#EU

Roa

d2Si

biu

„Jah, ma pooldan seda, et Euroopa oleks mõningates valdkondades tugevam. Aga ma ei usu, et meil oleks vaja rohkem Euroopat lihtsalt sellepärast, et oleks rohkem Euroopat. Minu eesmärk on parem Euroopa. Euroopa, mis on suurtes asjades suur ja väiksemates asjades väiksem. Kui minust saab järgmise komisjoni president, siis töötan ma just selle nimel. See tähendab, et me lõpetame kodanike igapäevaelu iga viimse kui nurgakese ja aspekti reguleerimise.“

Euroopa Komisjoni presidendikandidaat Jean-Claude Juncker Ateenas 19. mail 2014.

TEGUTSEDA ÜKSNES SEAL, KUS EUROOPA ANNAB LISAVÄÄRTUST: IGAL AASTAL 75 % VÄHEM ALGATUSI

Kodanikud ei taha Euroopat, mis tungib ilmaaegu nende igapäevaellu. Seetõttu ei reguleeri Junckeri komisjon selliseid asju nagu õlipudelid või dušisegistid, vaid keskendub sellele, mida me üheskoos saame teha paremini kui üksi. Sellised küsimused on näiteks toimetulek pagulaskriisiga, ELi välispiiride kindlustamine või kliimamuutustevastase võitluse juhtimine.

Junckeri komisjon on keskendunud kümnele poliitilisele prioriteedile ning tegutseb üksnes seal, kus EL annab lisaväärtust, muud küsimused aga jätab riiklike ja kohalike ametivõimude hooleks.

Parem õigusloome: olla suurtes asjades suur ja väikestes väike

ÜHTSEMA, TUGEVAMA JA DEMOKRAATLIKUMA LIIDU SUUNAS

Mai 2019

TÕHUSAM TÖÖ: KÕIK KAVANDATUD ETTEPANEKUD ON JUBA ESITATUD

Et saavutada tulemusi seal, kus neid on kõige rohkem vaja, peavad ELi institutsioonid tegema tihedat koostööd.

Presidendiga, kelle valisid rahva mandaadi põhjal Euroopa Parlament ja Euroopa Ülemkogu, on komisjon teinud seadusandjatega palju tõhusamat koostööd kui varem.

Kuna kolm institutsiooni on leppinud kokku, milliste ettepanekutega tuleb tegeleda eelisjärjekorras, läbivad need ettepanekud menetluse ja jõuavad vastuvõtmiseni kiiremini kui varem.

2018. aasta suveks oli Junckeri komisjon esitanud kõik seadusandlikud ettepanekud, mida ta ametiaja alguses oli lubanud esitada. Komisjon tegi kokku 471 uut seadusandlikku ettepanekut ja võttis üle 44 ettepanekut, mille olid esitanud eelmised komisjonid. Neist 348 ettepanekut on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud või heaks kiitnud. Tähelepanu väärib asjaolu, et ligikaudu 90 % juhtudest kiideti lõplik kompromiss nõukogus heaks konsensuse alusel, mis tähendab, et seda toetasid kõik 28 liikmesriiki.

Ligikaudu 90 % puhul heakskiidetud ettepanekutest saavutati lõplik heakskiit nõukogus konsensuse alusel.

TÕENDUSPÕHINE ÕIGUSLOOME: RAHVUSVAHELINE TUNNUSTUS

Junckeri komisjon on võtnud kohustuse tegutseda ainult seal, kus EL annab lisaväärtust. Hiljutine ülevaateline uuring näitas, et meie püüe tuua parem õigusloome otsustamisprotsessi keskmesse on olnud edukas. Meie jõupingutusi on rahvusvahelisel tasandil tunnustanud ka OECD, kes liigitas ELi õigusloomepoliitika 2018. aastal üheks parimatest. Seda edu tuleks tugevdada ja säilitada.

PRIORITEETSED ALGATUSED

ÕIGUSAKTID, MIS TULEB KEHTETUKS TUNNISTADA

TAGASI VÕETAVAD ETTEPANEKUD

ÕIGUSNORMIDE LIHTSUSTAMISE ALGATUSED

1342015 - 2019

1502015 - 2019

512015 - 2018

2014 2015 2016 2017 2018

100

23 23 21 26

Junckeri komisjoni ametiaja algus (november 2014)

Pooleliolevaid rikkumismenetlusi 2014. a lõpust 1. maini 2019

Rikkumismenetlused, mis lõpetati enne Euroopa Kohtusse pöördumist

800

700

600

500

400

300

200

100

0

699657 646

772

564

325

1 800

1 600

1 347 1 368

1 657

1 559

1 571 1 543

1 400

1 200

1 100

TEGUTSEMINE ÕIGEL TASANDIL

Nagu valges raamatus Euroopa tuleviku kohta on tõdetud, tähendab otsuste tegemine kõige sobivamal tasandil seda, et 96 % riigiabiotsuste tegemine ei ole tänu komisjoni reformidele enam Euroopa, vaid liikmesriikide ametiasutuste kätes. Seda on 28 protsendipunkti võrra rohkem kui 2013. aastal.

96 % riigiabiotsuseid tehakse otse riigi tasandil.

President Juncker asutas spetsiaalse rakkerühma, et aidata komisjonil tegutseda nn suurtes asjades, kus tal on võimalik saavutada paremaid tulemusi kui liikmesriikidel üksi tegutsedes. 2018. aastal uuris rakkerühm põhimõtte „Teeme vähem, aga paremini“ rakendamist ning andis president Junckerile soovitusi selle kohta, kuidas kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke asutusi paremini ELi poliitika kujundamisse kaasata. Nendele soovitustele tuginedes esitas komisjon oktoobris 2018 ettepaneku, kuidas tugevdada subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, et tagada poliitiliste prioriteetide tõhusam elluviimine.

ELI ÕIGUSE NÕUETEKOHANE KOHALDAMINE

Kodanikel ja ettevõtetel ei ole mingit kasu õigusnormidest, mida ei kohaldata õigesti või mille täitmist ei tagata. Seega on komisjon suurendanud oma jõupingutusi, et algatada ja lõpetada rikkumismenetlusi juhtudel, kui ELi õigusnormid jäetakse kohaldamata. Et suurendada õiguskaitse tulemuslikkust, on komisjon rakendanud poliitikat, mis põhineb suuremal prioriteetide seadmisel. Kõigi liikmesriikide peale kokku on praegu menetluses rohkem kui 1 500 asja ning komisjon teeb koos liikmesriikidega kõvasti tööd selleks, et neid lahendada – võimaluse korral ilma, et oleks vaja pöörduda kohtusse.

Junckeri komisjon on alates ametisse astumisest novembris 2014 lõpetanud igal aastal rohkem kui 500 asja ilma kohtusse pöördumata – see näitab, kui tulemuslik on meie töö riiklike ametiasutustega.

Junckeri komisjon asub ametisse

Mai 2019 (seis 1. mail

2019)

2014 2015 2016 2017 2018 2014 2015 2016 2017 2018 2019

Junckeri komisjon asub ametisse

Print ISBN 978-92-76-07146-4 doi:10.2775/780745 NA-01-19-402-ET-CPDF ISBN 978-92-76-07124-2 doi:10.2775/746598 NA-01-19-402-ET-N