MOODULI NR MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT EKAP 1 EESTI · PDF file1.1 Õigekiri,...

MOODULI NR

MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT EKAP

1 EESTI KEEL JA KIRJANDUS 6 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab loetud tekste ning väljendab ennast õppekeeles selgelt ja arusaadavalt nii suuliselt kui ka

kirjalikult

Nõuded mooduli alustamiseks: omandatud põhiharidus

Õpetajad: Ilma Kurris

Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õppemeetodid Hindamismeetodid ja

ülesanded

Mooduli teemad

1. Väljendub selgelt,

eesmärgipäraselt ja

kirjakeele normidele

vastavalt nii

suulises kui ka kirjalikus

suhtluses.

Kõneleb arusaadavalt,

valib sobiva sõnakasutuse

vastavalt

suhtlussituatsioonil.

Koostab ja vormistab

teksti vastavalt juhendile,

järgides kirjutamisel

õigekirjareegleid.

Leiab sidumata tekstist

vajaliku info ja kasutab

saadud teavet

eesmärgipäraselt suulises

esinemises või enda

loodud tekstides.

Kasutab erinevatest

infoallikatest saadud

teavet enda loodud

tekstides ja igapäevaelus,

põhjendab infoallika

Rollimäng

sobiva

keelekasutuse

leidmiseks.

Praktiline

harjutus –

sobivate

keelenormide

kasutamine.

Ajurünnak –

eesti keele

kontaktid

erinevate

keeltega.

Slängi- ja

murdeteksti

ümbersõnastam

ine kirjakeelde.

Väärtustamine

Teksti analüüs

õigekirja kohalt,

kõne- ja kirjakeele

lõikude eristamine.

Kontrolltööd:

keelenormide

tundmine, õigekirja

tundmine.

Praktilised harjutused

sõnaraamatute

kasutamisega (ÕS,

slängisõnaraamat).

Analüüs: kaaslase

keelekasutuse keele

analüüs, kirjalik

kokkuvõte sellest.

Testid

keelekasutusest.

1. Keel suhtlus- ja

tunnetusvahendina

1 EKAP (22 T/ 4 I)

Alateemad

1.1 Õigekiri, põhilised reeglid,

nende kirjalik rakendamine

tekstides.

1.2 Suuline ja kirjalik kõne,

nende erinevused.

1.3 Kirjakeel, kõnekeel,

murdekeel ja släng.

1.4 Keeleline etikett, sh

virtuaalkeskkonnas.

1.5 Teiste keelte mõju eesti

keelele, keelekontaktid.

1.6. Oskuskeel.

valikut.

– analüüsib

kaaslase

keelekasutust,

nimetab 3

kaaslase

keelekasutusele

omast tunnust.

Õpimapi

koostamine

vastavalt

alateemadele.

Iseseisev töö.

2.Arutleb teemakohaselt ja

põhjendatult loetud, vaadatud

või kuulatud teksti põhjal.



vastavalt

suhtlussituatsioonile.



saadud teavet



loodud tekstides.



järgides õigekirjareegleid.

Tekstide

võrdlemine

keelekasutuse

eripära kohalt.

Loovharjutused

(kaasaegne

muinasjutt,

slängisõnavara

tundmine,

kirjalik ja

suuline alias).

Rollis

kirjutamine.

Õpimapi

koostamine.

Iseseisev töö.

Sobiva sõnakasutuse

valimine teksti

koostamisel.

Praktiliste tööde

analüüs sõnakasutuse

kohta.

Tekstide koostamine

vastavalt juhendile.

Kontrolltöö –

sõnavara koostis.

Praktiline harjutus –

sõnade tähenduse

leidmine, kasutamine

tekstis.

Tekstiloome –

kirjand, arutlus,

uurimus.

2. Sõnavara 1 EKAP

(22 T/4 I)

Alateemad:

2.1 Sõnavara rikastamise

võimalused.

2.2 Keele kujundlikkus ja loov

keelekasutus.

2.3 Ilukirjandusliku teksti eripära

3.Koostab eri liiki tekste,

kasutades alustekstidena nii


Mõistekaart –

meediatekst

Võrdlus – erinevate

reklaamide võrdlus,

3. Meedia ja mõjutamine

1 EKAP (22 T/4 I)

teabe- ja ilukirjandustekste

kui ka teisi allikaid neid

kriitiliselt hinnates.


vastavalt




järgides kirjutamisel

õigekirjareegleid.



saadud teavet



loodud tekstides.

Kasutab erinevatest


teavet enda loodud

tekstides ja igapäevaelus,

põhjendab infoallika

valikut.

liigid ja

tunnused .

Praktiline töö:

meediateksti

loomine.

Rollimängud:

ajakirjanik ja

intervjueeritav.

Reklaami

analüüs.

Võrdlus:

erinevad

tekstid.

Iseseisev töö.

kellele suunatud,

eesmärk, kuidas info

on edastatud,

sõnavara kasutus,

õigekiri (vead välja

tuua)

Rollimängud:

ajakirjanik ja

intervjueeritav

Rühmatöö: ajalehe

koostamine

Reklaami analüüs

Mõistekaart:

meediateksti liigid ja

tunnused.

Praktiline töö:

meediateksti loomine

Alateemad:

3.1 Meediateksti tunnused.

3.2 Reklaami erandlik

keelekasutus.

3.3 Olulisemad meediažanrid

(uudis, reportaaž, intervjuu,

arvamus).

3.4 Sotsiaalmeedia –

kvaliteetajakirjanduse ja

meelelahutusajakirjanduse

erinevused.

3. 5 Sihtgruppidest lähtuvalt

tähtsamad meediakanalid Eestis:

meediakanali eesmärk, info

edastamise eesmärk, teemade

skaala, peamised teemad, info

edastamise viis,

argumenteerimine ja

demagoogia.

3.6 Oma seisukoha sõnastamine.

4. Loeb ja mõistab sidumata

tekste (tabel, graafik,

diagramm), hindab neis

esitatud infot, teeb järeldusi

ja loob uusi seoseid.


valib sobiva

sõnakasutuse vastavalt



teksti vastavalt

juhendile, järgides

kirjutamisel

õigekirjareegleid.


Teksti loomine

alustekstide

põhjal.

Teksti

struktuuri

tajumine,

lõikude

järjestamine.

Mõistekaart –

kasutab

alusteksti,

Alusteksti põhjal

kirjutamine ja oma

teksti

pealkirjastamine.

Teksti struktuuri

tajumine, lõikude

järjestamine.

Praktiline harjutus:

oma teksti

toimetamine ja

stiilivigade,

4. Funktsionaalne lugemine

ja kirjutamine 1 EKAP

(22 T/4 I)

Alateemad:

4.1 Kirjutamise eesmärk, teksti

ainestik, materjali kogumine ja

süstematiseerimine.

4.2 Teksti ülesehitus ja sidusus,

lõigu ülesanne.

4.3 Arutleva teksti kirjutamine

alusteksti põhjal.


saadud teavet

eesmärgipäraselt

suulises esinemises või

enda loodud tekstides.

Koostab etteantud

faktide põhjal tabeli või

diagrammi.

Kasutab erinevatest


teavet enda loodud

tekstides ja

igapäevaelus, põhjendab

infoallika valikut.

Avaldab ja põhjendab

oma arvamust, kasutab

oma väidete

kinnitamiseks

tekstinäiteid ja tsitaate.

Selgitab ja kasutab teksti

analüüsimiseks

tarvilikke põhimõisteid.

pealkirja.

Refereerimine,

kokkuvõtte

kirjutamine.

Õpimapi

koostamine.

Lünkteksti

täitmine.

Arvutis

koostatud

enesekontrolli

testide

sooritamine.

Iseseisev töö.

õigekirjavigade

parandamine.

Mudelkirjutamine,

tarbetekstide

koostamine (avaldus,

CV, kaaskiri,

motivatsioonikiri).

Praktilised harjutused

õigekirjaoskuse

parandamiseks.

Kontrolltöö –

õigekirjaoskus.

Lünktekstide

täitmine.

Õpimapi koostamine.

4.4 Oma teksti toimetamine,

tüüpilised stiilivead.

4.5 Kokkuvõtte ja referaadi

kirjutamine.

4.6 Teabeotsing.

4.7 Seotud ja sidumata tekstid

(nimestikud, tabelid, graafikud).

Lihtsamad tarbetekstid.

4.8 Õigekirjaoskuse parandamine ja

kinnistamine.

5. Väärtustab lugemist,

suhestab loetut

iseendaga ja tänapäeva

elunähtustega,

oma kodukohaga.

6. Tõlgendab ja anaküüsib

kirjandusteost, seostab seda

ajastu ja ühiskondlike ja

kultuuriliste sündmustega.


valib sobiva

sõnakasutuse

vastavalt



teksti vastavalt

juhendile, järgides

kirjutamisel

Õpimapi

koostamine.

Ajurünnak,

loeng, esitlus.

Rühmatöö:

kirjandusvoolud

nende tunnused,

teosed ja

autorid.

Ilukirjandus-

Teksti analüüs,

õpilane kasutab

vajalikke

põhimõisteid, tunneb

teost, põhjendab oma

seisukohti.

Tekstitüüpide

tundmine ja analüüs.

Ilukirjandusteksti

analüüs.

5. Ilukirjandus kui kunst

2 EKAP (44 T/ 8 I)

5.1 Ilukirjanduse põhiliigid,

kirjandusvoolud.

5.2 Autori koht ajas, traditsioonis,

rahvuskirjanduses.

5.3 Proosateksti analüüs ja

tõlgendamine.

5.4 Kirjandusteose ja lugeja suhe.

Lugejaoskused: teadlik lugeja ja

õigekirjareegleid.

Põhjendab oma

lugemis-eelistusi ja–

kogemusi.

Tutvustab loetud

kirjandusteose autorit,

kirjeldab tegevusaega

ja –kohta ning olulisi

sündmusi,

iseloomustab tegelasi.

Avaldab ja põhjendab

oma arvamust,

kasutab oma väidete

kinnitamiseks

tekstinäiteid ja

tsitaate.

Selgitab ja kasutab

teksti analüüsimiseks

tarvilikke

põhimõisteid.

teksti lugemine

ja analüüs,

vastamine

etteantud

küsimustele ja

oma arvamuse

esitamine

tekstinäidete

põhjal.

Rollis

kirjutamine:

enda

samastamine

mõne

tegelaskujuga,

temast lähtuv

teose analüüs.

Proosateksti

analüüs.

Kirjandus-

teostest

katkendite

lavastamine,

jälgides ajastut.

Täringumäng:

käsitlevate

teoste analüüs,

oma arvamuse

esitlemine ja

põhjendamine.

Iseseisev töö.

Alusteksti põhjal

arutluse kirjutamine.

Retsensiooni

koostamine loetu või

nähtu põhjal.

Õpimapi koostamine.

tema isiklik elukogemus,

põlvkondlik ja sotsiaalkultuuriline

kuuluvus.

5.5 Lemmikraamat.

Kirjandusküsimuste käsitlemiseks

kasutatakse õpetaja ja õpilaste

valikul erinevate autorite teoseid nii

maailmakirjandusest kui eesti

kirjandusest.

Iseseisev töö moodulis: Eesmärk: õpitu kinnistamine ja praktilise kasutamise süvendamine, õpilane mõistab loetud tekste ja väljendab and

(eesmärk, teema, hindamine) arusaadavalt nii kirjas kui kõnes.

Iseseisev töö: 1)kinnistavad harjutustikud, 2) loovtööd, kirjandid, 3)referaadid, 4) miniuurimused antud teemal, 5)

teose analüüs antud teemal, 6) lugemispäeviku pidamine.

Mooduli hinde kujunemine:

Hindamisülesanded

Hindamiskorraldus

Hindamisjuhend

Hindekriteeriumid

Moodulit hinnatakse eristavalt. Hindamise eelduseks on arvestuslike tööde sooritamine lävendi tasemel ja nõutavate

loovtööde esitamine, õpimapi koostamine.

Hinne kujuneb õpimapi ja selle esitluse alusel.

Õpimapi kohustuslikud osad on:

1) keele-ja kirjandusalane käsitletud teoreetiline materjal

2) sooritatud arvestustööd

3) kirjalikud harjutustikud, kirjandusalased analüüsid ja iseseisvad tööd

4) kirjandid ja teised loovtööd

5) referaadid

Hindekriteeriumid

Hinne “3” ehk lävend Hinne „4“ Hinne „5“

Õpilane sooritab kõik mooduli

hindamiseks vajalikud tööd,

rahuldaval keelelisel tasemel.

Kasutades juhend materjale ning

koostab õpimapi.


hindamiseks vajalikud tööd vastavalt

õigekirja normidele, vajadusel

kasutab abimaterjale (tabel, skeem,

kirjanduslik tekst) ning koostab

õpimapi.


hindamiseks vajalikud tööd

vastavalt õigekirja normidele ja

koostab õpimapi. Näitab õpimapis

sisalduvates materjalides üles

analüüsivõimet, vajalikke teadmisi ja

pakub põhjendatud lahendusi

analüüsil.

Kasutatav õppekirjandus

(avalikult kättesaadav)/

õppematerjal

Gümnaasiumi õigekeelsusõpik.

Õige emakeele harjutusi. Gümnaasiumi õigekeelsustöövihik.

Keeleviit.Kutseõppeasutuse eesti keele õpik ja töövihik I ja II osa.

A.Ojaste, K.Kõverjalg. Korrektuuriharjutused.

Õigekeelsuse käsiraamat ja sõnastik.

Eesti keele raskete sõnade sõnaraamat. Kuidas sõnu õigesti kirjutada ja kasutada.

Eesti õigekeelsussõnaraamat.

Võõrsõnade leksikon.

Maailmakirjanduse lugemik gümnaasiumile.

J.Talvet. Maailmakirjandus J,II. Õpik keskkoolile.

R.Neithal. Mis on mis kirjanduses. Kirjandusterminite leksikon.

M.Rebane. Maailmakirjandus kutseõppeasutustele. Õpik ja töövihik.

L.Tavel. Eesti realism 1890- 1905. 14. M.Hennoste. Eesti romantism.

E.Annus,L.Epner, A.Järv, S.Olesk, E.Süvalep, M.Velsker. Eesti kirjanduslugu.

K.Aava, Ü.Salumäe. Meedia ja mõjutamine.

M.Hage. Teksti- ja kõneõpetus. Gümnaasiumi eesti keele õpik.

A.Nahkur. Kirjanduse mõisted gümnaasiumile.

Käsitletavad kirjandusteosed.

MOODULI NR

MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

MATEMAATIKA 5 EKAP

Eesmärk: Matemaatikaõpetusega taotletakse, et õppija kasutab oma matemaatikateadmisi elus edukaks toimetulekuks. Seos gümnaasiumi riikliku

õppekava matemaatika valdkonnaga.


Õpetajad: Mare Laane


ülesanded

Mooduli teemad/alateemad

1. Kasutab õpitud

matemaatikateadmisi ja

-oskusi uutes

situatsioonides ning

eluliste ülesannete

lahendamisel,

analüüsides ja hinnates

tulemuste tõepärasust

2. Kasutab vajadusel

erinevaid teabeallikaid

ning saab aru

erinevatest

matemaatilise info

esitamise viisidest

3. Seostab

matemaatikat teiste

õppeainetega, kasutades

nende õppimisel oma

matemaatikaalaseid

teadmisi ning oskusi

Sõnastab ülesande mõtte,

toob/kirjutab välja andmed,

määrab otsitavad suurused,

toob/kirjutab välja

vajalikud seosed ja valemid

Kirjeldab lahenduskäiku,

vajadusel illustreerib seda

joonisega/skeemiga,

teostab vajalikud

arvutused, vormistab

lahenduskäigu, kontrollib

lahenduskäigu õigsust

Kasutab vajadusel õpetaja

koostatud juhendmaterjale

ja näpunäiteid ülesande

õigeks lahendamiseks

Teeb järeldusi tulemuse

tõepärasuse kohta lähtuvalt

igapäevaelust

Kasutab vajaliku teabe

Peastarvutamine,

arvutamine

kirjalikult ja

taskuarvutiga.

Vestlus, arutelu,

selgitused.

Paaristöö.

Iseseisev töö

vilumuse

tagamiseks ja

tööharjumuse

kujundamiseks.

Ühikute

teisendamine

teabeallikate

kasutamisega.

Kodune kontrolltöö

õppimisoskuse

arendamiseks.

Andmete lugemine

Lünk- ja valik-

vastustega testid.

Õpilaste koostatud

ja lahendatud

elulised

tekstülesanded.

Arvestustöö, mille

käigus hinnatakse

kogu teemat.

Tunnikontrollid

alateemade kohta.

Loovtöö või

praktiline töö.

Andmetöötlus

arvutis.

Info leidmine

graafikutelt ja

diagrammidelt.

Test mõistete,

valemite ja joonte

1.Arvutamine 0,81 EKAP

(18 T/3 I)

1.1. Arvuhulgad (naturaalarvud N,

täisarvud Z, ratsionaalarvud Q,

irratsionaalarvud I, reaalarvud R).

Tehted ratsionaalarvudega.

Ümardamine.

Arvu absoluutväärtus.

1.2. Täisarvulise, negatiivse ja

ratsionaalarvulise astendajaga aste

(arvu juur). Tehted astmetega.

1.3. Arvu kümme astmed. Arvu

standardkuju. Arvutamine

taskuarvutiga.

1.4. Ühend ja ühisosa (sümboolika

kasutamine; ülesanded hulkade

ühendi ja ühisosa kohta, graafiline

kujutamine).

4. Esitab oma

matemaatilisi

mõttekäike loogiliselt,

väljendades oma mõtet

selgelt ja täpselt nii

suuliselt kui kirjalikult

5. Kasutab matemaatika

võimalusi enda ja teiste

tegevuse tasuvuse ning

jätkusuutlikkuse

hindamisel

leidmiseks nii paberkandjal

kui ka internetis leiduvaid

teabeallikaid

Leiab tekstist, tabelist,

jooniselt, graafikult,

diagrammilt vajaliku info

Koostab tabeleid,

jooniseid, graafikuid ja

diagramme õpitud materjali

ulatuses

Nimetab järguühikuid ja

teisendab pikkus-, raskus-,

pindala-, ruumala-, mahu-,

aja- ja rahaühikuid, arvutab

protsente ja promille

Kasutab muutumist ja

seoseid käsitlevat

matemaatikat, võrdleb

erinevaid suurusi

Valib ja kasutab

ülesannete lahendamisel

ülesande sisust lähtuvalt

õigeid valemeid ja

matemaatilisi sümboleid

Kasutab analoogiat

objektide-vaheliste seoste

leidmiseks

Kasutab loogikat etteantud

probleemide lahendamisel

ning eristab olulist

ebaolulisest

Teab ja kasutab

graafikutelt,

diagrammidelt ja

nende kasutamine.

Erinevate laenude

võrdlemine, laenu-

kalkulaatorid.

Mõistekaart

Pere eelarve

koostamine.

Skeemide või

tabelite koostamine

tekstülesan-nete

lahendamiseks.

Tabelite ja

diagramm-mide

lugemine ja

koostamine. Gaussi

kõver, statistilised

näitajad.

Praktiline töö

erinevate joonte

leidmiseks fotolt või

pildilt.

Interaktiivsed

töölehed.

Valemileht

(iseseisev tabeli

koostamine).

Jooniste tegemine.

tundmisele. Kodune

kontrolltöö

joonistega.

Jooned ja kunst,

programm

GeoGebra.

Test teooriale ja

ruumiliste kehade

tundmisele.

Kodune arvestustöö.

2.Mõõtühikud 0,23 EKAP

(5T/1 I)

2.1. Mõõtühikute vahelised seosed,

teisendamine.

2.2. Elulise sisuga tekstülesanded.

3.Protsent 0,5 EKAP

(11T/ 2I)

3.1. Osa ja tervik, protsent, promill.


4.Majandusmatemaatika

elemendid 0,46 EKAP

(10 T/ 2I )

4.1. Raha ja valuuta.

4.2. Liht- ja liitintress. Laen ja

hoiustamine, laenu tagasimakse-

graafik.

4.3. Palk ja kehtivad maksud

töövõtjale ja tööandjale.

4.4. Käibemaks, hind käibe-

maksuga ja käibemaksuta.

4.5. Hinnamuutused (soodushind,

hinnatõus).

4.6. Diagrammide lugemine.

5.Avaldised. Võrrandid ja

võrratused 0,69 EKAP

(15 T/ 3 I)

5.1. Võrre. Võrdeline jaotamine.

Võrdeline suurendamine ja

vähendamine (mõõtkava, plaan).

matemaatilise statistika ja

tõenäosusteooria elemente

Selgitab matemaatiliste

tehete abil loteriide ja

laenudega seotud riske

Arvutab bruto- ja

netopalka ning

mitmesuguseid

igapäevaeluga seotud

tulusid ja kulusid ning

teisendab

enamkasutatavaid

valuutasid

Arutleb säästmise

vajalikkuse üle, toob

näiteid tarbimise ja

kulutamise

tasakaalustamise

võimaluste kohta

5.2. Ratsionaalavaldiste

lihtsustamine, valemitega

teisendamine.

5.3. Lineaarvõrrand.

5.4. Kahe tundmatuga

lineaarvõrrandisüsteem.

5.5. Ruutvõrrand.

5.6. Lineaarvõrratuse mõiste ,

omadused ja lahendamine.

5.7. Lineaarvõrratuste süsteem.


6.Tõenäosusteooria ja statistika

0,46 EKAP (10 T/ 2I)

6.1. Sündmuse tõenäosus, tõenäosuse

summa ja korrutis (sh tõenäosus

loteriis ja hasartmängudes).

6.2. Statistika põhimõisted ja

arvkarakteristikud.

6.3. Statistiline ja variatsioonirida,

sagedustabel ja suhteline sagedus,

6.4. Keskväärtus, kaalutud kesk-

mine, mediaan, mood, maksimaalne

ning minimaalne element,

standardhälve.

6.5. Statistiliste andmete kogumine

ja süstematiseerimine, statistiline

andmetöötlus.

7.Jooned tasandil 0,46 EKAP

(10T / 2 I )

7.1. Punkti asukoha määramine

tasandil.

7.2. Lõigu pikkus, kahe punkti

vaheline kaugus.

7.3. Vektori mõiste ja tähistamine,

vektori pikkus, nullvektor, ühik-

vektor, vastandvektor, vektorite

geomeetriline liitmine.

7.4. Sirge ja selle joonestamine

võrrandi järgi.

7.5. Parabooli ja ringjoone võrrandid

8.Trigonomeetria 0,38 EKAP

(9 T/ 1I)

8.1. Pythagorase teoreem.

8.2. Teravnurga siinus, koosinus,

tangens.

8.3. Täisnurkse kolmnurga

lahendamine.


9.Planimeetria 0,35 EKAP

(8 T/ 1I)

9.1. Tasapinnaliste geomeetriliste

kujundite (kolmnurk, ruut, ristkülik,

rööpkülik, romb, trapets, korrapärane

kuusnurk, ring) elemendid,

ümbermõõdud ja pindalad.


10.Stereomeetria 0,65 EKAP

(14 T/3 I)

10.1. Püstprisma ja korrapärase

püramiidi elemendid, pindalad ja

ruumala.

10.2. Silindri ja koonuse elemendid,

pindalad ja ruumala..

10.3. Kera (sfääri) elemendid,

pindala ja ruumala.


Iseseisev töö moodulis:

Õpimapp, mis sisaldab teemade konspekte, näidisülesandeid ja iseseisvalt lahendatud ülesandeid.

Mooduli hinde

kujunemine:

Moodulit hinnatakse eristavalt.

Kokkuvõttev hindamine toetub teemade/alateemade arvestuslikele/kontrolltööde hinnetele ja õpilase koostatud õpimapile.

Hinnatakse õppeprotsessi ja õppija teadmisi, oskusi ning hoiakuid õppeprotsessi lõppedes.

Hindekriteeriumid Hinne “3” Hinne “4” Hinne “5”

Eelduseks õpimapi olemasolu.

Arvutab reaalarvudega õigesti peast,

kirjalikult või taskuarvutiga. Teostab tehted

õiges järjekorras. Ümardab arve etteantud

täpsuseni. Lahendab konspekti ja juhendi

abil elulisi tekstülesandeid. Arvutab

protsenti (osa) tervikust. Arvutab tervikut

protsendimäära (osamäära) ja osa kaudu.

Leiab, mitu protsenti üks suurus moodustab

teisest. Arvutab promilli (nt. alkoholi-

sisaldust veres). Vormistab lahenduskäigu

juhendmaterjalide abil.

Teisendab erinevaid valuutasid kasutades

sellekohaseid teabematerjale. Arvutab liht-

ja liitintressi. Arvutab käibemaksu ja kauba

jaehinda ning hinnamuutusi konspekti

abiga. Teeb vahet neto- ja brutopalgal, teab

palgaga kaasnevaid makse. Selgitab


Lisaks hinde „3“ kriteeriumidele:

Lahendab iseseisvalt elulisi sõnalisi

tüüpülesandeid.

Lahendab kolme tehtega elulisi

protsentülesandeid .

Loeb tekstist, tabelist, jooniselt

vajaliku info ning ja teeb järeldusi.

Arutleb arvamusloos säästmise

vajalikkuse ja kiirlaenude üle.

Lahendab võrrandeid lihtsustamise

valemeid kasutades.

Lahendab lineaarvõrrandeid ja

linearvõrrandisüsteeme ning

ruutvõrrandeid.

Lahendab lineaarvõrratusi ja

võrratusesüsteeme.

Oskab lahendada “Tõenäosusteooria”


Lisaks hinnete „3“ ja „4“

kriteeriumidele:

Lahendab iseseisvalt ja loovalt elulisi

tekstülesandeid, vormistab korrektse

lahenduskäigu ja sõnastab vastuse.

Vajadusel põhjendab saadud

tulemust.

Kasutab infotehnoloogilisi vahendeid

ülesannete lahendamisel. Oskab

probleemülesandeid lahendada ja

neid ise püstitada. Julgeb avalikult

esineda ja oma seisukohta kaitsta.

Lahendab “Tõenäosusteooria” ja

“Statistika” teooriale

baseeruvaid loogilist mõtlemist ja

järeldusoskust nõudvaid

probleemülesandeid. On esitanud

laenudega seotud riske.

Lihtsustab avaldisi, kasutades summa ja

vahe ruudu ning ruutude vahe valemit.

Lahendab lihtsamaid lineaarvõrrandeid ja

lineaarvõrrandisüsteeme ning

normaalkujulisi ruutvõrrandeid .

Lahendab lihtsamaid lineaarvõrratusi.

Selgitab loteriide ja hasartmängudega

seotud riske iseseisvas arvamusloos.

Kujutab vektorit tasandil algus- ja

lõpppunkti koordinaatide järgi. Arvutab

vektori pikkuse vektori koordinaatide järgi.

Liidab vektoreid geomeetriliselt.

Joonestab konspekti kasutades võrrandi

järgi sirge tasandil. Tunneb antud võrrandi

järgi joone kuju (sirge, parabool, ringjoon).

Teeb tasapinnaliste kujundite joonised ja

lahendab juhendmaterjali abiga antud

andmetega kujundi pindala ja

ümbermõõdu.

Lahendab näidisülesannete tasemel elulisi

stereomeetria ülesandeid valemite lehe abil,

teeb joonise, vajadusel teisendab

mõõtühikuid, annab vastuse lähtudes

igapäevaelust.

ja “Statistika” näidetele baseeruvaid

ülesandeid.

Arvutab lõigu ja vektori pikkust

algus- ja lõpppunkti koordinaatide

järgi.

Joonestab võrrandi järgi sirge,

parabooli, ringjoone. Koostab

konspekti abil sirge võrrandi, kui

sirge on antud: kahe punktiga; tõusu

ja algordinaadiga; punkti ja tõusuga.

Liigitab tasandilisi kujundeid, oskab

leida õigeid elementidevahelisi

seoseid, arvutab kolmnurga puuduvad

elemendid kasutades valemikaarti.

Teisendab ühikud ja vormistab

lahenduskäigu trigonomeetria

valemikaardi abiga. Teeb vajalikud

joonised ja kirjutab vastuse.

Lahendab näidisülesannete tasemel

elulisi stereomeetria ülesandeid, teeb

joonise, vajadusel teisendab

mõõtühikuid, esitab vastuse lähtudes

igapäevaelust. Vastab esitatud

küsimustele.

iseseisva arvamusloo “Loteriide ja

hasartmängudega seotud riskidest” ja

esitlenud seda klassis ning saanud

hea või väga hea hinnangu osaliseks.

Lahendab loovalt elulisi ülesandeid

trigonomeetria- ja planimeetria-

teadmisi rakendades ja esitab

tõepäraseid vastuseid lähtuvalt

igapäevaelust.

Lahendab elulisi stereomeetria

ülesandeid, esitab põhjaliku

lahenduskäigu, teeb joonise,

vajadusel teisendab mõõtühikuid,

annab vastuse lähtudes igapäevaelust,

suudab hinnata vastuse õigsust.

Vastab enamusele esitatud

küsimustest.

Õppematerjalid, kasutatav õppekirjandus

1. T. Leego, L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika õpik kutseõppeasutusele. Tartu, „AS Atlex” 2002.

2. L. Vedler, S. Vedler. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele I. Tartu, „AS Atlex” 2003.

3. T. Leego. Matemaatika töövihik kutseõppeasutusele II. Tartu, „AS Atlex” 2003.

4. I. Kängsepp. Matemaatikaülesanded elust enesest. Tallinn, „Ilo” 2009.

5. I. Kängsepp. Matemaatikaülesannete kogu koka erialal õppijaile. Tallinn, „Ilo” (Valgamaa Kutseõppekeskus).

6. E. Nurk, V. Paat. Matemaatika kirjaliku eksami ülesanded IX klassile. Tallinn, „ Koolibri” 1995

7. S. Torri. Matemaatika töövihik kutsekeskkooli I kursusele. I osa. Tallinn, 1986

8. S. Torri. Matemaatika töövihik kutsekeskkooli I-II kursusele. II osa. Trigonomeetria. Tallinn, 1988

9. S. Torri. Matemaatika töövihik kutsekeskkooli õpilastele. III osa. Tallinn, 1989

10. S. Torri. Matemaatika töövihik kutsekeskkooli õpilastele. IV osa. Tallinn, 1989

MOODULI NR MOODULI NIMETUS

MOODULI MAHT

INGLISE KEEL 4,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane suhtleb õpitavas võõrkeeles argisuhtluses nii kõnes kui kirjas iseseisva keelekasutajana B1 tasemel


Õpetajad: Tiiu Maran


ülesanded

Mooduli teemad/alateemad

1. Suhtleb õpitavas

võõrkeeles argisuhtluses nii

kõnes kui kirjas iseseisva

keelekasutajana; esitab ja

kaitseb erinevates

mõttevahetustes/ suhtlus-

situatsioonides oma

seisukohti

Kasutab iseseisvalt

võõrkeelset põhisõnavara

ja tuttavas olukorras

grammatiliselt üsna õiget

keelt

Esitab ja põhjendab

lühidalt oma seisukohti

erinevates

mõttevahetustes

Väljendab end/suhtleb

õpitava keele erinevate

osaoskuste kaudu (loeb,

kuulab, räägib, kirjutab

B1 tasemel)

Grammatikaree

glite kordamine

ja kasutamine

Erinevate

lausetüüpide

kordamine ja

harjutamine

Lugemis-,

kuulamis-,

kirjutamisülesa

nded, vestlused,

küsitlused,

dialoogid

Kõik ülesanded

läbitavate teemade

juures

Grammatika testid

(kujundav

hindamine)

Kõik läbitavad teemad

2. Kirjeldab võõrkeeles

iseennast, oma võimeid ja

huvisid, mõtteid, kavatsusi ja

kogemusi seoses valitud

erialaga

Tutvustab vestluse käigus

iseennast ja oma

sõpra/eakaaslast

Põhjendab kooli ja

erialavalikut, hindab oma

Sõnavara

täiendamine

Vestluse käigus

enda ja oma

kaaslase

Kirjalik ja suuline

enesetutvustus

Rühmatöö: kooli ja

eriala tutvustuse

koostamine (poster

1. Mina ja maailm 1 EKAP

(22 T/ 4 I )

1.1 Enesetutvustus (iseloomustus,

huvid, vaba aeg, pere ja kodu, kooli

ja erialavalik, sobivus erialale)

sobivust valitud erialal

töötamiseks

Koostab oma kooli (lühi)

tutvustuse

tutvusta-mine,

kooli ja eriala

valiku

põhjendamine,

kooli

tutvustamine

Küsitluse

käigus kaaslase

kohta info

kogumine

,powerpoint esitlus,

voldik) koos kutsega

tulla õppima ja

põhjendusega, miks

just sellesse kooli

1.2 Kooli tutvustus

3. Kasutab võõrkeeleoskuse

arendamiseks endale sobivaid

võõrkeele õppimise

strateegiaid ja teabeallikaid,

seostab võõrkeeleõpet

elukestva õppega

Hindab oma

võõrkeeleoskuse taset

Põhjendab võõrkeele

õppimise vajalikkust, loob

seoseid eriala ja elukestva

õppega

Eristab võõrkeelseid

teabeallikaid info

otsimiseks, kasutab neid

ja hindab nende

usaldusväärsust

Kirjeldab oma

kasutatavaid suhtluskesk-

kondi (nende eeliseid,

puudusi ja ohte) ja

suhtlemist nendes

keskkondades

Sõnavara

täiendamine

Võõrkeele

tasemetesti

sooritamine ja

analüüs

Internetiotsing

(otsinguülesann

ete täitmine -

webquest)

Internetisõnasti

ke ja

teabeallikatega

tutvumine ja

nende

usaldusväärsuse

analüüs

Erinevate

suhtluskesk-

kondadega

tutvumine ja

nende

Rühmatöö: erialale

vastavate

keeleõppimisvõimalu

ste tutvustamine,

keeletaseme

analüüsimine ja

võimalused selle

parandamiseks

Mina ja kaasaegne

tehnoloogia

(tehnoloogiliste

vahendite

kasutamine, selle

eelised ja puudused,

suhtluskeskkondade

kasutamine, nende

eelised, puudused ja

ohud)

2. Keeleõpe ja

suhtluskeskkond 1 EKAP

(22 T / 4 I)

2.1 Oma keeletaseme analüüsimine

2.2 Erinevate keeleõppimise ja –

arengu võimaluste tutvustamine

seoses vastava erialaga

2.3 Erinevate suhtluskesk-kondade

eeliste, puuduste ja ohtude

kirjeldamine

2.4 Kaasaegne tehnoloogia, selle

kasutamise eelised ja puudused

kasutamise

kirjeldamine

Kaasaegse

tehnoloogia

vahendite

kasutamine,

nende eelised ja

puudused

4 Mõistab Eesti ja teiste

rahvaste elukeskkonda ja

kultuuri ning arvestab

nendega võõrkeeles

suhtlemisel

.

Võrdleb sihtkeele maa

(de) ja Eesti

elukeskkonda,

kultuuritraditsioone ja –

norme

Arvestab sihtkeele

kõnelejate kultuurilise

eripäraga

Tutvustab (oma

eakaaslasele välismaal)

Eestit ja soovitab

külastada mõnda

sihtkohta

Sõnavara

täiendamine

Inglise keelt

kõnelevate

riikide ning

nende rahvaste

tutvustamine

(lugemine,

kuulamine, töö

tekstiga) ning

võrdlemine

Eesti ning

eestlastega

Eesti

tutvustamine

(lugemine, töö

tekstiga,

vestlus, arutelu)

Rühmatöö: inglise

keelt kõneleva riigi

tutvustamine ja

võrdlus Eestiga

(poster, powerpoint

esitlus)

Oma kodukoha

tutvustamine

väliskülalistele

(poster, powerpoint

esitlus, voldik)

3 Erinevad maad ja rahvad 1,5

EKAP (33 T / 6 I) 3.1 Inglise keelt kõnelevate riikide

kirjeldamine

3.2 Eesti ja eestlaste võrdlemine

teiste riikide ja rahvastega

3.3 Eesti ja oma kodukoha

tutvustamine väliskülalistele

3.4 Reisimine

3.5 Keskkond ja turvalisus

5. On teadlik edasiõppimise

ja tööturul kandideerimise

rahvusvahelistest

võimalustest; koostab

tööleasumiseks vajalikud

Kirjeldab võõrkeeles oma

tööpraktikat ja analüüsib

oma osalemist selles

Tutvustab õpitavas

võõrkeeles oma eriala

Sõnavara

täiendamine

Lugemis- ja

kuulamis-

ülesannete

Tööpraktika kirjeldus

ja analüüs,

tulevikuplaanid

(edasiõppimine,

tööleminek)

4 Mina tööturul 1 EKAP (22 T /

4 I)

4.1 Tööpraktika kirjeldamine ja

lühianalüüs

4.2 Vastava eriala hetkeseisu

võõrkeelsed

taotlusdokumendid

hetkeseisu tööturul ja

edasiõppimise võimalusi

Koostab võõrkeeles

töökohale/praktikakohale

kandideerimise avalduse,

CV/Europassi, arvestab

sihtmaa eripäraga

Sooritab

näidistööintervjuu

täitmine

(võõrkeelsed

töökuulu-tused

Eestis ja

välismaal,

tekstid

edasiõppimise,

tööpraktika

sooritamise

võimaluste, EL

noorte

vahetusprojekti

de kohta,

töölepingud,

näidistöö-

intervjuu)

Info otsimine ja

esitamine

(töökuulutused;

edasiõppi-mise,

praktika

võimalused)

Töölehtede

täitmine

(CV/Europassi,

kaaskirja

näidised,

töölepingute

näidised)

Videoklippide

vaatamine ja

arutelu

Tööle kandideerimise

avalduse, CV ja

motivatsioonikirja

koostamine

Näidistööintervjuu

uurimine tööturul ja tööle

siirdumise võimaluste uurimine

Euroopa Liidu riikides

4.3 Tööle kandideerimise avalduse,

CV ja motivatsioonikirja

koostamine

4.4 Näidistööintervjuu läbiviimine

(näidisinterv-

juud, kehakeel,

eduka

tööintervjuu

sooritamise

nipid)

Küsimuste

koostamine ja

küsimustele

vastamine

õpetaja poolt

antud

juhendmaterjali

alusel

(ettevalmistus

tööinterv-

juuks).


(eesmärk, teema, vajadusel

hindamine)

Ettevalmistus hindamisülesannete täitmiseks.


Hindamisülesanded Hindamiskorraldus Hindamisjuhend Hindekriteeriumid

Kokkuvõttev hinne kujuneb erinevate ülesannete hinnete keskmisest. Kokkuvõtva hinde saamiseks peab kujundavate

hinnete keskmine olema positiivne, peavad olema täidetud kõik hindamisülesanded.

Hindekriteeriumid Hinne “3” ehk lävend Hinne “4” Hinne “5”

Saab aru põhilisest infost nii kirjas

kui tavakõnes tuttaval teemal.

Vestleb ettevalmistuseta tuttaval

teemal, suudab väljendada ennast

Saab aru pikematest tekstidest, kuid

mitte kõigist nüanssidest nii kõnes

kui kirjas. Vestleb ettevalmistuseta

tuttaval teemal, väljendab ja

Saab aru pikematest tekstidest ja

nende nüanssidest nii kõnes kui

kirjas. Vestleb spontaanselt, ladusalt

ning grammatiliselt korrektselt.

arusaadavalt, kuigi mitte alati

grammatiliselt korrektselt. Kirjeldab

lihtsate seostatud lausetega kogemusi,

sündmusi, kavatsusi, selgitab oma

seisukohti ja plaane. Täidab talle

antud ülesanded nõuetekohaselt.

Oskab koostada lihtsat seostatud

teksti tuttaval teemal, kirjutada kirju

ja koostada ametlikke dokumente.

põhjendab arusaadavalt oma

seisukohti. Kirjeldab oma kogemusi,


seisukohti ja plaane arusaadavalt,

kuigi mõningate vigadega. Täidab

antud ülesanded nõuetekohaselt.

Oskab koostada selgeid

nõuetekohaseid tekste antud

teemadel, kirjutada kirju ja koostada

ametlikke dokumente.

Kasutab mitmekesist sõnavara.

Väljendab ja põhjendab oma

seisukohti, kirjeldab oma kogemusi,


seisukohti ja plaane korrektses kõnes

ja kirjas. Täidab antud ülesanded

nõuetekohaselt. Oskab kirjutada

selgeid, grammatiliselt õigeid ning

nõuetekohaseid tekste antud

teemadel, kirjutada kirju ja koostada

korrektseid ametlikke dokumente. asutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)/ õppematerjal

With Flying Colours 10, 11, A.Tammeleht, M.Haagensen, 2011

Come Along, L.Bergmann, E.Meister, U.Mölder, 2004

Listening, I.Badger, 2012

MOODULI NR MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT

LOODUSAINED 6 EKAP

Mooduli eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omab loodusteaduslikku maailmapilti, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid


Õpetajad:

Eda Rohula, Arvo Vallaots, Reet Maadla


ülesanded

Teemad/alateemad

1. Mõistab loodusainete

omavahelisi seoseid ja

eripära, saab aru mudelite

tähtsusest reaalsete

objektide kirjeldamisel.

Kirjeldab Maa sfääre kui

süsteeme ja nendega seotud

mudeleid

Kirjeldab Maa

evolutsioonilist arengut,

elus- ja eluta looduse

tunnuseid

Kirjeldab abiootiliste

tegurite toimet

organismidevahelisi suhteid

ja looduses toimivaid

aineringe

Kirjeldab organismide

ehitust, aine- ja

energiavahetust,

paljunemist ja arengut

(eristab rakutüüpe)

Iseloomustab inimese

keemilist koostist ja

mõistab pärandumise

seaduspärasusi

Kirjeldab mehaanika

Loeng

Mõistekaart

Stendiettekanne

Rühmatöö

Esitlus

Ülesannete

lahendamine

Tööleht

Laboratoorne töö

Valmistab

stendiettekande Maa

sfääride kohta

kasutades

loodusteaduslikke

mudeleid

Rühmatöö: koostab

esitluse elu arengu

kohta Maal

Valmistab

mõistekaardi kliima

kujunemisest loengu

põhjal

Lahendab

probleemülesandeid

energiavajaduse

kohta

Täidab töölehte (

rakkude võrdlemine

ja joonistamine)

Valmistab

1. Universum ja selle

kujunemine. 1 EKAP (22 T / 4

I)

Alateemad:

1.1. Maakera kui süsteem.

Maa teke, areng, ja geoloogiline

ajaskaala. Maa sfäärid

1.2. Universumi evolutsioon.

Evolutsiooniteooriate

põhiseisukohad. Mikro- ja

makroevolutsioon.

1.3. Astronoomia

1.4. Kehad, nende mõõtmed,

mõõtühikute süsteemid ja

teisendamised.

Liikumine ja selle mõõtmine.

Taustsüsteemid. Vastasmõjud.

Jõud, mass ja energia.

2. Mikromaailm ja aine ehitus.

1 EKAP ( 22 T / 4 I)

2.1. Aatomi ja molekuli ehitus

nähtusi ja kasutab selleks

õigeid füüsikalisi suurusi ja

mõisteid

Kirjeldab korrektsete

mõistete ja füüsikaliste

suurustega

elektromagnetismi nähtusi

ja nendevahelisi seoseid

Iseloomustab soojusenergia

muutmise viise, nähtusi,

seaduspärasusi

Kirjeldab õigete

füüsikaliste suurustega ja

mõistetega valguse

tekkimise, levimise ja

kadumise nähtusi

Kirjeldab tähtsamaid

mikromaailma mudeleid,

tuumareaktsioone ning

radioaktiivsust

Kasutab keemiliste

elementide

perioodilisustabelit ja

ühendite

molekulaarmudeleid

mikromaailma

kirjeldamisel ja ainete

omaduste selgitamisel

Selgitab evolutsiooni kulgu

ning seostab protsesse

looduses nähtavaga

Võrdleb erinevate

piirkondade kliimat,

mõistekaardi

organismide

paljunemise, arengu

ja pärilikkuse kohta

loengu põhjal

Rühmatöö:

bakterite, seente ja

viiruste rolli

uurimine looduses

Lahendab lihtsamaid

kinemaatika ja

dünaamika

ülesandeid

Koostab

animatsiooni ja

mõistekaardi

aatomimudeli kohta

Kasutab keemiliste

elementide

perioodilisuse tabelit

ülesannete

lahendamisel:

reaktsioonivõrrandit

e koostamine ja

tasakaalustamine;

ülesanded massi-,

ruumala ning

saagise ja kadu

kohta

Kasutab

loodusteaduslikke

mudeleid

ja mudelid. Keemilised elemendid

Maal. Keemiline side.

Anorgaanilised aineklassid.

Metallid, mittemetallid.

2.2. Mikromaailma ehitus

3. Organism kui tervik. 1 EKAP

(22 T / 4 I )

3.1. Orgaanilised ained

eluslooduses. Organismide keemiline

koostis. Biomolekulide

tähtsus eluslooduses.

Toiduainete toiteväärtus,

lisaained ning tervislikkuse

seos koostisega.

Organismide

energiavajadus.

3.2. Organismide ehitus ja

talitlus.

Rakkude ehitus ja talitlus.

Organismide aine- ja

energiavajadus.

Paljunemine ja areng.

Pärilikkus. Inimene kui

tervikorganism.

4. Loodusteaduste

rakendumisvõimalusi.

1 EKAP (22 T / 4 I)

4.1. Loodusteaduste

rakendumisvõimalusi

tehnoloogias ja

mullastiku, taimestiku ja

loomastiku omavahelisi

seoseid

Selgitab loodus- ja

sotsiaalkeskkonnas

omavahelisi seoseid ja

probleeme

majanduses.

Geeni- ja biotehnoloogia.

Transgeensed organismid.

Nakkushaigused ja nende

vältimine.

Nanotehnoloogia ja

kaasaegne materjaliteadus.

Bioenergeetika. Organismi

kahjustavad ained. Alused ,

happed ja soolad

igapäevaelus.

5. Keskkond ja

keskkonnakaitse. 2 EKAP

( 44 T / 8 I)

5.1. Majanduskeskkond

Globaliseerumine ja

keskkonnaprobleemid.

5.2. Elukeskkond, selle

süsteemid ning kaitse. Ökoloogilised tegurid sh

organismide omavahelised

suhted. Ökosüsteemid ja

selle muutused.

Looduskaitse- ja

keskkonnakaitse

nüüdisaegsed suunad ning

rahvusvaheline koostöö.

Liikide hävimist

põhjustavad tegurid, liikide

kaitsevõimalused ja –

vajadus.

5.3. Tehnoloogiline ehk

2. Mõtestab ja kasutab

loodusainetes omandatud

teadmisi keskkonnas

toimuvate nähtuste

selgitamisel ja

väärtustamisel ning

igapäevaelu probleemide

lahendamisel.

Selgitab tervisliku

toitumise põhimõtteid

Selgitab nakkushaiguste

vältimise võimalusi

Kirjeldab ja toob näiteid

loodusteaduste,

tehnoloogia ja ühiskonna

vahelistest seostest

Kirjeldab oma elukoha

(loodus) keskkonda,

uurides ja analüüsides

seal erinevaid probleeme

Referaat

Mõistekaart

Õpimapp

Loeng

Koostab loengu

põhjal toitainete

mõistekaardi.

Koostab õpimapi

pärilike tunnuste

ning päriliku

eelsoodumuse ja

mittepärilike

haiguste kohta

Koostab referaadi

ja esitleb loodus- ja

sotsiaalkeskkonna

probleemide

lahendusvõimalust

est.

Koostab ettekande

bioloogia

rakendusvõimalust

est

3. Mõistab teaduse ja

tehnoloogia saavutuste

mõju looduskeskkonnale ja

inimesele, saab aru

ümbritseva keskkonna

Nimetab

majandustegevusega

kaasnevaid

looduskeskkonna

probleeme

Referaat

Loeng

Rühmatöö

Uurimustöö

Iseseisevtöö

Koostab referaadi

majandusvaldkond

ade

arenguvõimalustest

ja

mõjust inimese tervisele. Võrdleb looduslikke ja

tehismaterjale ning

nende omadusi

Kirjeldab orgaaniliste ja

anorgaaniliste ainete

toimet inimestele ja

keskkonnale

Kirjeldab inimese

arengut ja tervislikku

seisundit sõltuvalt

sotsiaalsest,

majanduslikust või

looduskeskkonnast

Nimetab loodusteaduste

ning tehnoloogia arengu

positiivseid ja

negatiivseid ilminguid

ning võrdleb erinevaid

eetilisi-moraalseid

seisukohti ning nende

usaldusväärsust

Kirjeldab teaduse ning

tehnoloogia võimalusi ja

piiranguid ühiskonna

heaolu ja majanduse

arengu tagamiseks

majandustegevuse

ga kaasnevatest

keskkonnaproblee

midest.

Rühmatöö: loodus-

ja keskkonna

kaitse võimaluste

kohta

Iseseisevtöö :

uurimistöö

keskkonnakaitse

tehiskeskkond. Tehis- ja looduslikud

ained.

4. Leiab iseseisvalt

usaldusväärset

loodusteaduslikku

informatsiooni ja kasutab

seda erinevate ülesannete

lahendamisel.

Lahendab

loodusteaduslike

ülesandeid ja probleeme,

kasutades erinevaid

usaldusväärseid

teabeallikaid

praktiline töö Praktilised

laboratoorsed tööd:

koos erinevate

mõõteriistadega ja

arvutusülesannete

ga.

Koostab erinevate

andmete põhjal tabeleid ja

graafikuid

Kirjeldab ja kohandab

korrektsete

lähteandmetega

ülesandele õige

lahendusmudeli ning

fikseerib otsitavad

suurused, kasutades

õigesti mõõtühikute

süsteeme

Arvutab õigesti,

kontrollib saadud

tulemust ning vormistab

ülesande vastuse

korrektselt

Mõõtetulemuste

vea hindamine.

Koostab ja loeb

graafikuid

Töötab

teabeallikatega

andmete

kogumiseks ja

graafiliseks

esitluseks



hindamine)

Uurimistöö teemal : Keskkonnakaitse.

Mooduli kokkuvõtva hinde

kujunemine:

Mooduli hinne kujuneb eristavalt hinnatud kokkuvõtliku arvestustöö järgi. Teisi hindamismeetodeid hinnatakse

mitteeristavalt ning kõigi puhul tuleb saada positiivne tulemus, mis vastab lävendile. . Iseseisva töö sooritamine on

eelduseks arvestustööle saamisel.

Hindekriteeriumid Hinne “3” ehk lävend Hinne “4” Hinne “5”

Kirjeldab elus- ja eluta looduse

tunnuseid

Selgitab loodusainete

omavahelist seotust ja erinevusi

Analüüsib majandustegevusega kaasnevaid

looduskeskkonna probleeme Kirjeldab mehaanika nähtusi

kasutades selleks õigesti

Selgitab igapäevaelu probleemide

põhjuseid, kasutades

Analüüsib loodus- ja sotsiaalkeskkonna

omavahelisi seoseid ja probleeme, pakkudes

füüsikaliste suuruste tähendust

ja mõisteid

loodusainetes omandatud

teadmisi keskkonnas toimuvate

nähtuste kirjeldamisel ja

väärtustamisel ning probleemide

lahendamisel

välja põhjendatud lahendusi

Kirjeldab elektromagnetismi

nähtusi kasutades selleks

õigesti füüsikaliste suuruste

tähendust ja mõisteid

Selgitab organismide arengut ja

pärilikkust sõltuvalt sotsiaalsest-,

majanduslikust- või

looduskeskkonnast

Analüüsib erinevate piirkondade kliima,

mullastiku ja taimestiku omavahelistest

seostest tulenevaid probleeme

Kirjeldab soojusfüüsika

nähtusi, kasutades selleks

õigesti füüsikaliste suuruste


Selgitab organismide omavahelisi

suhteid ja lihtsamaid keemilisi

protsesse

Analüüsib loodusteaduste ning tehnoloogia

arengu positiivseid ja negatiivseid ilminguid

Kirjeldab tähtsamaid mikromaailma mudeleid, tuumareaktsioone

ning radioaktiivsust, kasutades selleks õigesti füüsikaliste suuruste


Analüüsib loodusteaduste, tehnoloogia ja

ühiskonna vahelisi seoseid

Kasutab Mendelejevi tabelit ja orgaaniliste ühendite molekulaarmudeleid

Kirjeldab loodusnähtusi, kasutades selleks korrektseid mõisteid

Kirjeldab Maa sfääre kui süsteeme ja nendega seotud mudeleid

Kirjeldab rakuteooria põhiseisukohti ja selgitab erinevate rakkude seoseid

Kirjeldab orgaaniliste ja anorgaaniliste ainet omadusi, selgitab nende ainete tähtsust ja kasutamisvõimalusi

Kirjeldab oma elukoha (loodus)keskkonda, uurides ja analüüsides seal esinevaid probleeme

Võrdleb teaduse ja tehnika arengut loodusteaduste valdkonnas ja on kursis nende valdkondade uusimate saavutustega

Arutleb ühel loodusteaduse teemal populaarteaduslikul tasandil, kasutades teadmisi uuematest teadussaavutustest

Lahendab püstitatud ülesande, kasutades teaduslikke ja tehnoloogilisi võimalusi

Kasutatav õppekirjandus /õppematerjal

E. Pärgmäe. 2009 “ Füüsika õpik kutsekoolidele.”

E. Külanurm, 2003 "Keemia õpik kutseõppeasutusele”

E.Kõo, 2006 “Keemia TV kutesõppeasutusele”

Ü.Liibre, V. Rootsmaa, E. Saar, M.Uibo 2007 “Maailma ühiskonnageograafia

Gümnaasiumile”

MOODULI NR


SOTSIAALAINED 7 EKAP

Eesmärk: Õpetusega taotletakse, et õpilane mõistab ühiskonna arengu põhjuslikke seoseid, teeb teadlikke valikuid seonduvalt iseenda ja sotsiaalse

keskkonnaga, lähtub ühiskonnas kehtivatest väärtustest ja moraalinormidest ning toimib kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonnaliikmena. Õpilane on

Eesti Vabariigi lojaalne kodanik.


Õpetajad: Viive Laar, Reet Maadla, Riina Põldmaa, Geidi Kruusmann, Tauno Tihti


ülesanded

Mooduli teemad

1. Õpilane omab

adekvaatset

enesehinnangut ning

teadmisi, oskusi ja

hoiakuid, mis

toetavad tervikliku ja

terviseteadliku

inimese kujunemist

Analüüsib üksikisiku,

perekonna ja erinevate

institutsioonide rolli

ühiskonna arengus

Analüüsib juhendamisel

enda isiksust ja kirjeldab

enda tugevusi ja nõrkusi,

lähtudes erinevatest

rollidest ja kohustusest

ühiskonnas

Nimetab ja teab

terviseriske ning

võimalikke vigastusi,

kirjeldades nendele

reageerimist ja

ennetamise võimalusi

Tegeleb teadlikult ja

võimetekohaselt

Aktiivne loeng,

arutelu,

diskussioon.

„Vastusruumi

nurk“

tervisespordi

teemal

Praktiline

situatsiooniõpe

Esmaabikapi

tutvustamine.

Õpilaselt

õpilasele õpe ja

treenimise

juhendamine.

Praktilised

harjutused

staadionil,

maastikul ja

Õpilase elustiile

kajastav toitumis-

ja treeningpäevik

kindla ajaperioodi

kohta.

Eneseanalüüs

„Minu

tervisekäitumine“

, kus on välja

toodud õpilase

tervisekäitumise

õiged aspektid ja

eksimused ning

arvamus, kas ja

mida peaks oma

tervisekäitumises

muutma.

Rühmatööna

1. Perekond ja suhted 0,5

EKAP (11 T / 2 I)

Alateemad:

1.1 Perekonnatüübid ja

kooseluvormid

1.2 Laps ja vanem

1.3 Kodu ja perekonnaelu

1.4 Perekonnaseadus

1.5 Seksuaalkasvatus.

1.6 Sõltuvusained ja nendega

kaasnevad riskid.

2. Mina ja tervis 1 EKAP

(22 T / 4 I)

Alateemad:

2.1 Kehalise aktiivsuse tähtsus ja

mõju inimorganismile.

2.2 Vigastuste vältimine

sportimisel, erinevate spordialade

tervisespordiga, treenides

sobiva koormusega ning

sooritab treeningujärgselt

taastumist soodustavaid

harjutusi

spordisaalis

Liikumisapp-i

tutvustamine.

Liikumismäng

Arvamismäng

toitumisest

„Müüt või

tegelikkus“

Rühmatööna ühe

päeva ideaalse

menüü

koostamine,

arvestades

toidupüramiidi ja

soovituslikke

portsjoneid.

Paaristöö

„Uimasti

tarvitamise riski-

ja

kaitsefaktorid“.

Arvamismäng

narkootikumide

st „ Müüt või

tegelikkus“

Antireklaam

alkoholi

tarbimise

vähendamiseks

Ajurünnak

alkoholi

tarbimise

riskidest.

pakendi info

analüüs

(kartulikrõpsud,

energiajook,

värvilised kommid,

kokakoola,

kiirnuudlid).

Töölehed

Testid

ohutusnõuded.

2.3 Erinevad treeningud ja

teadmised iseseisvalt sportimiseks.

2.4 Õiged koormused treenimisel.

2.5 Kooli ja lähikonna

sportimisvõimalused.

2.6 Mitmekülgsuse arendamine

spordis.

2.7 Harjutused lihaspingete

leevendamiseks.

2.8 Kalorid ja tervislik toitumine.

2.9 Enesehinnang ja vaimne tervis

Rühmatöö „Pidu

sõltuvusaineteta“

.

Väitlus „Kanep –

legaliseerida või

mitte?“

Tubakateemaline

viktoriin, hiljem

arutelu.

Arvamismäng

seksuaalkasvatus

est „Müüt või

tegelikkus“

Filmide

vaatamine

Näitlike

õppevahendite

kasutamine.

Paaristööna

üheöö- ja

paarisuhte

võrdlus – plussid

ja miinused. Rühmatöö „Mis

on õnn?“

2. Õpilane omab arusaama

esinevatest nähtustest,

protsessidest ja

konfliktidest ühiskonnas

ning nende seostest ja

vastastikusest mõjust

Selgitab nüüdisühiskonna

kujunemist, struktuuri ja

korraldust

Määratleb Eesti ajaloo

olulisemad pöördepunktid

sündmused muinasajast

tänapäevani, paigutades

tähtsamad Eesti ajaloo ja

kultuuri sündmused

õigesse ajaperioodi ja

Euroopa ning maailma

ajaloo konteksti

Selgitab, millised

muutused on toimunud

taasiseseisvumisjärgses

Eesti majanduses,

õigusruumis,

valitsemiskorralduses,

riigikaitses ja

kultuurielus, eristades

põhjusi ja tagajärgi

Toob asjakohaseid näiteid

sotsiaalainetes

käsitletavate ja

ühiskonnas esinevate

nähtuste omavaheliste

seoste kohta

Kasutab kontekstis

sotsiaalainete

põhimõisteid

Selgitab Eesti rolli

NATOs, ELs ja ÜROs

Eesti ajaloo

alatelje

koostamine ja

oluliste

sündmuste

määratlemine

läbi

diskussiooni.

Praktiline

harjutus info

otsimiseks ja

erinevate

infoallikate

tutvustamine

(nt ajaleht,

ajaloo

andmebaasid).

Teaduslike või

populaarteadusl

ike käsitluste

lugemine.

Arutelu

kultuuripärandi

ja

kultuurimälestis

te

väärtustamise

vajalikkusest.

Kodukoha ja

kooli

lähipiirkonna

kultuurimälestis

Rühmatööna

lauamäng, risttabel,

näitus, etendus vms

Eesti ajaloo kohta,

mis hõlmab perioodi

muinasajast

tänapäevani ja kus on

välja toodud Eesti

ajaloo pöördepunktid.

Õpilase individuaalne

logiraamat või blogi

(soovitavalt

elektrooniline),

rühmatöö tegevuste

kohta, millest nähtub

tema panus projekti

valmimisse nii

individuaalselt kui ka

grupi liikmena.

Rühmatööna esitlus

„Mina teise

ühiskonna liikmena,

kus on läbivalt

võrdlus Eestiga, mis

on meil hästi, mis

võiks võrreldes

uuritud riigiga

paremini olla koos

põhjendustega.

3. Teekond läbi aja 1 EKAP

(22 T / 4 I) Alateemad:

3.6 Muinasaeg Eestis.

3.7 Keskaeg Eestis.

3.8 Sõdade periood (Liivi sõda,

Põhjasõda, sõjad Euroopas ja

nende mõju siinsetele aladele).

3.9 Eesti erinevate riikide võimu

all (Poola, Rootsi, Venemaa).

3.10 Eesti Vabariigi

väljakuulutamine ja omariikluse

areng.

3.11 II maailmasõda ja eestlaste

erinevad saatused.

3.12Nõukogude okupatsioon.

3.13Taasiseseisvumine.

4.Minu perekond/sugulased/

tuttavad taasiseseisvunud Eestis.

0,5 EKAP (11 T / 2 I)

Alateemad:

4.1 Eluolu nõukogude perioodil,

taasiseseisvunud Eestis ja tänasel

päeval.

4.2 Üleminek plaanimajanduselt

turumajandusele, omandireform.

4.3 Eesti Vabariigi põhiseadus ja

riigiaparaadi ümberkujundamine.

4.4 Erakondade teke ja areng ning

erisused.

Kirjeldab poliitilisi

ideoloogiaid ja selgitab

nende erisusi, lähtudes

Eesti poliitmaastikust

te otsimine ja

tundmaõppimin

e

kultuurimälestis

te riikliku

registri

andmebaasi

abil.

Seoste loomine

maailma

ajalooga läbi

etteantud

sündmuste.

Intervjuu

läbiviimine või

mälestuste

kogumine.

Mälestuse ja

päevikute

lugemine.

Muuseumi- või

arhiivikülastus,

retk mõisa.

Heaoluühiskon

na ja

arengumaade

näidete põhjal

erinevate

ühiskonnakorra

lduste

võrdlemine.

Tabel ühiskonna

erinevate nähtuste

kohta kindlatel aastatel,

kus 3-4 mõõdiku puhul

on eraldi välja toodud

toimunud muutuste

põhjused.

Intervjuu pereliikme,

sugulase või tuttvaga.

Tabel ühiskonna

erinevate nähtuste

kohta kindlatel aastatel,

kus 3-4 mõõdiku puhul

on eraldi välja toodud

toimunud muutuste

põhjused.

Ülevaade õpilase

sündimise päeval Eestis

toimunud sündmustest

ühe ajalehe põhjal.

Töölehed

Testid

4.5 Riigikaitse ümberkorraldamine

ja liikumine EL-i ja NATO

suunas.

4.6 Muutused sotsiaal- ja

Kultuurivaldkonnas.

5.Mina ühiskonna liikmena –

erinevad riigid ja ühiskonna

korraldused 1 EKAP ( 22 T / 4 I)

Alateemad: 5.1 Ühiskonna areng ja

moderniseerumine, info- ja

teadmusühiskonna kujunemine. 5.2 Ühiskonnaelu reguleerivad normid

ja väärtused. 5.3 Arengumaad ja arenenud riigid. 5.4 Maailma rassiline, rahvuslik ja

religioosne mitmekesisus.

5.5 Tänapäeva Eesti

ühiskonnakorraldus (põhiseadus,

riigi tunnused ja vormid,

riigieelarve, kodakontsus,

globaalsus, valimised)

.

Esitluste kohta

arvamuste

avaldamine

meetodil „

Vastasruumi

nurk“.

Eesti

ühiskonnakorra

lduse

kaardistamine

rühmatööna,

tuginedes

põhiseadusele

ja riigiportaalis

eesti.ee Eesti

Vabariigi kohta

esitatud info.

Intervjuu

pereliikme,

sugulase või

tuttvaga.

Teabeallikatest

andmete

otsimine ja

üldistuste

tegemine.

Ühiskonnas

toimunud

muutuste

põhjuste

kaardistamine

tahvlil ühise

aruteluna.

Taasiseseisvunud

Eesti erakondade

võrdlus ja info

tabelisse

kandmine.

Ajaleheuudiste

uurimine ja

seostamine

õpilase isikliku

elukaarega.

3. Õpilane mõistab

kultuurilise

mitmekesisuse ning

demokraatia ja selle

kaitsmise tähtsust

ning jätkusuutliku

arengu vajalikkust,

aktsepteerides

erinevusi.

Arutleb teiste rahvaste

kommete, traditsioonide

ja religiooni ning nende

omavaheliste konfliktide

teemadel

Iseloomustab

demokraatliku

valitsemiskorralduse

toimemehhanisme Eesti ja

Euroopa Liidu näitel

Põhjendab inimeste ja

riikide jätkusuutliku

käitumise vajalikkust

Analüüsib teabeallikate

abil riigi majanduse

struktuuri ning panust

maailma majandusse

Tunneb üleilmastumise

majanduslikke, poliitilisi,

sõjalisi ja kultuurilisi

tahke, nimetab erineva

arengutasemega riike

Eesti Statistika

andmebaasi

rahvastiku

andmete

uurimine.

Diskussioon

või väitlus

teemal „Mida

teha, kui

rahvastik

vananeb?“

Ajakirjanduses

esitatud

päevakajaliste

sündmuste

analüüs (nt

immigrantide

teema).

Arutelu, kuidas

mõjutab Eesti

majandust, kui

välismaa

Rühmatööna

graafikud Eesti ja ühe

Euroopa riigi

rahvastikuprotsesside

kohta, kus kajastub

Eesti ja valitud riigi

rahvastiku muutuse

trendide võrdlus

viimase saja aasta

jooksul ning järgmise

kolmekümne aasta

perspektiivis.

Kiri ministrile

ettepanekutega

rahvastikupoliitika ja

majandusprotsesside

muutmiseks

ühiskonnas tulenevalt

rahvastiku

muutumise

trendidest.

Töölehed

6. Majandus ja rahvastik. 1,5

EKAP (33 T / 6 I)

Alateemad: 6.1 Globaliseerumise mõju

majandusele. 6.2 Erinevate riikide rahvastiku- ja

majandustrendid.

6.3 Rahvusvahelised

majandusorganisatsioonid 6.4 Eesti ja Euroopa rahvastiku

muutumine ajas ja selle põhjused.

6.5 Erinevate rahvaste tavad, kombed

ja usundid 6.4 Immigratsioon. 6.5 Tööturg, tööhõive ja tööränne. 6.6 Ühiskonna jätkusuutlikkus.

6.7 Kaardiõpetus

6.8 Geograafilised infosüsteemid

6.9 Orienteerumine kaardil ja

maastikul

Analüüsib kaartide ja

statistiliste andmete

põhjal riigi või regiooni

rahvaarvu muutumist,

rahvastiku paiknemist ja

soolis-vanuselist

struktuuri

Kasutab teabeallikaid sh

geograafilisi, poliitilisi ja

topograafilisi kaarte info

leidmiseks ja

rakendamiseks, määrab

enda asukohta kaardil,

kasutades koordinaatide

süsteemi, mõõdab

vahemaid ja määrab

asimuuti

investorid

ostavad meie

firmad.

Kokkuvõtte

koostamine

mõnel

konkreetsel

teemal

erinevates

majandusajaleh

tedes ja -

ajakirjades

ilmunud

artiklite põhjal.

Erinevate

riikide BigMac-

i indeksi

võrdlus.

Mõne

suurfirma

ajaloo uurimine

(nt Coca-Cola)

- kuidas

tootmist alustati

ja kuhu on

valdkond

tänapäeval

laienenud, mida

see tööhõive ja

majanduse

arengu mõttes

kaasa on

Testid

toonud?

4. Õpilane hindab

üldinimlikke väärtusi,

nagu vabadus,

inimväärikus,

võrdõiguslikkus,

ausus, hoolivus,

sallivus,

vastutustunne, õiglus,

isamaalisus ning

lugupidamine enda,

teiste ja keskkonna

vastu

Selgitab inimõiguste

olemust ja nende

vajalikkust, analüüsib

inimõiguste tähenduse

muutumist 20.-21.

sajandil ning toob näiteid

üksikisiku põhiõiguste

muutumisest ajaloo vältel

Selgitab enda õigusi ja

kohustusi kodanikuna

Orienteerub õigusaktides,

kasutades erinevaid

infokanaleid

Kirjeldab Eesti riigikaitse

strateegiat, ülesehitust ja

ressursse

Demonstreerib grupi

koosseisus seisanguid,

pöördeid ja rivisammu

ning kontrollib

juhendamisel relva

ohutust ning kustutab

tulekolde

Nimetab erinevaid

julgeolekuriske, sh Eesti

Vabariigile ning selgitab

nende maandamise

võimalusi

Juhtumi

analüüs

Riigikohtu

kaasuskonkursil

pakutud

juhtumite

põhjal.

Näidisprotsessi

läbimängimine

Info otsimine

Riigi Teatajast.

Rühmatöö

teemal

„Tänapäeva

erinevad

perekonnavorm

id.“

Filmide ja

dokumentaalsaa

dete vaatamine,

sellele järgnev

diskussioon.

Ajakirjanduses

esitatud

päevakajaliste

sündmuste

analüüs (nt töö-

ja peresuhted,

hariduspoliitika

).

Essee Riigikohtu

kaasuskonkursi

juhtumi põhjal, kus

kõigile kaasuse

põhjendustele ning

selgitustele on leitud

õigusakt ja vastavad

paragrahvid.

Mõistekaart teemal

“Minu õigused ja

kohustused”, kus iga

rolli (laps, õpilane,

Eesti kodanik,

tulevane lapsevanem,

tulevane

töövõtja/tööandja)

puhul on välja toodud

vähemalt viis õigust

ja viis.

Eneseanalüüs „Minu

roll riigikaitses“, kus on

koos põhjendustega

välja toodud õpilase

võimalused ja

kohustused seoses

riigikaitsega hetkel ja

tulevikus

Töölehed

Testid

7. Minu õigused ja kohustused

0,5 EKAP (11 T 2 I) Alateemad:

7.1 Perekonna roll ühiskonnas. 7.2 Kodu ja perekonnaelu,

pereliikmete õigused ja kohustused,

vajadused ja väärtused. 7.3 Õpilase õigused ja kohustused

lähtuvalt Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.4 Tööandja ja töövõtja õigused ja

kohustused. 7.5 Eesti kodaniku õigused ja

kohustused. 7.6 Kodanikuühiskond ja

kodanikualgatus.

7.7 Inimõigused Eestis ja maailmas

8. Riigikaitse 1 EKAP (22 T / 4 I) Alateemad: 8.1 Vabadussõda, I maailmasõda, II

maailmasõda. 8.2 Riigikaitse taastamine Eestis

taasiseseisvumise järel. 8.3 ÜRO, NATO, ja EL asutamine ja

funktsioonid tänasel päeval. 8.4 Eesti riigikaitse struktuur ja

juhtimine. 8.5 Kaitsejõud. 8.6 Ajateenistus ja reservvägi. 8.7 Riigikaitse strateegia ülesehitus ja

ressursid. 8.8 Julgeolekuriskid ja hädaolukorrad. 8.9 Kriiside tekkimine, sõja ja mässu

erinevused.

Poliitiliste

erakondade

tutvustus

veebikeskkonda

de

valijakompass

ja

parlamendikom

pass kaudu.

Riigiportaali

eesti.ee

külastamine ja

praktiliste

ülesannete

lahendamine

Kaitseressurssi

de Ameti

esindaja loeng.

Kaitseliitlase

või

naiskodukaitsja

loeng.

Kaitseväe

väeosa

külastus.

Väeüksuste

nimede

otsimine

segipaisatud

sõnade hulgast.

Situatsioonõpe/

praktilised

8.10 Esmaabi.

harjutused

(kiirabi

väljakutsumine,

sidumine).

Kehaliste

võimete testi

sooritamine

vastavalt

kaitseväe

füüsilise

ettevalmistuse

nõuetele ja

hindamise

korrale.

Ajateenistuse

läbinud

sõprade/sugulas

te/tuttavate

küsitlemine ja

saadud

informatsiooni

jagamine

kaasõpilastele,

sh võimalusel

võrdlus

nõukogude

perioodiga.

Kaitseväe

üksuste

embleemide

äraarvamismän

g.

Filmide ja

dokumentaalsaa

dete vaatamine.

Praktiline relva

tundmaõppimin

e ja

riviharjutused.

Mõne

konkreetse

kriisi analüüs

ajakirjanduse

põhjal.

Välismissioonil

käinud inimese

loeng.



hindamine)

Õpimapi koostamine ja vormindamine.



Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Mooduli kokkuvõtvaks hindamiseks koostab õpilane õpimapi, kuhu on kogutud kõikide teemakogumite töölehed,

rühmatööd ja analüüsid, mis on sooritatud läveni tasemel. Õpimappi on lisatud eneseanalüüsi, mida ta õppis.

Hindekriteeriumid analüüsib üksikisiku, perekonna ja erinevate institutsioonide rolli ühiskonna arengus

analüüsib juhendamisel enda isiksust ja kirjeldab enda tugevusi ja nõrkusi, lähtudes erinevatest rollidest ja

kohustusest ühiskonnas

nimetab ja teab terviseriske ning võimalikke vigastusi, kirjeldades nendele reageerimist ja ennetamise võimalusi

tegeleb teadlikult ja võimetekohaselt tervisespordiga, treenides sobiva koormusega ning sooritab treeningujärgselt

taastumist soodustavaid harjutusi

selgitab nüüdisühiskonna kujunemist, struktuuri ja korraldust

määratleb Eesti ajaloo olulisemad pöördepunktid sündmused muinasajast tänapäevani, paigutades tähtsamad Eesti

ajaloo ja kultuuri sündmused õigesse ajaperioodi ja Euroopa ning maailma ajaloo konteksti

selgitab, millised muutused on toimunud taasiseseisvumisjärgses Eesti majanduses, õigusruumis,

valitsemiskorralduses, riigikaitses ja kultuurielus, eristades põhjusi ja tagajärgi

toob asjakohaseid näiteid sotsiaalainetes käsitletavate ja ühiskonnas esinevate nähtuste omavaheliste seoste kohta

kasutab kontekstis sotsiaalainete põhimõisteid

selgitab Eesti rolli NATOs, ELs ja ÜROs

kirjeldab poliitilisi ideoloogiaid ja selgitab nende erisusi, lähtudes Eesti poliitmaastikust

arutleb teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni ning nende omavaheliste konfliktide teemadel

iseloomustab demokraatliku valitsemiskorralduse toimemehhanisme Eesti ja Euroopa Liidu näitel

põhjendab inimeste ja riikide jätkusuutliku käitumise vajalikkust

analüüsib teabeallikate abil riigi majanduse struktuuri ning panust maailma majandusse

tunneb üleilmastumise majanduslikke, poliitilisi, sõjalisi ja kultuurilisi tahke, nimetab erineva arengutasemega

riike

analüüsib kaartide ja statistiliste andmete põhjal riigi või regiooni rahvaarvu muutumist, rahvastiku paiknemist ja

soolis-vanuselist struktuuri

kasutab teabeallikaid sh geograafilisi, poliitilisi ja topograafilisi kaarte info leidmiseks ja rakendamiseks, määrab

enda asukohta kaardil, kasutades koordinaatide süsteemi, mõõdab vahemaid ja määrab asimuuti

selgitab inimõiguste olemust ja nende vajalikkust, analüüsib inimõiguste tähenduse muutumist 20.-21. sajandil

ning toob näiteid üksikisiku põhiõiguste muutumisest ajaloo vältel

selgitab enda õigusi ja kohustusi kodanikuna

orienteerub õigusaktides, kasutades erinevaid infokanaleid

kirjeldab Eesti riigikaitse strateegiat, ülesehitust ja ressursse

demonstreerib grupi koosseisus seisanguid, pöördeid ja rivisammu ning kontrollib juhendamisel relva ohutust ning

kustutab tulekolde

nimetab erinevaid julgeolekuriske, sh Eesti Vabariigile ning selgitab nende maandamise võimalusi

Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)/ õppematerjal

Kagaze, M. jt. Perekonnaõpetuse õpik. 2007

Lepp, K. Inimeseõpetus. REKK, 2003

Kraav, I.Kõiv, K. Inimeseõpetuse õpetajaraamat, Koolibri, 1999

Liivamägi, J. Laste ja noorukite rasked stressihäired. Medicina. 2011

Otter, M. Narkootikumid, Margareete Otter&“Huma“, 1997

Vetemaa, E. Tunneli lõpus ootab puusärk. Tallinn, 1999

Ganeri, A. Uimastid. Egmont Estonia, 2000

Rust, L. Maximin, A. Suitsetamisest loobumise käsiraamat. ERSEN, 2004

Kull, M. Saat, H. Jt. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus (4-6kl). Tartu 2001

Kull, M. Saat, H. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus (7-9kl.), Tallinn, 2004

Kull, M. Saat, H. Sotsiaalsete toimetulekuoskuste õpetus (gümn.), Tallinn, 2004

Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides I osa., 2003

Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides II osa, 2004

Tilk, M. Kasvatus eri kultuurides, III osa., 2006

H. Raudla “Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile I ja II osa”

K. Olenko, A. Toots „Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumi õpik“

Ain Mäesalu, Ursula Vent, Mati Laur, Tõnu Tannberg "Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile" I ja II osa

Mart Laar, Lauri Vahtre "Lähiajaloo õpik gümnaasiumile" I ja II osa

Eesti ajalooo e-õpik, kirjastus Maurus

Sulev Mäeltsemees "Geograafia õpik gümnaasiumile, I kursus. Maailma ühiskonnageograafia: rahvastik ja

majandus"

Sulev Mäeltsemees "Maailma ühiskonnageograafia õpik gümnaasiumile. II osa"

75

MOODULI NR


KUNSTIAINED 1,5 EKAP

Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kasutab kunstialaseid teadmisi ja kogemusi elukvaliteedi tõstmiseks ja isiksuse arendamiseks


Õpetajad: Eda Erras, Kaia Klaan


ülesanded

Mooduli teemad

1. Eristab näidete alusel

kunstiliike ja

muusikažanreid.

Võrdleb näidete alusel

erinevaid kunstiliike

ja muusikažanreid

Määrab kunsti- ja

muusikakultuuri

ajastuid ajateljel

Tutvustab Eesti kunsti

ja muusika eripära ja

tähtteoseid

Köitev loeng

Loovtöö/grupit

öö

Kogemuste

vahetamine

Esitlus

Vaatlus

Rühmatöö

Joonistamine/m

aalimine

Õppekäik

Õppevideod

Kavandab ajatelje ja

märgib teljele

erinevad ajastud ning

kunsti- ja

muusikateosed ning

autorid, mida õpilane

kasutab ja täiendab

edaspidi üldajaloo ja

erialaajaloo ainetes.

Märgib teljele ka oma

tähelepanekud ja

arvamused.

Joonistab

kehamaalingu ja

graffiti.

Loovtöö/grupitöö:

häppeningi või

installatsiooni

(rahvakunst ja

muusika)

1. Antiikaeg ja keskaeg 0,25

EKAP (5 T / 1I)

Vana-Kreeka, Vana- Rooma,

Egiptus.

Muusika roll vanadel

kultuurrahvastel.

Ajastu kultuurilooline taust.

Gooti stiili arhitektuuri tunnused.

Tallinna vanalinn. Eesti kirikud.

Mitmehäälsuse ja noodikirja

kujunemine.

2. Renessanss ja barokk 0,25

EKAP (5 T/1 I)

Uuenenud inimese maailmapilt,

trükipressi leiutamine, maade-

avastused. Arhitektuur.

Itaalia kõrgrenessansi

maalikunstnikud:

Leonardo da Vinci, Raffael,

Michelangelo.

2.Tunneb maailma ning Eesti

kunsti ja muusika olulisi

teoseid ning seostab neid

ajalooga

Uurib ja kirjeldab

kunsti- ja

muusikateoste

ajaloolist ja

kultuuriloolist tausta

3.Analüüsib oma suhet

kultuuriga ja loomingulisust

läbi vahetu kogemuse

Koostab oma Eesti

lemmikteostest

virtuaalse kogu (3

kunstiteost +3

muusikateost), asetab

valitud teosed ja

nende autorid

„suuremasse pilti“,

analüüsides nende

suhet vastava ajastu

ja teiste autoritega

ning esitleb seda

lavastamine.

Kogemuste

vahetamine/vestlus:

fotografeeritud või

filmitud pildiseeria

või lühifilmi

taustamuusika põhjal.

Visuaalse taiese

loomine lähtuvalt

esitatavast

muusikapalast

Esitlus virtuaal-

keskkonnas: valib

Eesti lemmik- autorid

ja –teosed, valikute

põhjendamine ja

võrdlemine.

Ristsõna koostamine

ja/või lahendamine.

Kunstnike teoste

matkimine.

Esitlus või referaat

koos esitlusega või

analüüs eri

muusikažanride

mõjust kuulatud

muusika põhjal või

eri kunstiliikide

mõjust nähtu põhjal

Polüfoonilise muusika areng,

ilmalik laul.

Barokkarhitektuur, näited Eestis.

Õukonnamuusika,

Uued muusikažanrid.

3.Klassitsism ja romantism. 0,25

EKAP (5T /1 I)

Arhitektuuri põhitunnuste

tuletamine antiikkultuurist. Instru-

mentaalmuusika areng. Soololaul,

programmiline muusika,

rahvuslikkus.

4.19. ja 20.sajand 0,25 EKAP

(6 T /1 I)

Uuendused maalikunstis. Seosed

nüüdiskunstiga. Ülevaade ajastu

muusikastiilidest ja –

kunstivooludest: impressionism,

ekspressionism, juugend.

Olulisemad heliloojad.

5. 21 sajandi kunst O,25 EKAP

(6 T/ 1 I)

kehakunst, graffiti, häppening,

installatsioon, fotokunst,

videokunst, performance, netikunst.

6.Vahetu kultuurielamus 0,25

EKAP (6 T/1 I)

(valikuliselt: ateljee, muuseum,

kontsert, etendus, näitus, loodus-

ja linnakeskkond (arhitektuur),

virtuaalkeskkond jms.)

4.Kasutab kunsti ja muusikat

elukvaliteedi tõstmiseks ja

isiksuse arendamiseks

Kirjeldab kogetud

kunsti- ja

muusikaelamust

ja/või omaloomingu

eelistusi

5.Väljendab ennast läbi

loomingulise tegevuse Mõistab ja esitleb

ühte enda jaoks

tähendusrikast

muusika- või

kunstiteost ja

põhjendab oma

valikut, kirjeldades

selle emotsionaalset

mõju endale



hindamine)

Koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu ja esitleb seda (3 kunstiteost + 3 muusikateost)



Moodul hinnatakse mitteeristavalt.

Õpilane on täitnud iseseisva töö ja hindamisülesanded lähtuvalt hindamiskriteeriumitest.

Hindekriteeriumid Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

1.Võrdleb näidete alusel erinevaid kunstiliike ja muusikažanreid

2. Määrab kunsti- ja muusikakultuuri ajastuid ajateljel

3. Tutvustab Eesti kunsti ja muusika eripära ja tähtteoseid

4. Uurib ja kirjeldab kunsti- ja muusikateoste ajaloolist ja kultuuriloolist tausta

5. Koostab oma Eesti lemmikteostest virtuaalse kogu (3 kunstiteost +3 muusikateost), asetab valitud teosed ja

nende autorid „suuremasse pilti“, analüüsides nende suhet vastava ajastu ja teiste autoritega ning esitleb seda

6. Kirjeldab kogetud kunsti- ja muusikaelamust ja/või omaloomingu eelistusi

7. Mõistab ja esitleb ühte enda jaoks tähendusrikast muusika- või kunstiteost ja põhjendab oma valikut,

kirjeldades selle emotsionaalset mõju endale Kasutatav õppekirjandus (avalikult kättesaadav)/ õppematerjal

Kaarlepp, A. 2007 Eesti muusikalugu Kunstmuusika.

Kangilaski, J. 2003, "'Kunsti-kultuuri ajalugu 10 klass"

Kangilaski, J. 2010, "'Kunstikultuuri ajalugu 11 klass"

Kaldaru, M. 2004 Muusikaajalugu gümnaasiumile. Õhtumaade muusikalugu I konspekt.

Kaldaru, M. 2004 Muusikaajalugu gümnaasiumile. Romantism II konspekt.

Leesi, L. 2012, "Kunstilugu koolidele"

Sepp,A. Siitan,T. 2008 “Muusikaõpik gümnaasiumile”

Sepp, A. Siitan, T. 2008 GTR (gümnaasiumi tööraamat).

Siitan, T. 1998 Õhtumaade muusikalugu I.

A. Sepa, I.Garšneki ja J.Ojakääru muusikaõpik

MOODULI NR MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT EKAP 1 EESTI · PDF file1.1 Õigekiri,...

Documents

Transcript of MOODULI NR MOODULI NIMETUS MOODULI MAHT EKAP 1 EESTI · PDF file1.1 Õigekiri,...