1

MUINSUSKAITSEAMETI EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE KOOSSEISU,

PIIRIDE JA NIMETUSE MUUTMISEKS

Koostaja: Triin Talk

Ametikoht: ehitismälestiste peainspektor

Aasta: 2013

2

Sisu 1. ÜLDANDMED .................................................................................................................................................... 3

2. PÕHJENDUS MÄLESTISE KOOSSEISU, PIIRIDE JA NIMETUSE MUUTMISE KOHTA .......................... 3

2.1. Mälestise koosseisu muutmine .......................................................................................................................... 4

3. ROCCA AL MARE SUVEMÕIS ............................................................................................................................ 6

3.1. Rocca al Mare suvemõisakompleksi väärtused.................................................................................................. 7

3.2. Ettepanek Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja eraldi mälestiseks tunnistamiseks ja kaitsevööndi

moodustamiseks ..................................................................................................................................................... 10

4. LIBERTY SUVEMÕIS2 ........................................................................................................................................ 11

4.1. Liberty suvemõisakompleksi väärtused ........................................................................................................... 12

4.2. Ettepanek Rocca al Mare suvemõisa kolme hoone eraldi mälestisteks tunnistamiseks ja kaitsevööndi

moodustamiseks ..................................................................................................................................................... 19

4.2.1. Egon Kochi suvila ..................................................................................................................................... 19

4.2.2. Egbert Kochi suvila ................................................................................................................................... 20

4.2.3. Daheimi maja ............................................................................................................................................ 20

5. MENETLUSE KÄIK.............................................................................................................................................. 21

5.1. Ettepaneku tegemine ja kirjavahetus mälestise valdajaga. ............................................................................... 21

5.2. Eksperdihinnangu koostamine. ........................................................................................................................ 21

5.3. Muinsuskaitse Nõukogu otsus. ........................................................................................................................ 21

5.4. Esimene Ministeeriumisse saadetud eelnõu. .................................................................................................... 22

6. LISAD .................................................................................................................................................................... 23

LISA 1 – TLPA aadressikorraldaja kiri krundipiiride kohta LISA 2 – Eesti Vabaõhumuuseumi taotlus LISA 3 – Muinsuskaitseameti vastus taotlusele LISA 4 – Eesti vabaõhumuuseumi kiri koos museaalide nimekirjaga LISA 5 – Väljavõte Muinsuskaitse Nõukogu otsusest LISA 6 – teavituskiri Eesti Vabaõhumuuseumile koos vastusega LISA 7 – teavituskiri Riigi Kinnisvara ASile ja Presidendi kantseleile

LISA 8 – arvamuse küsimine Tallinna Kultuuriväärtuste ametilt

3

1. ÜLDANDMED Nimetus: Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja "Liberty"

suvemõisa hooned, 1699.a., 18.-20. saj

Aadress: Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 8, 10 ja 12

Rajamisaeg: 17saj-20. Saj

Reg. nr: 3130

Omandivorm: kõikide kruntide omanik on Eesti Vabariik

2. PÕHJENDUS MÄLESTISE KOOSSEISU, PIIRIDE JA NIMETUSE MUUTMISE KOHTA

Mälestise „Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja "Liberty"

suvemõisa hooned, 1699.a., 18.-20.saj“ koosseisu muudetakse seetõttu, et muuseumi

eksponaathooned on võetud arvele museaalidena. Eksponaathoonete säilitamine ja

hooldamine on tagatud museaalidena, nende topeltkaitse museaalide ja mälestistena ei ole

vajalik.

Mälestise koosseisu muutmise aluseks museaalide mälestiseks olemise lõpetamise osas on

Vabariigi Valitsuse 10.09.2002.a. määrus nr 286 Kultuurimälestiseks tunnistamise ja

kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord § 5

lõige 1 punkt 4, mis sätestab asja mälestiseks olemise lõpetamise, kui asi on museaal „Muuseumiseaduse“ tähenduses. Mälestise „Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja "Liberty"

suvemõisa hooned, 1699.a., 18.-20.saj“ koosseisus olevate, käesolevaga kaitse alt

vabastatavate museaalide nimekiri on lisas 4.

Seoses museaalide ja muuseumi maa-ala mälestiseks olemise lõpetamisega on vältimatu

täpsustada allesjäävate mälestiste nimetused, koosseis ja piirid. Vastavalt Vabariigi Valitsuse

10.09.2002.a. määrus nr 286 Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise

lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord § 5¹ (3) tehakse seda

Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu ja ettepaneku alusel.

Kui mälestise koosseisust arvata välja kõik eksponaathooned ja nende alla jääv maa-ala,

jäävad mälestise koosseisu edaspidi ainult Liberty suvemõisa ja Rocca-al-Mare suvemõisa

hooned.

Kaalutud on võimalust jätta Liberty suvemõis ja Rocca-al-Mare suvemõis üheks mälestiseks

ühise kaitsevööndiga, kuid sel juhul jääks kaitsevööndisse hulgaliselt eksponaathooneid,

millel ehitustegevuse reguleerimist ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks. Tegu on kahe eraldi

suvilakompleksiga, mille vaheline vahemaa on ligi pool kilomeetrit – seega ei ole kahe

hoonekompleksi ühise nime ja numbri alla jätmine mõistlik.

4

Samuti on kaalutud võimalust moodustada suvemõisate hoonetest kaks eraldi

registrinumbriga kompleksmälestist (kolmest hoonest koosnev Rocca al Mare

suvemõisakompleks ja kaheksast hoonest koosneb Liberty suvemõisakompleks.) Samas on

kompleksidesse kuuluvate abihoonete ja lihtsamate suvilahoonete mälestise koosseisus

kaitsmise vajadus küsitav. Tegu on pigem kompleksi struktuurielementidega, mille

säilitamine on küll oluline, kuid millel eraldivõetuna puuduvad mälestise tunnused ning

puudub ka vajadus nende restaureerimisel rakendada mälestistele kehtivaid nõudeid.

Seetõttu on otstarbekas jätta mälestisteks komplekside kõige väärtuslikumad hooned,

ning ülejäänud hoonestus haarata kaitsevööndisse kui kompleksi struktuurielemendid.

Kuna suvilakompleksid on juba niikuinii mälestise alal, ei teki muudatusest ala omanikule ega

valdajatele mingeid lisakohustusi. Vastupidi: enamusel maa-alast riikliku kaitse kadumisega

omaniku kitsendused vähenevad. Seega ei ole vaja viia läbi suvilakomplekside mälestiseks

tunnistamise menetlust, vaid muudatused on teostatavad läbi mälestise koosseisu, piiride ja

nimetuse muutmise.

Mälestise koosseisu, piiride ja nimetuse muutmisel jääb endiselt kehtima 05.04.2012.a.

kehtestatud detailplaneering „Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12 kinnistute ning lähiala

detailplaneering.“ Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek Rocca-al-Mare ja Liberty

suvemõisatele kaitsevööndite moodustamiseks, mis on eksperdihinnangu koostamisel aluseks

võetud.

2.1. Mälestise koosseisu muutmine Mälestis „Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja "Liberty"

suvemõisa hooned, 1699.a., 18.-20.saj“ on tunnistatud mälestiseks Kultuuriministri 30.

Augusti 1996.a. määrusega nr 10.

Väljavõte määrusest:

470 Vabaõhumuuseumi tee 12

Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned,

-rajatised, maa-ala ja "Liberty" suvemõisa

hooned, 1699, 18.-20. saj. 156

1996.a. mälestiseks tunnistatud maa-ala ulatuseks oli toonane Vabaõhumuuseumi tee 12

krunt.

Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise ameti Geodeesia- ja kartograafia osakonna

aadressikorraldaja vastusele päringule (LISA 1) on praegused Vabaõhumuuseumi tee 8, 10 ja

12 katastriüksused tekkinud 11.01.1999.a. Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistu jagamise

tulemusena.

Seega hõlmab mälestis praeguseid Vabaõhumuuseumi tee 8, 10 ja 12 krunte.

5

Joonis 1. Punase joonega on märgitud Vabaõhumuuseumi tee 12 krunt sellisena, nagu see oli 1996.a. Kogu see ala kuulub praegu mälestise koosseisu. Kollaste joontega on märgitud praegune krundijaotus vastavalt Maa-ameti kaardile.

Mälestise koosseisust arvatakse välja kogu Eesti vabaõhumuuseumi eksponaathoonete ala.

Samuti arvatakse mälestise koosseisust välja praegune Vabaõhumuuseumi tee 8 krunt, kuna

sellel ei asu ühtegi ajaloolist hoonet, vaid uus koolimaja.

Mälestise koosseisu jäävad edaspidi ainult Liberty ja Rocca-al-Mare suvemõisakompleksides

mälestise tunnustele vastavad hooned. Suvemõisakomplekside asukohad on näidatud

skemaatiliselt joonisel 2.

6

Joonis 2. Rocca-al-Mare ja Liberty suvemõisa hoonestuse asukohad Eesti vabaõhumuuseumi territooriumil.

3. ROCCA AL MARE SUVEMÕIS

Rocca al Mare suvitusmõisa rajas 1863. aastal Tallinna tollane linnapea parun Arthur Girard

de Soucanton (1813 – 1884) Haabersti linnamõisa maadele.

19. Saj II poolel ehitati kõrge kivivundamendiga 12 eluruumiga ning vannitoa jt

kõrvalruumidega puitsuvila. Selle nn Suure maja ja teiste siinsete puitsuvilate arhitektiks

võis Helmi Üpruse arvates olla tollane viljakas arhitekt Rudolf Knüpffer (1831-1900). Suvila

juurde kuulus rida kõrvalhooneid: viie hobuse tall tõllakuuri ja kutsari korteriga, jääkelder

juurdeehitatud teenijatetoaga, laut lehmadele ja veidi eemal aedniku maja. Praeguse Aarte talu

eksponaathoonetest kagusse jääv Suur maja koos oma abihoonetega on hävinud.

Aarte talu kohal paiknes väikesemahuline von Lampede suvila, mis on samuti hävinud.

1870. aastal ehitati ühe vana taluhoone palkidest A. Girard de Soucantoni pojale Etienne´ile

pulmadeks kahekorruseline ringrõduga Šveitsi stiilis maja, mille juurde lisandus 5

kõrvalhoonet. Hoone on hästi säilinud ja muuseumis kasutusel administratiivhoonena.

1872.a abiellus A. Girard de Soucanton´i tütar Helene doktor Eugen von Nottbeckiga. Neile

ehitati pulmadeks väiksem nn Nottbecki maja praeguse Sutlepa kabeli vastu üle tee. Hoone

on hävinud.

1870. aastatesse jääb ka siinse vaatamisväärsuse Via Appia pargitee rajamine, kus pika

metsatee ääres võis näha dominiiklaste Katariina kloostrist põranda alt leitud raidkive ja vanu

raidkive E. von Nottbecki kogust. Via Appia raidkivid said olulisi kannatusi II maailmasõjas,

vähesed säilinud fragmendid asuvad hetkel Tallinna Linnamuuseumi kogudes.

1885-86 a. ehitati Šveitsi maja taha suvila Etienne Girard de Soucanton´i ämmale

admiraliproua Tobiesenile. Hoone lammutati 1970. aastate alguses.

1901.a peale A. Girard de Soucanton´i abikaasa surma läks mõis poeg Etienne ´i valdusse.

1 Allikatena kasutatud Eesti Vabaõhumuuseumi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi (koostaja Joosep Metslang

2007/2008.a.) ning raamatut „Suvemõisad Rocca al Mare ja Liberty“ Eesti vabaõhumuuseum 2013.a.

7

Tema lasi ühele naiseõele alates 1896. aastast ehitada mitmes järgus väikese

Mechmershauseni suvila, milles praegu on muuseumi konservaatorite tööruumid. Teisele

õele valmis 1901.a. Hagemeisteri suvila, praegune 1. fondihoidla.

Iseseisvunud Eestis kasutati suvemõisat edasi, hooneid kasutati pansionaadina ja üüriti

suvitajatele. Suvemõisa elanikud lahkusid Eestist 1939. aastal. 1940. a. kuulutati Rocca al

Mare Nõukogude Liidu riigipiiri alaks. Peale II maailmasõda kasutati allesjäänud hooneid

numbritehase tööliste elamutena ja Šveitsi maja lasteaia suvebaasina.

1957. a. eraldati territoorium loodavale vabaõhumuuseumile.

3.1. Rocca al Mare suvemõisakompleksi väärtused

1. Ainulaadne osaliselt säilinud suvemõisa kompleks Tallinnas. Hoonekompleks on

Haabersti linnaosa üks vanimaid arhitektuuri näiteid.

2. Oluline 19.- 20. sajandite sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Suvemõis oli

ajalooline linnaelanike pansionilaadne suvitamise koht ning majandusüksus, kus peeti

aiamaad ning varuti küttepuid.

3. Seotud de Soucanton’ide, von Nottbeckide, Tobiesenite ja von Lampede baltisaksa

perekondade ajalooga.

4. Säilinud ajaloolised hooned: Šveitsi maja, Mechmershauseni suvila ja Hagemeisteri

suvila. Kolm hoonet moodustavad arhitektuurilise ansambli.

a. Šveitsi maja (vt joonis 3) on Tallinnas ja Eestis ainulaadne nn šveitsi stiilis

palkhoone, mida iseloomustab sümmeetria ja avaruse taotlus. Konstruktsiooni

materjalikasutus on meisterlik, elegantne palgikäsitlus varamise ja

puhasnurkade juures. Šveitsi stiili rõhutab seinapinnast dekoratiivse profiiliga

käppadele toetatud murispuu ning rõhutatult pikkade räästastega viilkatus.

Seinapindu iseloomustab rohke puitdekoori kasutus. Kindlasti tuleb taastada I

ja II korruse vahel olnud ringrõdu.

b. Hagemeisteri suvila (vt joonis 4) on lihtsa fassaadiga ühekorruseline

viilkatusega hoone, mille fassaadi liigendavad rõht- ja püstlaudis ning

aknaluugid.

c. Mechmershauseni suvila (vt joonis 5) on rikkaliku fassaadiga madala

viilkatusega ühekordne prussidest sõrestikkonstruktsioonis hoone. Fassaadi

liigendavad rõht- ja püstlaudis, avarad aknad ja veranda.

Joonis 3. Šveitsi maja. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

8

Joonis 4. Hagemeisteri suvila. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Joonis 5. Mechmershauseni suvila. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Rocca al Mare suvilakompleksi kõige väärtuslikum hoone on Šveitsi maja, mis on säilinud

hoonetest kõige vanem, arhitektuurselt eripäraseim ja materjalikasutuselt meisterlikem.

Šveitsi maja vastab mälestise tunnusele oma meisterliku materjalikasutuse ja erakordsuse

tõttu Eesti kontekstis.

Hagemeisteri suvila ja Mechmershauseni suvila on lihtsamad 19.-20. saj vahetuse ajast pärit

suvilahooned, mille säilitamine kompleksi osadena on küll oluline, kuid mälestise tunnustele

need ei vasta.

Joonis 6. Rocca-al-Mare suvemõisakompleksi plaan.

9

10

3.2. Ettepanek Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja eraldi mälestiseks tunnistamiseks ja kaitsevööndi moodustamiseks

Kehtivas detailplaneeringus on kõik kolm väärtuslikku Rocca al Mare suvilakompleksi hoonet

märgitud mälestistena, on tehtud kaitsevööndi ettepanek ja antud hoonestusõigus uute hoonete

lisamiseks kaitsevööndisse arvestades kaitsealuste hoonete vaadeldavust ja mastaape.

Eksperdihinnanguga tehakse ettepanek jätta Rocca al Mare suvemõisakompleksis ainult

üks hoone mälestiseks (Šveitsi maja) ja moodustada selle ümber kaitsevöönd vastavalt

detailplaneeringus määratule. Kaitsevööndisse jäävad väärtuslike

struktuurielementidena Hagemeisteri suvila ja Mechmershauseni suvila.

Joonis 7. Rocca-al-Mare suvemõisa hooned ja kaitsevöönd. Šveitsi maja, mälestis, on märgitud punase kontuuriga, kaitsevöönd punase punktiiriga. Joonise põhjana on kasutatud väljavõtet kehtivast detailplaneeringust.

Ettepanek mälestise nimetuse kohta: Rocca al Mare suvemõisa Šveitsi maja

Asukoht: Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 12, koordinaadid X: 6588781 Y: 536269

Ettepanek mälestise liigi kohta: ehitismälestis

Ettepanek kaitsevööndi kohta: kaitsevöönd määrata vastavalt kehtivas detailplaneeringus

tehtud kaitsevööndi ettepanekule (joonis 7.) Kaitsevööndisse kuulub kaks säilitatavat

väärtuslikku hoonet, Hagemeisteri suvila ja Mechmershauseni suvila.

11

Mälestise tunnused: Eestis ainulaadne ja meisterliku materjalikäsitlusega nn šveitsi stiilis

palkhoone. Hoone kuulub ajaloolisesse Rocca al Mare suvemõisakompleksi, mille

rajas Girard de Soucanton´ide perekond 19. sajandil.

Mälestise kirjeldus: Hoone on ehitatud 1870. aastal ühe vana taluhoone palkidest Arthur

Girard de Soucanton´i pojale Etienne´ile pulmadeks. See on esinduslik kahekorruseline

Šveitsi stiilis rõhtpalkidest maja, mille juurde kuulus 5 kõrvalhoonet. Villa esimese ja teise

korruse vahel olnud ringrõdu on hävinud, muus osas on hoone säilinud algsel kujul.

Hoonet iseloomustab sümmeetria ja avaruse taotlus. Konstruktsiooni materjalikasutus on

meisterlik, elegantne palgikäsitlus varamise ja puhasnurkade juures. Šveitsi stiili rõhutab

seinapinnast dekoratiivse profiiliga käppadele toetatud murispuu ning rõhutatult pikkade

räästastega viilkatus. Seinapindu iseloomustab rohke puitdekoori kasutus.

4. LIBERTY SUVEMÕIS2

Liberty suvemõis on esimest korda märgitud 1783. aastast pärinevale kaardile, von Lampede

ja Rocca al Mare suvemõisad järgnesid aastakümneid hiljem. Esimene puust väike

mansardkorrusega suvemaja Grillental, mida pidasid kümme poissmeest, oli perepärimuse

järgi olemas juba 1771. aastast. Koha ostis 1781. a. Carl Friedrich von Strahlborn, kes nimetas

valduse Liberty’ks.

C.F. von Strahlborn lasi 1798. a. ehitada edaspidi Vana-Libertyks nimetatud

pooleteisekorruselise puitvoodriga palkhoone, tüüpilise 18. saj. lõpu barokse elumaja. Halva

seisukorra tõttu lõpetati selle mälestiseks olemine 2006.a. ja hoone lammutati 2007.a.

tingimusel, et see tulevikus taastatakse.

Vana-Liberty suvekodu kõrvale ehitati tänaseni säilinud jääkelder. Enne 1849. aastat valmis

ka Liberty teenijatemaja, mida on hiljem hakatud kutsuma ka majahoidja elamuks. See on

koos pesuköögiga samuti säilinud.

C. F. Strahlborn pärandas mõisa tütrele, kes abiellus 1822 a. raehärra Alexander Gustav

Kochiga. 1939. a. baltisakslaste Eestist lahkumiseni kuulus territoorium Koch´ide perele.

1865. a. püstitas A. G. Koch oma tütardele Daheimiks kutsutud ühekorruselise katusekorruse

ja verandaga suvila, mida muudeti veidi 1930ndail aastail. Selle kõrvale ehitati 1865-1873

aastate vahel tänaseni säilinud väike kelder.

1905. a. ehitas Egon Koch Daheimist üle tee rukkipõllule moearhitekti Otto Schotti

projekteeritud kahekordse katusekorrusega liigendatud heimatliku puitvilla, nn. Egoni maja.

Nõukogude perioodil on muudetud hoone ülakorruse aknaid, üldiselt on hoone väga autentselt

säilinud.

Egoni maja kõrvale ehitati aednik Jaulo maja, mida on hiljem nimetatud sulaste majaks.

Hoone on halvas olukorras. 1930ndail ehitati tänaseni säilinud E. Kochi Mercedese garaaž.

2 Allikatena kasutatud Eesti Vabaõhumuuseumi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi (koostaja Joosep

Metslang 2007/2008.a.) ning raamatut „Suvemõisad Rocca al Mare ja Liberty“ Eesti vabaõhumuuseum 2013.a.

12

1905-1910.a. ehitas Egoni vend Egbert Koch „kartohvlipõllu” ja Egoni suvila vahele nn

Egberti maja, mis on samuti heimatstiilis puitmaja. See suvila on hiljem (aeg teadmata)

saanud lõunatiivale juurdeehituse, ümber on ehitatud ka katuseerkerid.

Krundil olid vaatekohad, mis puudest priid hoiti. Ühel neist – pr. Kochi sünnipäevaks

kuhjatud nn sünnipäevamäel asub nüüdne Rocca al Mare kool.

Nõukogude ajal kasutas hooneid Rocca al Mare pioneerilaager.

4.1. Liberty suvemõisakompleksi väärtused

1. Ainulaadne suures mahus säilinud suvemõisa kompleks Tallinnas. Hoonete kompleks on

Haabersti linnaosa üks väheseid vanema arhitektuuri näiteid.

2. Oluline 18.- 20. sajandite sotsiaalmajandusliku elukorralduse näide. Suvemõis oli

ajalooline linnaelanike pansionilaadne suvitamise koht ning majandusüksus, kus peeti

aiamaad ja varuti küttepuid. 3. Säilinud üheksa ajaloolist hoonet moodustavad arhitektuurilise ansambli:

a) Vana-Liberty suvemõisa jääkelder (ehitatud 18. sajandi lõpul), on pinnasega kaetud

paekivist fassaadi ja silindervõlviga. Vt joonis 10.

b) Vana-Liberty suvemõisa teenijatemaja (ehitatud 19. sajandi keskel) on

tagasihoidliku arhitektuurilise ilmega kõrge sokliga palk- ja kivihoone. Säilinud on lai laudis

ning aknatahvlid. Hoone on osaliselt põlenud. Vt joonis 11.

c) Vana-Liberty suvemõisa pesuköök (19. saj. lõpp, 20. saj. algus) on omapärane

terviklikult säilinud väike ühe ruumiga palkhoone. Säilinud on korsten, lai laudis, välisuks. Vt

joonis 13.

d) Daheimi suvila (1860ndad) on 30ndail mõnevõrra ümber ehitatud ühekordne

viilkatuse ja suure verandaga palkhoone. Vt joonis 14.

e) Daheimi suvila kelder (plaanil „väike kelder“) on pinnasega kaetud ja paekivist

fassaadi ja silindervõlviga. Vt joonis 12.

f) Egon Kochi suvila (20. saj. algus) on säilinud mõisakompleksi dekoratiivseim

heimatstiilis sõrestikkonstruktsioonis hoone. Vt Joonis 8.

g) Egbert Kochi suvila (20. saj. algus) on Egoni majast tagasihoidlikuma heimatstiili

välimusega, kuid mitmete väärtuslike detailidega sõrestikkonstruktsioonis hoone. Vt joonis 9.

h) Aednik Jaulo maja ehk sulastemaja (peale 1905.a.) on viimaste aastakümnete

käigus oluliselt ümber ehitatud. Hoonel on ansambliline väärtus. Vt joonis 15.

i) Egoni garaaž. 1930ndail ehitatud lihtne sõrestikhoone. Hoonel on ansambliline

väärtus. Detailplaneeringuga on ette nähtud hoone lammutada. Eksperdihinnanguga tehakse

ettepanek võimalusel hoone siiski säilitada. Vt joonis 16.

13

Joonis 8. Egon Kochi suvila. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Joonis 9. Egbert Kochi suvila. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Joonis 10. Vana-Liberty suvila jääkelder. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

14

Joonis 11. Vana-Liberty teenijamaja, hiljem majahoidja elamu. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Joonis 12. Daheimi suvila kelder. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Joonis 13. Vana-Liberty suvila pesuköök. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

15

Joonis 14. Daheimi suvila. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Joonis 15. Aednik Jaulo maja, hiljem sulastemaja. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Joonis 16. Kochi garaaž. Foto: Thea Laidvere 2013.a.

Liberty suvemõisakompleksi on kuulunud ka Vana-Liberty suvila. Vt joonis 17. Vana-

Liberty suvila kui osa arhitektuurimälestisest mälestiseks olemine on lõpetatud

Kultuuriministri 26. augusti 2006. a käskkirjaga nr 24. Vana-Liberty suvila on lammutatud

tingimusel, et see taastatakse endises mahus. Hoone taastamiseks on koostatud eritingimused -

koostanud Joosep Metslang 2011.a.

Joonis 17. Hävinud Vana-Liberty suvila. P. Säre foto 1980ndatest.

16

Joonis 18. Liberty suvemõisakomplaksi plaan.

17

18

Kehtivas detailplaneeringus on kaheksa ajaloolist Liberty suvilakompeksi kuuluvat hoonet

(Egbert Kochi suvila, Egon Kochi suvila, sulastemaja, Daheimi suvila, väike kelder,

majahoidja elamu, pesuköök ja jääkelder) märgitud mälestistena, on tehtud kaitsevööndi

ettepanek ja antud hoonestusõigus ühe uue hoone ja parkla lisamiseks kaitsevööndisse

arvestades kaitsealuste hoonete vaadeldavust ja mastaape.

Kochi garaaž on detailplaneeringuga määratud lammutatavaks hooneks. Soovitatav on hoone

siiski kompleksi struktuurielemendina säilitada.

Vana-Liberty suvila on detailplaneeringuga ette nähtud endises mahus taastada.

Juhul, kui see on kaldajoone taandumise tõttu vältimatu, võib kaaluda Vana-

Liberty suvila taastamist samal krundil uues asukohas.

Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja Daheimi suvila on kompleksi kõige

esinduslikumad ja väärtuslikumad hooned. Kõik säilinud abihooned on kompleksis olulised

struktuuri osadena, kuid mälestise tunnused neil puuduvad.

Eksperdihinnanguga tehakse ettepanek jätta Liberty suvemõisakompleksi kõige

väärtuslikumad hooned mälestisteks (Egon Kochi suvila, Egbert Kochi suvila ja

Daheimi suvila) ja moodustada nende ümber ühine kaitsevöönd vastavalt

detailplaneeringus määratule. Kaitsevööndisse jäävad väärtuslike

struktuurielementidena Vana-Liberty suvemõisa jääkelder, pesuköök ja teenijatemaja,

aednik Jaulo maja, Daheimi kelder, perspektiivis taastatava Vana-Liberty maja ase ja

Kochi garaaž.

19

Joonis 19. Liberty suvemõisa hooned ja kaitsevöönd. Tulevased mälestised on märgitud punase kontuuriga, kaitsevöönd punase punktiiriga. Joonise põhjana on kasutatud väljavõtet kehtivast detailplaneeringust.

4.2. Ettepanek Rocca al Mare suvemõisa kolme hoone eraldi mälestisteks tunnistamiseks ja kaitsevööndi moodustamiseks

4.2.1. Egon Kochi suvila

Ettepanek mälestise nimetuse kohta: Liberty suvemõisa Egon Kochi suvila

Asukoht: Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 10, koordinaadid X: 6588501 Y: 536717

Ettepanek mälestise liigi kohta: ehitismälestis

Ettepanek kaitsevööndi kohta: ühine kaitsevöönd määrata vastavalt kehtivas

detailplaneeringus tehtud kaitsevööndi ettepanekule (joonis 19.) Kaitsevööndisse jäävad

säilitatavate struktuurielementidena suvila juurde kuulunud aednik Jaulo maja ja Kochi

garaaž.

20

Mälestise tunnused: Otto Schotti 1905.a. projekteeritud uhke puidust heimatlik

suvemõisahoone, mida ilmestavad liigendatud katusepind ja erineva

suurusegaväikseruudulised aknad. Hoone on osa Kochide perekonnale kuulunud

Liberty suvemõisakompleksist, mis on Tallinna kõige terviklikumalt säilinud

suvemõisakompleks.

Mälestise kirjeldus: Egon Kochi suvila on ühekorruseline katusekorrusega puithoone, mille

all asub kelder. Maja kõik küljed on erinevad, peafassaadideks on keskrisaliidiga sein

Libertysse sissesõidu poolsel küljel ning merepoolne sein, kus asub peasissekäik. Hoone

tagaküljel paikneb madalama tiivana veranda. Uhket suvilat iseloomustavad erinevatel

kõrgustel asuvad äärmiselt liigendatud katusepinnad ning mitmesuguse suuruse ja erineva

rütmiga paigutatud tiheda jaotusega aknad. Peasissekäigu kohale on kujundatud kitsas

astmelise paigutusega kolmikaken. Seda gooti losside väliskujundusest pärinevat võtet

kasutas arhitekt ka samal ajal projekteeritud Soucantoni lossi (nn Okasroosikese lossi) tornil.

O. Schott on kavandanud selle silmapaistva historitsistliku puitsuvila äärmiselt detailirikkana,

romantiliste kivieramute laadis.

Hoone sisekujunduses kasutati ohtralt soonitud lauda nii seinte kui saali silmapaistva

kassettlae viimistlemisel. Saalis oli malmkamin ja tahveldatud lükanduksed. Maja välisilme ja

siseplaneering ning suures osas ka siseviimistlus (puitpaneelid) on säilinud algsel kujul.

4.2.2. Egbert Kochi suvila Ettepanek mälestise nimetuse kohta: Liberty suvemõisa Egbert Kochi suvila

Asukoht: Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 10, koordinaadid X:6588459

Y:536773

Ettepanek mälestise liigi kohta: ehitismälestis

Ettepanek kaitsevööndi kohta: ühine kaitsevöönd määrata vastavalt kehtivas

detailplaneeringus tehtud kaitsevööndi ettepanekule (joonis 19.)

Mälestise tunnused: 1905-1910.a. ehitatud esinduslik puidust suvemõisahoone. Hoone on

osa Kochide perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleksist, mis on Tallinna kõige

terviklikumalt säilinud suvemõisakompleks.

Mälestise kirjeldus: Hoone projekteerinud arhitekt ei ole teada. Võimalik, et tegu on Otto Schotti tööga, nagu kõrvalsuvila puhul.

Väheliigendatud ja massiivse ristkülikukujulise põhiplaaniga Egbert Kochi maja

esifassaadideks võib pidada merepoolset külge ning ja Egon Kochi suvila poolset külge.

Hoonele on hiljem lisatud juurdeehitus ja muudetud vintskappide kujundust. Hoones on

säilinud algsed konstruktsioonid ja mitmeid väärtuslikke ajalooliseid detaile: aknad,

aknaluugid, tahveluksed.

4.2.3. Daheimi maja

Ettepanek mälestise nimetuse kohta: Liberty suvemõisa Daheimi maja

Asukoht: Tallinn, Vabaõhumuuseumi tee 10, koordinaadid X: 6588584 Y: 536715

Ettepanek mälestise liigi kohta: ehitismälestis

21

Ettepanek kaitsevööndi kohta: ühine kaitsevöönd määrata vastavalt kehtivas detailplaneeringus tehtud kaitsevööndi ettepanekule (joonis 19.) Kaitsevööndisse jääb säilitatava struktuurielemendina hoone juurde kuulunud kelder.

Mälestise tunnused: 1865. aastal ehitatud historitsistlik palkmaja. Hoone on osa Kochide

perekonnale kuulunud Liberty suvemõisakompleksist, mis on Tallinna kõige terviklikumalt

säilinud suvemõisakompleks.

Mälestise kirjeldus: Hoone on kõrge paekivisokliga palkseintega pooleteisekorruseline

suvekodu. Historitsistlikku fassaadi liigendavad avarad aknad, rõhtlaudis ning mitmed

dekoratiivsed puitdetailid. 20. sajandi algul on uuendatud maja esist verandat. Valtsplekk-

kattega viilkatusel on säilinud profileeritud sarikakannad. Hoones on säilinud algne

ruumijaotus keskse elutoa (säilinud algne kamin), magamistubade, köögi, trepikoja, käimla

ning II korruse ruumidega. Suuresti on säilinud algne siseviimistlus.

5. MENETLUSE KÄIK

5.1. Ettepaneku tegemine ja kirjavahetus mälestise valdajaga.

Taotluse lõpetada Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete mälestiseks olemine tegi

Muinsuskaitseametile Vabaõhumuuseumi direktor Merike Lang 01.11.2011.a. Vt LISA 2.

Taotlusele vastas Muinsuskaitseamet 02.11.2011.a. palvega saata menetluse alustamiseks

dokumendid, mis tõendavad eksponaathoonete museaalideks tunnistamist. Vt LISA 3.

Vastuseks saatis Eesti Vabaõhumuuseum 02.11.2011. Eesti Vabaõhumuuseumi museaalide

nimekirja ja teatas, et Liberty ja Rocca al Mare suvõmõis ei kuulu museaalide hulka. Need

võivad jääda mälestiseks. Vt LISA 4.

5.2. Eksperdihinnangu koostamine. 2011.a. koostas toonane Muinsuskaitseameti arhitektuurimälestiste peainspektor Thea

Laidvere eksperdihinnangu mälestise „Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised,

maa-ala ja "Liberty" suvemõisa hooned, 1699.a., 18.-20. Saj“ mälestiseks olemise osaliseks

lõpetamiseks.

5.3. Muinsuskaitse Nõukogu otsus. Muinsuskaitse nõukogu arutas küsimust 15.12.2011.a. Muinsuskaitse Nõukogu toetas

ettepanekut lõpetada eksponaathoonete mälestiseks olemine. Vt LISA 5

22

5.4. Esimene Ministeeriumisse saadetud eelnõu. Thea Laidvere koostatud eksperdihinnang koos muinsuskaitse nõukogu otsusega, ameti

peadirektori kaaskirja ja eelnõuga mälestiseks olemise osaliseks lõpetamiseks saadeti

Kultuuriministeeriumisse 16.02.2012.a. (kiri nr 1.1-8/595).

Ministeeriumis oldi seisukohal, et tegu on pigem mälestise koosseisu muutmisega, ning

eksperdihinnangut tuleb täiendada ja täpsustada. Käesolevaga on seda tehtud. Käesolevat

eksperdihinnangut on läbi vaadanud ja täiendanud Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Joosep

Metslang.

5.5. Uue eksperdihinnangu tutvustamine omanikele. Uus eksperdihinnang saadeti tutvumiseks Eesti Vabaõhumuuseumi direktorile Merike Langile

23.12.2013.a. Vt LISA 6

Merike Lang vastas 06.01.2014.a. kirjaga, milles teavitas ka sellest, et alates 1.jaanuarist 2014

on Vabaõhumuuseumi tee 10 krundil uus omanik Riigi Kinnisvara ja soovitas selle saata

lugemiseks krundi tulevasele valdajale, Vabariigi Presidendi kantselei direktorile. Vt LISA 6.

Eksperdihinnang saadetigi Riigi Kinnisvara AS-ile ja Presidendi kantseleile tutvumiseks ja

arvamuse avaldamiseks. Vt LISA 7

Presidendi kantselei ei vastanud. Riigi Kinnisvara AS küsis täpsustavaid küsimusi ja väljendas

kahtlust, kas kõigile abihoonetele leitakse funktsioon. Vastuskirja ei ole eksperdihinnangu

juurde pandud selle all olnud konfidentsiaalsuskhoiatuse tõttu: ***

KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused)

on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-

kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes

viisil kõrvalistele isikutele avaldada.

Eksperdihinnang saadeti arvamuse avaldamiseks Tallinna Kultuuriväärtuste ametile e-kirjaga

(LISA 8.) Tallinna Kultuuriväärtuste amet ei esitanud vastuväiteid ega täiendusi. Tallinna

Kultuuriväärtuste ametiga on kogu menetluse käigus tehtud tihedat koostööd arutelude ja

telefonikõnede kaudu.

Riigi Kinnisvara AS-i (Kaupo Pajumäe), Presidendi kantselei (Kenno Gutman), Tallinna

Kultuuriväärtuste ameti (Anneli Jüristo) ja Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstiituudi (Hannes

Tõnisson) esindajatega toimus kohtumine kohapeal 20. jaanuaril 2014.a.

Kohtumisel esitas RKASi esindaja ettepaneku, et Vana-Liberty maja võiks taastada uues

asukohas, kuna kaldajärsaku taandumine ohustaks selle säilimist algses asukohas.

Ettepanekuga on eksperdihinnangu koostamisel arvestatud (vt lk 18). Vajadus hoone

taastamisel selle asukoha muutmiseks selgitatakse välja geoloogilise uuringuga.

Vastuväiteid Liberty suvemõisakompleksis kolme hoone mälestisteks jätmisele ja

kaitsevööndi kehtestamisele ei esitatud.

6. LISAD

23

LISA 1 From: Ruth Asula

Sent: Thursday, December 12, 2013 4:46 PM To: Kaarel Truu

Subject: RE: Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12

Tere! Praegused Vabaõhumuuseumi tee 8, 10 ja 12 katastriüksused tekkisid 11.01.1999 Vabaõhumuuseumi tee 12 kinnistu jagamise tulemusena.

13.03.1997 katastris registreeritud Vabaõhumuuseumi tee 12 maaüksus moodustati 1988. a nõukogudeaegse maakasutuse alusel. Täpsemaid andmeid saate vajadusel meie arhiivist. Lugupidamisega Ruth Asula aadressikorraldaja Geodeesia ja kartograafia osakond Tallinna Linnaplaneerimise Amet tel: 6404357 e-mail: ruth.asula@tallinnlv.ee From: Kaarel Truu

Sent: Thursday, December 12, 2013 10:23 AM

To: Ruth Asula Subject: Vabaõhumuuseumi tee 10 ja 12

Tere Muinsuskaitseinimestel on mure seoses Vabaõhumuuseumi tee 10 asuvate hoonetega. Kolleegid soovitasid Teie poole pöörduda. Seoses mälestiste omanike muutusega ja Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete kustutamisega mälestiste nimekirjast on tulnud ilmsiks segadus hoonete kaitse alla võtmist puudutavates dokumentides. Olukorda aitaks selgust tuua info kinnistupiiride ja aadresside muutumise kohta. Kas 1996. aastal olid kinnistute piirid ja aadressid samad, mis praegu? Kas kinnistu Vabaõhumuuseumi tee 10 (78406:608:0020) oli ka 1996. aastal naaberkinnistust Vabaõhumuuseumi tee 12 (78406:608:0020) piiriga eraldatud? Lugupidamisega Kaarel Truu Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Muinsuskaitse ja miljööalade osakonna peaspetsialist 6457174

Hr Kalev Uustalu

Peadirektor

Muinsuskaitseamet 01. november 2011 nr 1-7/134

Uus tn 18

10111 Tallinn

Museaalide mälestiseks olemine

Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 286 „Kultuurimälestiseks tunnistamise ja

kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ (vastu

võetud 10.09.2002 a muudetud 2009 a RT I 2009, 8, 53 - jõust. 06.02.2009), § 5 (1) 4), palun

lõpetada Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete mälestiseks olemine, kuna tegemist on

museaalidega „Muuseumiseaduse“ tähenduses

/allkirjastatud digitaalselt/

Merike Lang

Direktor

MUINSUSKAITSEAMET

Uus tn 18 Tel +372 640 3050 E-post info@muinas.ee

10111 TALLINN Faks +372 640 3060 http://www.muinas.ee

Reg kood 70000958

Pr Merike Lang Teie 01.11.2011 nr 1-7/134

Eesti Vabaõhumuuseum

Vabaõhumuuseumi tee 12 Meie 02.11.2011 nr 1.1-7/3277

13521 Tallinn

Museaalide mälestiseks olemine

Lugupeetud pr Merike Lang

Täname, et pöördusite kirjaga Muinsuskaitseameti poole.

Soovite lõpetada Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete mälestiseks olemise, kuna tegemist

on museaalidega „Muuseumiseaduse“ tähenduses. Aluseks Vabariigi Valitsuse määrus nr 286

„Kultuurimälestiseks tunnistamise ja kultuurimälestiseks olemise lõpetamise ning

kultuurimälestiste andmete muutmise kord“ (vastu võetud 10.09.2002 a muudetud 2009 a RT I

2009, 8,53- jõustunud 06.02,2009), § 5 ( 1) 4).

Vastava menetluse alustamiseks palun edastada Muinsuskaitseametile eksponaathoonete

museaalideks tunnistamise dokumendid.

Soovime teada, kas „ Liberty“ suvemõisa hooned on museaalid või ei.

Võimalusel palume edastada vastavad dokumendid hiljemalt 14.11.2011, et jõuaksime materjalid

ette valmistada Muinsuskaitsenõukogule, mis toimub 21.11.2011.

/allkirjastatud digitaalselt/

Thea Laidvere

arhitektuurimälestiste peainspektor

640 3039

Pr Thea Laidvere Meie 14.11.2011 nr 1-7/135

Arhitektuurimälestiste peainspektor

Muinsuskaitseamet Teie 02.11.2011 nr 1.1-7/3277

Uus tn 18

10111 Tallinn

Museaalide mälestiseks olemine

Vastuseks Teie kirjale saadame Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete kui museaalide

nimekirja ja ühtlasi teatame, et ei Liberty ega Rocca-al-Mare suvemõis ei ole meil museaalid.

Need võivad jääda mälestiseks.

Merike Lang

Direktor

Lisa: eksponaathoonete nimekiri 3 lehel

EESTI VABAÕHUMUUSEUMI EKSPONAATHOONED LISA 1

Kogu Nr Eksponaatõu ja hooned Päritolu-talu Kihelkond Ehitusaeg Arvelevõtmine Märkused

RA 1 Sassi-Jaani talu rehelamu Sassi-Jaani Kullamaa u. 1804 v.võtu akt 1968/3 maha kantud 1984, uus koopiana

RA 2 Sassi-Jaani talu laut Althärma Märjamaa 19. saj. I veerand v.võtu akt 1968/3 maha kantud 1984, uus koopiana

RA 3 Sassi-Jaani talu ait Sassi-Jaani Kullamaa 18. sai I pool v.võtu akt 1968/3

RA 4 Köstriaseme talu rehielamu Köstriaseme Hageri 1892 v.võtu akt 1968/4

RA 5 Kösrtiaseme talu riideait Juhani Nissi 19. saj keskpaik v.võtu akt 1968/4

RA 6 Köstriaseme talu ait Mäe Kullamaa 1870-1880 v.võtu akt 1968/4

RA 7 Sassi-Jaani talu püstkoda Kõrvetaga Risti 19. saj. I. pool v.võtu akt 1968/4

RA 8 Kutsari talu rehielamu Kutsari Viru-Nigula 1891 v.võtu akt 1968/5 maha kantud 2001(rehealune korras)

RA 9 Kutsari talu ait Uhe Haljala 1880. aastad v.võtu akt 1968/5

RA 10 Kutsari talu laut Orapere Kadrina 1880. aastad v.võtu akt 1968/5

RA 11 Kutsari talu saun Punga Viru-Nigula 19. saj. II pool v.võtu akt 1968/5

RA 12 Pulga talu rehielamu Pulga Kuusalu 1860 v.võtu akt 1968/13

RA 13 Pulga talu riide-toiduait Sepa Kuusalu 1840. aastad v.võtu akt 1968/13

RA 14 Pulga talu laut Mardi Kuusalu 1892 v.võtu akt 1968/13

RA 15 Pulga talu sepikoda Oluva Kuusalu 18. saj. algus v.võtu akt 1968/13

RA 16 Pulga talu heinaküün Inga Kuusalu 19. saj. lõpp v.võtu akt 1968/13

RA 17 Pulga talu heinaküün Kangru Kuusalu 19. saj. keskel v.võtu akt 1968/13

RA 18 Aarte talu võrgukuur Eisma Haljala 20. saj. algus v.võtu akt 1968/14

RA 19 Aarte talu võrgukuur Vergi Haljala 19.-20. saj. vahetus v.võtu akt 1968/14

RA 20 Võrgumaja Nasva Kaarma 1876 v.võtu akt 1968/15

RA 21 Võrgumaja Toomalõuka Anseküla 1880. aastad v.võtu akt 1968/15

RA 22 Pukktuulik Nätsi Mihkli 1874 v.võtu akt 1968/16

RA 23 Pukktuulik Sutlepa Noarootsi 1748 v.võtu akt 1968/17

RA 24 Rändpüügimaja Karu-Jaagu Audru 19. saj. lõpp v.võtu akt 1969/9 taastatud peale 1991. a tulekahju

RA 25 Roosta talu ait Lausa Kihelkonna 1766 v.võtu akt 1969/10

RA 26 Roosta talu palvemaja Paka Mustjala 1780. aastad v.võtu akt 1970/82

RA 27 Roosta talu rehielamu Roosta Kihelkonna 18. saj. II pool v.võtu akt 1970/83

RA 28 Roosta talu laut Mardi Mustjala 19. saj. algus v.võtu akt 1970/83

RA 29 Vesiveski Kahala Kuusalu 19. saj. lõpp v.võtu akt 1970/84

RA 30 Pulga talu ait Jaani Kuusalu 1860. aastad v.võtu akt 1971/1

RA 31 Aarte talu kalurielamu Aarte Kuusalu 1860. aastad v.võtu akt 1971/2

RA 32 Aarte talu ait Aarte Kuusalu 1860. aastad v.võtu akt 1971/2

RA 33 Roosta talu suveköök-sepikoda Annuse Kihelkonna 19. saj. keskpaik v.võtu akt 1971/80

RA 34 Roosta talu saun Matsi Mustjala 1870. aastad v.võtu akt 1971/80

RA 35 Pukktuulik Kotlandi Kihelkonna 1871 v.võtu akt 1971/81

RA 36 Pukktuulik Leedri Kihelkonna 1876 v.võtu akt 1971/81

RA 37 Nuki sauniku elamu Nuki Lääne-Nigula 1890. aastad v.võtu akt 1971/82

RA 38 Verstapostid (5) Palmse Kadrina 1817 - 1844 v.võtu akt 1971/83

RA 39 Rusi talu rehielamu Rusi Karula 1874 v.võtu akt 1972/56

RA 40 Rusi talu ait-tallihoone Rusi Karula 19. saj. II pool v.võtu akt 1972/56

RA 41 Kolu kõrtsihoone Kolu Kose 1840. aastad v.võtu akt 1973/85

RA 42 Jaagu talu rehielamu Jaagu Muhu 1890. aastad v.võtu akt 1973/85

RA 43 Jaagu talu küün Jaagu Muhu 1890. aastad v.võtu akt 1973/85

RA 44 Köstriaseme talu ait Mõisaääre-Jaagu Kirbla 1870. aastad v.võtu akt 1973/85

RA 45 Sutlepa kabel Sutlepa Noarootsi 1699 v.võtu akt 1974/127

RA 46 Pukktuulik Ülendi Reigi 1860 v.võtu akt 1975/89

RA 47 Ritsu talu rehielamu Ritsu Paistu 1860. aastad v.võtu akt 1976/1

RA 48 Rusi talu laut-küün Rusi Karula 1893 v.võtu akt 1976/88

RA 49 Rusi talu ait Pisu Urvaste 1880. aastad v.võtu akt 1976/88

RA 50 Jaagu talu ait Tõnu Muhu 20. saj. algus v.võtu akt 1976/88

RA 51 Jüri-Jaagu talu suveköök Marjavälja Muhu 1873 v.võtu akt 1976/88

RA 52 Kolga talu ait Aadu Emmaste 1765 v.võtu akt 1976/88

RA 53 Jüri- Jaagu talu suveköök-saun-kelder Pärdi Muhu 1906 v.võtu akt 1977/82

RA 54 Kolga talu suveköök-saun Kolga Emmaste 1890. aastad v.võtu akt 1977/82

RA 55 Köstriaseme talu suveköök Keedelaugu Risti 1880. aastad v.võtu akt 1977/82

RA 56 Kolga talu rehielamu Kolga Emmaste 1723 v.võtu akt 1979/33

RA 57 Aarte talu laut Aarte Kuusalu 20. saj. algus v.võtu akt 1980/33

RA 58 Pulga talu suveköök-saun Lauri Kuusalu 19. saj. lõpp v.võtu akt 1980/33

RA 59 Võrgumaja Alvi Valjala 1903 v.võtu akt 1980/33 rekonstruktsioon

RA 60 Kolga talu sepikoda Veoma Pühalepa 1870. aastad v.võtu akt 1982/31

RA 61 Kolga talu aida-lauda-rait Läku Emmaste 1880. aastad v. võtu akt 1983/28 maha kantud 1987.a, 1 laut taastatud

RA 62 Kolga talu kelder Mihkli Emmaste 1882 v. võtu akt 1983/28

RA 63 Jüri-Jaagu talu ait Mihkli Muhu u. 1910 v. võtu akt 1985/23

RA 64 Kerase talu küün Tõsta Halliste 19.-20. saj. vahetus v.võtu akt 1987/21

RA 65 Sepa talu elamu-laut Sepa Rõuge 19. saj. lõpp v.võtu akt 1999/45

RA 66 Sepa talu saun Sepa Rõuge 19.-20. saj. vahetus v.võtu akt 1999/45

RA 67 Hollandi tüüpi tuulik Kalma Torma 1897 v.võtu akt 1999/45

RA 68 Jüri-Jaagu talu rehielamu Jüri-Jaagu Muhu 1890. aastad v.võtu akt 1999/45

RA 69 Jüri-Jaagu talu ait Salu-Andruse Muhu 19. saj lõpp v.võtu akt 1999/45 rekonstruktsioon

RA 70 Pritsikuur Orgmetsa Järva-Madise 1928 v.võtu akt 1999/45

RA 71 Sepa talu sepikoda Võru linn Rõuge 20. saj. algus v.võtu akt 1999/45

RA 72 Kuie vallakool Kuie Järva Jaani 1870. aastad v.võtu akt 2000/28

RA 73 Kutsari-Härjapea talu elamu Härjapea Jõhvi 1909 v. võtu akt 2007/25

VÄLJAVÕTE

MUINSUSKAITSE NÕUKOGU KOOSOLEKU

PROTOKOLL NR 2011/6

Tallinn Pikk tn 2 15.detsember 2011

II korruse saal

algus kell 14.00

lõpp 17.00

Juhatas: Muinsuskaitse Nõukogu esimees Lilian Hansar

Osalesid: Lilian Hansar, Valter Lang, Mati Maanas, Heldur Meerits, Margit Mutso, Kersti

Nigesen, Siim Raie, Peeter Pere, Tarmo Saaret, Urve Sinijärv, Jaan Tamm, Trivimi Velliste

Kutsutud: Kultuuriministeeriumist asekantsler Anton Pärn, MKA peadirektor Kalev Uustalu,

MKA peainspektor Thea Laidvere

Protokollis: Muinsuskaitse Nõukogu sekretär Riina Pau

Päevakorrapunktide selgitused:

1. Ehitismälestise „Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathooned, -rajatised, maa-ala ja

"Liberty" suvemõisa hooned, 1699.a, 18.-20.saj“ reg. nr 3130 osaline mälestiseks olemise

lõpetamine.

Eesti Vabaõhumuuseum on esitanud taotluse Eesti Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete

mälestiseks olemise lõpetamise kohta, kuna tegemist on museaalidega Muuseumiseaduse

tähenduses. MuKS lubab lõpetada museaalide mälestisteks olemise topeltkaitse.

MKN otsustas (11 häälega, T. Velliste ei hääletanud kuna ei osalenud arutelul).

Otsustati teha kultuuriministrile ettepanek lõpetada osaliselt mälestiseks olemine Eesti

Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete, -rajatiste ja maa-ala osas.

Ehitismälestisena jäävad kaitse alla "Liberty" suvemõisa hooned.

Eksponaatide nimekiri vt. lisa 1

Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/

Lilian Hansar Riina Pau

Muinsuskaitse Nõukogu esimees Muinsuskaitse Nõukogu sekretär

LISA 6 From: Triin Talk [mailto:triin.talk@muinas.ee]

Sent: Monday, December 23, 2013 1:31 PM To: Merike Lang

Subject: mälestise koosseisu muutmine

Lugupeetud Merike Lang Teie ettepanekul Eesti Vabaõhumuuseumi valduses oleva mälestise koosseisu, nimetuse ja piiride muutmine on lõpusirgel. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanek on plaanis saata Kultuuriministrile käskkirja välja andmiseks uuesti jaanuaris 2014.a. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 12 (1) Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut tutvustatakse eelnevalt asja või kinnismälestise omanikule. Käesolevaga saadamegi Teile tutvumiseks Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu, mille koosseisus on ka Muinsuskaitsenõukogu otsus. Kui teil on ettepanekuid või vastuväiteid, palume esitada need kuuendaks jaanuariks. Lugupidamisega Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor tel 5061835

Saatja: Merike Lang [mailto:merike@evm.ee]

Saatmisaeg: 6. jaanuar 2014. a. 11:09

Adressaat: Triin Talk Teema: RE: mälestise koosseisu muutmine

Tere Head uut aastat! Vaatasin läbi muinsuskaitse eritingimused. Mina ei nõuaks sulastemaja, garaaži ja teenijamaja kindlat rekonstrueerimist. Sulastemaja on ümber ehitatud ja tehniliselt väga ohtlik (seenetab). Teenijamaja on tulekahjustustega ja oli juba enne ümber ehitatud. Lammutatud Vana-Liberty osas peaks kaaluma selle ehitamist maa poole, kuna praegusele kohale ehitades peaks tegema aktiivse kalda varingu vastu kaldakindlustusi. See rikub jälle rannajoone looduslikku ilmet, sest lahendus on teha see Merirahule sarnaselt. Seda ei pruugi Keskkonnaamet läbi lasta. Oleks kindlasti vaja Rocca al Mare suvemõisa ja Liberty suvemõisa eraldamist, kuna 1. jaanuarist on neil erinevad omanikud. Vabaõhumuuseumi tee 10 (Liberty) kuulub Riigi Kinnisvarale ja tulevikus

saab see Vabariigi presidendi residentsiks. Rocca al Mare suvemõis, Vabaõhumuuseumi tee 12, kuulub Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseumile (registrikood 90012585). Kummagi kinnistu vahele tuleb ehitada piirdeaed mööda kinnistu piiri. Soovitan saata eritingimused lugemiseks ka Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Siim Raiele. Lugupidamisega Merike Lang SA Eesti Vabaõhumuuseum Juhatuse liige Vabaõhumuuseumi tee 12 13521 Tallinn

Saatja: Triin Talk [mailto:triin.talk@muinas.ee]

Saatmisaeg: 10. jaanuar 2014. a. 16:48 Adressaat: 'vpinfo@vpk.ee'; 'info@rkas.ee'

Teema: Vabaõhumuuseumi tee 10 mälestise koosseisu muutmine

Lugupeetud Riigi Kinnisvara AS ja Presidendi kantselei, Muinsuskaitseametil on plaanis Vabaõhumuuseumi tee 10 kinnistul paiknevate mälestiste (Liberty suvemõisakompleksi) staatust täpsustada ja leevendada. Praegu on kogu kinnistu mälestise koosseisus, kuid seoses Vabaõhumuuseumi eksponaathoonete mälestiseks olemise lõpetamisega on üle vaadatud ka Liberty ja Rocca al Mare suvemõisate koosseis, tehtud ettepanekud osade hoonete üksikmälestisteks tunnistamiseks, kaitsevööndite määramiseks ja abihoonete mälestise koosseisust välja arvamiseks. Liberty suvemõisakompleksis jäävad kaitse alla kolm hoonet (Daheimi maja, Egon Kochi suvila ja Egbert Kochi suvila), ülejäänud hooned enam mälestise koosseisu ei jää. Need arvatakse mälestiste ühisesse kaitsevööndisse väärtuslike struktuurielementidena. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 12 (1) Muinsuskaitseameti eksperdihinnangut ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanekut tutvustatakse eelnevalt asja või kinnismälestise omanikule. Käesolevaga saadamegi Teile kui uuele omanikule ja valdajale tutvumiseks Muinsuskaitseameti eksperdihinnangu, mille koosseisus on ka Muinsuskaitse nõukogu otsus. Muinsuskaitseameti eksperdihinnang ja Muinsuskaitse Nõukogu ettepanek on plaanis saata Kultuuriministrile käskkirja välja andmiseks (uuesti) jaanuaris 2014.a. Kui teil on ettepanekuid või vastuväiteid, palume esitada need 17. jaanuariks. Lugupidamisega Triin Talk Ehitismälestiste peainspektor tel 5061835

LISA 8 Eksperdihinnangu tutvustamine Tallinna Kultuuriväärtuste ametile (Kaarel Truu). Saatja: Triin Talk [mailto:triin.talk@muinas.ee]

Saatmisaeg: 20. detsember 2013. a. 14:05 Adressaat: 'joosep@evm.ee'; 'Kaarel Truu'

Koopia: 'Thea Laidvere'; 'Carolin Pihlap'; 'Matis Rodin'

Teema: Liberty, Rocca eksperdihinnang

Tere! Uus eksperdihinnang Liberty ja Rocca al Mare kohta on valmis. Palun vaadake, kas olete kõigega nõus. Mälestiste kirjeldusi ja tunnuseid peaks veel täiendama ilmselt. Viimase lihvi eksperdihinnangule, käskkirja eelnõu ja kaaskirja vormistan esmaspäeval. Tervitused ja häid jõule, Triin