Jõulud

JÕULUD

Kui loona yks ring on lõppemas ja teine algamas, on maarahval tähtsaimad pyhad – jõulud.

Nimi. Talvist pööripyha nimetab maarahvas mitmeti: jõulud, joulud, talsipyhiq, talvistepyhiq, talvistepyhä,(tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspyhi) ja vorstipyhad.

Suuremas osas Maavallas kasutatakse sõna jõulud, kuid Mulgi-, Tartu-, Võro- ja Setomaal talistepyhad.

Paljud keelemehed on arvanud, et sõna jõul on laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastattagasi. Kuid on neidki, kes leiavad, et tegemist võib olla meie oma põlise sõnaga.

Ajast aega. Jõulud algavad pööripäevaga ning lõpevad mõni päev peale uut ajastaega. Ajastaeg onmaakeelne mõiste, mis tähistab aastaringi. See väljendab maailmatunnetust ja teadlikkust aja ja eluringkäigust ning laiemalt maa ja ilma terviklikkusest.

Ajastaja päev ehk uusaasta on 25. jõulukuud. Ametlik uusaasta on nihkunud 1. I-le ebaõnnestunudkalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega25. XII. Niisiis, jõulud algavad 21. XII, 24. XII on vana-aastaõhtu ja 25. XII on uusaasta.

Et jõulud on maarahva jaoks just nimelt aastavahetuspyhad, tõestab ilmekalt seegi, et kui 17. sajandiltõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks.Yldiselt on 7. I nimetatud viimaseks jõuluks. Sama päev kannab veel jõuluema päeva nime. Teisal jällenimetatakse jõulu viimaseks päevaks pudrupäeva, 2. II.

Tähendus. Jõulud on pyhad päevad, mil yks ajastaeg, yks elu on lõppemas ja algamas on uus. Päike onpesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust jaelevust. Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.

On tähtis aeg. Sellest, mida inimene nyyd teeb või tegemata jätab, sõltub tema ja ta majapidamise heakäekäik järgmisel aastal. Koju tulevad surnud omaste hinged ning neilgi on elavate õnnele suur mõju.

Ettevalmistused. Jõuludeks koristatakse ja ehitakse kogu majapidamine ning valmistatakse aastarikkalikumad piduroad. Et pyhade ajal ei tohi tööd teha, tuleb kõigi ettevalmistustega varakult hakkamasaada.

Tehakse jõulukroonid ja -krässid, samuti kolmeharulised kyynlad. Kyynlad tehakse lambarasvast jamesilasvahast. Hädapärast ajab asja ära ka kolmeharuline kyynlajalg. Mõnel pool on tehtud ka viieharulisikyynlaid.

Suurem osa ettevalmistustest tehakse 21. XII. Tõustakse varavalges, et teha valmis jõuluvorstid ja pannakäima jõuluõlu. Mõnel pool kyll ei peeta seda päeva õlleteoks sobivaks. Oma õlu peab olema igas peresning seda peab jätkuma jõulude lõpuni. Eluruumid koristatakse ylima hoolega. Puhtaks pyhitakse isegiseinad ja laed. Ka õu tehakse puhtaks. Nyyd ei tohi põrandat pyhkida enne, kui jõulud läbi. Vastasel korralpyhitakse õnn majast välja.

Kui maja korras, on paras aeg sisse tuua jõuluõled.

Kuusk või õled? Jõulupuud hakati moeasjana mõisa, kiriku ja linna eeskujul taludes pidama 19. saj. keskel.Tavaliseks muutus see alles sajandivahetusel. Seal, kuhu ilmus kuusk, loobuti peagi jõuluõlgedest. Nõndasuretas saksa mood meie iidse tava peaaegu välja.

Õlgi on jõuluks ja muiks pyhiks tuppa toonud paljud Euroopa rahvad enam kui kaks tuhat aastat. Eestis onsellest tavast kinni peetud tykati tänapäevani. Õlgede tuppatoomine tähistab jõulude algust. Õlgedelmängitakse jõulumänge, puhatakse ja ka magatakse. Arvatakse, et õled toovad õnnistust ja tervist. Samutisummutavad õled sammude mydina – hinged tahavad vaikust.

11/29/2009 Maavalla Koda > Jõulud

http://www.maavald.ee/prindi.html?id… 1/3

Kui tänapäeval on keeruline tervet põrandat õlgedega katta, siis yhe vihu vast ikka saab. Ja kui mittetänavu, siis järgmisteks jõuludeks kyll.

Toidud. Usutakse, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota.Muistne pidulaud võib tänapäeval tunduda õige kehv. Seal peavad kindlasti olema õlu, sealiha (poolikseapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud on veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned,naerid, kala ja või.

Jõululeib (e. jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipyhi karask, lõpekakk, torniga leib, kuhjaga leib,lemmleib) kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele.Jõululeiba ei puututa. Tihtipeale viiakse jõululeib uuel aastal viljasalve, ning jagatakse karjalaskepäevalloomadele ja inimestele.

Jõuluvorstid tehakse tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuemnähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd yldiselt levinud.

Ohutamine ja piiramine. Jõuludeks tuuakse koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatamidagi välja. Kõik tööriistad viiakse ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleksõnne, tehakse mitmesuguseid ohutisi. Tubadesse kaabitakse pisut hõbevalget või raputatakse soola või siistehakse kadakasuitsu. Ohutised on samuti kõikvõimalikud jõuluks valmistatud krässid, tähed ja ristid. Need koguvad pyhade ajalendasse kõik soovimatu, seepärast tuleb nad peale pyhi põletada.

Jõuluõhtul enne pimedat tehakse välisustele, väravatele ja sõidukitele valge kriidi või söega ristid. Isegikaevule, põllunurkadele ja nõudele tehakse riste. Ristid on eri paigus erinevad. Aitab seegi, kui hoonedpiiratakse – tehakse nende ymber kõndides ring.

Söömine. Jõululeib, õlu ja liha peavad laual olema terve jõuluaja ja igayks peab saama niipalju syya, kuitahab. Jõuluöösi tuleb syya 7, 9 või 12 korda. Siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema töödõnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähenda kere täisparkimist. Piisab ka mõnest suutäiest.

Kui mõni toidupala kukub laua alla, ei tohi seda yles võtta. Ja yldse ei tohi jõuluajal laua ja voodi allavalgust näidata ega sinna vaadata.

Mängud ja laulud. Kuna jõulus on kõik tööd peale hädavajalike keelatud, siis on aega jõude olla. Jääb aegakoos perega jõulumänge mängida ja mõistatada. Õlgedest valmistatakse looma- ja inimkujusid. Tehakse kaõlest nuute, ning taotakse yksteist nendega. Vähemalt saartel olid jõulud ennevanasti suurim lauluaeg.

Valgus. Jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Peab ka jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud.Nõnda, et valgus välja ei paistaks.

Magamine. Jõuluöödel, eriti vana-aastaõhtul soovitatakse yleval olla. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõivahetustega. Kui magama heidetakse, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides.

Hinged. Jõuludel on hinged kodus käimas. Nende pärast hoitakse uue aastani vaikust, toit laual, voodidtyhjad ja tuba öösel valge. Peab jälgima, et toidunõudel poleks kaani peal. Kusagil olla hingedele eraldi laudkaetud või teisal jälle toit kirve peale pandud. Peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema.

Vana-aasta. 24. XII on yldine saunaskäimise päev. Saun pannakse kytte juba hommikul ja enne pimedatpeab kindlasti saunas käidud olema.

Ollakse kodus oma perega. Sydaööst, kui algab uus aasta, võivad poisid ja mehed minna kylapeale headuut aastat soovima. Kui vana-aasta sees või uuel aastal tuleb kylla naisterahvas, peab talle meeste pyksidkaela viskama. Siis ei kao õnn kodust ära.

Uue aasta öösel või hommikul viskab peremees kaevu soola ja toob sealt vett. Vesi valatakse kaussi ningselle põhja pannakse nuga ja midagi hõbedast. Peremehest alates pesevad kõik seal nägu. See hoiabinimest uuel aastal haiguse ja kõige kurja eest.

Ja muidugi kuulub uue aasta juurde õnnevalamine ja igasugune ennustamine.

Jõulud tänapäeval. Viimase sajandiga on palju muutunud. Enamus rahvast on jätnud oma tared ja

11/29/2009 Maavalla Koda > Jõulud

http://www.maavald.ee/prindi.html?id… 2/3

kodupaigad ning asunud elama linna kivimajadesse. Tööd ei tehta tavaliselt enam selleks, et kõhtu täissaada, vaid selleks, et osta yha uuemaid mugavusi ja mänguasju. Loond tähendab paljudele igapäevaseltpelka ilmateadet.

Kuid kaks põhilist asja on jäänud kõigutamatult samaks. Oleme ikka osake loonast ja meie esivanemad onmaarahvas. Need, kes võtavad jätkata maarahva, selle maa põlisrahva, järjepidevust, võiks jõuluski meelespidada maakombeid. Alguses piisab ehk piskustki – 21.-24. XII hoida toad öösel valged ja aknad pimedadning toit laual.

Kasutatud kirjandus

Eisen, Mathias Johann 1931. Meie jõulud

Hiiemäe, Mall 1981-1995. Eesti rahvakalender VII

11/29/2009 Maavalla Koda > Jõulud

http://www.maavald.ee/prindi.html?id… 3/3