Lõhkeohtliku keskkonna madalpingemootorid Paigaldus ......IIC II või IIC Vesinik/atsetüleen b)...

Lõhkeohtliku keskkonna madalpingemootoridPaigaldus-, kasutus-, hooldus- ja ohutusjuhend

Paigaldus-, kasutus-, hooldus- ja ohutusjuhend

Veel keeli – minge veebilehele www.abb.com/motors&generators > Mootorid > Dokumentide kogu

Low voltage Motors for explosive atmospheres 06-2012 | ABB Motors and Generators ET– 3

Lőhkeohtliku keskkonna madalpingemootorid

Paigaldus-, kasutus-, hooldus- ja ohutusjuhend

Sisukord Lehekülg

Lőhkeohtliku keskkonna madalpingemootorid ............................................................................................3

1. Sissejuhatus ...............................................................................................................................................51.1 Vastavusdeklaratsioon ........................................................................................................................................................................................5

1.2 Kehtivus ......................................................................................................................................................................................................................5

1.3 Vastavus ......................................................................................................................................................................................................................5

1.4 Kasutuseelne kontrollimine ............................................................................................................................................................................6

2. Käsitsemine ...............................................................................................................................................62.1 Kontrollimine seadme vastuvõtmisel .......................................................................................................................................................6

2.2 Transport ja ladustamine .................................................................................................................................................................................6

2.3 Tõstmine .....................................................................................................................................................................................................................7

2.4 Mootori kaal ..............................................................................................................................................................................................................7

3. Paigaldamine ja käikuandmine .................................................................................................................73.1 Üldine ......................................................................................................................................................................................................................7

3.2 Isolatsioonitakistuse kontrollimine .............................................................................................................................................................8

3.3 Vundament ...............................................................................................................................................................................................................8

3.4 Tasakaalustamine ja siduripoolte ning rihmarataste paigaldamine ......................................................................................8

3.5 Mootori monteerimine ja joondamine ....................................................................................................................................................8

3.6 Rihmajamid ja liugrööpad ...............................................................................................................................................................................8

3.7 Kondensaatvee äravooluava korkidega mootorid ...........................................................................................................................9

3.8 Kaablid ja elektriühendused ...........................................................................................................................................................................9

3.8.1 Plahvatusrõhukindlad mootorid ..............................................................................................................................................9

3.8.2 Tolmsüttimiskindlad mootorid Ex tD/Ex t .......................................................................................................................10

3.8.3 Erinevate käivitusmeetodite ühendused .........................................................................................................................10

3.8.4 Lisaseadmete ühendused .........................................................................................................................................................10

3.9 Klemmid ja pöörlemissuund .......................................................................................................................................................................10

3.10 Mootori ülekoormuskaitse ja seiskumine ...........................................................................................................................................10

4. Töötamine .............................................................................................................................................114.1 Kasutamine ............................................................................................................................................................................................................11

4.2 Jahutus ...................................................................................................................................................................................................................11

4.3 Ohutustingimused ............................................................................................................................................................................................11

4.3.1 Rühmad IIC ja III ...............................................................................................................................................................................11

4 – ET ABB Motors and Generators | Low voltage Motors for explosive atmospheres 06-2012

5. Lőhkeohtliku keskkonna madalpingemootorid sagetusmuunduriga juhtimisel .................................125.1 Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................................12

5.2 Põhinõuded vastavalt EN- ja IEC-standarditele ................................................................................................................................12

5.3 Mähise isolatsioon .............................................................................................................................................................................................12

5.3.1 Faasidevaheline pinge .................................................................................................................................................................12

5.3.2 Faasipinge ............................................................................................................................................................................................12

5.3.3 Mähisisolatsioonide valik ACS800 ja ACS550 sagedusmuundurite korral .................................................13

5.3.4 Mähiseisolatsiooni valimine teiste sagedusmuundurite korral ........................................................................13

5.4 Mähiste termokaitse .........................................................................................................................................................................................13

5.5 Laagrisvoolud .......................................................................................................................................................................................................13

5.5.1 Laagrisvoolude elimineerimine ABB ACS800 ja ACS550 sagedusmuundurite korral ..........................13

5.5.2 Laagrisvoolude elimineerimine teiste sagedusmuundurite korral ..................................................................13

5.6 Kaabeldus, maandus ja EMC (elektromagnetiline ühilduvus) ................................................................................................13

5.7 Töökiirus ...................................................................................................................................................................................................................14

5.8 Mootori valik sagedusjuhtimise korral ..................................................................................................................................................14

5.8.1 Üldine .....................................................................................................................................................................................................14

5.8.2 Mootori valik DTC-juhtimisega ABB ACS800 sagedusmuundurite korral ....................................................14

5.8.3 Mootori valik ABB ACS550 sagedusmuundurite korral ...........................................................................................14

5.8.4 Mootori valik teiste pulsilaiusmodulatsiooni (PWM) kasutavate sagedusmuundurite korral .........14

5.8.5 Lühiajalised ülekoormused .......................................................................................................................................................14

5.9 Andmesildid ..........................................................................................................................................................................................................14

5.9.1 Standardse VSD-sildi sisu ...................................................................................................................................................................14

5.9.2 Kliendispetsiifilise VSD-sildi sisu .............................................................................................................................................15

5.10 Sagedusjuhtimisega ajami käikuandmine ..........................................................................................................................................15

5.10.1 ABB ACS800 ja ACS550 sagedusmuundurite programmeerimine vastavalt standardsele VSD-sildile .........................................................................................................................................15

5.10.2 ABB ACS800 ja ACS550 sagedusmuundurite programmeerimine vastavalt kliendispetsiidilise VSD-sildile ............................................................................................................................16

6. Hooldus .............................................................................................................................................166.1 Üldine ülevaatus .................................................................................................................................................................................................16

6.1.1 Ladustatud mootorid ..................................................................................................................................................................17

6.2 Määrimine ...............................................................................................................................................................................................................17

6.2.1 Mittemääritavate laagritega mootorid ..............................................................................................................................17

6.2.2 Määritavate laagritega mootorid ..........................................................................................................................................17

6.2.3 Määrimisintervallid ja määrdekogused ............................................................................................................................18

6.2.4 Määrdeained ......................................................................................................................................................................................19

7. Müügijärgne tugi ......................................................................................................................................207.1 Varuosad ..................................................................................................................................................................................................................20

7.2 Demonteerimine, monteerimine ja uuestimähkimine .............................................................................................................20

7.3 Laagrid ...................................................................................................................................................................................................................20

7.4 Tihendid ja hermeetikud ...............................................................................................................................................................................20

8. Keskkonnanõuded. Müratase ..................................................................................................................20

9. Veaotsing .............................................................................................................................................21


1. Sissejuhatus MÄRKUSAntud nõudeid tuleb täita, et tagada mootori ohutu ja õige paigaldus, kasutamine ja hooldus. Nõudeid peavad järgima kõik mootorit või sellega seonduvaid seadmeid paigaldavad, nendega töötavad või neid hooldavad isikud. Juhiste eiramine muudab rakendatavad garantiid kehtetuks.

TÄHELEPANULőhkeohtlikus keskkonnas kasutamiseks ettenähtud mootorid on spetsiaalselt projekteeritud plahvatusohtu käsitlevaid eeskirju arvesse võttes. Selliste mootorite töökindlust mõjutab nende ebaõige kasutus, halvad ühendused ja isegi minimaalne ümberehitus.

Lőhkeohtlikus keskkonnas elektriseadmete ühendamist ja kasutust reguleerivaid standardeid tuleb järgida (eelkõige selle riigi paigaldusstandardeid, kus mootoreid kasutatak-se). Seadmetega tohivad ümber käia üksnes vastavaid standardeid tundvad isikud.

1.1 VastavusdeklaratsioonKõik ABB mootorid, mille andmesildil on CE-tähis, vastavad ATEX-i direktiivile 94/9/EÜ.

1.2 KehtivusNeed juhised kehtivad järgmistele ABB elektrimootoritüüpidele plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamisel.

Sädemekindel EX nA seeria M2A*/M3A*, suurused 71 kuni 280 seeria M2GP, suurused 71 kuni 250 seeria M2B*/M3B*/M3G*, suurused 71 kuni 450

Plahvatust takistavad Ex e seeria M2A*/M3A*, suurused 90 kuni 280 seeria M2B*/M3H*, suurused 80 kuni 400

Tulekindel ehitus Ex d, Ex de seeria M2J*/M3J*, M2K*/M3K*, suurused 80 kuni 400, M3KP/JP 450

Tolmsüttimiskaitse (DIP, Ex tD, Ex t) seeria M2V*, M2A*/M3A*, suurused 71 kuni 280

seeria M2B*/M3B*/M3G*, suurused 71 kuni 450 seeria M2GP, suurused 71 kuni 250

Erirakendusaladel või eriliste modifikatsioonidega mootoritüü-pide kasutamissobivuse kohta võib saada lisateavet ettevõttelt ABB.

Juhised kehtivad mootoritele, mille kasutustemperatuur jääb vahemikku -20 °C kuni +40 °C. Veenduge, et keskkonnatempe-ratuur jääb selle piiresse. Kui keskkonnatemperatuur on erinev, võtke ühendust ettevõttega ABB.

1.3 VastavusLisaks vastavate mehhaanika- ja elektrivaldkonna standarditele peavad plahvatusohtliku keskkonna jaoks ettenähtud mootorid vastama ka ühele või mitmele alltoodud Euroopa Liidu või IEC-standardile (kaitseklass).

IEC/EN 60079-0 Seadmed – üldnõuded IEC/EN 60079-1 Plahvatusrõhukindla ehituse

standardi ”d“ seadmekaitseIEC/EN 60079-7 Plahvatust takistav standardi ”e“

seadmekaitse IEC/EN 60079-15 Kaitsetüübi ”n” seadmekaitse IEC/EN 60079-31 Tolmsüttimiskaitse standardi “t”

seadmekaitseIEC/EN 61241-14 Ex tD (DIP) seadmete valimine ja

paigaldusIEC/EN 60079-14 Elektriseadmestike projekteerimine,

valimine ja püstitusIEC/EN 60079-17 Elektriseadmestike kontroll ja hooldus

IEC/EN 60079-19 Seadmete remont, hooldus ja taastamine

IEC 60050-426 Plahvatusohtliku keskkonna jaoks ettenähtud seadmed

IEC/EN 60079-10 Ohtlike töökeskkondade liigitamine (gaas)

IEC 60079-10-1 Tööalade liigitus – plahvatusohtlikku gaasi sisaldavad keskkonnad

IEC 60079-10-2 Tööalade liigitus – süttimisohtlikku tolmu sisaldavad keskkonnad

EN 61241-0 Süttimisohtliku tolmuga keskkonna jaoks kohandatud elektriseadmed

EN 61241-1 Kaitseklass "tD"IEC/EN 61241-10 Süttimisohtlikku tolmu sisaldavate

alade liigitus

Märkus: Standardite uusimad väljaanded kasutavad terminit "kaitseklass" ning muudavad seeläbi mootorite markeerimist. Paljudele kaitsetüüpidele on lisatud ka mõned uued nõuded.

ABB madalpingemootorid (ainult direktiivi 94/9/EÜ grupp II) võib paigaldada alltoodud markeeringu alusel järgmistesse kohtadesse.

Tsoon Seadme kaitseklass

Liigitus Kaitsetüüp

1 "Gb" 2G Ex d/Ex de/Ex e2 "Gb" või "Gc" 2G või 3G Ex d/Ex de/Ex e/Ex nA21 "Db" 2D Ex tD A21/Ex t22 "Db" või "Dc" 2D või 3D Ex tD A21, A22/Ex t

Standardile EN500XX vastavatel mootoritel on Ex-märgistuse asemel EEx-märgistus ("Gb").

Atmosfäär; G – gaasidest tingitud plahvatusohtlik atmosfäärD – süttivast tolmust tingitud plahvatusohtlik atmosfäär


1.4 Kasutuseelne kontrollimineKasutajad peavad läbi lugema kogu dokumentatsiooni ja kontrollima tehnilist teavet, sh plahvatuskindlust käsitlevaid standardeid (vt alltoodud tabelit).

a) GaasirühmTööstus Gaasid/aurud

paigaldus-kohas

Lubatud seadmerühm

Gaasi näide

Plahvatusohtlik keskkond, v.a kaevandus

IIA II, IIA, IIB või IIC PropaanIIB II, IIB või IIC EtüleenIIC II või IIC Vesinik/atsetüleen

b) TolmurühmTolmu alajaotus

Lubatud seadmerühm

Tolmu tüüp

IIIA IIIA, IIIB või IIIC Süttimisohtlikud lenduvad osakesed

IIIB IIIB või IIIC Elektrit mittejuhtivad tolmuosakesed

IIIC IIIC Elektrit juhtivad tolmuosakesed

c) TemperatuuritähistusTemperatuuriklass T1 T2 T3 T4 T5 T6 T125 °C T150 °CMaksimum- temperatuur °C

450 300 200 135 100 85 125 150

Pinna K maksimaalne temperatuuritõus 40 °C juures

400 250 155 90 55 40 80 105

Pinna maksimaalse temperatuuritõusu all mõeldakse mootori sisepinda (rootor) temperatuuriklasside T1, T2 ja T3 korral ning mootori välispinda (raami ja/või otsakilpe) muude temperatuu-riklasside korral.

Mootorid on sertifitseeritud ja klassifitseeritud vastavalt nende rühmale. See määratakse gaasilise või tolmuse keskkonna ja temperatuuritähistuse alusel ning arvutatakse 40 °C õhutempe-ratuuriga.

Kui mootori paigalduskoha temperatuur ületab 40 °C või kõrgus on suurem kui 1000 meetrit, võtke ABB-ga ühendust uute jõudlusandmete ja testiaruannete saamiseks.

Keskkonnatemperatuur ei tohi langeda alla -20 °C. Kui see on tõenäoline, pidage nõu ABB-ga.

2. Käsitsemine

2.1 Kontrollimine seadme vastuvõtmisel

Kui olete mootori vastu võtnud, kontrollige viivitamatult, et mootoril puuduvad välised kahjustused (st võlliotsad, äärikud ja värvitud pinnad); kahjustuste leidmisel teavitage sellest viivitamatult speditööri.

Kontrollige andmesildil olevat kogu teavet, eelkõige pinget, ühendusskeemi (täht- või kolmnurkühendus), kategooriat, kaitseastet ja temperatuuriklassi. Laagrite tüüp on toodud kõigi mootorite, välja arvatud kõige väiksema võllikõrgusega mooto-rite andmesildil.

Reguleeritava kiirusega rakenduse korral kontrollige maksimaa-lset koormusastet mootori teisel andmesildil oleva sagedus-väärtuse põhjal.

2.2 Transport ja ladustamine Mootorid tuleb ladustada alati suletud ruumis (kõrgemal temperatuuril kui 20 °C), kuivades, vibratsiooni- ja tolmuvaba-des tingimustes. Vältige transportimise ajal mootori põrutamist, kukutamist ja niiskuse kätte jätmist. Muudes tingimustes võtke ühendust ettevõttega ABB.

Kaitseta pinnad (võlliotsad ja äärikud) peavad olema kaitstud korrosioonitõrjevahendiga.

Soovitatav on võlle aeg-ajalt pöörata, et vältida määrde paakumist.

Kui need on mootorisse paigaldatud, soovitame kasutada kondensaadivastaseid küttekehi, et vältida vee kondenseeru-mist mootorisse.

Et vältida laagrite kahjustamist, ei tohi seisvale mootorile rakenduda väline vibratsioon üle 0,5 mm/s.

Rull-laagritega ja/või radiaaltugilaagritega varustatud mootorite rootor tuleb transpordi ajaks fikseerida.


2.3 TõstmineKõik üle 25 kg kaaluvad ABB mootorid on varustatud tõsteaasa-de või -silmustega.

Mootori tõstmiseks tohib kasutada ainult mootori peamiseid tõsteaasu või -silmuseid. Neid ei tohi kasutada tõstmiseks, kui mootor on muu seadmega ühendatud.

Lisaseadmete (nagu pidurite, eraldiseisvate jahutusventilaatori-te) või klemmikarpide tõsteaasu ei tohi kasutada mootori tõstmiseks.

Sama võllikõrgusega mootoritel võib olla erinev raskuskese, mis tuleneb erinevatest väljundvõimsustest, paigaldusviisidest ja lisaseadmetest.

Ärge kasutage kahjustatud tõsteaasu. Enne tõstmist veenduge, et silmused või integreeritud tõsteaasad pole vigastatud.

Enne tõstmist tuleb tõsteaasade kinnitused pingutada. Vajadu-sel muutke tõsteaasade asendit sobilike seibidega.

Kontrollige tõsteseadme sobivust ja tõstekonksude vastavust tõsteaasadele.

Toimige ettevaatlikult, et vältida mootoriga ühendatud lisa-seadmete ja kaablite kahjustamist.

Konkreetseid tõstejuhiseid küsige ettevõttelt ABB.

2.4 Mootori kaalSama korpusega (võllikõrgusega) mootori kogukaal võib varieeruda sõltuvalt väljundvõimsusest, paigaldusviisist ja lisaseadmetest.

Alljärgnevas tabelis on esitatud baasvarustusega mootorite esialgsed kaalud sõltuvalt korpuse materjalist.

Kõigi ABB mootorite tegelik kaal, välja arvatud kõige väiksema võllikõrgusega (56 ja 63) mootorite kaal, on toodud andmesil-dil.

Võllikõrgus AlumiiniumMaksimumkaal (kg)

Malm Maksimumkaal (kg)

TulekindelMaksimumkaal (kg)

71 8 13 -80 13 30 3990 21 44 53100 30 65 72112 36 72 81132 63 105 114160 110 255 255180 160 304 304200 220 310 350225 295 400 450250 370 550 550280 405 800 800315 - 1300 1300355 - 2500 2500400 - 3500 3500450 - 4600 4800

Kui mootor on varustatud piduri ja/või eraldiseisva ventilaatori-ga, võtke kaalu teadasaamiseks ühendust ABB-ga.

3. Paigaldamine ja käikuandmine

TÄHELEPANUEnne mootori või ajamiseadmega töötamist eraldage ja lukustage see. Enne tööde alustamist veenduge, et puudub plahvatusoht.

3.1 ÜldineAndmesildil olevaid kõiki sertifikaadiga seotud väärtusi tuleb hoolikalt järgida, et tagada piisav mootorikaitse ja vastav keskkond ja töötsoon.

Järgida tuleb standardite EN 1127-1 (Plahvatuste ennetamine ja kaitse), EN 60079-14 (Elektriseadmestike projekteerimine, valimine ja püstitus plahvatusohtlikes keskkondades) ja EN 60079-17 (Plahvatusohtliku gaasiga keskkondades kasutatavad elektriseadmed. Ohtliku töökeskkonna elektriseadmete kontroll ja hooldus (v.a kaevandus)) ja EN 61241-14 (Süttimisohtliku tolmuga keskkonna jaoks kohandatud elektriseadmed. Valimi-ne ja paigaldus) nõudeid. Eritähelepanu tuleb pöörata tol-musüttimistemperatuurile ja tolmukihi paksusele vastavalt mootori temperatuurimarkeeringule.

Eemaldage transpordifiksaatorid, kui need on paigaldatud. Pöörake võlli käsitsi ja veenduge, et rootor pöörleb vabalt.

Rull-laagritega varustatud mootorid Mootori käitamine ilma radiaalkoormuseta võib kahjustada rull-laagreid.

Radiaaltugilaagritega varustatud mootorid Mootori käitamine võllile vales suunas rakendatud aksiaalkoor-musega võib kahjustada radiaaltugilaagreid.

TÄHELEPANURadiaaltugilaagritega Ex d ja Ex de mootorite aksiaaljõud ei tohi mingil juhul suunda muuta, sest võlli ümbritsevate tulekindlate avade mõõtmed muutuvad ja võib tekkida kokkupuude.

Laagri tüüp on toodud andmeplaadil.

Määrdeniplitega varustatud mootorid Mootori esmakordsel käivitamisel või käivitamisel pärast pikaajalist hoiustamist lisage ettenähtud kogus määret.

Lisateavet leiate jaotisest “6.2.2 Määrdeniplitega varustatud mootorid”.

Kui mootor on paigaldatud vertikaalselt nii, et võll on suunatud allapoole, peab kaitsekatte abil olema takistatud võõrkehade ja vedelike sattumine ventilatsiooniavadesse. Selleks võite paigaldada ka mootorivälise eraldi katte. Taolisel juhul peab mootoril olema hoiatussilt.


3.2 Isolatsioonitakistuse kontrollimine

Mõõtke isolatsioonitakistust enne käikuandmist ja mähiste niiskumise ilmnemisel.

TÄHELEPANUEnne mootori või ajamiseadmega töötamist eraldage ja lukustage see. Enne isolatsioonitakistuse mõõtmist veenduge, et puudub plahvatusoht.

Isolatsioonitakistus, mõõdetuna temperatuuril 25 °C, peab ületama nõutud etteandeväärtuse, st 100 MΩ (mõõdetuna 500 või 1000 V alalisvoolu juures). Isolatsioonitakistuse nõutud väärtus väheneb poole võrra välistemperatuuri tõusuga iga 20 °C kohta.

TÄHELEPANUElektrilöökide vältimiseks peab mootori korpus olema maandatud ja mähised tuleb pärast iga mõõtmist viivitamatult vastu korpust tühjaks lahendada.

Kui isolatsioonitakistuse mõõtmisel ei mõõdeta nõutud takistust, on mähis liigniiske ja vajab kuivatusahjus kuivatamist. Ahju temperatuur peab 12-16 tundi olema 90 °C, seejärel 6-8 tundi 105 °C.

Kuivatamise ajaks tuleb äravooluavade korgid eemaldada ja sulgeklapid avada, kui need on paigaldatud. Pärast kuivatamist paigaldage korgid tagasi. Isegi siis, kui paigaldatud on äravoolu-avade korgid, soovitame kuivatamise ajaks otsakilbid ja klem-mikarbi kaaned eemaldada.

Mereveega niiskunud mähised tuleb tavaliselt ümber mähkida.

3.3 VundamentVundamendi ettevalmistamise eest kannab täielikku vastutust lõppkasutaja.

Metallvundament peab olema korrosiooni vältimiseks värvitud.

Vundament peab olema sile, vt allpool toodud joonist, ja piisavalt jäik, et taluda võimalikke lühisvoolust tingitud jõudu-sid. Vundament peab olema sobivate mõõtudega ja projektee-ritud nii, et vältida vibratsiooni edastamist mootorisse ja resonantsist tingitud vibratsiooni.

Skaala

Tugijalgadeasukoht

Märkus!Kõrgusteerinevuseitohiollasuuremkui±0,1mm,võrreldesmootorimistahesmuutugijalaga.

Tugijalgadeasukoht

3.4 Tasakaalustamine ja siduripoolte ning rihmarataste paigaldamine

Standardina on mootor tasakaalustatud poolkiiluga.

Kui mootor on tasakaalustatud täiskiiluga, on võllil KOLLANE kleebis, millel on tekst “Balanced with full key” (Täiskiiluga tasakaalustatud).

Kui võll on tasakaalustatud kiiluta, on võllil SININE kleebis, millel on tekst “Balanced without key” (Kiiluta tasakaalustatud).

Siduripooled või rihmarattad tuleb tasakaalustada pärast kiilusoone lõikamist/töötlemist. Tasakaalustamine tuleb sooritada vastavuses mootoril täpsustatud tasakaalustamisviisi-le.

Siduripooled ja rihmarattad tuleb paigaldada võllile asjakohaste seadmete ja tööriistade abil laagreid ja tihendeid kahjustamata.

Ärge paigaldage siduripoolt või rihmaratast haamriga lüües, ärge kasutage eemaldamiseks mootorikere vastu asetatud kangi.

3.5 Mootori monteerimine ja joondamine

Veenduge, et mootori ümber on piisavalt ruumi vaba õhuvoolu tagamiseks. Mootori ventilaatorikaane taga oleva vaba ruumi minimaalsed nõuded leiate tootekataloogist või veebis saada-olevatelt mõõtjoonistelt: vt www.abb.com/motors&generators.

Mootori õige joondamine aitab vältida vibratsiooni, laagrite ja võllide purunemist.

Monteerige mootor vundamendile vastavate poltide või neetidega ning paigaldage vundamendi ja tugijalgade vahele vaheplaadid.

Kasutage mootori joondamiseks õigeid meetodeid.

Võimalusel puurige paigaldusavad ja fikseerige paigaldustihv-tid.

Siduripoolte paigaldamise täpsus: kliirens b peab olema väiksem kui 0,05 mm, a1 ja a2 vahe peab samuti olema väiksem kui 0,05 mm. Vt joonis 3.

Pärast poltide või neetide lõplikku kinnitamist kontrollige uuesti joondust.

Ärge ületage tootekataloogides toodud laagrite lubatud koormusväärtuseid.

3.6 Rihmajamid ja liugrööpadKinnitage mootor liugrööbastele, nagu näidatud joonisel 2.

Paigutage liugrööpad horisontaalselt samale tasapinnale.

Veenduge, et mootorivõll on ajamivõlliga paralleelne.

Rihmasid tuleb pingutada vastavalt ajamiseadme tootja juhistele. Siiski ärge ületage vastavates tootekataloogides antud suurimat lubatavat rihmülekande pinget (laagri radiaalkoor-must).


TÄHELEPANULiigselt pingutatud rihm vigastab laagreid ja võib rikkuda võlli. Ex d- ja Ex de-mootoritel võib liiga pingul rihm põhjustada ohtu leegikandeosade vastastikuse kokku-puute tulemusena.

3.7 Kondensaatvee äravooluava korkidega mootorid

Veenduge, et äravooluavad ja korgid on allapoole suunatud.

Sädemeohutud ja plahvatust takistavad mootoridMootorite tihendatavad plastikkorgid on alumiiniummootorite puhul tarnimisel suletud asendis ja malmmootoritel avatud asendis. Puhtas keskkonnas avage äravooluavakorgid enne mootori kasutamist. Väga tolmustes tingimustes tuleb kõik äravooluavad sulgeda.

Plahvatusrõhukindlad mootoridKui äravoolukorgid on paigaldatud, siis asuvad need mootorist kondensaadi eemaldamiseks otsakilpide allosas. Korgi avami-seks keerake selle rihvelpead.

Tolmsüttimiskindlad mootoridTolmsüttimiskindlad mootorite äravooluavad peavad kogu aeg olema suletud.

3.8 Kaablid ja elektriühendusedStandardsete ühekiirusega mootorite klemmikarbis on tavali-selt kuus mähiseklemmi ja vähemalt üks maandusklemm.

Lisaks põhimähisele ja maandusklemmidele võib klemmikarp sisaldada ka ühendusi termistoridele, kütteelementidele või muudele lisaseadmetele.

Kõigi põhikaablite ühendamiseks tuleb kasutada sobilikke kaabliklemme. Lisaseadmete kaablid saab lihtsalt klemmiplok-kidesse ühendada.

Mootorid on mõeldud fikseeritult paigaldamiseks. Kui pole teisiti märgitud, on kaabli sisendkeermed toodud meetermõõ-dustikus. Kaabli läbiviigutihendi kaitseklass ja IP-klass peavad vastama klemmikarbile.

Veenduge, et kasutate üksnes parendatud ohutusega ja tulekindlate mootorite jaoks vastavaid läbiviike. Sädemekindla-te mootorite läbiviigud peavad vastama standardile IEC/EN 60079-0. Ex tD/Ex t mootorite läbiviigud peavad vastama standarditele IEC/EN 60079-0 ja IEC/EN 60079-31.

MÄRKUSStandardi IEC/EN 60079-0 ja kohalike paigaldusstandardite (nt NFC 15100) vastavate nõuete täitmiseks peavad kaablid olema mehhaaniliselt kaitstud ja korralikult klemmikarbiga ühendatud.

Kasutamata kaablisisendid tuleb sulgeda lukustuselementide-ga, mille kaitse- ja IP-klass vastab klemmikarbile.

Kaitsemäär ja läbimõõdud on toodud kaabli läbiviigu doku-mentatsioonis.

TÄHELEPANUKasutage kaitsetüübile ning kaabli omadustele ja läbi-mõõdule vastavaid läbiviike ja läbiviigutihendeid.

Enne mootori ühendamist toitega peab see olema kehtivate reeglite kohaselt maandatud.

Korpuse maandusklemm tuleb kaabli abil ühendada PE-ühen-dusega (kaitsemaandus) standardi IEC/EN 60034-1 tabelis 5 kujutatud viisil.

Kaitsekaablite minimaalne ristlõigeSeadmestiku faasijuhtide ristlõikeala, S, mm2

Vastava kaitsejuhi minimaalne ristlõikeala, SP, mm2

4 46 6

10 1016 1525 2535 2550 2570 3595 50

120 70150 70185 95240 120300 150400 185

Lisaks peavad elektriseadmevälised maandus- või kaitsesead-mestikud võimaldama vähemalt 4 mm2 ristlõikega juhi korralik-ku ühendamist.

Elektrivõrgu ja mootoriklemmide vaheline kaabliühendus peab andmesildil oleva töövoolu osas vastama kohalike paigaldus-eeskirjade või standardi EN 60204-1 nõuetele.

Veenduge, et mootorikaitse vastab keskkonna- ja ilmastikutingi-mustele, näiteks veenduge, et mootorisse või klemmikarpi ei pääse vett.

Klemmikarpide tihendid (v.a Ex d) tuleb paigaldada õigesti vastavatesse piludesse, et tagada õige IP-klass. Vee või tolmu sisenemine põhjustab lühiseohu.

3.8.1 Plahvatusrõhukindlad mootoridKlemmikarbil on kaks eri kaitseastet.

– Ex d mootoritel M3JP– Ex de mootoritel M3KP

Ex d mootorid; M3JPTeatud läbiviigud on heaks kiidetud klemmikarbi maksimaalse vaba ruumi alusel. Vaba ruumala iga mootori kohta on toodud allpool.

MootoritüüpM3JP

Pooluse number

Klemmikarbi tüüp

Keermestatud avad

Klemmikarpvaba ruumala

80 - 90 2 - 8 25 1xM25 1,0 dm3

100 - 132 2 - 8 25 2xM32 1,0 dm3

160 - 180 2 - 8 63 2xM40 4,0 dm3

200 - 250 2 - 8 160 2xM50 10,5 dm3

280 2 - 8 210 2xM63 24 dm3

315 2 - 8 370 2xM75 24 dm3

355 2 - 8 750 2xM75 79 dm3

400 - 450 2 - 8 750 2xM75 79 dm3


Väliskaablite sisendid

80 - 132 2 - 8 1xM20 –160 - 450 2 - 8 2xM20 –

Klemmikarbi kaane sulgemisel veenduge, et sisemusse pole kogunenud tolmu. Tehke pind puhtaks ja määrige mittekõve-neva kontaktmäärdega.

TÄHELEPANUÄrge avage mootorit ega klemmikarpi plahvatusohtlikus keskkonnas, kui mootor on veel soe ja pingestatud.

Ex de mootorid; M2KA/M3KPKlemmikarbi kaanel on täht "e" või kiri "box Ex e".

Klemmiühendused tuleb teha täpselt klemmikarbis olevate juhiste järgi.

Lekkeraja pikkus ja vahemaa peavad vastama standardile IEC/ EN 60079-7.

3.8.2 Tolmsüttimiskindlad mootorid Ex tD/Ex tStandardina on mootori klemmikarp paigaldatud üles ning kaablisisendid asuvad mõlemal küljel. Põhjaliku kirjelduse leiate tootekataloogist.

Klemmikarpi tolmu kogunemise vältimiseks pöörake erilist tähelepanu klemmikarbi ja kaabliühenduste tihendamisele. Oluline on kontrollida, et välistihendid oleksid heas seisukorras ja korralikult paigaldatud, sest need võisid transpordi käigus viga saada või nihkuda.

Klemmikarbi kaane sulgemisel veenduge, et selle sisemus on puhas ja tihend terve. Kui see nii pole, tuleb tihend samaväärse vastu välja vahetada.

TÄHELEPANUÄrge avage mootorit ega klemmikarpi plahvatusohtlikus keskkonnas, kui mootor on veel soe ja pingestatud.

3.8.3 Erinevate käivitusmeetodite ühendusedStandardsete ühekiirusega mootorite klemmikarbis on tavali-selt kuus mähiseklemmi ja vähemalt üks maandusklemm. See võimaldab otse- (DOL) või täht-kolmnurkkäivitust (Y/D). Vt joonist 1.

Kahekiiruseliste ja erimootorite puhul tuleb toiteühenduse loomiseks järgida klemmikarbis või mootori kasutusjuhendis toodud juhiseid.

Pinge ja ühendusviis on stantsitud andmesildile.

Otsekäivitus (DOL):võib kasutada täht- või kolmnurkühendust.

Näiteks 690 VY, 400 VD tähistab tähtühendust 690 V korral ja kolmnurkühendust 400 V korral.

Täht-/kolmnurkkäivitus (Y/D):kolmnurkühendust kasutades peab toitepinge vastama mooto-ri nimipingele.

Eemaldage klemmiplokilt kõik ühendussillad.

Plahvatust takistavad mootoritel on lubatud nii mootorite otse- kui ka täht-/kolmnurkkäivitus. Täht-/kolmnurkkäivituse korral on lubatud kasutada vaid Ex-heakskiiduga seadmeid.

Muud käivitusmeetodid ja rasked käivitustingimusedKui kasutate muid käivitusmeetodeid, nagu sujuvkäiviti, või kui käivitustingimused on äärmiselt rasked, võtke esmalt ühendust ettevõttega ABB.

3.8.4 Lisaseadmete ühendusedKui mootor on varustatud termistoride või muude termotakisti-te temperatuurireleede (Pt100, termoreleed jne) ja lisaseadme-tega, soovitame neid kasutada ja ühendada õigesti. Teatud kaitsetüüpide korral on termokaitse kohustuslik. Üksikasjaliku-ma teabe leiate mootori müügikomplekti kuuluvast dokumen-tatsioonist. Lisaelementide ja ühendusosade ühendusskeemid leiate klemmikarbist.

Termistoride maksimaalne mõõtepinge on 2,5 V. Pt100 maksi-maalne mõõtevool on 5 mA. Kõrgema mõõtepinge või -voolu kasutamisel tekivad mõõtmisvead ja temperatuuriandur võib viga saada.

Termoandurite isolatsioon on tavalist tüüpi.

3.9 Klemmid ja pöörlemissuundKui faasijärjestus on L1, L2, L3 ja mähised on ühendatud nii nagu näidatud joonisel 1, siis pöörleb mootor päripäeva, kui vaadata võlli otsast mootori poole.

Pöörlemissuuna muutmiseks vahetage omavahel toitekaabli mis tahes kaks ühendust.

Kui mootoril on ühesuunaline ventilaator, veenduge, et see pöörleb mootorile märgitud noolega samas suunas.

3.10 Mootori ülekoormuskaitse ja seiskumine

Kõiki ohtliku töökeskkonna jaoks mõeldud mootoreid tuleb kaitsta ülekoormuse eest, vt standardeid IEC/EN 60079-14 ja IEC 61241-14.

Plahvatust takistavad mootorite (Ex e) kaitseseadmete maksi-maalne katkestusaeg ei tohi olla pikem kui mootori andmesildil olev tE.


4. Töötamine

4.1 KasutamineKui andmesildil pole märgitud teisiti, on mootorid projekteeri-tud kasutamiseks järgmistes tingimustes.

– Normaalne töötemperatuurivahemik on -20 °C kuni +40 °C.– Suurim lubatud kõrgus üle merepinna on 1000 m.– Toitepinge lubatud tolerants on vahemikus ±5% ja toitesa-

gedus ±2%, vastavalt EN / IEC 60034-1, lõige 7.3, tsoon A.

Mootorit tuleb kasutada üksnes sihtotstarbeliselt. Nimiväärtu-sed ja töötingimused on toodud mootori andmeplaadil. Lisaks tuleb järgida kõiki juhendis toodud ja muid seonduvaid juhiseid ja standardeid.

Piirväärtuste ületamisel tuleb mootoriandmeid ja valmistusand-meid kontrollida. Lisateabe saamiseks võtke ühendust ettevõt-tega ABB.

Eriti tähelepanelik tuleb olla plahvatuskindla mootori kasutami-sel korrodeerivas keskkonnas; kuna korrosioon võib kahjustada plahvatuskindla mootori korpust, siis veenduge, et see on värvi-ga piisavalt kaitstud.

TÄHELEPANUToodud juhiste või seadme hooldamise eiramisel seate ohtu oma tervise, millega kaasneb see, et mootorit ei tohi enam ohtlikus töökeskkonnas kasutada.

4.2 JahutusVeenduge, et mootorile on tagatud piisav õhuvool. Veenduge, et mootorit ei soojenda läheduses asuvad muud seadmed, pinnad või otsene päikesekiirgus.

Paigaldatud äärikutega mootorite (nt B5, B35, V1) puhul veenduge, et ääriku välimisele pinnale on tagatud piisav õhuvool.

4.3 OhutustingimusedMootori peab paigaldama ja seda kasutama vastava kvalifikat-siooniga personal, kes tunneb tööohutusnõudeid ja kohalikku kehtivat elektrialast seadusandlust.

Paigaldamisel ja kasutamisel õnnetuste vältimiseks vajalikud ohutusvahendid peavad olema valitud riigis kehtivate seaduste alusel.

TÄHELEPANUHädaseiskamisnupp peab olema varustatud taaskäivituse blokeeringuga. Pärast hädaseiskamist jõustub uus korraldus alles taaskäivitusblokeeringu kasutajapoolsel lähtestamisel.

Ettevaatusnõuded1. Ärge astuge mootorile.2. Normaaltöö käigus ja pärast väljalülitamist võib mootorikor-

puse välispind olla tuline.3. Mõned erimootorite seadmed vajavad erijuhiseid (nt

sagedusmuundurite kasutamine).4. Olge mootori pöörlevate osade läheduses ettevaatlik.5. Ärge avage voolu all olevat klemmikarpi.

4.3.1 Rühmad IIC ja IIIRühmade IIC ja III mootorid sertifitseeritakse vastavalt standar-dile EN60079-0 (2006 või 2009) või IEC60079-0 (5. väljaanne).

TÄHELEPANU Elektrostaatilisest laengust tingitud ohtude vähendami-seks puhastage mootorit üksnes niiske lapi või suruõhu-ga.


Tolmsüttimiskindlad mootorid DIP, Ex tDMootor peab olema konstrueeritud nii, et mootori välispinna maksimumtemperatuur jääks selle temperatuuriklassi piiridesse (nt T125 ºC). Lisateavet alla 125 °C temperatuuriklassi kohta saate ABB-lt.

ABB Ex tD mootorid (125 °C) on läbinud tüübitestimise ABB ACS800 muunduri momendi otsejuhtimisega ja ABB ACS550 muunduriga ning neid kombinatsioone saab valida jaotises 5.8.2 olevate juhiste abil.

Muu pulsilaiusmodulatsiooniga pingemuunduri korral on mootori õige termojõudluse kinnitamiseks vaja sooritada kombineeritud testid. Selliseid teste võib vältida, kui DIP-moo-torid on varustatud pinnatemperatuuride halduseks ettenäh-tud termoanduritega. Kirjeldatud mootorite andmesildil on lisamarkeering: - “PTC” koos rakendumistemperatuuriga ja “DIN 44081/82”.

Pulsilaiusmodulatsiooniga pingemuundurite puhul, mille minimaalne lülitussagedus on 3 kHz või kõrgem, võib esialg-seks dimensioneerimiseks kasutada jaotises 5.8.3 toodud juhiseid.

5.3 Mähise isolatsioon

5.3.1 Faasidevaheline pingeMaksimaalne lubatud faasidevaheline pinge tipneb mootorik-lemmil, joonisel 4 on näidatud impulsi tõusuaeg.

Suurim kõver, “ABB eriisolatsioon”, rakendub sagedusmuunduri-ga juhtimisel erimähisisolatsiooniga mootoritele, tüübikood 405.

“ABB standardisolatsioon” rakendub kõigile teistele juhendis toodud mootoritele.

5.3.2 FaasipingeLubatud faasipinge tipud mootoriklemmidel on järgmiseid:

standardisolatsioon 1300 V max

eriisolatsioon 1800 V max

5. Ohtliku töökeskkonna jaoks ettenähtud erineva kiirusrakendustega mootorid

5.1 SissejuhatusJuhendi selles osas antakse lisajuhiseid ohtliku keskkonna jaoks mõeldud mootorite sagedusmuunduriga juhtimiseks.

Erirakendusaladel või eriliste modifikatsioonidega masinatüüpi-de kasutamissobivuse kohta võib saada lisateavet ettevõttelt ABB.

5.2 Põhinõuded vastavalt EN- ja IEC-standarditele

Plahvatusrõhukindlad mootorid Ex d, Ex deMootor peab olema konstrueeritud nii, et mootori välispinna maksimumtemperatuur jääks selle temperatuuriklassi piiridesse (T4, T5 jne). Üldjuhul nõuab see tüübiteste või mootori välispin-na temperatuuri kontrollimist.

Suurem osa ABB tulekindlaid mootoreid (temperatuuriklass T4) on läbinud tüübitestimise ABB ACS800 muunduri momendi otsejuhtimisega ja ABB ACS550 muunduriga. Neid kombinat-sioone saab valida jaotises 5.8.2 olevate juhiste abil.

Muu pulsilaiusmodulatsiooniga pingemuunduri korral on mootori õige termojõudluse kinnitamiseks vaja sooritada kombineeritud testid. Selliseid teste võib vältida, kui Plahvatus-rõhukindlad mootorid on varustatud pinnatemperatuuride halduseks ettenähtud termoanduritega. Kirjeldatud mootorite andmesildil on lisamarkeering: - “PTC” koos rakendumistempe-ratuuriga ja “DIN 44081/82”.

Pulsilaiusmodulatsiooniga pingemuundurite puhul, mille minimaalne lülitussagedus on 3 kHz või kõrgem, võib esialg-seks dimensioneerimiseks kasutada jaotises 5.8.3 toodud juhiseid.

Lisateavet temperatuuriklassi T5 ja T6 tulekindlate reguleeritava kiirusega mootorite kohta saate ABB-lt.

Plahvatust takistavad mootorid Ex eABB ei soovita kasutada tavamähisega plahvatust takistavad madalpingemootorit reguleeritava kiirusega rakendustes. Käesolev kasutusjuhend ei käsitle selliseid mootoreid kirjelda-tud konfiguratsioonis.

Sädemeohutud mootorid EX nAMootori ja muunduri kombinatsiooni tuleb testida koos või arvutada.

ABB sädemeohutud malmmootorid on läbinud tüübitestimise ABB ACS800 muunduri momendi otsejuhtimisega ja ABB ACS550 muunduriga ning neid kombinatsioone saab valida jaotises 5.8.2 olevate juhiste abil.

Pulsilaiusmodulatsiooniga muude pingemuundurite puhul, mille minimaalne lülitussagedus on 3 kHz või kõrgem, võib esialgseks dimensioneerimiseks kasutada käesoleva kasutusju-hendi jaotises 5.8.3 toodud juhiseid. Lõplikke väärtusi tuleb kontrollida kombineeritud testidega.


5.3.3 Mähisisolatsioonide valik ACS800 ja ACS550 sagedusmuundurite korral

ABB ACS800-seeria dioodsild-alaldiga sagedusmuundurite või ABB ACS550-sagedusmuundurite korral saab mähiseisolatsioo-ni ja filtrid valida allpool toodud tabelist.

Sagedusmuunduri toitepinge UN Vajalikud mähiseisolatsioonid ja filtridUN ≤ 500 V ABB standardisolatsioonUN ≤ 600 V ABB standardisolatsioon + dU/dt filtrid

VÕIABB eriisolatsioon (tüübikood 405)

UN ≤ 690 V ABB eriisolatsioon (tüübikood 405)JA dU/dt filtrid sagedusmuunduri väljundis

Lisateavet sagedusmuunduriga pidurdamise (kasutades pidurdustakistit) ja tüüritavate alalditega sagedusmuundurite kohta saate ettevõttelt ABB.

5.3.4 Mähiseisolatsiooni valimine teiste sagedusmuundurite korral

Pingepiigid peavad jääma lubatud piiridest allapoole. Rakendu-se ohutuse tagamiseks võtke ühendust süsteemi projekteerija-ga. Mootori dimensioneerimisel tuleb arvestada ka võimalike filtrite mõju.

5.4 Mähiste termokaitseABB kõik Ex-malmmootorid on varustatud PTC-termistoridega, et vältida kasutatud mähiseisolatsioonimaterjalide temperatuu-ripiirangute ületamist (tavaliselt isolatsiooniklass B või F).

MÄRKUSNeed termistorid ei takista mootori pinnatemperatuuri tõusmist üle temperatuuriklassi (T4, T5 jne) piirväärtuse (v.a siis, kui andmesildil on teisiti kirjas).

ATEX-riigid: need termistorid tuleb ühendada eraldi toimiva termistoriskeemi releega, mis korrektselt katkestab mootori toitepinge vastavalt ATEX-i direktiivi 94/9/EÜ punkti 1.5.1 lisale II “Essential Health and Safety Requirements” (Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded).

Mitte-ATEX-riigid: need termistorid tuleb ühendada eraldi toimiva termistoriskee-mi releega, mis korrektselt katkestab mootori toitepinge.

MÄRKUSKohalikest paigalduseeskirjadest sõltuvalt võib olla võimalik termistoride ühendamine muu seadmega peale termistori-relee (näiteks sagedusmuunduri juhtsisendiga).

5.5 LaagrisvooludRakenduse töökindluse ja ohutuse tagamiseks tuleb laagrisvoolu vältida kõigis muudetava kiirusega toimingutes. Sel põhjusel peate kasutama isoleeritud laagreid või laagrikonstruktsioone, "common mode" filtreid, sobilikku kaabeldust ja maandusviise (vt jaotist 5.6).

5.5.1 Laagrisvoolude elimineerimine ABB ACS800 ja ABB ACS550 sagedusmuundurite korral

ABB ACS800 ja ACS550 dioodsild-alaldiga sagedusmuundurite puhul (alalispinget ei tüürita) tuleb mootoris kahjulike laagris-voolude vältimiseks kasutada järgmisi meetodeid.

Võllikõrgus 250 ja alla selle Toimingud pole vajalikud280 – 315 Isoleeritud mitte-ajamiotsa laager355 – 450 Isoleeritud mitte-ajamiotsa laager

JAsagedusmuunduri "common mode" filter

ABB kasutab isoleeritud laagreid, mille sisemised ja/või välimi-sed avaused on kaetud alumiiniumoksiidiga või millel on keraamilised veereelemendid. Alumiiniumoksiidkatteid on määritud tihendusainega, et vältida mustuse ja niiskuse tungimist poorse kattekihi sisse. Laagriisolatsiooni täpse tüübi saate teada mootori andmesildilt. Laagritüübi või isoleerimis-meetodi muutmine ABB loata on keelatud.

5.5.2 Laagrisvoolude elimineerimine teiste sagedusmuundurite korral

Kasutaja vastutab mootori ja käitatava seadme kahjulike laagris-voolude kaitsmise eest. Jaotises 5.5.1 toodud juhiseid saab kasutada suunistena, kuid nende efektiivsust ei saa alati garanteerida.

5.6 Kaabeldus, maandus ja EMC (elektromagnetiline ühilduvus)

Õige maanduse ja EMC nõuetele vastavuse tagamiseks tuleb rohkem kui 30 kW mootoritega kasutada varjestatud sümmeet-rilisi kaableid ja EMC läbiviike, st 360° varjestust pakkuvaid kaabliviikusid. Ka väiksemate mootoritega soovitame kasutada sümmeetrilisi ja varjestatud kaableid. Tehke 360° maandus kõigis kaablisisendites, nagu kirjeldatud kaabliläbiviikude juhistes. Keerake kaablivarjestused kokku ja ühendage lähima maandusklemmiga klemmikarbis, muundurikapis jne.

MÄRKUS360° varjestust pakkuvaid kaabliläbiviike tuleb kasutada kõigis klemmliidespunktides, nt mootoril, muunduril, võimalikul ohutuslülitil jne.

Võllikõrgusega IEC 280 ja suurematel mootoritel on mootori korpuse ja käitatava seadme potentsiaalid vaja ühtlustada, välja arvatud juhul, kui mõlemad on monteeritud ühisele terasaluse-le. Sellisel juhul tuleb kontrollida terasaluse ühenduse kõrgsa-gedusjuhtivust, nt mõõtke komponentide vahelist potentsiaal-set erinevust.

Lisateavet sagedusmuundurite maandamise ja kaabelduse kohta leiate juhendist “Grounding and cabling of the drive system” (Sagedusjuhtimissüsteemi maandus ja kaabeldus (kood: 3AFY 61201998), elektromagnetilise ühilduvuse nõuete-le vastavust puudutava teabe leiate konkreetse sagedusmuun-duri juhenditest.


5.7 TöökiirusKiirustel, mis on suuremad kui mootori andmesildil toodud nimikiirused, veenduge, et ei ületata mootori kõrgeimat lubatud pöörlemiskiirust või kogu rakenduse kriitilist kiirust.

5.8 Mootori valik sagedusjuhtimise korral

5.8.1 ÜldineMomendi otsejuhtimisega ABB ACS800 muunduri ja ACS550 muunduri korral saab dimensioneerimiseks kasutada jaotistes 5.8.2 ja 5.8.3 näidatud koormatavuskõveraid või spetsiaalset ABB tarkvaraprogrammi "DriveSize". Võite programmi ABB veebilehelt alla laadida (www.abb.com/motors&drives). Koormatavuskõverad põhinevad nimitoitepingel.

5.8.2 Mootori valik momendi otsejuhtimisega ABB ACS800 sagedusmuundurite korral

Joonisel 5 ja 6 olevad koormatavuskõverad (või koormustalu-vuskõverad) kujutavad mootorite lubatud maksimaalset pidevat väljundmomenti sõltuvalt toitesagedusest. Väljund-moment antakse mootori nimimomendi protsendina.

MÄRKUSMootori maksimumpöördeid ei tohi ületada isegi siis, kui koormatavuskõveratel on sagedus kuni 100 Hz.

Joonisel 5 ja 6 mitteesitatud mootorite dimensioneerimiseks ja kaitseks võtke ühendust ABB-ga.

5.8.3 Mootori valik ABB ACS550 sagedusmuundurite korral

Joonisel 7 ja 8 olevad koormatavuskõverad (või koormustalu-vuskõverad) kujutavad mootorite lubatud maksimaalset pidevat väljundmomenti sõltuvalt toitesagedusest. Väljund-moment antakse mootori nimimomendi protsendina.

Märkus A. Joonistel 7 ja 8 olevad koormatavuskõverad põhine-vad 4 kHz lülitussagedusel.

Märkus B. Muutumatu jõumomendiga rakenduste puhul on madalaim lubatud pidev töösagedus 15 Hz.

Märkus C. Muutuva jõumomendiga rakenduste korral on madalaim pidev töösagedus 5 Hz.

MÄRKUSMootori maksimumpöördeid ei tohi ületada isegi siis, kui koormatavuskõveratel on sagedus kuni 100 Hz.

Joonisel 7 ja 8 mitteesitatud mootorite dimensioneerimiseks ja kaitseks võtke ühendust ABB-ga.

5.8.4 Mootori valik teiste pulsilaiusmodulatsiooni (PWM) kasutavate sagedusmuundurite korral

Esialgse dimensioneerimise võib läbi viia esitatud suunava laadiga koormatavuskõverate abil, vt jooniseid 7 ja 8. Suuniskõ-verad eeldavad minimaalselt lülitussagedust 3 kHz. Ohutuse tagamiseks tuleb kombinatsiooni testida või kasutada pinna-temperatuuri jälgivaid temperatuuriandureid.

MÄRKUSMootori tegelik termiline koormatavus võib olla väiksem kui suuniskõveral näidatud.

5.8.5 Lühiajalised ülekoormusedABB tulekindlaid mootoreid on üldiselt võimalik lühiajaliselt üle koormata. Täpsed väärtused saate mootori andmesildilt või ABB-lt.

Ülekoormatavust täpsustavad järgmised kolm tegurit.

I OL Maksimaalne lühiajaline voolutugevus T OL Lubatud ülekoormusperioodi pikkusT COOL Vajalik jahtumisaeg pärast iga ülekoormusperioodi. Jahtumise ajal peavad mootori voolutugevus ja pöördemo-ment jääma allapoole lubatud pidevkoormatuse piirväärtusest.

5.9 AndmesildidOhtliku töökeskkonna jaoks mõeldud reguleeritava kiirusega mootoritel on kaks andmesilti; kõigile mootoritele kohustuslik otsekäivituse standardne andmesilt (joonis 9) ja VSD-silt. VSD-andmesilte on kahte eri tüüpi: joonisel 10 näidatud standardne VSD-silt ja kliendispetsiifiline VSD-silt (joonis 11). Joonistel kujutatud andmesiltide väärtused on üksnes illustra-tiivsed.

VSD-silt on kohustuslik kõigi muudetava kiirusega toimingute jaoks ning peab sisaldama kõiki vajalikke andmeid, et määrata erinevate kiirusrakenduste lubatud töötingimused. Plahvatus-ohtliku keskkonna jaoks ettenähtud reguleeritava kiirusega mootori andmesildil peavad olema vähemalt järgmised parameetrid.

– Toimingu tüüp– Koormuse tüüp (konstantne või muutuv)– Sagedusmuunduri tüüp ja minimaalne lülitussagedus– Võimsuse või jõumomendi piirangud – Kiiruse või sageduse piirangud

5.9.1 Standardse VSD-sildi sisuStandardne VSD-silt (joonis 10) sisaldab järgmisi andmeid.

Toitepinge või pingevahemik (VALID FOR) ja ajami toitepinge sagedus (FWP)

• Mootoritüüp• Pulsilaiusmodulatsiooniga pingemuunduri minimaalne

lülitussagedus (MIN. SWITCHING FREQ. FOR PWM CONV.)• Lühiajalise ülekoormuse piirangud (I OL, T OL, T COOL ), vt

jaotist 5.8.5


• Momendi otsejuhtimisega ACS800 sagedusmuunduri lubatud koormusmoment (DTC-CONTROL). Koormusmo-ment esitatakse mootori nimimomendi protsendina.

• Pulsilaiusmodulatsiooniga ACS550 sagedusmuunduri lubatud koormusmoment (PWM-CONTROL). Koormusmo-ment esitatakse mootori nimimomendi protsendina. Vt ka jaotist 5.8.3.

Üldandmete teisendamiseks mootorispetsiifilisteks andmeteks peab standardse VSD-sildi korral kliendi tegema vajalikud arvutused. Et teisendada sageduspiiranguid kiiruspiiranguteks ja momendipiiranguid voolupiiranguteks, läheb vaja ohtliku keskkonna jaoks ettenähtud mootori andmekataloogi. Kliendis-petsiifilisi silte võite soovi korral küsida ABB-lt.

5.9.2 Kliendispetsiifilise VSD-sildi sisuKliendispetsiifiline VSD-sild (joonis 11) sisaldab sagedusjuhtimi-sega rakendust ja mootorit puudutavaid andmeid, sh järgmist.

• Mootoritüüp• Mootori seerianumber• Sagedusmuunduri tüüp (FC Type)• Lülitussagedus (Switc.freq.)• Mootori väljatugevuse nõrgenemis- või normaalpunkt

(F.W.P.)• Täpsustatud tööpunktide loend• Koormuse tüüp (CONSTANT TORQUE, QUADRATIC TORQUE

jne)• Kiirusvahemik• Tekst “PTC xxx C DIN44081/-82”, kui mootor on varustatud

temperatuuri otsejuhtimiseks termoanduritega. Märkus: “xxx” tähistab andurite rakendumistemperatuuri.

Kliendispetsiifiliste VSD-siltide väärtused on ettenähtud konkreetsele mootorile ja rakendusalale, tööpunkti väärtusi saab üldjuhil kasutada sagedusmuundurite kaitsefunktsioonide programmeerimiseks.

5.10 Sagedusjuhtimisega ajami käikuandmine

Sagedusjuhtimisega ajami käikuandmine peab toimuma käesoleva kasutusjuhendi ja vastava sagedusmuunduri juhendi juhiste ning kohalike seaduste kohaselt. Arvestada tuleb ka seatud piiranguid ja nõudeid.

Kõik vajalikud parameetrid sagedusmuunduri seadistamiseks leiate mootori andmesiltidelt. Kõige sagedamini vajalikud andmed on järgmised:

– mootori nimipinge;– mootori nimivool;– mootori nimisagedus;– mootori nimikiirus;– mootori nimivõimsus.

Need parameetri saadakse mootorile kinnitatud standardse andmesildi vastavatelt üksikutelt ridadelt, vt joonisel 9 olevat näidet.

Märkus: puuduva või ebatäpse teabe korral ärge kasutage mootorit enne, kui olete seadete õigsuses veendunud!

ABB soovitab kasutada kõiki sagedusmuunduri pakutavaid sobilikke kaitsefunktsioone, et tagada rakenduse ohutus. Tavaliselt pakuvad sagedusmuundurid järgmiseid funktsioone (nimetused ja saadavus sõltuvad sagedusmuunduri mudelist):

– minimaalne kiirus;– maksimaalne kiirus;– seiskumiskaitse;– kiirenduse ja aeglustuse ajad;– maksimaalne vool;– maksimumvõimsus;– maksimaalne pöördemoment;– kasutaja koormuskõver.

TÄHELEPANUNeed on üksnes lisafunktsioonid ega asenda standardite-ga sätestatud kaitsemeetmeid.

5.10.1 ABB ACS800 ja ACS550 sagedusmuundu - rite programmeerimine vastavalt standardsele VSD-sildileVeenduge, et standardne VSD-silt vastab soovitud rakendusala-le, st toitevõrgu parameetrid ühtivad ridadel “VALID FOR” ja “FWP” olevate andmetega.

Veenduge, et sagedusmuunduri jaoks kehtestatud nõuded on täidetud (sagedusmuunduri tüüp ja juhtimistüüp ning lülitus-sagedus)

Kontrollige, kas koormus sobib kasutatava sagedusmuunduri lubatava koormusastmega.

Sisestage käivituse tavaandmed. Mõlema sagedusmuunduri jaoks vajalikud käivituse tavaandmed (parameetrirühm 99) saadakse standardse andmesildi ühelt realt (vt joonisel 9 olevat näidet). Üksikasjalikud juhised leiate kasutatava sagedusmuun-duri juhenditest. Standardse andmesildi valitud rida peab ühtima parameetrite “VALID FOR” ja “FWP” andmetega ning kasutatava toitevõrguga.

Momendi otsejuhtimisega ACS800 muunduritel tuleb soorita-da ka järgmised seadistused.

99.08 Mootori juhtrežiim = DTC95.04 EX/SIN-PÄRING = EX95.05 ENA INC SW SAGEDUS = JAH

ACS550 muunduritel tuleb sooritada ka järgmised seadistused.

2606 LÜLITUSSAGEDUS = 4 kHz või kõrgem2607 LÜLITUSSAGEDUSE JUHTIMINE = 0 (VÄLJAS)

Lisaks eeltoodud kohustuslikele seadistustele soovitame tungivalt kasutada ka sagedusmuunduri kõiki vastavaid kaitsefunktsioone. Vajalikud andmed saadakse standardselt VSD-sildilt, mis teisendatakse sobilikku vormingusse.


5.10.2 ABB ACS800 ja ACS550 sagedusmuundurite programmeerimine vastavalt kliendispetsiidilise VSD-sildileVeenduge, et kliendispetsiifiline VSD-silt vastab soovitud rakendusalale, st toitevõrgu parameetrid ühtivad real “FWP” olevate andmetega.

Veenduge, et sagedusmuunduri jaoks kehtestatud nõuded on täidetud (“FC tüüp” ja “lülitussagedus”)

Kontrollige, kas koormus sobib lubatava koormusastmega.

Sisestage käivituse tavaandmed. Mõlema sagedusmuunduri jaoks vajalikud käivituse tavaandmed (parameetrirühm 99) saadakse standardse andmesildi ühelt realt (vt joonisel 9 olevat näidet). Üksikasjalikud juhised leiate kasutatava sagedusmuun-duri juhenditest. Standardse andmesildi valitud rida peab ühtima parameetri “FWP” andmetega ning kasutatava toitevõr-guga.

Momendi otsejuhtimisega ACS800 muunduritel tuleb soorita-da ka järgmised seadistused.

99.08 Mootori juhtrežiim = DTC95.04 EX/SIN-PÄRING = EX95.05 ENA INC SW SAGEDUS = JAH

ACS550 muunduritel tuleb sooritada ka järgmised seadistused.

2606 LÜLITUSSAGEDUS = 4 kHz või kõrgem2607 LÜLITUSSAGEDUSE JUHTIMINE = 0 (VÄLJAS)

Lisaks eeltoodud kohustuslikele seadistustele soovitame tungivalt kasutada ka sagedusmuunduri kõiki vastavaid kaitsefunktsioone. Vajalikud andmed saadakse standardselt VSD-sildilt, mis teisendatakse sobilikku vormingusse.

6. HooldusTÄHELEPANUToitepinge võib olla ühendatud ka seisva mootori klemmikarbis (mootori mähiste küttekehadele)!

TÄHELEPANUJärgida tuleb ohtlikus töökeskkonnas kasutatavate elektriseadmete remonti ja hooldust reguleerivaid standardeid IEC/EN 60079-17 ja -19. Seadmetega tohivad ümber käia üksnes vastavaid standardeid tundvad pädevad isikud.

Enne mootori või ajamiseadmega töötamist eraldage ja lukustage see (sõltuvalt töö iseloomust). Enne tööde alustamist veenduge, et puudub plahvatusohtlik gaas või tolm.

6.1 Üldine ülevaatus1. Ülevaatuse ja hoolduse korral kasutage suunistena standardit

IEC/EN 60079-17, eelkõige tabeleid 1-4.

2. Kontrollige mootorit regulaarselt. Kontrolli sagedus sõltub näiteks õhu niiskustasemest ja kohalikest ilmastikutingimus-test. Algselt võib selle määrata katseliselt, kuid hiljem tuleb sellest rangelt kinni pidada.

3. Hoidke mootor puhas ja tagage vaba õhuvool. Kui mootorit kasutatakse tolmustes tingimustes, tuleb ventilatsioonisüs-teemi regulaarselt kontrollida ja puhastada. Ex tD/Ex t mootorite kasutamisel tuleb kinni pidada standardis EC/EN 61241-14 toodud keskkonnanõuetest

4. Kontrollige võllitihendite seisukorda (nt nooltihend või võllitihend) ning vajadusel vahetage need. Ex tD/Ex t mootorite kasutamisel sooritage põhjalik ülevaa-tus standardi IEC/EN 60079-17 tabeli 4 juhiste kohaselt, soovitusliku intervalliga kaks aastat või 8000 töötundi.

5. Kontrollige ühenduste seisukorda ning poltide kinnitusi.

6. Kontrollige laagrite seisukorda, selleks kuulake ebaharilike helide olemasolu, jälgige vibratsiooni, mõõtke laagrite temperatuuri, kontrollige kulutatud määret või seirake SPM-laagreid. Pöörake laagritele erilist tähelepanu, kui nende hinnanguline kasutusiga hakkab lõppema.

Kui märkate kulumisjälgi, demonteerige mootor, kontrollige selle komponente ja vajadusel vahetage need välja. Laagrite vahetamisel asendage need täpselt sama tüüpi laagritega. Võllitihendid tuleb asendada sama kvaliteedi ja omadustega tihenditega siis, kui vahetate laagreid.

Tulekindlatel mootoritel keerake kinnikiilumise vältimiseks aeg-ajalt väljalaskeava rihvelpead (olemasolul). Seda tuleb teha siis, kui mootor seisab. Kontrolli sagedus sõltub õhu niiskustase-mest ja kohalikest ilmastikutingimustest. Algselt võib selle määrata katseliselt, kuid hiljem tuleb sellest rangelt kinni pidada.

Mootori IP 55 puhul, kui mootor tarnitakse suletud korgiga, soovitame äravooluava korke perioodiliselt avada, et tagada kondensaatvee äravooluava mitteummistumine. Toimingut tuleb sooritada seisva mootoriga, kui olete veendunud, et see on ohutu.


6.1.1 Ladustatud mootoridKui mootor seisab pikemat aega laeval või mõnes muus vibreerivas keskkonnas, tuleb tarvitusele võtta järgmised meetmed.

1.Iga kahe nädala tagant tuleb süsteem käivitada ja lasta võllil pöörelda (üles märkida). Kui mingil põhjusel pole käivitamine võimalik, tuleb vähemalt kord nädalas võlli asendit käsitsi muuta. Laeva muude seadmete tekitatav vibratsioon põhjus-tab laagrite väsimist, mida aitab vähendada mootori regulaar-ne töö / võlli käsitsi pööramine.

2. Laagrit tuleb võlli pööramise ajal määrida kord aastas (üles märkida). Kui mootori veopoolel on rull-laager, tuleb enne võlli pööramist eemaldada transpordifiksaator. Transpordi jätkumisel tuleb fiksaator tagasi panna.

3. Laagriprobleemide ennetamiseks tuleb vältida igasugust vibratsiooni. Lisaks peate järgima mootori kasutusjuhendis olevaid kõiki käikuandmist ja hooldust puudutavaid juhiseid. Nende juhiste eiramisel ei kuulu mähise- ja laagrivead garan-tiiremondi alla.

6.2 Määrimine TÄHELEPANUHoiduge pöörlevate osade eest!

TÄHELEPANUMääre võib põhjustada nahaärritust ja silmapõletikku. Täitke kõiki määrdeaine tootja poolt ettenähtud ohutus-nõudeid.

Laagrite tüüp on märgitud vastavates tootekataloogides ja andmesildil kõikidel mootoritel, välja arvatud väikseimate korpustega mootorid.

Laagrite määrimisintervallide määramise juures on kõige olulisemaks kriteeriumiks töökindlus. ABB kasutab määrimiseks L1-printsiipi (st, et 99% mootoritest on kasutatavad terve kasutusea vältel).

6.2.1 Mittemääritavate laagritega mootorid1Z, 2Z või 2RS tüüpi laagrid on tavaliselt mittemääritavad.

Vastavalt L1-printsiibile saab suurused kuni 250 määrida järgmisteks ajaperioodideks. Kõrgematel temperatuurivahemi-kel kasutades võtke ühendust ettevõttega ABB. Informatiivne valem L1-väärtuste L10-väärtusteks teisendamiseks: L10 = 2,7 x L1.

Mittemääritavate laagrite töötunnid temperatuurivahemikus 25 kuni 40 °C on järgmised.

Võllikõrgus PoolusedTöötunnid 25 juures

Töötunnid 40 juures

71 2 67 000 42 00071 4-8 100 000 56 00080-90 2 100 000 65 00080-90 4-8 100 000 96 000100-112 2 89 000 56 000100-112 4-8 100 000 89 000132 2 67 000 42 000132 4-8 100 000 77 000160 2 60 000 38 000160 4-8 100 000 74 000180 2 55 000 34 000180 4-8 100 000 70 000200 2 41 000 25 000200 4-8 95 000 60 000225 2 36 000 23 000225 4-8 88 000 56 000250 2 31 000 20 000250 4-8 80 000 50 000

Andmed kehtivad sagedusel kuni 60 Hz.

Need väärtused kehtivad tootekataloogis toodud lubatud koor-musväärtuste korral. Sõltuvalt rakendusalast ja koormustingi-mustest vt tootekataloogi või võtke ühendust ettevõttega ABB.

Vertikaalselt töötavate mootorite laagrite töötunnid on pool ülaltoodud väärtustest.

6.2.2 Määritavate laagritega mootoridMäärimise teabesilt ja üldised soovitused määrimiseksKui mootor on varustatud määrimise teabesildiga, järgige seal toodud väärtusi.

Määrimise teabesildil on kirjas monteerimisest sõltuvad määrimisintervallid ja pöörlemiskiirused.

Esmakordse käivitamise ajal või pärast laagrite määrimist võib u 10-20 tunni jooksul tähelda temperatuuri ajutist tõusmist.

Mõningad mootorid võivad olla varustada kasutatud määrde koguritega. Järgige seadmega kaasas olevat spetsiaalset juhendit.

Pärast DIP/ Ex tD/ Ex t-mootori määrimist tehke mootori otsakilbid tolmust puhtaks.

A. Määrimine käsitsi

Määrimine töötava mootori korral– Eemaldage määrde väljalaskeava kork või avage sulgeklapp,

kui see on paigaldatud.– Veenduge, et määrimiskanal on avatud.– Sisestage laagrisse ettenähtud kogus määret.– Laske mootoril 1-2 tundi töötada, et kogu liigne määre

laagritest välja suruda. Sulgege määrde väljalaskeava kork või sulgeklapp, kui see on paigaldatud.


Mittetöötavate mootorite määrimineMootorit määrida töötamise ajal. Kui laagrite määrimine töötava mootoriga pole võimalik, saab neid määrida seisatud mootoriga. – Sellisel juhul sisestage pool määrdekogusest ja laske mootoril

paar minutit täiskiirusel töötada. – Kui mootor on seisatud, sisestage laagrisse ülejäänud kogus

määret.– Pärast 1-2 tunnist töötamist sulgege määrde väljalaskeava

kork või sulgeklapp, kui see on paigaldatud.

B. Automaatne määrimineAutomaatse määrimise korral peab määrde väljalaskeava kork olema püsivalt eemaldatud või sulgeklapp avatud, kui see on paigaldatud.

ABB soovitab kasutada ainult elektromehaanilisi süsteeme.

Keskset määrimissüsteemi kasutades tuleb tabelites esitatud määrdekoguseid iga määrimiskorra kohta kolmekordistada. Väikse automaatse määrimisüksuse (üks või kaks kassetti mootori kohta) kasutamisel on määrde tavakogus piisav.

Kui 2-pooluselise mootori korral hakatakse kasutama automaat-määrimist, järgige määrdeainete peatükis esitatud 2-pooluselis-tel mootorite puhul kasutatava määrde soovitusi.

Kasutatav määre peab sobima automaatseks määrimiseks. Järgige automaatse määrdesüsteemi tarnija ja määrde tootja soovitusi.

Automaatse määrimissüsteemi määrdekoguse arvutami-se näideKeskne määrimissüsteem: mootor IEC M3_P 315_ 4-pooluseli-ne 50 Hz võrgusagedusega, määrimisintervall vastavalt tabelile on 7600 töötundi/55g (DE) ja 7600 töötundi/40g (NDE):

(DE) RLI = 55 g/7600 töötundi*3*24 = 0,52 g/päevas(NDE) RLI = 40 g/7600*3*24 = 0,38 g/päevas

Üksiku automaatse määrimisüksuse (kassett) määrdeko-guse arvutamise näide(DE) RLI = 55 g/7600 töötundi*24 = 0,17 g/päevas(NDE) RLI = 40 g/7600*24 = 0,13 g/päevas

RLI = määrimisintervall, DE = ajamiots, NDE = mitteajamiots

6.2.3 Määrimisintervallid ja määrdekogusedVertikaalsete mootorite määrimisintervallid on pool tabelis näidatud väärtustest.

Määrimisvälbad baseeruvad laagrite töötemperatuuril 80 °C (keskkonnatemperatuuri +25 °C korral). Märkus Keskkonnatem-peratuuri tõus põhjustab ka laagrite temperatuuri tõusu. Laagritemperatuuri 15 °C suurenemise korral tuleb väärtused poolitada, 15 °C vähenemise korral tuleb väärtused kahekordis-tada.

Kiirekäigulistes rakendustes, sh sagedusmuunduritega ajamites või aeglasekäigulistes suure koormusega rakendustes võib olla tarvilik lühendada määrimisvälpasid.

TÄHELEPANUMäärde ja laagrite maksimaalset töötemperatuuri, +110 °C, ei tohi ületada.

Mootori maksimaalset kiirust ei tohi ületada.


Võllikõrgus

Määrdeaine kogus (g)/DE-laager

Määrdeaine kogus (g)/NDE-laager

3600 p/min 3000 p/min 1800 p/min 1500 p/min 1000 p/min 500-900 p/min

Kuullaagrid Määrimisintervall töötundide kohta160 13 13 7100 8900 14300 16300 20500 21600180 15 15 6100 7800 13100 15100 19400 20500200 20 15 4300 5900 11000 13000 17300 18400225 23 20 3600 5100 10100 12000 16400 17500250 30 23 2400 3700 8500 10400 14700 15800280 35 35 1900 3200 – – – –280 40 40 – – 7800 9600 13900 15000315 35 35 1900 3200 – – – –315 55 40 – – 5900 7600 11800 12900355 35 35 1900 3200 – – – –355 70 40 – – 4000 5600 9600 10700400 40 40 1500 2700 – – – –400 85 55 – – 3200 4700 8600 9700450 40 40 1500 2700 – – – –450 95 70 – – 2500 3900 7700 8700

Rull-laagrit Määrimisintervall töötundide kohta160 13 13 3600 4500 7200 8100 10300 10800180 15 15 3000 3900 6600 7500 9700 10200200 20 15 2100 3000 5500 6500 8600 9200225 23 20 1800 1600 5100 6000 8200 8700250 30 23 1200 1900 4200 5200 7300 7900280 35 35 900 1600 – – – –280 40 40 – – 4000 5300 7000 8500315 35 35 900 1600 – – – –315 55 40 – – 2900 3800 5900 6500355 35 35 900 1600 – – – –355 70 40 – – 2000 2800 4800 5400400 40 40 – 1300 – – – –400 85 55 – – 1600 2400 4300 4800450 40 40 – 1300 – – – –450 95 70 – – 1300 2000 3800 4400

6.2.4 Määrdeained

TÄHELEPANUMitte segada erinevaid määrdetüüpe omavahel. Kokkusobimatud määrdeained võivad laagreid kahjusta-da.

Määrimisel kasutada ainult spetsiaalset kuullaagrimääret, mis vastab järgmistele omadustele:

– kvaliteetne liitium-kompleksmäärdel ja mineraal- või PAO-õli-del baseeruv määre;

– baasõli viskoossus 100-160 cST temperatuuril 40 °C;– konsistents NLGI klassifikatsiooni järgi 1,5 - 3*;– töötemperatuuri vahemik – kestvalt -30 kuni +140 .

*) Vertikaalselt töötava või kuumades tingimustes töötava mootori jaoks tuleb valida määrded antud vahemiku viskoos-seimate hulgast.

Ülalmainitud määrde spetsifikatsioon kehtib temperatuurivahe-mikus üle -30 °C või alla +55 °C, laagrite temperatuur peab olema allpool 110 °C; vastasel juhul võtke sobiliku määrdeaine küsimiseks ühendust ettevõttega ABB.

Õigete omadustega määrdeid saab kõikide suuremate määrde-tootjate käest.

Lisanditega määrete kasutamine on lubatud, kuid sellisel juhul tuleb määrdetootjalt võtta kirjalik õiend, eriti EP lisandite korral, et lisandid ei kahjusta laagreid või antud määrete töötempera-tuuri vahemik jääb ette nähtud piiridesse.

TÄHELEPANUEP lisandeid sisaldavate määrdeainete kasutamine pole soovitatav laagrite kõrgete temperatuuridega võllikõrgus-tel 280 kuni 450.

Kasutada võib järgnevaid kvaliteetseid määrdeid:

– Mobil Unirex N2 või N3 (liitium-kompleksmääre)– Mobil Mobilith SHC 100 (liitium-kompleksmääre)– Shell Gadus S5 V 100 2 (liitium-kompleksmääre)– Klüber Klüberplex BEM 41-132 (eriliitiummääre)– FAG Arcanol TEMP110 (liitium-kompleksmääre)- Lubcon Turmogrease L 802 EP PLUS (eriliitiummääre)- Total Multiplex S2 A (liitium-kompleksmääre)

MÄRKUSKiirekäigulistel 2-pooluselistel mootoritel, kus kiirustegur on üle 480 000 (arvutatud valemi Dm × n, kus DM = keskmine laagri läbimõõt, mm; n = pöörlemiskiirus, p/min), tuleb kasutada kiirekäigulistele masinatele ette nähtud määret.


Järgnevaid määrdeid võib kasutada kiirekäiguliste malmmootoritega, kuid neid ei tohi segada liitium kompleksmääretega:

– Klüber Klüber Quiet BQH 72-102 (polüuretaanbaasil)– Lubcon Turmogrease PU703 (polüuretaanbaasil)

Kui kasutate muid määrdeid

Kontrollige tootjalt, kas määrdeaine kvaliteet vastab ülatoodud määretele. Määrimisintervall põhineb ülalpool loetletud kvaliteetsetel määretel. Muude määrete kasutamine võib intervalle vähendada.

Kui määrdeaine sobivus on kaheldav, võtke ühendust ettevõt-tega ABB.

7. Müügijärgne tugi

7.1 VaruosadKasutada tohib originaalosi või ABB heakskiiduga varuosi (v.a kui on kirjad teisiti).

Järgida tuleb standardi IEC 60079-19 nõudeid.

Varuosade tellimisel tuleb teatada andmesildile märgitud mootori seerianumber, tüüp ja tootekood.

7.2 Demonteerimine, monteerimine ja uuestimähkimine

Demonteerimisel, monteerimisel ja uuestikerimisel tuleb järgida standardis IEC 60079-19 olevaid juhiseid. Kõik selliseid toimingud viib läbi tootja (ABB) või ABB volitatud remondiette-võte.

Plahvatuskindlat korpust ja tolmu eest kaitsvaid osi on keelatud modifitseerida. Veenduge, mootori õhutus pole takistatud.

Uuestimähkimine tuleb jätta ABB volitatud remondiettevõttele.

Otsakilpide või klemmikarbi taaspaigaldamisel plahvatuskindla mootori raamile veenduge, et ühendused on värvi- ja mustuse-vabad ning neil on vaid õhuke kiht spetsiaalset mittekõvenevat määret. Samuti kontrollige, kas kinnituspoldid on sama tuge-vad nagu originaalid või vähemalt raamil näidatud sama tugevusastmega. DIP/Ex tD/Ex t mootori korral tuleb otsakilpi-de taaspaigaldamisel raami külge ühendustele uuesti kanda spetsiaalset tihendusmääret või -ainet. Mootori kaitseks peaks see olema sama tüüpi nagu algselt kasutati.

7.3 LaagridLaagritega tuleb olla eriti ettevaatlik.

Laagrid tuleb eemaldada tõmmitsate abil ja paigaldada kas kuumutamisega või selleks ette nähtud eritööriistade abil.

Laagrite vahetamist kirjeldatakse täpsemalt eraldi juhisbrošüü-ris, mis on saadaval ABB müügikontoris. DIP/Ex tD/Ex t-mootori-te laagrite vahetamisel kehtivad erisoovitused (kuna tihendid tuleb vahetada samal ajal).

Järgida tuleb mootorile paigaldatud siltidel olevaid juhiseid. Andmesildil toodud laagritüüpe ei tohi muuta.

MÄRKUSLõppkasutaja sooritatud mis tahes remont vabastab tootja igasugusest vastutusest (v.a kui tootja on selle spetsiaalselt heaks kiitnud).

7.4 Tihendid ja hermeetikudKlemmikarpidel (v.a Ex d-karpidel) on kontrollitud ja heakskiide-tud tihendid. Kui neid tuleb asendada, siis kasutage üksnes originaalvaruosi.


8. Keskkonnanõuded. Müratase.Suurema osa ABB mootorite müratase ei ületa sagedusel 50 Hz väärtust 82 dB(A) (± 3 dB).

Erimootorite antud näitajad on toodud vastavates tootekata-loogides. 60 Hz siinustoitel on väärtused umbkaudu 4 dB(A)

kõrgemad võrreldes tootekataloogides toodud 50 Hz väärtus-tega.

Sagedusmuunduri toite mürataseme kohta teabe saamiseks võtke ühendust ettevõttega ABB.

9. VeaotsingJärgnevad juhised ei kajasta kõiki seadmete rakenduste võimalusi ega sisalda kõiki võimalikke olukordi, mis võivad esineda paigaldamisel, kasutamisel või hooldamisel. Lisateabe saamiseks pöörduge ABB müügiosakonna poole.

Mootori veaotsingu tabelMootori remonti ja veaotsingut peavad läbi viima kvalifitseeri-tud töötajad, kelle käsutuses on tarvilikud tööriistad ja varustus.

TÕRGE PÕHJUS LAHENDUS

Mootor ei käivitu Sulavkaitse läbi põlenud Asendage õige tüübi ja nimivooluga kaitse.

Ülekoormuskaitse rakendunud Kontrollige ja nullige rakendunud ülekoormusrelee.

Vale toitepinge Kontrollige toitepinge vastavust mootori andmesildil olevaga.

Vale ühendus Kontrollige ühendusi mootoriga kaasnenud skeemide järgi.

Katkestus mähises või juhtahelas Sellele osutab sumin mootoris pärast sisselülitamist. Veenduge, et ühendused pole lahti. Lisaks veenduge, et kõik ühendused sulguvad.

Mehaaniline tõrge Veenduge, et mootor ja ajam pöörlevad vabalt. Kontrollige laagreid ja määrimist.

Lühistatud staator Staatorimähise ühendus on vilets

Seda tähistab läbipõlenud kaitse. Mootor tuleb uuesti mähkida. Eemaldage otsakilbid ja leidke tõrke põhjus.

Defektne rootor Kontrollige rootorivardaid, otsarõngaid.

Mootor võib olla ülekoormatud Vähendage koormust.

Mootor seiskub Katkestus ühes faasijuhtmes Kontrollige toiteliinide pinget.

Valesti valitud mootor Kontrollige tüüpi ja võimsust. Võtke ühendust seadme tarnijaga.

Ülekoormus Vähendage koormust.

Madal pinge Veenduge, et andmesildil märgitud toitepinge on tagatud. Kontrollige ühendusi.

Toitepinge katkestus Läbipõlenud kaitsmed - kontrollige ülekoormusreleed, staatorit ja juhtnuppe.

Mootor käivitub ja seiskub

Toitepinge katkestus Kontrollige toiteklemmide ühendust, sulavkaitsmeid ja juhtahelaid.



Mootor ei saavuta nimikiirust

Vale rakendusala Konsulteerige tarnijaga mootori tüübi osas.

Pingelanguse tõttu on mootoriklemmide pinge liiga madal

Kasutage kõrgemat pinget või käivitustrafot või vähendage koormust. Kontrollige ühendusi. Kontrollige kaablite ristlõiget.

Seadme käivitusmoment liiga kõrge Käivitage mootor ilma koormuseta.

Purunenud või lahtine rootor Veenduge, et rõngaste läheduses pole mõrasid. Vajalikuks võib osutuda rootori vahetamine, sest remont annab tavaliselt ajutise lahenduse.

Katkestus primaarahelas Määrake rikkekoht mõõteseadmetega ja kõrvaldage tõrge.

Mootori käivitusaeg liiga pikk ja/või liiga kõrge käivitusvooluga


Pingelang käivitamisel Kontrollige ülemäärast takistust. Veenduge, et kasutate õige ristlõikega kaablit.

Defektne lühisrootor Asendage uue rootoriga.

Rakendatav pinge on liiga madal Korrigeerige toitepinget.

Vale pöörlemissuund Faaside järjestus on vale Vahetage omavahel kaks toitejuhet mootori klemmkarbis või elektrikilbis.

Mootor kuumeneb töötamise ajal üle


Korpuse või ventilatsiooniavad võivad olla ummistunud ja pärssida mootori ventileerimist

Puhastage ventilatsiooniavad ja kontrollige mootorist väljuvat pidevat õhuvoolu.

Mootoril võib olla ühe faasi katkestus Kontrollige ühenduste ja juhtmete seisukorda.

Mähis lühises Mootor tuleb uuesti mähkida.

Mittesümmeetriline klemmipinge Otsige kahjustatud juhtmeid, ühendusi ja trafosid.

Vibratsioon mootoris Mootor pole seadme suhtes õigesti joondatud

Joondage mootor.

Nõtkuv alus Tugevdage alust.

Ühendussidur tasakalust väljas Tasakaalustage ühendussidur.

Käitatav seade tasakaalust väljas Tasakaalustage käitatav seade.

Defektsed laagrid Asendage laagrid.

Laagrid pole samas sihis Parandage mootor.

Tasakaalustusvihid nihkunud Tasakaalustage rootor.

Rootori ja ühendussiduri tasakaalustamiste vastumõju (poolkiiluga – täiskiiluga)

Tasakaalustage rootor või ühendussidur.

Mitmefaasiline mootor töötab ühe faasiga

Kontrollige katkestuste puudumist.

Ülemäärane telglõtk Reguleerige laagreid või paigaldage vahelehti.

Kraapiv heli Ventilaator hõõrub otsakilpide või ventilaatorikaane vastu

Korrigeerige ventilaatori asendit.

Alusplaadi küljest lahti Pingutage kinnituspolte.

Mürarikas töötamine Õhuava pole ühtlane Kontrollige ja korrigeerige otsakilpide või laagri paigutust.

Rootor tasakaalust väljas Tasakaalustage rootor.



Laagrid on tulised Paindunud või nõtkunud võll Õgvendage või asendage võll.

Rihm tõmbab liigselt Vähendage rihma pingsust.

Rihmarattad on võlliõlast liiga kaugel Paigaldage rihmaratas mootori laagrile lähemale.

Rihmaratta läbimõõt on liiga väike Kasutage suuremaid rihmarattaid.

Vale joondus Korrigeerige ajami joondust.

Ebapiisav määrimine Tagage laagrite kvaliteetne ja piisav määrimine.

Määre on riknenud või saastunud Eemaldage vana määre, peske laagreid petrooleumis ja paigaldage laagrid koos uue määrdega.

Määret on liiga palju Vähendage määrdekogust. Laagrikorpus ei tohi olla täidetud rohkem kui 1/2 mahust.

Laagrid ülekoormatud Kontrollige joondust, radiaal- ja telgkoormust.

Purunenud kuullaagri kuul või kahjustatud veerepind

Vahetage laager, eelnevalt puhastage laagripesa põhjalikult.


Joonis 1. Ühendusskeem

Joonis 2. Rihmajam

Low voltage Motors for explosive atmospheres 06-2012 | ABB Motors and Generators ET – 25

Joonis 3. Rihmaratta või ühendussiduri poole paigaldus

Joonis 4. Lubatud faasidevaheline pinge tipneb mootoriklemmidel kasvurambi kestuse funktsioonina. Kasvurambi kestus on määratud standardis IEC60034-17. ..... ABB eriisolatsioon; ----- ABB standardisolatsioon; ___ IEC TS 60034-17


Joonis 5. Plahvatusrõhukindlad mootorid Ex d, Ex de, tolmsüttimiskindlad (tüüp M3GP) malmmootorid, ( DIP/Ex tD); mootori nimisagedus 50/60 Hz

50Hz 60Hz

Koormatavuskõverad–momendiotsejuhtimisegaACS800muundurid

Joonis 6. Sädemeohutud mootorid Ex nA, tolmsüttimiskindlad (tüüp M3GP) malm- ja alumiiniummootorid (DIP/Ex tD T125 °C), nimisagedus 50/60 Hz

50Hz 60Hz

Low voltage Motors for explosive atmospheres 06-2012 | ABB Motors and Generators ET – 27

Koormatavuskõverad–momendiotsejuhtimisegaACS800muundurid SuunavalaadigakoormatavuskõveradACS550sagedusmuunduritejateistepulsilaiusmodulatsiooni(PWM)kasutavatesagedusmuunduritekorral

Joonis 7. Plahvatusrõhukindlad mootorid Ex d, Ex de, tolmsüttimiskindlad malmmootorid (DIP/Ex tD/Ex t T125 °C); nimisagedus 50/60 Hz

50Hz 60Hz

50Hz 60Hz

Joonis 8. Sädemeohutud mootorid Ex nA, tolmsüttimiskindlad malmmootorid (DIP/Ex tD/Ex t); nimisagedus 50/60 Hz


Joonis 9. Standardne andmesilt Joonis 10. Standardne VSD-silt

Joonis 11. Kliendispetsiifiline VSD-silt ACS800 Joonis 12. Kliendispetsiifiline VSD-silt ACS550 koos pinnakaitse termistoridega.

CONVERTER SUPPLY

M3KP 225SMC 4 IMB3 / IM1001

MIN. SWITCHING FREQ. FRO PWN CONV. 3 kHz

ACS800 with DTC–CONTROL 5 20 45 50 60 75 88 100 90 75

IEC 60034-1

VALID FOR 400–415 V FWP 50 HZ3 Motor3GF1000002

IOL= 1.5 x IN tOL= 10 s tCOOL= 10 minDuty S9

f [Hz]T/Tn [%]

ACS550 15 20 45 50 60 80 83 95 85 70

f [Hz]T/Tn [%]PTC 155C DIN 44081/-82

CONVERTER SUPPLY

M3KP 315SMA 4 IMB3 / IM1001

FC Type ACS800 with DTC–CONTROLSwitc.freq. 2 kHz

3 MotorNo. 3GF1000002

FWP 690V 50HzV HZ kW r/min A Nm Duty

690 Y 50 95 1487 103 610 S9

QUADRATIC TORQUE: 0 – 1478 r/min

CONVERTER SUPPLY

M3KP 315SMA 4 IMB3 / IM1001

FC Type ACS550Switc.freq. 3 kHz

3 MotorNo. 3GF1000003

FWP 690V 50HzV HZ kW r/min A Nm Duty

282 Y 20.4 37.9 600 96 600 S9649 Y 47.1 88.2 1400 97 600 S9

QUADRATIC TORQUE: 600 – 1400 r/minPTC 150 C DIN44081/-82

ABB Oy, Motors and GeneratorsVaasa, Finland

0081 IE2 II 2G3 Motor M3KP 132SMB 2 IMB3/ IM1001Ex de II B T4 Gb500475-10 2011 No. 3GF11061082

Ins.cl. F IP 55V Hz kW r/min A cosφ Duty

690 Y 50 5.5 2905 6 0.90 S1400 D 50 5.5 2905 10.1 0.90 S1415 D 50 5.5 2911 9.9 0.98 S1

IE2–87.0%(100%)–87.2%(75%)–85.8%(50%)

Prod. code 3GKP131220-ADHLCIE 10 AREX 3093 X 7 IECEx LCI 04.0009Manual: 3GZF500730–47 Nmax r/min 6208–2Z/C3 6208–2Z/C3 92 kg

IEC 60034-1

Võtke meiega ühendust

www.abb.com/motors&generators © Copyright 2012 ABBKõik õigused kaitstudSpetsifikatsioone võidakse ette teatamata muuta.

Mad

alpi

ngem

ooto

rid/p

lahv

atus

ohtli

ku k

eskk

onna

jaok

s m

õeld

ud m

ooto

ri ju

hend

ET

06-2

012

3GZF

5007

30-4

7 R

ev C

Lõhkeohtliku keskkonna madalpingemootorid Paigaldus ......IIC II või IIC Vesinik/atsetüleen b)...

Documents

Transcript of Lõhkeohtliku keskkonna madalpingemootorid Paigaldus ......IIC II või IIC Vesinik/atsetüleen b)...