Maalehe väike laululinnuraam

atM

arko Mägi

Kevad, mil linnud rändelt saabuvad, ja suvi, kui linnud järglaskonna eest hoolitsevad, on meie laululindude liigirikkuse kõrgaeg, kuid enamik linde on sel ajal varjatud eluviisiga. Seepärast satuvad nad inimese silme alla harvemini. Küll aga annavad nad enda kohalolekust märku põõsastest ja puuvõradest kostva lauluga.

„Maalehe väike laululinnuraamat” on hea abiline neile, kel pole mahti süveneda mahukatesse linnumäärajatesse. Raamat tutvustab sõna ja pildi abil 38 tuntumat laululindu, keda võib sagedasti oma ümbruskonnas kohata, kas siis silmade või kõrvade vahendusel.

Maalehe

väike laululinnuraamatMarko Mägi

I S B N 9 7 8 - 9 9 8 5 - 6 4 - 4 3 7 - 9

9 7 8 9 9 8 5 6 4 4 3 7 9

Marko Mägi on Tartu Ülikooli linnu-ökoloogia teadur. 2007. aastal kaitses ta doktorikraadi loomaökoloogia erialal. Oma igapäevatöös on Mägi keskendunud suluspesitsejate metsavärvuliste (eelkõige rasvatihase ja must-kärbsenäpi) erinevate elutahkude (nt üldökoloogia, toitumine, toitumiskäitumine, füsioloogia, elupaiga-kasutus) uurimisele.

Maalehe väike

laululinnuraamat

Fotode autorid: Arne Ader (lk 14, 44, 48, 82), Ingmar Muusikus (lk 12, 18, 20, 22, 26, 30, 34, 36, 38, 40, 42, 46, 50, 58, 60, 66, 70, 72, 78, 84, 86), Mati Kose (lk 52), Remo Savisaar (lk 16, 24, 28, 32, 54, 56, 62, 64, 68, 74, 76, 80).

Toimetanud Katrin HallasKujundanud Enno PiirKõik õigused kaitstudAutoriõigus: Marko Mägi ja OÜ Hea Lugu, 2012Autoriõigus fotodele: Arne Ader, Ingmar Muusikus, Mati Kose ja Remo Savisaar, 2012

ISBN 978-9985-64-437-9Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda

Maalehe väike

laululinnuraamat

Marko Mägi

Sissejuhatus

Olgu suvi, sügis, talv või kevad, ikka võib silmata mõnd lindu. Kevad, mil linnud rändelt saabuvad, ja suvi, kui linnud järglaskonna eest hoolitsevad, on meie laululindude liigirikkuse kõrgaeg, kuid enamik linde on sel ajal varjatud eluviisiga. Seepärast satuvad nad inimese silme alla harvemini. Küll aga annavad nad enda kohalolekust märku põõsastest ja puuvõradest kostva lauluga.

Käesolev raamat on väikeseks abimeheks neile, kel pole tahtmist või viitsimist süveneda mahu-katesse linnumäärajatesse. Siit leiate valiku lin-dudest, keda võib sagedasti meie lähiümbrusest leida, mõningaid neist isegi aasta ringi.

Kes tahab nautida laululindude laulu kõige aktiivsemat perioodi, peab ärkama koos päike-sega või isegi varem, sest suurem osa laululinde laseb laulu valla varavalges koos päikesetõusuga ja sageli juba enne päikesetõusu, kui valguse aimatavad esimesed kiired päeva algust kuuluta-vad. Siiski tasub seejuures jälgida ilma, sest laulu intensiivsus sõltub suuresti ilmaoludest – kuiva ja tuulevaikse ilmaga lauldakse märksa innuka-malt kui tuulise või vihmase ilmaga, mil paljud linnud eelistavad sootuks vaikida. Lindude laul vaibub aegamisi pesitsushooaja edenedes, suur osa linde laulab intensiivsemalt kevadel rändelt saabudes ja suve esimesel poolel. Sel ajal on olulised mitmesugused pesitsemisega seotud

5

toimingud, nagu pesitsusterritooriumi hõivamine ja kaitsmine, paarilise valik, pesa ehitamine – kõige selle juurde kuulub laulmine, mis aitab isastel ennast emastele ahvatlevamaks muuta või kaitsta pesitsusterritooriumi liigikaaslaste eest. Kui pojad on juba pesas, jääb suuremal osal lindudest laul üha harvemaks, sest laulmine võib ligi meelitada kiskjaid, kelle eest pesas olevad pojad on kaitsetud. Siiski võib enamiku liikide laulu kuulda vähemasti paari kuu jooksul, sest kõik ühe liigi isendid ei pesitse sünkroonselt. Viimasena pesitsema asunud isendid lõpetavad oma lauluperioodi vastavalt hiljem ja nii võib laulu kuulda mõnel juhul ka siis, kui see kirjan-duse põhjal ei tohiks enam võimalik olla.

Raamatus esitatud laulude kirjeldused on Eestis pesitsevate lindude tüüpilised laulud. Siiski tasub kirjapandusse suhtuda väikese reservat-siooniga, sest eri piirkondades võib sama liigi isendite laul veidi varieeruda. Mõnikord on erinevused isegi naaberkülades või lausa naaber-majade katustel laulvate isendite vahel selgelt märgatavad, nt kuldnoka puhul.

Käesolev raamat ei rahulda kindlasti kõige nõudlikuma linnuhuvilise vajadusi. Pigem on raamat sobilik neile, kes teevad esimesi samme lindudega tutvumisel ja pole huvitatud detailsest ornitoloogilisest terminoloogiast, vaid üritavad lihtsalt aru saada, kes on need linnud, keda

6

võime sagedasti oma ümbruskonnas kohata, kas siis silmade või kõrvade vahendusel. Huvi suurenemise ja süvenemise korral võib edasi liikuda detailsemate linnumäärajate poole, mis on tänapäevaks kättesaadavad ka eestikeelsetena, nt Lars Jonssoni „Euroopa linnud“ (Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2008) või siis äsja eesti keelde tõlgitud ja üheks parimaks meie regiooni linnumäärajaks peetav Lars Svenssoni jt „Linnu-määraja“ (Varrak, 2012). Kindlasti ei jookse mööda külgi maha mõne käsiraamatu sirvimine, nt Dominic Couzens’i „Linnud. Euroopa linnu-liikide täielik käsiraamat“ (Varrak, 2007).

Liikide arvukushinnangud ja staatus pärinevad Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirjas Hirundo (nr 22) ilmunud artiklist “Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008“ (kättesaadav ka Eesti Ornitoloogiaühingu kodu-lehel aadressil www.eoy.ee). Arvukushinnangud on esitatud haudepaaride arvuna. Samast allikast saab soovi korral lisainfot ka teiste Eestis koha-tavate linnuliikide kohta, keda siin raamatus ei käsitleta. Liikide esinemisaeg on tüüpiline periood, mil liigi esindajaid võib meil kohata. See ei tähenda, et liiki ei võiks kohata kas juba veidi varasemal või siis hilisemal ajal, sest sõltu-valt vaatluskohast ja ilmastikuoludest võivad rändlinnud talvitusaladelt saabuda varem või lahkuda hiljem. Kuigi silmaga on linnu pikkust raske hinnata, peaks esitatud mõõt siiski andma

7

aimu konkreetse liigi tüüpilise isendi suurusest. Sarnaselt esinemisaja varieeruvusega ei ole ka kõik ühe liigi isendid kindlalt ühepikkused – mõned on veidi väiksemad, teised suuremad, kuid tavatingimustes, kus lindu õnnestub vaid eemalt vaadelda, pole pikkuse varieeruvusel suurt tähtsust. Välimuse kirjelduse juures on välja toodud liigile kõige omasemad tunnused, mille järgi on liiki kerge määrata. Keda huvitavad täpsemad detailid (nt linnu vanuse kindlaks tegemine), peavad otsima abi linnumäärajatest.

8

9

Sisukord

13 Põldlõoke 15 Suitsupääsuke 17 Räästapääsuke 19 Metskiur 21 Linavästrik 23 Käblik 25 Võsaraat 27 Punarind 29 Ööbik 31 Lepalind 33 Kivitäks 35 Musträstas 37 Hallrästas 39 Laulurästas 41 Vainurästas 43 Käosulane 45 Väike-põõsalind 47 Pruunselg-põõsalind 49 Aed-põõsalind 51 Mustpea-põõsalind 53 Mets-lehelind 55 Väike-lehelind 57 Salu-lehelind 59 Pöialpoiss 61 Hall-kärbsenäpp 63 Must-kärbsenäpp 65 Porr 67 Peoleo 69 Punaselg-õgija 71 Kuldnokk 73 Metsvint 75 Rohevint 77 Ohakalind 79 Siisike 81 Kanepilind 83 Karmiinleevike 85 Talvike 87 Rootsiitsitaja

11

Põldlõoke Alauda arvensis

ARVUKUS 400 000 – 700 000.

STAATUS Nii haudelind kui läbirändaja.

ESINEMINE Märts – oktoober.

PIKKUS 19 cm.

ELUPAIK Avamaastikud: põllud, karjamaad, rohumaad, rabad.

TOIT Putukad (nt tirtsud, hooghännalised, kiilid, kõrva-hargid) ja teised selgrootud, taimede seemned. Toitub maapinnal.

VÄLIMUS Pruunikirju sulestik annab maapinnal hea varje-värvuse ja seetõttu märgatakse sagedamini lenda-vaid ja laulvaid linde. Võib aeg-ajalt pealaesuled korraks turri ajada. Lennates paistavad silma tiiva tagaserva ja saba külgedel olevad valged ribad.

LAUL Meloodiline lõõritamine, mida on sõnadega raske edasi anda (trillerdused, sädistused) ja mis võib kesta minuteid. Reeglina kuuldakse laulu taevast (selle järgi on ka lihtne lindu määrata, taevas lauljaid pole just palju), kuid lauljat ennast on raske näha, sest lind võib olla silmamiseks liiga kõrgel. Lauldes laskub lind aeglaselt peaaegu püstloodis järjest madalamale ja lõpetab laulmise enne maapinnale laskumist. Laulus võib esineda katkeid teiste liikide repertuaarist.

HUVITAVAT Pesitseb maapinnal ja esmapilgul näib olevat pesa laskuva linnu järgi kergesti leitav, kuid nii see pole, sest kunagi ei lasku lind otse pesale, vaid hiilib pesale eemalt läbi rohu.

13

Suitsupääsuke Hirundo rustica

ARVUKUS 100 000 – 200 000.

STAATUS Nii haudelind kui läbirändaja.

ESINEMINE Aprill/mai – september/oktoober.

PIKKUS 19–22 cm.

ELUPAIK Peaaegu eranditult inimasustusega maapiirkondade kultuurmaastik. Pesa reeglina ligipääsetavates koh-tades hoonetes sees (laudad, kuurid, küünid jne) või räästa all, mõnel juhul sildade all ja truupides.

TOIT Õhus lendavad putukad, keda püüab osavalt õhus manööverdades nii maapinna kui veekogude kohalt.

VÄLIMUS Ülapool tume sinakalt metalselt läikiv, pikk harkis saba. Otsaesine ja kurgualune roostepunased, rind must, kõhualune hele.

LAUL Pikk ja mitmekülgne vidin, mis lõpeb venitatud kärinaga „kärrr“ või „tsärr“. Laulu esitab traadil või mõnel muul silmapaistval kohal istudes ning traditsioonilises talumaastikus on suitsupääsuke-se laul üks iseloomulikumaid linnulaule.

HUVITAVAT Pesa ehitamiseks kasutab sarnaselt räästapääsu-kesega muda, mida korjab lompide või suure-mate veekogude kaldalt, kuid erinevalt räästa-pääsukesest on suitsupääsukese pesa avatud ja vooderdatud sulgede ja kõrtega. Laululindude hulgas on suitsupääsuke üks kiiremaid lendajaid, saavutades sööstudel kiiruseks 120 km/h. Enne rännet kogunevad suurtesse parvedesse ja istuvad sageli elektritraatidel.

15

Räästapääsuke Delichon urbica

ARVUKUS 80 000 – 150 000.

STAATUS Nii haudelind kui läbirändaja.

ESINEMINE Aprill/mai – september/oktoober.

PIKKUS 12,5 cm.

ELUPAIK Seltsingulise linnuna ehitab pesa nimele kohaselt hoonete räästa alla ja teistele ehitistele (nt sildade alla), kuid ka looduslikele paljanditele ja kaljudele.

TOIT Põhiliselt õhus lendavad väiksemad putukad (kärbsed, sääsed, parmud).

VÄLIMUS Ülapool tume, alapool hele, päranipuala valge, lühike harkis saba. Kerge määrata ümara pesa järgi, mis koosneb porilompide või teiste veekogude kaldaalalt korjatud mudast ja asetseb sageli väga käidavas kohas (nt ukse kohal räästa all).

LAUL Laul on kiire suhteliselt kõlatu ja käre sädin, kus võib kuulda ohtralt üksteise järel esitatud kutsehüüde. Kutsehüüd on lühike sirtsuv „prt“ või „prrit“. Laulu esitab sageli traadil istudes.

HUVITAVAT Pesapaigatruu, s.t kord juba pesitsenud linnud teevad seda aastaid ühes ja samas piirkonnas, sageli vaid mõni meeter vanast pesast eemal või suisa vanas pesas, mida enne pesitsema asumist kohen-datakse. Pesitsevad ka laevadel, nt Kuivastu-Virtsu liinil, kus praamidega pidevalt kaasa lennates mere kohalt toitu püüavad.

17