SÜSTEEMSELT JA LOKAALSELT MANUSTATUD

PENITSILLIINI RAVIEFEKTIIVSUS GRAMPOSITIIVSETESSE

MASTIIDITEKITAJATESSE

Kadri Veski

Eesti Maaülikool, VLI, Suurloomakliinik

SISSEJUHATUS

• Piimakarjakasvatus on olnud Eestis üks kesksemaid põllumajandusharusid. Lüpsikarja tervis ning piima hea kvaliteet peaks olema eesmärgiks kõigile piimatootjatele ning samuti ravimeid tootvatele ja turustavatele firmadele.

• Vaatamata laiaulatuslikele teaduslikele uurimustele ja profülaktikameetmetele on mastiit kõige enam levinud infektsioonhaigus lüpsilehmadel (Taponen ja Myllys, 1996).

• Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi andmetel on Eesti lüpsikarjades kõige sagedasemateks kliinilise mastiidi tekitajateks grampositiivsed bakterid.

• Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiite ravitakse enamasti penitsilliini preparaatidega.

• Seni ei ole aga veel uuritud ravimi manustamisviisi mõju ravi efektiivsusele kliinilise mastiidi korral.

Kliiniline mastiit

• udarapõletik, mille korral vähemalt üks järgnevalt loetletud tunnustest on kliinilisel uurimisel nähtav:

– lokaalsed sümptomid: udara paistetus, valulikkus, soojus

– üldhaigestumise tunnused: palavik, isutus, apaatia

– makroskoopilised muutused haigestunud udaraveerandi piimas: vesisus, helbed, tükid (Pyörälä, 1996).

• Kuigi kliinilist mastiiti on ravitud antibiootikumidega juba üle 50 aasta, pole tänaseni kindlat seisukohta ravi efektiivsuse kohta (Pyörälä,

2006).

• Samas on kliiniline mastiit kõige sagedasem antimikroobsete ravimite kasutamise põhjus lüpsikarjades.

Antibakteriaalne ravi

• Eesmärgiks on mastiidipatogeenide võimalikult kiire eemaldamine organismist ning seeläbi udarakoe kahjustuse vältimine.

Intramammaarne ravi

• Kõige enam kasutatakse mastiidi ravis intramammaarset ravimi manustamist.

• EELISED: antibakteriaalse aine jõudmine udarakoesse kõrgetes kontsentratsioonides ning ravimi vähene manustamiskogus (Gruet et al., 2001).

• PUUDUSED: ebaühtlane ravimi jaotumine udaras, saastumisrisk manustamisel ja ravimist põhjustatud võimalikku kudede ärritus (Gruet et al., 2001).

Parenteraalne ravi

• kasutamine on laialdaselt levinud Põhjamaades, aga selle paremust lokaalse ravi ees ei ole siiani tõestatud. (Ekman et al., 1994).

• Ravimite süsteemne manustamine mastiidi puhul on problemaatiline. On keeruline saavutada ja säilitada terapeutilist kontsentratsiooni piimas või udarakoes.

• On leitud, et süsteemne ravi on kindlalt näidustatud S.aureuse ja Str.uberise põhjustatud kliiniliste mastiitide korral.

TÖÖ EESMÄRK

• Võrrelda parenteraalselt ja intramammaarselt manustatud penitsilliini efektiivsust grampositiivsete patogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis.

MATERJAL JA METOODIKA 1

• Katse toimus kahes lüpsikarjas.

  Farm A Farm B

Pidamisviis Lõaspidamine Vabapidamine

Lehmade arv 520 350

Keskmine piimatoodang

lehma kohta 2007 a

9756 kg 8736 kg

Tõug Eesti holstein, Eesti

punane

Eesti holstein, Eesti

punane

Materjal ja metoodika 2

• Kliinilise mastiidi esmane diagnoosimine toimus lüpsi ajal lüpsjate või farmi loomaarsti poolt.

• Kliiniliseks mastiidiks loeti olukord, kui piima välimus oli muutunud, udaraveerand oli turses või lehmal esines üldseisundi muutusi.

• Pärast haiguse diagnoosimist ja enne ravi alustamist võeti haigestunud udaraveerandist piimaproov.

• Esmane ravivalik tehti vastavalt lehma identifitseerimise numbrile

Valikukriteerium Ravim Manustamise viis ja intervall

Lehma ID number on paarisarv

Penovet vet 300 mg/ml

20 mg (20000 IU) /kg kehamassi kohta 1 kord päevas parenteraalselt 5 päeva järjest

(prokaiinpenitsilliin G)

 

Lehma ID number on paaritu arv

Carepen 600 mg, Vetcare Oy

1 originaal, 1 kord päevas intramammaarselt 5 päeva järjest(prokaiin penitsilliin

G)

Materjal ja metoodika 3

• Penitsilliiniresistentne stafülokokk - kloksatsilliin (Wedeclox, 50 mg/ml, WDT/ Vetcare Oy ) üks originaal IMM; üks kord päevas 5 päeva.

• Ravi muudeti ka gramnegatiivsete bakterite isoleerimisel.

• Kolimastiit - Enrobioflox (enrofloksatsiin) või Cobactan 2,5% (tsefkinoom)süstelahus. Üks kord päevas kolm päeva.

• Toetav ravi - mittesteroidsed põletikuvastased ravimid ja vedelikteraapia

• Kortikosteroidide kasutamine oli keelatud.

• Piimaproovide esmane bakterioloogiline uurimine toimus Eesti Maaülikooli Loomakliiniku laboratooriumis.

• Uuringu eesmärgiks oli esmase haigustekitaja määramine ning penitsilliinile resistentsete stafülokokkide leidmine

• Esimene kontrollproov võeti 3 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Võimalikud muutused udaraveerandis registreeriti.

• Teine kontrollproov võeti 4 nädala (+/- 2päeva) möödudes ravi alustamisest. Hinnati udaraveerandi kliinilist paranemist.

• Proovid transporditi 3 kuu jooksul Helsinki Ülikooli Saari kliinikusse, kus toimus lõplik bakterioloogiline uuring.

Piimaproov

37 °C vähemalt 12 tundi

Lima ei tekiG+ bakterid Tekib lima,

G- bakterid

5% KOH test

Katalaasitest, 3% vesinikperoksiidiga

Vahu teke, stafülokokid

Vahtu ei teki, sterptokokid

Mikroskoopia

Nitrotsefiinitest

Pen.resistentne Pen.tundlik

Mikroskoopia

Materjal ja metoodika 4

Mastiit loeti pärast esialgset ravi kliiniliselt tervistunuks, kui pärast ravikuuri lõppu ei esinenud kliinilise mastiidi tunnuseid. Kui ravi pikendati, muudeti, veerand jäeti kinni või loom praagiti, loeti esialgne ravi ebaõnnestunuks.

• Bakterioloogiliselt tervistunuks loeti lehm siis, kui kontrollproovides ei esinenud enam algset patogeeni. Ühes või mõlemas kontrollproovis esineva sama patogeeni olemasolu korral ei loetud looma bakterioloogiliselt tervistunuks.

TULEMUSED 1

• Kokku uuriti katseperioodi jooksul 206 piimaproovi, millest 100 proovi oli võetud enne ravi alustamist. Esimesi kontrollproove kogunes 75 ja teisi 31.

• Kokku isoleeriti katseperioodi jooksul 11 erinevat mastiidipatogeeni.

Kliinilise mastiidi bakterioloogilise uuringu tulemused

kahes erinevas farmis enne ravi alustamist

05

101520253035

% te

kita

jate

st

Farm A

FarmB

Ravi efektiivsus

• Intramammaarne ravi penitsilliiniga oli efektiivsem grampositiivsete mastiidipatogeenide põhjustatud kliiniliste mastiitide ravis, kliiniliselt tervistus 85 % (n=24) ravitud udaraveeranditest.

• Süsteemse penitsilliiniravi korral oli tervistumine 54,2 % (n= 20)

• Logistilise regressioonimudeli põhjal oli see erinevus statistiliselt oluline.

• Ravi šansside suhe (OR) oli 7,0

Tekitaja A- Penovet IM

B-Carepen IMM

C-Wedeclox IMM

D-Cobactan IM

E- Enrobioflox IM

Str. uberis 9 (55,6)* 8 (75)*     3 (100)

Str. agalactiae 7 (57,1)* 3 (100)*      

Str.dysgalactiae 4 (50)* 2 (100)*   1 (100)  

Str. suis 1 (0)* 2 (50)*      

S. aureus (pen. tundlik)

2 (50)* 4 (100)*   2 (50)  

S.aureus (pen. resistentne)

    6 (50)    

KNS 1 (100)* 1 (100)*      

E. coli 5 (60) 6 (50) 1 (100) 3 (100) 6 (66,7)

Segakasv 2 (100) 1 (100)      

Kasvuta 6 (83,3) 5 (60)   3 (100) 3 (100)

• * statistilises mudelis kasutatud andmed penitsilliini

süsteemse ja paikse ravi efektiivsuse hindamiseks

grampositiivsete bakterite põhjustatud kliiniliste

mastiitide korral (A; n = 24 ja B; n = 20).

Järeldused

• Kui farmis domineerivad enam nakkuslikud mastiidipatogeenid, on keskkondlike mastiiditekitajate osakaal selles farmis võrdlemisi madal.

• Bakterioloogilise leiuta proove võib seostada E.coli infektsioonide esinemisega farmis.

• Grampositiivsete patogeenide põhjustatud mastiitide ravis on intramammaarne penitsilliini manustamine võrreldes süsteemse raviga efektiivsem.

JÄRELDUSED• Str.agalactiae ja Str.dysgalactiae mastiidi raviks sobib ainult

intramammaarne ning Str.uberis mastiidi korral nii süsteemne kui ka intramammaarne ravimite manustamine.

• Olenemata manustatud ravimist oli E.coli põhjustatud kliinilise mastiidi tervistumine 50-60%, seega lehma tervistumine kolimastiidi korral ei sõltu antibiootikumiravist.

Tänan tähelepanu eest!