EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE … · Uks raudteejaama läänefassaadil. Foto: R....
-
Upload
duongkhuong -
Category
Documents
-
view
219 -
download
0
Transcript of EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE … · Uks raudteejaama läänefassaadil. Foto: R....
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
1 ÜLDANDMED Nimetus Valga raudteejaama peahoone
Aadress ja
katastritunnus
Valga maakond, Valga linn, Jaama pst 12
85401:007:0730
Koordinaadid
Praegune funktsioon Raudteejaam, bussijaam, kauplused, mööbliladu
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE Rajamisaeg 1949
Autor Leningradi Transpordi Projekteerimiskontor, arhitekt V. Tsipulin
Algne funktsioon Raudteejaam
Ümberehitusetapid Säilinud algupärasel kujul, remonditud
Muu ajalooline teave Tartu-Valga laiarööpmeline raudteeliin rajati aastatel 1886-1889 Riia-
Pihkva raudtee osana. Riia-Pihkva raudteeliin avati ametlikult 1889. aastal
ning siis oli peajaamaks Riia ning teise klassi jaamadeks Pihkva ja Valga.
Aastal 1907 sai see Peterburi-Varssavi raudtee osaks. Eesti esimene
kitsarööpmeline Valga-Pärnu raudtee ehitamist alustati 1895.a. mais ja avati
liikluseks 6. oktoobril 1896.a. Valga-Rujiena vahelise lõigu purustasid
taganevad sakslased 1944.a. sügisel sedavõrd et seda lõiku otsustati mitte
taastada. Liini sulgemine toimus eri aegadel ja kestis kuni 1970. aastateni.
Alguses väljusid kitsarööpmelised rongid Walk I jaama edelaküljelt I
jaamast. Neljarööpmeline tee jaamahoone ette rajati seoses Valga-
Kaagjärve-Koikküla raudteelõigu ehitamisega aastatel 1920-1923. Pärnust
saabuvad kitsarööpmelised rongid lõpetasid Valga jaamahoone edelaküljel
tupikus. Seoses riigipiiride tekkimisega kahe riigi vahele, suleti Valgast Riia
suunas väljuv laiarööpmeline raudtee piiri kohal ning suunati see Valka
(Walk II) jaama paralleelselt kitsarööpmelisega, hiljem tehti ka see lõik
neljarööpaliseks. Riia poole sai edasi läbi Valka jaama, seal oli ka lätlaste
piirikontroll, nagu Eesti oma oli Valga jaamas.
Jaamahoone rajati koos jaamaga. Esimene jaamahoone oli ühekorruseline
tellistest historitsistlikus stiilis jaamahoone, pöörddepoo ja töökojad.
Raudteetöökodades töötas enne I maailmasõda ligi 500 töölist. Jaamahoone
hävis 1944. aastal, kui nõukogude väed Valgat pommitasid. 1949. aastal
rajati sõjas purustatud jaamahoone asemele suurejooneline stalinistlik
jaamahoone, mis on väidetavalt sõjavangide ehitatud. Valga kujunes tänu
raudteele juba 19. sajandi lõpul oluliseks transiidisõlmeks, mis meelitas
Valka nii kaupmehi kui ka ettevõtjaid. Varasemast jaamakompleksist on
säilinud mitmeid raudteelaste elamuid, kelder jne. Osaliselt on säilinud
punasest tellisest historitsistlikke jaama tehnilisi hooneid, osaliselt on neile
tehtud silikaattellisest nõukogude-aegseid juurdeehitisi. Kompleksi täiendab
funktsionalistlik elektrialajaam 1930. aastatest.
Huvipakkuvad viited ja kasutatud allikad:
Martin Jänes ja Urmas Oja, Eesti raudteearhitektuuri inventeerimine.
Muinsuskaitseamet 2003-2004. http://www.evr.ee/?id=2353
Foto ajaloolisest jaamahoonest http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=67969
http://digar.nlib.ee/digar/show/?id=67967
Mehis Helme, Eesti Raudteejaamad. Tänapäev 2003.
Valga linna üldplaneering 2007. OÜ Tinter-Projekt.
http://www.valgalv.ee/et/Linnakodanikule/Ehitus-ja-
planeerimine/Uldplaneering
Intervjuu Herta Tammemäega (töötas Valga raudteejaamas 1950.-1960.
aastatel)
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3 ASUKOHA KIRJELDUS Valga raudteejaam on üks Valga linna tõmbekeskusi, mis moodustab omaette linnaruumilise terviku. Raudtee
asub kõrgendikul, kuna tegu on suure transpordisõlmega, siis katab ajalooline raudteeala ca ühe hektari.
Lisaks tsaariaegsetele raudtee kompleksi hoonetele ja elamutele on raudtee arendusega seotud terved
ümbritsevad kvartalid.
Raudtee jagab linnaruumi kaheks pooleks, mis on omavahel seotud nii ülesõiduteega kui ka raudteejaama
peahoone kõrval kulgeva ülekäigusillaga.
Raudteejaama keskne aktsent on peahoone, hoone ees on väike, kuid esinduslik, arhitektuursesse ansamblisse
sobituv väljak.
Raudtee põhjaküljel asetseva stalinistliku jaamahoonega (1) liituvad mõlema otsa juures arhitektuurse
ansambli moodustavad abihooned(2, 3). Kaugemal lääne suunas asetsevad algsesse, 19. sajandi lõpu
jaamaansamblisse kuuluvad kaks ühekorruselist puidust tüüpelamut (5, 6). Neist idapoolne on mõnevõrra
ümber ehitatud ja tegutsenud kauplusena, läänepoolse juurde kuulub samaaegne kuur. Elamute vahel
paikneb hilisem veetorn (4). Jaamahoonest edelasse ja lõunasse, teisele poole rööpmeid jääb ulatuslik
osaliselt tsaari ajal ja osaliselt nõukogude ajal rajatud laohoonete, töökodade ja depoode kompleks.
Viimasest lõunas asetsevad raudteega rööbiti kulgeval joonel ridamisi algsest jaamaansamblist pärit neli
ühekorruselist puidust tüüpelamut (7–10) ja Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni Koguduse kirik (11), mis on
varasema raudteelaste klubi ümberehitus. Elamud ja nende kõrvalhooned on säilinud võrdlemisi algupärasel
kujul ja moodustavad raudteeansambliga harmoonilise ning meeleolu loova terviku.
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS Mahuline ülesehitus Piklik risaliitide ja väljasopististega liigendatud ühe–kahekorruseline
kelpkatusega hoone, hoone silmatorkavaim arhitektuurne aktsent on
seitsmekorruseline ruudukujulise põhiplaaniga kõrge torn.
Ehitusmaterjal Tellishoone, krohvitud, valdavalt algupärased puidust avatäited.
Katusel trapetsprofiilplekk, tornil valtsitud tsinkplekk
Väliskujundus ja
iseloomulikud detailid
Hoone oli algselt viimistletud roosaka silekrohviga, 1960. aastatel värviti
sinakashalliks (algne roosakas värvilahendus ja hilisem sinakashall värv on
säilinud läänepoolsel abihoonel, alates 2000. aastatest kaetud helekollase
pritskrohviga, valge nurgarustika. Keskkorpuse ja läänetiiva liitekohas hoone
tagaküljel asetseb püramiidkatusega torn, mille ülemist tagasiastuvat
vaatekorrust ümbritseb metallpiirdega vaaterõdu. Vaatekorruse seinad on
liigendatud kõrgete ja kitsaste kaarakendega ning torni katuseräästas
ääristatud hambulise krohvitud telliskarniisiga. Torni vaateplatvormi, nagu
ka kogu ülejäänud hoone katuseräästaid, palistab lopsakas krohvitud
profiilkarniis. Kontrastina pritskrohvseinale on risaliitide ja torni nurgad
kujundatud kvaadri imitatsiooniga silekrohvliseenidena, mis fassaadi
otsrisaliidi põskedel laienevad aknaveergu hõlmavateks müürilõikudeks.
Sarnaselt on kujundatud madalama abiruumideploki massiivne räästast
soklini ulatuv avaraamistus, mida visuaalset rütmi silmas pidades on
kohaldatud igal kolmandal aknal. Sama korpuse otsrisaliidil paikneva
sissepääsu analoogset raamistust täiendab profiilkarniisina kujundatud sillus.
Läänetiiva seinu liigendavad üle kahe korruse ulatuvad silekrohviga
viimistletud aknanišid, mille keskosas eenduvatest ruutudest moodustatud
ehisväljad. Idatiiva fassaadi ilmestavad omaaegse söögisaali ja külgmise
ooteruumi kahe korruse kõrgused kaaraknad ning püstsed ehisnišid nende
vahel. Fassaadi läänepoolse otsrisaliidi viilu kaunistab väike ruudukujuline
bareljeef auruveduri kujutisega. Torni vaaterõdul oli algselt massiivne
balustraadiga kivipiire, katuse külgtahkudel kolmnurksed uugid. Fassaadi
paremalt tiivalt suurte kaarakende vahelt on kadunud tillukesed
ruudukujulised reljeefpinnad, mis asetsesid püstnišidest pisut kõrgemal.
Fassaadi keskrisaliidi viilult on eemaldatud reljeefne NL-i vapp.
Plaanilahendus Peaootesaali asukohta tähistab eksterjööris kõrgem viilkatusega
transeptkorpus hoone keskosas. See moodustab mõlemale pikiküljele
viisnurkse viiluga keskrisaliidi, mille keskel asetsev peasissepääs on
paigutatud kõrgesse, profiilraamistuses kaarportaalina kujundatud
valgmikku. Raudteepoolsel küljel astub sissepääs tugevalt tagasi,
moodustades sügava kaarniši. Valdavalt kahekorruselise hoone idatiivale
lisandub tagaküljel ühekorruseline abiruumide korpus, muutes selle tiiva
tunduvalt laiemaks oma läänepoolsest paarilisest.
Sisekujundus ja
iseloomulikud detailid,
Läbi kahe korruse ulatuval peaootesaalil on kirjute mustrisse paigutatud
betoonplaatidega kaetud põrand ja seinal ustekõrgune meanderäärisega
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
sisustus, mööbel tammepaneel, millest kõrgemale jääv seinaosa krohvitud. Profiilkarniisiga
ääristatud krohvlagi läheb ruumi keskosas üle põhja-lõunasuunaliseks
silindervõlviks, mida kannavad kullavärvi korintose kapiteelidega kandilised
betoonsambad. Silindervõlvi mõlemat horisontaalserva kaunistab
dekoratiivsete talaotste rivi. Ootesaali kirde- ja loodenurgas teise korruse
kõrgusel paiknevad puitbalustraadpiirdega, veerandringikujulise
põhiplaaniga väikesed rõdud, kust avanevad uksed pööningule ja
abiruumidesse. Ootesaali mõlemas otsas tuulekoja peal asetseb rõdu-koridor,
millelt samuti viivad uksed kõrvalruumidesse. Ootesaali seinad ja sambad on
inimese kõrguselt viimistletud lakitud puidust plaatidega, arvatavalt tegu
1970. aastatest pärineva lahendusega.
Mõlema peasissepääsu sisemised uksed on sekundaarsed, aga valmistatud
originaaluste järgi. Läbi kahe korruse ulatuval külgsaalil (praegu
mööbliladu) on kandilistele betoonsammastele toetuv risttalalagi ja
kunstmarmorpõrand. Seintel on nõukogude-ainelised stukkreljeefid. Kahe
korruse kõrguses omaaegses söögisaalis tegutses hulgikauplus, nüüd ladu,
millega seoses on lisatud madalaid ja kergeid vaheseinu. Saalil on kulunud
parkettpõrand. Kõrvaloleva külgmise ootesaaliga ühendab söögisaali suur
ornamenteeritud raamistusega ukseava, millele vastasasuval seinal
sekundeerib samasugune dekoratiivne konstruktsioon. Läänetiiva koridoridel
on profiilkarniisiga peegelvõlvlaed. Abiruumide osas on lisatud hilisemaid
vaheseinu, osa ruume ja koridorilõike viimistletud sekundaarselt
laudvoodriga. Suur osa põrandaid hilisema kattega. Osa uksi on
sekundaarsed.
Hoone valmimisjärgselt olid jaamas vaibad, ootesaali ja restorani vahel
tuttidega plüüseesriided, mida enam ei ole.
Ootesaal on sisustatud raudteejaamadele iseloomuliku mustade lakitud
painutatud vineerist ootesaali toolidega, mis väärivad ajastuomaste ja
funktsionaalsete elementidena säilitamist.
Ootesaalis ja endises restoranis on säilinud algupärased laelühtrid, mis tuleb
kindlasti ka edaspidi säilitada.
Stiililine kirjeldus Stalinism
5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSASTE - Rahuldav.
- Hoone on väljast hiljuti remonditud, vahetatud välja katus ja vihmavee äravoolusüsteem.
- Hoone on hiljuti krohvitud, samas on nähatugevaid niiskuskahjustusi soklil ja eriti tellistest karniisidel,
kus arvatavalt tellistesse ladestunud soolad on krohvikihid lahti löönud. Kahjustuste põhjus tuleb välja
selgitada ja vastavalt sellele kavandada hooldus- ja remonditööd.
- Interjöör on heas seisukorras, vajab hooldusremonti. Lagedes ja seintel on märgata veekahjustusi, mille
põhjus tuleb välja selgitada. Võimalik, et kahjustused on tekkinud enne katuse vahetust.
- Kõrvaltiibades on osaliselt tehtud nn euroremonti – paigaldatud kipsplaat ja ripplagi.
- Hoone interjööri restaureerimisel tuleb väärtustada säilinud algupäraseid elemente ja ruumilahendust.
Hoolikalt tuleb säilitada kõik väärtuslikud detailid ja elemendid.
- Enamus aknaid ja uksed on algupärased, need on heas korras ja tuleb säilitada, vajavad vaid pidevat
korralist hooldust.
- Hoone katus on uus trapetsporfiilkatus. Järgmise katusekatte vahetuse korral on soovitav kaaluda
valtsplekk või Rannila Classic profiiliga katust. Katus vajab regulaarset hooldust
- Raudteejaama esine väljak ja park on arhitektuurse ansambli osa. Park on rahuldavas seisukorras, vajab
pidevat hooldust. Väljak on kasutusel ka autobussijaamana. Funktsioonide mahutamisel tuleb jälgida
algupärast planeeringut.
- Raudteejaama muud hooned, sh mõlemal pool raudteed paiknevad elamud moodustavad arhitektuurse ja
funktsionaalse ansambli, mistõttu tuleb need säilitada ja korrastada.
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE Hoone on nii oma välisilmelt kui ka siselahenduselt säilinud enam-vähem algupärasel kujul. Säilinud on suur
osa algupäraseid, ajastule iseloomulikke dekoorielemente ning sisustust.
7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS - Tegu on silmapaistvalt hästi säilinud ja ühe kõige esinduslikuma stalinistliku jaamahoonega Eestis.
- Eesti raudteearhitektuur ei ole Kultuurimälestiste riiklikus registris piisavalt esindatud arvestades
raudtee osatähtsust Eesti ajaloos, stalinistlikke jaamahooneid seni riikliku kaitse alla võetud ei ole.
- Tegemist on Valga linna ajaloo ja linnaruumilise identiteedi ühe sümbolobjektiga.
- Hoone ei paikne miljööväärtuslikul hoonestusalal ega muinsuskaitsealal, küll on Valga raudteejaama
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
ümbrus, Pargi ja Jaama tn piirkond märgitud Valga linna üldplaneeringus (2007) kui silmapaistva
linnaehitusliku struktuuri ja hoonestus elementidega piirkond. Väljavõte üldplaneeringu seletuskirjast:
„Enne ja peale II maailmasõda välja kujunenud hoonestusega (vaksalihoone, kõrvalhooned,
raudteevalitsuse 3-korruselised tüüpelamud ja katoliku kirik) raudteekompleks. Hoonestuse üldilme on
pärit Valga linna tormilisest arenguperioodist eelmise sajandi alguses. Raudtee ning selle rajatised on
hea näide nõukogudeaegsest raudteearhitektuurist. Piirkond mitmekesistab Valga linnapilti ja tutvustab
Valga, kui raudteelinna arengulugu. Piirkonda on nõukogude perioodil ehitatud palju hoolimatult
korterelamuid, mis on lõhkunud ala terviklikkuse ning ühtse miljöö. Sillutis on heas korras ja säilitamist
väärt. Edasise planeeringute koostamise ning projekteerimise etappides peab parandama antud
piirkonna üldist muljet. Eelistada arhitektuurselt silmapaistvaid lahendusi piirkonna väärtustamiseks.
Korterelamute rekonstrueerimisel kasutada ajaloolist miljööd taastavaid lahendusi.“
- Üldplaneering kajastab Valga linna ja elanike tahet väärtustada raudteejaama, kui planeeringus toodud
põhimõtted on liiga üldsõnalised. Euroopa Regionaalarengu Fond eraldas Eest-Läti programmi raames
Valga ja Valka raudteejaamade rekonstrueerimiseks toetust. (vt www.eas.ee)
8 MÄLESTISE TUNNUSED Mälestise tunnused tulenevad punktidest 2 – 7 ning kriteeriumitest vt lisa 1.
1. Üksikehitisena väärtuslik kui detailiderikas, algse hoonemahu, välisilme ja ajastuomase interjööri
kujundavad detailid ja dekoorielemendid peaaegu terviklikult säilitanud stalinistlik jaamahoone, mis
koos jaamakompleksi teiste hoonetega moodustab funktsionaalse, ajaloolise ja visuaalselt efektse
linnaehituslikult tervikliku ansambli. Hoone on säilitanud oma algupärase funktsiooni.
8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA arhitektuurimälestis
9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG 19. august 2012
10 Koostaja andmed: Riin Alatalu, [email protected]
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
JOONISED
Valga raudteejaama peahoone
Valga maakond, Valga linn, Jaama pst 12
1. Asukoha skeem
Valga raudteejaama peahoone
Mälestise piiri ettepanek
Valga raudteejaama peahoone moodustab stiiliühtse stalinistliku arhitektuurse ansambli koos
kahe abihoone ja jaamaesise väljaku ja pargiga
Mälestise kaitsevööndi ettepanek
Valga raudteejaama peahoone moodustab funktsionaalse tervikliku ansambli koos erinevatel
ajastutel ehitatud hoonete ja rajatistega nagu depood, laod, töökojad, veetornid, keldrid, elamud
jm hooned.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
FOTOD
1. Valga raudteejaam. Vaade lõunast (perroonilt). Foto: R. Alatalu 19.08.2012
2. Valga raudteejaam. Vaade lõunast (perroonilt) peaportaalile. Foto: R. Alatalu 19.08.2012
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
3. Valga raudteejaam. Vaade edelast (perroonilt). Foto: R. Alatalu 19.08.2012
4. Valga raudteejaam. Vaade läänest. Foto: R. Alatalu 19.08.2012
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
5. Vaade tornile lõunast. Foto: R. Alatalu 19.08.2012
6. Vaade idast. Sokkel ja telliskarniisidega tugevate niiskuskahjustustega. Foto: R. Alatalu 19.08.2012
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
7. Uks raudteejaama idafassaadil. Foto: R. Alatalu 19.08.2012
8. Uks raudteejaama läänefassaadil. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
9. Veduri reljeef hoone lõunafassaadil. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
10. Jaama park raudteejaama põhjaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
11. Stalinistlik abihoone raudteejaama idaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
12. Stalinistlik abihoone raudteejaama lääneküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
13. Raudteejaama ootesaal. Vaade lõunast. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
14. Ootesaali silindervõlvlägi , korintose kapiteelidega sambad ja algupärane laelühter. Vaade edelast. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
15. Ootesaal. Korintose kapiteel, dekoratiivne ventilatsioonirest, karniisid. Fotol on näha niiskuskahjustused. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
16. Ootesaal. Silindervõlvlagi ja laelühter. Foto: R. Alatalu 19.09.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
17-20. Meandri motiiviga tammepaneel ootesaalis. Foto: R. Alatalu 19.08.2012
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
21. Ootesaal. Lakitud puitpaneelidega viimistletud sambad. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
22. Ootesaal. Painutatud vineerist ootesaali pingid. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
23. Ootesaal. Üks kahest põhjaseinas paiknevast nurgarõdust. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
24. Ootesaali põrand. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
25. Idatiiva koridor. Paremale jääb endine restoran. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
26. Vaade endisesse restorani. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
27. Endine restoran. Nõukoguliku sümboolikaga stukk-kaunistused seintel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
28. Endine restoran. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
29. Nn euro-remonditud koridor hoone läänetiivas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
30. Jalakäijate ülekäigusild on ehitatud peahoone lääneküljel paikneva stalinistliku abihoone kohale. Foto: R. Alatalu 19.08.2012
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
FOTOD KAITSEVÖÖNDIST
31. Veetorn raudteest lõunas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
32. Veetorn raudteest põhjas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
33. Raudteehoone 19. sajandi lõpu raudteejaama kompleksist. Peahoonest idas. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
34. Funktsionalistlik alajaam peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
35. Kelder peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
36. Elamu-kauplus peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
37. Elamu peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
38. Kahekorruseline kuur elamu õuel peahoonest läänes. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
39. Depood ja töökojad. Vaade jalakäijate sillalt edelasse. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
40. Depood ja töökojad. Vaade jalakäijate sillalt läände. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
41. Töökojad. Vaade jalakäijate sillalt läände. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
42. Ringdepoo. Vaade jalakäijate sillalt itta. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
43. Töökojad raudtee lõunaküljel. Vaade elamute eest kirdesse. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
44. Elamu raudtee lõunaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
45. Elamu raudtee lõunaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
46. Elamu koos abihoonetega raudtee lõunaküljel. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.
Projekt „Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
47. Valga Jumalaema Vladimiri Ikooni Koguduse kirik. Foto: R. Alatalu 19.08.2012.