seeläbi ka võimukateks isiksusteks. Kui nendelon lisaks veel osav kõnevõime ja oskus kavaldada (valetada), siispole võimatu, et võimu juurde pääsevad väga ambitsioonikad, võimu-ja rahaahned ning üle keskmise auahned inimesed, kellele tegelikultei lähe korda ühiskonna hierarhia madalamatel tasanditel olevateinimeste eluolu. Nemad hoolitsevad ainult tipus ja rahavõimu juuresolevate inimeste heaolu eest, sest eelkõige nendest sõltub juhtideendi koht ühiskonnas. Tundub, et eeskätt tehnilised tegurid onpõhjustanud ka inimühiskonna väga kiire kihistumise väikesearvuli-seks “eliidiks” ja suureks vaeste kihiks.

Saamatute ja võimukate karjajuhtide võrdlusena on sageli käsitletudlambakarju. Lambaid peetakse üldiselt truualamlikeks, aga ka natukerumalateks kariloomadeks. On teada juhtumeid, kus röövloomaderünnaku puhul surmani hirmunud lambakari sööstis juhtoina järel kuiüks mees kaljuservalt kuristikku, ja kõik said surma. Selge, et antudolukorras käitus karjajuht valesti. Oleks lambakari ohverdanud endahulgast paar viletsamat looma, oleks röövloom kõhu täis saanud jateised elama jäänud. Loomulikult on tegemisterandjuhtumiga ka lambakarjadeseas. Lambakarja näide oli toodudselleks, et iseloomustada (võiõigustada?) inimühiskon-nas toimuvat ebakompe-tentsete juhtide otsusteja tegude tagajärgi. Loo-duses vaevalt neid hulgiesineb.

92

Ilmselt koorub sellest arutelust ka vastus küsimusele, miks ikkagiei ole maailm nii demokraatlik, nagu me seda soovime ja sageli kavõimukandjad serveerivad. Võib-olla saaksime parema demokraatli-ku ühiskonna, kui oskaksime vabastada ühiskonna raha võimust,valetamisest ja teistest inimmõistuse abil loodud võimuvahenditest(sõjavägi, aatomirelv, keemilised ja geneetilised (!) vahendid jms.)?

Juhtide konkurentsis tuleb välja selgitada juhid ja panna paikaalluvussuhted: alamastmejuhtide tasandid, alluvate tasandid jne.Seejuures on olemas veel vaheetapid. Tippjuhtide kõrval selguvadvõistluse käigus ka alamastmejuhid. Nii kujuneb kõikides karjades, shinimühiskonnas, kindel hierarhia. Isaste ja emaste hulgas on samutioma sisehierarhia. Tippjuhtideks on mõlemast soost isenditel nn alfa-ja beeta-isendid, alamastmel gamma-, delta- jne isendid. See tagabkarja või parve tegevussuutlikkuse ka siis, kui karja juht või alamast-mejuht näiteks õnnetul kombel surma saab. Looduslikel alustelkujunenud hierarhias tõuseb esile füüsiliselt tugevam ja geneetiliseltsoojätkamise suhtes suutlikum isend. Selliselt ülesehitatud hierarhili-se juhtimise süsteem tagabki karjadele ja parvedele, aga ka inim-ühiskonnale igikestvuse ja eluvõime. Seejuures pole määrav rahaega ka muu aineline vara. Geneetiliselt on kõikidele isenditele sisen-datud tarve olla liider, juhtida karja ja nautida võimulolemist, olene-mata sellest, kas selle eest mingeid hüvesid saadakse või mitte.Seega võime rahumeeli raha ülemäärase mõju demokraatlikelt vali-mistelt elimineerida. Midagi hullu ilmselt ei juhtu. Juhtideks pürgijaidleidub alati. Nende ainsaks motivatsiooniks on teiste imetlus ja või-malus teistele ülalt alla vaadata. Seda looduslikku juhtimissüsteemisaab lõhkuda vaid mingi koletu jõud (nt Maa asteroidiga põrkumisejärel toimunud äkiline kliimamuutus vms).

Eelöeldu taustal peaksid teatud korrektiive tegema nii organisat-siooni- ja juhtimisteoreetikud kui ka politoloogid. Võib-olla oleksloodusest õppimine kasulik, mõistmaks paremini karjajuhtimiseloomupäraseid ja geenidest tulenevaid võimalusi nende kasuta-miseks ka inimühiskonnas olemasolevate organisatsioonide ümber-struktureerimiseks.

93

3.7. Meditsiin, melioratsioon ja geenitehnoloogia

Kui keegi luges eelnevast välja autori vaenulikkuse raha, teadus-saavutuste ja geenitehnoloogia rakendamise vastu, siis ta ilmselteksib. Samuti eksivad need, kes arvavad, et autor on inimeste loodu-sesse sekkumise või looduses toimuvate protsesside mis tahesmuutmise vastu. Siis oleksin vastu ka loodusseadustele ning eitaksintuhandeid aastaid kasutatud arstiabi (nii teaduslikku kui ka loodus-ravi). Samuti oleksin ma vastu juba aastatuhandeid kestnud maa-parandustöödele (alepõllundus, liigniiskete maade kuivendamine,kivide koristamine), aga ka tõu- ja sordiaretusele. Tänu nendele tege-vustele on inimkond loonud endale paremad elamistingimused ja kahumaansema ühiskonna, inimese keskmine aktiivne eluiga on pike-nenud ja tervis paranenud. Me pole üksteise suhtes enam kaugeltkinii julmad ja osavõtmatud kui eheda loomariigi esindajad. Ja sellesmaailmaparandamise protsessis on inimkond alles algusjärgus.

Teadusavastused (geenitehnoloogia, füüsika, digitaaltehnoloogia jne)on võimalusi „maailma parandada” kogu aeg avardanud. Seni olidigasugused parandamised, korrigeerimised ja muud tegevusedsuunatud peamiselt loodusressursside paremale ja efektiivsemalekasutamisele (tarbimisele) inimese poolt. Inimese tegevust looduseson ka tugevasti kritiseeritud. Mitmed uurijad ja huvigrupid (Green-peace jt) on seisukohal, et inimene on juba oluliselt muutnud maailmakliimat – eeskätt inimtegevusest olevat põhjustatud ajuti tekkivadüleujutused, suured ja võimsad orkaanid, kliima üldine soojenemine,liustike sulamine jms. Hoiatatakse, et varsti tõuseb merepind kümne-te meetrite võrra, ujutades üle suured rannikualad, hapnikuvarudvähenevad miinimumini, vihmametsad kõrbestuvad jne. Paljud tead-lased on viimasel ajal aga mitmete erinevate mudelite abil tõestanud,et inimtegevuse mõjutused on võrreldes puhtlooduslike muutustegasisuliselt olematud ja jäävad katsevea piiridesse. Ka paljuräägitudkasvuhooneefektist tulenev kliima soojenemine võib olla ainultlokaalse tähendusega. On isegi väidetud, et kurjakuulutavate ennus-tuste taga on teadlaste soov valitsejatelt raha välja pressida omategevuste finantseerimiseks (Kliima 2004).

94

Uued teadmised annavad unikaalse võimaluse parandada maa-ilma terviklikult, lähtudes inimese huvidest ja vajadustest ningtagades pikemas perspektiivis meie kõigi, sh kogu eluslooduseedasise kooselu. Inimkonna pääsemislootus seisneb inimesetegutsemises koos loodusega loodusseaduste alusel. Inimest ei tohivaadelda lahus muust loodusest, ta on selle koostisosa. Tundub, etmõnede valdkondade loodusteadlased ja looduskaitsjad ajavad ainultoma kitsast asja ja ei näe loodust tervikuna, sümbioosis inimesetegevusega. Nii tekibki sageli moonutatud pilt nii looduslikustkeskkonnast kui ka ühiskonnast tervikuna.

Meditsiini keskmes on inimese tervisliku seisundi, melioratsioonilkeskkonna parendamine, mida teostatakse looduslikesse protsessi-desse teadliku vahelesegamise meetmetega. Arstiabi eesmärk onmuu hulgas ennetada ja ravida ka geenide põhjustatud haigusi, agaka geenide “äpardumisi” – vigu. On teada, et tervenisti 30 – 40% hai-gustest on põhjustatud geenidest. Ülejäänud haigusi tekitavad väärtoitumine, traumad, valed eluviisid jm. Meditsiiniliste operatsioonidegaparandatakse muu hulgas ka kaasasündinud ja puuetega organismideelutegevust (nt südamerikked). Teiselt poolt sekkub meditsiin ka siis,kui inimene on üle elanud avarii või õnnetuse (murdnud luu, saanudkuulihaava, söönud sisse midagi mürgist või eluohtlikku jne). Operat-sioonide ja raviga püütakse kahjustatud organeid ja kehavigu paran-dada. Põhimõtteliselt samasugune on ka ravimite, kehalise treeninguja muude raviprotseduuride eesmärk. Ühel juhul parandatakse loodusevigu, teisal tehislikke, psüühilisi ja eluviisidest tulenevaid äpardumisi.Nii ühel kui teisel viisil lükatakse looduse planeeritud või kindlassesurma sattunud isendi loomulikku lõppu edasi. Kui poleks meditsiini,oleks meid tõenäoliselt tunduvalt vähem ning paljud inimtegevusestpõhjustatud probleemid olematud.

Melioratsiooni eesmärk on põhimõtteliselt samasugune. Loodusepoolest inimestele, aga ka paljudele teistele liikidele eluks sobimatudalad seatakse kunstlikult elamiskõlblikuks. Maaparandustööde käigusmuudetakse teadlikult mingi piirkonna geofüüsikalisi omadusi, misomakorda on aluseks uute tehislike ökosüsteemide (sh ka põllu- jametsamajandus, kalakasvatus jne) arenguks. Eesmärgiks on luua

95

vana ökosüsteemi asemele sisuliselt uus ja vastuvõetavam elu-keskkond. Ka siin sekkutakse looduslikesse protsessidesse. Liig-niisked alad kuivendatakse ja põuaperioodideks varutakse vett niisu-tamiseks.

Vahemärkus: Maailmas on ehitatud suurejoonelisi ja mastaapseidmelioratsioonirajatisi. Näiteks mitme tuhande kilomeetri pikkunePõhja-Ameerika – California veejuhe, mis viib Kanadast pärit veeUSA lõunaosariikidesse ja loob seal ulatuslikel aladel niisutusmaa-viljeluseks võimalused. Hollandi riik on tervelt 2/3 oma territooriumistvõitnud merelt poldersüsteemide ehitamisega. Maailmas on rajatudtehisveekogusid, mis on samas suurusjärgus maailma suurimatejärvedega. Ka stagnaaja lõpul NSV Liidus kavandatud Siberi jõgedeosaline lõunasse suunamine oleks kindlasti toonud inimestele paljukasu – loonud uue veevaru Araali järve ja ergutanud majandusearengut mitmes Kesk-Aasia riigis. Kes soovib melioratsiooni suur-rajatistega lähemalt tutvuda, võiks üles otsida vastavad kirjandus-allikad. Ükski suurrajatis ei ole inimkonnale kahju toonud ega põhjus-tanud märgatavaid kliimamuutusi.

Reguleerides ja muutes teadlikult loodustekkelisi õhu-, vee- jaenergiare çziime, muudetakse keskkond (mullastik, toitainete ja vee-re çziim jne) inimeste ja sõltuvalt eesmärgist vajaduse korral kaloomade, lindude ja taimede (looduse enda) jaoks elamiskõlbliku-maks. Parandatud aladel areneb kvalitatiivselt teistsugune ökosüsteemja on võimalik kasvatada inimtoiduks vajalikke taimi ja pidada loomi.Tehniliste vahenditega võib põhimõtteliselt ellu kutsuda ka näiteksparasniiskete alade soostumisprotsessi, muuta teadlikult mullastikugeneesi jne. Muutunud füüsikaliste omadustega piirkonnas muutuvadka olemasolevad ökosüsteemid, kuhu koonduvad ja leiavad elupaigaanaloogilise, kuid looduslikult kujunenud ökosüsteemi loomad, linnudja taimed. Kui rakendatud melioratsiooniabinõud on küllalt tõhusad,saavutame oma eesmärgi – näiteks piirkonnas kasvab kasulikeulukite arvukus, ilmuvad soovitud liigid, paraneb mikrokliima jne.Melioratsiooniabinõudega võib vajaduse korral vähendada ebasoovi-tavate liikide arvukust. Elamiskõlbmatutele aladele saab mitme-suguste maaparandustööde järel ehitada maju, veevaestesse piir-

96

kondadesse rajada veehoidlaid, mis reguleerivad paikkonna vee-re çziimi, parandavad jõgede laevatatavust ning loovad täiendavaidvõimalusi eluks mitte ainult inimestele, vaid ka kaladele, lindudele,loomadele ja taimedele.

Melioratsiooni tulemusena muudetakse kas lühemaks või pike-maks perioodiks paikkonna olemasolevat geofüüsikalist seisundit –niiskusre çziimi, pinnase koostist jms eesmärgiga luua inimeste (agaka loomastiku ja taimestiku) jaoks paremaid elutingimusi.

Olemuslikult on meditsiin, melioratsioon, aga ka geeni-tehnoloogia kui loodust parendavad (muutvad) vahendid koos-kõlas evolutsiooniteooriaga ja põhimõtteliselt samasugusednagu üldtunnustatud tõu- või sordiaretus.

Teatavasti leidis juba Charles Darwin, et tõuparandus ja selekt-sioon ning uute taimesortide ja loomatõugude aretamine kuuluvadendastmõistetavalt evolutsiooniteooria raamesse. Pole vahet, kaserinevaid liike sunnivad kohastumisega tegelema puhtlooduslikudtegurid (seismilistest protsessidest põhjustatud veetaseme tõusud jaalanemine, vulkaaniline tegevus, tsunamid, kliima soojenemine,jahenemine, mõne looma- või taimeliigi plah-vatuslik vohamine või väljasuremine jne)või loob uued tingimused kohastumiseksoma teadliku tegevusega inimene, kes onsamuti pelgalt üks loom looduses. Seejuureson inimese teadlik ja teadussaavu-tustel baseeruv tegevus loodusesnii inimkonnale kui ka taime- jaloomariigile ning selle mitmekesi-susele pigem õnn kui õnnetus.Seda loomulikult juhul, kui teadliksekkumine loodusesse on tervikunaühiskonnakasulik tegevus, andestäiendavaid võimalusi eluks paljudeleisenditele.

97

Mõneti teistsugune on fossiilsete maavarade (eriti nafta, kivisüsi jagaas) kasutamine. Taastumatute energiaressursside ammendamiseprotsessis ei parandata loodust ega korrigeerita ka looduse tehtudvigu. Naftal baseeruv energia tootmine ammendab (põletab ära)miljonite aastate jooksul looduslikult akumuleerunud päikeseenergiavarud lõplikult ja pöördumatult.

Vahemärkus: Maailma füüsikud, sh akadeemik Endel Lippmaajpt, on kindlalt veendunud, et naftaenergia asemele tuleb avastadamingi uus energiaallikas. Endel Lippmaa arvates ei ole maailmaenergeetikaprobleeme võimalik lahendada pelgalt säästmise võiolemasolevate energiavarude totaalse kokkuhoiuga. Nii ongi mitmeteriikide osalusel Prantsusmaale rajatud eriline katsepolügoon-kiirendi,millest loodetakse palju uut liiki juhitava termotuumareaktsiooni(toimib Päikesel) praktiliseks kasutamiseks ja maailma energia-probleemi lahendamiseks.

Kahtlemata on meil ka võimalusi tavalise päikeseenergia pare-maks kasutamiseks ja akumuleerimiseks. Näiteks melioratsiooni käigusettevalmistatud spetsiaalsed energiavõsapõllud akumuleerivadpäikeseenergiat rohkem ja kiiremini kui tavaline mets, rohumaa võipõld. Ilmselt on meil uute tehnoloogiate rakendamisel võimalusi katuule- ja vee-energia (sisuliselt samuti päikeseenergia) enamakskasutamiseks.

Veepuhastusseadmed on samuti sisuliselt kunstlikud melioratsiooni-rajatised, mis jäljendavad looduses toimivaid oksüdatsiooniprotsesse.Teadlikult kiirendatakse looduslikke protsesse hapniku lisamiseganing selle tulemusena õnnestub kiiremini vabaneda orgaanilisest,aga ka keemilisest reostusest, mis loomulikul teel toimuks liigaaeglaselt. Kunstlike reoveepuhastite ehitamise tulemusena on meilvõimalik elada suurte kontsentreeritud „karjadena” linnades, tegemataolulist kahju ümbritsevale loodusele. Enamgi veel – tänapäevaloleme suutelised kindlasti kas või osaliselt likvideerima ka „loodus-likku” reostust, näiteks looduskatastroofide, vulkaanipursete,tsunamide jt põhjustatud elusolendite ning orgaaniliste ainetehävimise ja lagunemise tagajärgi.

98

Põhimõtteliselt peaks olema lubatud ka teatud ulatuses sekku-mine geneetilistesse koodidesse: eeskätt nendel juhtudel, kui looduson midagi valesti teinud (nt kaasasündinud südamerikked jms). Nagujuba eespool märgitud, on siin teatud ohud, mida tuleb kindlastiarvestada.

Loomulikult peaksid inimese sekkumisel loodusesse olema teatudpiirid. Kas need peaks kehtestatama mingite ühiskondlike kokku-lepetega (nt paar-kolmkümmend aastat tagasi Eestis koos maa-parandajate ja sooteadlastega loodud sookaitsealad) või peaksidpiirid baseeruma spetsiaalsetel teadussaavutustel ja -uuringutel?Viimane oleks tõenäolisest õigem.

Vahemärkus: Asjasthuvitatud võiksid lähemalt tutvuda kaasaegselooduskapitalismi teooriaga raamatu „Looduskapitalism – uuetööstusrevolutsiooni algus” vahendusel (Hawken, Lovina, A., Lovina, H.,2003). Selles raamatus on looduslikud ja majanduslikud ressursid(kapital) väärtustatud võrdväärselt ning pakutakse reaalseid arengu-teid, lähtudes tänapäeva teaduse ja tehnoloogia võimalustest.

Igasugusteks sekkumisteks on ka looduslikud piirid. Näiteksrumala inimese pea vahetamine targema doonorpea vastu kuulubpraegu veel utoopia valdkonda. Samuti ei suuda inimkond ilmseltsekkuda veel niipea globaalsetesse kliimamuutustesse melioratsiooni-abinõudega. Kui igasugune melioratsioon lõpetada ja lasta looduselvabalt areneda, võrdub see üleskutsega lõpetada ära ka arstiabi, tõu-ja sordiaretus – kogu inimese teadlik tegevus. Nii arstiabi kui melio-ratsioon on muutnud inimese elu kergemaks. Jätkuvalt on sedavõimalik teha geenitehnoloogia ja termotuumareaktsioonide ees-märgistatud ja teadliku kasutamisega.

99

INIMESE ÜHISELULISUS

4.1. Suured muutused

Teadlaste arvates on Maal viimase 500 miljoni aasta jooksultoimunud vähemalt viiel korral elusolendite massiline väljasuremine.Seda saavat põhjendada ainult maaväliste jõududega. Oletatakse, etneed on põhjustatud Maa kokkupõrgetest väga suurte asteroididega,mille tulemusena muutus Maal väga kiiresti kliima. Kliima kiirestmuutumisest tulenenud uue keskkonnaseisundiga ei olnud liigidvõimelised küllalt kiiresti kohanema ja surid enamuses välja. Sedavõib ka „maailma lõpuks” nimetada.

Kardinaalselt muutunud tingimustes hakkasid pikaajalise evolut-siooni käigus arenema uued liigid. Algsed imetajad tekkisid umbes200 miljonit aastat tagasi. On selge, et mis tahes kiirete muutustegaMaa kliimas ja geoloogias ei suuda ka praegune bioloogiline elustikkohastuda. Inimesed on küll kohastumisvõimelised, kuid kohastumineuute tingimustega võtab aastatuhandeid. Nii juhtus ilmselt ka dino-saurustega. Nende üheaegset ja kiiret väljasuremist ei osata teisitiseletada kui äkiliste kliima- ja keskkonnamuutustega.

Loodusteadlased on arvamusel, et „kuues asteroid” on inimeneise, kes põhjustab ja toob kaasauue väljasuremise Maal. Kuidasja kas see täpselt toimub, eiole teada. Arvatakse, etsuured lihasööjad (tiigrid)surevad esimesena, sestnad on toiduahelas taim-rohusöö ja - l i hasöö javiimased ning viimastejaoks napib toitu alati.

100

4.

Mõned teadlased peavad tõenäoliseks, et paljude juhuste kokku-langemisel võib leemuritest pika evolutsiooni käigus, miljonite aastatejooksul, areneda mingi uus inimesetaoline olend. See oleks ütlematakena perspektiiv planeedi Maa jaoks. Tõesti – pärast seda, kuiinimene on oma rumaluse tõttu iseendale emakesel Maa lõpu teinud,jätkavad mõistuslike olenditena leemurid. Ühel hetkel, kui nad onoma elukorraldusega niikaugele jõudnud, hakkavad nad teadlikulttegema ka mitmesuguseid arheo-loogilisi avastusi-uuringuid.Muu hulgas avastavad nadkindlasti, et enne neid on Maalelanud mingid iseäralikud mõistu-sega tüübid, kellele oli omane jasai ka saatuslikuks loodustja iseennast hävitav elu-stiil. Nad küll püüdsidseda muuta, kuid mingiimeline jõud (raha võim)oli sellele tõsiseks takis-tuseks ning viis lõpuks kainimühiskonna hukule.

4.2. Inimese eristumine

Umbes 35 miljonit aastat tagasi arenesid välja esimesed ahvitaolisedja inimsarnased primaadid Aafrikas, kes tõusid tagajalgadele. Püsti-tõusmine andis neile eelise teiste liikide seas, sh parema kohastumis-võime ning arengukiiruse. Inimene asustas kiiresti kõik elamiskõlblikudpaigad maailmas. Rahvaarvu väga kiire suurenemise tõttu viimaselaastasajal on inimesi juba ligi 6 miljardit, ja kui midagi katastroofilistei juhtu, on meid 20 aasta pärast juba 8 miljardit.

Teadlased on väitnud, et fossiilseid maavarasid (naftat, sütt, põlev-kivi, gaasi) jätkub senise tarbimistaseme juures ainult mõnekümneksaastaks. Keskkonnaorganisatsioonide katsed kontrollimatut tarbimistohjeldada on seni ebaõnnestunud. Kapitalism ei mõtlegi oma privilee-

101

gidest loobuda, ilmselt ta seda ei saakski teha. Ta on ju sellesamaiseka geeni kontrolli all ja vastavalt ka tegutseb. On lootusetu, et isekasgeen annaks käsu munarakule ja seemnerakule lõpetada peremees-organismide (geeni) paljunemine või peremeesorganismi vajadusterahuldamine. Omakasule ja saamahimule orienteeritud kapitalist eisaa aru, et halastamatu ja üksteist hävitav konkurents, kus ühe võiton teise surm, ei vii ühiskonda edasi. Seda teeb vastastikune ja üks-teist toetav koostöö, mis jaotab saadud hüved õiglaselt. Eeskättkoostöö ühise eesmärgi nimel tagab ka inimühiskonnale arengu-võimalused ja ellujäämise. Ühiskond on aga muutusteks küps allessiis, kui ollakse veendunud, et muidu enam ellu ei jää.

Inimest eristab loomadest mitu olulist omadust.• Inimene tarbib kaugelt rohkem, kui ta geenide käskude täitmiseks

vajab, loomad seevastu ainult niipalju, kui neil vaja läheb. Inimeneloob teadlikult varusid, loomad üldjuhul seda ei tee. Inimese tarbimist saab optimeerida tõenäoliselt ainult sihikindla teadliku tegevusega.

• Inimesel on erinevalt loomadest abstraktne mõtlemine, ta onvõimeline õppima mineviku vigadest, loomad seevastu mõtlevadinstinktide mõjul ainult hetkevajadustest lähtudes.

• Inimene mõtleb tulevikule ja adub ka surma paratamatust ningtegutseb perspektiivitundega (teab, et kui ees on külm talv, siistuleb selleks valmistuda – ehitada soojapidavad hooned, varudakütet, toitu, vett jne).

Eelnevast tuleneb ka peaaegu meie ainuke lootus, et praeguneolukord võib veel suhteliselt rahumeelselt laheneda. Lähtudes isekageeni teooriast tundub, et meie ainus võimalus seisnebki teadlikultisekale geenile vastuhakkamises. See eeldab meilt piltlikult suitsiidi-sooritaja enesekindlust ja mehisust. Suitsiidi olemasolu, laialdanelevik ja kasutamine näitab, et oleme selleks suutelised. Võib-olla onsuitsiiditerroristid maailmas juba „maailmaparandamisega” alustanudki?Nad püüavad isekast geenist pimestatud ja hambuni relvastatudkapitalismile ning raha võimule vastu hakata. Me ei tea, kas peale

102

usuliste veendumuste on nendel ka teisi, meile veel arusaamatuidtegutsemismotiive. Aga võib-olla on suitsiid ise samuti iseka geenikäsk, mida veel teadvustada ei osata, aga mis jätab inimkonnakokkuvõttes ellu? Täna me veel ei tea, millega see kõik lõpeb. Me eitea ka seda, mida me tegelikult peaksime tegema, et inimkonnalüldse jääks mingeid eluvõimalusi.

4.3. Inimgruppide suurus ja territooriumid

Teadlased on täheldanud, et mingil põhjusel (näiteks ookeani vee-taseme tõusu tulemusena tekkisid suurematest maa-aladest veegaeraldatud saared) erinevatesse oludesse sattunud liigid pidid ellu-jäämise nimel hakkama kohanduma uute tingimustega. Mõned liigidtulid sellega paremini toime kui teised. Vastavalt konkreetsetele olu-dele toimusid aja jooksul nendes ka geneetilised muutused. Kuiaastatuhandete möödudes need kunagised sugulased uuesti üheleterritooriumile asustada, siis selgub, et endised liigikaaslased ei sobigienam koos elama.

Inimesed on üldiselt kohastunud elama nendes piirkondades, misnendele paremini sobivad. Peale kliimatingimuste on olulised kind-lasti keel, rahvuskultuur, usulised veendumused, tavad. Kõik needtegurid kokku on loonud teatud piirkonnas või territooriumidel sarnastetunnustega inimkooslusi, rahvusi, hõime.

Vahemärkus: Samuel P. Huntington on oma populaarses teoses„Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailmakorra ümberkujunemine”võtnud oma raamatu keskseks teemaks, et „… just kultuur ja kultuurilised identiteedid, mis kõige laiemas laastus kujutavad endasttsivilisatsiooni identiteete, on selleks jõuks, mis kujundab kokku-kuuluvusi, lagunemisi ja konflikte külma sõja järgses maailmas.”(Huntington 1999, lk 30)

Lähtudes iseka geeni teooriast, on arvatavasti võimalik kindlaksteha ka inimkoosluste optimaalne suurus ning selgitada regionaal-poliitiliselt keskuste ja perifeeria arengusuhteid, nendevahelist hajumist

103

ning kuhjumisprotsesse. Tundub, et inimasustust ja selle trende eikujunda mitte alati ainult inimeste mõistuspärane tegevus. Ka siin onilmselt põhjuseks mingid ürglooduslikud, geneetilised tegurid.

Võtame näiteks traditsioonilise eesti külakultuuri. Eesti taluperedelasid hajali asuvates taludes. Seejuures olid nad nii paigutatud, etühe talu suits pidi teise juures näha olema. See oli tegelikult turvali-suse tagamise abinõu. Kui näiteks talvel ei nähtud paar päeva talujuurest suitsu tõusvat, mindi vaatama, kas midagi on juhtunud. Jatavaliselt oligi. See oli omamoodi naabrivalvesüsteem. Suitsudejälgimisest tulenes ka külade suuruse mõõdupuu – suitsude (talude)arv külas. Omaaegset kogukondlikku tegutsemist iseloomustas vastseegi, et tol ajal lukku ei tuntud. Külas tundsid kõik üksteist ja niipolnud tarvidust ka lukkude järele – piisas luuast ukse ees.

Mitmesugused kunstlikud integratsiooniprotsessid on osutunudhämmastavalt aeglaseks, vaatamata sellele, et neid on nii poliitilistekui ka materiaalsete vahenditega mõjutatud, kiirendatud. Näitekseestlaste küüditamine Siberisse ei assimileerinud eestlasi venelastega.Otse vastupidi – ühest rahvusest inimesed koondusid Siberis jällegiühele territooriumile ning jätkasid oma traditsioonilist kooselu. Iseginende kunstlik lahutamine osutus võimalikuks ainult vägivalla-meetodeid kasutades ja sedagi ainult seniks, kuni toimis sunni-mehhanism. Nii ei ole eestlastega assimileerunud ka nõukogude ajalEestisse tööle suunatud venelased.

Eesti taasiseseisvumise järel suundusid paljud välismaale. Suurosa nendest on sealt juba tagasi tulnud ning soodsa töökohaleidmisel ei kavatsegi enam välismaale tööle minna. See on samutiomamoodi tõestuseks, et inimesed on loomu poolest erilised kari-loomad, kellel on elamiseks oma territooriumid. Võõrasse keskkondavõi ühiskonda sattudes tunnevad nad ennast seal ebamugavalt jaesimesel võimalusel tulevad koju tagasi. Tuleb välja, et täielikkekosmopoliite, kes on suutelised elama ja kohastuma mis tahesühiskonnas, on tunduvalt vähem, kui arvatakse – nad on pigemharvad erandid.

104

Inimrassidega on põhimõtteliselt samamoodi. Ka rasside-siseselttoimub tihedam suhtlus peamiselt ühe rahvusgrupi piirides. Valgedsuhtlevad enam valgetega, neegrid neegritega, araablased araablas-tega, moslemid moslemitega jne. Nagu elu on näidanud, ei seguneafroameeriklased (Aafrikast pärit neegrid) Euroopast pärit valgetegavõi Ameerika põlisrahvastega üldsegi nii kiiresti, kui arvati. Veelgienam, viimasel ajal on täheldatud isegi erinevate rasside kapseldu-mist ja koondumist väiksematele territooriumidele (afroameeriklastelon näiteks oma linnaosad jne). Samuti on selgeks saanud, et ka valgedei kohandu kuigi kergesti eluga troopikavöötmes ning aafriklasedkülmas tundras. Kas globaliseerumise pooldajad ja kosmopoliidid eipinguta siin üle? Sundides inimesi elama ühtede ja samade (Ameerikavõi Euroopa demokraatia?) reeglite järgi või rääkima üht ja samainglise või vene keelt, austama mingit ühtset massikultuuri jne, onjuba olemuslikult loodusseadusi eirav tegevus, lõssenkism tänapäe-vasel kujul. Tegelikult ei ole inimkond suuteline evolutsiooniprotsessioluliselt kiirendama ega ka ise kiirelt evolutsioneeruma.

Siinkohal tekib põhjendatud küsimus ka inimeste kooselu mitme-suguste vormide suuruse kohta. Tuginedes looduses toimuvale võibjäreldada, et ka erinevatel inimrühmadel on ilmselt mingi optimaalnesuurus. Näiteks ühes perekonnas on üldjuhul maksimaalselt paar-kuni kolmkümmend inimest, külades sõltuvalt paikkonnast kuni mõni-sada perekonda. Etnilised rahvusrühmad on samuti teatud piirides.Ka riike võib käsitleda kui omapäraseid inimeste märgistatud ja kaits-tavaid territooriume. Seega saaks loodust uurides paika panna karahvusriikide territooriumid.

Näiteks Eesti praegusel territooriumil on elanud (elavad) isegimitmed etnilised rahvusrühmad, kes on selgelt eristatavad keele,kultuuri, kommete ja asukoha järgi. Setudel on Setumaa, saarlastelSaaremaa, võrukestel Võrumaa, mulkidel Mulgimaa, virulastel Viru-maa, vanausulistel venelastel Peipsi järve äärne ala jne. Need etnilisedrahvusrühmad on leidnud, et nendel on samal ajal ka midagi ühist,mis neid ühendab. Eestis on kokkuleppeliselt kõikide etniliste rühmadeühisnimetajaks eestlased ning meie territooriumiks on Eesti Vabariik,millel on kindlalt märgistatud ja kaitstud piir. Ilmselt samamoodi,

105

paljude etniliste rahvusrühmade kokkuleppe tulemusena on moodus-tunud kõik rahvusriigid. Nii nagu loomade juures, on ka inimesteleoluline oma territooriume kaitsta.

Teatavasti on suuremad rahvad alati püüdnud allutada väiksemaidning vallutada ka nende territooriume. Nii ongi läbi ajaloo toimunudvallutussõjad ning moodustatud mitmeid „igavesti” kestvaid suurriik-likke ühendusi. Riikidevahelistel sõdadel on looduslik geneetiline algeja põhjused. Moodustatud suurriigid on olemuslikult sageli tehislikudning püsivad koos ainult tänu vägivallale, hirmule ja sõjalisele jõule.Vägivallavahendite abil loodud paljurahvuselised impeeriumid (Roomaimpeerium, unistuslik Suur-Saksamaa, NSV Liit jt) on kõik lagunenud,ja miks ei peaks põhimõtteliselt samasugune protsess toimuma katulevikus (USA, Hiina, India). Nii näiteks on Samuel P. Huntingtonväitnud, et ka praegused suurriigid lagunevad varem või hiljem niikui-nii väiksemateks, mille järel teisal moodustatakse jällegi uusiimpeeriume (Huntington 1999, lk 389).

Loomariigis toimub territooriumide jaotamine ja ka hõivamine põhi-mõtteliselt samamoodi, jõumeetodil. Samas on sellel hõivel ka oma-laadsed piirid. Kui territoorium läheb liiga suureks, tekib probleemeselle kaitsmisega, toiduvarudega ja vallanduvad ka omavahelisedkonfliktid. Inimestel peaks aga jätkuma (olema) juba piisavalt teadmisi,et territooriumide jaotamisi teadlikult korraldada ja korrastada.

Eelneva taustal on kummastav, et maailmas rohkem kui 25 viimastaastat laialt levinud ja ka Eestis poliitiliseks trendiks kuulutatud riiklusenõrgendamise kontseptsioon (mida vähem riiki, seda parem!) on isegiEesti poliitikute seas jätkuvalt aktuaalne ja globaliseeruvale maailma-majandusele peaaegu põhinormiks. Francis Fukuyama arvates onglobaalmajanduse kiire areng ja sellega kaasnev informatsiooni,kapitali ning vähemal määral ka töötajate vaba liikumine hakanudmurendama suveräänsete rahvusriikide iseseisvust (Fukuyama 2006,lk 133). Fukuyama arvates on pärast 11. septembri 2001 lennuki-rünnakut Ameerika Ühendriikidele globaalpoliitika esmaseks ees-märgiks kerkinud mitte riikluse piiramine, vaid hoopiski riiklusetugevdamine. Alles nüüd on selgeks saamas, et ühiskondade ja

106

rahvusvahelise üldsuse jaoks kujuneks väikeriikide hääbumisesttäielik katastroof. Väikeriigid ei vaja oma arenguks mitte suurriikideülemvõimu ega ka nende majandusi ahistavaid finants- ja majandus-monopole, vaid tugevaid ja tõhusaid valitsusi, kes suudavad riigistagada korra ning olla väärilisteks partneriteks rahvusvahelises koos-töös. Mitte majandusmonopolid, vaid kindla sisemise korraga haldus-suutlik ja oma rahva huvides tegutsev riik peaks olema ka meie ees-märk. Põhimõtteliselt on samamoodi kolooniasisene elu korraldatudka loomariigis – mesilased, termiidid, lõvipraidid, künnivaresed jm.Koloonia käitub rangelt paikapandud hierarhilise süsteemi järgi ningsellele vastuhakkajaid või sellest mittelugupidavaid isendeid karista-takse karmilt – heidetakse kolooniast välja. Miks meie peame rahu-meeli aktsepteerima rahvusvaheliste monopolide tahet ja olema neiletulusateks doonoriteks?

Möödunud sajandil tekkisid mitmed paljurahvuselised üliriigid, kesterroriseerisid rahvaid ja tungisid kallale naaberriikidele. Sellest eitulnud kokkuvõttes midagi head. Pigem tõid nad oma egoismisväiksematele rahvastele ja riikidele suuri kannatusi ning häda. Niinagu ükski sipelgakoloonia ei saa kasvada ülisuureks javallutada kõiki sipelgate eluks sobivaid territooriume, eisaa seda teha ka mõni ennast üliriigiks pidav riik egaka rahvas. Tuleb teha kõik selleks,et ükski rahvus ega ka üliriik eihakkaks maailmas domineeri-ma. See süvendaks ebastabiil-sust ja viiks olukorrani, midaon tabavalt kirjeldanudJeremy Rifkin oma artiklis„Äärmuslik viimse-päeva-stsenaarium“ (Rifkin2006, lk 3).

Inimene võib küll unistada harmoonilisest ja demokraatlikust glo-baalsest maailmariigist või ühtsest Euroopa liitriigist, kuid vaadeldesloomariigis toimuvat, võib juba eos väita, et sellest ei tule kokkuvõttesmidagi head. Inimene peaks loodusest õppima ja suutma mõista, et

107

rahvustel on teatud kasvupiirid ning kõikidel peaks olema õigus omaterritooriumile, riigile. See on aga eeskätt kokkuleppeküsimus ÜROtasemel. Kas aga suured suudavad leppida olukorraga, et ka väikse-matel on õigus oma territooriumile, kus võib leiduda hinnalisi maa-varasid?

Loomulikult vajavad inimeste territooriumide ja rahvusgruppidesuuruse kujunemisprotsessid eriuuringuid. Samas annab loomadeterritooriumide uurimine ja ühiselu nendes meile piisavalt alust väita,et igal rahvusel peaks olema kindel territoorium. Suurte ühiselulisteterritooriumide ehk unitaarriikide (nt Euroopa, Aafrika, Aasia ühend-riigid), loomine on olemuslikult väga raske või isegi võimatu, aga kasisuliselt täiesti mõttetu ning kohutavaid inim- ja majanduslikkeressursse raiskav tegevus.

4.4. Konflikt iseka indiviidi ja ühiskonna ühishuvi vahel

Inimmaailmaski eksisteerib alati konflikt iseka indiviidi ja ühiskonnaühishuvide vahel. See tendents on reeglipärane ning sellele onrajatud ka üks poliitikateaduse teooriatest – avaliku valiku teooria.1960. aastal visandasid selle James Buchanan ja Gordon Tulloc.Teooria lähtub eeldusest, et poliitikud ja ametnikud ei ole vabadisiklikust saamahimust. Olgugi et nad peaksid tegutsema ainultühiskonna huvides, peavad nad samal ajal silmas omakasu japüüavad võimaldada parimat ka sugulastele ja sõpradele (nepotism).Ka kuulus Parkinsoni seadus käsitleb kõnekalt sama sündroomi:„Ametnik püüab suurendada oma alluvate, mitte rivaalide arvu; amet-nikud annavad üksteisele tööd juurde.” (Ridley 2002, lk 31-32)

Seda tendentsi võis märgata ka Eestis pärast taasiseseisvumist.Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese valitsuse ajal korraldatiümber kogu valitsusaparaadi töö. Samal ajal peeti silmas, et amet-nikke oleks nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja. Näiteks Põllu-majandusministeeriumis vähendati 1992.-93. a ametnike arvu võrrel-des nõukogudeaegsega tunduvalt ja jäädi pidama kuskil 100 töötaja

108

tasemel. Ainuüksi kümneaasta jooksul on agaametnike arv ministee-riumis kasvanud rohkem kui kakskorda, ületades koosjuurdeloodud ametkondadega jubamitmesaja inimese piiri.Samal ajal pole kuigi palju uusi tegevusi lisandunud, pigem on mitmed tegevused amet-nike õlult ära langenud. Nii on ka teistes valitsusasutustes. Ja miskõige kummalisem – kõikvõimas Riigikogu ei ole suutnud omavahelkonkureerivate ametnike juurdekasvu ohjeldada, vaid on neid isegijuurde tekitanud. Kas iseka indiviidi (grupi) huvid on ühishuvidest(rahvas) võitu saanud?

Inimühiskonnas toimivad koostöö ja ühistegevus mitte omaetteeesmärgina, vaid need on pelgalt omakasupüüdlike eesmärkide saa-vutamise vahendid. Eeskätt inimeste isekad püüdlused ja eesmärgidon viinud tööstuste tekkimiseni ja industriaalse maaviljeluse ningkarjakasvatuseni. Samal ajal pole inimene omakasupüüdlike ees-märkide saavutamisel pahatahtlik. Kuritegelik ja sihilik pahatahtlikkuson omakasupüüu juurde kuuluv üks ja äärmuslik abinõu, pälvides niimesilaste kui ka inimeste hukkamõistu ja karistuse (kriminaal-karistused, hukkamised).

109

4.5. Religiooni kaks poolust ja massid

Kuigi käesoleva uuringu eesmärk ei ole käsitleda religiooni ja usun-dite ning ühistegevuse temaatikat, on meil kasulik terviklikuma pildisaamiseks mõneti neil siiski peatuda.

Usk on inimaju sünnitis. Kas seda tehti esmakordselt oma hädadeseletamiseks, looduses toimuvate protsessidele jumala mõõtmeandmiseks, inimese psüühiliste probleemide leevendamiseks, teisteinimeste allutamiseks, võimuhaaramiseks või mõnel muul otstarbel,polegi siinkohal eriti tähtis. Olulisem on fakt, et puhtalt looduslikuskeskkonnas, kus liikide tegevusi suunavad instinktid, usku ei oleolemas. Loomad ei tea jumalast midagi.

Richard Dawkins ja paljud teised intellektuaalid on olnud järjekindladreligiooni vastased, et mitte öelda ateistid. Ka eestlased ei usu üldi-selt jumalat ega pole ka enamasti usuorganisatsioonide liikmed.Tuleb aga möönda, et iga religioon on tekkinud inimühiskonnas ja

eksisteerib alati koos inimgruppidega.Siberis çsamaanid, Eesti- ja Liivi-

maal Taara ja maausk,Saksamaal kristluse refor-meeritud vorm – Lutheriusk, Venemaal vene õige-usk, araablastel oma uskjne. Religioonidel oliseni, kuni nad täitsid

ühiskonnas ideoloogilistjuhtrolli, kindel sotsiaalnepositsioon. Inimrühmade-

le ja ka selle üksikliikmetejaoks oli ta eelkõige psühho-

loogilise ja vaimse tasakaalustaja ülesannetes, saates inimest hällisthauani.

Tõenäoliselt on ka uskumuste tekke põhjustanud geenid. TallinnaÜlikooli teadusfilosoofia õppetooli dotsent Enn Kasak on seisukohal,

110

et usk ja teadus ei ole olemuslikult kunagi olnud vastuolus. Ka geeni-teooria pigem põhjendab kui lükkab ümber selle väite. Usundid onolnud olemas kõikjal maailmas ammu enne seda, kui inimene hakkasmaailmas toimuvat teaduslikult seletama. Kuigi mõningate erisuste-ga, on usundid alati püüdnud looduses toimuvale ja mõistetamatulemingi seletuse anda ning seeläbi aidata ka inimestel elada. Seda tegieestlaste hulgas ka Eesti alale imporditud ristiusk.

Usuga kehtestati ühiskonnas terve rida jäiku ja karme norme,mida on nimetatud ka eetilisteks käitumisnormideks. Tuntumad neiston kristluse kümme käsku. Viimase sajakonna aasta arengud on aganäidanud, et need on sisuliselt „sulepeast välja imetud” hingetudkatsed ühiskonnale mingeid ebalooduslikke käitumismalle pealesuruda. Usunormide järgi igavesti koos elav perekond ei ela enamammugi elu lõpuni koos ühtse ja kena suurperena ühes talus. Praktikanäitab, et need käsud, normid enam hästi ei toimi. On arvatud, et sellestalgab ka inimkonna häving. Jaan Kaplinski on seisukohal, et inimeneon liik, mis on määratud hävima, ning mingisugune Kalle Lasnastiilis kultuuritõkestus ei pruugi aidata (Kaplinski 2005). Nõustun JaanKaplinskiga, et usunormide juurde pole enam võimalik tagasi pöördu-da, aga ma ei arva, et selle tulemuseks oleks inimese kui liigi häving.Toetan pigem teoloog Toomas Pauli, kelle arvates on taludeaegsedühistuliselt elatisvahendeid hankinud suurpered kahanenud kahepõlvkonna tuumperedeks ning nende päästmine pole tõesti enam mistahes normide kehtestamisega võimalik (Paul 2006). See aga eitähenda üldsegi inimühiskonna lõppu.

Vahemärkus: Minu austus kuulub Toomas Paulile, kes julges teo-loogina eestluse säilimise ja arengu tagamise huve silmas pidadesvälja käia idee seadustada Eestis homoabielude kõrval ka polügüüniaehk mitmenaisepidamine (Paul 2006). See on eriti tähtis meie olu-korras, kui tänases Eestis on üle saja tuhande naise rohkem kuimehi. Toomas Paul leiab, et mitmenaisepidamist võiks lubadakvaliteetsematele isastele. Sellise piirangu seadmine oleks jällegimingi uus kunstlik norm. Kas meie ühiskonna liidrid-asjatundjad(teadlased, arstid-geneetikud, poliitikud) on võimelised seadustamaja kehtestama mehelikkuse kvaliteedinäitajaid ja normatiive?

111

Geenivalikuteooria järgi teeb iga naine meest valides enda ja järg-laste suhtes parima valiku. Teadlased on seisukohal, et juba ürgajaltoimus naiste-meeste vahel valik geneetilistel alustel. Jahilt suuremasaagiga tagasipöördunud jahimees pakkus talle meeldivale naiseleliha ja soovis vastuteenena seksteenust. Naisel oli valida, kas võttapakutu vastu ja seksida eduka jahimehega või lükata pakkuminetagasi ja valida lihapakkujate hulgast mõni teine mees. On kindlakstehtud, et ka tänapäeval on loodusrahvaste hulgas edukamatel jahi-meestel rohkem sekssuhteid ja järglasi (Ridley 2003, lk 93). See-juures ei ole kriteeriumiks sageli mehe välimus (armid kaunistavadmeest!). Ilmselt on mehelikkuse kriteeriumiks mehe edukus ja võime-kus perekonda ülal pidada ning sigitada niisama jõulisi ja osavaidjäreltulijaid (anda oma geenid üle järeltulijale). Arvan, et me ei peakska nüüd teistmoodi talitama. Kui jätta naistele valikuvõimalus, siistõenäoliselt teevad nad ka nüüd mehelikkuse hindamisel parimavaliku. Seega polügaamiale ja vabale valikule JAH!

Teisalt on religiooni alati kasutanud väikesed võimulepürgivadgrupid rikastumiseks, suurte rahvamasside allutamiseks ning võimukindlustamise vahendina. Kui usku hakati teadlikult kasutama ees-pool nimetatud eesmärkidel (sh ka näiteks Eesti- ja Liivimaa kuuluta-mine Neitsi Maarjale ning sellele järgnenud maade ja rahvaste vallu-tamine ning vägivaldne ristiusustamine), muutus see olemuslikultsuurte rahvamasside kõige alatumaks petmiseks.

Pärast seda, kui Ameerika president George W Bush võttis 2005. asuvel nõuks toetada koolides evolutsiooniteooria õpetamise kõrval ka

teisi loomisteooriaid, läks kaEestis lahti diskussioon

usuõpetamise teema-del. Eesti ajakirjandu-ses hakkasid tooniandma usuõpetustpooldavad artiklid.Tundub, et siinkohalon ainet mõtlemiseks.Miks nii tehakse?

112

Kellele on rahva enamuse vaimu töötlemine jumalasõnaga kasulik?Võib-olla peitub selles mingite maailmavalitsejate, rahamaailmajuhtivate jõudude soov hoida massid segaduses ja „pimeduses” võikardetakse, et tänapäeva loodusteaduslike teooriate valgusesmuutuvad rahamaailma tegelik olemus ja eesmärgid ühtäkki läbi-paistvaks. Kas on tõesti õigus David Ickel, kes väidab, et maailmajuhtimise ainupädevusele ja õigusele pretendeerivad mingid sala-ühingud, kes kontrollivad maailma raha ja püüavad selle abil tsentra-liseerida kogu planeedi valitsemise (vt näiteks David Icke 2003)?

Ajaloolane Marek Tamm leiab, et möödunud sajandi teisel poolelon religiooni osatähtsus tublisti kahanenud. Seejuures pole usk kuhugikadunud. Asi seisneb selles, et meil pole enam ühiskondlikku korda,mis tugineks religioossetele alustele (Tamm 2006). Tänapäevateadussaavutustel ning evolutsiooniteoorial baseeruvas maailmaspole usk üldsegi mitte hääbuvas olekus. Usu osatähtsus üksikisikutejaoks on pigem suurenenud. Vaesed otsivad usust lohutust omahädadele ja viletsusele, rikkad kasutavad seda teadlikumalt kui kunagivarem veelgi suuremaks rikastumiseks ja valitsemiseks. Inimesed,kes ümbritsevat hästi ei mõista, kalduvad samuti oma hingehädadegausu poole. Usku vajavad kindlasti inimesed, kes tegutsevad psühho-loogiliselt väga rasketes oludes, näiteks sõjaväelased missioonidel,vangid, haigepõetajad jne. Selles pole midagi üleloomulikku, kuiusust leiavad abi ka nõrgema närvisüsteemiga ja ekstreemsetesolukordades tegutsevad inimesed.

Kuigi usule omistatakse endiselt meeleparanduslik funktsioon,kasutatakse seda niisama innukalt kui varem rahvaste ja loodus-varade vägivaldsel hõivamisel. Mida kiiremini arenevad loodus-teadused ja elujõudu saab evolutsiooni- ja geeniteooria, seda agara-malt püütakse rahva ajusid ka usu ja kõigevägevamaga mõjutada.Leian, et religiooni kasutamine globaliseerunud kapitalistlike rühmi-tuste poolt rahvaste allutamiseks ning maavarade ja ressurssidehõivamiseks on sügavalt ebaeetiline, aga ka ebateaduslik nähtus.Tundub, et varakad ja suurte rikkuste omanikud on teinud usuorgani-satsioonid oma tööriistadeks juba väga ammustest aegadest alates.

113

Vahemärkus. Ristiusu rollist maade vallutamisel ja etnilisterahvarühmade allutamisel saab hea ülevaate Arvo Mägi teosest„Risti riik“ (Mägi 1970). On vaja, et eestlased teaksid neid sündmusija tagamaid, miks meie maad Maarjamaaks nimetatakse ja miksristiusk meile tule ja mõõgaga toodi.

Umbes 2000 aastat tagasi elas Jeruusalemma linnas meesnimega Jeesus Kristus, kellest räägiti imelugusid – ta olevat neitsistsündinud, palja sõnaga haigeid ja vigaseid ravinud, prohveti kombelõhutanud inimese armastust ligimese vastu, enda ümber jüngreidkogunud ja lõpuks kaasmaalaste pealekaebamise tõttu võõrastevalitsejate poolt risti löödud. Prohveti jüngrid kandsid õpetuse laiali jasellest sai ristiusk, mida suured rahvad ja vägevad riigid tunnistasid.Usk muutus aja jooksul ja võttis üle valitsejate kombed ja õigusedning lõi oma impeeriumi – Rooma paavsti ja Vatikaniga eesotsas.

Vaimulik riik nõudis alamatelt makse ja sõnakuulmist. Vastupanijaidähvardati pärast surma põrgutule ja hirmsate piinadega. Ketserid jamuud sõnakuulmatud pandi kirikuvande alla ja põletati tuleriidal.Inimesed uskusid ähvardusi, sest miski ei tundu nii kindla tõena kuiosav ja tihti korratud vale. (Palju propageeritud ja ülistatud turu-majandus-kapitalism, aga ka kommunism pole selles mõttes mingiderandid.)

Pärast suure Rooma riigi läänepoolse osa kokkuvarisemist valitse-sid Euroopas segased ajad. Eriti kurjaks muutus Euroopa umbes 800aastat pärast Kristuse sündi. Ühe teise prohveti järglased, Allahi aus-tajad olid hõivanud Vahemere lõunakalda viljakad rannaalad ja kippusidEuroopasse jahile. Põhja poolt tulid oma pikkade laevadega pagan-likud, metsikud ja habemes mehed, keda kutsuti viikingiteks. Needröövisid, võtsid orje ning põletasid linnu ja külasid. Ida poolt ründasidEuroopat pea niisama metsikud madjarid. Läänemere piirkonnastegid viikingite ja madjarite eeskujul sama lätlased, eestlased-saarlased. Tegemist oli hõimude ja rahvusrühmade intuitiivsepüüdega laiendada oma mõjusfääre ning tugevdada majandust –luua eeldusi iseka geeni soovide täitmiseks.

114

Kaos, kus igamehe õigus kehtis nii kaugele, kui ulatus temamõõga- või odaots, ei saanud igavesti kesta. Nõrgemad hõimudandsid end tugevamate kaitse alla, lubades neile makse maksta janeid rahu- ja sõjaajal truult teenida. Suur kaitsja, aadlimehest rüütel,otsis ise vürstidelt ja kuningatelt tuge (Mägi 1970, lk 18-19). Seejärelhakkas saabuma teatud stabiilsus. Kuningad muutusid võimsamaksning hakkasid tegema koostööd paavsti ja tema kiriklike vürstidega.Kuningate ja kristlaste ühistöö võõrastel maadel oli viljakas ja tõhus.Mööda maad hakkasid ringi käima mustades rüüdes võõramaamehed, kes kanges maakeeles kuulutasid võõrast ja imelikku usku.Mustad mehed rääkisid, kui ilus ja hea on elu võõrastel maadel ninget röövimine ja sõjakäigud on patt. Sellest jutust ei saanud maa- jataarausulised eestlased suurt midagi aru. Sõjaretked olid neile ikkakokkuvõttes kasuks tulnud. Nähes, et paganaid juttudega uude uskupole võimalik pöörata ja neid kirikule kümnist maksma panna, kuulu-tas paavst Innocentius III 1202. aastal eestlaste, liivlaste ja lätlastekäest vallutatava maa Neitsi Maarjale ehk Maarjamaaks. Paganatevastu mis tahes vahenditega võitlemine kuulutati heaks teoks jaselleks asutati Mõõgavendade ordu, et paganate keskel õiget uskukuulutada ja nad ristimisveega üle pritsida. Tule ja mõõgaga hakatiristima paganaid – preislasi, leedulasi, lätlasi. liivlasi, eestlasi jasoomlasi ning ka nende alasid endale allutama. 1227. aastal murtiviimane vabade eestlaste kants – Saaremaa. Õige pea ilmusidkohale ka aadlikud – mõisnikud, kes vallutasid ordu toel Maarjamaapõlisrahva ka majanduslikult (Mägi 1970, lk 21, 51).

Eelmise sajandi lõpuosas etendas katoliiklik kirik eesotsas paavstJohannes Paulus II-ga väga olulist rolli kommunistliku re çziimikukutamisel. Kuna selle kaugemaks eesmärgiks oli saada sotsialismileerivalduses olevad ressursid kapitalistide võimu alla, siis tuli paavstvalida endisest idablokist. Seda protsessi juhtisid tegelikult maailmavägevad ja võib-olla ka mõned salaorganisatsioonid (Bradley 2005).Teame, et paavst Johannes Paulus II oli rahvuselt poolakas, kesvihkas nõukogude re çziimi. Tema kaasmaalase Lech Walesa juhitudametiühinguliikumine Solidarnost käivitas poliitilised reformid Ida-Euroopas, mis viis võimule kapitalistid.

115

Positiivse küljena on uskudel ühiskonnas kindlasti olemas eel-nimetatud võimas isiku ja inimrühmade psüühilise tasakaalustaja roll.See on kahtlemata vajalik ja õigustab ka uskude olemasolu ühis-konnas. Tänapäeval on enamasti igal ühiskonnaliikmel õigus javabadus valida endale sobiv usk, liituda ühistuliste kirikukogudusteganing tegutseda ka usuringkondades täisväärtusliku ja otsustusõigu-sega isikuna.

Tuleb arvestada, et mitte kõik inimesed ei ole võimelised arusaama ümbritseva maailma kurjuse põhjustest, rääkimata selletekitatud koormusest vaimule. Seda kasutatakse loomulikult ära. Usukaudu on oluliselt mõjutatud ka rahvamasside käitumist. Teaduslikusmõttes on mis tahes usundid moonutanud tugevasti ka meie aru-saamist ja ettekujutust maailma tegelikust arengust. Eelnevasttuleneb ka üks “jumalavallatu” idee. Võibolla on käes aeg järjekord-selt uskude põhialuseid revideerida ja viia need vastavusse loodus-teadlaste tehtud uute avastustega maailma olemusest? Ka usudpeaksid evolutsioneeruma, et mitte tegelikule elule jalgu jääda. Siismuutuksid usud rahvale taas mõistetavaks ja annaksid psühholoogi-list tuge hädasolijaile.

Kokkuvõttes tundub, et uskudel, mis on lahutatud riigivõimust, ontänapäeval ühiskonnas oma kindel roll. Riigijuhid peaksid endale alatiaru andma, kas ja millisel määral ühe või teise usuringkonna rituaali-des osaleda. Samuti on oluline, et koolide õppekavade koostajadsuudaksid sisuliselt mõista tänapäeva teadussaavutustel põhinevaidühiskonnakäsitlusi, hoides koolid usust lahus.

116

4.6. Teadliku ühistegevuse teke

4.6.1. Kopeerumispomm ja ühistegevusRichard Dawkins käsitleb oma raamatus „Jõgi Eedenist“ (Dawkins2000, lk 149-176) elu Maal tormiliselt kulgeva pommiplahvatusena,millest tuleneb ka käesoleva osa alapealkiri – kopeerumispomm jaühistegevus. Pikas ajamõõtmes kulgevate ülikiirete eluprotsessidekäigus sunnivad kõik geenid kõiki elusolendeid, sealhulgas ka taimi,ennast kopeerima ehk paljundama. Kuna kõikide liikide eluiga onpikas ajamõõtmes imelühike, siis ongi kogu protsess vaadeldav kuipidev plahvatus.

Elu sünnib-sureb ja areneb tänu päikeseenergiale Maal juba nelimiljardit aastat. Inimene on selles protsessis äärmiselt oluline, ainu-laadne ning tõenäoliselt täiesti juhuslik nähtus. Üksnes inimajudevahendusel (kultuuri ja tehnoloogia kaudu) saab „elupommi-plahvatus“ areneda ühest faasist teise ning kajada ka lõputus maa-ilmaruumis. Maal toimuv kopeerumispomm on seni ainuke elu pulbit-sev arenguvorm universumis, mida teame ja mida juhivad geenid.

Eluplahvatuse alguse ja tekke juures ei olnud inimese mõistust,loovust ega mingeid muid eesmärke. Richard Dawkins on selle väljatoonud DNA valgulise süsteemi funktsioneerimise eeldusena.Näiteks külmas vedela lämmastiku keskkonnas ei ole elu võimalik.Samuti on ta koostanud Maal toimunu alusel eluplahvatuse krono-loogilise astmestiku (künniste) mudeli.

Alljärgnevalt vaatlemegi põgusalt Richard Dawkinsi kirjeldatudastmeid eesmärgiga leida nendest kindlaid looduslikke ja geneetilisiseoseid Maal toimuva liikidesisese ja liikidevahelise ühistöö – ühis-tegevuse kohta. See peaks kokkuvõttes tõestama, et ühistegevust eiole loonud inimene oma mõistusega. Ühistegevus on olnud koguaeg, nii nagu tuli või ratas. Inimene on ainult suutnud nende toimi-mise alused teatud ajamomendil enda jaoks avastada-teadvustada.

117

Künnis nr 1 – kopeerumiskünnis (paljunemiskünnis), mistähendab mingit laadi isekopeeruva süsteemi teket, milles esinebvähemalt algsel kujul mingisugune päriliku varieerumise vorm koosaeg-ajalt toimuvate juhuslike kopeerumisvigadega. Selle käigus tekibplaneedil segapopulatsioon, mille sees erinevad liigid konkureerivadressursside pärast. Ressursid on juba looduse poolest piiratud, kasinadvõi kahanevad konkurentsi kasvades. Mõned liigid on ressurssidepärast konkureerides olnud edukamad, teised sootuks edutud võivälja surnud. Selle künnise kaudu saame lahti seletada nii evolutsiooniolemuse kui ka inimeste järjest suureneva rolli olemasolevate kasi-nate ressursside jaotusmehhanismis.

Künnis nr 2. – Pärast palju põlvkondi kestnud evolutsioonijõuame fenotüübikünniseni, mille all mõeldakse organismi kõigivälis- ja sisetunnuste ning omaduste kogumit mingil kindlal arengu-astmel ja mis tagab nende kopeerujate ellujäämise pikemas perspek-tiivis. Fenotüüpe saame defineerida ka kui kopeerujate neid omadusi,mis mõjutavad küll kopeerujate edukust, kuid mida ennast ei kopeerita.Kui fenotüübikünnis on juba ületatud, jäävad kopeerujad ellu jubatänu oma volitatud esindajate, fenotüüpide mõjuvõimule maailmas.Tavaliselt on see mõjuvõim piiratud kehaga, milles geen füüsiliseltasub.

Künnis nr 3 – kopeerujate koostöökünnis. Arengu algaegadel olidkopeerujad tõenäoliselt iseseisvad objektid ja nende ellujäämine sõltuspaljudest juhustest geenijões. Moodsa DNA-valgulise informatsiooni-tehnoloogia eripäraks Maal on see, et ükski geen ei saa talitleda isolat-sioonis. See keemiline ühiseluline maailm, milles geen oma tööd teeb,pole seega kaugeltki igasugusest kõrvalabist ilma jäetud. Lihtsaimaksiseseisvaks DNA kopeerumise süsteemiks meie planeedil on bakteri-rakud, mis vajavad vähemalt paarisada geeni, et kõiki vajaminevaidkomponente valmistada. Kõik loomade, taimede rakud sisaldavadkümneid või sadu tuhandeid geene, mis kõik talitlevad ühise mees-konnana. Seega on geenid moodustanud oma järjepidevaks ja katke-matuks evolutsiooniliseks tegevuseks omapärase geenide konsortsiumi(ühistu). Seega geenid, mis teevad rohkem koostööd, on eelistatud ningsuutelised ennast ka paremini kopeerima (paljunema) ehk ellu jääma.

118

Künnis nr 4 – hulkraksuskünnis. Iga üksik rakk on meie elutüübijuures otsekui väike lokaalne meri, milles ujub rühm geene. Rakudise paljunevad, jagunedes kaheks, millest mõlemad pooled kasvavadtäissuuruseni. Selle tagajärjel dubleeritakse ka kogu geenirühm. Kuikaks rakku täielikult ei eraldu, võivad moodustuda suured hulkraksedkooslused, milles rakud on kui üksikud ehituskivid. Selliste hulkraksetekonstruktsioonidena võime käsitleda mis tahes elusorganismi mingitkehaosa – silmalääts, käsi, küüned, südamelihas, veresooned, veri jne.Seega on iga rakk teisest erinev ja geenide poolt ettemääratult on taliseloomulik kuju ja otstarve. Inimese kehad on ühelt poolt kõik ühe-sugused, kuid samas ka erinevad. Kust aga rakud teada saavad,millisteks nad peavad kasvama ja kus on teistega võrreldes nendeasukoht? Neid küsimusi on uuritud ja arvatakse, et tegemist on ikka-gi iseka geeniga, kes teab, mida teeb.

Künnis nr 5 – ülikiire infotöötluse künnis ehk närvisüsteemi-künnis. Selle künnise aluseks on erilised rakud, mida nimetatakseneuroniteks e närvirakkudeks. Kui organismis olevad geenid anna-vad kiskjale märku, et organismis on tekkimas toidu või vee vajak,hakkab kiskja tegutsema, seda vajadust rahuldama. Saaklooma jahti-miseks ja tabamiseks on kiskjatel välja arenenud erilised omadused.Ta on pikas evolutsiooniprotsessis kohandunud kiskjaks – tal on teravlõhnataju, varitsusvõime, teravad kihvad ja küünised ning lõpuks kaliha seediv magu. Taimtoidulisel saakloomal on seevastu välja arene-nud kõik need omadused, mis annavad talle võimaluse kiskja eestpääsemiseks – terav nägemine ja lõhnataju, kiired jalad, peitumis-oskus, teravad sarved jne. Mõlemal juhul toimub kogu tegevus närvi-rakkude vahendusel ülikiirelt. Kiskja tegutseb saaklooma tabamiselväga kiiresti. Kui saakloom saab informatsiooni ohu olemasolust,edastatakse närvisüsteemi kaudu see välkkiirelt lihastele, samal ajalvalitakse momentaalselt kiireim ja kindlaim võimalus pääsemiseks.Nii ühel kui teisel juhul hakkavad kõik geenid tegutsema ühiselt ühiseeesmärgi – saaklooma tabamise või kiskja käest pääsemise ees-märgil. Eespool kirjeldatud leopardide ja gnuude omapäranesümbioosis toimuv eluviis näitab, et mõlemal on võimalusi. Kiskjatelõnnestub keskmiselt ainult iga 20s rünnak ning saagiks langevadpeamiselt ainult füüsiliselt nõrgad või haiged loomad.

119

Seega on närvisüsteemikünnis ülioluline etapp kopeerumispommiigikestmisel.

Künnis nr 6 – tuleneb eelmisest ja seda nimetab Richard Dawkinsteadvuskünniseks. Selle all mõeldakse tegevust, kui meie ajudõpivad süsteemselt koguma ja töötlema närvirakkude kaudu koguta-vat informatsiooni. Tagajärjeks on teadvustatud maailmatunnetus jasellele järgnev teadlik tegevus looduses. Teadvusega varustatud jasellega manipuleerida oskav inimene on loonud ühiskonna, mismakrotasandil toimib samuti ühistuliselt. Umbes nii, nagu tegutsevadkoos meis asuvad geenid.

Künnis nr 7 – tuleneb samuti osaliselt eelmisest ja selle täiuslikuvormini on planeedil Maa jõudnud ainult üks eriline kahejalgne loomaliik– homo sapiens – ehk inimene. See on keelekünnis. Pole tähtis, kasinformatsiooni vahendatakse heli, märkide või mõne muu vahendikaudu. Sellest vaatevinklist kujutab keel endast mingit kindlat võrgu-süsteemi, kus on palju osalejaid ja mis on andnud võimaluse talleta-tud, kogutud, töödeldud informatsiooni ja teavet edastada ning üks-teisega jagada. See võimalus loob omakorda eeldused usaldus-väärse informatsiooni vahetamiseks, millel baseerub mis tahes ühis-tegevuslik tehnoloogia ja kooperatsioon. Mingil määral on nn keelt kuiinfokandjat õppinud kasutama ka mõned looma- ja linnuliigid. Näiteksminu kodukohas tegutseval künnivareste koloonial on kraaksumine,mida on muuseas väga raske linnulauluks nimetada, kindlasti üheksüsna mitmeplaaniliseks informatsiooni vahetamise kanaliks.

Künnis nr 8 – kooperatiivse tehnoloogia künnis. Ühistegevus,mis sai teadlikuks tegevuseks kivist tööriistade matkimislikust aren-damisest ja mis jätkus jahirelvade valmistamise, metallisulatamise,tule, ratta, aurumasinate, elektri jne leiutamise ning lõpetades nüüdis-aegse elektroonika ning geeniteadusega, on loonud kopeerimispommiplahvatamiseks sootuks uuelaadseid võimalusi. Tegelikult on inimenetänu sellele suuteline maailma ja loodust mõjutama juba selliselmääral, mis võib kopeerumispommi tegevuse hoopiski peatada võilõpetada. Teisest küljest on see loonud ka uusi võimalusi planeediMaa ellujäämiseks. Arvatakse, et inimkultuur on välja arendanud

120

tõeliselt uue kopeerumispommi vormi, mis areneb ainult omapärasesja inimestele omases kultuurikeskkonnas. Oluline on siinjuures taasinimeste järjest kasvav oskus suunata ja produtseerida isekat geeniennast.

Künnis nr 9 – raadiokünnis. Tänu kooperatiivse tehnoloogiakünnise ületamisele on inimene otsinud ja leidnud võimalusi kontak-teerumiseks teiste planeetidega. Üheks võimaluseks on olnud läheta-da planeedilt Maa universumisse süstematiseeritud ja eriliseltkodeeritud raadiosignaale, mis erinevad looduslike raadiolainetemühast ning annavad märku, et planeedil Maa on käivitunudkopeerumispomm. Küsimus on, kas universumis leidub mõni teinesamal tasemel tsivilisatsioon, mis suudab seda sõnumit de çsifreerida.Kuna me oleme spetsiaalseid raadiosignaale lähetanud maailma-ruumi ainult kaduvväikese perioodi jooksul, siis on üsna loomulik, etneed pole veel kellelegi päralejõudnud, rääkimata võimalusest,et nendele paari lähema aasta-tuhande jooksul pole mõtetvastust oodata. Tegutsetud onka vastassuunas, st on püütudmassilistest raadiolainetest, mismeieni galaktikast jõuavad,selekteerida mõistuslike olen-dite saadetud sõnumid. Mingeidtõestatud sidesignaale pole senisuudetud tuvastada.

Künnis nr 10 – füüsiline kosmosereis e kosmosereiside künnis.Seni on käidud ainult Kuul ja natuke uuritud ka lähemate planeetideseisundit. See on aga sisuliselt mittemidagi maailmaruumiga võrrel-des. Muus osas, ka UFOd ja muu selline, on tegemist ulmekirjanikevõi seni seletamatute nähtuste valdkonda kuuluvate tegevuste jaunistustega. Oleme lähetanud maailmaruumi mitmeid sõnumeidmeie olemasolust. Ameerika astronoomi Carl Sagani idee kohaseltsaadeti kosmosesse mehitamata kapsel, millel on kujutatud alastimeest ja naist ülestõstetud, rahu soovivate kätega. Paraku on sellel

121

kapslil kaduvväike võimalus kohtuda mõne teise kopeerumis-pommiga e teadliku elutegevusega planeediga. Kui juhtub ime jamingi vastus miljonite aastate pärast meieni jõuab, siis on omaetteküsimus, kas kopeerumispomm veel tegutseb või on juba omategevuse igaveseks lõpetanud.

Nii olemegi ringiga sisuliselt Aadama ja Eeva juurde tagasijõudnud. Samas tundub ka, et oleme jõudnud omapärasesse intellek-tuaalsesse maailmalõppu. Sellest maailmalõpust edasiminekuks eievi me globaalses mõttes enam oskusi, kuidas isegi planeedil Maaedasi elada. Kui me ei suuda oma tarbimisele suunatud suitsiidlikkutegevust kiiresti lõpetada, tuleb jälle alustada otsast peale.

Eespool nägime, et kõikide künniste tekkimisel ja ületamiselon määrava tähtsusega olnud koostöö ehk ühistegevus. See-juures pole ühistegevus olnud mingi vähetähtis kõrvaltegevus või abi-vahend. Ühistegevus on kogu eluslooduse oluline koostisosa, milletapoleks ka elusloodust ennast. Ilma selleta ei saa olla elu ega kajätkuda kopeerumispomm. Ainult geenide ja nende kaudu edasi-kanduv liikidesisene ja liikidevaheline ühistegevus viib elu Maaledasi.

Ka inimeste poolt teadlikult korraldatud ühistegevusel onkindlalt looduslik-geneetiline alge ning seda ei ole võimalik eirata.Ilmselt peituvad ühistegevuses ka meie võimalused elutegevusejätkamiseks planeedil nimega Maa. Seda muidugi juhul, kui inimeneise oma egoismis ja isiklikus kasumijanus ei päästa valla jõudusid,mis Maal kopeerumispommi tegevuse ehk elu järjepideva arengulõpetab.

4.6.2. Kogukond ja ühiskondKui näiteks mesilaste koloonia kasvab liiga suureks, siis ta pooldub –heidab peret. Tarust lahkub teine mesilasema koos kaaskonnaganing otsib endale uue elupaiga. Ka künnivareste ja pingviinide koloo-niad kasvavad ainult teatud suuruseni. Järelikult on looduses olemasmingid optimaalsed piirid, toitumisterritooriumid, millest üks parv, kari,

122

praid või koloonia suuremaks ei kasva. Mitte kuskil maailmas polekohatud näiteks veel supersuuri mesilasperesid, sipelgakolooniaidvõi termiitide hiidpesi. Seega on igal kooslusel oma piirid ja sellekoosluse sees kehtivad ka kindlad kooselureeglid.

Mesilasperede jagunemise ja künnivareste kolooniate jagunemise-kujunemise tulemusena moodustavad looduses sobivas elupaigaseraldi asetsevad mesilaspered või künnivareste kolooniad omamoodisuurühiskonna. Suurühiskonna kasvul on samuti piirid ja selleks onnähtavasti sobivate pesitsuskohtade hulk ja kindlasti ka toidulaud. Ontäheldatud, et näiteks vihmastel suvedel, kui looduses on rohkestikonni ja putukaid ning väiksemaid loomi, on ka kurepered arvu-kamad. Kui tavaliselt on kurepaaril üks-kaks poega, siis vihmasemalja toidurikkamal suvel jätavad nad pessa alles isegi kolm-neli poega.

Kui üksikut mesilasperet või künnivareste kolooniat võib käsitledaintiimse kogukonnana, siis mingil territooriumil asuvaid paljusidmesilasperesid või künnivareste kolooniaid saame käsitleda kuimesilaste või künnivareste suurühiskonda.

Nii nagu on looduses moodustunud erinevad koostöövormid,eksisteerivad sisuliselt samasugused grupid ja kooslused ka inim-ühiskonnas. Me peame oskama teha vahet kogukonna ja ühiskonnavahel.

Kogukond (ingl keeles community, saksa keeles Gemeinschaft)on väiksem, intiimsem, ühise keele ja kultuuriga inimeste kompaktneühendus.

Ühiskond (ingl keeles association või society, saksa keelesGesellschaft) seevastu on suurem ja tunduvalt keerukam süsteem,industrialiseeritud inimkooslus, suurühiskond.

123

Kogukonna ja suurühiskonna erinevused (Gustavsoni järgi)

Tabelist nähtub, et kogukond on olemuselt looduslik kooslus, milleliikmed on sunnitud arvestama üksteisega oma elu korraldamisel.Suhted kogukonna liikmete vahel on intiimsemad, vahetud. Mõnesmõttes võib kogukonda võrrelda ka loomariigi mitmesuguste kooslus-tega – mesilased, sipelgad, künnivaresed, lõvid, hundid jt.

124

Jrk nr Erinevused Kogukond Suurühiskond

1. Toimimise põhialused

Rajaneb inimestekoostööl, konfliktenähakse pahupoolena

Rajaneb konkurentsilja konfliktil, tegelikult„kõigi sõjal kõigi vastu”

2. Töö funktsioon Tööd tehakse selleks,et kogukond saakselada, töö on kogu-konna eksistentsi alus

Töö on põhiliselt rikas-tumise vahendiks jakonkurendi hävita-miseks

3. Mõtte ja teoseos

Mõte ja tegu on samaeesmärgiga

Mõte on teost eraldatud

4. Seos loodusega Seos loodusegaotsene, „loomulik”ühiskond, kogukonnaliikmed on looduseosad ja elavad loodus-seaduste järgi

Enamasti teadlikultplaneeritud jamehhaaniline, loodustkasutatakse ressursina

5. Keele roll Keel on elu osa,eristab sageli ühtkogukonda teisest

Keel on tööriist,suhtlemisvahend

6. Inimeste ühis-elulisus

Inimesed üldiselt ühen-datud ja elavad kooskülades (külas tunne-vad kõik kõiki), aga karahvusriigis

Inimesed suhteliselteraldatud, võivadelada küll koos, kuidomavahelised suhtedon nõrgad või sisuliseltolematud (liitriigid,suurlinnad)

Suurühiskond (liitriik, suurlinn, globaliseerunud majanduskorporat-sioonid jms) on tegelikult samuti arengu ja vabade valikute tulemus.Inimühiskonnas on selle kujunemisel siiski palju tehislikku ja ebaloodus-likku. Sageli vastandub suurühiskond (impeerium) kogukonnale.

Vahemärkus: NSV Liit dikteeris rahvusriikide elukorraldust, samateevad rahvusgruppide huve mitte arvestades USA, Hiina, India jne.Vaidlused Euroopa Liidu uue põhiseaduse üle ning vastuseis selleletuleneb tõenäoliselt samuti väikeste kogukondade soovimatusestalluda suurühiskonna keskvõimule.

Kogukonna ja ühiskonna erisustest tulenevalt on võimalik iseloomus-tada ka riike. Demokraatlikku riiki saab ühistuteooria seisukohalt üld-joontes vaadelda kui kõige täiuslikumalt organiseeritud kogukonda.Samal ajal võivad organiseeritud riikideks olla kas erinevad kogu-konnad eraldi (nn monorahvuslikud riigid) või mitu kogukonda koos.Tähtis on seejuures asjaolu, et riikide loomisel arvestataks kogu-kondades eksisteerivaid loomupäraseid seoseid. Poliitikutel ja võimu-institutsioonidel on seni selliseid oskusi ja teadmisi nappinud.

4.6.3. Ühistuteooria olemusPaljud teoreetikud peavad inimese kujunemisel ja eraldumisel teistestelusolenditest olulisimateks teguriteks kahele jalale tõusmist, tule jaratta leiutamist. Kahtlemata on need olnud üliolulised vahendid,samas on millegipärast veel väärtustamata inimeste teadlikult korral-datud ühistegevuse roll. Kuigi algselt elati väiksemate või suurematerühmadena koos, ei tehtud seda teadlikult, pigem oli koostöö aluseksinstinktiivne tegevus, nagu see toimub tänapäevani loomakarjades jalinnuparvedes. Olukord muutus kardinaalselt siis, kui inimesed hakkasidkooselu ja koostööd teadlikult korraldama. See oli kvalitatiivne muutus,mis andis inimestele veel enne ratta ja tule leiutamist teiste loomadeees väga suure eelise. Teadlikult suurulukitele grupis jahti korraldades,kus ülesanded olid eelnevalt omavahel ära jaotatud, suutis inimenetoime tulla endast kümneid kordi suuremate jahiloomade tapmisega.Sellega tagati suguharule senisest palju suurem toidutagavara, misandis inimesele senisest parema võimaluse ellu jääda.

125

Jahipidamisel saadud kogemusi hakati kasutama ka röövretkedekorraldamisel teiste hõimude ja sugukondade territooriumidele. Niiloodeti saada hõlpsamalt toiduaineid, tööriistu, orje, aga ka naisi nnvereparandamise eesmärgil. Loomulikult kutsusid röövretked esileüldise vaenutegevuse erinevate hõimude ja etniliste kogukondadevahel. Vastastikused rünnakud sagenesid ja muutusid koormavaks.Teiselt poolt tingis see aga ka vajaduse ühiskaitse järele. Kallale-tungide ennetamiseks ja enda kaitsmiseks loodi nn sõjaväelinesüsteem, hakati valmistama spetsiaalseid relvi, kaitsevahendeid ningehitisi – linnuseid jne.

Kvalitatiivse pöörde tõi inimeste ellu teadliku koostöö tegeminekariloomade kodustamisel ja alepõldude ülesharimisel ning nendeühiskasutusse võtmisel. On andmeid, et Eesti alal kujunes eeskätt ale-maaviljeluse käigus välja tulude proportsionaalse jaotamise printsiip.Proportsionaalsus saagi jaotamisel tähendas seda, et kogutud saakiei jaotatud võrdselt alemaaviljeluses osalenud perede vahel.Jagamise aluseks sai ühistöös osalenute arv ehk tegelik töö maht,mida üks või teine pereliige ühispõllul tegi. Proportsionaalselt suuremaosa saagist sai see pere, kes pani ühistööks välja rohkem inimesi, javastupidi, kes vähem ühispõllul töötas, sai ka vähem. Proportsionaalnetulude (kasumi), aga ka kahjumi jaotamise printsiip, mis avastati ale-maaviljeluse käigus, kehtib kõikides tänapäeval tegutsevates ühistu-tes ja sellest on saanud üks olulisemaid ühistegevuse põhiprintsiipeühistegevuse reeglistikus. Põhimõtteliselt samasugustel proportsio-naalsetel alustel kogutakse ka kapital.

Kaasaegse ühistuteooria tekkele pandi alus alles 19. sajandil Inglis-maal, kui Rochdale linnas asutati kindlate reeglite alusel tegutsevühiskauplus. Siinkohal me esimese ühiskaupluse asutamise ja ühis-tegevuse põhimõtete kujunemise üksikasjadel lähemalt ei peatu.Lugeja võib nendega soovi korral tutvuda vastava kirjanduse vahen-dusel (Leetsar 2001).

Ühistuteooria lähtepostulaadiks on looduslik-geneetiline tõdemus,et iga üksikindiviid evib selliseid erahuve, mis koos vaadeldunamoodustavad ühishuvi. Koondatud ühishuvi aga lähtub üksikindiviidi

126

erahuvidest. Mis tahes isend teeb teistega koostööd ainult seepärast,et tal säiliks seeläbi suurem võimalus elama jääda ja paljuneda.Niipea kui indiviidile ei tule koostöörühmas olemisest enam kasu,laguneb ka rühm. Inimkonna ühishuvi tekkis samaaegselt inimühis-konna tekkega, mille käivitavaks jõuks ongeenide järjepidev ja suutlik areng. Ühistu-teooria põhineb Darwini evolutsiooniteoorial, mida onuuemal ajal tugevasti toeta-nud ka avastused geeni-uurimustes.

Kõik ühistulised ühendused võib põhimõtteliselt jaotada kaheks.• Kujunenud ühistulised ühendused (subjektid) on tekkinud inim-

tahtest sõltumatult looduslike kooslustena (geeniteooria alusel).Need on alati eksisteerinud ja on olemas nii tänapäeval kui tule-vikus suuremal või väiksemal määral või kujul. Väiksemast suure-ma poole on nendeks ühendusteks perekond, hõim, rahvus.

• Inimese poolt teadlikult moodustatud ühistulised ühendused(subjektid). Need on asutatud kindlatel eesmärkidel luua ühiskon-nas stabiilsed omavalitsuslikud juhtimisorganid ja struktuurid(poliitiline ühistegevus, erakonnad). Väiksemalt suurema suunasoleksid nendeks küla, vald, linn, riik, liitriik. Omavalitsuslikelpõhimõtetel on loodud ka terve rida teisi vabatahtlikke ühistulisiühendusi, neid võib omakorda jaotada majandusliku ja sotsiaalseühistegevuse valdkondadeks. Majandusliku ja sotsiaalse ühis-tegevuse subjektideks on näiteks ühistud, seltsid, seltsingud,liidud, assotsiatsioonid, alliansid.

Kõikidel moodustatud ühistulistel ühendustel on kolm ühistunnust: 1) liikme ja kliendi samasus, 2) liikme kontroll ja 3) liikme proportsionaalsed tulud.

127

Igal ühiskonna üksikliikmel peab olema maksimaalne vabadusosaleda (või mitte osaleda) mis tahes ühistulises üldhuvides tegutse-vas organisatsioonis. Keegi ei tohiks seejuures evida mingeid privi-leege (kasutada võimuvahendeid, suurel hulgal raha, mõjukaidtutvusi jms), mis annaks neile vabade valikute puhul eeliseid.

Igal liikmel on võrdne hääleõigus (üks liige – üks hääl), olenematakasutatavate või osutatavate teenuste mahust. Peter Schöberiandmetel on ühistud kõik demokraatlikult valitud kohalikud oma-valitsused (vallad, linnad), aga ka demokraatlikud riigid, kus valimi-sed toimuvad vabalt (Schöber 2003).

Meie valimissüsteemid ja tavad pole kooskõlas looduslike valiku-printsiipidega. Neid takistab kehtestamast inimese ülemääraneisekus, põhjustatud tema käsutuses olevatest vaimsetest ja tehnilis-test vahenditest (ressursid, relvad, tehnoloogia, raha, religioon jne).

Vahemärkus: Siinkohal ühistuliste ühenduste eripäradel ja põhi-printsiipidel lähemalt ei peatuta. Lugeja võib soovi korral nendegatutvuda erialakirjanduse vahendusel (nt Leetsar 1999 (1,2), Leetsar2001, Leetsar 2003 jne).

4.6.4. Teadliku ühistegevuse motiividÜhistegevus ei ole heategevus. Üksnes lapsed, vanurid ja kerjusedsõltuvad valdavalt kaaskodanike heasoovlikkusest. Enamasti onmuud heategevuse ilmingud seotud mingi kaudse omakasupüüuga –reklaam, mainekujundus, poliitiline atraktiivsus, soov õilis välja nähaja muud kaugemad eesmärgid.

Mis tahes teadlikuks ühistööks tuleb kõigepealt üles leidarühma liikmete ühishuvi, mis oleks kõikidele ühistöös osale-jatele samal ajal ka neid ühendavaks erahuviks. Mis tahesorganisatsioon saab tegutseda ainult seni, kui igal osalejal onsealtkaudu võimalik rahuldada oma erahuve.

128

Alljärgnev näide pärineb Eesti Vabadussõjast 1918-1920. KuigiEesti iseseisvus oli juba välja kuulutatud, oli väga suuri probleemeselle säilitamise ja kindlustamisega. Ida poolt tahtis Eesti alasid vallu-tada Punaarmee, lõunast olid tulemas saksa mõisnike mahitusel väe-osad Rauddiviisi nime all. 12. novembril 1918 otsustas Eesti AjutineValitsus luua regulaarväe. 24. novembril 1918 kuulutati välja sund-mobilisatsioon Virumaal, mida 29. novembril laiendati kogu Eestile.Oodatud 25 000 mehe asemel tuli kokku ainult 12 000 meest. Janeilgi ei olnud mingit tahtmist Eesti Vabariigi eest võidelda. Viru rindelesaadetud 2 500 mehest deserteeris koos neile väljajagatud relvadega1 500. Mobiliseeritud 12 000 mehest pagesid metsa pooled. Niivabatahtlik kui ka sundmobilisatsioon kukkusid armetult läbi.Probleem seisnes selles, kuidas panna eestlased huvituma sõja-väkke minekust, et üheskoos võidelda oma isamaa ja vabaduse eest.Selgus, et need eesmärgid olid enamusele mõisnike ikkes olnudrahvale ilmselt liiga kõrged ja hoomamatud. Olukord oli enam kui kriitiline. Punaväe pealetung ähvardas kukutada verisulis EestiVabariigi. Kiiresti tuli leida teisi, alternatiivseid teid. 1918 a. lõpusvõttiski Ajutine Valitsus vastu pretsedenditu otsuse: anda mõisa-maade arvel tasuta maad nendele, kes võitluses vaenlase vastuosutavad erilist vahvust. Lubades sõjaväkke astuvatele talunikelemaad ja vabanemist mõisnike võimu alt, käivitus Eestis massilinemobilisatsioon. 16. veebruaril 1919 oli mobiliseerituid 24 738 ja 25. maiks juba 74 506 meest. Oktoobris 1919 oli sõjaväe toidulkoguni üle 81 300 inimese. Talupered panid välja kõik oma mehed japojad. Nad saadeti sõtta mitte niivõrd isamaaliste aadete ega kaEesti omariikluse eest, vaid lubatud MAA nimel. Lühikese aja jooksulkasvas Eesti regulaararmee ligi 100 000 meheni ning see kindlustaskokkuvõttes ka Vabadussõja võidu.

Vahemärkus: Ühel seminaril, kus ma eespool kirjeldatud teemalkuulajatega vestlesin, tunnetasin ühel hetkel osa publiku poolt mingitebamäärast vastuseisu. Hiljem selgus, et publiku hulgas olid mõnedvanemad aateinimesed, kellele oleks enam meeldinud, et Vabadus-sõda võideti eeskätt tänu aatemeestele ja Eesti iseseisvuse ihalejatele.Sain aru, miks aateinimesed kurvaks jäid. Oma otsekohese avameelsu-sega rikkusin ära nende kujutlused aatelisest ja omakasupüüdmatust

129

Eesti ühiskonnast. Ma olen ka tänapäeval toimuva taustal samalseisukohal. Kuigi Eesti omariikluse taastamisel oli samuti tubli annusaatelisust ja nostalgiat, tegutsesime siiski karmi ja reaalse loodus-maailma reeglite järgi oma erahuvides – saada paremaid võimalusikiiremaks rikastumiseks ning oma erahuvide rahuldamiseks.

Tuleb välja, et Eesti Wabariigi sünnil ei olnud määravaks jakahjuks ka küllaldaselt hoomatavaks ühishuviks mitte rahvuslikudaated ja isamaa-armastus, mida endas kandsid peamiselt eesti harit-lased ja koolinoored. Määravaks sai hoopiski erahuvi – maa omamisesoovi koondamine ühishuviks. See oli valdava osa Eesti maarahvaerahuvi, millest sai koondada ühishuvi – seada Vabadussõtta minekueesmärgiks võimalus saada oma pere elatamiseks ja talu rajamiseksmaad ning vabaneda mõisnike ikkest. Veel tagantjärele naudin meietoonaste riigijuhtide suurt tarkust ja võimekust leida eesti rahva jaoksüles see ERAHUVI, mis oli summeeritav ühiskonna ÜHISHUVIKS,mis kogu rahva liitis ja Vabadussõja võiduni viis.

Järelikult, kui soovitakse saada mingis organisatsioonis üheskoosparimaid tulemusi, peab kõigepealt üles leidma kõikide üritusesosalejate erahuvi ja seejärel koondama üheks ühishuviks. Selleleasjaolule juhib tähelepanu ka teoloogiaprofessor Toomas Paul, kellearvates tekivad inimestel emotsionaalsed sidemed mis tahes teisterühmadega, kui nad tunnetavad, et nende huvid langevad kokku sellerühma liikmete huvidega (Paul 2003, lk 9). Inimene on ka tema veen-dumuse kohaselt erakordselt kooselu armastav liik, kariloom. Samasei ole meid aretatud rühma nimel ennast ohverdama, vaid rühmaoma huvides ära kasutama.

Omakasule suunatud käitumine on olnud omane inimestele kogueksistentsi vältel. Tuhatkond aastat tagasi tegutsesid ka Eesti alalelavad inimesed mõneti röövloomadena. Kogunedes küladesse(karjadesse), püüti esialgu hankida elatusvahendeid ühiselt kohapeal(alemaaviljelus, kalastamine, küttimine). Samal ajal olid aga üsnatavalised ühised röövretked teistesse asustatud piirkondadesse.Loomulikult langeti vahel ka ise rüüstete ohvriks. Mõnes mõttes hoid-sid vastastikused röövretked ka kogukonnad elujõulisemad. Tekkis

130

kollektiivkaitse – kindluste ehitamine, relvade valmistamine jms.Sugulusabieludest tulenenud negatiivset mõju küla vaimuelule(järglased olid nõrgamõistuslikud) leevendati teistest hõimudest jarahvusgruppidest röövitud tüdrukutele ja naistele laste soetamisega.

4.7. Inimese irdumine loodusest

26. detsembril 2004 Aasia, Aafrika ja Okeaania saarestiku ranniku-alasid rünnanud tsunami (merepõhjavärina või vulkaanipurske tõttutekkinud hiidlaine) põhjustas ca 200 000 inimese hukkumise. Hiid-laine tekkimise epitsenter asus sügaval merepõhjas mitmesaja kilo-meetri kaugusel rannikust. Tsunami tulekut ja mõju prognoositi vägalühiajaliselt ette. Kahjuks ei jõudnud informatsioon ja hoiatused õigeksajaks kohale ning järgnesid suured inimkaotused. Huvipakkuvaks oliseejuures asjaolu, et katastroofipiirkonnast ei leitud peale inimestelaipade aga ühtki piirkonnas elanud vabalt liikunud looma laipa.Tagantjärele olukorda analüüsides täheldati mõned päevad ennetsunami teket loomade hulgas ebatavalist käitumist, millele ei osatudreageerida (Kuidas loomad …. 2006). Näiteks turiste transportivadelevandid ei kuuletunud enam ajajatele ja viisid nende seljas olevadturistid rannikualalt kõrgematele aladele. Külas vabalt ringi uidanudsead olid ühtäkki kadunud. Vabalt elanud ahvid läksid samuti 4-5päeva enne tsunamit ära ja tulid tagasi alles 15 päeva pärast. Samutiolnud väga ärevil linnud ning ka koerad, kes nagu aimanud halba.

Tagantjärele viidi läbi tsunami piirkonna elanike hulgas mitmeidküsitlusi. Selgus, et loomad, linnud ja kalad tunnetasid katastroofitulekut. Kalad hüppasid veest välja ja koondusid ranna ligidusse.Delfiinid ujusid paatide kõrval ja otsekui püüdsid inimestele märkuanda, et tulemas on tõsine oht – põgenege! Kanad lendasid puudeotsa ja tegid enneolematult kõva lärmi. Ühe hotelli katusel olev koer olitund aega enne tsunamit lausa marus jne. Ainukene „loom”, kes midagi eitundnud ja midagi ei aimanud, oli inimene. Siiski oli ka väike erand.Ühel saarekesel elav põlisrahvas suutis tsunami eest viimasel hetkelsiiski pakku minna – nende ajalooline kogemus ütles, et kui meri oota-matult taganeb, siis järgneb sellele tohutu veevall, mis kaldaalad uputab.

131

Nüüd on teadlased hakanud looduskatastroofidele tõsist tähelepanupöörama. Mitmesuguseid varem toimunud loodusõnnetusi lähemalt uuri-des on leitud, et loomad on igal taolisel juhtumil käitunud veidralt. Kassidja koerad jooksid enne maavärinat kodunt minema. Talveunes olevadussid ronisid maavärinat ette aimates maa seest maapinnale ja käitusidrahutult. On täheldatud, et mägedes elavad mägi- ja kaljukitsed oskavadhoiduda võimsate lumelaviinide eest. Ainult harvadel juhtudel satuvad nadlaviinide alla, kusjuures on tegemist olnud mõne erilise asjaoluga. Näiteksvallandati laviin inimese poolt lõhkeaine abil (dokumentaalfilm „Toyotaesitleb: Metsik loodus. Elu mägedes ja mäenõlvadel” Kanal 2, 20.02.2005).

Eestis leidis analoogne juhtum aset 9. jaanuaril 2005 Pärnu- jaLäänemaal. Merevesi tõusis tormiga kiiresti kuni kolm meetrit üle nor-maalse tasapinna ja põhjustas ranna-aladel ulatusliku üleujutuse. Koha-likud elanikud panid tähele, et metsloomad ja -linnud suutsid õigel ajaltormi ja üleujutuse eest pakku minna. Kindlasti oleksid eluga pääsenudka kariloomad (lambad), kui nad oleksid lautadest välja saanud.

Arvatakse, et loomadel on mingi inimesele tundmatu kuues meel,mis neid ohust ette hoiatab. Seda ei saavat seletada tuntud füüsikalis-keemiliste nähtustega. Kaasaegsed ülitäpsed seismograafid ja kiirgus-mõõtjad on suutelised fikseerima ka väikseimad maakoorevõbinad ja-värinad ning kiirguse muutused, mida inimene pole suuteline tajuma.

Loomad seevastu muutusid ärevaks ka sellisteljuhtudel, kui seismograafid midagi ei fikseeri-nud. Arvatakse, et juba lähiajal töötatakse

välja spetsiaalne looduskatastroofi-de lähenemise hoiatussüsteem,mis põhineb loomade, lindude jakalade käitumisel.

Tuleb välja, et inimene on pea ainukeliik – olend, kes ei suuda loodus-

katastroofide tulekut tajuda. Kas on põhjustsivilisatsioonis ja inimese võõrdumisesloodusest?

132

Vahemärkus: Siinkohal meenus üks anekdoot, millel võib isegimõte sees olla. Üks mees ütles teisele, et tänavune talv tuleb vägakülm. Teine küsis vastu, et kust sa seda tead. Esimene vastas – makäisin taigas ja nägin, et t çsuktçsi tegi puid. Kui tuleks soe talv, siistçsuktçsi ei näeks küttepuude tegemisega vaeva.

Mitmed loodusrahvad, kes ei kasuta täppismõõteriistu, oskavadküllaltki hästi ilma ennustada. Samuti teame, et ka Eesti alal on vana-rahvas ilma ja loodusõnnetusi suutnud ennustada mitmete ainultnendele teadaolevate loodusmärkide järgi (seapõrnad, kasepahad jne).Sageli ei osata isegi täpselt seletada, millised märgid õnnetuseleviitavad – aga ometi neid tajutakse. Küsimus on selles, et loodus-rütmide järgi elav inimene mõistab loodust paremini ja kindlasti erinevalttema urbaniseerunud liigikaaslasest. Tundub, et siinkohal on teadlastelveel palju uurida, milles seisneb loomade, lindude ja loodusrahvastevõime looduses toimuvaid protsesse ette näha ning kas ja kuidasneid võimeid oleks võimalik taastada.

133

4.8. „Õnnelik Euroopa”

Jeremy Rifkini arvates on oluline vahe demokraatliku Euroopa jaAmeerika Ühendriikide vahel. Küsimus on suhtumises. Tema arvatestõstavad ameeriklased esikohale üksikisiku edu ja eurooplasedseavad sellele vastu kollektiivse heaolu (Rifkin, 2004). Selline suhtu-mine on põhjustatud ilmselt erinevatest elamistingimustest. Kuieurooplased Ameerikasse rändasid, sõltus iga sisserännanu elu jasaatus ainult temast endast. Ta ei saanud loota kellegi abile ega kaühiskonna toetusele. Viimast polnud lihtsalt veel välja kujunenud.Selline suhtumine olevat prevaleeriv veel tänapäevalgi. Saavutatu olitema isiklik teene ja kahtlemata suurendas see ka iseteadlikkust ningsõltumatust.

Eurooplane pole aga kunagi sattunud olukorda, kus ta peab ainultoma jõu ja mõistusega olukorrast välja tulema. Ikka leidub keegi, keshädalist aitab. Aegade jooksul on Euroopa kogenud ja tunda saanudühistegevuse tulemuslikkust ja eeliseid. Juba tihedalt asustatud küladja linnad eeldasid orienteeritust koostööle. Euroopa hoolitseb kõikideinimeste elukvaliteedi eest. See tugineb sotsiaalsele sidususele, kõigijätkusuutlikule arengule, sotsiaalsele õiglusele ning inimestevahe-lisele koostööle.

Rifkin väidab, et ehkki ameeriklaste sissetulek ületab 28%Euroopa oma, naudib enamik eurooplasi kõrgemat elukvaliteeti. See

tõendavat, et koostöö on kasulikum ja kauge-mas perspektiivis kindlam tee õnneni kui

konkurents. Ka keskmine eluiga onEuroopas kõrgem kui Ameerikas. Tugev

sotsiaalne võrgustik hoiab äraühiskonna noorimate liikmete üksi-jäämise. Ameeriklased teevadkõige pikemaid, kuni 12-tunniseidtööpäevi ja saavad aastaskeskmiselt ainult kaks nädalattasulist puhkust. Eurooplased töö-tavad päevas seevastu kuni 8

134

tundi ning saavad vähemalt neli nädalat tasulist puhkust.Ameeriklaste sissetulek ületab eurooplase oma tervelt 28% võrra,nemad eraldavad seejuures sotsiaalkulutusteks ainult 11% sisema-janduse koguproduktist, eurooplased aga üle 26 % (Rifkin, 2004).See ei tee ameeriklasi õnnelikemaks. Rifkini järgi: „Ameeriklasedelavad selleks, et töötada, eurooplased töötavad selleks, et elada.”Inimkonda ei vii õnneni mitte üksteist tappev konkurents, kusühe võit tähendab konkurendi surma, vaid vastastikune koostöö– ühistegevus, mis tagab kõigile edu ja turvalise keskkonna. Jamis peamine, väldib ühtede rikastumist ja heaolu teiste arvel.

USAs sündinud ja õppinud Jeremy Rifkin on juba 20 aastat nõus-tanud Euroopa riigijuhte, erakondi ja ettevõtteid ning aidanud korral-dada kampaaniaid keskkonna ja sotsiaalse õigluse heaks. Ta oliEuroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi nõustaja. Seega on takindlasti inimene, kelle arvamust tuleb aktsepteerida. Ilmselt peaksimeka meie, eestlased, kui tahame olla eurooplased, ühinema euroopa-liku mõttelaadiga ja vabanema Ameerikat ning ameeriklaste elulaadiülistavatest ja järgima kutsuvatest loosungitest.

135

KOKKUVÕTE

Käesoleva töö algul püstitasime hüpoteesi, et ühistegevus ei oleinimeste välja mõeldud teadlik tegevus, samuti ei õppinud inimesedseda loodusest ega ka teistelt inimestelt. Geenivalikuteooriale tugi-nedes selgitasime, et ühistegevus on inimesele kui mõistusegaloomaliigile igiomane tegevus juba iidsetest aegadest saadik. Ühis-tegevus ei sündinud mitte inimese teadliku tegevuse tulemusena,vaid on meie loomuse koostisosa. Samuti selgus, et inimesi ei kihutakoostööle mitte teadlikult korraldatud tegevus, vaid geenide käsudelada ja paljuneda.

Tõdesime, et ka looduses toimetavad geenid üheskoos. Kusjuuresüks või teine rakendub kindlal ja täpselt määratud ajal ning mahus.Seega on igal geenil geenide ühistus oma funktsioon. Umbes niinagu mesilastel mesilastarus või inimestel inimühiskonnas. Vastaselkorral oleks tegu organismi hälbega ja loodaks mutandid või eba-täiuslikud ühiskonnad. Ühistegevus on sügavalt loodusest lähtuvtegevus. Geeniteooria annab meile hea võimaluse ühiskonnas jalooduses toimuvaid ühistegevuslikke protsesse (karjad, parved, öko-süsteemid jms) kirjeldada ja mõista. Vastavalt sellele olemesuutelised ka ühiskonda tema kooseksisteerimises ja sümbioosismuu loodusega paremini suunama ja arendama.

Ühistuteooria aluseks on inimese looduslik-geneetilised omadu-sed koondada subjekti erahuvid kogukonna ühishuviks ja teha nendesaavutamiseks instinktiivset koostööd. Isikute ühendusele ainuomanetung organiseerida osatahte detailidest (erahuvidest) üldtahe (ühis-huvi) on ühistu loomise alustõde. See tung on instinktiivselt omanevähemal või suuremal määral kõikidele loomaliikidele. Inimese jamõnede kõrgemalt arenenud loomade puhul liitub instinktiivseletegevusele veel teadlik tegevus – tööriistade ning teadussaavutustekasutamine ja rakendamine. Ühistegevuse loomulikeks, kujunenudsubjektideks on perekond, hõim ja rahvus, mis on eristatavad kultuuri-sidemete, keele, territooriumide ja tavade alusel. Nende moodustu-mine toimub looduslik-geneetilise sunnimehhanismi tulemusena –

136

selleks et elada, tuleb koonduda karjadesse. Ühistegevuse teadlikultmoodustatud ühendusteks on külad, omavalitsused, linnad, riigid,riikidevahelised ühendused. Need on loodud inimeste poolt teadlikult,kusjuures alateadlikult on püütud järgida ka looduslik-geneetilisikoostöötegureid.

Eelneva taustal joonistuvad välja ka mõned konkreetsed lähte-seisukohad teadliku ühistegevuse arendamiseks ühiskonnas.Efektiivsemate koostöövormide leidmiseks inimühiskonna tarvis tulebeeskuju võtta puhtlooduslikest karjadest ja kolooniatest. Tundub, etmõtteainet peaks pakkuma ka kogukondade ja suurühiskondade„looduslik” käsitlus ja sellest tulenevad abinõud nende paremaks jaefektiivsemaks funktsioneerimiseks. Looduslike koosluste siseelu jajuhtimiskorraldust uurides leiame taas ka inimühiskonna jaoks sobi-vaid lahendusi. On selge, et need mõjutavad kahtlemata ka mitmeidinimeste tegevusvaldkondi. Eeskätt neid, mis on loodusliku koostööga(ühistegevusega) seotud lähemalt – majandus- ja sotsiaalteadused,seejärel meditsiin, melioratsioon, keskkond jt.

Alles paarsada aastat tagasi hakati looduslikel alustel korraldatudühistegevuse võimalusi teadlikult uurima ja suunama. Kahtlemata on150-160 aastat teadlikku ühistegevust inimühiskonna miljonitesseaastatesse kuuluva ajaloo taustal liiga lühike periood mingite järeldustetegemiseks. Teiselt poolt on ühiskonnaelu küllaltki oluliselt mõjutanudraha leiutamine ja selle kujunemine inimeste tegevust mõjutavaksvahendiks. Viimane sajand on tänu ülikiirele tehnoloogia, teaduse jatehnika arengule olnud nii planeedi Maa kui ka elava looduse jaokssuurte muudatuste sajand. Just nii suurte muudatuste sajand, ethakata tõsisemalt kui varem uuesti lahti mõtestama teadlikult korral-datud ühiskonnakorralduse aluseid ja protsesse, et seniseid arenguidlooduskesksemaks ja igavikulisemaks muuta.

Ilmselt tuleb veel kord ja põhjalikult lahti mõtestada demokraatlikuühiskonna kujunemise ja funktsioneerimise teoreetilised alused ningsotsiaal-majanduslikud aspektid. Praegu suhtub maailm rahvusriikidetugevdamisse kaheti. Ühed eelistavad suurriike väikestele rahvus-riikidele, teised peavad vajalikuks tugevdada eeskätt väikeste

137

rahvusriikide haldussuutlikkust. Loomariigis toimuvaid territooriumidevalikuid ja kolooniate moodustamise-jagunemise protsesse jälgidespeaks riikluse tugevdamisel võtma sihiks üliriikide mõjujõu vähenda-mise ja väikeste rahvusriikide tugevdamise. Üliriigid sünnitavad ühis-konnas ebastabiilsust ja põhjustavad lagunedes väga suurt kahju.Sellest lähtudes tuleks korrigeerida ka senist demokraatliku riigi juhti-mise praktikat, mis on ülesehituselt esindusdemokraatia. Tõenäoliselton stabiilsemad riigid need, kus kehtivad osalusdemokraatia põhi-mõtted ehk riigijuhtimisse on haaratud ka kodanikeühenduste esin-dused ja riigipea valimised toimuvad kõikide kodanike osavõtul.Erakondade esindusdemokraatia ja võimutäius on kahjuks veelüsnagi algeline.

Tundub, et ühiskond peab üheselt kokku leppima, mida teha raha-võimu ja valega ning kuidas elimineerida nende nähtuste ühiskonna-kahjulik mõju. Samuti tuleks lahutada religioon võimust ja jätta talleinimeste psüühikat tasakaalustav roll. Küsimus on selles, et mitteraha olemasolu, vaid selle võime sekkuda ühiskonnaelu mis taheslooduslikesse protsessidesse mõjutab neid ning annab moonutatudettekujutuse loomulikult ja looduslikult toimivast ühiskonnast. See-tõttu oleme sageli teinud valesid otsuseid ja pidanud neid ka pidevaltning suurte jõupingutustega parandama. Kui suudetakse ohjataaatomipommi levikut, siis peaks suutma ohjata ka raha võimutsemistühiskonna üle. Me ei vaja ühiskonda, kus väike kildkond omab ainu-üksi raha kaudu olulisi privileege. See ei ole humaanne ja demok-raatlik ühiskond, samuti ka mitte looduslik. See oleks julm ja jõhkerkunstlikult raha võimul baseeruv kapitalistlik ühiskond. Selle olemas-olu võib ja saab ka geeniteooriaga põhjendada. Kuid kas me ikkasellist ühiskonda tahame?

Kus siis peituvad korrastatud ühiselu allikad? Eeskätt inimesemõistuses, kus on varjul instinktiivne võime luua kui mitte täiuslikultharmoonilist ja eetilist, siis vähemalt praegusest paremat ühiselu-korraldust. Meil tuleb oma institutsioonid ümber kujundada nii, et nadlaseksid inimeses ürgselt peituvatel instinktiivsetel võimetel vallan-duda.

138

Konkreetseid retsepte ning lahendusi ühiskonna ja maailmaparandamiseks on raske välja pakkuda. Arvan, et praegusel, uuteteadmiste taustal on meie ellujäämise võimaluseks mitte kapitalistlikuturumajanduse igakülgne arendamine, vaid pigem uue ühiskonna-korra avastamine ja loomine. Kas selle aluseks on looduskapitalism,juhitav demokraatia, ökosotsiaalne turumajandus või mõni teine ühis-konnateooria, pole veel selge.

Me ei ole organiseerunud ühiskonnaks mitte ainult majanduslikelkaalutlustel, vaid seetõttu, et meil on selleks ühistööks vastavad instinktidja geenid. Tundub, et looduskesksema, humaansema ja õiglasemaarengutee leiame geenide ühistegevusest, mis on sundinud meid kõikkoonduma ja tegema isekale indiviidile kasulikku ühistööd. Oluliselkohal on ka võimalikult suurte rahvamasside objektiivne informeeriminemeie tegelikust olukorrast, aga ka reaalsetest tulevikuvõimalustest.Kuidas aga seda pidevalt muutuvas ühiskonnas teha, on omaetteküsimus. Kuna looduses eksisteerivad sundsümbioossed kooslused,peaks ka inimühiskond neid rohkem kasutama. Nii nagu mesilas-peres pannakse kõik isendid koostööle jõumehhanisme kasutades,võiks seda teha ka inimühiskonnas. Tuleks rakendada demokraatlikkeseadusi, kuid jätkem raha võim, relvad ja valed mängust välja.

Kokkuvõttes on meil täiendavaid võimalusi demokraatliku ühis-konna korraldamiseks piisavalt. Tänu viimase

aja loodusteaduslikele avastustele geeni-valikuteooria, füüsika, keemia jt vald-kondades ollakse jõudmas ka uutemajandus- ja sotsiaalteoreetilisteavastuste ning ühiskonna tõlgendus-teni. Need võivad lõppkokkuvõttesmuuta inimühiskonna tervikuna pare-maks ja kõigile vastuvõetavamaks.Võtmeks, mis meid selleni viib, onkahtlemata inimese tegevusalasid

hõlmav teadlik ja loodusseadusteletuginev ühistegevus, samuti koostöö

inimeste ja eluslooduse vahel.

139

Kasutatud ja viidatud kirjandus

Aitsam, Viio – Inimene murrab hunti. Intervjuu zooloog Aleksei Turovskiga, Maaleht nr 12(806), lk 20-21, 20.03.2003

Bradley, Michael – Salaühingute käsiraamat. Välja andnud kirjastus Sinisukk. 2005, 144 lk. (Tõlge eesti keelde teosest The Secret Societes handbook. Octopus Publishing Group Limited,2004), tõlkinud Matti Piirimaa, ISBN 9985-73-964-7

Capra, Fritjof – The Web of Life: A New Scientific Understanding ofLiving Systems. New York: Anchor, 1996

Dawkins, Richard – Jõgi Eedenist. Välja andnud Ilmamaa kirjastus,Tartu, 2000, 184 lk. (Tõlge eesti keelde väljaandest River Out ofEden. A Darwinian View of Life. Phoenix, Orion Book Ltd. HarperCollins Publishers, 1995, ISBN 1 85799 405 1, tõlkinud Aivo Lõhmus)

Dawkins, Richard – The Selfish Gene. Väljaandja Oxford University Press, 1976 Oxford

Elu mägedes ja mäenõlvadel – Toyota esitleb. Metsik loodus (Worldof Wildlife), 20. 02. 2005. (Loodusteemaliste dokumentaalfilmidesari Eesti televisioonis programmil Kanal 2)

Evolutsioon – Dokumentaalfilm 8/8, USA, 2001, ETV 30.09.2004

Fromm, Erich – Omada või olla? Väljaandja Mondo, Tallinn, 2001,200 lk. (Tõlgitud teosest To Have Or To Be, The ContnuumPublishing Company, NY, 1976, tõlkija Ilmar Pall)

Fukuyama, Francis – Suur vapustus. Inimloomus ja ühiskondlikukorra taastamine. Kirjastus Tänapäev, Tallinn, 2001, 400 lk.(Tõlgitud teosest The Great Disruption: Human Nature and theReconstruction of the Social Order, 1999, tõlkija Erki Sivonen)

140

Fukuyama, Francis – Riikluse ehitamine: valitsemine ja maailma-kord 21.sajandil. Kirjastus Tänapäev, Tallinn, 2006, 152 lk. (Tõlgitud teosest State Building: Governance, and World Order inthe 21st Century, Cornell University Press, New York, 2004, tõlkija Kait Kabun)

George, Susan – Lugano raport. Salajane. Kapitalismi säilitamisestkahekümne esimesel sajandil Susan George’i järelsõnaga. KirjastusTänapäev, Tallinn, 2000, 216 lk. (Tõlgitud teosest The LuganoReport: On Preserving Capitalism in the Twenty-first Century withan Appendix and Afterword by Susan George, tõlkija Helen Urbanik)

Goldratt, Eliyahu M., Cox Jeff – Eesmärk. Pideva arengu protsess.OÜ Fontese Kirjastus, Tartu, 1998, 424 lk. (Tõlge eesti keelde väljaandest: Goal: Process of Ongoing Improvement, ISBN 0-566-07418-4, Gower Publishing, tõlkinud Mart Trummal)

Halifman, Jossif – Mesilased, sipelgad, termiidid. Kirjastus Valgus,Tallinn, 1966 (tõlge eesti keelde teosest “Паролъ скрещенныхантенн”, Москва, 1962)

Hawken, Paul, Lovins, Amory, Lovins L. Hunter –Looduskapitalism: uue tööstusrevolutsiooni algus. KirjastusTänapäev, 2003, 490 lk (Tõlge eesti keelde väljaandest NaturalCapitalism: Creatingbthe Next Industrial Revolution, Back BayBooks, 2000, ISBN 9985-62-131-X, tõlkinud Marek Dreving)

Hint, Mati – Inglise keel ei asenda haridust. Eesti Päevaleht19.12.2005, lk 3

Hobsbawm, Eric – Äärmuste ajastu, lühike 20.sajand 1914 – 1991.Kirjastus Varrak, 2002, ISBN 9985-3-0640-6, 664 lk. (Tõlge eestikeelde Marek Laane ja Kaja Tael, teosest Age of Extremes. TheShort Twentieth Century 1914-1991, London, 1994)

Howard, Ron – A Beautiful Mind (elulooline tõsielufilm Nobeli preemia laureaadist John Nashist), USA, 2001

141

Huntington, Samuel P. – Tsivilisatsioonide kokkupõrge ja maailma-korra ümberkujunemine. OÜ Fontese Kirjastus, Tallinn, 1999, 456 lk.(Tõlgitud väljaandest The Clash of Civilizations and the Remakingof World Order, Simon & Schuster, 1996 tõlkija Mart Trummal)

Icke, David – Matrixi lapsed. (Tõlge eesti keelde teosest Children ofthe Matrix, Bridge of Love, 2002), kirjastus Matrix, 2003, 445 lk (2)

Icke, David – Mina olen mina! Ma olen vaba! (Tõlge eesti keeldeteosest I am me Iam free, The Robots Guide to Freedom), kirjastus Matrix, 2003, 208 lk (1)

Jaik, Kalev – Kaks majandusteadust. Pettus ja majandusteadus.Bookmill trükikoda, ISBN 9949-10-814-4, 2004, 312 lk

Jalakas, Mihkel – Eesti holsteini tõugu lehma vaagen ja udara kandeaparaat sünnitusabi seisukohalt. Väitekiri EMÜ raamatukogus,172 lk, Tartu, 2004

Kala, Martin – Darwinile kodaraisse? Eesti Päevaleht, 22. 11. 2005, lk 3

Kaplan, Robert D. – Tulekul on anarhia. Kirjastus Varrak, Tallinn, 2001, 172 lk. (Tõlgitud väljaandest The Coming Anarchy.Shattering the Dreams of the Post Cild War, New York, 2000, tõlkija Marek Laane)

Kaplinski, Jaan – Pessimisti mõtteid kultuuritõkestamisest. EestiPäevalehe kirjanduslisa Arkaadia nr 5/2005, 5.11.2005

Kiili, Silva – Ühistegevuse looduslik-geneetilised tegurid. Perekond ja talu kui ühistulised ühendused. Kursusetöö õppeainesÜhistegevuse alused, Tartu, 2004, 13 lk (käsikiri)

Koduloomad ja karjakasvatus muinasajast kaasajani – KoostajadLembi Lõugas, Liina Maldre, Aivar Jürgenson, Eha Järv. VäljaandjadEesti Põllumajandusülikool ja MTÜ Arheoloogiakeskus, Tallinn, 2005

142

Kliima. Kas ilm on hulluks läinud? – Dokumentaalfilm, Prantsusmaa, 2004, Eesti Televisioon, 24.01.06

Kokk, Aavo – Jätame blondi parem täitsa tähelepanuta. Eesti Päevaleht 09.11. 2005, lk 2

Korten, David C. – Maailm suurfirmade haardes. Kirjastus Tänapäev, Tallinn, 2000, 400 lk. (Tõlgitud teosest When Corporations Rule the World, Berrett-KoehlerPublishers,1995, tõlkija Merit Kiili)

Kuidas loomad katastroofe ette tajuvad? – Dokumentaalfilm, Kanal 2, 27.01.2006

Kändler, Tiit – Looduslik valik toimub ka inimese arengus, Eesti Päevaleht 06.01.2006, lk 28

Leetsar, Jaan – Ühistud, asutamine ja tegevus. Seadusedtähelepanekud, nõuanded. Maalehe raamat, Tallinn, 1996, 180 lk

Leetsar, Jaan (1) – Ühistegevuse ABC. 13 küsimust-vastustasjahuvilisele. I vihik. Välja andnud Eesti Ühistegeline Liit ja OÜ Estada, Tallinn, 1999, 51 lk

Leetsar, Jaan (2) – Ühistegevuse areng ja perioodid Eestis.Konspektiivne ülevaade. II vihik. Välja andnud Eesti Ühistegeline Liit, Tallinn, 1999, 102 lk

Leetsar, Jaan – Ühistegevuse alused ja põhimõtted XXI sajandiks.Välja andnud Eesti Ühistegeline Liit, OÜ Infotrükk, Tallinn, 2001, 78 lk

Leetsar, Jaan – Ühistegevus globaliseeruvas ühiskonnas.Vanemuise Seltsi Kirjastus, Tartu, 2003, 408 lk

Looduse salarelvad – Dokumentaalfilm, National Geographic, USA, 2003

143

Loomariigis – Väljaandja UAB IMP Baltic. Gediminas pr. 1/1-14a, LT-2001, Vilnius (kaardid 14, 81, 152, 179, 281

Lotman, Mihhail – Dawkins: intellektuaal omas mahlas. Postimees 11.11.2005, lk 17

Maahommik – Eesti Televisiooni saade, 05. märts 2005

Maaleht – Intervjuu Aleksei Turovskiga, 20.03.2003

Markoczy, L., Coldberg, J. – The virtue of human universals andcooperation. Granfield University, Bedford, 1997

Marx, Karl – Kapital I-III köide, Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 1958,1962, Tallinn

Moor, Argo – Dialoog surmaga – seosed uskumuste, suhtumiste jamoraali vahel. Kirjastus Elmatar, Tartu, 2003, 271 lk

Mägi, Arvo – Risti riik. Karvikute kroonika I. Eesti Kirjanike Kooperatiiv AB, Lund 1970, 272 lk

Norberg, Johan – Inimeste rikkus – globaalne turumajandus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2003, 286 lk (Tõlge eestikeelde teosest Till Världskapitalismens Försvar, Författaren och ABTimbro, 2001, tõlkija Kadi Luuri)

Osoon – Eesti Televisiooni saade, 29.01.2004

Paul, Toomas – Karjas on ohutum elada. Eesti Päevaleht 31.05.2003 lk 9

Paul, Toomas – Tunnetatud paratamatus. Eesti Päevaleht 14.01.2006 lk 3

Radermacher, Franz Josef – Tasakaal või häving. Ökosotsiaalneturumajandus kui üleilmse jätkusuutliku arengu võti. Eesti

144

Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2005, 216 lk (Tõlge eesti keeldeteosest Balance oder Zerstörung. Ökosoziale Marktwirtschaft alsSchlüssel zu einer weltweiten nachhaltigen Entwicklung.Ökosoziales Forum Europa, 2002, tõlkijad Tiina Koitla, Anne Ratman ja Sirje Trei)

Ridley, Matt – The Red Queen: Sex and the Evolution of HumanNature. Viking. London, 1993

Ridley, Matt – Vooruse lätted. Kirjastus Tänapäev, Tallinn, 2002,280 lk. (Tõlge eesti keelde teosest The Origins of Virtue, Viking 1996, tõlkija Lembit Liivak)

Rifkin, Jeremy – Õnnelik Euroopa. Eesti Päevaleht, 26.10.2004, lk 3

Rifkin, Jeremy – Ostame inimesi. Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri Möte. 1.03.2005, lk 15

Rifkin, Jeremy – Äärmuslik viimsepäevastsenaarium. Eesti Päevaleht 10.01.2006 lk 3

Schulze, Gerhard – Kes ma olen ja mida ma tahan. EestiPäevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri Möte, 01.03.2005, lk 12

Schöber, Peter – Kohalik omavalitsus. Tänapäevase kohalikuomavalitsuse idee. Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2003,224 lk. (Tõlgitud väljaandest Kommunale Selbstverwaltung die Ideeder modernen Gemainde. Stuttgart, Berlin, Köln: Verlag W.Kohlhammer, 1991, tõlkija Kristiina Tõnnisson)

Soros, George – Globaalse kapitalismi kriis. Avatud ühiskondaähvardavad ohud. Väljaandja VB, Tallinn 1999 332 lk (Tõlgitud väljaandest The Crisis of Global Capitalism. Open SocietyEndangered, New York, 1998, tõlkija Maarja Maasikas)

Tamm, Marek – Usudebatis tähelepanuta jäänud küsimus. Eesti Päevaleht 10.01.2006 lk 3

145

Termiitide rünnak – (L’attaque des termites), Dokumentaalfilmidesari Aegruum, Prantsusmaa, 2000 (Eesti Televisioonis 21.02.2004)

Turovski, Aleksei – Loomult loom. Kirjastus Varrak, Tallinn, 2004,204 lk

Tooby, J., Cosmides, L. – The psychological foundations of culture.Oxford University Press, 1992

Veispak, Teet – Kõik läheb müügiks. Eesti Päevaleht 19.12.2005

Wheatley, Margaret J. – Juhtimine ja loodusteadus. Korra otsingulkaootilises maailmas. OÜ Fontese Kirjastus, Tartu, 2002, 182 lk

Üldbioloogia – Õpik. Koostaja prof Juri Poljanski. Tõlge eestikeelde U. Margna, J. Kalam, T. Orav. Kirjastus Valgus, Tallinn, 1981,295 lk

ЛЛээээттссаарр,, ЯЯаанн –– Мелиоративное качество и его учет вуправлнии мелиорцией, Таллин, 1986, 194 страниц (käsikiri)

ООддуумм,, ГГ.. ООддуумм,, ЭЭ.. –– Энергетический базис человека иприроды. Москва, 1978, 380 страниц (tõlge vene keelde inglisekeelest)

146

Aitsam, ViioAntinori 83Arhipov, Andrei 29AristotelesAsch, Solomon 87Benedictus XVI 25Blackmore, Susan 75Bradley, Michael 84Buchanan, James 108Bush George W. 29, 112Capra, FritjofCosmides, L. 19Cox, Jeff 12,Crick, Francis 68Darwin, Charles 11, 27, 28Dawkins, Richard 68, 75, 117Dreving, MarekEdwards, Robert 83Friedman, MiltonFromm, Erich 20, 77Fukuyama, Francis 15, 17, 25,106George, Susan 15, 16Ghiselin, Michael 73Goldberg, J. 19,Goldratt, Eliyahu M. 12,Griffin, Harry 83Haamer, ValterHalifman, Jossif 33Hamilton, William 67Hartung, John 89Hawken, Paul 15, 22Hiibus, HugoHint, Mati 14,Hobsbawm, Eric 11, 15,

Howard, RonHuntington, Samuel P. 15, 103,106Huxley, Thomas Henry 27, 33,49Icke, David 29, 113Innocentius III 115Jaik, KalevJalakas, MihkelJohannes Paulus II 115Järv, EhaJürgenson, AivarKala, Martin 29Kalam, J.Kaplan, Robert 15, 16Kaplinski, Jaan 111Kasa, Enn 110Kerr, Warwick 78Kiili, MeritKiili, SilvaKokk, Avo 22Korten, David 15, 16,Krusealle, JüriKristus, Jeesus 114Kull, Kalevi 7,Kändler, TiitLaane, MarekLasna, Kalle 111Leesmend, Ädu 45Leetsar, JaanLiivak, LembitLing, RuthLippmaa, Endel 98Lotman, Mihhail 71Lovins, Amory 15, 22

147

ISIKUNIMEDE REGISTER

Lovins, L. Hunter 15, 22Lõhmus, AivoLõugas, LembiMaldre, LiinaMargna, U.Markoczy, L. 19Marx, Karl 20Mitri, KaiMoor, Argo 63, 75Moyzis, Robert 18Mägi, Arvo 52, 114Mänd, Raivo 7,Nash, John 22,Newton, Isaac 11,Norberg, Johan 16Odum, E 22,Odum, G 22,Orav, TPall, IlmarPalmer, Craig 89ParkinsonPaul, Toomas 111, 130Peets, Sulev 52Piirimaa, MattiPlatonPoljanski, JuriPrice, George 68Prodi, Romano 135Radermacher, Franz Josef 15,16, 20Raisma, MartaRicardo, David 20Ridley, Matt 6, 67Rifkin, Jeremy 83, 107, 134Sagan, Carl 121Say, Jean Baptiste 20,Schulze, Gerhard 21,

Schöber, Peter 128Sillakivi, KarinSivonen, ErkiSmith, Adam 20Soros, George 15, 16, 20Sõrg, MartZavos 83Tael, KajaTamm, Marek 113Tamm, T.Thatcher, Margaret 15,Tomson, EveTooby, J. 19Trummal, MartTulloc, Gordon 108Turovski, Aleksei 5, 7, 40, 88Tõnnisson, KristiinaUrbanik, HelenVärnik, RandoWalesa, Lech 115Watson, James 68Veispak, Teet 14,Wheatley, Margaret J. 12, 16Williams, Georg 67Williams, PeterWilmut, Ian 83

148

Lisa

LOOMADE JAOTAMINE NENDE ÜHISELULISEELUVIISI JÄRGI

Käesoleva tabeli koostamise aluseks on andmed, mis on toodudviieosalises kaartide kataloogis LOOMARIIGIS (väljaandja UAB IMPBaltic. Gedimino pr. 1/1 – 14a, Lt-2001, Vilnius).

Märkused:Kuna käesolev tabel on koostatud autori poolt, kes ei ole erialalt

bioloog, siis ei pretendeeri tabelis esitatu teaduslikule käsitlusele.Seega on tegemist puhtalt asjaarmastaja koostatud jaotusega, milleeesmärgiks oli loomade käitumisest mingisuguse ülevaate saamine.Raamatule on see lisatud taustmaterjalina ja võimalik, et ka edasisediskussiooni käivitamiseks. Mingi sisetunne ütleb, et kui uuridaloomade hulgas toimuvat koostööd süvitsi, siis võib selguda, etpaljudes loomade kooslustes on see palju rohkem arenenud, kui mepraegu arvame. Minu „koduvareste” käitumine seda eeldab.

Loomade nimed on esitatud kataloogis LOOMARIIGIS toodudkujul.

149