Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma. Marin Tasuja. 23.08.2011
-
Upload
statistikaamet-statistics-estonia -
Category
Travel
-
view
6.236 -
download
4
Transcript of Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma. Marin Tasuja. 23.08.2011
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Marin Tasuja
Vanemanalüütik
Statistikaamet
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Leibkonnad ja perekonnad
Leibkonna moodustavad ühel aadressil elavad inimesed, kellel on ühine majapidamine (ühine eelarve ja toit). Leibkonnaliikmed ei pea omavahel olema sugulased ja ka üksinda elav inimene loetakse leibkonnaks.
Perekonna moodustavad leibkonnas elavad isikud, kes on omavahel seotud kui abikaasad või vabaelupartnerid või kui vanem ja laps.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Kui palju on Eestis leibkondi ja perekondi?
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 582 089 leibkonda.
Rohkem kui kaks kolmandikku leibkondadest elas linnades või alevites ja vaid 29% maa-asulates – külades ja alevikes.
Keskmine leibkond koosnes 2,3 liikmest. Perekondi oli Eestis 2000. aastal rahvaloenduse andmetel
379 592. Perekondadesse kuulus 79% elanikest.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Leibkonnad Eestis varasemate rahvaloenduste andmetel
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Leibkonnad Eestis 19. saj. lõpul, 20. saj. alguses
19. sajandil elas suurem osa eestlastest maal ja leibkonda samastati taluperega.
Domineerisid suured leibkonnad ja liitperekonnad. 1897. aastal elas Eesti aladel 148 800 sugulusel põhinevat
leibkonda (peret) ja 12 300 üksikut. Keskmiselt oli leibkonnas 4,9 inimest.
20. sajandi esimesel poolel leibkonna keskmine suurus vähenes.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
1922. aasta rahvaloendus
1922. aastal vaadeldi vaid sugulastest koosnevaid leibkondi. Leibkonnaliikmeteks loeti ka need lahus elavad inimesed, kes said ülalpidamise leibkonnalt.
Eesti tolleaegsel territooriumil loendati 234 340 kahe ja enama liikmega leibkonda (perekonda) ja 142 683 üksikut.
Kahe ja enama liikmega leibkonnas oli keskmiselt 4,1 liiget.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
1934. aasta rahvaloendus
1934. aastal oli rahvastiku leibkondliku koostise peatunnuseks isikute majanduslik side. Leibkonnaks loeti kõik ühisel toidul olevad isikud.
1934. aastal loendati 268 493 kahe ja enama liikmega leibkonda ning 77 001 ühe liikmega leibkonda.
Võrreldes 1922. aastaga kasvas 1934. aastal vähemalt kahe liikmega leibkondade arv 15% võrra.
Vähemalt kahe liikmega leibkonna keskmine suurus vähenes 4,1-lt 3,9-le.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Leibkonnad suuruse järgi, 1934 ja 2000
1934
5 liiget11%
2 liiget20%
1 liige22%
3 liiget19%
4 liiget15%
Vähemalt 6 liiget
13%
2000
1 liige34%
4 liiget13%
5 liiget4%
2 liiget28%
3 liiget19%
Vähemalt 6 liiget
2%
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Nõukogudeaegsed rahvaloendused (1959, 1970, 1979, 1989)
Endises Nõukogude Liidus korraldatud loendustel loendati perekondi, mitte leibkondi.
Perekonnana mõisteti kooselavaid isikuid, kes olid seotud suguluse või hõimluse kaudu ja kellel oli ühine eelarve. Omaette vaadeldi lahuselavaid perekonnaliikmeid ja üksikuid.
Nõukogude-aegse perekonna võib üldjoontes lugeda vastavaks 2000. aasta loenduse mitme liikmega leibkonnale.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Vähemalt kaheliikmeliste leibkondade arv 1959-2000
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
350000
400000
450000
1959 1970 1979 1989 2000
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Eluruumid
Eluruume loendati Eestis 1922., 1934., 1989. ja 2000. aasta rahvaloendustel
2000. aasta loendusel käsitleti eluruumina eluasemeid, mis olid kavandatud ühele leibkonnale aastaringseks elamiseks ja mida loenduse ajal ei kasutatud tervikuna muudel eesmärkidel peale elamise. Lisaks sellele loeti eluruumiks eluase, mis ei olnud alaliseks elamiseks kavandatud, kuid kus loendusmomendil elas alaliselt vähemalt üks isik.
Tavaeluruumiks võis olla pereelamu, osa pereelamust, korter või omaette tuba (toad).
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Kui palju on Eestis eluruume?
2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 628 615 eluruumi, mis 1000 elaniku kohta tegi 459 eluruumi.
98% eluruumidest olid tavaeluruumid. Kaks kolmandikku neist asus linnas ja kolmandik maal.
Edaspidi: eluruum=tavaeluruum. Tavaeluruumides elas 565 441 leibkonda, seega oli
eluruume leibkondadest kümnendiku võrra rohkem. Suurem osa eluruumidest oli asustatud (87%), st neis elas
vähemalt üks alaline elanik.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Tallinna Jõe tänav eelmise sajandi alguse postkaardil
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Eluruumide arv Eesti linnades 1881 ja 1922
Tallinn Paldiski Rakvere Paide Haapsalu
1881 10997 208 785 441 749
1922 32448 315 2290 855 1259
Kasv % 195 51 192 94 68
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
1922. ja 1934. aasta rahvaloendused
Esmakordselt loendati Eestis eluruume 1922. aasta rahvaloendusel.
Täpsemaid andmeid eluruumide kohta koguti ainult linnades ja alevites.
1922. aastal asus Eestis 252 480 asustatud eluruumi, neist kolmandik linnas ja kaks kolmandikku maal.
1934. aastal loeti eluruumiks (korteriks) ühe või mitme leibkonna kooskasutamiseks mõeldud eluasemeid ning ka igasuguseid muid alaliseks elamiseks kasutatavaid ruume.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Asustatud eluruumid linnalistes ja maa-asulates, 1922, 1934, 2000
0
100000
200000
300000
400000
500000
600000
1922 1934 2000
Linnad ja alevid Vallad
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
1989. ja 2000. aasta rahvaloendused
Nõukogude perioodil hakkasid linnad taas kiiresti kasvama ja sinna kerkisid massehituse käigus suured kortermajad.
1989. aasta rahvaloendusel koguti andmeid vaid asustatud eluruumide kohta.
1989. aasta loenduse andmetel oli Eestis 544 922 asustatud eluruumi.
Nõukogude perioodi lõpus intensiivne ehitustegevus linnades peatus ja maaelanikkond hakkas jälle kasvama.
2000. aastal asus üle 70% eluruumidest linnades.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Eluruumid ehitamisaja järgi, 2000
0 20000 40000 60000 80000 100000 120000 140000
Ehitusaeg teadmata
Ehitus pooleli1996 või hiljem
1991-1995
1981-19901971-1980
1961-19701946-19601919-1945
Enne 1919
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Eluruumid ehitamisaja ja hoone tüübi järgi, 2000
0 10 20 30 40
Ehitus pooleli1996 või
1991-19951981-19901971-19801961-19701946-19601919-1945Enne 1919
%
Paljukorteriline elamu Ühepereelamu või muu väikeelamu
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Tubade arv eluruumis, 2000
1 toaga15%
2 toaga37%
4 toaga11%
Vähemalt 6 toaga
2%
3 toaga31%
5 toaga4%
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Tubade arv varasemate rahvaloenduste andmetel
19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kasvas linnades jõudsalt väiksemate eluruumide arv.
Võrreldes 1881. aastaga oli 1922. aasta loenduse ajaks näiteks Tallinna 1-toaliste korterite arv suurenenud 3,5 korda, samal ajal kui suuremate eluruumide arv sama ajaga vaid kahekordistus.
1-toalised eluruumid moodustasid 1922. aastal kõigi linnade eluruumidest kaks kolmandikku.
Ka 1934. aastal oli enamik eluruume 1-3 toaga ja vähemalt 4-toalised eluruumid moodustasid neljandiku kõigist eluasemetest.
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Rahvastik eluruumi tubade arvu järgi, 1989 ja 2000
20001 tuba
9%
2 tuba31%
3 tuba36%
4 või enam tuba24%
19891 tuba13%
2 tuba38%
3 tuba34%
4 või enam tuba15%
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma
Rahvastiku tiheliolek, 1989 ja 2000
0102030405060
Tube elanikestvähem
Tube niisamapalju kui elanikke
Tube elanikestrohkem
%
1989 2000
Leibkonnad ja eluruumid läbi loenduste prisma01.01.2006