KEHTNA VALLA AJALEHT

Nr. 4 (65) 19. juuni 2001

23.juunil Kehtna suvelaat11.augustil Lelle laat

31.augustil Eidapere laat

�����������

`Kaja Mõtsniku foto

KEHTNA VALD1866 - 1940

Koostanud Aino Suviste

KODUHando Runnel

On maantee ja maanteel käänakja käänaku kõrval küla,see ongi minu koduja tume mets seal taamal,see ongi minu kodumuid märke ma ei oska andamuid märke ei olegi temal,siin onmu saatus ja sugumu aja ja elu lugu.

I 1.MÕISArheoloogilised andmed ja maastiku

iseloom lubavad arvata,et Kehtnas onpõlluharimist tehtud aastatuhandeid jaKehtnat tuleb lugeda maakonna vanimateasustusalade hulka.Kehtna nime on mainitudesmakordselt 1470.a.(Kechtel). Kehtnamõisa tekkimise täpne aeg on lahtine.Onsäilinud dokumente,mis on koostatud Kehtnamõisas 1.mail 1485.a. Selle dokumendigajagab Arndt Wietinghoff oma vennanõusolekul talle kuuluvad valdused kahe pojavahel.Üks poegadest saab Järvakandimõisa,teine Kehtna mõisa. Alates 18. sajlõpust peale on Kehtna mõis olnud Raplakihelkonna suuremate mõisate hulgas niiadramaade kui ka hingede arvupoolest.1881.a elas rahvaloenduse ajalKehtna mõisas 1223 inimest (627 meest ja596 naist). Keava mõisas elas samal ajal 469hinge.

27. septembril 1874.a sai uueksomanikuks maanõunik Otto Hermann vonLilienfeld

Enne teda oli mõis pidevalt haamri allaminemise ohus. Otto Hermann von Lilienfeldiajal mõisa majanduslik olukord paranes.Sellel perioodil tehti maaparandustöid,muretseti uut põllumajandustehnikat, ehitatiuusi kõrval-hooneid ning hakati aretama friisitõugu lüpsikarja.

Nii alustab oma pikemat uurimust Kehtnavallast Aino Suviste. Järge lugege tänase lehe8. küljelt ja järgnevatest Valla Vaatlejatest.

Head lugemist!

Valla Vaatleja 2 Vallavolikogu, vallavalitsus

�������������15.05.2001.a. istungist võttis osa16 volikogu liiget, puudus 3.

Arutati, otsustati:Muudeti määrus nr 28 “Jäätmeluba

mitteomavate prügilate ja loomade matmispaikadesulgemine” Rapla Keskkonnaameti nõudmisel.Vallale kuuluvad loomade matmispaigad (Lanski,Lau ja Jalaka) tuleb sulgeda, mitte registristkustutada. Otsus ei puuduta tegutsevaidsamanimelisi matmispaiku. Üheksa kinnistusuhtes otsustati omavalitsuse ostueesõigustmitte kasutada. Vaba põllumajandus- ja vabametsamaa eelistamise ja taotlejate vahelisesuulise enampakkumise korraldamise suhtes tegimääratud komisjon järgmised ettepanekud:metsamaade suhtes kasutada ainult suulistenampakkumist, põllumaade taotluste puhulkasutada eelistusi vastavalt kehtivale seaduseleja enampakkumist, kui eelistamine ei ole võimalik.Ülevaate valla teede olukorrast ja remonttöödekavast andis valla keskkonnaspetsialist J.Reim.valla territooriumil on 533,8 km teid, neist vallalekuuluvaid 184 km. Kuna valla teedele eraldatudraha on küllaltki minimaalne, jõutakse aastaskeskmiselt remontida 10 km teid. Anti nõusolekkolme vallale kuuluva korteri müügiks. Ülevaatevalla kommunaalmajanduse hetkeolukorrast andisvallavanem K.Toomet. Kehtna Elamu töötabkahjumita ja tema tööga võib rahul olla. Muretteevad elanike suured üürivõlad. Eilo Majadekahjum on 113 000.- krooni, võlgnevus onsuuresti tingitud kõrgest kütte hinnast. EiloMajade haldusnõukogu teeb ettepanekulõpetada kütmine Lokuta ja Eidaperekatlamajades: kulud suured, hind kõrge,renoveerimiseks puudub raha. Volikogu tegivallavalitsusele ja majanduskomisjonileülesandeks leida lahendus Lokuta ja Eidaperekütteprobleemidele ja töötada välja abinõud vallakommunaalmajanduse paremaks korraldamiseks.Esimesel lugemisel oli valla veevärgi- jakanalisatsiooni eeskiri, mis saadeti tutvumiseksja omapoolsete ettepanekute tegemiseks vallasveemüügiga tegelevatele ettevõtetele.Vallavalitsuse poolt esitatud laenu võtmiseeelnõu lükati tagasi, sest eelnõu ei vastanudeelnevalt majanduskomisjonis ja eestseisusesarutatule. Lahendati avaldusi, kuulatiinformatsioone.

Kehtna Vallavolikogumäärus 15.05.2001 nr 31Volikogu 17.04.2001 määruse nr 28“Jäätmeluba mitteomavate prügilate ja

loomade matmispaikade sulgemine” muutmineKehtna Vallavolikogu määrab:tühistada volikogu 17.04.2001 määruse nr 28

“Jäätmeluba mitteomavate prügilate ja loomadematmispaikade sulgemine” punkt 2 ja sõnastadasee järgmiselt:

“Sulgeda alljärgnevad valla territooriumilasuvad jäätmeluba mitteomavad loomadematmispaigad:

Lanski loomade matmispaik – kood 384603Lau loomade matmispaik – kood 413304Jalaka loomade matmispaik – kood 447607

Tõnu TEDER,Volikogu esimees

�����������08.05. 2001

Vallavalitsus nõustus Rõue küla Otimardi majamaaüksuse ostueesõigusega erastamisegaKristjan Kutseri poolt. Kinnitati järgmisedõigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise jakompenseerimise korraldused:

Jaanus Rätsep Pae küla Juhani 23,71 haTanel Vilimaa Saarepõllu küla Kaagenõmme

1,55 haAndrus Illopmägi Lau küla Kaasiku 24,99 haAino Vare Paluküla küla Saueaugu Vaino-

sauna 2,12 haHelvi Kihlevelt Sooaluste küla Kase 10,57 haKahele sügava puudega isikule määrati

hooldaja.22.05.2001

Valla konstaabel andis ülevaate olukorrastvallas. Igale põhikoolile otsustati anda toetust2500.- kr ja Ingliste algkoolile 1500.-krsuveürituste (ekskursioonide) korraldamiseks.Kehtna aleviku veevärgi uue kaevu japumbajaama kohaks otsustati valida Kehtnamännitukas olev ala. Arutati Juuru-Inglistebussiliini otstarbekust kooliõpilasteleõppeperioodil. Invaliidile määrati hooldaja.Arutati laekunud avaldusi.

28.05.2001Vallavalitsus arutles OÜ Eilo Majad

majandusliku olukorra üle ja kohustas osaühingujuhatust 4. juuniks töötama välja edasisetegevuse kava. Päevakorras olid Valtu Spordimajarekonstrueerimise III etapi alustamisegaseonduvad küsimused; laenu võtmine,ehituslepingu sõlmimine, tööde järelevalve jne.

Valla koolidele eraldati suviste ekskursioonidekorraldamiseks rahalist toetust.

Vastavalt laekunud dokumentidele määratikolmele puudega isikule hooldajad.

Maareformi seaduse § 22³ alusel vähendatikodaniku maa ostueesõigusega erastamisemüügihinda.

04.06.2001Kuulati ära OÜ Eilo Majad juhatuse

seisukohad osaühingu edaspidise tegevuse japakutavate teenuste kohta. Nenditi olukorda, etelanike maksevõlg osaühingule on ligemale 300000 krooni ning osaühing on makseraskustes.

Nõustuti järgmiste maa ostueesõigusegaerastamistega:

Helle Kiiver Linnaaluste küla Tammiku I 10,7haPeeter Pihelpuu Koogimäe küla Tedre I 9525m²Otsustati osaliselt kompenseerida taidlejate

transpordikulusid maakondlikule laulu- jatantsupäevale ning memme- taadi tantsupeole

����������Kehtnas aastaid probleeme tekitanud hulkuv

koer ründas last. Koera omanikku karistas RaplaMaakohus trahviga. Eelmise trahvi oli mõni aegtagasi koeraomanikule määranud vallakonstaabel.

Maikuus on konstaablile laekunud 16avaldust erinevate varguste kohta. Varastataksepalju jalgrattaid ja muruniidukeid. Siit palve:

märgistage ka oma salamärkidega teile kuuluvjalgratas või muruniiduk.

Kodanike võtab konstaabel vastu neljapäeviti10-12 vallamaja saalis.

�������������Palume täita Kehtna valla kohalike maanteede

kasutamise ja kaitse eeskirju.Meeldetuletuseks üldnõuded mõnede enam

esinevate rikkumiste kohta kohalike maanteedekasutamisel:

·Kohalikel teedel ei tohi-sõita või manööverdada mulde nõlvadel ja

külgkraavides;-sõita teedele ning sealt maha neis kohtades,

kus puuduvad peale- ja mahasõidud;-ladustada teemaale materjale.·Teemaal ja teemaaga külgneval alal mulla-,

maaharimise ja teisi töid tegevad juriidilised jafüüsilised isikud vastutavad selle eest, etsõidukid ei kannaks teele pori, sõnnikut jms.

·Vallavalitsuse loata ei tohi ajada karja vallateel.

Meeldivat koostööd soovides:Jaan REIM,

teedespetsialistKehtna Lasteaed “Siller” võtab alates1.septembrist 2001a. konkursi korras töölelasteaiaõpetaja. Avaldus, CV ja haridusttõendava dokumendi koopia saata 20.juuniks2001a. aadressil: Kehtna Lasteaed “Siller”,Lasteaia 5, Kehtna 79001, info tel 75 186

Kehtna Lasteaed “Siller” on kollektiiv-puhkuseks suletud 25.juunist – 27.juulini2001a.

Alates 30.juulist kuni 31.augustini 2001 a.töötame osalise koormusega, vastavaltvajadusele. Rühmad on avatud 7.30 – 18.00.

Alates septembri algusest on võimaliklasteaed avada kell 7.00, kui see on vajaliklastevanematele. Palun informeerige meid omasoovidest augusti kuu jooksul tel 75 186.

Kaunist ja sooja suve soovides: Kehtna Lasteaia

“Siller” kollektiiv

����������������������

Kehtna vallamajas toimubkodanike vastuvõtt 22.juunil kl 8.30-12.00.

Mati Michelise joonistus

Valla Vaatleja 3Lapsed

Praegu, kus meid kimbutab pidevrahanappus, on hea tõdeda, et seetervist edendav projekt leidisrahastamist rahvatervise arendus-nõukogu poolt. Projekti siht-grupiks olid Kehtna valla kooli-eelikud ja lasteaedades käivatelaste vanemad ning lasteaia-õpetajad. Planeeritud üritusi olimitmeid ja ravikindlustuse eel-arvest saadud 10 000 krooni kuluskenasti ära.

Aprillis oli Kehtna Lasteaias“Siller” kahel õhtul võimalus kuulataloenguid:

10.aprillil “Laps kui isiksus.Temperament, emotsioonid ja nendekujunemise ajad” lektor pedagoogHelger Rannu.

17.aprillil “Toitu tervislikult!”lektor perearst Tiina Lind. Samas olivälja pandud mitmekesine näituskirjandusest – tervislikust toidu-valikust ja allergiast ning selleleevendamisest valides hoolikaltseda, mida me sööme. Mõlemadloengud olid äärmiselt sisukad jalapsevanemad said palju praktilisinäpunäiteid, mis põhinesid elustenesest. Kahju on vaid sellest, etosavõtjaid oli vähevõitu.

Kolmas lastevanematele mõel-dud üritus kandis pealkirja“Liikumisharjumuste kujunda-mine lapses.” Kehtna Lasteaia“Siller” liikumisõpetaja HeljuReitsak viis läbi näidisliikumistunni,lastevanematel oli võimalus omasilmaga näha, mida me lasteaiaslastele õpetame, millised on meievõimalused, vahendid jne. Osavõttoli rohkearvuline ja kõlama jäi mõte,et oleks ainult lastele rohkem võima-lusi sportimiseks ka väljaspool

lasteaeda.Projekti teine pool oli suunatud

kõigile valla viies lasteaias õpetustsaavatele koolieelikutele. MargutJõgisoo Rapla Politsei teabetalitusevaneminspektor ja Kehtna vallakonstaabel Jaak Matkur viisidkõigis valla lasteaedades läbi liiklus-hommikud. Margut Jõgisoo mängisliiklusvaibal läbi kõik eriti ohtlikudsituatsioonid, selgitas helkurivajalikkust ja õpetas seda ka õigestikinnitama, samuti selgitas turvavöövajalikkust jpm. Lelle lasteaiakoolieelikud käisid liiklust õppimaskoguni Rapla linna tänavatel, etparemini ohtudest sotti saada.

Kogu selle projekti kulminat-sioon oli aga 9. mail Kehtna Laste-aias “Siller”, kuhu kogunesid kõikvalla viie lasteaia koolieelikud janeile oli planeeritud viies tegevus-punktis toimetamisi lausa neljakstunniks.

Kehtna Lasteaia “Siller” õuele olimaha joonistatud ja liiklusmärkide

Noortekeskuse töötajate üles-andeks on sisustada 4 tundi pärastkooli koolilaste aega. Lapsi käib I– VII klassini. On olemas kakindel kontingent lapsi, kes käibiga päev. Muidugi tekib ka meilprobleeme, kuid püüame needlahendada nii nagu oskame. Kuilapsed end parandavad ja omavigadest õpivad, on see meile ainultrõõmuks. Meie, täiskasvanudki,vajame oma vigade parandamiseksandestust, seda enam meie lapsed.Aitama peab enne, kui lastessetuleb kibedus ja kurjus.

Nüüd mõned laste mõtted sellekohta, mida noortekeskus neileandnud on või mida on õpitud:

LIIS: Siin oled rohkem tege-vuses, kui kodus.

DIMA: Saab sõpru ja tarkust.

abil üles ehitatud terve liiklusväljak,mis kujutas kooliteed. Sellele olidpaigutatud kõik võimalikud ohu-situatsioonid. Kehtna lastele meel-dis kõige enam bussipeatus, kusseisis päris suur buss ja nii said kõiklapsed oma silmaga veenduda bussitagant varitsevates ohtudes.Liiklusväljakul juhendasid lapsiMargut Jõgisoo, liiklusohutusespetsialist Valdo Jänes ja konstaa-bel Jaak Matkur. Teises tegevus-punktis ootas koolieelikuid HeljuReitsak ja seal toimusid mitmedspordivõistlused ja mängud, vajaläks nii täpset kätt kui ka teravatmõistust. Valtu lasteaia lastele olisee tegevuspunkt lausa lemmikuks.Lasteaia võimlas oli lastel võimaluspikale tapeedirulli paberile joonis-tada ja hiljem kaunistasid needilusad liiklusteemalised ühisjoonis-tused muusikasaali seinu. Muinas-jututoas, kuhu oli peidetud ükstegevuspunktidest, oli kõigilvõimalus oma silmaga veenduda

kiivri vajalikkuses jalgrattaga sõites,nimelt seal tehti katsetusi muna-kiivriga! Lisaks vaadati videofilmi“Lapse koolitee”. Viies ja viimanetegevuspunkt oli ujulas, kus olivõimalik päevane väsimus ja pingedkõik vees välja sulistada treeneriMalle Pauguse juhendamisel. Ujulaosutus Eidapere laste lemmikuks –see oli nende päeva kõige suuremelamus.

Liikluspäeva lõpetuseks andiskonstaabel Jaak Matkur kõigile 58-le koolieelikule mälestuseks“Jalakäija tunnistuse” ja kleepsu.

Suur aitäh kõigile osalejateleloodame, et sellest üritusestkujuneb traditsioon, sest taolineliikluspäev toimus meil ka kaksaastat tagasi!

Kõige suurem tänu aga kõigileneile, kes aitasid mind selle projektiläbiviimisel!

Kõige paremate soovidega:Katrin VELLESTE

�������������� ����!���������"#������������

�������������������VIOLA: Minu jaoks on see

noortekeskus tähtis, sest siin saaberinevaid teadmisi. Ka muredepuhul saab abi.

JANEK: Tarkust, uusi mänge,televiisorit saab vaadata.

REIGO: Ausust, osavust.Lapsed saavad meilt ka õhtueine

ja seda tänu rootslastele ning vallale.Soovime ka Kehtna rahva poolt

mõistvat suhtumist, sest meienoortekeskus ei ole asutatud kelle-legi nimeliselt, vaid siin onteretulnud kõik lapsed. Me püüamelastega selgeks õppida, et meil ei olekeegi kellestki parem ega halvem.Kõik lapsed tahavad olla võrdsedja õnnelikud.

Lõpuks pean ütlema, et plussevõi miinuseid on veel vara lugeda.See töö nõuab meiepoolset tarkust

ja armastust laste vastu, kes sedaväga vajavad.

Soovime ilusat suve kõigile.Sära silmadesse, naeru

huultele ja tarkust näha lastesüdamesse. Ja ärge unustage, et

silmad on inimese peegel.Täname kõiki, kes meiega koos

ühise ürituse nimel töötavad.Malle JÜRING,

noortekeskuse töötaja

Valla Vaatleja 4 Varia

Mõned aastad tagasi kehtisid prügilatelteistsugused nõuded kui käesoleval ajal. Antiomavalitsustele võimalus korraldada nii, et võisrajada oma haldusterritooriumile sellel ajalkehtivatele nõuetele vastavad prügilad, milledeleanti Keskkonnateenistuse poolt jäätmeluba,prügilad kanti ka vastavasse riiklikkuprügilaregistrisse. Tol ajal rajatigi Kehtna vallahaldusterritooriumile kaks prügilat - Ellamaaleja Kokutale. Tehti kulutusi selle nimel, etvallaelanikel ja ettevõtetel oleks koht, kuhu viiaoma prügi. Käesolevaks ajaks on muutunudprügilate kohta kehtivaid nõuded, milletulemusena ei pikendata enam jäätmeluba. Nüüdtuleb omavalitsustel need prügilad sulgeda. EestiVabariigi territooriumile jäetakse viis (!)keskkonnakaitse nõuetele vastavat prügilat,kuhu prügi ladestatakse.

Hetkel on üks nõuetele vastav prügila valmisja tegutseb Väätsal Järvamaal. Selle prügilateeninduspiirkonda jääb ka Raplamaa. VarasemasValla Vaatlejas on avaldatud Raplamaa Kesk-konnateenistuse kiri Omavalitsustele, kuspalutakse Vallavolikogudel vastu võtta otsusjäätmeluba mitte omavate prügilate sulgemisekohta. 17.aprillist 2001.a. Kehtna Vallavolikoguvõttis vastu määruse nr. 28, mis kohustab sulgemavalla territooriumil jäätmeluba mitteomavadprügilad ning Vallavalitsusel korraldama prügilatelihtsustatud sulgemine tuginedes Raplamaa

Keskkonnateenistuse kirjale 23.02.2001.a nr. 159hiljemalt 01.07.2001.a.

Omavalitsused on sunnitud tegema nüüduusi kulutusi, tahavad nad seda või ei. 17.maist2001.a on Kokuta prügilas alustanud töödbuldooser, mis lükkab kokku seal oleva prügi,millest on eelnevalt välja sorteeritud ohtlikudjäätmed ja vanametall, tihendab selle ja katabpinnasega. Pärast tööde lõppu tõkestatakseprügilasse sissesõidutee, vältimaks transpordigavõimalikku ligipääsu kunagi tegutsenudprügilasse. Samuti teostatakse Ellamaa prügilasanaloogilisi töid. Töödega tahame lõpule jõuda29.juuniks 2001.a. Prügilate sulgemisotsuse kohtaon elanike poolt olnud heakskiitu ja ka pahameelt.Kuid siin ei suuda Vallavalitsus enam midagimuuta, Vallavalitsus peab aktsepteerima EestiVabariigis kehtivaid nõudeid ja seadusi.

On kuidas on, aga Kehtna vallas ei ole enamühtegi jäätmeluba omavat ja tegutsevat prügilat.

Lugupeetud elanikud, kinnistute omanikudja kinnistute haldajad! Palun sõlmige lepingudjäätmekäitlusettevõttega. Raplamaal on selleksOÜ Resk asukohaga Rapla linn, Sauna tn 2 , tel57 140. Olge head ja küsige sealt täpsematinformatsiooni. Raplamaad teenindab veel kaRagn Sells Eesti AS asukohaga Tallinn, Suur-Sõjamäe 50, tel 08002800. Sõlminud lepingujäätmekäitlusettevõttega, on Teie mured prügigalahendatud. Hoiame oma loodust ja keskkonda

nii enda kui ka järeltulevate põlvkondade jaoks,sest hoida on võimalik, aga taastada rikututenamasti võimatu.

NB! Kahjuks peame teatama, et varem väljakuulutatud kasutatud prügikonteineritetellimine vallavalitsuse kaudu ei õnnestunud,sest antud asja kohta oli vähene huvi. Nimetatudettevõtmine oli koostöös Paide linna ja vallaga.Konteinerite minimaalne kogus, mis maaletoojafirma oleks Eestisse toonud, oli 500 tükki. Sellistkogust ei olnud võimalik kolme omavalisuse pealekokku saada.

NB!Jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse

seaduse nõuete mittetäitjat võib karistadakohaliku omavalitsuse volikogu poolt volitatudametnik. Haldusõigusrikkumiste seadustikussätestab § 59 järgmist: “Jäätmete tekke vältimisevõi jäätmehoolduse nõuete rikkumise eestmäärata rahatrahv kuni saja viiekümnepäevapalga ulatuses”. Hetkel kehtiv päevapalgamäär on 53 krooni.

Kehtna valla jäätmehoolduseeskirjaga onvõimalik tutvuda kõigis Kehtna vallaraamatukogudes.

Ülari LUISK,Keskkonnainspektor

Visa treeninguga sporditippude jakehalise täiuse poole

Valla koolide spordimängudeks kogunesimetaas Valtu spordimajja, kus konkurentsi jagusnüüd juba teisteks mängudeks viie kooli ja 170õpilase vahel.

Võtsime kuulda kehalise kasvatuse õpetajateja koolide esindajate nõuandeid järgmistevõistluste korraldamiseks. Näiteks tuleksmängude aeg nihutada varasemale ajale, milkoolis on pinged väiksemad. Ka alade suhtespeaks muudatusi tegema. Üks ettepanek oli, etteatevõistluse mõtlevad välja iga kooli esindusedjärgemööda. Kindlalt tundub olevat kandakinnitanud ka jõukatsumised ujumises, köieveosja “kärus”. Korvpallile lisaks tuleks läbi viia karahvastepalli turniir. Mina omalt poolt lisaksindemonstratsioonesinemise (mida see endastkujutab, näeksite ise kolmandatel mängudel),samuti hoota kaugushüppe, lihtsa teatejooksu –muidugi oleks siis vaja ka meelelahutuslikkuprogrammi, et pisemad ei tüdineks.

Siiani pole me paremusjärjestust koolide vahelarvestanud ja see võikski nii olla – see punktijahtmulle eriti ei meeldi, tekitab lisapingeid ja õpilasedei tunne esinemisest täit rõõmu. Kui on teisiarvamusi, siis palun andke teada.

Ka võiks iga kooli punt välja mõelda lühikeseetteaste sellega, mis neil kõige enam “käpas” on– olgu see siis laul, tants, võimlemine või omakooli lühitutvustus, toredad oleksid paroodiadõpetajatest, direktorist või kaasõpilastest. Aegaselleks oleks igal koolil 3-5 minutit. See eipikendaks oluliselt siis ka võistluspäeva.

Sammukese sinnapoole astusime juba tänavu– iga kool pidi valmistama plakati või lipu, millealla koondudes oleks uhkem ja tugevam tunneoma võistluskaaslasi ergutada. Lõppsihiks ikka

oma koolipere ühtsustunde kasvatamine.Tänavu oli kõige uhkem loosung Lelle koolil

ja see pälvis ka eriauhinna.Nüüd sportliku poole pealt. Alustame

ujumisest, sest siin saab rääkida vaid ühestkoolist - Valtu Põhikoolist. Alates I – IX klassinipani “kuivalt” kõigile ära. Eks kaotajad lohutaend sellega, et neil ju vesi otse külje all.Loomulikum oleks see, et edaspidi oleks igaKaererpere poole veerev 007 “James Bond”täislastis ujumishimulisi poisse-tüdrukuid. Küllsiis ka tulemused paranevad.

Peaaegu sama, mis Kaerepere ujujate kohta,võiks öelda ka Kehtna “köievedurite” kohta, kuidsiin läks üks esikoht, nimelt V-VI kl võistkonnal,Eidapere kätte. Teistel aladel võisteldi jubatasavägisemalt. Esikohata ei jäänud ühegi kooliesindus. Kõige tugevamad käte-, õlavöö- jaseljalihased olid Ingliste algkooli I-II kl“käruvõistkonnal”, kes näpsasid suurte koolideeest võidu. Parimad Lelle “kärumehed” olid V-VI kl võistkonnas.

Eidapere V-VI kl köievedajad olid nii väge täis,et lohistasid köie otsas vastastega võimlapõrandakõikuma.

Eelmiste mängude üllataja korvpallis –Eidapere – oli tänavu kolmanda koha vääriline,teiseks tuli Valtu ja Võitis Kehtna võistkond.

Kuigi üldarvestust ei peetud, said aladevõitjaid auhinnatud spetsiaalselt maiasmokkadelevalmistatud teraviljatoodetega ja meie vabariigiteeneka spordifotograafi Juhan Peegliautorikalendritega.

Kehtna MTK buss tõi võistlejad võistluspaikaja viis ka koju tagasi. Täname suure vaeva nägijatpeasekretäri ametis Valdeko Bärengrubi ningkohtunikke Denis Stahnevitsit ja Heigo Jõgisood.

Ka kõikidele koolide esindajatele ning

kehalise kasvatuse õpetajatele suur tänu.Koostöös teiega ja teie abiga on nendestmängudest välja kujunemas valla koolidesuurvõistlus.

· Tänavusel XIII Kehtna Liual kreeka-rooma maadluses osales 122 maadlejat 10Eestimaa paigast, pluss meie põhjanaabrid. Kuna“Liuast” ilmus artikkel ka maakonnalehes, siis siinsellel pikalt ei peatu. Siiski tahan ära tuua lõigu,mis Nädalisest välja jäi. Nimelt tänusõnad meietoetajatele. Täname teid, Eesti Kultuurkapital,Eesti Tõukarja Aretusühistu (hr T.Bulitko),Kehtna Mõisa OÜ (hr M.Riisenberg). Ilma nendetoeta oleks võistluse korraldamine olnudkahtluse all. Suur aitäh!

· Eesti Meistrivõistlustel õpilastelekreeka-rooma maadluses tuli Kehtna poissRaigo Pillaroo II kohale. Pidagu ta meeles, etkoha säilitamiseks tuleb tugevalt tööd teha, etaga kõrgemale tõusta, selleks tuleb hirmustugevalt tööd teha.

Aitäh kõigile ja edukat sportimist ning headtreeninguindu.

Leon REITSAK

���������$#�����������"!����%

$��!���������������&�"#��!

Valla Vaatleja 5Kool

Õppeaastal 2001/2003, alates 1.septembrist2001.a. korraldab Kehtna Vallavalitsusõpilastranspordi liinil Pae küla-Lau küla-Ingliste-Juuru järgmiselt: hommikune (Lembit Kutseripoolt teostatav) õpilasring jääb kehtima samalmarsruudil nagu eelneval õppeaastal. Ei esitataaga tellimust Juuru vallale õhtuse õpilasringiteostamiseks. Soovitame koolist koju sõidukskasutada reisijateveo liine.

Sõidukulud tasub vald piletite esitamisel. Kuiselline õpilastranspordi korraldus ei sobi, onvõimalik leida ka teistsuguseid lahendeid.

Vallavalitsus soovitab pidada läbirääkimisiRapla linna gümnaasiumidega õpilaskohasaamiseks. Valla raha on otstarbekamaltkasutatud, kui vald ostab õpilaskohad Teie soovilRapla gümnaasiumidesse. Selle väiteselgitamiseks toon võrdluseks kohamaksud

Lelle Põhikoolis on käesoleval kevadelootusärevad ajad. Ees seisab direktori ametikohakonkurss ja juba ajakirjanduses kõlapindaleidnud ümberkorraldused seoses lasteaiaületoomisega koolimajja.

Mitmest olulisest tulevikumuudatusest meiekooliga seonduvalt saime üllatuslikult teadlikukska läbi Nädalises avaldatud artikli, kus Kehtnavalla haridusnõunik Imbi Kalberg jagas lahkeltilma volikoguga kooskõlastamata teavet koolialgkooliks muutmise kohta, kusjuuresvastavasisulist otsust pole veel olemaski. Meieootaksime, et nii tähtsad avaldused või teatisedeelnevalt ikka asjaosalistega läbi räägitakse jateatavaks tehakse. On üsna kummaline kuuldakõigest läbi massiteabevahendite, kui asumeKehtnast vaid 13 km kaugusel.

Igal juhul aga toetame meie praeguse direktoriTarmo Mureli valimist Lelle koolijuhi ametikohale,kuna tema ametisoleku ajal on meie kollektiivkujunenud üksmeelseks ja oluliselt on paranenudka kooli materiaalne baas.

Kuna lõppemas on järjekordne kooliaasta, siisalgamas ka kohe uue õppeaasta töö planeerimine.Eelkõige ollakse aga uute kooliteed alustavatelaste ootel. Oleme kogunud selleks Lelle kooliiseloomustavaid hüüdlauseid, mis aitaksid omalmoel vahest ehk valikut teha just meie koolikasuks.

Näiteks:1. Meil on sõbralik õhkkond ja väikesed

klassid.2. Meilt saab head toitu nii vaimule kui

kehale.3. Kõik eluks vajalik Lelle koolist!4. Kui tahad õppida, tule Lelle kooli.5. See on armas väike kool, kuhu tahad alati

tagasi tulla.6. Kui tahad, et laps õpiks edasi güm-

naasiumis, las alustab haridusteed Lelle koolis.7. Garanteerime lapse esinemisvajaduse

rahuldamise.8. Pidu septembrist maini!9. Koolis on väga huvitavaid üritusi.10. Koolis on lõpmata palju huvitavaid ringe

nagu: näite-, arvuti- ja kirjandusring , inglise keeleja paljud muud ringid.

11. Koolis on toredad õpetajad, kes aitavadõpilasi, kui neil on mure.

12. Kui tahad peale õppimise ka muud teha,tule Lelle kooli.

13. Meil on kõrge haridustase ja tiheklassiväline tegevus.

Au teeb koolile seegi, et selle aasta üle-vabariikliku Tiigriretke virtuaalmatka võitispõhikoolide arvestuses just Lelle Põhikoolivõistkond eesotsas 8.klassi õpilase TanelLipsuga.

Märkimisväärseks ürituseks võib viimaselõppeveerandil nimetada algklasside 2-päevastlaagrit koos Käru kooliga, kus vaatamatavihmasele ilmale sai maastikumängki Käru koolisuures mõisahoones peetud.

8.mail oli maakonna esimene nn. karjääripäevehk kutsesuunitluse üritus just Lelle koolis. Pealemeie kooli õpilaste osalesid selles veel ka Kehtna,Käru ja Eidapere noored. Kohal olid asjatundlikudinimesed Rapla Maavalitsusest ja ettevõtjanaKehtna Mõisa OÜ esimees Märt Riisenberg.Kogudes õpilastelt tagasisidet ürituse kohta,selgus, et taoline ettevõtmine oli vajalik ning andisnoortele edasitegutsemise suhtes paljumõtlemisainet.

Veel viimastel koolipäevadel toimus ridasündmusi: osaleti maakonna spordivõistlustel,toimus 9.kl. tutipidu ja kevadkontsert viimaselkoolipäeval ning käidi ekskursioonidel.

Juba kolmandat aastat järjest olemekorraldanud preemiaekskursiooni parimateleõppuritele ja spordivõistlustel osalejatele. Sellelkevadel käidi Kirde-Eestiga tutvumas.

Soovime omalt poolt kõigile valla õpetajateleja õpilastele meeldivat suvepuhkust ningvallavalitsusele koostöövalmidust arenevasdemokraatiaühiskonnas.

Lelle koolipere

Vastus Lelle koolipereleÜmberkorraldused Lelle Põhikoolis seoses

õpilaste arvu vähenemisega on päevakorralolnud juba mitmed aastad.

See, et Lelle kooli õpetajaid tabas ootamatultajalehes Nädaline haridusnõuniku pooltedastatud info selle kohta, et Lelle kool jätkab 6-või 4-klassilise algkoolina ning et see tulebotsustamisele lähiaegadel, on küll arusaamatu.

Vastavasisuline otsus on antud volikogussearutamisele volikogu haridus- ja kultuuri-komisjoni 16. jaanuari k.a. toimunud istungimaterjalidest, kus arutati muuhulgas LellePõhikooli õpilaste arvu järjepidevat vähenemistja õpetajate palgarahade puudujääki. Komisjoni-

poolne ettepanek volikogule oli: Lelle Põhikoolmuuta 6-klassiliseks algkooliks alates01.09.2001.a. (NB! sel aastal).

Vallavalitsuse kohtumisel Lelle rahva jakooliperega Lelle põhikoolis otsustati siiski, etkool jätkab 2001/2002 õ.-a. muudatusteta, kuidkooli reorganiseerimine ootab ees 2002/2003 õ.-a. (NB! järgmisel aastal). Samas meenutan teile,austatud koolipere, et Lelle kooli edasisestjätkamisest algkoolina räägiti ka ühiskohtumiselmaavanema, vallavalitsuse ja Lelle koolipedagoogide ning õpilastega käesoleva aastakevadel. Niisiis on asjaosalised juba pikka aegaolnud teadlikud kooli reorganiseerimisestalgkooliks või lasteaed-algkooliks.

Kõikidel Lelle kooli puudutavatel aruteludelon osalenud Lelle kooli direktor, volikogu ningharidus- ja kultuurikomisjoni liige Tarmo Murel,kes paraku pole ilmselt siiani tõsiselt võtnud kõikineid korduvaid ja pikki arutelusid. Samal ajal eiole ta ka avaldanud kordagi protestivastavasisulistel aruteludel Lelle kooli suhtestehtavale “ülekohtule”.

Kõik otsused on tehtud vastavuses Põhi-kooli- ja gümnaasiumiseadusega, mille täitmineon omavalitsuse kohustus.

Haridusnõunikule teeb juba täna suurt muretLelle kooli õpilaste arvu vähesus eelkõigealgklassides, sellest aga tuleneb seadusespandud kohustus moodustada liitklasse. Onreaalne oht, et juba sel õppeaastal tuleb liita ühteklassi I, II ja III klass. Sellest probleemist ei tahaaga koolidirektor T. Murel täna veel rääkida eganõu pidada, aga uus õppeaasta algab juba mõnekuu pärast.

Liitklasside vajaduse tingib eelkõige õpetajatepalgaraha, mille eraldab riik õpilaste n.n. peadejärgi. Kui volikogu teeb otsuse kolmeklassilisiliitklasse mitte moodustada ja eraldab vallaeelarvest puudujääva õpetajate palgaraha, siispole probleemi. Tänaseks sellist otsust poletehtud, kuna pole ka vastavasisulistinformatsiooni kooli poolt volikogule esitatud jakõigest sellest on ju teadlik ka volikogu liige T.Murel.

Me peame julgema paraku teha ka eba-populaarseid otsuseid ja neist varakult rääkima,sest siis on juba hilja, kui heliseb 1.septembrilkoolikell alustades uut õppeaastat.

Soovin edukat õppeaasta lõppu kõigile vallakoolidele ja ilusat suvepuhkust, kuigi mure-mõtted uue õppeaasta ees ei anna asu juba täna.

Imbi KALBERG,Haridus- ja kultuurinõunik

$��������������

Lugupeetud1.septembril

2001.a kooli minevatelaste vanemad!

Lelle Põhikool registreeribI kassi astujaid

01. juunist – 29. juunini 2001.a.Kaasa võtta lapse sünnitunnistus.

Info tel 76 718Lapsele haridus,

vanemale kindlustunne!Lelle Kool

aastas: Rapla VRG 4840.- krRapla ÜG 4444.- krJuuru Gümnaasium 6408.- krKehtna valla koolide keskmine 4048.- krArvestades Juuru Gümnaasiumi kõrget

kohamaksu, ei jätku enam raha selles koolisõppivatele lastele toidutoetuseks.

Vallavalitsus on alustanud võimalusteotsimist täiendavate bussiliinide töölerakendamiseks Ingliste – Rapla vahel, kuisuureneb õpilaste arv Rapla suunas.

Vajame TINGIMATA teie seisukohta Inglistepiirkonna laste koolielu korraldamiseks. Esitageoma arvamused kas kirjalikult vallavalitsusele võivõtke telefonitsi ühendust pr Leida Uusallikuga2.-10.juulini tel 75 511.

Teie mõistvale suhtumisele lootma jäädesKehtna Vallavalitsus

������������������'����������(�!��������������

Valla Vaatleja 6 Arvamus

Tehakse vahet peamiselt kolme liiki avaliketeenuste vahel:

* põhiteenused (tervishoid, haridus,veevarustus),

* abiteenused (koristus, auditeerimine,

kontoriseadmed, toitlustamine, paljundamine jt)ning

* administratiiv-õiguslikud ülesanded

(õigusaktide väljaandmine, sotsiaalabi taotlustening ehituslubade väljatöötamine).

Põhiteenustest võib omakorda eristada

üheltpoolt ehitamist, konstrueerimist ning teisaltteenuste ja ülesannete pakkumist.

Eesti kohalikud omavalitsused on mitmete

aastate jooksul kasutanud kohalike teenustelepingulist üleandmist e väljakontraktimistsellistes valdkondades nagu transport, teede- ja

tänavate korrashoid, veevarustus, sooja-majandus, prügivedu, sotsiaalhooldus, vaba aja

sisustamine, kultuur, sport, koolide- ja

lasteaedade toitlustamine jne.Siin tuleks rõhutada, et avalike teenuste üle

andmine eraettevõtjale EI OLE erastamine, misseisneb riigi või kohaliku omavalitsuse kõigivarade ja kogu vastutuse üleandmises eraette-

võtetele müümise teel. Avalike teenustelepingulise üleandmise korral jääb omavalitsusvahendite omanikuks ja teenuse eest vastu-

tavaks, aga igapäevast tööd teostab spetsiifilise

lepingu alusel eraldiseisev organisatsioon –tööettevõtja.

Avalike teenuste lepinguline üleandmine eväljakontraktimine era - ja kolmandale sektorileon protsess, mille käigus teenust või osa

teenusest, mida kohalik omavalitsus peab rahvale

osutama, hakkab täielikult või osaliselt osutamaeraldi tööettevõtja või teenuse osutaja.

Asjakohane väljakontraktimise kasutaminevõib parandada nii kohaliku omavalitsusehaldamist ning juhtimist kui ka kohalike teenuste

osutamist, sest:

· Avalike teenuste ning muude tegevusteväljakontraktimine avaliku konkursi korras hoiab

kokku kulusid ja tõstab efektiivsust. Konkurss

erinevate pakkujate vahel sunnib neid otsimavõimalusi teenuse maksumuse vähendamiseks

ja pakkumise efektiivsuse tõstmiseks. See paneb

tulevasi töövõtjaid otsima võimalusi töövõimalikult tõhusamaks ülevõtmiseks ning annab

omavalitsusele informatsiooni teenuse tegeliku

maksumuse kohta. .· Lepingute kasutamine teeb teenuse sisu

ja eesmärgi läbipaistvamaks. Formuleerides mingi

kindla teenuse või ülesande eesmärgi ja sisu,saavad oodatavad tulemused selgemaks nii

tööettevõtjale kui omavalitsusele.

· Kuna lepingute kasutamine sunnibavalikku sektorit nende poolt osutatavaid

teenuseid kirjeldama ning mõõtma nendekvaliteeti ning kuluefektiivsust, muutub teenuste

arendamine ning parandamine asjakohasemaks.

Teenuste osutamine muutub enam kliendile ja

vajadustele orienteerituks.· Lepingute kasutamine toetab mitte-

tulundus- ja erasektori arengut , ning paneb aluse

suurema turu tekkimiseks teenuste pakkumiseksavalikule sektorile..

· Avalike teenuste väljakontraktimine, kui

seda tehakse läbimõeldult, edendab sektorite-vahelist koostööd ning võimaldab “parimate

kogemuste” vahetamist, sh erasektoris

kasutatavate juhtimisstiilide ning efektiivsematehaldamise vormide rakendamist avalikus sektoris.

On väga oluline, et avalike teenuste lepin-

guline üleandmine oleks hoolikalt kavandatudning korraldatud, arvestades kõiki erinevaid

aspekte. Tuleb jälgida, et teenuste osutamise

oleks tagatud ka pärast väljakontraktimist. Kuiseda ei suudeta saavutada, siis tuleks teenuste

osutamine jätta vallale.

Ühtlasi on vajalik otsustada, millist liikipakkumist kasutada teenuse väljakontraktimisel:

avalik pakkumine, piiratud pakkumine (välja

valitakse potentsiaalsed pakkujad, võib-ollakasutades eelvalimisi) või otsesed läbirääkimised

üksiku pakkujaga. See võib esiteks sõltuda

sellest, kas on kehtestatud teatud reeglidpakkumise liigi kohta. Teiseks tuleb arvestada,

millist liiki pakkumine annab tõenäoliselt parima

tulemuse. Kolmandaks, tuleb arvestada erinevatepakkumiste maksumusega.

Väljakontraktimine rajaneb pigem traditsioo-

nidel ja vastastikusel usaldusel kui võistlevalpakkumisel.

Kui palju Kehtna vallas on kasutatud avalike

teenuste lepingulist üleandmist? Peab tõdema,et minimaalselt või ei ole teenuse osutamise

väljakontraktimine andnud vallaelanikele

soovitud tulemusi. Jääb mulje, et vallavalitsuson ise huvitatud tegelema valdkondadega, kus

liiguvad rahad või toimub raha jaotamine, neis

valdkondades aga, kus tekivad probleemid võiei ole finantseerimine küllaldane, lastakse

osutada teenust ettevõtjal (“kaelast ära”). Miks

ei võiks see olla vastupidi?Kas ei oleks juba aeg leida parem teenuse

osutaja valla sooja- ja elamumajanduse olukorra

lahendamiseks, kus 100%-se valla osalusegaettevõtted ELKO Eidaperes ja Kehtna Elamu on

pankroti äärel ning soojuse hind lausa “laes”,

või vee- ja kanalisatsiooni probleemi lahen-damiseks, kus joogivee halb kvaliteet sunnib

elanikke vett poest ostma ja nn “Solgi-Neeva”

kulgeb uhkes häirimatuses läbi Kehtna alevikuelamukvartali Matssalu lahe poole? Kas miljoni

krooni eest aastas ei ole tõepoolest võimalik leida

ettevõtjat, kes hoiaks korras valla teed-tänavadnii, et kruus oleks hööveldatud teele, mitte kraavi?

Mis segab avalikult välja pakkumast ka kultuuri-, spordi- javallaelanikele vaba aja sisustamiseks osutatavad

teenused, seda situatsioonis, kus tänastel valla

üksustel kulub peamine osa eelarverahast endi

ülalpidamiskuludeks ning ürituste korraldamisekspidevalt napib? Seda teadmise juures, et Kehtna

vald on siin tegutsevate kultuuri-, spordi- jt vaba

aja sisustamiseks loodud organisatsioonidearvukuselt vabariigi parimate hulgas. Esile võiks

tuua Lelle Hariduse ja Kultuuri Seltsi ja Kultuuri

ja Spordiklubi KESPO, mis on kenastimittetulundusühingutena registreeritud. Tuntud

on samuti Valtu Seltsimaja, Valtu Spordimaja,

Keava eakad, Kehtna Päevakeskus, SpordiklubiHammerlock jt organisatsioonid, mis ootavad

mittetulundusühingutena registreerimist, et olla

väärilised partnerid nii vallale kui arvukatelefondidele, mille kaudu samuti seelaadset tegevust

kaasfinantseeritakse. Miks ei võiks siin teha

koostööd Kehtna Aidaga ja Kehtna Majanduseja Tehnoloogiakooliga, kes nii või teisiti meie

noortega tegelevad. Samuti on tahtmist täis

turismi arendama ja vaba aega sisustama HillarOlesk, Maasikmäe rahvas jt “Kõnnumaa” serval

asuvat talud-inimesed. On ülim aeg kaasata nad

Paluküla Spordi- ja Puhkekeskuse rajamisse.Kas on siin peamiseks takistuseks Kehtna

Vallavalitsuse suhteliselt vähe arenenud

administratiivne suutlikkus, mis ei võimaldaefektiivselt korraldada hangete ja väljakontrak-

timisega seonduvat; muidugi ei tohi alahinnata

nende toimingute teostamiseks vajalike oskusteja pädevuse (nt teenuste määratlemine, pakkujate

väljaselgitamine, hindamine ja järelevalve jne) osa

või on Kehtna valla turg väljakontraktimiseteostamiseks liialt väikene st on vähe teenuste

pakkujaid?

Vaatamata sellele peab väljakontraktiminemuutuma üheks olulisimaks vahendiks valla poolt

osutatavate teenuste kvaliteedi tõstmisel. Üldine

vastuseis avaliku sektori laienemisele seab piiridka kohaliku omavalitsuse ametnike arvu kasvule.

Seetõttu tuleb teistest sektoritest lepinguliste

osapoolte leidmist pidada kasulikuks javajalikuks, kuna see on alternatiiv avaliku sektori

poolsele teenuste osutamisele ja kaasab suure

hulga valla aktiivseid inimesi-ettevõtteid meieühisesse asjaajamisse.

Tahaksin loota, et Kehtna Vallavalitsus asub

analüüsima tekkinud olukorda avalike teenusteosutamisel ja leiab vajaliku olevat paljude valla

poolt osutavate teenuste väljakontraktimiseks,

kasutades tõeliselt avalikke konkursse. Seesäästaks suhteliselt palju niigi pingelise eelarve

vahendeid ning suurendaks osutatavate teenuste

ökonoomsust ja efektiivsust.Eero KALBERG,

Kehtna Vallavolikogu liige, kestahab minna “EDASI”.

$����������������������$#���������%

Valla Vaatleja 7Omalooming

18.-19.06 Kaerepere väikelaste laager.Nõupidamine 17.06 kell 17.00 Valtu Seltsimajas.

20.-22.06 Laste tantsulaager Eidaperes.Info 61 238.

21.06 kell 19.00 Ühiskülastus Draamateatrietendusele “Mort - surma õpipoiss” Väljasõit17.15 Kaereperest. Info 62 659.

22.06 kell 21.00 Jaaniõhtu Lelles.22.06 Jaaniõhtu Kehtnas.22.06 Eesti Kodukaunistamise Ühenduse

poolt kaunimate koduaedade autasustamineKehtna MTK saalis. Autasud annab üle EVpresident L. Meri.

22.-23.06 Jaaniõhtu Kaereperes. Jälgireklaami!

23.06 Suvelaat Kehtnas.

24.06 Jaanipäev Eidaperes. Jälgireklaami!

24.06 Ühissõit Rapla kalmistule. Väljasõit10.30 Kummast.

30.06 kell 20.00 Ühissõit Paide Vallimäelevabaõhuetendusele “Eestlaste neli

kuningat”. Väljasõit 18.30 Kaereperest. Info62 659.

07.07 Kumma küla päev. Külateatri etendus“Koduhani”. Jälgi reklaami!

14.07 Ühissõit Vargamäele “Kõrbojaperemees”. Rakvere teatri etendus.

Info 62 659. Jälgi reklaami!16.-17.07 Kaerepere laste kunstilaager.28.07 kell 20.00 Ü h i s s õ i t

Põltsamaa lossimägedesse muusikal “New

York, New York!”. Väljasõit 17.00 Kaereperest.Info 62 659.

05.08 kell12.00 Kaerepere pensionäridesuvepidu.

10.-12.08 Kodukandipäevad 2001.a.Kaereperes.

11. 08 Lelle laat.18.08 Kodukandi päev Eidaperes.17.08 Ühissõit Viljandi lossimägedesse

vabaõhuetendusele “Roheline muna”.Alo Mattiiseni mälestuseks. Info 62 659.31.08 “Hüvasti, suvi!” Eidaperes. Laat,

näitused, simman. Jälgi reklaami!01.09 kell 10.00 Suvelillede väljapanek

“Meie koduaedade lilled” Valtu Seltsimajas.

����#���)))Olin päris väike alles, kui teadsin juba, et

tahan saada kirjanikuks. Eks sellele aitasidkaasa ka raamatud, mis kodus alati silmahakkasid ning inimesed, kes mind ümbritsesid.Eriti meeldis mulle üks kunstiraamat. Peaaeguiga päev vaatasin oma luukereraamatut.Praegugi mäletan, milliseid mõtteid üks võiteine pilt minus tekitas.

Kui ma teises klassis kirjutamise enam-vähem selgeks sain, leidsin, et nüüd tulebhakata oma raamatut kirjutama. Võtsin valgekoolivihiku ning eraldi pastaka selle toiminguauks. Olin kuulnud, et raamatud tulevad sulest.

Kasutasin iga vaba hetke kirjutamiseks. Olinselle üle väga uhke ning rääkisin kõigile, keskuulata jaksasid, et kirjutan raamatut ningvarsti saan kuulsaks. Rikkaks saamisest ma tolajal veel unistada ei osanud.

Kui olin oma meistriteosega valmis jõudnud,lasin kõigil, kes vähegi lugeda oskasid, selleüle vaadata ning ootasin kiitust. Lõpuksmurdsin oma kirjatöö kokku, surusinümbrikusse ning saatsin ühele sõbrannale.Vaevalt see saadetis, mis pigem oli ümbrikusselitsutud panderoll, kuhugi jõudis. Siiani polema midagi kuulnud ei sellest “käsikirjast” egaka sõbrannast.

Teisele katsele asusin neljandas klassis. Seeoli aeg, kui “Tarzani seiklused” oli kõva sõna.Kohalikus ajalehes jooksis järjejutt,täiskasvanud rääkisid soome kanalilt vaadatudfilmist. Nende soome programmidega oli ka nii,et häält ei olnud ja pilti nägi siis, kui keegeiteleka taga seisis. Oli sellega, kuidas oli, kuidsee kõmu andis mulle kui kirjanikuleinspiratsiooni oma uue raamatu kirjutamiseks.Lugu oli mehest, kes sattus üksikule saarele.Kui ma mäletan, oli see üks paras olelusvõitlusmehe ja saare vahel. Ei mingit ilustamist egaromantikat. Lõpuks sai mulle sellest kõigestvilland. Mul oli juba uus unistus.

Meie klassi tuli uus poiss Renaldo. Algulpõrnitsesin teda altkulmu. Ta tundus peenutseja

ja kõrk olevat. Ma ei tahtnud temaga tegemistteha, sest tal oli komme oma sama veidrasõbraga koridoris keerutada. Läks kuid, ennekui ta omaks võtsin. Tegemist oli samasuguseveidrikuga kui ma ise. Kuid tema ei tahtnudsaada mitte kirjanikuks, vaid moekunstnikuks.Ja varem, kui arugi sain, tahtsin ka minamoekunstnikuks saada. Nädalaga oli paigasmeie firma nimi, alluvushierarhia ning plaan.Kust selline fantaasialend ning oskus teisi kaasahaarata? Minust sai firma moekunstnik,Heldinist, meie klassiõest, sekretär.Õmblemisega pidi tegelema Renaldo ema. Firmajuhtimine ja modellide leidmine jäi Renaldoosaks. Rääkisin kõigile, et olen moekunstnik.Väsimatult kopeerisin ajakirjadest moode.Lõpuks hakkasin ka ise midagi tuletama. Minuülesandeks jäi ka vöömaterjali muretsemine. Niikäisin ühelt kohalikult loomakasvatajaltküsimas, kas ei saaks vasikanahka. Aga kui meise pagiksime, kas siis ei saaks tasuta? See nainevaatas mulle väga pikalt otsa ja nii see asi katkijäi.

Katki jäi ka meie moeröögatus. Renaldotahtis saada juba lauljaks ning otsistantsutüdrukuid...

Veidi tühja maad ning jõudis kättelõpukirjandi aeg. Valge pluus, lilledplusspunktide teenimiseks ning väike ärevus.Istusin teises pingis ning vaatasin kord tahvlile,kus olid teemad, mis mulle täiestimittemidagiütlevad tundusid, kord Renaldole,kes mingit ajaleheartiklit maha spikerdas.Möödus esimene tund - ei midagi. Möödus teinetund - ei midagi. Ja siis korraga tundsin, milliseteema võtan ning mida kirjutan. Oleksin ma vaidteadnud, milline tagajärg sellel mõttelennulolema saab. Panin oma töö lauale ning lahkusinklassist, süda täis rahu ja rahulolu. Mu vaist eieksinud. Ma sain viie.

Kooli pärast muretsemiseks polnud enampõhjust. Olin sõpradega jaanitule ääreslobisemas, kui klassijuhataja mu korrakskõrvale kutsus ning süüdlaslikult poetas, et mukirjand ilmub varsti ajalehes.. See on nali?!

Muidugi ma mäletan, mida kirjutasin. Sellisejutu eest võib meie külas tappa saada. Teadsin,et lugu jääb minu ja eksamikomisjoni vahele.Ma polnud arvestanud, et suur mass sellest osasaab.

Ühel õhtupoolikul koju tulles kuulsinkohalikke kaake hüüdmas, et huvitav, kuidasajakirjanik veel nii hilja õhtul õues julgebliikuda. Maja ees nägin naabrimeest, kellekohta kirjutasin, et see veidrik remondib omalömmis mossesid ööd ja päevad. Olin kahtlusealla seadnud ka nende korrosioonikarpidepäritolu ning see pahandas teda eriti. Aknastvaatas välja loppis näoga noor paljulapselineisa, rullis oma sõrme ümber tibukollaseidjuukseudemeid ning põrnitses mind kurjalt. Iibetõstmise kohta ma küll midagi ei kirjutanud,kuid... ilmest oli näha, et olin teda kuidagiriivanud.

Kolm kuud möödus nagu nõiaprotsess. Kesaga vastu tuli, see tsiteeris “valusaid kohti”.Kuigi ma nimesid otseselt ei nimetanud, polnudraske aru saada, kes on need “hukka läinud”.Isegi kohalikud pensionärid ja rahumeelsedmaainimesed suhtusid minusse teisiti. Ja ometiei tahtnud ma midagi halba. Tahtsin vaid viitesaada.

Kirjutamine pole tegelikult ainus “libe tee”.Mulle meenub algkooli ajast üks kunstinäitus.Ohtralt oli joonistatud ka karikatuure, millesdomineeriv figuur oli koolidirektriss ise. Etlapsed on julmad, see pole kellelegi saladus.Aga et nii tähelepanelikud... Kondisedpahkluud, keskmisest suurem büst, hallikasjume ning mõned vähem märgatavad detailidolid halastamatult esile toodud. Üks leidlik oliisegi hõljuva parfüümipilve juurde joonistaud.Igal juhul pidi kogu loo lahendamavabandamine direktrissi ees nii meie kuikunstiõpetuse õpetaja poolt.

Nüüd on neist unistustest ja soovidest saanudvaid pildikesed lapsepõlvest. Olen ise muutunudasisemaks ning mu sihid ei ole eriti käänulised.Ütlen endale ikka, et kui ei saa seda, midatahad, tuleb tahta seda, mida saad. Aga keegiei keela ju salamisi lootmast, et kui ma..., siis...

Margit PONTUS

�����������������������������������������

������$*��**�(+�(�*��,�-**.(/�*0*��(�$**�

Valla Vaatleja 8

���������Teated, kuulutused& õnnitlused

Toimetaja Reet Langi tel 75 357, e-mail kehtna@estpak.ee

Kujundus Kalev Türk tel 252 70669, e-mail viite@estpak.eeValla Vaatleja on avaldatud Kehtna valla mitteametlikul koduleheküljel http://www.hot.ee/vald

Trükkinud Vali Press Põltsamaa

Registreeritud surmad

AUTOREMONTREHVITÖÖDVEOTEENUS* veoauto 1,5T

* tõstuk-veoauto 5,6T* väikebuss (8 inimest)PUKSIIRTEENUS

Avatud E-R 8.00-17.00Lõuna 13.00-14.00

RAIVO PREGELIAUTOTEENUS

JÄRVAKANDI MNT 6KEHTNA

TEL (248) 75 598GSM: 051 78 090

Müüa garaazh Kehtnas.Tel 055 20770.

***

Leida Riismann(01.02.1914 - 12.04.2001)

Eidaperest

Tiit Nee(10.05.1955 - 06.05.2001)

Linnaalustest

Rein Kalbus(29.05.1944 - 01.06.2001)

Kehtnast

Valdur Kollo(16.08.1937 - 01.06.2001)

Inglistelt

Eduard Sisask(03.05.1911 - 06.06.2001)

Kehtnast

Egert-Reimy Õunaid11.aprillil Kehtnasse

Elo Koidu11.aprillil Inglistele

Liisi Nõojärv12.aprillil Kehtnasse

Jansar Kajandi30.aprillil Kehtnasse

Grete Kaljuvee30.aprillil Lelle

Ander Aarde4.mail Lelle

Ave Luise Kiik13.mail Kaereperre

��������������������

Õnnitleme kõikijuubilare ja soovimetugevat tervist ningjätkuvat teotahet.Vabandame, et me nimeliselt

praegu kedagi õnnitleda ei saa.Põhjuseks suur arvutitevargusvallamajas. Loodame, et saamepeagi registrid ja andmebaasitaastatud, siis jätkame vanaviisi.

Parandame veadKülavanemate kohta sattus

eelmisesse lehte ekslik info.Asjaosalised E.Mahoni ja A.Kuussoovivad täpsustada, et nad ei olemitte valitud, vaid määratudkülavanemad (vastavalt Kalbu jaKäbiküla külas).

Kasutatud riiete ja jalanõudemüük Kehtnas Aiandi tn 10.

Avatud T - L 10-19.

***

Ostan laste narivoodiTel 056 617 522.

***

Müüa aiavõrk, tsingitud jaPVC-kattega, kõrgused 1,2 1,5 ja

2,0m.Transport tasuta!

jjarno@hot.ee 052 21 222Jarno.

Müüa kasutamatakabinetõmblusmasin Tshaika.

Hind kokkuleppel.Tel. 051 42495.

***

Müüa hea karjakoerajärglased.

Tel 055 647753.

Müüa paberiteta tõujäär.Tel 055 688239.

***

���������

KEHTNA VALD1866 - 1940

Koostanud Aino Suviste

Majanduslikku olukorda ise-loomustab mõisa hoonestus. 1876.aon skeemil kujutatud järgmisihooneid:

1. härrastemaja nr. 302. kasvumaja nr. 233. ait nr. 24 .häärber nr. 315. valitsejamaja nr. 166. viinaköök nr. 57. laut nr. 78. tall nr. 119. pikk,kõvera plaaniga hoone

nr. 1210. karjaõu (lambarehi) nr. 25 ja

pesurehi nr. 2611. sepikoda kabelimäel nr. 2212. Allika küün nr. 3613. Räägu rehi nr. 2714. mingi küün või rehi Räägu

rehe ja karjaõue vahel15 .mingi küün sepikojast lääne

pool16. mingi hoone karjaõue ja

härrastemaja eest tuleva tee vahel.

18. sajandist pärit hooned onalla joonitud.

Tema ajal suureneb tunduvalt kahoonete arv, mis väljendab inten-siivsema majandamisviisi resultaate.

Viimaste mõisaomanike Lilien-feldide poolt ehitati ajavahemikul1876-1914 järgmised hooned:

1. nr.4 piiritusekelder2. nr. 8 kanala3. nr. 9 meierei4. nr. 12 vankrikuur5. nr. 32 sõnnikuhoidla6. nr. 13 sepikoda7. nr. 14 sulastemaja8. nr. 15 kaalurehiOtto Hermann van Liliefeldi

omanikuks olemise aeg oli agaühtlasi kõige suuremate vapustustearg mõisa elus. Toimus ju 1905. amõisate põletamine. Kehtnamõisnikud olid ise sel ajal Tallinnapõgenenud.

1905. a algul peeti koosolekuidvallamajas ja koolimajades, kus püütirahvale selgitada abinõusid, kuidaselu paremaks muuta. Koosolekuteorganiseerijaks ja kõnemeheks oliJaan Kalmann. Koosolekutest võetielavalt osa. Tihti ei suutnud ruumidinimesi mahutada.

Järgneb

Algus 1. lk.

Lelle kooliIX klassi lapsed ja

lapsevanemad tänavaddirektorit, õpetajaid ja teisi

kooli töötajaid nendeäärmise kannatlikkuse ja

armastuse eest.Kallistame teid.

���������

17. nov 1905. a tulid Ohekatkulapsevanemad ja külaelanikudkoolimajja kokku ja otsustasid venekeele õpetamise kooli õppekavastvälja jätta. Õpilaste poolt võeti seeotsus valju “hurraa” hüüetegavastu. Protokollis märgiti “... olgusee otsus edenemiseks meie kalliemakeele õpetusel”.

Detsembri algul, kui hakkasüldine mõisate lõhkumine japõletamine, toimiti teiste eeskujul kaKehtnas. Purustati nii Keava kui kaKehtna mõis. Mõisa kraam tassitimässajate poolt laiali. Piirituse-vabriku lõhkumisel kandsid ini-mesed piiritust ämbritega koju.