MÄRTS 2016 NR 3

Järgmine linnaleht

21. aprillil2016

Täna numbris:

Maardu linnavolikogu teade Valitud on uus Maardu linnavolikogu

esimees10. märtsil toimusid linnavolikogu erakorralisel koosole-

kul uue linnavolikogu esimehe valimised, kelleks osutusElvira Aleksandrovna Piiskoppel. Varem juhtis E. Piiskoppel pikemat aega Maardu linna-

valitsuse arengu ja linnamajanduse osakonda. Leo Rep-ponen, eelmine linnvolikogu esimees esines saadikute eestänusõnadega ühistöö eest ja saadikute huvitatud osaluseeest otsuste vastuvõtmisel, mis olid suunatud meie linnaarengule.Saadikud tänasid omakorda Leo Repponeni südamest

tema aastaid kestnud tulemusliku töö eest Maardu linna-volikogu juhi ametikohal.

Eesti tähistas 24. veebruaril oma iseseisvuse 98.aastapäeva. 23. veebruaril aga toimus Vaba ajakeskuses traditsiooniline pidulik vastuvõtt Eesti ise-

seisvuspäeva auks. Saalis viibisid inimesed, kes onvahetult seotud linna elu ja õitsenguga, nimelt lin-navolikogu saadikud, laste- ja õppeasutuste direk-torid, munitsipaalasutuste ja –ettevõtete juhid jatöötajad, linna aukodanikud, kultuuri- ja spordite-gelased, ärimehed, avalikkuse ja õiguskorra esinda-jad. Oma lühipöördumises koosviibijate pooleõnnitlesid linnavolikogu esimees Leo Repponen jalinnapea Valev Kald kõiki Eesti Vabariigi iseseis-vuspäeva puhul ja soovisid kohalviibijatele entu-siasmi, jõudu, järjekindlust ja indu edasises töösmeie linna ja kogu Eesti hüvanguks.Vastuvõtu lõpul andsid Maardu muusikakooli õpi-

lased väikese kontserdi. Reportaaž ja foto:

ALEKSANDR GUSSEV

Vastuvõtt Eesti Vabariigi iseseisvuse 98. aastapäeva auks

Linnapeaveerglk 2

Linnakroonikalk 3-5

Gümnaa-siumislk 6

Loo omalinnlk 7

Kuhuminnalk 9

MÄRTS 2016 NR3LINNAPEA VEERG2

Küsimus: Missuguseid suundu-musi sotsiaalabis linlastele linna-valitsus praegusel hetkel teostab,ja kas siin on ka oma prioritee-did?Valev Kald: Seadus määratleb

täpselt ja ühemõtteliselt need ela-nike kategooriad, kellele kohalikelomavalitsustel on kohustus osutadasihtotstarbelist sotsiaalabi, toetustja hooldust. Maardus on fikseeritudkonkreetsed sellise toetuse moodu-sed ja vormid. Sellest tulenevaltmääratleb sotsiaaltalitus oma töösuundumuse, tagades, et mitteükski abivajava elanikkonna kate-gooria, ükski linnaelanik, kes kuu-lub selle kategooria alla ei jääksväljapoole meie tähelepanu sfäärija kohase toetuseta. On kolm suundumust, mille järgi

sotsiaalosakond sooritab oma iga-päevast tegevust:Sotsiaalsete erivajadustega ini-

meste kaitse – nendeks on: invalii-did, üksikud eakad inimesed,Tšernobõli avarii likvideerimiselosalenud isikud, teise maailmasõjaveteranid, kinnipidamiskohtadestvabastatud isikud, paljulapselisedpered, erivajadustega lapsed, töö-tud, madala sissetulekuga ja palga-vaesed pered, asotsiaalsed pered.Töö organiseerimine laste kait-

seks ja hooldeks.Konsulteerimine ja abi osutamine

sotsiaalsetes küsimustes.Kõik ülalnimetatud tegevuse

suundumused ja linlaste kategoo-riad on meie jaoks prioriteetsed jasamas ka kohustuslikud.Küsimus: Milline on Maardu

elanikkonna üldstruktuuri sta-tistika ja kas on võimalik nendeseast välja tuua püsielanikke, keson sotsiaalse toetuse subjektid? Valev Kald: Esitan statistilised

näitajad seisuga jaanuar 2016: Maardu linnas elas sel ajal 15679

inimest - neist 789 inimest on re-gistreeritud konkreetse aadressita.Muuga rajoonis elab 1975 inimest,Järveääres – 220 inimest. Elanikkevanuses 63 aastat ja vanemaid(01.01.1953) - 2989 inimest. Ük-sikuid pensionäre - 479 inimest,paarkonnas elab 1003 pensionäri.Naisi on Maardu elanike seas –8148 inimest, mehi - 7531, lapsivanuses kuni 16 aastat – 2402 ini-mest.Nüüd aga esitame nende maardu-

laste arvnäitajad, kes on riskigrupisja sotsiaalhoolde sektoris.Maardus elab 4475 pensionäri,

neist mittetöötavaid 3179 inimest,sh tervislikel põhjustel 1205 pen-sionäri (töötavaid pensionäre –1296). 77 pensionärile, kes vajavadpidevat kõrvalist abi on määratudhooldajad. Raske ja sügava puu-dega on arvel 664 inimest, kesk-mise puudega 541 inimest.

Erivajadustega lapsi keskmise,raske ja sügava puudega vanuseskuni 16 aastat on Maardus 97, agakokku puuetega (raske ja sügava)isikutele on määratud 24 hooldajat.Maardus on 90 paljulapselist peret;peret 8 lapsega - 1, viiega - 6, neljalapsega – 15; kolme lapsega – 78peret.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli397 tööbörsil registreeritud töötut.Kokkuvõttes saame muljetaval-

dava arvu neid linlasi, kes vajavadsotsiaalteenuseid ja mitmesugusttüüpi pidevat või ühekordset sot-siaalabi – 3071 inimest. See aga tä-hendab igat viiendat Maarduelanikku.

Küsimus: Kas võib osutatudabi ja toetust ka rahas väljen-dada?

Valev Kald: 2015. aastal kulusmitmesugustele sotsiaalteenusteleja toetustele kohalikust eelarvest1065250 eurot. Toetuste väljamak-seks mitmesuguste avalduste aluselmaksti välja 662976 eurot. Pere-dele, kus on pensionärid, on väljamakstud 581990 eurot, peredelelastega - 78575 eurot ja teistele toe-tustele 39267 eurot. Seega moo-dustas sotsiaalabi 2.428.059 eurot.

Küsimus: Nähtavasti organi-seerib linnavalitsus peale mitme-suguste toetuste abivajajatelesamuti konkreetseid üritusi, mison ellu kutsutud inimesi abis-tama. Jutustage, mida selles suu-nas tehakse.Valev Kald: See on tõesti nii.

Näiteks koostab sotsiaalosakondigaks riiklikuks tähtpäevaks ja lin-napühaks ürituste plaani, kuhu tin-gimata kutsutakse abivajajad,erivajaduste ja piiratud võimalus-tega isikud. Vastavalt linnavoli-kogu otsusele oli pensionäridelvanuses üle 63 aasta, fašismi laps-vangidel, paljulapseliste peredelastel ja Tšernobõli avarii likvidee-rimisel osalejatel õigus tasuta jasoodussõiduks ühiskondlikustranspordis. Reisijate vedu teostasäriettevõte «Temptrans», kellelemaksti selle soodustuse eest

456400 eurot. Alates 1. dets. 2014käivitus uus liin nr 100 ja alates 1. jaan. 2016 lisandus liin nr 101,kinnitati uued soodussõidu reeglid.Linnavalitsuse transporti kasuta-

takse võimaluste piires elatunud(eelkõige füüsiliste ja vaimsetepuuetega) inimeste veoks poliklii-nikusse, kodakondsuse- ja migrat-siooniametisse ja teistesseasutustesse, samuti esmatarbeese-mete kohaletoimetamiseks, toitai-nete viimiseks üksikutele ja neile,kes vajavad igapäevases elus kõr-valist abi. Selleks on sotsiaalmajastäiendavalt elektromobiil, midaaasta jooksul kasutas 960 inimest. Sisse on viidud tasu reisijate veo

eest – 0,10 senti km. Erivajadus-tega laste jaoks on Maardus orga-niseeritud eraldi õppeprotsess: 2-t

klassi (toimetulekuklassi) külastab9 last, mis on loonud soodsad tin-gimused nii lastele kui ka nendevanematele; nad õpivad eraldiseis-vas remonditud ruumis põhikooliterritooriumil, mis kõrgendas hari-duse kättesaadavust ja vaba ajaveetmise kvaliteeti. Nende laste javanemate jaoks on olemas pro-

gramm tööks psühholoogiga jaõppe-temaatilised väljasõitudeplaanid. Koolilapsi Muuga rajoonist kooli

ja tagasi vedas eribuss. Hiljemmuudeti linnavalitsuse palvel bussinr 285 graafikut ja marsruuti, etõpilastel oleks mugavam sõita.

Alates 2011. a aprillist on organi-seeritud lapsinvaliidide vedu, kespeavad arstliku komisjoni suuna-misel saama haridust erikoolides.Sellised lapsi on meil 8.

Alates 1. okt. 2013 on avatud päe-vakeskus erivajadustega noorteleja teistele vanusegruppidele (vanu-ses 21 - 40 aastat). Alates 1. okt.2014 töötab see Noortekeskuseruumides aadressil Noorte 6, es-maspäevast reedeni kl 10.00 -15.00. Praegu külastab 8 inimestseda päevakeskust, kus nad võivaderimetoodika alusel omandada uusiigapäevaelu oskusi mänguvormiseripedagoogide juhendusel. Eriva-jadustega inimeste ja nende vane-matega tehtava töö vormidlaienevad ning otsitakse täienda-vaid võimalusi, näiteks töö kol-manda sektoriga ja Punase Ristiühinguga. Jõulude perioodil orga-niseeriti selle keskuse jõududegaRahvamajas kohvipäevad, kussümboolsete hindadega müüdikeskuse poolt valmistatud nipsasju,samuti saiakesi ja kohvi.

Ja viimane küsimus: On pärispalju inimesi, kes vajavad pide-vat arstiabi ja arstlikku järelval-vet. Kuidas ja millega linn neidinimesi aitab?Valev Kald: Loomulikult ei jää

ka see linlaste kategooria välja-poole sotsiaalosakonna vaatepiiri.Näiteks said 130 inimest, kellel onprobleeme liikumisega ja nägemi-sega, perearsti ja invaliidide ühin-guga kooskõlastatult arstlikuotsuse alusel tasuta parkimiskaar-did auto parkimiseks Eesti ja ELlinnades. Osakond on väljastanud218 sooduskaarti inimestele, kesnende kaartide esitamisel erikaup-lustes ja apteekides saavad soodus-tust arsti suunamiskirjas märgitudkaupade ja esemete ostul. Alates 1. jaan. 2016 väljastatakse neidkaarte pensioniametis aadressilEndla 8.Pensionärid, lapsed, Tšernobõli

avarii likvideerimisel osalejad saa-vad saunas piletisoodustust. Samalaastal moodustas soodustuste kom-penseerimise summa ülalnimetatudelanike kategooriatele aastas76190 eurot; sauna külastas kuuskeskmiselt 806 inimest. Maardusaun on populaarne ja seda kiide-takse väga.Toimetus leppis linnapeaga kokku

jätkata vestlust sotsiaalteemal ühes

MP lähinumbris.

Sotsiaalne areng – tähtsaim linna heaolu näitajaMärtsikuu dialoogis peatus linnapea üksikasjalikult teemal, mida ta ise nimetab võtme-

teemaks, nimelt Maardu sotsiaalsel arengul, möödunud aastal saavutatud näitajatel, ela-nike sotsiaalse toe peasuundadel ja parameetritel praegu ja perspektiivis.

MAARDU LINNAVALITSUS MÜÜB ENAMPAKKUMISEL

Maardu Linnavalitsus müüb 23.03.2016 suulisel enampakkumisel linnavalitsuse ruumis Kallas-maa 1, Maardu 1. sõiduauto Nissan QashQai (ehitusaasta: jaanuar 2011)

enampakkumise algus: kell 10.00enampakkumise alghind: 11 800.- eurot enampakkumise osavõtutasu: 60.- eurot tagatisraha: 1 180.- eurot

Enampakkumisest osavõtjate registreerimine toimub Maardu Linnavalitsuse ruumes Kallasmaa1, Maardu.Registreerimiseks esitada avaldus enampakkumisest osavõtuks (blankett antakse kohapeal),

maksedokumendid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta ning isikut tõendav dokument (pass,ID kaart)Osavõtutasu ja tagatisraha tasuda eelnevalt Maardu Linnavalitsuse arvelduskontole

EE141010002031289008 SEB Pank. Osavõtutasu ei tagastata.Lisainfo enampakkumise tingimuste ja vara kohta:Kallasmaa 1, Maardu kab. 202 Tel. 6060712 www.maardu.ee

MÄRTS 2016 NR3 3LINNA KROONIKA

Kunst ei tunne piire! Georg Ots –ooperi-, estraadi- ja kinolegend

13. veebruaril 2016 toimus Maardu vaba aja keskuses ga-lakontsert, millel kõlasid aariad ja laulud kuulsa Eesti oope-rilaulja, näitleja ja režissööri Georg Otsa repertuaarist.

Saatesõnad kontserdile laususid Rahvusvahelise festival-konkursi „Družba-2016“ president, ooperilaulja (sopran)Maria Kondratjeva (Tallinn), Eesti muusika- ja teatriakadee-mia magistrant, rahvusvaheliste konkursside laureaat, Euroopa ooperifestivalidel osaleja, Tallinna muusikalise las-testuudio «Un Canto» direktor, omanimelise MuusikuteFondi (PLMF) stipendiaat Pille Lill.Linnapea Valev Kald tervitas muusikuid soojalt ja tänas

neid selle eest, et nad ühiste pingutustega hoiavad au seesGeorg Otsa, Eesti ooperilaulja nime. Kontserdil esinesid soolos ja duetis ooperilauljad mitmest

maailma riigist ja linnast –Rahvusvahelise festival-konkursi„Družba-2016“ žürii liikmed:

Aleksei Skibin (Šõmkent, Kasahstan) – bariton, rahvusva-heliste konkursside laureaat, Euroopa ooperifestivalidel osa-leja, Lõuna-Kasahstani oblastikeskuse ooperi- ja balletiteatrisolist.

Ljutsia Italjanskaja (Moskva) – metsosopran, ülevenemaa-liste ja rahvusvaheliste konkursside laureaat, Moskva oope-riteatri «Amadei» solist, Riikliku Maimanidi nimeliseakadeemia pedagoog.Marina Konovalova (Moskva) – sopran, ülevenemaaliste

ja rahvusvaheliste konkursside laureaat, S. Prokofjevi nime-lise ooperiteatri solist, Moskva S. Lemešovi nimeliseMoskva muusikakooli vokaalosakonna juhataja.

Andrei Tsvetkov-Tolbin (Moskva) – bariton, Moskva B.A.Pokrovski nimelise kammermuusikateatri solist ja režissöör,Moskva teatri „Shalom“ kunstiline juht. Ta on samuti 2. rah-vusvahelise ooperirežissööride konkursi „Nano-ooper2015“, mis viidi läbi Dmitri Bermani üldjuhtimisel, esimesepreemia nominent.Oleg Aleksandrov (Barcelona, Hispaania) – bariton, rah-

vusvaheliste konkursside laureaat, kultuuritegelane, tuntudNõukogude heliloojate Aleksandrovite perekonna järeltulija,dirigent Aleksandr Aleksandrovi, kes kirjutas sellised töödnagu NSVL riigihümn ja Püha sõda, lapselaps.

Aivars Krasmanis (Riia) – bariton, Rahvusvahelise festi-val-konkursi „Družba-2016“ žürii esimees, kes sai 1987.aastal Georg Otsa nimelise konkursi esimese preemia lau-reaadiks, aastatel 2012 - 2014 aga töötas Eesti muusika- jateatriakadeemia professori ametikohal. Viimasel ajal töötabRiias. Oli kolmkümmend aastat Läti rahvusooperi solistiks,andis külalisetendusi Ameerikas, Saksamaal, Rootsis, Suur-britannias, Iisraelis, Hollandis, Belgias ja Taiwanil. Ta onavanud mitu teatrihooaega Stockholmi kuninglikus ooperis.Kontsert ei jätnud kedagi külmaks. Laule nagu „Õhtu rei-

dil“, „Mister X aaria“, „Elu armastan sind“ võeti vastu vai-mustunult, tormiliste ovatsioonide ja vahelehüüetegaBraavo, mis ei tahtnud kuidagi vaibuda. Emotsioone saalisküttis üles maailmatasemega ooperinäitlejate, Rahvusvahe-lise festival-konkursi „Družba-2016“ žürii liikmete esine-mine.Kontserti modereeris Julia Tšernetsova. Klaveril saatis

kontsertmeister Vladimir Vorobjov, Venemaa Riikliku Mai-manidi nimelise akadeemia dotsent (Moskva).Tänapäeval kuulavad paljud Georg Otsa laulude salvestisi

nostalgiaga. Laulja talent oli mitmetahuline, talle olid võrd-sel määral lähedased ooper, operett, suurte heliloojate laulud

ja kammermuusika. Georg Ots lõi oma loomingu kestel reaeredaid unustamatuid karaktereid nii ooperižanris kui kakinos. G. Otsa repertuaaris oli kokku umbes viissada es-traadi- ja rahvalaulu ja klassikute ooperite aariat.

Georg Ots oli legendaarne isiksus. Mälestus temast jääbkustumatult püsima Eestis ja kogu maailmas!

Sotsiaalministeeriumi kantslerivisiit

15. veebruaril külastas Maardu linna Sotsiaalministeeriumikantsler Marika Priske, kes tutvus koos linna juhtkonnagavõimalustega luua asjakohaseid ja vajalikke tingimusi eriva-jadustega ja piiratud tervislike võimetega inimesteleigapäevase abi osutamise keskuse täisväärtuslikuks tööks.Kantsler külastas linna noortekeskust, mille ruumides saavadtoimetada ja praegu juba tegelevad oma hoolealustegaajutistes tingimustes ja piiratud raames kogenud peda-googid-kasvatajad Oivi Olle ja Julia Orelkova. LinnapeaValev Kald, aselinnapea Vladimir Arhipov ja linnavalitsusesotsiaalosakonna juhataja Tatjana Kisseljova näitasid ja ju-tustasid kantslerile, kuidas Maardus on organiseeritudühiskondlik-sotsiaalne töö nii noorsookeskuses kui ka kogulinnas.

Unustamatud meloodiadmöödunud sajandi 30.- 50.-ndatest

19. veebruaril kogunesid linlased Maardu vaba aja kesk-usesse kontserdile, mis oli pühendatud unustamatutele möö-dunud sajandi 30.-50. aastatele. Esinesid loomestuudioHarmoonia ansambli artistid Eleonora Tšerepanova juhatusel.

Kõlasid laulud Leonid Utjosovi, Vadim Kozini, KlavdiaŠulženko, Isabella Jurjeva ja teiste populaarsete estraadi- jarahvalaulude esitajate repertuaarist.

Laulsid: Vladimir Volkov, Eleonora Tšerepanova, GalinaNarusberg, Elvira Timofejeva, Astra Tofer, Rudolf Ernesaks,Sofja Šarap, Tamara Markelova.

Esitati laule: «Sügis», «Paar kõrbhobust», «Kuurapsoo-dia», «Andrjuša», «Kirjake», «Suvi lõunas», «Vanad kirjad»,«Saša», «Lahe juures», «Ema», «Nii palju on häid neide»,«Miks sa mind suudlesid», «Väike kreool», «Ütelge miks»,«Kohtumised», «Mustlaselu», «Pargis Tšair», «Kuldse kuuall», «Kõik mis oli», «Karavan», «Tervisejook», «Sõprus»,Anjuta laul filmist «Lõbusad semud» ja lüüriline lauluke fil-mist «Nelja süda». Soolonumbreid viiulil esitas Jelena Šarap. Klaveril saatis

Tiiu Kardna. Kontserdi lõpul laulsid artistid laulu „Sõprus“koos saaliga.

Kontsert Eesti iseseisvuse 98. aastapäeva auks

20. veebruaril toimus Maardu vaba aja keskuses kontsert,mis oli pühendatud Eesti iseseisvuspäevale. Muusikalistekompositsioonidega soolos ja duetis ülistasid AleksandrNekrassov (bariton) ja Alla Popova (sopran) igale ajastuleja kõigile rahvastele igiomaseid väärtusi nagu uhkusetunne,vabadus- ja iseseisvuspüüe, ilutaotlus, kodumaaarmastus,hoolitsus ligimeste eest ja soov elada väärikalt.

Artiste saatsid: Vladimir Ignatov – klaveril, VladimirSkamnitski – viiulil.

Linnajuhtide kohtumine veteranidega

23. veebruaril, Eesti iseseisvuspüha eelõhtul kohtusMaardu linna juhtkond pidulikul õhtusöögil Rahvamajas ve-teranidega. Linnavolikogu esimees Leo Repponen, linnapeaValev Kald, aselinnapea Vladimir Arhipov ja aselinnapeaAilar Lyra tänasid veterane nende kaaluka panuse eest linnaühiskondlikku ellu, Maardu arengusse ja õitsengusse, ningsoovisid veteranidele tugevat tervist, pikki eluaastaid ja op-timismi.

Teatrifestival «Minu teater - minu kapriis»

26. veebruaril avati Maardus vaba aja keskuses 8. festival«Minu teater – minu kapriis», millel osalesid nii Maardu kuika teiste Eesti linnade kooliõpilaste ja noorte harrastusteat-rid. Festival kestis kolm päeva ja toimus vaba aja keskusesja Rahvamajas. Sellest võtsid osa ka teatrikollektiividKohtla-Järvelt, Rakverest, Tallinnast ja Narvast, kes saabusidfestivalile oma töödega. Festivali etendused hõlmasid nii las-tetemaatikat (26. veebruaril) kui ka noorsootemaatikat (27.- 28. veebruaril). Festivali algatasid ja korraldasid JesseniaAntropova ning teatri „Lehvik ja mõõk“ loomekollektiiv.

Maardu jalgpallimeeskonna võit

27. veebruaril toimus kunstkattega linnastaadionil avatudtaeva all Maardu linna jalgpallimeeskonna «Maardu Linna-

MÄRTS 2016 NR3LINNA KROONIKA4

meeskond / Starbunker» mäng Tartu jalgpallimeeskonnaga«Santos» . Selle võistlusega algas Eesti meistrivõistluste esi-mese liiga jalgpallihooaeg. Ilmastikuolud olid soodsad. Jalg-palliväljak oli varakult lumest puhtaks tehtud. Seisuga «3:0»sai meie meeskond võidu. Mängu avas linnapea Valev Kald.Kohal viibisid samuti aselinnapead Vladimir Arhipov jaAilar Lyra.

Maardu võistlusediluvõimlemises

27. veebruaril leidis Maardu Kallavere keskkoolis aset ilu-võimlemise võistlus „Veebruaritäheke“, millest võtsid osaklubid kogu Eestist - Tip-Top Klubi, VK Fouette-Narva, VKJanika Tallinn, VK Piruett, VK Graatsia, VK MyGym, SKKalev-Sillamae, SK Forte-Jõgeva, VK Anna Melody, VKNoorus. Kokku osales võistlustel eri vanusekategooriates187 iluvõimlejat. Võistlused käisid hommikust õhtuniväikeste vaheaegadega tulemuste kokkuvõtuks ja võitjateväljakuulutamiseks erinevas nominatsioonis. Võistluste or-ganisaatoriks oli Maardu iluvõimlemise klubi-kool „Tip-TopKlubi“ Jelena Agafontseva juhtimisel, kes on selliseidvõistlusi juba läbi viinud. Võistlustel osales 14 Maardu ilu-võimlejat. Darja Druntšenko sai esimese koha grupis≪2007B≫, kuhu kuulus 8 osalejat. Jekaterina Popokovavõitis seitsmenda koha grupis ≪2006B≫, kuhu kuulus 12osalejat.Järgmine Maardu rahvusvaheline iluvõimlemise võistlus

toimub 21.-22. mail 2016.

17. talvekalastus «Maardu ahven - 2016»

28. veebruaril pühapäevasel päeval toimus Maardu järveljärjekordne jääaluse püügi kalastus «Maardu ahven - 2016».Alljääpüügil osalesid mitte ainult meie linna elanikud, vaidka külalised muudest Eestimaa paikadest. Registreerus 81osavõtjat erinevates võistluse kategooriates.Käesoleval aastal oli see järjekorras 17. võistlus «Maardu

ahven», aga arvestades läbiviidavate võistluste ilmas-tikutingimusi oli see kõige suurem kalastus sel aastal ülekogu Eesti. Jää paksus oli võistluste eelõhtul 20 cm, mislubas juba kalale minna. Kasutusele oli võetud ka asjako-hased ettevaatusmeetmed. Kohal olid päästjad erimasina jaeriseadmetega. Kalameestele anti juhised, lastele ja kõigilesoovijatele eraldati päästevestid.Võitjad määratleti kategooriates: mehed, naised, lapsed,

parim Maardu kalur, vanim osaleja, noorim osaleja, suurimkala, väikseim kala. Auhinnad ja kingitused pandi välja kõi-gile näha, mis samuti innustas kalureid ja tõstis nendevõistlusvaimustust peaauhinna saavutamiseks, milleks oliprofessionaalne Jaapani paadimootor «TOHATSU» võim-

susega 3,5 hj.Võistlus algas kell 10 hommikul ja see toimus kuni kella

kaheni, sh tulemuste väljaselgitamine ja auhindade kätte-jagamine. Auhinnad andis üle Maardu linnapea Valev Kald.Esimese koha ja peaauhinna (paadi rippmootor) sai GeorgSemenovski.Võistlused organiseeris ja viis läbi Maardu linnavalitsus

koos MTÜ-ga Klubi Kalastaja.

Maardu sportlane KonstantinGorodilov – Euroopa tšempion!

3. märtsil võttis Maardu linnapea Valev Kald linnavalit-suses pidulikus õhustikus vastu ja avaldas austust Euroopatšempionidele kümnes ballitantsus Konstantin Gorodilovile(Maardu elanik) ja Dominika Bergmanile (pärit Tšehhist) janende treenerile Eduard Korotinile (tantsuklubi-kool KredoDance). Kohtumisel viibisid aselinnapea kultuuri, spordi jahariduse alal Ailar Lyra, linna spordiorganisaator SergeiPetrov ja teised ametiisikud. Euroopa meistrivõistlused toimusid Kopenhaagenis 20.

veebruaril. Võidu ja tšempionitiitli eest võitlesid 27 tantsu-paari, erinevate Euroopa riikide esindajad.

Meie tšempionid jutustasid oma muljetest möödunudmeistrivõistluste kohta ja vastasid kohalviibijateküsimustele. Oma pöördumises tšempionide ja nendetreeneri poole täheldas Valev Kald, et Maardu ontavapäraselt tuntud spordivõitude poolest ning et KonstantinGorodilovi ja Dominika Bergmani võit Euroopameistrivõistlustel on väärikaks panuseks Maardu spordisaavutuste ja võitude varalaekasse. Maardu linnapea ValevKald andis Konstantin Gorodilovile, Dominika Bergmanileja Eduard Korotinile üle tänukirjad ja hinnalised kingitused.

Naiskoori „Slavjanka“ kontsert

5. märtsil andis naiskoor Slavjanka Venemaa teenelisenäitleja Alina Ivanovna Klotškova juhtimisel Maardu vabaaja keskuses kontserdi «Lähedane ja kauge muusika», misoli pühendatud kevadele ja Rahvusvahelisele naistepäevale.

Kontserti juhatas Tamara Zahhartšenko. Kunstiline juht japeadirigent - Alina Ivanovna Klotškova, koormeister - GoarOvakimjan, kontsertmeistrid - Ksenia Obežisvet ja IngaKalts. Solistid: Ljubov Männik, Viktoria Kapitanova, GalinaFadejetševa, Marina Gunajeva ja Olga Mehho. Kontserdilosales 28 koorilauljat.Koori esituses kõlasid laulud ja aariad üldtuntud maailma-

teostest ja kompositsioonidest.Saal kuulas esinejaid kogu kontserdi vältel lummunult ning

väljendas ovatsioonidega tunnustust nende meisterlikkuseleja hurmusele.

Laulud – möödunud sajandi legendid

06. märtsil oli Vaba aja keskuse saal lõhkemiseni pungil.Linlased olid kogunenud vaatama ja kuulama legendaarsevokaal-instrumentaalgrupi „NSVL Retro-koondansambel“kontserti nn ’elusas’ esitluses. Grupp saabus meile Neeva

kallastelt Sankt Peterburist, mis on tuntud oma kul-tuuripärandi poolest. Gala-kontsert-šõu algas deviisi all„Hingelt me ei vanane kunagi“. Vaatajatel ei tulnud oma oo-tustes pettuda. Igor Jasnõi, Aleksandr Borodai ja VladislavKotšura esitasid 70.-80. aastate unustamatuid hitte. Elavmuusika ja elav hääl viisid publiku pöördesse, äratasidmälestusi möödanikust ja kutsusid esile tugevaid emot-sioone. Paljud ümisesid laulujuppe kaasa, teised plaksutasidja kolmandad pühkisid pisaraid tulvil silmi. Kõlasid möö-dunud sajandil kuulsaks saanud laulud: «Kui ilus on seemaailm», «Vaher», «Lummatud, võlutud», «Õnnelind»,«Kihlasõrmus», «Võlur», «Tanjuša», «Laul jääb inime-sega », «Minu aadress pole maja ega tänav» jne. Kontserdilõpul suhtlesid näitlejad vestibüülis kuulajatega. Soovijadsaid osta meenekalendri ja albumi vokaal-instrumentaalgrupi„NSVL Retro-koondansambel“ lauludega. Kontserdil viibisid ka linna ametiisikud ja linnavolikogu saadikud.

Naistele pühendatud pidulik kontsert

7. märtsil, Rahvusvahelise naistepäeva künnisel vaatasid jakuulasid linlased Rahvamajas Maardu isetegevuskollektii-vide, ansamblite, ühingute ja gruppide muusikalisi tantsulis-vokaalseid esinemisi, samuti individuaalseid etteasteid.

Pidulik kontsert oli pühendatud naistele ning suunatudeelkõige neile, kuid saalis oli hulgaliselt ka mehi, sh linnapeaValev Kald ja aselinnapea Vladimir Arhipov. Kontserti juhtisNikolai Švets. Linnajuhid õnnitlesid naisi kevadepühaRahvusvahelise naistepäeva puhul. Nad soovisid neile headtervist ja perekondlikku heaolu, tõid esile naiste rolliühiskonnas, perekonnas ja meie linna elus. Kontsert kulgeselevalt, erksalt ja lustakalt.Oma intervjuus linnalehele «Maardu panoraam» pärast

kontserti soovis Nikolai Švets kõigile naistele olla eelkõigeterved, armastatud ja õnnelikud. Ta soovis nii naistele kui kanende lähedastele üksmeelt, kannatlikkust ja hingelisttasakaalu.

8. märts – naistepäev

8. märtsil leidis Maardu vaba aja keskuses aset pidulik üri-tus, mis oli pühendatud Rahvusvahelisele naistepäevale. Lin-

5MÄRTS 2016 NR3

najuhid linnavolikogu esimehe Leo Repponeni ja linnapeaValev Kaldi isikus õnnitlesid saalis kohal viibivaid naisinende püha puhul, soovisid neile õnne, heaolu ja rõõmu elusning kinkisid naistele lilli, koos selleks end saalis väljapakkunud meestega. Seejärel andis Maardu vene kultuuriühing naiste auks kevadkontserdi, kus kõlasid naisi, nendetööd, nende võlu ja imepära ülistavad laulud ja aariad. Alek-sandr Nekrassov ja Alla Popova esitasid muusikapalu soolosja duetis. Tatjana Tsitovitš (klaver) ja Vladimir Skamnitski(viiul) saatsid lauljaid. Maardu vene kultuuri ühingu juhtAleksandr Nekrassov soovis kõigile Maardu naistele helgustsüdames, rõõmu, armastust ja kõike seda, mis on saladus-likule naisehingele meelepärane! Linnapea Valev Kald agapöördus oma intervjuus linnalehele Maardu Panoraam kõigiõrnema soo esindajate poole: «Kallid naised, olge õnnelikud,hurmavad, heasüdamlikud ja veetlevad!»

Vastlapäevatrall13. märtsil toimusid meie linnas vastlapäevapidustused,

mis jätsid meie mälestusse kustumatu jälje ja täitsid südamedpositiivsete emotsioonidega.

Vastlapäev pärineb ristiusule eelnenud paganluse päevilt.Inimesed pühitsevad vastlapäeva seitse päeva, viies läbi igi-vanu kombetalitusi, saates ära pikka ja karmi talve ja avadesukse kauaoodatud kevadele. Tõenäoliselt on see üks kõigesoojematest pühadest, kuna kevade saabumine istutab sü-damesse lootuse helgest tulevikust, seda lootust aga toidabja toetab vastlapäev. Maardus on vastlapäev alati olnud eri-liseks sündmuseks, ka see aasta pole siin erandiks.

Organisaatorid olid andnud endast kõik! Rahvamaja ümber,kus toimusid vastlapäevaga seonduvad tegevused oli kokkutulnud üle 1000 linlase ja külalise riigi erinevatest paikadest.Iga pidustustel osaleja leidis omale meelepärase tegevuse:hobuse traav, kõige suurema vastlapäeva pannkoogikonkurss, mehed aga said katsetada end vägilaste konkursil.

Kombekohaselt avas pidustused linnapea, kes pöördus ko-halviibijate poole südamliku tervitusega, soovis neile headtuju ja hästi puhata. Lõbu kestis 6 tundi – toimus tantsumara-ton, millel osalesid kümned populaarsed kollektiivid jaesinejad, kes olid valmis jagama vaatajatega oma südame-soojust.

Programmi tähtsündmuseks oli rahva lemmikute ansambel„Apelsin“ esinemine, kelle loomingut linlased on alati soo-jalt tervitanud. Kirevad müügiletid, kaetud tööstuskaupade,suveniiride ja hõrgutistega - kõik see soodustas rahvapidus-tustele omast ülevat meeleolu. Vastlapäeva pidulikule tonaal-susele lisas elevust paljuvärviline tulevärk. Suur tänu kõigileneile, kes neid pidustusi külastasid ja muidugi ka neile, kesselle meeldejääva ettevõtmise organiseerisid.

Reportaaž ja foto: ALEKSANDR GUSSEV

LINNA KROONIKA / MAARDU UUDISED

SA Harju Ettevõtlus- ja Aren-duskeskus (edaspidi HEAK)on alustavatele ja kuni 3 aastattegutsenud ettevõtjatele nõu,informatsiooni ja koolitustegaabiks eduka ettevõtluse käivi-tamisel ja arendamisel Harju-maal.HEAK on avalikes huvides

maakonna tasemel tegutsev sihtasutus, kes kuulubmaakondlike arenduskeskustevõrgustikku. Oleme toeks et-tevõtetele, kodanikuühen-dustele, kohalikeleomavalitsustele ja aktiivsetelekodanikele kohalikku arenguttoetavate ideede elluviimisel jaomavahelise koostöö aren-damisel. Tegelemeigapäevaselt ettevõtjate, mitte-tulundusühenduste ja kohalikeomavalitsuste TASUTA nõus-tamisega. HEAK’i head koost-ööpartnerid onEAS, Harjumaa Omavalit-suste Liit, Harju Maavalitsus,Harjumaa Leader tegevus-grupid, Töötukassa, Ko-danikuühiskonna Sihtkapital jaKodukant Harjumaa. Meie 11liikmelisest meeskonnastnõustavad ettevõtlusteemadel4 ettevõtluskonsultanti, turis-mikoordinaator, noortekoordi-naator ja investorkonsultant. 2015 aasta oli väga tegus

aasta, mille vältel teenindasHEAK 922 erinevat et-tevõtlusklienti ja HEAKi pooltkorraldatud ettevõtlusvald-konna koolitustel-seminaridelosales 1200 inimest. Nõus-tamise tulemusena valmis ca470 äri- ja/või finantsplaani. 2korda kuus sai elektroonse in-fokirja ca 2700 Harjumaa et-tevõtlusest huvitatut isikut.Euroopa Liidu eelarveperi-

oodil 2014-2020 saab Eestikokku 4,4 miljardit eurot toe-tust struktuuri- ja investeeri-misfondidest, mille raames ontäna avatud või ettevalmis-

tamisel mitmed ettevõtlusearendamiseks ja edendamiseksmõeldud toetused. Täna onavatud arvukalt erinevaid et-tevõtlusele suunatud toetusfi-nantseeringu taotlemisevõimalusi. Töötukassa kui kaEAS starditoetused alusta-vatele ettevõtjatele (suunatudtöökohtade loomisele, müügi-tulude kasvule ja Tallinna lin-napiirkonnas või Tartusekspordile). Innovatsiooni,tootearenduse ja õiguste kaitsetoetusf inantseer inguteksEAS’s Innovatsiooniosak jaArendusosak ning SAArchimedesel Nutika spet-sialiseerumise toetusmeede.Eesti riik peab väga oluliseksloomemajanduse arengut ningselle edendamiseks on avatudEAS Loomemajanduse ek-sporditoetus ja tööstuset-tevõtetele loomemajandusekaasamise toetusfinantseering.Peatselt on avanemasLEADER meetmed toetusfi-nantseeringu võimalused ko-haliku majanduse sh.ettevõtluse edendamisekseelkõige piirkonna kogukonnahuvidest lähtuvalt.Selleks et Harjumaa ettevõt-

like inimeste innustavad jaambitsioonikad äriideed re-aliseeruksid ning tekiksid uuedtöökohad jak o n k u r e n t s i v õ i m e l i s e dteenused ja tooted, pakubHEAK harjumaalastele 2016aastal:tasuta konsultatsiooni äri ka-

vandamisel: äriplaani koosta-mine, finantsprognoosideplaneerimine, erinevad et-tevõtlustoetused, ärilaenud,ekspordi planeerimise, et-tevõtte laiendamise ja/või part-neri leidmise osas.6 eesti ja 2 venekeelset alus-

tava ettevõtja baaskoolitust(eeldatavalt alates märtsist). Korraldame ettevõtjatele 2-3

valdkondlikku kontaktreisi(Taani, Rootsi, Soome)Sügisel alustab Harjumaa

mentorklubi, mis on suunatudkuni 3 aastat tegutsenud et-tevõtetele ja väikeettevõtjaarenguprogrammi Harjumaatootmisettevõtetele. käivitame pilootprojekti vir-

tuaalinkubaatori raken-damiseks.Koordineerime Harjumaa

turismi (turismistrateegiauuendamine; messidTOUREST, MATKA, Balt-tour; turismiveeb www.vis-itharju.com, majutusteenusepakkujate kvaliteedi hin-damine; turismiettevõtjate tu-rundus- jatootearendusprogramm).Koordineerime noorte et-

tevõtlusteadlikkuse pro-grammi käivitamistHarjumaal, juhendame õpilas-firmade tegevust, korraldamekoolinoortele erinevaid töö-tubasid. Huvi korral aitame läbi viia

kohalikke/piirkondlikke et-tevõtluse infopäev ja infosem-inare.Meie kohta saad rohkem

infot ja leiad meie kontak-tandmed www.heak.ee või kir-jutades info@heak.ee.

Anu-Mai LevoEttevõtluskonsultant

SA Harju Ettevõtlus- jaArenduskeskus

Harju Ettevõtlus- ja Aren-duskeskuses (HEAK) töötabkolm mittetulundusühingutekonsultanti, et olla toeks niieesti kui venekeelsetele ko-danikuühendustele, seltsidelekui ka ühendust loovatele ak-tiivsetele kodanikele. 2015. a.pakkusime 900 nõustamist460 erinevale kliendile, meiepoolt korraldatud koolitustelja infopäevadel osales üle1200 inimese.Konsultantide töö sisaldab

nii eestvedajate inspireerimist,ühenduste asutamise, arengu,rahastamise, projektide jmsteemade tasuta nõustamist.Lisaks korraldame koolitusi,infopäevi ja muid sündmusi.Konsultatsiooni- ja infotege-vusi toetab SA Ko-danikuühiskonna Sihtkapital,Siseministeerium ning Harju-maa Omavalitsuste Liit.Mida toob 2016 aasta meie

nägemuses Harjumaavabaühendustele?Kodanikuühiskonna Sihtkap-

ital (KÜSK) on uuendanudmitmeid toetuskordasid ningsoovitame nendel pilku pealhoida. Väärib eraldimärkimist, et KÜSK avas uuetaotlusvooru teenuste osu-tamise ja toodete pakkumisearendamiseks. Taotlusvoor onmõeldud vabaühenduste pro-jektidele, mis keskenduvadteenuste osutamise ja/võitoodete pakkumise võimekusetõstmisele, panustades sellekaudu mõne ühiskondliku võikogukondliku probleemi la-hendamisse. Toetust võibsaada nii uute ideede rak-endamiseks kui ka juba hetkeltoimivate teenuste või toodeteedasiarenduseks ja/või toot-misvõimekuse tõstmiseks,samuti laienemiseks nii ge-ograafiliselt kui sihtrühmamõttes. Toetuse piirsumma on20 000 eurot ning projekti

saab ellu viia alates 1. septem-brist 2016 kuni 31. detsem-brini 2017. Taotlemise tähtaegon 1. juuni 2016 kell 15.00.Sellekohane infopäev toimub22.märtsil.

Samuti jätkub Kohalikuomaalgatuse programm(KOP), milles on kaks meedet– kogukonna arenguks ningelukeskkonna ja kogukonna-teenuste arendamine. Ühemeetme kohta on toetuse mak-simaalne summa 2000 eurot.Taotlused tuleb esitada 1.april-liks Harju Maavalitsusele.KOP toetuste infopäev toimub11.märtsil Tallinnas, Omaval-itsusmajas.HEAK pakub ühendustele

esimesel poolaastal erinevaidvõimalusi enda teadmiste tõst-miseks. Jaanuarist juunini onkäimas nii eesti- kui venekeelne vabaühenduste juhtidearenguprogramm. Mõlemadkoosnevad kaheksast koolitus-moodulist ning teadmisisaadakse nii juriidikas, majan-dustegevuses, planeerimisekavandamises, projektide kir-jutamises, esinemisoskuses,turunduses jne. Programmküll juba käib, kuid vabadekohtade olemasolul saamevõimaldada osalemist ük-sikutes moodulites.Mais saab omandada tead-

misi kodulehe loomisestvabavara WordPress baasilning etteruttavalt öeldessügisel Google võimalustestlaiemalt. Veebruarist alustame koge-

muste õpitubadega, mistoimuvad reeglina tööpäevadeõhtupoolikutel ja kestavadkuni kolm tundi. Veebruariteemaks on MTÜ likvideerim-ine või ühinemine, märtsis re-visjonikomisjoni rollist,aprillis meediast ning pres-siteate kirjutamisest. Toimunud on turundusmater-

jalide kujundamise koolitus jaseminar alustavatele ühen-dustele. Kindlasti tahamemõlemat koolitust korratateisel poolaastal.Eelmisel aastal korraldasime

ühepäevase õppereisi Lääne-Harju ühendustesse, kus lisakstutvumisele toimusid kalühikoolitused vastavalt vastu-võtja tegevusvaldkonnale.Sarnased õppevisiidid on meilplaneeritud ka käesolevalaastal ning esimene neist onkahepäevane. 28.-29. aprillil tutvutakse

Harju- ja Järvamaa omavalit-suste, ühenduste ja ettevõtjatetegevusega neljas omavalit-suses. 5. aprillil toimub Tallinnas

Euroopa Hotellis koostöösKÜSKi ja Microsoftiga e-la-henduste päev. Kindlasti oleme avatud osa-

lemiseks vabaühendusteümarlaudadel ning jagamainfot eelnevalt kokkulepitudteemadel. Olgu selleks siismõni minikoolitus, milleläbiviimise osas on meilvõimekust või info jagaminerahastusvõimalustest jne. Eelpool mainitud lisa- ja reg-

istreerumisinfot ning konsul-tantide kontaktid leiate meiekodulehelt www.heak.ee

Maret LepiksaarMTÜde konsultantSA

Harju Ettevõtlus-ja Arenduskeskus

HEAK annab hoogu Harjumaa ettevõtlusele VÕIMALUSED HARJUMAA VABAÜHENDUSTELE

MAARDU VIKTORIINI 2016KOLMAS VOOR

Küsimus nr 1: Teadlane, kes elas 3-2 saj.e.m.a. Kreekas ja võttis teoses“ Geograafia”kokku kõik kreeklaste geograafilised teadmi-sed? Küsimus nr 2: Selle jõe akvatoorium võrdubpindalalt Austraaliaga. Millisest jõest käibjutt?Küsimus nr 3: Kuidas nimetatakse riiki, misiseseisvus Aafrikas viimasena?

Vastuseid võetakse vastu kuni 20. aprilliniVastused teise vooru küsimustele: 1. Amfi-teater Colosseum; 2. Kaspia meri; 3. Euro-aasiaVASTUSTE NÄITED: Viktoriin, esimenevoor. № 1 — läik, № 2 — bariton, № 3 —asteroid

Osalege meie viktoriinil! Vastused saatke elektronpostiga:www.maardu.infokeskus@gmail.com, või tigu-postiga aadressil: Maardu, Keemikute 26-2,märkusega «Viktoriin».E-kirjas vastustega näidake tingimata ära omanimi, liignimi ja kontakttelefon, samuti see,missuguses voorus te osalete

MÄRTS 2016 NR36 MAARDU UUDISED

Saabuva sõbrapäeva eel os-tavad Eesti tarbijad tavapära-sest märgatavalt rohkemšokolaadi. Samuti on väga pop-ulaarsed maasikad, mida onselle nädala jooksul MaximaEesti kauplustes müüdud ülekolme tonni. “Sõbrapäevaga ühte- või teist-

pidi seotud kaupade müügikasvunäeme juba terve möödunud nä-dala vältel ning varasemate aas-tate kogemus näitab, et ostudetippaeg tuleb laupäeval ja püha-päeva ennelõunal ehk vahetultenne Eestiski armsaks saanudtähtpäeva,” ütles Maxima Eestiostudirektor Kristina Mustonen.

Mustoneni sõnul on tänavu justmaasikatest saanud tõeline hitt –

neid on viimase nädala jooksulostetud üle kolme tonni ningnõudlus ei rauge. “Ka muudmaiused on praegu väga popu-laarne kaup. Kõige enam mõis-tagi šokolaadid ja kommid, midaon tänaseks juba müüdud ligi 12tonni. Erilist tooni annavad va-lentinipäeva sümboolikaga ehksüdamete ja lilledega šokolaa-did,” lisas Mustonen.

Maxima Eesti ostustatistika näi-tab ka seda, et maiuste kõrvalsoetavad Eesti inimesed aina roh-kem sõbrapäevaks tähtpäevagaseonduvaid kingitusi ja meeneid.“Tänavu on väga populaarsedsümboolselt sõprust ja armastustväljendavad tooted muusikalae-gastest ja kruusidest õnnitlus-

kaartide ja loomulikult lilledeni,”märkis Mustonen.Kuna Mustoneni sõnul soovi-

vad paljud eestlased rõõmustadaoma kallimaid ja sõpru tähtpäe-val ka maitsvate söökide ja joo-kidega, varus Maxima Eestialanud nädalavahetuseks täienda-valt tähtpäevaga seonduvat toidu-ja joogipoolist ning täiendasMeistrite kvaliteedi köögi too-dete valiku temaatiliste kookideja tortidega.

Maxima Eesti kuulub jaekau-

banduskontserni Maxima Grupé,

mis ühendab 532 kauplust Eestis,

Lätis, Leedus, Poolas ja Bulgaa-

rias. Eestis tegutseb 75 Maxima

kauplust, millest 54 on Maxima X

lähikauplused, 19 Maxima XX

supermarketid ja 2 Maxima XXX

hüpermarketid. Eesti kauplused

annavad tööd ligi 4000 inimesele

ja teenindavad keskmiselt 150

000 inimest päevas.

Täiendav informatsioon: Ma-xima Eesti kommunikatsiooni-juht: Katja Ljubobratets – tel 55566 740, e-post katja.ljubo-bratets@maxima.ee.

Eestimaalased ostavad sõbrapäevaks maasikaid ja šokolaadi

Algkooli nädal Maardugümnaasiumis

Maardu gümnaasiumi algklasside õpetajadkorraldavad kasvatustööd sellisel viisil, etõpilased muutuks ettevõtmiste ja loovtege-vuste aktiivseteks osalejateks. Selleks, etmuuta õpilasi passiivsetest kuulajatest, pealt-vaatajatest ja lugejatest tegevisikuteks, püüd-lejateks ja juurdlevateks loojateks toimibmeie koolis juba tavapärasteks saanud üri-tuste süsteem.Näiteks viiakse igal aastal algklasside õpi-

laste jaoks läbi Algkooli nädal. Sellel aastaloli temaatika üles ehitatud V. Katajevi mui-nasjutu «Tsvetik-Semitsvetik» järgi.Nädalale pani alguse teose «Tsvetik-Se-

mitsvetik» tutvustus. Kogu nädala jooksulmõistatasid lapsed muinasjutu alusel rist-sõnu, panid pusledest vaasi kokku, osalesidvastlapäeval ja uue rahvakunsti „flashmob“üritusel «Vikerkaar», mängisid erinevaidlauamänge ja esitasid klassinumbri kontser-dil «Tsvetik-Semitsvetik». Nädal lõppes töö-tubadega Valentinipäeva kaardikeste jasõprusepuu valmistamiseks ja meelelahutus-liku mänguprogrammiga.Selliste ürituste ettevalmistamise taga pei-

tub muidugi määratu töö meie pedagoogi-delt, kes aitavad oma kasvandikel kogudateadmisi, omandada kogemusi, ületada ras-kusi ja saavutada edu.

A.I.KovalevskajaGümnaasiumi algklasside õpetaja

SÕPRUS SAAB ALGUSENAERATUSEST!

Ühel veebruaripäeval tekkisid Maardugümnaasiumi seintele puna-valge-musta

värvi pannood läheneva sõbrapäeva auks.Nagu tavatses öelda Honoré de Balzac:«Kaks inimest võivad teineteist päästa seal,

kus üks hukkub». See on tõesti nii, sõpradetaelada on võimatu, kuid püha puhul on neidtingimata vaja ka õnnitleda!Meie gümnaasium jätkab tavapäraselt kõi-

gile õpilastele meeldunud konkurssidegakauneima sõbrakaardi ja foto BFF (Bestfriends forever) valmistajatele. Siin võisidjuba kõik ennast parimast küljest välja näi-data. Mitmeid sõbrakaarte ei saagi õigupä-rast nii nimetada, kuna need osutusidtõelisteks kunstitöödeks! Kes on meie pea-mised sõbrad koolis? Muidugi klassikaasla-sed. Seetõttu viidigi läbi konnkurss«Friendship’s tree». Iga klass valmistas ori-ginaalse vormistusega sõpruspuu ja riputasselle kabineti uksele. Kuid ilma mängudetapole see päev täielik. Lapsed on siin jubaammu valinud oma meelismänguks «Leiaendale paariline». Pärast esimest, teist ja kol-mandat tundi otsisid lapsed omale paarilist.Esimesed kõige käbedamad kümme paarisaid auhinna. Kümnendate klasside õpilas-tele viidi läbi Valentine`s show, millele olidkutsutud õpilased Maardu põhikoolist jaKallavere keskkoolist. Töötas post, loterii jaValentini müügilett.Soovime selle päeva puhul õnne ja soojust

kõigile meie kõrval viibijatele. Säragu teiepalgel naeratus ja jagugu teile päiksekiiri!Head Sõbrapäeva ja püha Valentini

päeva!

Julia PronjaginaGümnaasiumi õpilane

MEIE KANGELASED!22. veebruaril, Iseseisvuspäeva eelõhtul toi-

mus Maardu gümnaasiumis parimate õpi-laste ja nende vanemate vastuvõtt. Sel päevalon kombeks kangelasi austada, seepärast ko-gunesid aktuste saali MEIE KANGELASED- poisid ja tüdrukud, kes on ennast üles näi-danud nii õpingutel kui ka kooli ühiskondli-kus elus, samuti ka vanemad, kes on neidsellistena üles kasvatanud ja võivad nüüd uh-kust tunda!

Pärast autasustamist oli kõigil võimaluskuulata laulu isamaast esteetikakeskuseRADO esitluses, luuletusi meie riigi sünni-päevast, mida uhkusega etlesid 2a klassi õpi-lased ja vaadata tantsu “Tii-tiri-titi” 4a klassiesituses.

Õpilasi ja nende vanemaid õnnitles ja tänasMaardu gümnaasiumi direktor; neile anti ülekooli sümboolikaga kingitused. Autasusta-mise tseremoonia lõppedes esitasid kõiküheskoos laulu “Kodupaik Maardu”, milleautoriteks on meie gümnaasiumi õpetajadAnu Sikka ja Darja Selivanova.

Julia PronjaginaGümnaasiumi õpilane

* * *

Õnnitleme Maardu gümnaasiumi mees-konda, kes sai esimese koha Eesti meistri-võistlustel saalijalgpallis vanusegrupis 6-9klass.

Meeskonna liikmed: V.Aleksejev, J.Bod-rin, E.Fjodorov, M.Smirnov, J.Jerofejev,I.Dikandrov, M.Kronberg, V.Taratõnov.Õpetaja – Raul Puri.Rõõmustage meiega kaasa!

Headus polemeist kaugel

See lugu sai alguse kurvastepisoodist: ajalehes ilmus kuu-lutus, et loomade varjupaikvajab abi.Õuel oli jaanuarikuu, külma-

kraadid pitsitasid..., kuid sealkusagil vaevlesid inimestepoolt mahajäetud või muidukaduma läinud koerad ja kas-sid.Maardu põhikooli 4b klassi

õpilased tahtsid alguses neidoma jõududega abistada, kuidsiis otsustasid nad koolis häire-kella lüüa. Varjupaika abistadasoovijaid osutus väga palju.Üleskutsele vastasid õpilased,nende vanemad, tuttavad, õpe-tajad ja isegi ilusalongi tööta-jad! Saadi kokku palju sellist, mil-

lest loomad karjuvat vajadusttunnevad: kassi- ja koeratoit,söögikausikesed, vaibakesedkoerte ja kasside istumise alla,tekid, mänguasjad. Kokku saa-deti varjupaigale umbes 30 kgasju ja 20 kg toitu, seega üle 50kg! Suurim tänu kõigile, kes selles

aktsioonis osalesid! Kui meel-div on tõdeda, et meie kõrvaltuksub palju kaastundlikke häidsüdameid!

Maardu põhikooli õpetajaIrina Mihkelson

7MAARDU UUDISED / KASULIK TEADAMÄRTS 2016 NR3

Loo oma linn

«Alustan sellest, et EestiNoorteühenduste Liidu peami-seks eesmärgiks on soodustadanoorsooorganisatsioonide koos-tööd, noorte aktiivset osalustühiskonna elus ja noorte aktiiv-suse tunnustamist ühiskonnapoolt. Peamine idee on suunatanoored enam tegelema endalinna arengukava arendami-sega. Eesmärk on teha linnadestparemad elupaigad, kasutadesnoorte enda mõtteid ja innova-tiivseid lahendusi. Mulle langesau seda projekti juhtida.

Projekt sai hoo sisse spetsiaal-sete valikutegemise mängudegaMaardu, Narva, Sillamäe,Kohtla-Järve koolides. Osalesid10.-11. kl õpilased. Õpilased ja-gati meeskondadeks ning igameeskond pidi välja töötamaoma kooli arenguplaani, lähtu-des etteantud lähteülesandest.Mängu lõpul esitasid meekon-nad oma töö, pärast seda agavalis žürii välja võitjad. Kõikosalejad said flaierid aadres-siga, kuhu anda sisse avaldusedprojektis osalemiseks. Igastkoolist valiti välja 6 esindajat.

Tulemusena hakkasid 30 õpi-last osalema õppeseminaridel.Antud hetke seisuga on läbi vii-

dud kaks seminari kolmest.Kolmas toimub märtsi lõpul».

Kas seminarid on projektikoostisosad ja milline onnende eesmärk?«Seminarid on projekti õppe-

osa. Esimene seminar toimusNelijärvel. Seminari eesmärgiksoli õpetada noortele meeskon-natööd, tutvustada neile koha-like omavalitsuste tegevusepõhimõtteid ja anda oskusi pa-rendust vajavate nõrkade koh-tade väljaselgitamisekssünnilinnas. Seminari lõpul antiõpilastele koduülesanne – viianoorte seas läbi arvamusküsit-lus selle kohta, mis nende sün-nilinnas tuleks üle käia jalihvida.

Teine seminar toimus Kiviõlisjaanuari lõpul. Seminari algusesesitlesid õpilased oma kodutöid.Tuvastatud valupunktidegamma oli päris lai, kuid tulebnentida, et kõigis esitlustes olitoodud peamise probleeminanende kokkusaamise kohtadepuudumine, kus noored võiksoma jõudeaega veeta. Pärast ko-dutööde esitlust viidi läbi kur-sus, kuidas tõestada ideetähtsust ja milline idee on hea.Seminari lõpul said meeskon-

nad kodutööks valida 3 parimatideed.Kolmanda seminari käigus

tuleb osalejatel valida üks ideeja peatuda just sellel, et väljatöötada visioon ja idee realisee-rimise plaan».

Missuguse tujuga nooredprojektis osalevad? Millalprojekt lõpeb ja milline on oo-datav tulemus?

«Noored osalevad projektissuure vaimustusega, kuna näe-vad reaalset võimalust oma loo-vust ilmutada ja on mingitõenäosus, et nende töö vilju ra-kendatakse ja nad saavad läbioma töö projektiga end sünni-linna arengu ajalukku kirjutada. Entusiasmi näiteks on Maardu

meeskond, kes kodutöö täitmisekorras sooritas arvamusküsit-luse 267 õpilase seas kõigisMaardu koolides. Selline arva-musküsitlus on vajalik, et gene-reeritud ideed ühilduksmaksimaalselt linna noorsooreaalsete vajaduste ja soovi-dega, ning poleks loodud õhuvõngutamiseks.Projekt «Loo oma linn» lõpeb

konverentsiga maikuus, millelmeeskonnad esitavad nendepoolt valitud idee realiseerimis-

plaani ja analüüsi. Konverent-sile kutsutakse kohalike omava-litsuste juhid, Riigikogusaadikud ja eksperdid. Kogenudžürii valib välja parima plaani,mis saab finantsabi projekti rea-liseerimiseks. Projekti «Loo oma linn» tule-

musena saab linn tõhusa noortealgatusvõimeliste inimestemeeskonna, kellel on oskused jateadmised, kellele oma sünni-

linna tulevik on oluline ja kesmõistavad, et nad pole «tule-vik», vaid «olevik».

Vestluse lõpul leppisime Pavel

Kuusikuga kokku kohtuda mai-

kuus, et ta jutustaks lugejatele

noorteprojekti tulemist, selle

võitjatest ja kõige produktiivse-

matest ideedest, mis saavad toe-

tust ja mis juurutatakse ellu.

Nii nimetatakse projekti, mis on mõeldud venekeelsetele noortele Ida-Virumaalt ja Maar-dust ja mille realiseerib Eesti Noorteühenduste Liit. Projekti juhiks on Pavel Kuusik –Maardu linnavolikogu aseesimees. Toimetus palus Pavelit jagada lugejatega infot sellekohta, millised eesmärgid on projektil «Loo oma linn» ja kuidas see projekt teostub.

Päästeamet on tänavusel talveljuba mitmel korral hoiatanudülekütmise eest. Statistikanäitab, et paraku on justülekoormatud elektrijuhtmedüks kõige sagedamini esinevtulekahju tekke põhjus. EestiEnergia elektritööde juht An-drus Alas selgitab lähemalt,kuidas ka külmemate ilmade

korral elektrikütte ohutustagada.

Mõni aeg tagasi Vikerraadioleantud intervjuus tõiPäästeameti Põhjapäästekeskuse juht Priit Laosvälja, et praeguste külmade il-madega on sagenenud justülekoormatud elektrijuhtmetestpõhjustatud tuleõnnetused.Sageli pöördutakse elektriküttepoole just viimases hädas – kuitavakasutuses olev küttekolle eitaga piisavat tulemust või ütlebkeset kütteperioodi üles. Elek-trikütte ohud võivad peitudaelektrisüsteemis ja juht-mestikust. Elektriküte on kõigemugavam ja käepärasem küt-teliik. Enne elektripuhurite ja –radiaatorite kasutuselevõttutuleb pöörata tähelepanu koguelektrisüsteemi seisundile.

Vanemates hoonetes võib elek-trisüsteem olla ajale jalgujäänud ning võib juhtuda, etselle juhtmestik pole mõeldudelektriradiaatorite-puhuritevõimsust läbi laskma.Esime-seks märgiks probleemidest onkaitseseadmete (kaitseautomaatvõi kaitsekork) rakendumine -see viitab lubatud võimsuseületamisele. Kui soovite kait-seautomaati või sularit võim-sama vastu vahetada, kutsugekindlasti kohale asjatundlikelektrit, kes kindlustab katehtud töö turvalisuse. See, kuikaitseseadmed ei rakendu, eitähenda alati automaatselt, etelektrikütte jaoks vajalik võim-sus on olemas. Veenduda tulekska kaitseseadmete vastavuselejuhtmestikuga.

Palju esineb olukordi, kus on

peetud vajalikuks vahetadakaitsmed ettenähtust suurematvoolu läbilaskvate vastu. Selletulemusel võib tekkidaolukord, kus kaitse ei rakenduenne, kui elektrijuhtmestik süt-tib. Madalama temperatuurigakütmine ei pruugi ohte ärahoida. Isegi kui saadakse aru,et elektriradiaator on maja juht-mestiku jaoks liiga võimas,loodetakse tihti pääseda radiaa-tori kasutamisega n-ö madala-mal võimsusel. Tegelikult agakasutab elektriline küttekehatöötades maksimaalset võim-sust ning temperatuuri vähen-dades reguleeritakse vaidradiaatori töötsükli pikkust.Sisuliselt tekib olukord, kusjuhtmetele mõjub ikkagi radi-aatori maksimaalne võimsus,kuid seda lihtsalt lühemate pe-

rioodidena. Riski maan-damiseks tuleks lasta kütte-seadmed spetsialistil ülevaadata. Muudetava võim-susega kütteseadmed on täiestiolemas, kuid elektrikaugel in-imesel võib seadmete erista-mine keeruliseks osutuda.Elektriküttele üleminek nõuabettevalmistust. Elektrikütte ka-sutuselevõtu vajaduse oota-matul tekkimisel tasubkindlasti kutsuda kohale spet-sialist, kes elektrisüsteemi es-malt üle vaatab jaelektrisüsteemi küttevõimekusthindab. Riskida pole mõtet,sest tagajärjed ilmnevad oota-matult ning kahjud võivad ollasuured.

Andrus Alas, Eesti Energia elektritööde

osakonna juhataja

Lgp. Maardu koeraomanikud!Peame meeles, et linnaruum on

eelkõige inimese jaoks, ning peamekasvõi oma kodu juures loomatingimused, et inimene ei peaks koerakallaletungi kartma või väljaheite sisseastuma. Meie linnas kehtib koerte ja kas-

side pidamise eeskiri.Pöördume kõikide koeraomanike poole

palvega: minnes koeraga tänavale jalu-tama olgu koer

rihma otsas.. Samuti võtke kaasa tühikilekott, et hiljem koera väljaheide sel-leks ettenähtud kasti visata. Selleganäitate üles austus teiste linlaste vastu.

Juhul kui keegi korralik linnakodanikaga näeb vastupidist ja tal on seevõimalik fotole jäädvustada. saatke seepilt koos asukoha, kuupäeva ja kellaajanäiduga korrakaitsespetsialistile valur.ilves@maardu.eeaadressil.

Koeraomanikud

Vana elektrijuhtmestik võib olla ohtlik ka madala temperatuuriga kütmisel

MÄRTS 2016 NR3SPORT8

Spordiüritused - märts-aprill 201617.03 Maardu koolide ülelinnaline spordipäev 08.00-16.00 Maardu koolid20.03 Etttevõtete spartakiaad. Piljard 11.00-18.00 Tallinn „Klandaik“02.04. Rahvusvaheline Lauatennise võistlus Maardu-Tallinn Kristiine Spordihall

Open 2016 / Maardu Seeriavõistlus V etapp 10.00-19.00 Tallinn, Forelli 1203.04. Rahvusvaheline lauatennise võistlus Maardu-Tallinn Kristiine Spordihall

Open 2016 / ELTL Laste GP 8. etapp 10.00-19.00 Tallinn, Forelli 12 06.04 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (esiliiga) linna staadion

Maardu Linnameeskond – Nõmme Kalju FC II 19.00-20.30 (kunstmuruväljak)09.04 Eesti meistrivõistlused jalgpallis (esiliiga) linna staadion

Maardu Linnameeskond – JK Tallinna Kalev 13.00-14.30 (kunstmuruväljak)

Kepikõnd (Nordic Walking) onvälitingimustes harrastatav keha-lise aktiivsuse vorm, kus kõndimi-sel kasutataksemurdmaasuusatamisest muganda-tud käimiskeppe. Kepikõnd on üksharrastatumaid treeningviise Skan-dinaavias, Põhja-, Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides.

Vastupidavust parandava tervise-ja vabaajaspordina on kepikõndkättesaadav enamikele inimestele.Spordiala eelisteks on loomulikudja lihtsad liigutused ning harrasta-mise võimalus erinevatel tingimus-tel ning igal aastaajal. Kepikõnnilei ole vajalik kasutada spetsiaal-seid ruume ega keerulisi seadmeid.Kepikõndi harrastatakse enamastiterviseradadel, metsaradadel, mä-gedes, asfaltkattega teedel ja liiva-randadel. Antud ala võibharrastada kõrge intensiivsuse jamadala väsimusastmega.

Kepikõnd on kõiki suuremaid li-hasrühmi kaasav treening. Kõndi-mise ajal on töösse rakendatudkäe- ja jalalihased ning kere korse-tilihased. Peamised lihasgrupid,mida keppidega kõndimine koor-mab on õlad, rinnalihased, käsi-varte painutaja- ja sirutajalihased,seljalihased, kere külgmised liha-sed, tuharalihased, kõhusirgliha-sed, kõhupõikilihased, reite eesosaja tagaosa lihased ning sääremar-jad. Seega tugevdab antud liiku-misvorm üla- ja alakeha,suurendab õlgade liikuvust, paran-dab kaela ja rinnaku liikuvust, suu-

rendab käe- ja jalalihaste jõuduning vastupidavust.

Kepikõnd omab positiivset mõjupaljudele tervisenäitajatele: vere-rõhule, meeleolule, koordinatsioo-nile, füüsilisele vormile, rühile,luude tugevusele, lisaks vähenebkoormus põlvedele ja selgroole.Tavakõnnil on kaasatud 70% lihas-test, samas on kepikõnnil korrekt-set käimistehnikat kasutadesrakendatud 90% kogu kere lihas-test. Seega on kepikõnd sobilikkõndimistreeningu intensiivsusetõstmiseks, kuna vahelduv jakompleksne liikumine kepikõnniajal mõjub positiivselt nii liigestelekui ka lihastele. Ala tõhusus peitubasjaolus, et selles on ühendatudkiirkõnni motoorika ja lisaraskus-tena kasutatakse käimiskeppe, mismuudavad treeningu viiendikuvõrra intensiivsemaks.

Kepikõnd kaasab ülakehalihasedtöösse, mis tavalise kõndimise ajalei ole rakendatud ja vähendabkoormust, mis on alakeha jäseme-tel kõndimise ajal. Nende kahe te-guriga kaasneb ka teisi kasulikkemõjusid tervisele, millest tähtsa-mad on järgnevad: - suureneb energiakulu võrrel-

duna tavakõnniga, - respiratoorse ja kardiovasku-

laarse süsteemi paranemine, hapni-kutarbimise kasv ning madalamsüdame löögisagedus puhkeasen-dis, - üldine paranemine ülakeha- ja

alakehaliigeste ning seljalihaste

toonuses, samuti lihaste liikuvuses, - üldise meeleolu, enesetunde ja

vaimse rahulolu paranemine, - parandab suurte ja peamiste li-

hasrühmade seisundit, tugevnevadkäsivarre-, selja-, kõhu-, puusa-vöö- ja jalalihased,

- keppidega kõndimine on tava-kõnnist ohutum, kuna vähenebkukkumise risk.

Kepikõnd on sobilik kõigile - niinoorukitele, täiskasvanutele, vanu-ritele, naistele pärast sünnitamist,kui ka neile, kellel esineb erinevaidterviseprobleeme, näiteks hüper-toonia, veresoonte seinte paksene-mine, liigesepõletik, seljavalu,osteoporoos, ülekaal ja depres-sioon. Allikas: Liis Varik, TÜ baka-

laureusetöö

Teadmiseks Maardu elanikeleVarsti saabub kevad ja pargiteed

tõmbuvad kuivaks. Tervisekõnnigrupp alustas oma käike just seal,Tatjana Uljanova juhendusel.Praegu toimub kõnd ümbersõidu-teel, mis viib merele (söeterminalijuurde). Kutsume kõiki soovijaidüles omandama kepikõnni tehnikatvõi lihtsalt liikuma. Kokkusaa-mise aeg ja koht muutuvad, see-tõttu on palve võtta ühendustnumbril 55981611 (Tatjana Ulja-nova). Mõõduka koormusega isi-kute jaoks koostatakse uus grupp.Registreerida ja küsimusi esitadavõib nimetatud numbril.

Kepikõnd kui tervist edendav liikumisviis

Veebruar oli tähelepanuväärneMaardu Taekwon-do võitlejateesinemisega kahel rahvusvaheli-sel turniiril Taekwon-do tradit-sioonilises variandis (ITF) jaTaekwon-do olümpiavariandis(WTF). Sankt Peterburis viidi 6. – 7.

veebruaril läbi Avatud rahvusva-heline Taekwon-do ITF turniir“Black Belt”.Turniiril olid esindatud sportlased

erinevatest Venemaa regioonidest,Valgevenest, Lätist ja Eestist.Sportlased, kes esindasid viit EestiTaekwon-do liitu (Katleri TKD-Tallinn, Katleri Shogen Club-Tal-linn ja Maardu, Hvarang-Tallinn,Pärnu TKD klubi ja Tekken,Kohtla-Järve) said saagiks kokku25 medalit (11 kulda, 8 hõbedat ja6 pronksi). Kristina Livadina, kes esines ala-

jaotuses „formaalsed harjutus-kompleksid Tul“, mustad vööd,juuniorid võitis hõbemedali. Ala-jaotuses „sparring (massogi)“,mustad vööd, juuniorid võitis hõ-bemedali samuti Kristina Livadina(-58 kg) ja pronksmedali DanilaSubatšus (-57 kg). Kuldmedalisuutis Peterburi turniirilt sel korraltuua vaid Kristina Livadina (spet-siaalne hüppetehnika Te-ki).Võistkonna treener, Eesti Taek-

won-do liidu vanemtreener Kazbu-lat Shogenov märkis ära Eestisportlaste kõrget ettevalmistusetaset alajaotuses „sparring“ janende meeskonnavaimu. Praktili-selt kõik võitlused toimusid meiesportlaste järeleandmatu ja komp-romissitu survega, vaatamata sel-lele, et turniiril oli piirangutetalubatud täiskontakt. Meie poisteleja tüdrukutele oli see turniir ette-valmistavaks etapiks eelseisvateleEuroopa Taekwon-do ITF meistri-võistlustele, mis toimuvad selleaasta aprillis Kreekas.Nädal hiljem, 13. -14. veebruaril

osalesid meie võitlejad Võitlus-kunstimängude raames Tondi-

raba jääareenil Taekwon-do WTFolümpiavariandi võistlustel. Pari-maks oma kategoorias (B-divisjon,vanusegrupis 7-8, -27 kg) ja kuld-medali omanikuks sai Steven Gri-gel. Hõbemedalid tõid meielaekasse vennad Subatšused – Da-nila (A-divisjon, vanusegrupis 12-14, -57 kg) ja Arseni (B-divisjon,vanusegrupis 7-8, -33 kg) ningedukalt debüteerinud Timur Trav-kin (B-divisjon, vanusegrupis 7-8,+33 kg). Kõik meie poisid de-monstreerisid korralikku tehnilistettevalmistust, kuid parima tehni-kaga võitlusi näitas Danila Subat-šus divisjonis A (üle rohelise vöö)kategoorias -57 kg. Kahevõitluseskuldauhinna eest jäi Danilal vaidväheke puudu, et venemaalast ülemängida. Tulemuseks oli hõbeme-dal.Taekwon-do WTF olümpiava-

riandi võistlused toimuvad 13.märtsil Kaliningradis (Vene-maa). Lugege nendest MP järgmi-ses numbris.

Soovijatel liituda meie treenin-gutega praktiliselt suvalises pai-gas vabariigis palume helistadatelefonil 58 081044. Astuge meie gruppi läbi face-

booki: /Shogenclub.Tegelgem spordiga! Tegelgem

võitluskunstiga Taekwon-do!

Maardu Taekwon-dovõitlejate tihe kalender

Poksiklubis «Olümp – MaarduKalev» toimub esmaspäeviti mängu-line treening nooremas grupis, kuspoksijad mängivad sportlikke liiku-mismänge ja töötavad koordinat-siooni ja plastikatäiustamiseks. Muuseas toimusidvõistlused saalijalgpallis ja -hokis. Osales 35 poksijat, kes jagu-nesid meeskondadeks. Kõikõpilased, kes võitsid esimese, teiseja kolmanda koha said autasuks me-dalid, meeskonnakaptenid aga kari-kad.Esimese koha sallijalgpallis ja -

hokis võitis meeskond, kelle kapte-niks oli Daniil Golovatš. Temameeskonnas mängis kõige nooremosaleja Svjatoslav Parastatov, kessai karika särava tehnika ja võidu-tahte eest, hoolimata sellest, et vasta-sed olid temast vanemad.Kõik osalejad mängisid hasardiga ja

püüdsid innukalt oma vastaseid alis-tada.Jevgeni Golovatš tänab ettevõtet

VOPAK E.O.S võimaldatud auhin-dade eest.

* * *27.-28. veebruaril toimus Ungaris

Egeri linnas maailmakarika etapp all-

veeujumises.Meie Jelena Smirnova sai esimese

koha distantsil 400m tulemusega3.06.0!Järgmine maailmakarika etapp toi-

mub 19.-20. märtsil Itaalias, kuhusõidavad Ksenia Belomestnova,Aleksandr Drozdov, Jelena Smirnova

Noored poksijad võistlevad mängulistel spordialadel

9KUHU MINNA / KASULIK TEADAMÄRTS 2016 NR3

VENE ROMANSSIDE KONTSERT «VAID KORD …»

Teil on nüüd võimalus nautida küünlavalgel TallinnaMuusikateatri solisti, rahvusvaheliste vokalistide konkursi

laureaadi Vjatšeslav Reznitšenko oivalist häält. Vokalisti esitlusesja teatri peakontsertmeistri rahvusvaheliste konkursside laureaadiLeonald Kaidja saatel kuulete te mitte ainult selliseid kuulsaid veneromansse nagu „Jalgvärav“, „Suigatavad halapajud», «Vaid kord»,vaid ka vanu vene romansse heliloojatelt Vladimir Bakaleinikovilt,

Jakov Prigožilt, Nikolai Šiškinilt jpt …Me võimaldame esmakordselt vaatajatel mitte ainult mõnuga kuulata

kontserdiprogrammi, vaid ka broneerida endale või sõpradelekohad kohvikulauda. Küünlavalge laud on arvestatud kolmele

ja piletit ostes saate ette tellida ühe kahest toiduvaliku variandist.Kontsert toimub 19. märtsil kl 18.00 Rahvamajas.

Piletid on tasulised: 5 eurot, lauaga 10 eurot. Pileteid saab ostaVaba aja keskuses ja Rahvamajas.

Tulge kontserdile, et osa saada vene romanssidest VjatšeslavReznitšenko hunnitus esitluses!

* * *Gruusija Rahvaansambel «АISI»

20. märtsil 2016. a16:00

Maardu Vaba Aja Keskus, Keemikute 12b

Psühholoogid on arvamusel, et sõltuvusnarkootikumidest kujuneb välja mitte ainultnarkootikumide tarvitamise tagajärjel, vaidoleneb väga palju vanemate eeskujust jahoiakutest. Suhtumisest mistahes sõltuvust tek-itavatesse ainetesse, suhetest lastega ning väär-tushinnangutest. Et laps suudaks öeldanarkootikumidele „ei" tuleks järgida paari vägalihtsat tõde, milleks on ühise aja leidmine ja usalduslikku suhte loomine.

Sageli tunneb teismeline vanemate hõivatusetõttu end kasutu ja hüljatuna, mille tõttu või-vadki noored leida lohutust kas alkoholist võinarkootilistest ainetest. Leidke laste jaoks aega,tundke huvi nende tegemiste ja sõprade vastu.Selgitage neile, et kodu on kindlus, kus leitakselahendusi mistahes probleemidele ning jul-gustage neid endaga avameelselt rääkima.Suhelge teismelisega nagu täiskasvanuga ja ku-ulake tema arvamusi. Teismelisel on õigus omaarvamusele ja oma valikutele, kuid kindlasti e itohiks unustada seejuures ka kohustusi, nagunäiteks õppimine, enda ja oma asjade korrashoidmine, kokkulepitud ajal koju tulemine. Lastei tohi endast eemale tõrjuda. Kui teil ei olnudtuju või kui te karjusite põhjendamatult lapsepeale, siis võtke vaevaks vabandada ja selgitadaoma tegu.

Otsene kontroll, nagu taskute pahupidipööramine või mistahes tõendite otsimine ei olemõistlik ega jätkusuutlik. Selline käitumine eihoia last eemal narkootikumide tarvitamisest,vaid võimendab lapse vaenulikkust ja agressi-ivsust, põhjustades tema eemaletõmbumistvanematest. Väga tähtis on juba varajastest elu-aastatest alates saavutada lapsega usalduslikkontakt, et ta ei kardaks rääkida emale ja isalekõigest, mis temaga toimub.

Hobide ja eeskujuga meelemürkidest eemaleVanematel omakorda on õigus oma lapse

pärast muretseda ja hoolitseda tema tervise eest.Innustage lapsi tegelema mitmesuguste hu-vialadega vältimaks kokkupuuteid ja huvimeelemürkide vastu. Planeerige ühiseidpuhkepäevi ja kindlasti täitke oma lubadusi.

Demonstreerige isiklikku positiivset eeskuju.Lastel on kombeks vanemate käitumistkopeerida. Ja kui perekonnas on keegi sõl-tuvuses, siis laps näeb, et täiskasvanud saavadstressiga sageli hakkama alkoholi, narkootiku-mide või hasartmängude abil ning võivadeeskuju saades lahendama oma probleemesamasugusel viisil. Meie traditsiooni kohaselton alkoholi tarvitamise näol tegemist normigaja paljudel juhtudel pakuvad täiskasvanud ühiselaua taga juba 9-10-aasta vanustele lastele paarlonksu proovida. Tegelikult on siin ainetjärelemõtlemiseks, sest lapsele ei ole alkoholivaja, ta on niigi võimeline olema muretu ja rõõ-mus. Aga sellistel juhul on see paar tilka lapsejaoks nagu ühenduslüliks täiskasvanute maail-maga.

Kui Teie perekonnas on mure või te tunnete, etantud probleem on teile lähedane, ärge mingiljuhul lükake sellega tegelemist edasi. Pöördugekohe spetsialistide poole, kes saavad teie pereaidata. Eestis on kasutusel mitmeid programmenarkootikumidesõltuvuse rehabilitatsiooniks.Rääkige probleemist omavahel, sest just nimeltteist sõltub teie laste tulevik. Vanemate abita eiole lapsel võimalust asuda paranemise teele võipöörduda abi osutavasse asutusse. Alati võib kapolitseiga ühendust võtta, meie ametnikud os-kavad kindlasti abivajajad õigete kontaktide ju-urde suunata.

Mõned kasulikud numbrid ja veebilehed:Mürgituste infokeskus – 16662Usaldustelefon narkootikume puudutavates

küsimustes 1707 või www.eluliin.eePsühholoogiline kriisinõustamine 631 4300.Usaldustelefon LAPSE MURE 646 0770 või-

www.lapsemure.eeOnline nõustamiskeskus http://www.lahendus.netTäiendavat informatsiooni võite leida ka inter-

netileheküljelt http://www.narko.ee/ru/Bert Põder ja Vladislav GrigorjevIda-Harju

jaoskonna piirkonnapolitseinikudAllikas http://maardu.kovtp.ee/

HOIAME NOORI UIMASTITEST EEMALETeismeliste uimastisõltuvusele tuleb tähelepanu pöörata ning kohe

abi otsida

Maardu 07. nädal (15.veebruar – 21. veebruar2016)

Registreeritud 3 kuriteoteadet: 2 röövimist,1 vargus

Nurga tn tuli avaldaja juurde temale vähe-tuttav noormees Maksim, kes ründas avalda-jat, lõi teda mitu korda rusikatega vastupead, tekitades sellega füüsilist valu; samutitõmbas ta avaldaja taskust 10 eurot ja põge-nes; hetkel on röövija kinni peetud ning asubarestimajas.Muugal tuli kaks maskides meest kaup-

lusse, üks noaga ja teine relvataolise ese-

mega, nad ähvardasid poetöötajaid, varasta-sid sularaha umbes 450.- eurot ning põgene-sid;Veeru tn varastati korterist käekell maksu-

musega 800 eurot, kahtlustatakse omanikupoega.

Koostas:Roland Meritee

üleminspektorIda-Harju politseijaoskondennetus- ja menetlustalitus

Ida-Harju konstaablijaoskondpiirkonnapolitseinik

Politseikroonika

Maardu Spordikeskus Maardu, Ringi 64aMaardu Spordikeskus on kaasaegne

multifunktsionaalne spordikompleks,milles on kaks saali – suur ja väike.Suur saal, millel pindala 620 m2, sobibvõrkpalli, korvpalli, jalgpalli ja võim-lemise jaoks. Kompleksis on olemasjõusaal mitmesuguste trenažööridega.Spordikompleks pakub ka ujula teenu-seid.Spordikeskuse varustatuse hea tase lubab siin läbi viia kõrge tasemega

võistlusi. Meie spordikompleksil on paindlik hinnapoliitika: siin võibsoetada pileti ühekordseks külastuseks, abonemendi kuuks ajaks jne,samuti kehtivad soodustused sotsiaalselt nõrgematele elanikegruppidele.

Ootame Teid meie spordikompleksis!Avatud: E-R 10-22, L, P 10-21

MÄRTS 2016 NR310 KASULIK TEADA

25. märtsil – Suur reedeSuur reede on kristlik püha,

mil tähistatakse Jeesus Kristuseristilöömist ja surma Kolgatamäel. See kuulub kokku reateiste pühadega, mis seostuvadJeesuse eluga. Suur reede eel-neb lihavõttepühadele ningvõib langeda kokku juudiusupaasapühadega.

Kanooniliste evangeeliumitejärgi löödi Jeesus tõenäoliseltristi reedel (päev enne sabatit;Johannese evangeelium 19:42).Tõenäoliselt toimus see kasaastal 33 või 34 (nagu pakkusvälja Isaac Newton, võrreldeskuuseise ning piibliaegse jajuuliuse kalendri erinevust).Kuuvarjutuse järgi otsustades(ja kooskõlas Peetruse sõna-dega Apostlite tegude raama-

tus, 2:20) toimus see reedel, 3.aprillil 33. aastal.

Enamikus kristlikes usulah-kudes on tavaks pidada suurelreedel erilisi jumalateenistusi.Nendeks puhkudeks on kirjuta-tud ka arvukalt muusikat, näi-teks Johann Sebastian Bachi“Matteuse passioon”.

Katoliku kirikus on suur reedepaastupäev. Luteri kirikus olisuur reede 16.-20. sajandil aastasuurim püha, mil töötegemineoli keelatud ja kõige suuremhulk inimesi tuli armulauale.Viimasel ajal on suuremad lu-terlikud kirikud siiski hakanudloobuma kombest korraldadasuurel reedel armulauda.

27. märtsil – Ülestõusmis-pühadÜlestõusmispühad (ka liha-

võttepühad ehk lihavõtted jamunapühad) on kristluses lii-kuvad pühad, mis algavad esi-mese täiskuu pühapäevagapärast kevadist pööripäeva.Pühad mälestavad Jeesus Kris-tuse surnust ülestõusmist pärastristilöömist. Ajaliselt langevadneed kokku judaismi paasapü-hadega. Samale ajale jääb kamaausuliste kiigepüha ehk mu-napüha. Paljudes riikides on ülestõus-

mispühad ka riigipüha, kuidselle pikkus erineb riigiti. Ees-tis on riigipühaks kuulutatudvaid ülestõusmispühadele eel-nev suur reede ja ülestõusmis-pühade 1. püha. Mitmel poolEuroopas on riigipüha ka üles-tõusmispühade 2. püha, kuidRiigikogus on sellekohased et-

tepanekud korduvalt tagasi lü-katud põhjendusega, et Eestison kirik ja riik lahus ning Eestiei ole kristlik riik.

Nende pühade päeva arvuta-misel kasutavad katoliku ja õi-geusu kirik sama reeglit, kuidkalendrite erinevusega seoseslangevad need ikkagi mõnelaastal samale päevale, mõnelaastal aga erinevale.

Ülestõusmispühadele eelnebkirikukalendris vaikne nädal,mis tähistab Jeesuse ristisurmaja selleni viinud sündmusi.Seepärast on vaikse nädalakombestik kristluses vaikne,mõtlik ja leinaline. Ülestõus-mispühad seevastu on suurimkristlik rõõmupüha, kuna needtähistavad Kristuse surnustülestõusmist ja inimeste lunas-

tamist. 40 päeva pärast üles-tõusmispühi (neljapäeval) ontaevaminemispüha ehk suurristipäev.

Allikas: VikipeediaEesti rahvapühad 17.03 -

23.04.2016

Märts17. Alekseipäev17. Patrikupäev17. Käädripäev e. ussilii-

kumise päev21. Pendipäev25. Maarjapäev e. paastu-

maarjapäevAprill01. Aprillipäev e. nalja-

päev01. Karjalaskepäev14. Künnipäev23. Jüripäev

Austria on karmi-stanud oma

migratsioonialaseidseadusi

Austria võimud võtsid vastu ot-suse piirata inimeste hulka, kellelevõimaldatakse varjupaik. Sa-maaegselt tugevdas riik oma piiri-kontrolli, peatades eelnevaltSchengeni kokkuleppe kehtivuseoma territooriumil. Nüüd on riigiterritooriumile pääsemiseks vajaesitada viisa või dokument, mistõestab viisavaba sissesõidu õi-guse. See kujutab endast enneole-matult ranget meedetmigratsioonikriisi algusest alates.Piirivalvepatrulle on täiendatud,

Viini raudteejaamadesse ja tänava-tele on ilmunud hulgaliselt politsei-nikke, kes kontrollivad dokumente.Valitsus on juba teinud avalduse, etkavas on kontrollida kõiki välis-maalasi, kes asuvad riigi territoo-riumil ja deporteerida need, kellelpole riigis viibimiseks seaduslikkualust.“Piiril tuleb esitada dokumendid.

Kui EL ei suuda oma välispiirekaitsta, siis satub Schengeni tule-vik suure küsimärgi alla”, — tähel-das Austria kantsler WernerFaymann.

Ukrainamiljardär: Euroopa

pettis Ukrainat vabakaubandust-

soonigaAgrovaldusfirma „Mironovi

leivatoode“ omanik Juri Kosjuktegi avalduse, et Ukraina vaba-kaubandustsoon Euroopaga, misametlikult käivitus 2016. a al-guses, ei ava oma praeguses vor-mis Ukraina firmadele Euroopaturgu. Seda nentis Ukraina miljardär

Kosjuk (omas Forbes andmetel2015. aastal $1,1 miljardit) interv-juus Ameerika Hääle Ukraina tali-tusele.Suurima Ukraina linnuliha ette-

võtte juht nimetas Euroopa pooltUkrainale määratud kvoote katast-roofiliselt väikesteks. Seejuures onUkraina vabakaubandustsoon EL-ga Kosjuki arvates pehmelt öeldesebavõrdõiguslik:

“See on sama, kui et teie tulete

mulle külla teile sobival ajal, mina

aga võin minna teile külla vaid tea-

tud päeval ning pooleks tunniks

eelnevalt kooskõlastatult”, - nentis

J. Kosjuk.

EL ja Suurbritan-nia: koos, kuidsamas eraldi

Brüssel ja London on kokku lep-pinud uute tingimuste suhtes, millealusel Suurbritannia jätkab EL liik-mena. Suurbritannia peaministerDavid Cameron kuulutas pärastkuudepikkusi kõnelusi EL riikidejuhtidega, et ta on saavutanud tin-gimuste taasläbivaatamise, millealusel Suurbritannia jätkab EL liik-mena ja mis puudutavad töörändeküsimusi, ning on saavutanud liik-meks jäämiseks “eritingimustekehtestamise”.“Tänane päeva on Suurbritannia

jaoks ajalooline”, – sõnas Cameronpressikonverentsil Brüsselis, kusvõeti kokku tippkohtumise tulemu-sed.EL ja Suurbritannia saavutasid

kokkuleppe tingimustes, mille alu-sel Ühendkuningriik jätkab Euro-opa Liidus. Sellest teatas EuroopaÜlemkogu juht Donald Tusk omamikroblogis Twitteris

“Üksmeelne toetus uuele otsuseleSuurbritannia jaoks EL-s”, — kir-jutas Tusk.Euroopa Komisjoni esimees Jean-

Claude Juncker teatas omakorda, et“mitmed kuud rasket tööd EuroopaÜlemkogu esimehega ja koostööEuroopa Parlamendiga tasusid endära”. “Õiglane Suurbritanniale,õiglane 27 riigile – EL liikmele”,— lisas ta Twitteris.

Saksamaa kantsler Angela Merkelteatas pärast kõnelusi, et Suurbri-tannia ei saanud üleliia palju eeli-seid. “Minu arvamusel ei saanudSuurbritannia meilt liiga palju. Kü-simus sotsiaalabi kuritarvitamiseston ka meie jaoks Saksamaal olu-line”, – ütles Merkel. Kantslerisõnul puudutab see elatismiini-mumi väljamaksete reguleerimistmigrantide lastele neis riikides, kusnad tegelikult elavad.Kõige aeglasemalt kasvavate

maailmamajanduste reitingTOP-10Mõned riigid taastusid pärast

maailma finants-majanduslikkukriisi küllaltki kiiresti. Kuid onrida riike, milles majandus eisuuda nii jõudsalt jalule saada,kirjutab väljaanne Business In-sider.Portaali eksperdid koostasid Maa-

ilmapanga ja LKA Maailma fakti-raamatu andmete alusel reitinguTOP-10 riikide kohta, kus majan-dus kasvab kõige aeglasemalt. Ma-jandusteadlased on mures, ettaastumine on toppama jäänudkeskmise ja kõrge tulutasemega rii-kides, mis viitab süvastruktuurse-tele probleemidele. Kuid kui needriigid teostavad fiskaalseid jastruktuurseid reforme, siis võivadnad tagada endale pikaajalisekasvu ja arengu.

Eesti pühad 18.03 - 20.04.2016

Maailm meie ümber: ülevaadeLugeja küsib: Meie ettevõtte

põhitöö, st tootmine toimubruumis, kus on suur müra.Olen tööandjana töötajateleväljastanud müra kaitsekskõrvaklapid, kuid töötajad eitaha neid kanda ja töötavadilma kõrvaklappideta. Kasma saan tööandjana sundidatöötajad kõrvaklappekandma?Vastab Tööinspektsiooni töö-

keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:Tööandja ülesanne on tagada,

et inimesed saaksid teha töödohutult ja nii, et nende tervis eisaaks kahjustada. Ka kõige pa-remad regulatsioonid saavadaga tuua parimat tulemust vaidsiis, kui töötajad neid ka järgi-vad.Kui ettevõtte töökeskkonnas

on ohuteguriks tervist kahjustavmüra, peab tööandja märkimamüra piirkonnad, väljastamakuulmiskaitsevahendid ningnõudma, et töötajad neid kakannaksid. Isikukaitsevahenditekasutamise reeglid on sama olu-lised kui kõik muud töökorral-duslikud küsimused.Kui tööandja on isikukaitseva-

hendite kasutamise reeglid sel-gelt määranud, kuid töötaja eijärgi neid, peab tööandja juh-tima töötaja tähelepanu konk-reetsele rikkumisele. Kuitöötaja ei kanna kõrvaklappetööruumis, kus nende kandmineon kohustuslik, tuleb teha sellekohta töötajale märkus ningkontrollida, et ta edaspidi kõr-vaklappe ka kasutab. Lisaks tu-leks uurida põhjuseid, mikstöötajad isikukaitsevahendit eitaha kanda. Mõnikord ei pruugiväljastatud isikukaitsevahendsobida kas konkreetsele tööta-

jale või konkreetsesse töökesk-konda. Näiteks kõrgema tempe-ratuuriga keskkonnas onmõistlik kasutada kõrvaklap-pide asemel kõrvatroppe. Selli-ses olukorras tuleb leidavõimalus vahetada isikukaitse-vahend sobivama variandivastu.

Müra on oluline terviserisk,sest tugev müra (alates 85dB(A)) võib põhjustada kuul-miskahjustust. Kuulmiskahjus-tus ei teki kohe, vaid seekujuneb välja järk-järgult. Nii eipruugi töötaja ise tajuda mürakui ohtu. Tööandja peab tööta-jatele selgitama töökeskkonnasesinevaid riske, nende võima-likke tagajärgi ning ettevõtteskasutatavaid ennetusmeetmeid.Näiteks tugeva müra puhul onriskiks müraga kokkupuude,võimalikuks tagajärjeks kuul-mislangus ning selle vältimi-seks kasutatavadennetusmeetmed kõrvaklapidvõi kõrvatropid.

Juhin siiski tähelepanu, et isi-kukaitsevahendid tuleb võttakasutusele viimase lahendusena- siis, kui muude abinõude ra-kendamine ei ole võimalik võiotstarbekas. Näiteks müra puhultuleb tööandjal läbi mõelda, kasmüra saaks vähendada näiteksmürasummutusseina abil, uuteja vähem mürisevate seadmetevõi töökorralduslike meetmeteabil. Isikukaitsevahend on vii-mane lahendus, sest selle kasu-tamine sõltub üksnes töötajakäitumisest ja tööandja kontrol-list.

Lisainfo:Kristel Plangi

JuhatajaTeabeosakond

Tööinspektsioon

TÖÖINSPEKTSIOONKommentaar

11ÕNNITLEME / KASULIK TEADAMÄRTS 2016 NR32

Lugupeetud juubilarid!Kui te ei soovi oma sünnipäeva

avaldamist ajalehes (avaldatakse Maardu Panoraami eestikeelses versioonis),

palume teatada kirjalikult vähemalt kaks kuudette aadressil: Maardu linnavalitsus, kabinet

103, või edastada digitaalallkirjastatud avaldus e-postiga:tatjana.gordejeva@maardu.ee

või linnavalitsus@maardu.ee

TEADE TOIMETULEKUTOETUSE JA/VÕI VAJADUSPÕHISE PERETOETUSE SAAJALE

Klientidel, kes said (sh taotlesid) toimetulekutoetust ja/või vajaduspõhist peretoetust jaanuaris ja/või veebruaris 2016.a on võimalik saada ühekordset

toiduabi (üks toidupakk iga perekonnaliikme kohta) aadressil Veeru 6 (Maardu Toidupank).

Pakke on võimalik saada 02.04.2016.a kella 10.00 - 18.00 või 03.04.2016.a kella 10.00 - 18.00.

Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ja sobivad kotid toiduainete jaoks.

Kutsume Tallinna, Maardu jaLoksa elanikke projektis osalema!

Alates 01.märtsist 2016. aastast kuni 2018.aastaveebruari lõpuni teostab Integratsiooni

Ühiskondlik Algatuskeskus Euroopa Sotsiaalfondi rahastatavat projekti. Kutsume osalema kuni 30 aastaseid

mittetöötavaid noori, kes on osalise/mittetäieliku või algharidusega,

soovivad saada eriala ja leida tööd. Projekti raames toimub tööklubi, kus pakume:- psühholoogilist nõustamist/rühmatreeninguid;

- individuaalset psühholoogi, juristi ja karjäärinõustamist;

- eesti keele kursuseid.Pakume koolitusi osavõtjatele, kes soovivad

täiendada olemasolevat eriala või omandada uuteriala, sealhulgas õpetame ka põhitõdesid

ettevõtlusest.Kõik teenused on tasuta. Õppekeel on vene keel.Osalejatele makstakse stipendiumit, sõidukulude

kompensatsiooni väljastpoolt Tallinnat osalejatele, vajadusel tasuta lastehoid.

Informatsioon tööpäevadel 10:00-14:00 tel. 635 25 66, mob.tel. 55550397

www.sici.eee-mail: sici@infonet.ee

Meie aadress: Vilisuu 7, Тallinn

Eesti Energia nutika tarbimistesti tule-mused näitavad, et koguni 87% kodudesjäetakse kasutamata lihtsad ja efektiiv-sed võimalused energiakulude vähenda-miseks.Testi tulemustest selgus, et kaks kolman-

dikku vastajatest on investeerinud energia-kulude vähendamisesse uueenergiasäästliku külmkapi näol, mis võibsäästa hinnanguliselt 80 eurot aastas. Sa-muti on pooled testi täitjad vahetanud omakodus tavapirnid LED pirnide vastu, et vä-hendada lampide energiatarvet võrreldeshõõglampidega 90% võrra. Samas märkisvaid neljandik kõigist vastajatest, et eemal-dab mittetöötavad elektriseadmed voolu-võrgust või peseb pesu võimaluselmadalamal kuumusel. Ühtlasi laseb vähenehulk vastajatest toidul valmides järelküp-seda ning vaid 13% kodudest seadistab toatemperatuuri võimalusel madalamale, kuigiiga madalam kraad tähendaks ühtlasi kaküttekulude vähenemist kuni 5% võrra.„Kodudes on tavaliselt suurimateks ener-giakulutajateks küttesüsteemid ja veevärk,kuid samas kasutame alati teatud määral kaelektriseadmeid. Nii nagu energiasäästu testnäitab, ei ole tegelikult elektrikuludeltsäästmiseks tarvis väga palju ette võtta –

piisab ka mõningate lihtsamate harjumustemuutmisest,“ selgitas Eesti Energia elektri-toodete üksuse juht Taavi Pungas. „Pesu-masina kasutamine madalamaltemperatuuril, toasoojuse vähendaminekraadi võrra või mittetöötavate elektrisead-mete eemaldamine vooluvõrgust on vaidmõned lihtsad näited erinevatest nippidest,mille abil oma tarbimist teadlikult säästli-kumaks kujundada ja energiakulusid kuni20% võrra vähendada,“ rääkis Pungas.Pungas tõi välja, et koduse energiatarbi-

mise analüüsimist lihtsustavad ka nutikadabivahendid, nagu näiteks Eesti Energia mo-biilirakendus, mille abil jälgib oma elektri-tarbimist tänaseks enam kui 25 000 klienti.

Eesti Energia veebilehel energia.ee/tarbi-mismäng asub lihtsustatud energiakalkulaa-tor, mis toob välja olulisimad kodustenergiatarbimist mõjutavad valikud, illust-reerib nende põhjal ööpäevast elektritarbi-mist ja arvutab välja, kui palju oleksvõimalik vähendada elektritarbimist ener-giasäästlikumate valikute abil. Kuu ajajooksul vastas Eesti Energia tarbimistestileüle 23 000 inimese.

Kaarel Kuusk, Eesti Energia meediasuhete juht,

tel 52 85 049

60-aastasedDIK VITALIKONDRATENKO SERGEIMALINOVSKIY EDUARDHAUGAS IRISGRAFSKAYA NINATULEV JUTASIDOROVITŠ LJUDMILADAYNEKO VASILYSEMENOVA TAMARATEDER URMASJEGOROVA NADEŽDADEMIDENKO ALEKSANDRTUDOROVITŠ GALINALIIVAR TATJANAAZIZOVA TATJANA

65-aastasedDAVIDOVA NIINARYŽOVA LARISAJASSINOVER JEVGENIEVSEEVA OLGA

LOGINOV ANDREYRATKO GUZELMILK JÜRILAVRENOV VICTORZAYATS SERGEYSEMENOV ANATOLYSPERANSKAJA LENABARANOVA ANTONINAVIRJASOVA LJUDMILLARAVINA VEERADRUZHKOVA KLAVDIYAKLIMOVA NATALJAŽUKOVA NIINAOVSJANITSKAJA ILSIJARTSEPLYAEVA VALENTINAOVSJANITSKI VASSILIBUBLIKOVA GALINAKOTOVICH IRINA

70-aastasedLEMKOVA MILDAJEFIMOVA RAISSABEKASOV VICTOR

VISNAPU LUULEBALANDINA SVETLANAGUBAREV VIKTORSIDOROVA IRINATRIŠKIN VLADIMIRTOLYUSHENE ALEKSANDRAZUBAREV NIKOLAYGROM TATJANA

75-aastasedADSON LINDAVATŠUGOVA ANTONINASEDYKH VLADIMIRKURG JAANRAJASALU HILDAARISTOVA ZOJASHALINA GALINAROMANOVSKI JÜRIKARAMOVA NAILJASERGEJEVA TATJANAJÄNES SILVIA

80-aastased

PROKUROROV KHASYANLEPPIK ELMIABDULINA BERLIANTDYSS GALINAMÄNNIK HELGI

85-aastasedANDREJEVA VILCHELMAKOTOVITŠ ALBINA

90-aastasedTRUSHKOVA ZINAIDAKOSTROVA EVDOKIA

95-aastasedPRASHEK VALENTINA

JUUBILARID MÄRTSIS 2016! ÕNNITLEME!

Eesti Energia: inimesed saaksid igapäevaseidenergiasäästuvõimalusi rohkem kasutada

MÄRTS 2016 NR3REKLAAM12

Linna ajalehe Maardu Panoraam kontaktandmedToimetuse aadress: Keemikute 26-2, 74116 Maardu Reklaam ja kuulutused: Peatoimetaja: Sergei PETINOVTelefon: 600 5510 maardureklaam@gmail.com www.maardu.eeE-post: maardu.infokeskus@gmail.com Telefon: +372 5622 7388

ANDA ÜÜRILEäriruumid aadressil

Karjääri 7 pindalaga 18-19 m2.

Info: AS MaarduElamu, tel 6059237,56766009, 55512208

Muudame Teie aia kauniks – lõikame viljapuid,

pügame hekke, niidame muru, lõikame võsa ning vastavalt

Teie soovile teostame ka teisi haljastus- ja koristustöid.

Helistage julgelt telefonil 55637666.

Täiendavat infot leiate kodulehelt www.ifhaljastus.ee

Vajame taaraautomaadi operaator/kojamees.

Töö vahetustega, sobib inimestele vähenenudtöövõimega. Töötasu (bruto)

400€ kuus. Töökoha asukoht Maardu.

Vajame kojameest. Töö iga päev06.30-08.30, sobib inimestele

vähenenud töövõimega. Töötasu(bruto) 3€/tund.Töökoha

asukoht Maardu.Kontakt: tel. 58047075

Aleksandr, e-mail: tallinn@pandipak.ee

Võtame

teie auto müügiks.

Meie aadress: Karjääri 6,

Maardu,

tel. 5110446

Suure töökogemusega arhitekt annab loa olemasolevate hoonete

kasutamiseks ja tulevikuprojektideks.

Töö teostatakse mõistliku hinnaga ja lühikese aja jooksul.

Aleksandr tel: 5158621

Anda rendile ruumid asukohaga Kütte 6a, Maardus,

96 m2., ühekorruseline hoone,

väga hea parkimise võimalus.

Vajab kerget remonti, olemasolevas olukorras sobib

kui tootmisruumid, garaaž, ladu.

Korterite remont. Kogenud ehitaja teostab siseviimistlus-, elektri- ja

sanitaartehnika töid kvaliteetselt ja soodsalt.

Tel. 58382508

KORISTAJA SINUKODUS!

TEOSTAN PUHASTUS-

KORISTUSTEENUST INFO : 51980921

Võetakse tööle

kogemusega

CE-kategooria autojuhte

Töö Eestis

Tel. 50 29 299

Tallinna Jäätmete Taaskaustuskeskus AS pakub tööd TRAKTORISTILE

Nõudmised kandidaadile:Keskharidus;

Traktori-liikurmasina juhiluba, kategooria T;Tehnilised teadmised ja oskused tootmisseadmete hooldamiseks;

Eesti keele oskus kõnes;Eelnev traktoristi töökogemus;

Hea suhtlemisoskus, korrektsus, ausus, pingetaluvus,aktiivsus, kohusetundlikkus.

Tööülesanded:Traktoristitööd jäätmelademel, jäätmete tootmishoones ja jäätmete

sorteerimis- ning vaheladustusplatsidel;Erinevate tehnoloogliliste tööde teostamine territooriumil;

Masinate ja tootmisseadmete igapäevane hooldus.Ettevõte pakub:

Tugevat meeskonda; Kaasaegseid töötingimusi;Konkurentsivõimelist töötasu;Vahetustega põhikohaga tööd;

Kasuks tuleb: C kategooria olemasolu.Tööle asumise aeg: Esimesel võimalusel

Töö asukoht: Loovälja, Jõelähtme vald, Harjumaa. Tööl käimiseks vajalik oma sõiduvahendi olemasolu.

Kandideerimisavaldus palun saata hiljemalt 10.märts 2016 e-posti aadressil info@tjt.ee,

lisainfo telefonil +372 53 300 763, Danel Vessmann