Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ õpilaste pädevuste

hindamisvahend II kooliastmele

Tervise alateema Autorid: Maie Alas (TLÜ, Terviseteaduste ja Spordi Instituut); Kristel Tamm (Tallinna Kristiine

linnaosa valitsus tervisedenduse peaspetsialist).

Ülesandeid ja küsimusi on retsenseerinud Diva Eensoo (TÜ tervishoiu instituut), Ülle Närska

(Puhja Gümnaasium).

Ülesannete ja küsimuste sõnastust on piloteeritud Lilleküla Gümnaasiumi 6. klassis.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt,

emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima

tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna

kujundamisele.

Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete

toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine

koolis.

Õpilast suunatakse tervise valdkonnas:

1) terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise

väärtustamisele;

2) kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda ja

teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;

3) teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega;

4) leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid;

5) teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

I HEAOLUPLAAN

1. Õpitulemus: selgitab, kuidas toitumine ja füüsiline aktiivsus mõjutavad tervist ning

tuvastab võtmetoitained ja nende funktsioonid

1. Arenda isiklik heaoluplaan! Selgita (suuliselt või kirjalikult), kuidas mõjutavad sinu tervist

toitumine ja tervisesport!

Vastus: Näiteks: Kui saan toiduga vajalikud toitained, on organismi vastupanuvõime haigustele

suurem. Täisteratooted sisaldavad näiteks oluliselt rohkem toitaineid ja kiudaineid võrreldes

kõrgema sordi jahust toodetega. Küllaldane kiudainete tarbimine hoiab korras seedimise jne.

Täisväärtuslikest valkudest (liha, piimatooted, kala, herned, oad) toodab keha kaitserakke. Kui aga

tarbime tavalist valget suhkrut suuremas koguses, kõigub näiteks veresuhkru tase, mis omakorda

põhjustab tuju kõikumist, väsimust ja pikema aja jooksul kahjustab veresooni.

Tervisesport treenib praktiliselt kõiki elundkondi, mis tähendab organismi suuremat

kohanemisvõimet, vastupanu haigustele ja kiiremat paranemist. Tervisesport tõstab tuju,

reguleerib kehakaalu, vähendab oluliselt stressi. Aeroobne treening mõjub hästi südame- ja

veresoonkonnale jne.

2. Õpitulemus: nimetab enamlevinud eluviisihaigusi ja selgitab nende seost eluviisiga

2. Kirjuta, millised nn. eluviisihaigused võivad tekkida, kui sööd pidevalt liiga palju

üle 5 g päevas soola: ..............................................................................................................

(Vastus: neeruhaigused, kõrgvererõhktõbi jt.)

loomset rasva:..........................................................................................................................

(Vastus: rasvumine, südame- ja veresoonkonnahaigused, mõned pahaloomulise kasvaja vormid)

suhkrut.....................................................................................................................................

(Vastus: hambakaaries, rasvumine, südamehaigused, veresuhkru liigne kõikumine, diabeet ehk

suhkurtõbi jt.)

3. Õpitulemus: selgitab, mida tähendavad toitumisalased soovitused ”süüa vähesel määra”

ja ”kasutada toitude maitsestamiseks”

3. Selgita oma sõnadega, mida tähendab, et soola, loomset rasva ja suhkrut on soovitav süüa

vähesel määral ja toitude maitsestamiseks. Too näide!

Vastus: Näiteks: Soola võiks süüa kõige rohkem 5 g päevas. Need, kes alati sööklatoidule soola

juurde lisavad, võiksid mõelda oma soolatarbimise vähendamisele. Vahel harva

sünnipäevatortides on lubatud vahukoor, kuid seda igapäevaselt tarbides tekiksid meil kiiresti

terviseprobleemid. Igapäevaselt võiks kasutada külmpressitud õli baasil valmistatud

salatikastmeid, mitte suure rasvaprotsendiga hapukoort. Samas toidu maitsestamine hapukoorega,

näiteks boršisupile hapukooresilma lisamine ei kahjusta tervist. (Toitumise metoodika raames on

õpilased eelnevalt tutvunud toiduainete ligikaudsete normidega ja teadvustanud enda

tarbimisharjumused)

4. Õpitulemused:

teab tervislike vahepalade valiku põhimõtted kaasaegsete tõenduspõhiste toitumisalastele

soovitustele tuginedes

teab soovituslikke toidukordade arvu ja erinevate toidugruppide portsjonite suurust

põhjendab küllaldase vedeliku tarbimise vajadust erineva kehalise aktiivsuse puhul

4. Kirjuta lünkadesse toiduained/toidud, mida peaksid sööma tervise tugevdamiseks?

Et saada (Omega 3) rasvhappeid:............................................................................................

(Vastus: n .rasvane kala, kanamuna, külmpressitud õlid jt.)

Et saada täisväärtuslikke valke: .............................................................................................

(Vastus: n. liha, kala, piimatooted, oad, herned, munad jt.)

Et saada tervislikke süsivesikuid: ..........................................................................................

(Vastus: n. täisterakaerahelbed, täisterajahud, -leivad, -saiad, köögi- ja aedviljad, sh. külmutatud

ja kuivatatud puuviljad jt.)

Et saada vitamiine:.................................................................................................................

(Vastus: n. aedviljad jne)

Et saada mineraalaineid: ........................................................................................................

(Vastus: n. rohelised köögiviljad, pähklid, täisteratooted, munakollane jne).

5. Tee endale tervislike toitude ja toiduainete plaan ning kirjuta, mida osta poest järgmiseks

nädalaks.

a) Kirjuta, mida võtta kaasa ühepäevasele klassiekskursioonile või matkale.

b) Pane kirja ka joogid ja ligikaudsed joogikogused üheks matkapäevaks ja üheks tavaliseks

koolipäevaks.

c) Palun põhjenda oma valikuid.

………………………………………………………………………………………………………

………………………………………………………………………………………………………

d) Nüüd jaota oma planeeritud toidud ja toitained ning joogid toitumispüramiidi joonise sisse!

……………………………………………………………

……………………………………………………………

……………………………………………………………

……………………………………………………………

……………………………………………………………

Vihje: Õpetaja võib kasutada TAI toitumissoovitusi noortele: www.tai.ee,

http://www.kliinikum.ee/attachments/article/523/toitumis_ja_toidusoovitused_noortele.pdf või

teisi tõese info allikaid.

e) Nüüd joonista taldrikule, mida lõunaks sööksid, arvestades toidukoguseid!

f) Taldriku kõrvale kirjuta, mis taldrikul on:

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................

.......................................................................................................

g) Mitu korda päevas sa võiksid süüa?

5. Õpitulemus: tunneb ära sisemised ja välimised tegurid, mis mõjutavad toiduvalikuid

6. Selgita, mis mõjutavad Sinu toiduvalikut! Mõjutavaid asju võiks olla vähemalt 5.

(Vastus: Kättesaadavus, poes müüakse, reklaam, pakend, hind, sõber pakkus, ema käskis,

maitseb, ei maitse, kodus on, arvan, et kasulik/kahjulik, suur söögiisu, hirm haiguse ees, tervislik,

lohutuseks jne)

6. Õpitulemus: osaleb sporditreeningutel ja kooli tervisespordi üritustel

7. Kui Sa harrastad tervisesporti, siis kirjuta, mida teed ....................................................................

Lisaks: Õpetaja poolt läbiviidud vaatlus õpilaste liikumisharjumustest koostöös kehalise kasvatuse

õpetajaga jt.

7. Õpitulemus: kirjeldab oma plaani sportliku tegevuse valikuks koolis ja kodus

8. Kas sinu valitud spordiala aitab tugevdada südant ja veresoonkonda?

Jah; Ei; Ei oska öelda

a) Kui tahan suurendada vastupidavust ja südame tervist, siis võiksin valida järgmise

spordiala/tegevuse: ……………………………………………………………………………

b) Mitu korda nädalas teen sporti?

c) Mitu korda nädalas VÕIKSIN või peaksin tegema sporti?

d) Mitu tundi päevas võiksin või peaksin trenni tegema?

e) Millist tervisesporti on mul reaalselt võimalik harrastada oma koolis/linnas (lisaks kehalise

kasvatuse tunnile)?

f) Kirjuta vähemalt 5 tervisespordi tegemisest tulenevat kasu.

Vastus: Vihjed õpetajale: Hea tuju, vastupidavus, enesehinnang, südame ja veresoonte

treenimine, kehakaal, kehakuju, keha on vormis ja kohaneb hästi, haigustele vastupanu, rüht,

jõud)

8. Õpitulemus: eristab kehalist aktiivsust mõjutavad isikust tulenevad ja keskkonnast

tulenevad tegurid,

9. Kirjuta 5 asjaolu, mis võivad mõjutada tervisespordiga tegelemist või spordiala valikut.

(Vastus: Vihjed õpetajale: sõbrad, raha, kaugel, reaalselt on võimalik, meeldib/ei meeldi, arst

soovitas, arvan, et on kasulik, narritakse, treener meeldib, mul tuleb/ei tule hästi välja, saan kiita,

parem tuju, õppimise kõrvalt ei jää aega jne .....)

9. Õpitulemus: oskab koostada plaani stressi ennetamiseks ja üleliigse stressiga

toimetulekuks.

10. Selgita, millised sinu heaoluplaani tegevused aitavad vähendada üleliigset stressi!

(Vastus: Vihjed õpetajale: sõbraga pallimängimine, koeraga mängimine, tantsimine, ujumine jt. )

Millised tegevused võiksid oma heaoluplaani üleliigse stressi ennetamiseks lisada?

(Vastus: Vihjed õpetajale: rääkida murest sõbraga, näidata heasoovlikkust, täita lubadusi,

klaarida tülid, õppida kontrolltööks, õppida oma aega planeerima jne.)

10. Õpitulemus: kirjeldab isiklikke hügieenivajadusi murdeeas ning praktiseerib head

isiklikku hügieeni

11. Kuidas saad oma heaoluplaanis arvestada asjaoluga, et kasvades naiseks või meheks on vaja

keha hügieeni eest hoolitseda?

(Vastus: Vihjed õpetajale: Pesen x korda päevas, peale kehalise kasvatuse tundi, kasutan x

hügieenivahendeid (seebid-deodorandid jt.)

Õpetaja võib esitada oma vaatlusandmeid, näiteks 10 õpilast käis eile peale kehalise kasvatuse

tundi pesemas jt.

11. Õpitulemused:

oskab leida tõepärase informatsiooni toitumise kohta

selgitab isiklikku plaani tervisliku toidu ja joogi valikuks

võrdleb isiklikke toitumis- ja spordiharjumusi eakohaste kaasaegsete soovitustega ja

hindab edu eesmärgi saavutamisel

12. Valmista ette oma heaoluplaani esitlus (ja võimaluse korral kanna see klassis ette)!

a) Tutvusta oma heaoluplaani!

Tutvustuses võiks leida kajastamist kõik heaoluplaani olulisemad komponendid:

Milliseid infoallikaid ja miks kasutasid (Vastus: isa-ema, õpetaja, treener, x toitumisraamat, x

veebilehekülg, ajakirja artikkel jne.)

Millises osas sinu praegused toitumis- ja sportimisharjumused erinevad ideaalist, võiksid

muutuda?

Millised võiksid need olla 1 nädala või 1 aasta pärast? Kui mulle väga ei maitse mõni tervislik

söök, siis millega võiksin seda asendada, et vajalikud toitained kätte saada?

(Vastus: Vihjed õpetajale: Kes liha ei söö, saab kala. Kellele ei maitse keedetud porgand, saab

porgandimahla või teise endale maitsva toidu. Kes sööb hamburgereid, võib teha selle täisterast

ja tervisliku)

12. Õpitulemus: tuvastavad toiduainete pakendil olulise toitumisinfo

13. Õpilastele antakse mitmesuguseid toiduainete silte. Nad analüüsivad silte ja esitavad

tulemused klassile soovitustega, millised on tervislikumad valikud ja miks? Õpilased võivad ette

valmistada esitluse.

Õpetajale:

Õpilased täidavad selle ülesande mitmete tundide jooksul ja vajavad ligipääsu infoallikatele,

interneti kasutamisvõimalust, telefoninumbreid jt. Õpilased võivad kasutada ülesande täitmiseks

ise leitud erinevaid abimaterjale. Sobib hästi grupitöö vormis tegemiseks!

Valikuvõimalusteks on kirjalik või suuline raport, presentatsioon, plakat jt.

Ideaaljuhul suudab õpilane planeerida ja selgitada sarnaste komponentidega eluviisiplaani ilma

suunavaid küsimusi pakkumata, kasutades tõeseid infoallikaid.

Alternatiiv „Kiri Jukule“ on mõeldud samade õpitulemuste hindamiseks nagu heaoluplaan, kuid

eeldab suuremat loovuse astet ja planeerimisvõimet! Soovitustest Jukule paistavad ideaaljuhul

välja samasugused heaoluplaani komponendid.

14. Alternatiiv: Kiri Jukule!

Kuni 10. eluaastani elas Juku perega maal ja ta kehakaal oli normis. Päev möödus õues ringi

rahmeldades. Oma aias kasvasid juurviljad-puuviljad, mida Juku hea meelega sõi. Kui Juku pere

linna kolis, hakkas ta käima suures koolis ja tal oli palju õppida. Linnas elades muutusid ka Juku

toitumisharjumused. Ta avastas limonaadi, hamburgerid ja snäkid, mida üsna hõlpsasti

kooliümbrusest osta võis. Kui uued sõbrad teda jalgpalli mängima kutsusid, märkas ta enesegi

ehmatuseks, et väsib kiiresti ja ei jaksa enam teistega koos palli taga ajada. Nii ta hakkas otsima

„mõistlikke“ ettekäändeid jooksmisega seotud tegevustest hoidumiseks. Praegu on Juku kehakaal

kõvasti üle normi. Arst tuvastas tal kõrgenenud vererõhu. Kuna ka pulss oli normist kiirem ja ei

taastunud kiiresti peale kehalist tegevust, otsustas arst Juku haiglasse uuringutele saata, et kehva

terviseseisundi põhjus avastada.

Aita Jukut! Kirjuta talle kiri soovitustega, mida Juku võiks teha, et oma tervist parandada!

Mida ta võiks süüa? Kirjuta nii täpselt, et Jukul sellest abi oleks! Tee talle plaan!

Kirjuta ka söögid, mida Juku süüa ja poest osta võiks, et saada vajalikke valke, tervislikke

rasvasid, vitamiine, mineraalaineid ja kiudaineid! Soovita ka söögikordade arv! Ära unusta teha

soovitusi tervisespordi kohta!

II Enesehinnang, käitumine ja otsused

13. Õpitulemus: selgitab enesehinnangu ja käitumise seoseid

15. Vaadake filmi ”Enesehinnang” ( kättesaadav aadressil:

http://www.tlu.ee/~malas/enesehinnang/film_enesehinnang.html)

a) Kirjutage, kellel filmi tegelastest oli kõrge, kellel madal enesehinnang ja mille järgi seda

otsustasid?

b) Selgita, kuidas võib mõjutada madal enesehinnang tegelase otsuseid ja tervist?

c) Too lisaks näide elust, kus tervis sõltus enesehinnangust ja vastupidi?

(Vastus: Vihjed õpetajale: Madala enesehinnanguga õpilased käituvad rohkem teiste meele järgi,

kartes kaotada sõpru. Näiteks võtavad vastu pakutud sigareti või nõustuvad ettepanekuga seksida

siis kui ise seda õigeks ei pea ja vastupidi .Kõrge enesehinnanguga õpilased ei karda sõbra

kaitseks välja astuda või enese eest seista)

Õpetajale:

Kui vajate rohkem selgitusi terviskäitumise ja enesehinnangu seostest, võite lugeda:

http://www.tlu.ee/~malas/enesehinnang

14. Õpitulemus: selgitab käitumise, isiklike otsuste ja tervise seoseid

16. Kuulake või lugege tähelepanelikult läbi jutuke ”Jüri ja Mari”:

Ükskord, ühes linnas elasid Jüri ja Mari. Nad ütlesid, et armastasid teineteist nii, et ei näinud

kedagi teist enda ümber. Kuid siis pidi Jüri kolima teise linna elama. See oli väga kurb hüvastijätt,

kuid Jüri ja Mari plaanitsesid igaveseks kokku jääda, teineteisele iga päev kirjutada ja mõne aasta

pärast taas koos olla!

Mart, Jüri parim sõber, lubas Marile sõbraks olla ja teda aidata. Jüri lahkus ja Mari igatses tema

järele. Kui aeg möödus, hakkasid Mart ja Mari koos õppima, sest Mart lubas ju Mari aidata. Nad

käisid teineteisel külas ja neil oli koos tore olla.

Mari kirjutas Jürile iga paari päeva tagant, kuid Jüri ei kirjutanud vastu. Aeg möödus ja Mart

leidis, et on Marisse armunud. Ta rääkis oma tunnetest Marile, kuid Mari arvas, et peab Jürile truu

olema ja tahtis lõpetada Mardiga kohtumised. Nii tehtigi, kuid Mari oli väga kurb ja Jüri ei

kirjutanud ikkagi. Mari kurtis oma muret sõbrale, kelle nimi oli Karl. Karl katkestas Mari jutu

poole pealt ja ütles, et see on Mari enda asi, Mart ja Jüri on mõlemad Karli sõbrad ja sekkuda ta ei

taha.

Aeg möödus, Mari oli veelgi õnnetum ja kutsus ühel päeval Mardi endale külla. Neil oli koos üle

hulga aja hea olla ja järsku leidsid nad ennast suudlemas. Mõne päeva möödudes sai Mari kirja

Jürilt, kes ütles kui väga ta igatseb Mariga kohtuda ja miski nende suhetes pole muutunud.

Mart ja Mari lõpetasid seepeale oma kokkusaamised ja Jüri tuli koolivaheajal Marile külla. Mari

soovis, et nende suhe jääks heaks ja ausaks ning rääkis Jürile Mardiga juhtunud loo. Jüri vihastas

ja ütles, et ei taha Mariga enam mingit tegemist teha, et nende vahel on kõik läbi ja rääkis loost

kõigile, kes kuulda tahtsid.

Mari nuttis ja kurtis oma muret teisele sõbrale, kelle nimi oli Juss. Juss kuulas, siis vihastas ja

peksis Mardi läbi.

a) Palun reasta jutukese tegelased selle järgi, kelle käitumine sulle rohkem meeldis! Esimesele

kohale pane tegelane, kelle käitumine meeldis kõige rohkem ja viimasele kohale tegelane, kelle

käitumine meeldis kõige vähem.

b) Kirjuta lühidalt iga tegelase nime taha, miks sa nii otsustasid!

Õpetajale:

Õpilased otsustavad tegelaste käitumise üle vastavalt enda tõekspidamistele ja

väärtushinnangutele. Õpilaste vastuseid võiks vaadelda tervise, terve käitumise ja tervete suhete

kontekstis. Näiteks, kuidas hinnatakse ausust, usaldust, kas see on õpilaste meelest tähtis?

Millisena näevad õpilased sõbra rolli? (Mittesekkumine või emotsionaalne toetus, ärakuulamine)

Kuidas suhtuvad õpilased peksmisesse „õige asja eest“ jt. Lisalugemine õpiobjektidest (Vägivald

ja terve suhe; Eakaaslaste nõustamine): http://www.tlu.ee/~malas

15. Õpitulemus: kirjeldab isiklikke väärtusi, mida arvestab otsustamise protsessis

17. Kujutlege, et planeedil Maa leiab aset katastroof. Järsku avaneb uks ja tuppa tuleb isa, kes

teatab:” Meil on võimalik ennast päästa, 2 tunni pärast väljub kosmoselaev teisele planeedile.

Igaüks võib kaasa võtta 10 asja, mis on teie jaoks tähtsad või vajalikud (mõõtmeid ja teisi

omadusi arvestamata).

a) Kirjuta, mida võtaksid kaasa!

b) Tõmba joon alla kolmele kõige olulisemale!

(Vastus: Vihjed õpetajale: Asja mõiste alla mahub kõik, mida vajalikuks peetakse, mis on tähtis)

16. Õpitulemus:

seab endale tervisliku eluviisiga seotud eesmärke ja kasutab otsuste langetamise oskust

tervise edendamiseks

eristab tubaka, alkoholi jt, uimastitega seotud tõest terviseinformatsiooni väärast

18. Manni otsused.

JUKU, MATU ja MANN olid klassikaaslased. Mann oli uus õpilane ja mõlemad poisid tahtsid

temaga lähemalt tuttavaks saada. Nii siis otsustasidki Juku ja Matu tegutsema hakata. Juku ütles

Matule, et sai eile venna käest paar suitsu proovimiseks. Matu ütles, et tema jamasid ei taha,

suitsu hais jääb külge ja tegi ettepaneku Mann peale kooli õue kutsuda. Nii nad tegidki. Mann tuli,

nad rääkisid igasugustest asjadest ja Mann paistis väga lahe tüdruk olevat. Korraga ütles Mann, et

eelmises koolis olid tal head sõbrad, kellega koos prooviti ära kõik lahjad alkoholid, sest nendest

ei jää kiiresti purju. Poisid ei teadnud, et Mann suurustas ja juba lippaski Matu lähedal asuva poe

suunas ning oli varsti koos joogiga tagasi ise selgitades, et üks suurem poiss aitas tal osta.

Mann oli juba jooki haaramas, kuid järsku ütles Juku, et temale sellised tüdrukud ei meeldi, kes

poistega koos joovad. Mann oli kimbatuses, ta tahtis muljet avaldada, ehk lootis isegi joogist

vabaks suhtlemiseks julgust saada.

Matu rüüpas lonksu ja ütles, et tema meelest just lahe kui tüdrukud poistega võrdsed on. Ka Juku

võttis lonksu alkoholi. Juku oli Manni meelest eriti lahe tüüp ja nüüd ei teadnud ta järsku enam,

kuidas toimida, kas juua ka või mitte? Ta arvas, et Juku ei mõelnud oma sõnu tõsiselt, kuid

seekord otsis ta ettekäände, et lubas sõbranna juurde minna ja lahkus.

Mann rääkis loo sõbrannale, kelle nimi oli MIINA. Miina ütles, et ega see väheke joomine tükki

küljest võta ja Mann peab ikka ise teadma, mida teha.

Järgmisel korral kui poisid Manni õue kutsusid, otsustas Mann nagu poisidki seltsi mõttes mõned

lonksud alkoholi võtta. Kõik oli lahe kuni sinnamaale, kui Mann tegi ettepaneku Jukule koos

kinno minna. Juku ütles, et tema „selliste“ tüdrukutega ei käi. Mann oli väga õnnetu, sest

tegelikult ta lonksas alkoholi ju ainult sellepärast, et lootis meeldida.

Aita Mannil otsustada,

Kirjuta otsustamise skeemi ülemisse lahtrisse, mida tal oli vaja otsustada!

Täida otsuste langetamise skeemi informatsiooni lahter KÜSIMUSTEGA, mida oleks vaja

enne otsustamist teada

Kirjuta skeemi välja 4-6 kõige tähtsamat asja või tegurit, mis sinu otsust mõjutavad

Kirjuta otsuse variandid lahtrisse ja too välja eraldi iga võimaluse positiivne ja negatiivne

mõju!

OTSUSTE LANGETAMISE SKEEM

Kirjuta siia lahtrisse, mida Mannil oli vaja otsustada

..............................................

INFORMATSIOONI LAHTER.

Siia kirjuta KÜSIMUSI, mida oleks Mannil kasulik teada enne otsustamist?

………………………………………………………………………………………………………

…………

(Vihjed õpetajale: Mida rohkem informatsiooni Mannil on, seda parem otsus tuleb. Ideaaljuhul

kirjutavad õpilased siia küsimusi kõikidest terviseaspektidest: füüsilisest, emotsionaalsest,

intellektuaalsest, eetilisest-saavutuslikust. Näiteks, millised on tagajärjed, mida tunneb, kas

sõprus jääb alles, kas võib jääda sõltuvaks jne.)

Kirjuta, millistest allikatest leiaksid vastused nendele küsimustele:

.......................................................

Edasi paku otsuse variandid. Neid võiks olla kaks või kolm! Too iga variandi puhul eraldi

välja positiivne ja negatiivne mõju!

Otsuse variant 1

+ .............................

- ..............................

Otsuse variant 2

+ ...............................

- ................................

Otsuse variant 3

+ ..............................

- ...............................

Võta vastu otsus Manni eest ja selgita, miks ta võiks nii otsustada?

Manni otsus:

....................................................................................................................................................

Õpetajale: Oluline on, et õpilased suudaksid kasutada otsuste langetamise protsessi ja leida

vajalikke küsimusi kõikidest terviseaspektidest. Näiteks, õpilased tunnevad ära otsused, mida oli

vaja langetada; Suudavad leida, millistele küsimustele võiks teada vastust enne otsuse

langetamist; Leiavad ja analüüsivad otsusevariante ning iga otsusevariandi positiivset ja

negatiivset mõju. Otsus baseerub erinevaid terviseaspekte hõlmaval informatsioonil ja kasutatud

infoallikad on usaldusväärsed (kogemus, täiskasvanud, trükitud jt. allikad)

III TERVISERISKIDE VÄLTIMINE

17. Õpitulemus: tunneb ära ja analüüsib potentsiaalseid riskiolukordi

19. Too näide sinuvanuste õpilaste jaoks alkoholi või teiste uimastitega seotud ohtlikust

olukorrast!

Miks see olukord on sinu meelest ohtlik?

Mis võib juhtuda?

Mida saaks teha, et sellist olukorda lahendada või ära hoida?

18. Õpitulemus: tunneb ära sisemised ja välised tegurid, mis mõjutavad tubaka, alkoholi ja

teiste uimastite kasutamist.

20. Kirjuta vähemalt 5 asja, mis võivad mõjutada tubaka, alkoholi ja teiste uimastite kasutamisega

seotud otsuseid!

(Vastus: Vihjed õpetajale: Mõjutegurid võivad hõlmata nii teadmisi, uskumusi, reklaami,

eakaaslaste survet, kättesaadavust, emotsioone, suhteid, enesehinnangut või muud. Õpilased

võivad kirjeldada vastuseid oma sõnadega ja mitte kasutada korrektseid mõisteid)

19. Õpitulemus:

kasutab efektiivseid suhtlemisoskusi riskiolukordade lahendamiseks ja eakaaslaste surve

ületamiseks

tunneb ära viisid uimastiolukordadega toimetulekuks

loetleb positiivsed alternatiivid sõltuvusainete tarbimisele

21. Milline järgmistest sigaretist keeldumise viisidest EI OLE hea näide?

a) Ütleb „EI“ ja kõnnib minema

b) Hakkab vaidlema (See ei ole hea)

c) Ütleb „Ei“ ja muudab teemat

d) Kordab, et ta ei ole huvitatud

e) Ütleb põhjuse

22. Loetle vähemalt 5 tegevust, mida Sulle meeldib teha või tehes tunned ennast hästi:

20. Õpitulemus: selgitab sõltuvusainete lühi- ja pikaajalist mõju

23. Reklaami loomine ja tegemine

Kujutlege, et olete firmaomanikud, kes soovivad reklaamida oma toodangut: HEAOLU!

1) Mõelge ja arendage välja oma tervisetoode, mida reklaamida! need järgnevad viited on pigem

õppimise faasis vajalikud KEELATUD ON EBATERVISLIKU TOOTE VÕI TEENUSE

REKLAAM (Ei narkootikumidele! Ära suitseta!). Kasuta positiivses vormis lauset (Teeme

seda koos! Tule jooksma! jm)

2) Valige oma reklaami jaoks sihtgrupp ja mõelge, mis on sellele sihtgrupile tähtis on.

3) Koostage lühike reklaamitekst, mis on TÕENE informatsioon tootest või teenusest!

4) Tehke reklaam valmis kasutades erinevaid tehnikaid ja riputage seinale!

5) Analüüsige üksteise heaolureklaame, vastates küsimustele: Millist strateegiat reklaam kasutab,

kas esitatud informatsioon on tõene jne. Hindajad on õpilased ise.

Õpetajale: Seda ülesannet võib lahendada rühmatööna! Õpilased võivad kasutada

reklaamistrateegiate loetelu.

Reklaamistrateegiad:

1. Avalduslik. Mõni tähtis isik kuulutab, et ta on toodet kasutanud. Kui tema seda juba teeb, siis

järelikult on toode hea.

2. Massisümptom. Kasutatav mõiste viitab sellele, et kõik teevad seda. Ostja ei taha jääda

erandiks.

3. Tavalised inimesed. Reklaam, mis näitab tavalist inimest toodet soovitamas. Ostja samastab

end selle inimesega.

4. Lõbutsemine. Reklaam, mis kujutab inimest lõbusalt aega veetmas ja seda toodet kasutamas,

sisendab mõtet, et kui kasutate seda, saate ka ise lõbutseda.

5. Soovitu saavutamine. Reklaam, mis näitab, et inimesed, on edukad kõikvõimalikes

situatsioonides (nagu unelmatüdruku tähelepanu, sõprusringi olemasolu, edu saavutamine

tööl) tänu sellele, et nad kasutavad toodet. Ostja tunneb, et ka tema võib olla edukas.

6. Reklaam annab ühekülgset teavet toote kohta. Rõhutatakse ainult kasulikke omadusi.

7. Statistika. Ostjale avaldab muljet statistika.

8. Ülekanne. Hea välimusega, meeldiva suhtlemisega, seksikas hästiriietatud mees või naine

müüb toodet. Ostja seostab toote selle müüja välimusega ning kujutab ette, et ka tema muutub

toodet kasutades selliseks.

9. Huumor. Inimestele jääb meelde reklaam, mis neid naerma ajab.

10. Mõjutatakse tundeid. Pilte ja helisid kasutatakse selleks, et meeled reageeriksid. Ostjale

tundub, et ta tunneb toote maitset.

11. Säravad üldistused. Reklaam kasutab sõnu nagu “parim”, “suurepärane” jt. Ostjat

pommitatakse positiivsete mõistetega.

Abistavad kriteeriumid:

- väljendavad selget positsiooni, seisukohta;

- toetavad oma seisukohta sobiva tõese informatsiooniga;

- näitavad sihtgrupi arvestamist/tundmist;

- veenavad tervislikke valikuid tegema;

- tuvastavad reklaamistrateegia;

- kasutavad positiivset vormi (Mitte ei narkootikumidele).

24. Kirjuta suitsetamise lühiajalise toime tagajärjed (vähemalt 5) .....................................................

(Vastus: Näiteks halb hingeõhk, sagedasemad ülemiste hingamisteede haigused, südame

löögisageduse kiirenemine ja vererõhu tõus, pigi hammaste vahel ja hingamisteedes, probleemid

koolis jt.)

25. Kirjuta suitsetamise pikaajalise toime tagajärjed (vähemalt 5) ...................................................

(Vastus: Näiteks südameinfarkt, insult, kõrgenenud vererõhk, kopsuhaigused sh. krooniline

bronhiit, vähktõbi, erektsioonihäired, jt)

26. Kirjuta vähemalt 5 alkoholikahju! ...............................................................................................

(Vastus: Näiteks liiklustraumad ja vägivald, maksakahjustus, alkoholism, kasvajad,

psüühikahäired, suhteprobleemid jt.)

Õpetajale: Uimastite kahjulike tagajärgede loetelus võiksid kajastuda kõik terviseaspektid,

sealhulgas emotsionaalne, sotsiaalne, saavutuslik.

21. Õpitulemus: tunneb ära tõepärase tubaka, alkoholi jt, uimastitega seotud

terviseinformatsiooni

27. Otsusta, kas väide on fakt või müüt!

Väike kogus alkoholi ei ohusta autojuhtimisel turvalisust. (Vale)

Narkootikumide proovimine on ohutu, kui nende tarvitamine lõpetada enne sõltuvuse

teket. (Vale)

Suitsetamine on üks olulisematest südamehaiguste tekkimise põhjustest. (Tõde)

Igas sigaretis on vähemalt 15 vähkipõhjustavat ainet. (Tõde)

70 - 90 % täiskasvanud inimestest, kes suitsetavad, soovivad, et nad ei oleks kunagi

alustanud. (Tõde)

Sigaretisuitsetamine on üks peamisi kodutuleõnnetuste põhjusi. (Tõde)

Tütarlastel on munaraku alged sündides kaasa antud ja uimastite kuritarvitamine võib

küpsemata sugurakke kahjustada. (Tõde)

Kerged narkootikumid, näiteks marihuaana, ei põhjusta sõltuvust. (Vale)

Suitsetamine rahustab närve. (Vale)

Kui tahad juua, on parem võtta õlut kui viskit. (Vale. Loeb kogus)

Suitsetamisest on kerge loobuda, enamik teismelisi võivad seda teha, kui nad vaid

tahavad. (Vale)

Alkoholism on haigus, sellest ei saa inimene kunagi päris terveks. (Tõde)

Purjusolek ja alkoholism on üks ja seesama. (Vale)

Kui inimene lõpetab joomise, siis ei saa teda enam pidada alkohoolikuks. (Vale)

Kõigist, kes alkoholi pruugivad, võivad saada alkohoolikud. (Tõde)

Tubakas on sõltuvust tekitav aine. (Tõde) .

Noortel, kes hakkavad jooma enne 15. eluaastat, on keskmiselt kaks korda suurem oht

uimastiprobleemide tekkeks kui neil, kes ootavad teismeliseea lõpuni. (Tõde)

Väike kogus alkoholi (pits) soojendab sind talvel. (Vale)

Kuigi alkoholi pruukimist ja autojuhtimist koos peetakse ohtlikuks, on marihuaana

suitsetamine ja autojuhtimine koos peaaegu ohutud. (Vale)

Alkohol vähendab depressiooni. (Vale)

Kui rase naine tarvitab alkoholi või mõnda teist uimastit, lähevad kahjulikud ained loote

verre. (Tõde)

Ilma alkoholita ei saa õiget peotuju. (Vale)

Inimestel on alati väga hea tuju, kui nad on pilves. (Vale)

Tass kanget kohvi, sõõm värsket õhku või külm dušš aitavad sul kaineks saada, kui sa

tahad pärast joomist autoga sõita. (Vale)

Iga ravim on potentsiaalne mürk kindlate meditsiiniliste ohtudega. (Tõde)

Üks peamisi põhjusi, miks teismelised suitsetavad, on kuuluda mingisse gruppi. (Tõde)

Passiivne suitsetamine soodustab mittesuitsetajatel hingamiselundite haigestumist. (Tõde)

Sporditegemine kõrvaldab suitsetamise negatiivsed mõjud, tagajärjed. (Vale)

Kulub umbes pakk sigarette, et kiireneks südametegevus ja kõrgeneks vererõhk. (Vale,

vaja paari mahvi)

Enamik inimesi, kes suitsetab, naudivad seda ega taha lõpetada. (Vale)

Narkomaanid surevad noorelt. (Tõde)

Enamik alkohoolikuid on töötud. (Vale)

Mõõdukas joomine raseduse ajal ei ole ohtlik. (Vale)

22. Õpitulemused:

analüüsib potentsiaalset riskiolukorda, millesse murdeealised võivad sattuda

selgitab vägivalla mõju

28. Kirjelda noorte elus olukorda, mis võib viia vägivaldse käitumiseni! Olukord võib olla päris

elust, väljamõeldud, filmist või raamatust!

.............................................................................................................................................................

a) Mis võib juhtuda?

b) Kuidas sellises olukorras võiks käituda, mida teha?

c) Kelle poole ja millise abi saamiseks pöörduda?

d) Kuidas oleks saanud seda olukorda ära hoida?

e) Loetle vägivaldse käitumise mõjusid kõikidele vägivaldse olukorra osalistele.

(Vastus: Vihjed õpetajale: Näiteks kehalised ja hingehaavad, hirm, solvumine, kuritegu, sõprade

kaotus, püsivad kahjustused, rikutud riided või vara jne.)

23. Õpitulemus: Selgitab enesekindla, ennastkehtestava käitumise osa vägivalla ennetamises

29. Selgita, missugune on ennastkehtestav käitumine ........................................................................

(Vastus: Vihjed õpetajale: Kehahoiak, hääletoon, oma mõtetest ja tunnetest rääkimine, mina-

teate kasutamine oma vajadustest rääkimiseks, teise inimese ebasoovitavast käitumisest teada

andmine)

Õpetajale: Tüüpiliselt on selliseks olukorraks konflikt, mida ei osata rahulikul teel lahendada,

provotseeriv käitumine, enesehinnangu haavamine-süüdistamine, kättemaks jm. Sageli raskendab

probleeme joove.

24. Õpitulemused:

kasutab efektiivseid suhtlemisoskusi riskiolukordade ennetamiseks

kirjeldab vägivalla vähendamise ja turvalisuse edendamise strateegiaid ning abivõimalusi

demonstreerib konfliktide vahendamise tehnikat

30. Konflikt.

a) Sõnasta lühidalt konfliktolukord noorte omavaheliste suhete teemal! ...........................................

b) Konfliktolukorras käituvad inimesed erinevalt, harjumuspäraselt ja automaatselt. Kõik

automaatsed käitumised ei ole konflikti lahendamise seisukohalt head, kuid saame neid muuta.

Tõmba rist peale nendele, mida võiks muuta!

(Vastus: Vihje õpetajale: Räägib ja vaidleb on sobivad automaatreaktsioonid!)

VAIKIB LÄHEB ÄRA VAIDLEB RÄÄGIB NUTAB

NAERAB SÜÜDISTAB

ENNAST

SÜÜDISTAB

TEIST

LÖÖB LOOBIB

ASJU

TEEB SUITSU/

JOOB

ALKOHOILI

SÖÖB ÕIGUSTAB SÕIMAB ....................

....................

c) Sinu kirjeldatud konfliktis on kaks osapoolt. Konflikti x tegelane tahab rääkida, mis juhtus. Las

ta ütleb seda mina-teate vormis: ....................................................................................................

d) Nüüd ole kirjeldatud konflikti tegelastele vahendajaks ja kirjuta mininäidend (otsekõnes),

kuidas konflikt võiks laheneda nii, et mõlemad saaksid, mida soovisid! Ise võid olla kolmas

tegelane! Mida ütleksid?

Õpetajale: Abiks võib olla õpiobjekt: http://www.tlu.ee/~malas/vagivald/

Konflikti vahendamise skeem:

Lepitakse kokku reeglites:

Kui üks räägib, siis teine ei sega vahele! See on range reegel.

Üksteist ei tohi näägutada, solvata ja inetute nimedega sõimata

Vahendaja küsib ühelt osapoolelt, et räägiks kõik mis juhtus

Siis on teise konfliktis osaleja kord rääkida nii palju ta kui tahab oma vaatenurgast

Vahendaja küsib kordamööda mõlemalt osapoolelt tunnete kohta

Nüüd pakutakse lahendusideed, ka vahendaja võib pakkuda.

Kui ideede hulgas leidub mõni selline, millega mõlemad konfliktipooled siiralt nõus on,

siis on lahendus leitud

Kui aga sobivat lahendust ei leidu, tuleb selgitada tähtsate asjade järjekord, mis ühele või

teisele tema tahtmise juured tähtis on.

Sellisel juhul leidub tõenäoliselt kolmas lahendusvariant, mida võib olla esialgu välja ei

pakutud, kuid mis mõlemat konflikti osapoolt rahuldab.

IV KASVAMINE JA SUHTED

25. Õpitulemus:

teab murdeeas toimuvaid muutusi

kirjeldab isiklikke hügieenivajadusi seoses murdeea muutustega

31. Kui tüdrukust kasvab naine ja poisist mees, siis mis muutub murdeeas?

Füüsilised muutused kehas

M........................

N.........................

Tunded............................................

Suhted.............................................

Huvid...............................................

Mõtted.............................................

Soovid.............................................

Mis veel...........................................

Õpetajale: Fakte võib vaadata: www.amor.ee. Oluline on murdeea muutusi käsitleda läbi kõikide

terviseaspektide. Ülesande täitmiseks võib kasutada abiallikaid.

26. Õpitulemus: eristab usaldusväärseid murdeiga käsitlevaid infoallikaid ebausaldusväärsetest

32. Kui sul on mure või noorte suhete ja tervisega seotud probleem, siis kust saad abi?

33. Loetle Sinu jaoks usaldusväärseid abivõimalusi ja infoallikaid.................................................

(Vastus: Vihjed õpetajale: Näiteks õpetaja, lapsevanem, Noorte nõustamise kabinetid,

psühholoog, kooli meditsiinitöötaja, www.amor.ee jt)

27. Õpitulemused:

kasutab tervet ja respekteerivat viisi tunnete avaldamiseks

praktiseerib sobivaid viise hoolivuse näitamiseks

34. Valmistage ette ja esitage rollimäng, kus sõber või tuttav tuleb sulle oma murest rääkima ja

sina oled nõustaja/ärakuulaja rollis!

Ole hea kuulaja ja kasuta aktiivse kuulamise oskusi! Näita, et respekteerid ja kuulad

tähelepanelikult! Väljenda hoolivust! Esita avatud küsimusi ja kasuta mina-teadet!

35. Alternatiiv: Kirjutage otsekõnes näidend või nukuteatri etendus või koomiks (Sellisel juhul

vaja juurde kirjutada ka hääletoon ja kehaasend näha

Õpetajale: Aktiivse kuulamise tehnikat saad vaadata õpiobjektist:

http://www.tlu.ee/~malas/eakaaslased/

Videot võivad vaadata ka õpilased ja seejärel asuda oma rollimängu harjutama.

28. Õpitulemus: kirjeldab piiride seadmise tähtsust isiklikes suhetes (sh oskust öelda ”Ei”)

36. Kui klassikaaslane või sõber kutsub sind välja ja sa ei taha minna, siis on õige:

a) Leida sobiv vabandus, et sõber ei solvuks.

b) Ikkagi minna kui tahad sõprust alles hoida.

c) Öelda otse ja ausalt, miks ei taha minna

Põhjenda lühidalt oma vastust!............................................................................................................

29. Õpitulemus: demonstreerib raskete tunnete, sh viha juhtimise viise rollimängus.

37. Kirjuta 10 sõna, mille abil saad väljendada, mida tunned. Näiteks, olen kurb jne.

38. Tuleta meelde sõbra käitumine, mis sind vihastas (või kurvastas, valmistas pettumise).

Koosta sõbrale mina-teade oma tunde väljendamiseks .....................................................................

(Näiteks, Ma tunnen ennast ....... kui sa ..............)

39. Otsusta, kas väide on õige:

Kui räägime avameelselt, mida mõtleme ja tunneme, siis viha ei kuhju! JAH (Õige!) EI (Vale)

40. Alternatiiv kehakeele abil tunnete väljendamiseks: Kui õpilased on tundeid iseloomustavad

sõnad välja mõelnud, siis need riputatakse suure paberiga seinale või kirjutatakse tahvlile. 2

õpilast lähevad klassi ukse taha. Teised õpilased hakkavad õpetaja valikul tahvlilt mingit

tundesõna „mängima“. Ukse taga olijad tulevad klassi ja mõistatavad, millist tunnet mängitakse.

Seejärel lähevad ukse taha järgmised õpilased.

Hindamisskaala:

5 – Vastus näitab õpilase võimet rakendada õpitud terviseoskusi. Vastus on ammendav, terviklik

ja näitab professionaalsust

4- Vastus näitab õpilase võimet rakendada õpitud terviseoskusi. Vastus on üldjoontes täielik, kuid

mitte professionaalne, esineb puudusi

3 – Vastus näitab õpilase mõningast võimet rakendada õpitud terviseoskusi. Vastus võib olla

ebakorrektne või mittetäielik

2 – Vastusest ei selgu õpilase võime rakendada terviseoskusi või näitab vastus seda vähesel

määral