6. Majanduslik stabiilsus

Teemad:1. majanduslikud näitajad;2. sisemajanduse kogutoodang;3. töötus;4. majandustsükkel;5. valitsuse roll.

6.1 Majanduslikud näitajad

Majandusnäitajad – parameetrid mis kirjeldavad majanduslikku olukorda riigis.

Riigi majandust võib hinnata järgmiste parameetrite järgi:1. töötusemäär;2. inflatsioonimäär;3. börsi indeksi tõus või lagus;4. keskmine intressimäär;5. keskmine sissetulek;6. ostukorv;7. tarbijahinna indeks;8. sisemajanduse kogutoodang;9. ekspordi defitsiit.

Mõnda uurime neist allpool põhjalikumalt.

6.2 Sisemajanduse kogutoodang

6.2.1 Lühend

SKT – Sisemajanduse kogutoodang;SKP – Sisemajandus koguprodukt.

6.2.2 SKT Olemus

SKT on teatud perioodi jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Selle väärtuse arvutamiseks liidetakse kokku aasta jooksul lõpptarbimiseks mõeldud kaupade ja teenuste hinnad. Näiteks 2001 aastal oli SKT Eestis 95,3 miljardit krooni (allikas ESA).

SKT aitab mõista riigis toimuvaid protsesse:1. kui SKT kasvab, siis suureneb tootmine ja elatustase riigis;2. kui SKT kahaneb, väheneb ka tootmine ja üldine heaolu.

SKT ei võta arvesse tooteid, mida üks ettevõte müüb teisele toodete valmistamiseks. Näiteks läheb arvesse poest ostetud leib, kuid ei lähe arvesse raha, mille pood maksis pagarile või raha, mille pagar maksis jahu eest. Jahu hind ja müügiteenuse maksumus on arvestatud leiva hinna sisse.

Eelpool kirjeldatud põhjustel ei mõjuta SKT-d ka kasutatud kaupade müük.

1

ÜLESANNE 1: Firma Johnson müüb paate tootvale ettevõttele päramootori 2000 kr eest.Paadifirma paneb mootori kaatrile ja müüb selle kauplusele 4000 kr eest.Kauplus müüb paadi kalurile 5000 kr eest.

Mitme krooni võrra suurenes SKT? ...................................................................................................

SKT suurust mõjutab:1. eratarbimine 60%;2. valitsuse kulud kaupadele ja teenustele 20%;3. eraettevõtete investeeringud põhivarasse 30%4. puhas eksport (eksport - import) –10%

Miks pole hea, kui riigil on ekspordi defitsiit? ....................................................................................

6.2.3 SKT puudused

SKT ei kirjelda täpselt inimeste heaolu, sest jätab arvestamata mõned olulised asjad:1. kaubad, mida inimesed toodavad enda tarbeks, näiteks: ...............................................................2. ei arvestata vaba aja väärtust, näiteks: ..........................................................................................3. ei arvestata varimajandust, näiteks: ................................................................................................4. ei arvesta toodangu kvaliteeti vaid ainult hinda.

SKT võib suureneda ka kaotatud taseme taastamise tõttu. Näiteks loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimisel.

6.2.4 Inflatsiooni ja SKT

SKT võib kasvada inflatsiooni tõttu, sest seda mõõdetakse jooksvates hindades. Hinnatõusu mõju vähendamiseks kasutatakse inflatsiooni arvestavat SKT-d. Seda mõõdetakse püsihindades.

Nominaalne SKT – jooksvates hindades.Reaalne SKT – püsihindades. Näiteks aastal 2001 oli Eesti reaalne SKT 55,2 miljardit krooni. Aluseks on võetud 1995 aasta hinnad. 2001 aastal suurenes SKT 5,4% (allikas ESA).

Reaalne SKT võimaldab võrrelda ühe riigi majanduse toodangut erinevatel ajaperioodidel või erinevate riikide toodangut omavahel.

6.2.5 Per capita SKT

SKT ei kajasta muudatusi rahvastikus. Näiteks SKT tõuseb 5%, rahvastik suureneb 10%. Üldine elatustase langeb. Üksikisiku heaolu selgitamiseks arvutatakse SKT ühe inimese kohta.

Per capita SKT - SKT ühe inimese kohta – reaalne SKT jagatud riigi elanike arvuga.

6.2.6 Rahvuslik kogutoodang

SKT hõlmab ainult Eesti territooriumil toodetud kaupu (S – sise). Arvesse ei lähe Eesti ettevõtete poolt välismaal toodetud kaubad. Näiteks Hansapank Latvia. Välisfirmade Eestis tehtud toodang läheb arvesse. Näiteks Eesti Coca Cola Joogid ja Mc Donald’s.

2

RKT – rahvuslik kogutoodang – majandusnäitaja, mis võtab arvesse kõikide eestlaste panuse, hoolimata sellest, kas nad tegutsevad Eestis või mujal. RKT ei võta arvesse välisfirmade Eestis toodetud kaupade maksumust.

6.2.7 SKT arvutamise meetodid

Hoolimata SKT puudustest on see parim näitaja, mille abil kirjeldada riigi majanduslikku olukorda.

SKT arvutamiseks on vaja koguda tohutul hulgal andmeid ja neid omavahel kokku liita. Selle tegemiseks on kaks võimalust:

1. tootmise meetod – liidetakse kokku lõpptoodangu väärtus;2. tarbimismeetod – liidetakse kokku tarbimiskulutused.

Kuna tarbija kulutused on kellegi teise sissetulek, siis võib SKT-d arvutada ka erinevate sissetulekute summana – sissetulekute meetod.

Tarbimismeetod (milj kr) Sissetulekumeetod (milj kr)Eratarbimine 38 000 Palgad 33 000Investeeringud 19 800 Kasumid 6 900Valitsuse kulud 14 900 Maksud 17 900Netoeksport -7 700 Amortisatsioon 7 100Kokku SKT 65 000 Kokku SKT 65 000

Tabel 1: tarbimismeetodi ja sissetulekumeetodi võrdlus (andmed aastast 1997)

Majanduses tervikuna on sissetulekud ja kaupade väärtused võrdsed. SKT muutused on tingitud inimeste majanduslikest otsustest.

Näiteks:1. inimesed elavad säästlikult – tarbimine väheneb – tootmine väheneb – SKT väheneb;2. inimesed kulutavad – tarbimine suureneb – tootmine suureneb – SKT suureneb.

Säästmine ja tarbimine mõjutavad SKT-d otseselt.

6.3 Töötus

Inimest nimetatakse ametlikult töötuks, kui:

1. ...................................................................................................................................................

2. ...................................................................................................................................................

Töötuse liigid:1. Vabatahtlik töötus, näiteks: ............................................................................................................2. Sunnitud töötus:

2.1. siirdetöötus – ajutine möödapääsmatu töötaolek, näiteks: ...................................................2.2. struktuurne töötus – tingitud tehnoloogilistest ja ühiskondlikest muudatustest .....................2.3. tsükliline töötus – tingitud tõusudest ja mõõnadest majanduses.

3

6.4 Majandustsükkel

Majandustsükkel kirjeldab majandusaktiivsuse muutust mingi aja jooksul, mille tulemuseks on erinev toodangu, töötuse ja hindade tase.

Joonis 1: muudatused USA majandusaktiivsuses.

Joonis 1 kirjeldab USA majandust 20. sajandil. Majanduslik aktiivsus sõltub ühiskonnas toimuvatest sündmustest.

6.4.1 Majandustsükli osad

Lihtsustatult koosneb majandustsükkel kahest osast: tõusust ja langusest. Need vahelduvad perioodiliselt. Täpsemalt võib eristada nelja osa.

Nr Tsükli osa SKT Töötus Inflatsioon1 Buum Kasvab Madal Suur2 Majanduslangus Väheneb Suureneb Väheneb3 Majanduskriis Väheneb Kõrge Väike4 Majandustõus Kasvab Väheneb Suureneb

Tabel 2: Majandustsükli osade võrdlus

Uuri tabelit 2. Kuidas on töötus ja inflatsioon omavahel seotud?

...............................................................................................................................................................

Majanduslanguseks peetakse vähemalt 6 kuu pikkust SKT langust. Languse võib põhjustada buumiaegne ületarbimine, tarbijate võimete ülehindamine või majandusekspertide halvad ennustused. Üldiselt kestavad majanduslangused 6 kuni 18 kuud.

ÜLESANNE 2: Pane majanduslanguse erinevad etapid õigesse järjekorda: Elanikkonna ostuvõime väheneb. Ettevõtted vallandavad töötajaid. Ettevõtted vähendavad toodangu mahtu. Tarbimine väheneb.

Majandustõus. Peale langust järgneb jälle tõus. Tarbimine ja tootmine suurenevad, tööpuudus väheneb. Kasvuperiood kestab vähemalt 3 aastat.

4

Ülesanne 3: Milline osa graafikust on buum, langus, kriis ja tõus? Täienda joonist 2.

Joonis 2: majandustsükkel.

Tõusude ja mõõnade vaheldumist on võimatu vältida. On võimalik vähendada tõusude ja languste amplituudi. See on valitsuse ülesanne.

6.5 Valitsuse mõju majandusele

Valitsusel on majandusse sekkumiseks kaks meetodit:1. fiskaalpoliitika – maksud;2. monetaarpoliitika – raha.

6.5.1 Fiskaalpoliitika

Fiskaalpoliitika – valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste.

Näiteks valitsus võib majanduslanguse peatada vähendades makse. Elanikele jääb rohkem raha kulutamiseks. See omakorda suurendab tootmist ja palkade maksmist. Majandus on kasvufaasis.

Valitsus võib ka majanduskasvu aeglustada. Buumi perioodile on omane hindade põhjendamatu tõus. Valitsus võib inflatsiooni pidurdada tõstes makse. Tarbijale jääb kulutamiseks vähem raha, nõudlus kauba suhtes väheneb, hinnad alanevad.

ÜLESANNE 4: Lisaks maksudega mängimisele võib valitsus majandust mõjutada suurendades või vähendades valitsuse kulusid. Kirjelda, kuidas see mõjutab majanduslangust või -tõusu.

...............................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................................

Fiskaalpoliitika puudused:1. Eelarve puudujäägi tekkimine – vähendades makse vähenevad riigi tulud. Riigi kulude

katteks tuleb võtta välislaenu.2. Väljatõrjeefekt – valitsus konkureerib laenu saamiseks eraisikutega. Eraisikud jäävad laenust

ilma. Kuidas see mõjutab SKT kasvu?3. Inflatsioonioht – valitsus võib oma kulude katteks raha juurde trükkida.4. Poliitiline surve eelarvele – inflatsiooni vähendamiseks tuleb makse tõsta või valitsuskulusid

vähendada. Sellega võib kaasneda ebapopulaarsus. Võimul olev valitsus ei soovi seda enamasti teha. Eriti valimiste eel.

Eelpool mainitud puuduste pärast kasutatakse fiskaalpoliitilisi meetmeid väga harva ja ettevaatlikult.

5

AEG

6.5.2 Monetaarpoliitika

Monetaarpoliitika – rahapoliitika – meetod, mis mõjutab intressimäärasid ja ringluses olevat rahamassi.

Majanduslanguse ajal võib riik alandada intressimäärasid. See soodustab raha laenamist. Suureneb rahapakkumine ja tarbimine. Inflatsiooniohu korral võib riik intressimäärasid tõsta. Laenu võtmine on ebasoodne. Ostujõud kahaneb ja hindade kasv aeglustub.

Monetaarpoliitikat ei teoste riigi valitsus, vaid poliitiliselt sõltumatu keskpank.

Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks:1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju. Kuidas see mõjutab rahapakkumist? ....................................2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine.3. Kohustusliku reservimäära muutmine.

Diskontomäär – keskpanga poolt kommertspankadele antava laenu intressimäär.

6.5.3 Monetaarpoliitika puudused

Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktides. Näiteks, kui majandustõusust saab langus, püüab riik tarbimist vähendada intressimäära tõstmisega. Hoolimata ebasoodsatest laenutingimustest, võtavad ettevõtted ja eraisikud endiselt laenu. Nad loodavad, et jätkuv majanduskasv kompenseerib kõrged intressimäärad. Nende optimistlikud ootused ei pruugi aga paika pidada.

Sama kehtib ka sügava majanduskriisi kohta. Näiteks: .....................................................................

Globaliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. Kommertspankadel on väga lihtne laenata raha välisriikidest.

Rahapoliitika meetodite rakendamise puhul on väga oluline õige ajastus. Valel ajal majandusse sekkumine võib anda hoopis negatiivseid tulemusi.

6.5.4 Valuutakomitee

Paljudes riikides (ka Eestis) ei sekku keskpank majandustegevusse. Stabiilsuse tagamiseks on loodud nõndanimetatud valuutakomitee.

Valuutakomitee eripära:1. riigi rahavarud on täielikult kaetud kulla või konverteeritava välisvaluutaga;2. pangandussüsteemi kontrollimiseks võib muuta kohustusliku reservi määra;3. kommertspankadele ja riigile raha laenamine on keelatud.

Valuutakomitee eesmärk on raha stabiilsuse tagamine.

6

6.5.5 Monetaarpoliitika versus fiskaalpoliitika

Kumb on majandusstabiilsuse tagamisel efektiivsem – raha- või maksupoliitika?

Majandusteoreetikud jagunevad sellele küsimusele vastates kahte leeri:1. monetaristid – eelistavad rahanduspoliitikat;2. kensistid – pooldavad fiskaalpoliitikat.

Tänapäeval ei eelistata üht meetodit teisele. Neid saab kasutada koos. Fiskaalpoliitilised otsused on efektiivsemad, kuid nende vastuvõtmine võtab poliitilistel põhjustel kaua aega. Rahapoliitikat saab muuta kiiresti, kuid tema mõju majandusele on aeglasem.

7