Nahkhiirte uuring Tallinnas,

Paldiski mnt 229 detailplaneeringu alal

juulis ja augustis 2015

Kokkuvõte

Lähteülesanne ja selle selgitus

Tallinna linnas keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemine, kus peaks esialgse info järgiselgitama ka nahkhiirte olukorda.

Haaberstis Paldiski maantee 229, 229a ja 229b kinnistute detailplaneeringu ala. (Mihkel Vaarik,19.6.2015)

Töö lähteülesanne oli teostada nahkhiirte detektor-uuring, kogudes planeeringualalt andmeid nahkhiirtekohta kahe suveöö jooksul. Nahkhiirte leiukohad esitatakse töö tellijale MapInfo kaartidel. Lisakskoostatakse ja esitatakse töö tellijale uuringu kirjalik kokkuvõte septembris 2015.

Selleks, et mõista planeeringuala olulisust nahkhiirtele, tuli teha uuringuid ka selle ala lähiümbruses.

Töö tellija: OÜ Adepte Ekspert.

Töö teostaja: loodusteadlane Matti Masing (Sicista Arenduskeskus MTÜ).

1. Paldiski mnt 229 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuala (4,50 ha, joonis 1)

Detailplaneeringu eesmärk on Haabersti linnaosas asuvate Paldiski mnt 229, Paldiski mnt 229a,Paldiski mnt 229b kinnistute ja reformimata riigimaa piiride muutmine elamumaa, ärimaa,transpordimaa ja sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõigusemääramine kuni 9 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega korterelamute ja ärihoone ehitamiseks.

Valdava osa alast hõlmab praegu FK Keskuse kardirada koos seda teenindavate hoonetega japarkimisplatsidega.

„Haabersti linnaosa üldplaneeringu” (vastu võetud, aga veel kehtestamata) kohaselt on planeeringualamääratud korterelamute alaks, kus võivad paikneda kahe või enama korrusega korterelamud ningväikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, teeninduse, lastehoiu ja vabaaja harrastusegaseonduvad ettevõtted ja asutused.

1

Joonis 1. Paldiski mnt 229 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuala (4,50 ha)

Metoodika

Välitööd toimusid järgmistel kuupäevadel: 1) 14. ja 15. juuli; 3) 25. ja 26. august 2015. Erinevatesfenofaasides tehtud uuring võimaldas saada teavet nahkhiirte suvekolooniate ja rändeaegse liikumisekohta, samuti toitumise ja võimalike varjepaikade kohta.

Öised detektorloendused toimusid sobiva ilmaga (õhutemperatuur +14...+17 °C, suhteliselt vaikne jakuiv ilm).

Nahkhiirte detektor-uuring toimus 20 loenduspunktis, millest 10 asusid planeeringualal (joonised 2 ja3), kokku kahel ööl ning iga kord enam-vähem ööläbi. Loenduspunktide kirjeldus on toodud tabelis 1.

Nahkhiirte leidmiseks ja loendamiseks kasutasin Pettersson D240x detektorit (Joonis 4) ja ühteloendusmeetodit (detektor-punktloendus: Masing, 1994; Masing jt, 2005; Keppart jt, 2005). Lloendusekestus maismaapunktides oli 10 või 15 min ja veeäärsetes punktides (Harku järve kaldal) 15 min.Nahkhiired leidsin ja sageli ka määrasin detektorit heterodüünrežiimil (enamasti 35 kHz) kuulates.Liikide tõenduseks ja väljas määramata jäänud liikide määramiseks laboris salvestasin leitud nahkhiirtehääli (kokku 6 helifaili). Salvestamiseks kasutasin diktofoni Zoom H2.

Nahkhiirte häälte uuring (välitööle järgnev kameraaltöö) toimus arvutit ja BatSound programmikasutades septembris 2015.

Töö kokkuvõtte koostamine, jooniste, tabelite ja tekstide koostamine toimus arvuti abil. Nahkhiirteloenduspunktid ja kõikide loomade leiukohad on kantud MapInfo andmebaasi failidesse.

2

Joonis 2. Nahkhiirte uurimisala paiknemine juulis 2015. Planeeringuala (punane joon ümber),nahkhiirte loenduspunktid (12 tk), neist 10 planeeringualal.

Joonis 3. Nahkhiirte uurimisala paiknemine augustis 2015. Planeeringuala (punane joon ümber),nahkhiirte loenduspunktid (20 tk), neist 10 planeeringualal.

3

Tabel 1. Nahkhiirte loenduspunktide kirjeldus (punktide asukohad on joonisel 3).

Joonis 4 (foto). Pettersson D240x detektor (näidikul on ultrahelisagedus 35,3 kHz), kõrvaklapid ja Zoom H2 salvesti – nahkhiirte uurimise vahendid.

4

Tulemused

Leitud nahkhiireliigid

Detektor-uuringu ajal leidsin uurimisalal järgmisi nahkhiireliike: 1) pargi-nahkhiir (Pipistrellusnathusii) ja 2) põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Uurimisala lähedal leidsin lisaks veelendlast(Myotis daubentonii), määramata lendlast (Myotis species) ja hõbe-nahkhiirt (Vespertilio murinus)(tabel 2).

Neist põhja-nahkhiir ja lendlased on paiksed liigid, kes elavad Eestis aastaringi.

Rändliigid on pargi-nahkhiir ja hõbe-nahkhiir, kes elavad Eestis igal aastal maist septembrini. Entviimastel talvedel on leitud üksikuid hõbe-nahkhiiri talvitumas Tallinnas ja Tartus.

Varjepaigad, suvekolooniad, rände aeg

Puude ja varemete väline vaatlus ei andnud teavet nahkhiirte päevaste varjepaikade kohta. Leitudnahkhiireliikide eluviis arvestades on tõenäoline, et nende varjepaigad asuvad kas puuõõnsustes võihoonetes.

Poegimisaegse suvekoloonia varjepaiku ei leitud. Ent põhja-nahkhiire suvekoloonia toitubplaneeringualal, kus seda liiki leidus öö jooksul hinnaguliselt 5—10 isendit.

Nahkhiirte rände aeg on augustis ja septembris. Siis liiguvad rändliigid laialt, ning eritirannikupiirkonnas, kus rändeteed koonduvad ja kus soojadel öödel leidub rohkesti toitu.

Nahkhiirte leiukohad ja koondumisalad öösel, kahepaiksete leiud

Nahkhiirte leiukohad öisel lennul, kui nad mõnikord toitusid, on näidatud joonistel 5—6 ja tabelites 2ja 3. Juuli keskel lendas uurimisalal ainult põhja-nahkhiir, augusti teisel poolel lendas seal ka pargi-nahkhiir. Planeeringuala lähedal lendasid lisaks lendlased ja hõbe-nahkhiir.

Lisaks nahkhiirtele leidsin planeeringualal harilikku kärnkonna (Bufo bufo), kes on samuti kaitse-alune loomaliik (tabelid 2 ja 3).

Nahkhiirte koondumisalad öisel lennul on näidatud joonisel 7.

5

Joonis 5. Nahkhiirte leiukohad (keskelt kollased punktid) öisel lennul juulis.

Joonis 6. Nahkhiirte leiukohad (keskelt kollased punktid) öisel lennul augustis.

6

Tabel 2. Nahkhiirte leiukohad öisel lennul juulis 2015. Nahkhiirte andmebaasi jaoks kogutudkirjed, väljavõte MapInfo failist „Paldiski_mnt_2015_liigid-07a.TAB”.

Tabel 3. Nahkhiirte leiukohad öisel lennul augustis 2015. Nahkhiirte andmebaasi jaoks kogutudkirjed, väljavõte MapInfo failist „Paldiski_mnt_2015_liigid-08a.TAB”.

7

Joonis 7. Nahkhiirte koondumisalad (oranžiga piiratud alad) öisel lennul. A – planeeringuala,Harku järve lähedal; B – Harku järve edelakallas, kus põhja-nahkhiir ja hõbe-nahkhiir sagelilendasid; C – klindialune lehtmets kraavidega, kus lendasid põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja

lendlane.

Nahkhiirte tegevus uuringualal suve erinevates fenofaasides

Juuli keskel, hämarate ööde perioodil oli planeeringualal öö jooksul lendamas hinnanguliselt 5—10põhja-nahkhiirt, kes seal ka toitusid. Seda liiki leidsin kokku 7 punktis, neist 6 planeeringualal (tabel 2).

Augusti teisel poolel, soojal ja pimedal ööl oli planeeringualal öö jooksul lendamas hinnanguliselt vaid3—5 põhja-nahkhiirt, lisaks toimus (ilmselt rändel olevate) pargi-nahkhiirte ülelend. Planeeringualalähedal leiti lisaks lendlasi ja hõbe-nahkhiiri (tabel 3). Põhja-nahkhiirt leidsin kokku 15 punktis, neist 8planeeringualal (tabel 3).

Soovitused nahkhiirte kaitseks

Nahkhiiri kahjustavad tegevusi tuleks vältida. Need on järgmised ...

1 Puistu liigne harvendamine, mis kaotab puuõõnsused, toitumiskohad ning varju liigvalguse ja tuuleeest.

2 Veekogude reostamine. Nahkhiired ei saa siis enam toituda.

3 Inimtegevuse ja müra liiga kõrge tase nahkhiirte elupaikades. Nahkhiired on tundlikud häirimisesuhtes.

8

4 Liiga tugev öine valgustus nahkhiirte lennupaikades. Nahkhiired ei saa seal siis lennata ega toituda.See tegur häiri põhja-nahkhiirt, kes on harjunud toituma asulates ning valgustite lähedal. Teistenahkhiireliikide puhul aga küll.

Nahkhiiri soodustavad tegevused on soovitatavad ning neid tuleks võimaluse korral teha. Need onjärgmised ...

1 Puistu säilitamine (sh vanad puud, kus võivad asuda õõnsused; vari valguse ja tuule eest).

2 Müra ja inimeste sageda liikumise vältimine, eriti soojaperioodil öisel ajal.

3 Liigtugeva valgustuse vältimine, mis takistab valgustundlike nahkhiireliikide (lendlased, suurkõrv)lendu. Jalgradadele öise valgustuse seadmisel võiksid need olla mitte tugevad, vahemaaga vähemalt 30m ja suunatud maa poole. Nahkhiirtele sobivad hästi sellised valgustid, mis ei põle pidevalt öö läbi.

4 Veekogude puhtuse säilitamine ja parandamine (planeeringualast kirdes olevad veekogud olidaugustikuus reostunud ja haisesid!).

5 Nahkhiiresõbralike hoonete ehitamine toitumiskohtade lähedale – selleks on on võimalik hooneteseintes ja katustes teha nahkhiirtele sissepääsuks pragusid, kust nad pääsevad pööningule vmruumidesse varju vaenlaste ja külma eest (niisuguseid näiteid saab leida internetist; nt Saksamaalvalmistatakse spetsiaalseid katusekive, milles on nahkhiirte lennuava). Taoliste pragude olemasolultuleb jälgida, et neid kinni ei topitaks – siis võivad nahkhiired jääda vangi ja hukkuda.

6 Mõne nahkhiireliigi (nt pruun-suurkõrv) soodustamiseks saab paigaldada puudele või majaseintele(vähemalt 3 m kõrgusele) nahkhiirte varjekaste, mille erinevaid tüüpe saab leida internetist. Entvarjekastid sobivad vaid mõnele liigile ning tavaliselt mitte poegimiskolooniatele. Samuti tuleks nadpaigaldada õigesse kohta, kus nahkhiired saavad neid kasutada (linnades tavaliselt ei saa).

7 Nahkhiirte soodustamiseks talvel saab ehitada ja säilitada keldreid vm maa-siseseid ruume, millesleiduvad sissepääsuavad nahkhiirtele. Vanad paekeldrid oma mikrokliima ja pragudega on nahkhiirtelesoodsad maa-alused varjepaigad, kus nad sobivate tingimuste puhul saavad edukalt talvituda. Ent kamaa-aluste varjepaikade puhul tuleb jälgida, et nahkhiirte lennuavad oleksid avatud pidevalt aasta läbi,siis harjuvad nahkhiired neid kohti kasutama.

Konkreetsete olukordade ja küsimuste puhul seoses planeeringute mõjuga nahkhiirtele jtkaitsealustele loomadele palun pöörduda loodusteadlaste-ekspertide poole, kes saavad vajadusel tehatäiendavaid uuringuid ja anda nende põhjal täpsemaid soovitusi.

Kaitsealuste väikeloomade uuringud Eestis jm Euroopas

Sicista Arenduskeskus MTÜhttp://sicista.edicy.co/et

Bats in Towns (inglise keeles)http://bats-in-towns.blogspot.com/

9

Muraste klinthttp://muraste-klint.blogspot.com/

Pisiimetajadhttp://www.hot.ee/pisiimetajad/

Teemakohane kirjandus (valimik)

Keppart, V., Masing, M. & Lutsar, L. 2005. Nahkhiired Luual. Rmt.: Belials, V. (koost.) Luua Metsanduskool.Artiklid ja uurimused, 4. Luua, 77—88.

Masing, M. 1984. Lendlased. Valgus, Tallinn, 110 lk. [including primary monitoring of Natterer's Bat in Estoniaduring 1976—1981]

Masing, M. [1992]. Nahkhiirte olukorrast ja kaitsest Eestis. Rmt: Lilleleht, V. (ed.) Eesti loomariigi kaitsest.Valgus, Tallinn, 146—159.

Masing, M. 1994. Nahkhiirte seire detektoriga. Kogumik: Zooloogiakonverents: "Zooloogia arengusuunadEestis". Tartu, P21.

Masing, M. 2006. Nahkhiirte kaitsest ja seirest metsades ja parkides. {On the conservation and monitoring ofbats in forests and parks.} Presentation to the Expert Meeting on “Conservation status assessment andmonitoring of boreal forest habitat types”. Laagri, Estonia, 11—12 April 2006. Tartu, 3 pp. (Masing-2006-0408-nh-kaitse.pdf)

Masing, M. 2006. Nahkhiirte vaatlused rannikul seoses tuuleturbiinidega. [Observations of bats on the coast inconnection with wind turbines] Rmt: Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine. (Toim. V. Tiit)Seitsmenda konverentsi kogumik. Tartu, Estonia, 95—111.

Masing, M. 2015. Eesti nahkhiired. Sicista Arenduskeskus, Haapsalu ja Tartu, 2015. 116 lk.

Masing, M., Lutsar, L. & Lotman, K. 2005. Line counting and point counting of foraging bats in Estonia, acomparison. – Le Rhinolophe, 17, 121—125.

Meschede, A. [2005]. Nahkhiired metsades. Informatsioon ja soovitused metsatöötajatele. Tõlge inglise keelestja pt “Nahkhiired Eesti metsades”, Matti Masing, 20 lk. [Bats in Forests – information and recommendations forforest managers. A book about bat-friendly management of forests in Germany. Translation into Estonian.]

Tartus, 10. septembril 2015

Matti Masing, PhD

Sicista Arenduskeskus MTÜ, juhatuse esimees

E-post: matti@ut.ee

Telefon: 52 57 311

10