KEHTNA VALLA AJALEHT

Nr. 10 (79) 24. detsember 2002

Ülemöödunud sajandi keskpaiku oli Raplakiriku kogudus väga suur - 12 000 liiget. Vanakirik Raplas aga mahutas 4000 inimest. Otsustatirajada veel üks kirik, mis teenindaks kaugemakandi rahvast. 1854.a 20.juunil õnnistatigiEduard-Pontus Halleri poolt sisse vastvalminud,õlgkatusega puithoone, mis ei olnud küll kirik,vaid palvela – nimetama hakati teda aga kabeliks.Hoone asus Järvakandi valla maal, kuidkogudusele kuulunud väike maja (ehitatiarvatavasti samal ajal) koos aiamaaga jäi aga jubaKehtna valla maale – külatee lahutas vallapiirinahooned kahte erinevasse valda. Miks kohe kirikutei ehitatud, on raske öelda. Rahva seas leviskõmu, et mõisahärrad olid rahad ära raisanud.

1887.a ehitati hoonele torn ja nii sai ta kirikuilme. Tehti sindlikatus ja seinad vooderdativäljastpoolt laudadega.

1878.a sai kirik oreli.1881.a sai kirik kella.1907.a seati sisse kindel köstrikoht – varem

pidasid teenistust palvevennad.

1910.a kiriku juurde ehitatakse kivist sambad.1914.a sai kirik uue oreli, mis oli ehitatud

U.Terkmanni töökojas Tallinnas ja maksis 550rubla.

1922.a asutati kiriku juurde kalmistu. Pühitsetimatusepaigaks 10.detsembril.

1929.a kiriku 75.a juubelipäevaks kaeti kirikulõunapoolne katus ja tornijalg plekiga. Ajad olidrasked ja teine pool katust jäi katmata. Seda tehtialles 1935.aastal.

1938.a vooderdati kirik seestpoolt laudadegaja värviti.

1937.a 17.detsembril pühitseti kirikus uutaltarikuju – Berthel Tharwaldseni ‘Christ’õnnistava Kristuse koopia. Kuju valmistasskulptor V.Ole.

1943.a 2.juulil tuli korraldus kell riigile anda.Kell aga maeti kui surnu kalmistule, et hädaohumöödudes ta jälle torni viia.

1944.a oli koguduse majas remont, toodi sisseelekter.

1945.a seati kirikus kroonlühtrid elektri-

valgustusele.1945.a 18.novembril koguduse liikmete

koosolekul otsustati vastavalt valitsusekorraldusele moodustada iseseisev Järvakandikogudus, kuid sooviti jääda tegutsema Raplakoguduse osana nagu varemgi.

1946.a 5.septembril lõi pikne kirikusse. Süttiskiriku laepealne ja torni tipp. Tulele pandi kohalikeelanike abiga piir, hävis ainult torni ülemine osa.

1947.a ehitati kirikule uus torn. Kirikvooderdati väljastpoolt laudadega ja värviti üle.Alusmüür krohviti. Altari kujule ehitati kunstnikHorma kavandi järgi uus tagasein ja parandatikuju katkine parem käsi.

1948.a toodi koguduse majja telefon, selleksehitati koguduse kulul 2,5 km telefoniliini.

1956.a 9.septembril pandi uue koguduse majanurgakivi. Maja pühitseti järgmise aasta1.septembril.

1967.a värviti kirikut väljastpoolt ja kellalöömiseks seati sisse elektriline mehhanism.

1970.a tehti kalmistule puurkaev.1979.a maikuu esimesel päeval murti kirikusse

sisse ja viidi ära kolm kroonlühtrit ja kakskolmeharulist küünlajalga. Vargad tabati. Nad olidriisunud 22 kirikut. Järvakandi kirik sai 4.augustil1980.a tagasi ainult kaks halvas seisus kroon-lühtrit. (Siinkohal kroonika katkeb).

Armas vallarahvas!Armas vallarahvas!Armas vallarahvas!Armas vallarahvas!Armas vallarahvas!Õnne, rahu, mõistmist,Õnne, rahu, mõistmist,Õnne, rahu, mõistmist,Õnne, rahu, mõistmist,Õnne, rahu, mõistmist,

sooja säravat jõulurõõmusooja säravat jõulurõõmusooja säravat jõulurõõmusooja säravat jõulurõõmusooja säravat jõulurõõmuTeie kodudesse!Teie kodudesse!Teie kodudesse!Teie kodudesse!Teie kodudesse!

Häid kordaminekuid uuel aastal!Häid kordaminekuid uuel aastal!Häid kordaminekuid uuel aastal!Häid kordaminekuid uuel aastal!Häid kordaminekuid uuel aastal!

Kehtna VallavalitsusKehtna VallavalitsusKehtna VallavalitsusKehtna VallavalitsusKehtna Vallavalitsus

Järvakandi(Kehtna)

Peetri kirik

Valla Vaatleja 2 Vallavalitsus

VALLAVALITSUSES19.11.2002

Kinnitati Eidapere Lasteaia hoolekogu koosseisus: Kaili Salumäe, EneNüganen, Mare Käpp. Otsustati õigusvastaselt võõrandatud maatagastamine Raul Sellinile; Virve Liivale, Lembit Ehalale ja Leida Ehalale.Vallavalitsus kinnitas teenindusmaa määramise ja maa ostueesõigusegaerastamise OÜ Keawa Ohekatku noorkarjalaudale ja kuivatile.

26.11. 2002Vallavalitsus arutas prognoositavat õpilaskoha tegevuskulu maksumust

ning otsustas tulla teema juurde tagasi järgmisel istungil, sama otsus tehtika valla arengukava tegevuskava kohta. Vaadati läbi Valtu Hoiuühistuettepanek raamatukogu ruumide rendi muutmiseks ning otsustati sõlmidauus rendileping.

Vallavalitsus tunnistas kehtetuks rea aegunud korraldusi ning eraldasajutise munitsipaalkorteri .

03.12.2002Vallavalitsus vaatas teist korda üle õpilaskoha tegevuskulu

prognoositavad maksumused koolide ja lasteaedade kaupa ning kiitis needheaks. Õpilaskoha tegevuskulu maksumused asutuste kaupa: KehtnaPõhikool 4340, Valtu Põhikool 4254, Lelle Põhikool 7531, Eidapere Kool8248, Ingliste Lasteaed-Algkool ( kool ) 9603, Kehtna Lasteaed Siller 19735,Valtu Lasteaed 13757, Ingliste Lasteaed-Algkool ( lasteaed ) 18157, EidapereLasteaed 19852, Lelle Lasteaed 11284, Kehtna Kunstide Kool 5782 krooni.Lähiajal saadetakse nendele omavalitsustele, kelle lapsed käivad vallalasteasutustes, vastavad teated ka välja. Kinnitati Kehtna Kunstide Koolihoolekogu koosseisus: Ea Hark, Saima Randjärv-Berlokko, Peeter Padrik,Kaari Tõnissoo, Merle Pits, Edda Rei, Pille Lindre.

Vaadati läbi toetuse taotlusi ning määrati raske puudega isikule hooldaja.Vallavalitsus kinnitas õigusvastselt võõrandatud maa tagastamise ArvedRästasele, Helve Lippule ja Anne Poolile

10.12. 2002Vallavalitsus vaatas läbi Rapla Tarbijate Ühistu ja OÜ Triger-E

kauplemisloa ja alkoholi jaemüügi õiguse taotlused. Nõustutipikapäevarühma moodustamise Lelle Põhikooli juurde ning eraldati rahapiirkondlike jõuluürituste läbiviimiseks. Vallavalitsus vaatas läbi laekunudtoetuse avaldused, määras kahele raske puudega isikule hooldajad ningseoses hooldatava surmaga lõpetas ühe isiku hoolduse. Kinnitatiõigusvastselt võõrandatud maa tagastamine Milvi Haavistele, VilhelmineErmile, Leo Meistrile ja Evi Heinlehele, Raul Kuusemäele, Ülo Kraamile,Heikki Miilenile ja Ants Liivale.

Reet NEROKOKKUVÕTE AASTAPEREKONNASEISU-

AKTIDESTKäesoleva kirjatüki valmimise ajaks oli vallas registreeritud 49 sündi,

neist 27 tüdrukut ja 22 poissi. Kaheksateist vastsündinu vanemad olidabielus, 25 paari kasutasid võimalust isast põlvnemise tuvastamiseks ning6 väikest võivad tulevikus loota ainult emale. Selle aasta eripära on lasteleliitnimede panemine, 10 noort kodanikku peavad tulevikus omaisikuandmetesse kirjutama 2 eesnime. Sugude vahel valitseb täielik tasakaal;5 poissi ja 5 tüdrukut võivad valida, kumb nimi neile rohkem meeldib, sedamuidugi juhul kui vanemate poolt antud kaksiknimi käibesse ei jää.Käesolevat aastat iseloomustab ka rohke E- tähe kasutamine nime alguses:Eneli, Eiri, Elisabeth, Emily, Evert, Egert, Erik, Aap-Erik. Vaieldamatulteelistatuim algustäht on K ning valik nimesid: Katharina, Kristina, Keidy,Katrin, Kärt, Kevin, Kristin, Karmo, Kasper, Kevin Kaarel. Kehtna alevikkusündis 15 last, järgnevad 4 vastsündinuga Kaerepere, Eidapere ja Lellealevik ning peale eelnimetatute võib tite nuttu kuulda veel 12-s külas. Omaesimese lapse sünnitas 24 ema, teise 11, kolmanda 8 , neljanda 5 ning ühteperesse sündis ka viies laps.

Statistika kurvem pool annab lahkunute arvuks 50 inimest. Meeste janaiste suhtarv on praktiliselt võrdne. Erinevus on surnute vanusegruppides.Üle 90 aastastest lahkunutest olid 6 naised ja 2 mehed, üle 80-stest 12naised, 3 mehed. Seitsmekümnenda eluaasta suutsid ületada 7 ja 60-nda 9meest. Samades vanusegruppides naisi suri vastavalt 5 ja 1. Aasta noorimelust lahkunu oli 21 ja 2 vanemat 96 aastased. Igast inimesest jääb temaomastele ja tuttavatele järele tühi koht, eriti valus on kaotus, kui lahkunu oliveel noor ja elujõuline.

Reet NERO

Politsei teatabKehtnal, Keaval ja Kaereperel on uus vanemkonstaabel Mariann

Kuusmann – tel 051 48 819.Kodanike vastuvõtt neljapäeviti 14-18 Kehtna lasteaia majas (endistes

ambulatooriumi ruumides).Muul ajal vanemkonstaabli jutule soovijad peaksid eelnevalt

telefoniteel aja kokku leppima. Küsida võib Mariann Kuunsmanni kapolitsei lühinumbrilt 110.

Taimekaitsetunnistus peab olema kõigil, kes müüvad, ostavad võikasutavad taimekaitsevahendeid. Kasutajad on pritsijad, puhtijad jne niipõllul, aias kui katmikalal.

Järgmine taimekaitsealane koolitus toimub 21.-23.jaanuaril 2003.a. RaplasKuusiku tee 6. Koolitus viiakse läbi Jäneda ÕNK poolt ja on tasuline.

Kõik, kes on taimekaitsekoolituse läbinud, saavad peale eksamisooritamist saadud tõendi alusel Taimetoodangu Inspektsioonipeainspektori käest taimekaitsetunnistuse 10 aastaks.

Info ja registreerimine telefonidel 96702, 55676 või 05100042.

12.45 17.30 Tallinn 7.00 16.4513.25 18.10 Kohila 6.20 16.0513.50 18.35 Rapla 6.00 15.4514.10 18.55 Kehtna 5.40 15.2514.35 19.20 Järvakandi 5.15 15.00

Peatused liinil: Tallinna bussijaam, Pildiküla, Kohila, Hagudi, Rapla,Mahlamäe, Vesiroosi, Rapla jaam, Öökulli, Valtu, Nurme, Keava tee, Kehtna,Järvakandi tee, Kalmistu tee, Põlma, Koikse tee, Vahakõnnu, Lihuveski,Ahekõnnu, Isakõnnu, Järvakandi.

Tallinna saabudes on nõudepeatus Lennujaam.Kõikidele sõitjatele on sooduspiletid: Tallinn-Kohila pilet 15 kr, Tallinn-

Rapla 20 kr, Tallinn-Kehtna 25 kr, Tallinn-Järvakandi 30 kr.

Kehtna hobusetalli ümbrus peaks olemanüüd autojuhtidele vähem ehmatav ning

hobustelgi on suurem võimalus jäädavigastusteta. Sest…

…Kehtna esinduskogu annetas Kehtna hobusetalli omanik KaljuLaiapeale teesulu märgistuseks helkivad ja vilkuvad tähised, mida onhõlbus teisaldada ja mis peaksid tagama nii hobustele turvalisuse teeületamisel kui olema ka autojuhtidele hästi nähtav hoiatus sõiduteeajutise sulgemise kohta. Talliomanik andis esinduskogule lubaduse, etkui tema hooletuse tõttu teesulu märgistused kaovad, muretseb takahe nädala jooksul uued, siis juba oma raha eest.

AS Sebe avas kiirbussiliiniTallinn-Kohila-Rapla-Kehtna-

Järvakandi

TaimetoodanguInspektsiooni Rapla büroo

teatab

Valla Vaatleja 32002/2003

Vallavolikogu kinnitas järgmised komisjonidekoosseisud (tervikpildi saamiseks on lisatud kaeelmisel istungil valitud komisjonide esimehed):

1.Maa- ja keskkonnakomisjon: esimees AgoKuus, liikmed Priit Orupõld, Ilmar Kell, EviMahoni, vallavalitsuse esindajad Heik Past jaKaja Mõtsnik

2.Sotsiaalkomisjon: esimees Raul Velleste,liikmed Evi Mahoni, Illar Olesk, TiinaLinamägi, Mati Michelis, vallavalitsuseesindajad Sirje Praks ja Mare Käpp

3.Majandus- ja ehituskomisjon: esimeesMärt Riisenberg, liikmed Tõnis Kurisoo, AinSildoja, vallavalitsuse esindaja Jaan Reim

4.Kultuurikomisjon: esinaine Pille Laos,liikmed Rein Tamme, Mariina Madisson, EnoHermann, Järvi Põldoja, vallavalitsuse esindajaLeida Uusallik

5.Hariduskomisjon: esimees Toivo Niine-mets, liikmed Eero Kalberg, Pille Laos, TarmoMurel, Katrin Velleste, vallavalitsuse esindajaImbi Kalberg

Meeldetuletuseks, et eelmisel istungil valitirevisjonikomisjon koosseisus Eero Kalberg -esimees, liikmed Õie Paaslepp ja Viktor Ivanov.

Vallavanem tegi ettepaneku vallavalitsuseliikmeteks määrata Mare Käpp, Leida Uusallik,Kaja Mõtsnik ja Jaak Vitsur. Volikogu kinnitasselle üksmeelselt.

Jaak VitsurSündinud 08.02.1952Lõpetanud Tallinna 42.Keskkooli 1970.a.,

Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna ettevõtterahanduse spetsialistina 1975.a

Kolm viimast töökohta:hulgikaubandusettevõtte filiaali juhataja, üheAustria ettevõtte esindaja Eestis, praegu OÜLeandiin müügijuht

Leida UusallikSündinud 14.05.1941.a.Lõpetanud Kehtna Parteikooli ökonomist-

zootehnikuna 1965.aKolm viimast töökohta: loomakasvatus-

inspektor, farmijuhataja, praegu vallapeaökonomist

Kaja MõtsnikSündinud 01.12.1953Lõpetanud Kehtna Näidissovhoostehnikumi

agromelioraatorina 1973.a, Eesti PõllumajanduseAkadeemia agronoomina 1985.a

Kolm viimast töökohta: aiandi juhataja,haljastaja, praegu valla heakorraspetsialist

Mare KäppSündinud 28.03.1948Lõpetanud Tartu Õhtukeskkooli 1966.a., Eesti

Põllumajanduse Akadeemia zooinsenerina 1980.a,Tallinna Pedagoogilise Seminari sotsiaal-töötajana 2002.a

Kolm viimast töökohta: peazootehnik,katsejaama juhataja, praegu valla sotsiaalnõunik

Kuldsetes kiirtes on sinine lill,päikeseringis on eestluse hing.Hing, mis ihaleb kodu ja soojust,oma maad, õiglast riikija lisaks veel lootust.

Kauneid jõulupühi ja lootusrikastaastavahetust!Teie

Villu ReiljanEestimaa Rahvaliidu esimees

VALLAVOLIKOGUSTähelepanu!

30. ja 31. detsembril onvallamaja suletud.

Kehtna Vallavalitsus kuulutab välja konkursiLelle Põhikooli direktori ametikoha täitmiseks.

Kandideerijatel esitada 03. jaanuariks· avaldus· CV· haridust tõendavate dokumentide koopiad

aadressil Kehtna Vallavalitsus, Pargi 2, 79001 Kehtna,Raplamaa, märksõna “Direktori konkurss”

Info tel (048) 75 640

Valla sotsiaalteenistus soovibkõigile valla elanikele rahulikkejõule ja kordaminekuid uuel aastal!

Valla maakorraldusteenistussoovib kõigile vaikseid jõule,tujuküllast aastavahetust jateguderohket uut aastat!

Valla Vaatleja 4 Varia

Kohe-kohe on saabumas jõulud – aasta kõigeimelisem aeg. Juba mitu nädalat on lasteaias tundaärevat siginat ja saginat. Kõik mudilasedvalmistuvad hoolega jõulupidudeks, sest küllaon oodata jõuluvana. Sellel aastal on meil peodmetsarahva jõulude teemalised. Tegelastekskarud, hundid, jänesed, rebased, haned, siilid. Eipuudu ka jõuluinglid ning konngi on kohaleilmunud.

Jõulude eel on lasteaias palju toimetusi niilastel, töötajatel kui ka päkapikkudel.Päkapikkusidki on mitmesuguseid- küll suuri,väikesi ja ka selliseid, keda näha polegi, mitmelepoole lasteaeda on nad vaid jäljed maha jätnud,tulnud sisse küll aknast, uksest, peitu läinudpostkasti, stendi taha ja isegi seinaprakkusupsanud. Ja oh imet, isegi rühmadesse onpäkapikud toonud maiustusi ja puuvilju. Kahjukspole aga päkapikke endid näha olnud. Nemad onaskeldanud laste magamise ajal.

Terve nädala on maja täitmas head piparkoogi-ja saialõhnad. Lasteköögis askeldavad, tainastrullides ja piparkooke vormides, lapsed ise. Küllon maitsev oma käega pannile pandud piparkook.Nurmenuku rühma mudilased võtsid ette pärisjõulusaia küpsetamise – see tuli kohev ja maitsev.

Nii nagu ikka jõulude paiku mõeldakse olnuleja tulevale, tahame ka meie Kehtna KunstideKoolis meenutada head, mis jäi selja taha ningvaadata lootusrikkalt tulevikku.

Meie kooli elu käib ühte rütmi üldharidus-koolidega: kooliaasta algab septembris ningvaheajadki on samal ajal. Septembris alustas meiekooliperes õppimist 25 klaveriklassi, 6 kitarriklassija 10 kunstiklassi õpilast. Laulustuudio nooremasja vanemas rühmas oli kokku 26 laululast.Oktoobrist alustas tööd kunsti ettevalmistusklass10 õpilasega. Praeguseks on meie koolis õpilasikokku 66, sest paraku on ikka selliseid lapsi, kesalustavad, kuid mõne aja pärast loobuvaderinevatel põhjustel. Rõõmuga näeme, et meiekool ei ole ainult Kehtna lastele, vaid tervelt ükskolmandik õpilastest elab väljaspool Kehtnat.Suur tänu nendele vanematele, kes tahavad jasuudavad oma laste huviharidust toetada, sesttegelikult on see kindel valik lapse heaks arenguks.

Lisaks tavapärasele õppetööle, mis koosnebtundidest, kodusest harjutamisest ja arvestustest,oleme esimesel poolaastal saanud oma õpilastelekorraldada mitu õppetööd toetavat üritust. Sellekstaotlesime raha hasartmängumaksu laekumistestmeie õpilaste õppepäevade “Suur ring” korral-damiseks ja saimegi toetust nelja ühiskülastusepiletite ostmiseks, koolisisese konkursi ningnäituse korraldamiseks. Kaks ettevõtmist on jubasaanud teoks. Klaveriklassi õpilased külastasidoktoobris Estonia kontserdisaalis rahvusvaheliseklaverifestivali raames kontserti “Klaveriorkes-ter”, kus esinesid eesti pianistide klaveri-ansamblid. See oli õpilastele väga huvitav elamus,sest ei juhtu just sageli, et laval mängib korraga 8pianisti 4 klaveril. Novembrikuus käisidkunstiklassi õpilased Tallinnas Rüütelkonnahoones Adamson-Ericu maalinäitust vaatamasning võtsid osa muuseumitunnist, kus sama

muuseumi pedagoog selgitas lastele kunstnikutööd ja elukäiku. Samuti said kõik lapsed isevalmistada praktilise töö.

Nüüd ootab meid jaanuaris muusika- jakunstiõpilaste ühine õppesõit näituse- jakontserdikülastusega. Veebruaris-märtsis onkoolis “Suure ringi” lõpetamine klaveriansamblitekonkursiga ja näitusega oma kogutud vanavarast.

Novembris oli meie koolis üks omalaadneüritus – klaverieriala I-II klassi klassiõhtu. Sellekstegid õpilased ise ettevalmistusi. Õpetajatel oliklaveriarvestus, kus iga klaveriõpetaja pidiesitama ühe pala. Õpilased kuulasid ja olid vägaobjektiivsed ja lahked hindajad. Ühiselt mängitimuusikalisi mänge, lauldi koos ning õpilasedesitasid omaloomingulise tantsu. Tundub, etrahule jäid nii lapsed kui õpetajad.

Poolaasta töö kokkuvõtteks on traditsiooni-liselt jõulukontsert ning kunstiklassi õpilastetööde näitus. Nii oli ka 12.detsembril Kehtnalasteaia saal täis lapsi ja lapsevanemaid: muusika-õpilased esitasid jõulumeeleolust kantud kont-serdi, kunstiõpilaste tööde näitus oli värvikirevning huvitav, krõbistasime komme ja piparkookening maitsesime jõulujooki.

Jõulunädala alustuseks esinesid meie kooliõpilased esmaspäeval, 16.detsembril ka lasteaialastele väikese jõulukontserdiga.

Ja ongi käes aasta lõpp ning meie koolipereloodab uut õppeveerandit alustada ilusamates jasoojemates ruumides kui seni, sest seda kirjatükkikirjutades on minu akna taga mitte päkapikk, vaidehitusmees, kes lõpetab uute akende ettepanekutning ukse vahelt imbub sisse mitte piparkoogi-vaid värvilõhn.

Täname lapsi, lapsevanemaid ja teisi toetajaidning soovime kõigile RÕÕMSAID PÜHI!

Kunstide Kooli koolipere nimelLili SAKSING

Lõppevast aastast onmeenutada palju head

Meie jõuluaja krooniks oli aga pereüritus –jõulukohvik. See on traditsiooniline üritus jubamitmeid aastaid, siiani vaid lastele ja ostmine onseal käinud oma lasteaia raha eest. Sellel aastalotsustasime aga teha kohviku nii et külastamasaid tulla lapsed koos oma vanematega ja käikuläksid päris rahad. Üritust nauditi mõnuga.

Müügil oli hulgaliselt huvitavaid ja maitsvaidküpsetisi, puuvilju, jõulukaunistusi, jõulukaarte.

Palju oli uurimist ja uudistamist, et leida ülessee kõige meelepärasem.

Ostjaid oli alates pisikestest pisipõnnidestkuni soliidsete vanavanemateni.

Tore oli näha, et vanemad nautisidkohvikumõnusid koos oma lastega. Juttu jätkuskauaks nii kohviga kui ka ilma kohvita.

Suur suur tänu kõigile lapsevanematele jalasteaednikele, kes aitasid seda vahvat üritustkorraldada.

Jõulukohvik on ka videosse salvestatud, kellelhuvi küsi lasteaiast!

Soovime kõigile kaunist jõuluaega, lõbusaidpäkapikke ja lahkeid jõuluvanasid!

Juta KÕRTSINIja Katrin VELLESTE

Jõuluootus Kehtna Lasteaias Siller

Tiiu Koppel lastega, Astra Org, EikeAhnefer, Laine Evart, Elsa Pärgma, Arvo Joa,Arvi Mobel, Elli Aaste, Jutta Jukk, Aino Maasik,Inna Kruusimägi abikaasaga, Enn ja Ene Velbergja Vastja küla rahvas!

Rahulikke ja sooje jõulupühi, kõike headuuel algaval 2003.aastal!

Perekond Aruväli

Rõõmsaid jõule ja õnnerikast uut aastatkõikidele vallamaja tublidele töötajatele!

Perekond Aruväli

Lp Mare KäppIlusaid jõule ja häid kordaminekuid uuel

aastal nii töös kui isiklikus elus!Perekond Aruväli

Kord Aastas jõulukella kauges kajassaab ajalooks me olevikja vana-aastaõhtu küünlasärastaas heledam näib tulevik… Armas Reet Langi laste ja vanematega!Rahulikke jõule ja head uut aastat!

Tiia ja Ants

Armas Helju Rosen lastega!Talvetuul head soovid teile kannab,jõuluõnne teie koju annab… Imelisi jõulupühi ja õnnerikast uut aastat!

Ülle ja Tiia

Jane, Janek, Juta ja Jüri!Vahutavat õllevaati,head ja lahket jõulutaati!Juta – palju õnne ka sünnipäeva puhul!

Tiia ja Ants lastega

Malle, Valter, Urmas ja Sinne perega!Rahulikke jõule ja head uut aastat!Õnne ja tervist!

Tiia ja Ants lastega

Kallis tädi Hilda Taremaa!Rahulikke jõulupühi ja õnnerikast uut

aastat. Elamisjõudu ja tervist paljudeksaastateks!

Tiia ja Ants lastega

Maia, Helve, Maie ja Reet!Hella jõulutunnetustja sooja küünlavalgust,aastalõpu toredustja kena uue aasta algust!

Teine Reet

Kallid Arusoo-vanad!See aasta on lõppemas pea…Soovin, et uus tuleks õige hea!Tooks palju õnne, tervistja jõudu annaks,kõikidest karidest mööda kannaks!Rõõmsaid jõulupühi, rahulikku

aastavahetust ja õnnelikku uut aastat!Tütar perega

Valla Vaatleja 5Valtu kool 135

Kasutades kroonikaraamatut teeme väikesetagasivaate läinud aastatele.

Kuigi juba 1865. aastast alates käis keegimees, keda rahvas kutsus Vääna Jüriks, ühelpäeval nädalas igas külas, selleks määratudkohtades, lapsi lugema õpetamas, ei saa sedaaastat ikkagi kooli asutamise aastaks lugeda.Õpetati peaasjalikult piiblilugu, katekismust jakirikulaulu. Õppimine oli vabatahtlik.

Kooli asutamine langeb ärkamisaja hoogsa-male algusajale, mille kandekihiks oli talupoeg-kond, juhtideks maaintelligents, mille enamikumoodustasid kooliõpetajad.

1867.a. 24. märtsil alustati esimese koolihooneehitamist. Maja valmis kümne kuuga ja õppetööalgas 11.detsembril. Esimeseks kooliõpetajaks oliJüri Tamberg, kes täitis ka vallakirjutaja kohuseid.Koolis õpetati lugemist, kirjutamist, arvutamist,piiblilugu ja vabaainena isegi saksa keelt, hiljemajalugu, maateadust, vene keelt. Õpetus kestiskolm talve. Kümneaastaselt kooli astudes pidilaps lugeda oskama. Kooli astumine oli vaba-tahtlik Kord koolis oli vali, nuheldi vitsaga jakaardikepiga peopessa ning pandi ühele jalalenurka seisma. Töö vältas hommikul kella 8-st õhtulkella 8-ni. Iga laps oli kohustatud 15 kop. tule-rahaks ja 75 kop.- 1 rbl. aastas õpperaha maksma.

1879.a. oli kooliskäimine sunduslik 10eluaastast alates, samuti oli kohustuslik nnvahekoolis käimine kuni leerini igal laupäeval.Koolil olid ka mõned õppevahendid nagu gloo-bus ja maakaardid. Õpilasi oli koolis 61. Igapuudutud päeva eest oli trahv 2 kop. ja vahekooliõpilase trahv 10 kop.

1890.a seatakse vene keel koolis õppekeeleks.1909.a muudeti Valtu 4-kl. Algkool Valtu 2-kl.

Ministeeriumikooliks. Õppetöö toimus endiseltvene keeles alates 1. klassist.

Kuna koolil oli arvatavasti hea kuulsus,edukas õppetöö ja palju lapsi, tekkis tolleaegseteRapla valla juhtivatel tegelastel mõte ehitada vanakoolimaja asemele, mis siis juba üle 40 aasta vanaoli, uus maja.

11.oktoobril 1910.a. kell 2 päeval võeti uusmaja vastu ja õnnistati sisse.

1917.a. seati õppekeeleks taas eesti keel, kunavene keel endiselt õppeainena jäi. Uute õppe-ainetena õpetati kodulugu, kodanikuõpetust jasaksa keelt. Koolile muretseti eestikeelne raamatu-kogu.

1918.a. nimetati kool 6.kl Rahvakooliks jasügisel Valtu 6.kl Algkooliks

14.jaan. 1939.a sai koolijuhiks Evald Saage,kes alustas kohe korrastusöödega. Mängu-platsile rajati liivaga täidetud ringtee, ehitatitsementpostidega aed, istutati hekk, rajatilillepeenrad, külvati muru, kõik klassitoad saiduued ahjud.

1941.a. algas punase lipu all. Käredate külma-de tõttu ei töötanud kool ainult kahel päeval.Õpilased kudusid rinde jaoks 10 paari kindaid, 7salli, 18 paari villaseid sokke. Kevadpühaksvalmistati rindesõduritele 25 kingituspakki, suvelkorjati ravimtaimi ja töötati taludes. Selõppeaastal näidati Valtu koolis esimest kordalastele kitsasfilme, milleks koolil oli kasutadaRapla Algkooli kitsasfilmiaparaat. Iga õpilane pidipoolaastas maksma 40 penni filmide vaatamiseeest. Suvevaheajal pidi iga õpilane, kes oli üle 12aasta vana, töötama põllutöödel. Samasugunetöökohustus käis ka õpetajate kohta.

5.veebr. 1944.a on koolijuhataja Saagekoolikroonikasse kirjutanud kiirustadeslahkumissõnad:

“Lähen oma kohust täitma kodumaa eest, kunakommunistlikud banded on juba Narva allväljas.….. Tahaks, et noorpõlv kasvaks meesteks,kes oma rahva ja isamaa eest on alati väljaastumas. Oma nahahoidjaid ei vaja meie tulevik!”

1945.a märtsist oli kool reserveeritud haiglajaoks 21. septembri õhtul elas Valtu üle ka õhu-rünnaku, mille tulemusena purunesid koolimajamitmed aknaruudud. Algas koolitöö nõukogudekoolis.

1952.a.-1964.a. juhtis kooli Aino Suviste, kelleajal elavnes koolis pioneeritöö, algasoktoobrilaste tegevus, ringide töö, isetegevus,rajati võimlemislinnak, korv- ja võrkpalliväljak,alustati lastele sooja koolilõuna andmist, kolmaastat tegutses õpilaskolhoos “Sputnik”, millestkirjutati ajakirjanduses väga palju, tehti algustkodu-uurimisega, koguti vanapaberit ja metalli,jne.

1962.a sügisest muudeti kool Valtu 8-klkooliks.

1964.a. – 2000.a juhtis kooli Kalju Rahu.70ndate aastate algul hakkas kasvama õpi-

laste arv ja üha enam takistas kooli arengutruumikitsikus. Koolimaja vajas juurdeehitust. Seemõte leidis heakskiitu lastevanemate, kolhoosi-juhatuse ja rajooniorganite silmis. Ehitustöödvõttis enda peale kolhoos. Kooli 110.aastapäeval,28. detsembril kell 15.00 1977.a avati pidulikultarhitekt Joandi ja inseneride Samarüütli ja Maltiprojekteeritud maja, mille maksumus oli umbes100 000 rubla. Uues hoones on ligikaudu 1000ruutmeetrit pinda, 7 õppekabinetti, 5 abiruumi,sansõlmed, fuajee, saal ja kaks koridori. Maja onpunasest tellisest välisvoodri ja ümaratesaaliakendega, mis sobivad kokku vana majaga.1977/1978. õppeaasta kolmandat veeranditalustas Valtu koolipere uues majas kabinet-süsteemis. Unistused olid saanud teoks.

1989.a. reorganiseeriti Valtu 8-kl Kool Valtu 9-kl Kooliks.

1991.a alates kannab kool Valtu Põhikoolinime.

2000.a sügisest juhib kooli Andres SaksValtu kooli tugevaks küljeks ja eduka töö

aluseks on läbi ajaloo olnud õpetajad.

Viimastel aastatel on töötatud praktiliseltsamas koosseisus. On hea meel, et meie kooliõpetajate tegemisi on märgatud ja osatud hinnataka väljaspool kooli. Maakonna aasta õpetajaksvaliti kolmel aastal järjest Valtu kooli õpetajad:1998.a Ebe Luige; 1999.a Luule Linamäe ja 2000.aTaimi Rahu. Kõrgelt on leidnud tunnustamist kaendise direktori Kalju Rahu töö, keda autasustatiEesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Loomulikult ei ole nemad ainukesed, kesväärivad äramärkimist. Aastatepikkuse väga heatööga on silma paistnud õpetajad Hele-Mall Kio,Anne Archipov, Veera Mahlakas, Reet Teets, Eve-Mai Laurimaa ja Tiina Tunnel.

Kooli üheks eesmärgiks on olnud õpilasteettevalmistamine edukaks esinemiseks aine-olümpiaadidel. Maakonnas saavutati aastatel1997/1998 - 25, 1998/1999 – 25, 1999/2000-38,2000/2001 – 21 ja 2001/2002 – 37 auhinnalist kohta.Siin on silma paistnud Areenika Tammissaar, kestuli neljal viimasel aastal 25 korral kolme parimahulka. Maria Teder aga 17 korral. Korduvalt onsilma paistnud ka Kaisa Lasner, Kaspar Laurimaa,Virgo Tippel, Helena Sepman, Meelis Laurimaa,Mauri Sopp, Moonika Olju, Tanel Maasoo japaljud teised.

Koole on ikka pingeritta seatud tasemetöödeja eksamite tulemuste järgi. Kolme viimaseõppeaasta Raplamaa koolide 3., 6. ja 9.klassideriiklike tasemetööde tulemuste põhjal oldimaakonnas I kohal. 2002.a. tasemetööde jalõpueksamite tulemuste järgi saavutati samuti Ikoht. Tulemused on olnud suurepärased jakinnitavad veelkord seda , et meie kooli õpilasteja õpetajate koostöö on olnud väga hea.

30.nov. 2002.a. Kooli 135. aastapäevapidustused. Päev algas sportlikult kell 12.00Indiaca turniiriga. Osales neli võistkonda. Lisaksõpetajate ja praeguste õpilaste võistkondadeleka kaks vilistlaste võistkonda. Võitjaks tulivõistkond “Nimet(a)u”, kelle tegelikud nimed olidÕnnel Sepman, Vahur Smitt, Karmo Kreuz, TimoKreuz, Margus Tukk ja Mihkel Kalda. Aega mahavõtta aitasid tantsutüdrukud.

Õhtul algas kontsert-aktus. Peeti kõnesid,tänati abistajaid, võeti vastu õnnitlusi. Esinesidkooli lauljad, tantsijad ja võimlejad. Vahepaladeksnäidati videolõike kooliga seotud olnud inimestemeenutustest. Sõnavõttudes öeldi palju headoma kooli kohta. Neid võis lugeda ka koolijuubeliks ilmunud ajalehest. Peale aktust toimusdirektori vastuvõtt endistele ja praegusteleõpetajatele ning kutsutud külalistele. Kelleltahtmist, uuris ajaloolist väljapanekut. Kes olihuvitatud, heitis pilgu klassikroonikatesse. Omaõpetajatele toodi lilli, öeldi sooje sõnu ja tehtikoos pilti. Õhtu jätkus saalis ansambli “Brandy”muusika saatel ja keldrisaalis diskorütmides.

Kokkusaamine, mida nii kaua oli oodatud,saigi läbi. Kohal käis ligikaudu 300 vilistlast,õpetajat ja külalist. Kohtumiseni viie aasta pärast!

Kuhu lähed nüüd sa?Kas Raplasse, Juuru või Tartu ?Tule tagasi ka, tule tagasi ka !Sind ootab su kodukool Valtu!

Andres SAKS

Valtu kool tähistas oma135. aastapäeva

On jõulukuu lumevaip maas...Valtu kooli me saabunud taas...Siin kokku nüüd jällegi saavadkoolisõbrad,kes suureks on saand.

Enne juurdeehitust oli siin hekk japalliplats

Toimetaja tänab toreda koos- ja kaastööeest! Aitäh teile Kalev Türk, Leon Reitsak,

Jutta Jukk, Helgi Sussi, Helgi Randla, LuuleBortnikova, Reet Nero, Tõnis Blank, Ene

Sulg, Mare Käpp, kalle Toomet, Heik Past,Ülari Luisk, Leida Uusallik, Kersti Tehu,

Natalja Kivimägi, Imbi Kalberg, Sirje Praks,Tõnu Teder, Toivo Niinemets, Andres Saks,

Inge Pullat, Imbi Saare, Katrin Velleste, JutaKõrtsini, Pille Laos, Alda Hindremäe, Aime

Klandorf, Eni Hermann, Silva Semenisin, ÕiePaaslepp, Urve Läll, Tiina Solman, Tiit Leier,

Eero Kalberg, Erki Kesküla, Pille Mutli, ,Kaja Mõtnik, Gunnar Kure, Ellen Villig, Jaak

Matkur.Mõnusaid jõulupühi ja edukat uut aastat!

Kallis Eneli!Kingitusterohkeid esimesi jõule sulle

ning meeldivat aastavahetust ka emmele,issile ja õde Helinale. Tulgu järgmine aasta

parem kui eelmine.Nänni

Tervitan Ingliste Pargi-maja rahvast,sõpru, tuttavaid ja endisi töökaaslasi soovides

kõigile tugevat tervist, rahulikke jõule ja headuut aastat.

Linda

Hans lastega Kõpu talust!Soovin teile kauneid jõule ja kõike head

uuel aastal.Eve Kehtnast

Kallile vanaisale UUNO AASMALEsoovivad kauneid jõule lapselapsed Kaire ja

Riho

Eluke veereb ja aasta teeb ringe,kuuseoks lõhnab ja soojendab hinge.

Jõulukell kaigub ja rõõmsaks teeb meele,kuu paistab hõbedat kirikuteele…

Käes on aeg, mil soovime taasõnne et oleks ja rahu me maal!

Kõiki oma tuttavaid Rõue ja Nadalamakülast tervitab

Helju Kehtnast

Kallid Veiko ja AnetePerekond Männik

Võbiseb küünlaleek kuusel, selles on soojust, kui tunned, selles on valgust, kui vaatad, selles on soovid, kui kuuled.Ilusaid jõule ja head uut aastat.

Mirje

Valla Vaatleja 6 Õnnitlused

Kehtna sidejaoskonna töötajadsoovivad Kehtna rahvale

rahulikke jõule, meeldivataastavahetust ning kõikide

soovide täitumist uuel aastal.

Valtu seltsimaja külastajatele head vana-aasta lõppu ja õnnelikku uut aastat!

Helgi SUSSI

Kõik halb las meelest läebkui küünlaid süütavad te käed,

kui talvepäike metsa taha loojubning tuppa laotub küünlaleegi soojus...Soovime kõigile nii jõuluajaks kui kauueks algavaks aastaks palju kauneidhetki, millest koos rõõmu tunda!

Eidapere Lasteaia mudilased ja töötajad

Soovime Lelle rahvale mõnusataastavahetust ja õnnelikku uut aastat.

Lelle Haridus- ja Kultuuriselts

Jälle sädelevad kuuseokstel küünlad,Imeliselt hellaks muutub meel…

Kaunist jõulurahu kõigilening heade lootustega uude aastasse!

Valtu lasteaed

Keava huviklubi Eluring õnnitleb kõikiklubi liikmeid ja mõttekaaslasi.

Kallist jõulurahu ja õnnelikku uut aastat!Jaanuaris algab uute liikmete

vastuvõtmine.Info tel 73 146 õhtuti või 051 07 820 Hans

Järvela

Lugupeetud Keava Videviku rahvas!Soovime teile ja teie kodudesse õnnistatudjõulupühi! Uueks aastaks kerget jalga,

kõlavat lauluhäält ning palju uusi ja huvitavaidettevõtmisi. Jõudu ja jaksu kõige

kordaminekuks.Head uut aastat soovib Lelle pensionäride

päevakeskus Hõbene

N-klubi tervitab

Kolmandal jõulupühal koguneb N-klubikuuendat aastat ühise jõulupuu alla. Kõigil onaasta korda läinud: töökoht alles, lapsed tervedja ise ei tunne ka end veel tudina. Kuid kuimeenutada möödunudsuvist 4-päevast ühist sõitumööda turistisõbralikku Saaremaad,romantilisi suveöid kadakasel nõmmel, kuskilkünka taga meri loksumas?!? Vaat siis kesetõitsvat nõmmeliivateed ja kadakate ning ei-tea-mis-lõhnu, tunned, et kõik sinu pinged onmaandatud.

Tasapisi küpseb teadmine, et me PEAMEsuviseid reise jätkama. Järgmise aasta plaanidongi juba eos. Kas sihiks saab Setumaa, olenebmitmest asjaolust. Kindel on see, et need sõidudon rikastanud meie suvesid, õpetanud armastamasünnimaad, mõistma iseennast ja oma kaaslasi.

Soovime kõikidele Kehtna valla elanikele häidjõulupühi lihtsa M.Panga värsiga:

Sule silmad, sule, siis sa näedki, millal jõuluvana tuleb vikervärvi sillalt.Olgu jõuluvana kingikotis uueks aastaks tubli

annus tervist, tasakaalukust, huvitavaid ideid jaoskust neid realiseerida!

N-klubiP.S Noh, M-klubi! Kuhu teie olete jäänud?

Mis on teist küll saanud?

Armas Truu-pere, Tiia ja Ants!Andku küünlavalgussüdamele soojust,hellust hingele,siis seal alation ruumi õnnele. Rõõmsaid jõule, tegusat uut aastat!

Arusoo-Langi pere Kehtnast

Armas Renate!Mis teha võin, et usun hingeloitsuja armastust ja igatsust ja head.Ning soovin nii: Sind samad tunded hoidku,siin selle rüseleva karmi ilma peal! Rahulikke jõulupühi, tugevat tervist ja õnne

uuel aastal. Saatusekaaslane

Vallamaja rahvas tänab Kehtna pensionäreja nende esindajat proua Helvi Kaske toreda

jõuluüllatuse eest!Soovime teile rahulikke jõule ja jätkuvat

tarmukust, head tervist ja lustlikku meeltuuel aastal.

Tasa langeb lumehelbeidvaiksel pühal jõuluööl,läbi selle helge särameie tervitus on teel…

Soovime kõigile inimestele,kes on märganud ja aidanud meid,

imekaunist jõuluaega jaedukaid ettevõtmisi uuel aastal!

Lelle Lasteaia Päikeseratas pere

Ilusaid esimesi jõule, kallis pisipoja InJakobson!

Ema, isa ja teised

Täname meeldiva koostöö eest! Soovimekauneid jõulupühi,

rõõmsat aastavahetust ning õnne ja edu uuelaastal!

Kehtna Hoiu-Laenuühistujuhatus

Kehtna maadluspoisid tänavad ja soovivadmõnusaid jõule ning head uut aastat omatoetajatele: Kehtna Mõisa OÜ, Color Master OÜja Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu töötajatele!

Teguderohket aastalõppu Helju Reitsakuvõimlemistüdrukutele!

Kannatlikku meelt Kehtna Vallavalitsuserahvale, et käesolev aasta korrektselt ajalukkusaata.

Jõudu ja Jaksu Kehtna Põhikooli perele!Poiste ning tüdrukute soovidega liituvad tädi

Helju ja treener Leon Reitsak

Valla Vaatleja 7Lastest ja pensionäridest

Lapse parim elukeskkond on perekond. Seegakõik, mis aitab kaasa tugeva ning positiivsehoiakuga perekonna elule, on hea ka lapsele.Ühest perekonnauuringust, kus püüti teadasaada pereliikmete ootusi elule, tuli välja, et naisedsoovisid enam võrdset suhet, nende mehed eisoovinud suurt midagi, vaid olid üldjoontes rahuleluga. Lapsed aga lootsid, et vanemad nendegaenam ühiselt aega veedaksid – oleksid nendepäralt. Paljud meie tänapäeva probleemid algavadajast: nii võõrandumine, televisiooni suur jasugugi mitte alati positiivne mõju, alkoholism janüüd juba ka narkomaania, mis seotud sagelikuritegevusega.

Esimese poolaasta seisuga on Noorsoo-politseis arvele 12 meie valla last vanuses 13-18eluaastat. Enamjaolt saab alguse kuritegelikkäitumine kodu ebapiisavast ja ebaõigest mõjustlapse kasvatamisele ja arengule. Lapse halvaleteele sattumisel püüame probleemi lahendadaesialgu vallasiseselt, kui see tulemusi ei anna,tuleb pöörduda abi saamiseks AlaealisteKomisjoni või Noorsoopolitsei poole.

Tänavapildist ja naabruskonnast on kadumaskorrale kutsuv möödakäija, anonüümsuse jamittesekkumise kasv ohustab lapse soovitavassuunas sotsialiseerumist. Lapse sotsialiseerumis-protsess algab vanematelt saadud konkreetsetejuhistega. Alles hiljem, koos lapse arenguga, agaka keskkonnategurite mõjul hakkab laps omaksvõtma vanematelt ja täiskasvanute üldisemaidreegleid, mis kujundavad käitumisnorme.

Laste õiguste kaitse ei hõlma pelgalt juriidilistvaldkonda, sest seadused on alati ebatäiuslikud.Esmajoones on lapsel õigus elule, oma vanematearmastusele, perekonnale ja kodule. Me kõikteame, et armastuses on suur jõud ning vanemadarmastavad lapsi ning lapsed vanemaid.Näidakem siis seda üksteisele. Ärgem olgem niieestlaslikult tagasihoidlikud.

Laste õiguste kaitset saab analüüsida järgmis-test aspektidest: kodu – vanemate, lapse jasugulaste huvid; institutsioon – lasteaia, kooli,päevakeskuse huvid ning sotsiaaltöötaja, shlastekaitsetöötaja tegutsemine laste õiguste jahuvide kaitsel. Mõnikord tuleb last kaitsta ka temavanemate eest. Muret võib põhjustadakasvukeskkonna vahetus, mis on lapsele eritikoolieelses eas sageli tõsine riskitegur. Võib ettetulla, et lapse ja pereliikmete huvid ei kattu.Primaarseks tuleb pidada lapse huve. Teised(lastekaitsetöötaja, õpetajad, arstid jt) otsustavad,mis on lapsele hea ja õige, lähtudes otsustamiseloma subjektiivsetest väärtushinnangutest.. Igajuhtumi puhul tuleb arvestada lapse endaarvamusi ja soove. Laste õiguste kaitsel tulebarvesse võtta lapse tervist, sotsiaaltöötaja jatervishoiutöötaja hinnanguid tekkinud olukorrale,vanavanemate jt seisukohti. Lapsel on õiguskonfidentsiaalsusele ja täiskasvanu usaldusele.Laps on täiskasvanule võrdväärne partner, kellearvamusi tuleb aktsepteerida ning keda tuleb tedapuudutavates küsimustes kuulda võtta. Kõikeseda arvesse võttes tuleb teha paljukodukülastusi olukordade selgitamiseks.

Perekondade lagunemine ohustab lasteturvatunnet. Nõrk/lagunev pere vähendab lapsevõimalusi saada vajalikku hoolt ja kaitset.Vaesusest, hoolimatusest ja oskamatusest jäävadrahuldamata laste tervise- ja arenguvajadused.Pahatihti on pere ise lapse füüsilise, emotsio-naalse ja/või seksuaalse väärkohtlemise paik.Vanemate hõivatusest ja stressist tingitult jääblaps üksi. Sotsiaalselt ebaküpsete vanematega

kodu ei loo lapses väärtuste mõõdupuud. Elustiilimuutustest tingituna väheneb laste vastupanu-võime haigustele. Kahjuks on mitmete pereprob-leemide tõttu vajanud mõned lapsed ka haiglaravi.

Pereprobleemide lahendamisel ja perekonnaabistamisel rakendatakse interventsiooni ehksekkumist, kus abistajateks on hoolekanne koostoetava võrgustikuga. Kriisiolukordadesarvestatakse esmajoones omaste ja sõpradearvamustega ning püütakse ühendada jõud kriisiselgitamiseks ja seejärel lahendamiseks.Lastekaitsetöötaja poole pöörduvad kliendid onsattunud ummikusse, nende tegutsemisvõime jamotivatsioon on madal. Klient vajab konkreetsetabi. Selleks tuleb leida ressursse kliendi sugu-lastelt, tuttavatelt, sõpradelt, kes on huvitatudprobleemi lahendamisest. Kui sotsiaalvõrgus-tikust ei piisa, hakkab kliendiga tegelemaametnikevõrgustik, sageli töötatakse paralleel-selt. Sekkumise korral on võimalik saavutadamuutus, pakkudes mitmesuguseid sotsiaal-teenuseid. Mõnikord ei ole aga pakutav teenusperele kättesaadav või ei soovi pere sedakasutada.

Ühe osana perekonna toetamisest tuleb luualapsele võimalus elada osa nädalast kooliinternaadis; vajadusel ja võimalusel hooldus-peres. Peagi valmivasse Koolkodusse Lokutalsaab paigutada elama need lapsed, kelle koduneolukord seda nõuab. Aasta jooksu olemepaigutanud koduste probleemide tõttu lapsihooldusperedesse, oma teenustega on abistanudMTÜ.

Põhikoolis klassikursusi kordavate laste arvviitab vajadusele reageerida. Vallas elab

palju multikultuurseid perekondi, hariduseomandamine on aga eesti keeles. Sellest kamitmed õpiprobleemid lastel. Koolis ja selle ümberkujunevas koostöövõrgustikus näen olulistressurssi pöördeks paremuse poole.

Tähtis on koolieelne ettevalmistus lasteaia-rühmas. Sõltuvalt pere vajadustest saab valdtoetada peret lapse toiduraha tasumisellasteaeda.

Projekte on rahastatud sellel aastal vähe.Seetõttu on lastele suvelaagreid korraldatud vaidkaks. Lisaks käisid Kehtna Noortekeskusetöötajad mõnede lastega Pärnu rannas ja sügiselolid 10 poissi naabervallas sportlikul nädala-vahetusel oma võimeid proovimas.

Tore, et leidub tublisid inimesi, kes oma vabasttahtest ja isiklikust ajast tegelevad laste janoortega, lükates tööle huvialaringe janoorteklubisid.

Lõpetuseks tahan öelda, et lastekaitsetöö onmuutustele suunatud tegevus. Kõige pareminitoimib lastekaitsetöö siis, kui ta suudab ära hoidaprobleemide teket või asub nende kallale piisavaltaegsasti. Lastekaitsetöös on oluline arendadapreventiivset tööd, mis taandaks paljudprobleemid (noorte kuritegevus, narkomaania, kakoolikohustuse mittetäitmine). Preventiivse töötulemuslikkuse huvides on vaja kujundadatugiteenuste võrgustik lastega peredele. Üheksolulisemaks ülesandeks lastekaitsetööseisukohalt on – leida üles need lapsed, kellejaoks kodul napib huvi, tähelepanu, tahtmist jaoskusi last õppetöös aidata mitte enne kooli, vaid3-4 aastaselt, et suunata need lapsed lasteaeda,kus on lastele tagatud eakohane stimulatsioon.

Sirje PRAKSvalla lastekaitsetöötaja

Lastekaitsetöö tähtsusest vallasPensionärimõtisklusi

JõulumuinasjuttMöödunud on kaunid, vaiksed valgus- ja

soojusküllased kevade- ja suvepäevad, mis onandnud aset hilise sügise ja algava talve süngeilepimedatele ja tormistele ilmadele. Paksud tumedadpilved katavad taevast ja vinged tuuled puhuvadüle maa. Rõhuvalt ja rusuvalt mõjuvadseesugused ilmad inimesele.

Kuid ühes algava talvega on saabumasjõulud – pühad, mida meie rahvas ikka onpühitsenud ja jälle pühitseb.

Jõulud, kuusk ja küünlad – “neil karjastelväljal”, lumetee ja kellahelin. Tähed siravadtaevas. Tuba on soojust täis.

See on nagu muinasjutt – lugu kaugetestaegadest, mis ikka ja jälle uueks saab. Mail jameredel, noorte ja vanade südameis.

Vanad ei taha küll enam muinasjuttu uskuda,nad on liiga targaks saanud, sest kõik maailmaimed on nad omateada lahti mõistatanud. Agajõululoo juures hakkab nendegi süda teistmoodituksuma ja vaikses harduses langetatakse pea,sest lapsena on nad ju seda muinasjuttu koguhingest uskunud, südamed pakil pühastseletamatusest, nimetust rõõmust ja õnnest. Seekõik on jäänud nii kustumatult hinge, et veelhallipäistena suudetakse mälestustest tagasikutsuda lapsena kogetud jõulumüsteeriumi.

Jõulud ongi noorte kaunim püha. Lastesäravad silmad peegeldamas küünlavalgust ningrõõmu ja üllatust kinkide avamisel. See ongijõulude ilu ja võlu.

Jõulud on meil kodudes pühaks selle sõnakõige kaunimas ja pidulikumas tähenduses. Tülidja lahkarvamused salvitakse kinni, hääbuvadvimm ja tusatuju, inimestest mõeldakse ainult headning südamed vallanduvad ilusa ja õilsa poole.Kaunis jõuluime suudab inimeses esile tuua ainulthead ja üllad tunded.

Jõululaps, kuuse särav rohelus, jõuluvana,kingitused, harras lugu Petlemma väljadelt – seekõik nagu lükkab inimese maisest maakamarastkõrgemale ja paneb mõtlema häid mõtteid.Sündigu see ainult kas või üheks õhtuks, onsellestki küllalt, puhastustuli ei tarvitse kestakaua.

Jõulumuinasjutu kummalises säras astubinimene sammu lähemale suurele tõele – rahumaapeal. Püha öö, jõuluöö…

Rõõmsaid jõule kõigile!Alda HINDREMÄE

Lau külast

19. oktoobri õhtul võis möödakäija Café Oleejuures ebatavalist pilti näha. Parkla oli autosidpuupüsti täis, nende ümber ning kohvikus seeskäis elav sagimine. Kella seitsme ajal hakkasidinimesed järsku paarikaupa välja tormama,hüppasid autosse ja pärast lühikest arupidamistkihutasid minema. Mõneks tunniks jäikohvikuesine tühjaks, siis aga hakkasidlumised ja porised autod ükshaaval tagasitulema, sõitjatel väsinud, ent elevil näod peas.

Just nii nägi välja autoorienteerumisvõistlus“Siil Udus”.

Kuidas see siis täpsemalt käis?Autoorienteerumiseks on vajalik tavaline

sõiduauto ja kaks omavahel hästi läbi saavatinimest – juht ja kaardilugeja, kes moodustavadekipaaži. Stardiajal saavad nad kaardid, kuhu onpeale kantud KP-de, ehk kontrollpunktideasukohad. Igas KPs ootab võistlejaid vaia otsakinnitatud tahvlike tähe või numbriga. Võistlejateülesandeks on etteantud aja jooksul leida ülesvõimalikult palju KPsid. Lihtsamad neist asuvadvahetult tee ääres ja paistavad möödasõidulautotulede valgel selgesti ära. Keerulisemad agaon teest eemal ja nende leidmiseks tuleb minnataskulambiga põõsaste vahele tuuseldama.Vastavalt punkti keerukusele saavad leidjad kaerinevas väärtuses preemiapunkte. Lisaks sõltubpreemia suurus sellest, kui kaugel asub punktstardipaigast. Seekordsel võistlusel oli hajusaltlaiali paigutatud 63 KPd, milledest kaugeimadasusid Kehtnast 8 kilomeetri kaugusel. Heatulemuse saavutamiseks peavad võistlejadhoolikalt läbi kaaluma, milliseid punkte otsimaminna ning kuidas enda marsruut koostada.

Viimastel aastatel korraldatakse üle Eestikümmekond autoorienteerumisvõistlust hooajal.Kirjeldatu on üks paljudest erinevatestvõistlusvormidest. Täpsema info jagamine,samuti registreerimine toimub internetilehelwww.auto.ee.

Võistlustel sõidetakse rangelt Liiklusseadusenõudeid järgides. Sõit toimub vaid üldiseksliikluseks avatud teedel. Teedest väljaspoolautoga sõit on keelatud, teest eemale jäävatepunktideni võib minna ainult jalgsi liikudes.

Seekordne võistlus Kehtnas sujus korral-duslikult väga ladusalt. Võistlusse lisas pingetpakane, mis teed ülilibedaks muutis. Sellelevaatamata jäid kõik autod ja võistlejad terveks.Startis 36 ekipaaži, kes kõik õnnelikult finišeerisidja tulemuse kirja said. Valendav lumi ja taevassärav täiskuu olid õigete teeotste ja KPdeleidmisel suureks abiks.

Ebameeldivaks ootamatuseks oli kahe tähise“rändamine”. Ühe olid kellegi karvased käedtõstnud peitu teeäärse suure kivi taha, teise agatõstis murelik maaomanik enda autosse ja viisminema. Korraldaja palub siinkohal vabandust,kui kellelegi sai probleeme tekitatud. Eraomandon püha ja puutumatu, aga kui peremehel onmidagi selle vastu, et tema maale jääval põlluteelvõõrad liiguvad, oleks seda soovitav vastavatemärkidega teada anda. Nii mõnegi võistlejaväärtuslik aeg läks seekord raisku olematut punktiotsides.

Võistlejate seltskond oli väga mitmekesine.Kohale oli tuldud nii siitsamast Raplast kui kaPõlvast ja Ida-Virumaalt. Oli vanu huvilisi, kesaastast-aastasse kõigist võistlustest osavõtavad, ent erakordselt palju ka algajaid.

Uustulnukaist parimad said 9. koha.Ka võistlusautode parkla oli üpris kirju.

Võisteldi vanadel Ladadel, Kadettidel ja Golfidel,samas aga osalesid ka mitmed suured ja võimsaddžiibid.

Võistlusjärgsel nädalal korraldasin intervjuu,et kuulda võistlejate muljeid ja arvamusitoimunud ürituse kohta. Siinkohal toonväljavõtte huvitavamatest vastustest.

Esmalt uurisin, miks nad üldse sellise asjagategelevad, on see neile lõõgastuseks?

Oliver (võistelnud kolm aastat): Lõõgastuson selline asi kindlasti, aga mitte ainult.Tegelengi autoorienteerumisega seepärast, etväga meeldib autosport, paneb pea kõikoskused proovile (keskendumine, orientat-sioonitaju, kiire otsustamine kriitilistesolukordades, ajataju, pingetaluvus, meeskon-natöö jne). Kõik on ju vajalikud oskused ningõpid neid kontrollima. Enamus sõitjaid ontoredad, heatahtlikud ning abivalmis.

Sven (kaks aastat): Meeldivad autodegaseotud spordialad. Kaartide vastu olen jubaväiksest peale huvi tundnud. Lisaks lõõgastu-sele on praktiline kasu oskusel looduses kaardijärgi liikuda ning Eestimaa eri paiku erinevatesilmastikuoludes avastada.

Tauno A (aasta orienteerumisi): Eks ta ole niiseda kui teist. Kindlasti on ta tavarutiinistväljasaamine, kindlasti natuke ka adrenaliinijne. Nende eelmiste kõrvale saab täiestivõrdväärselt panna ka väga huvitavate kohtadeavastamise.

Kui oluline roll on autoorienteerumisesmeeskonnatööl?

Ermi (kolm aastat staaži): Orienteerumise osason põhiline muidugi kaardilugeja töö, kuidüksinda ei saa edukalt hakkama kindlasti keegi.Koostöö sama inimesega on kindlasti oluline,kuna omavaheline info vahetamine on siisselgem. Kujunevad välja omad mõisted, milletähendusest ühtemoodi aru saadakse.Emotsioone peab muidugi tagasi hoidma, sestmõttetu lärmamine või teineteise süüdistaminetulemusele abiks pole.

Tauno S (2 aastat võistlusstaaži): Vägaoluline. Ühteteist on vaja kiiresti mõista ja seeei kujune välja ühe ega kahe sõiduga. Kaheaasta jooksul on välja kujunenud oma suhtlus-keel ja ülesannete jaotus. Läbisaamine peabolema väga hea, et võistluse kestel kogunevadpinged ja üksteisele krõbedastiütlemisedsellesse kiilu ei lööks.

Karin (esmakordselt võistlemas): Ilmameeskonnatööta pole autoorienteerumisel jumidagi teha. Väga oluline roll on kaardilugejaja piloodi omavahelisel kommunikatsioonil,kuidas üksteisest aru saadakse ja vajaduselüksteist abistatakse. Kuigi tööülesandedpeavad olema eelnevalt kokku lepitud. Kes midateeb. Ja kasvõi see, et kaardilugeja otsuseid eivaidlustata. Kui kaart loetakse kraavi siis tulebsinna ka sõita.

Millise autoga te sõitsite? Kui oluline rollon auto eripäradel? Kas teie auto on kuidagispetsiaalselt ette valmistatud?

Jüri (esmakordselt võistlemas): Sõitsimetavalise Renault Megane’ga, mina ei saanudküll aru et oleks vaja mingeid täiendusi autojuures teha. Ilmselt neliveoga ja kõrgemapõhjaga oleks mõnest metsateest otse järgmise

KPni jõudnud.Tauno S: VW Golf Country. Auto PEAB

orienteerumisel olema eriline. See ei tähendaseda, et suvalise tänavasõiduautoga võistle-miseks mõte puudub, vaid seda, et lõpuproto-kollis esikolmikusse sattumiseks on vaja kõrgekliirensi ja hea läbivusega autot, et ka metsa-väljaveoteid kiiresti läbida saaks. Samuti onmeie autos kasutusel lisamõõteriistad läbitudteepikkuse ja aja mõõtmiseks, sest autoarmatuurlaual paiknev odomeeter ei oleüldjuhul piisava täpsusega. Samuti on öistevõistluste jaoks olulised korralikud tuled. Sedanii väljas lisatulede, kui ka sees kaardilugejatulede näol.

Sven: Opel Kadett. Auto eripärade olulisussõltub teeoludest ning kui kiiresti on vaja sõita.Saab sõita iga autoga, kuid kasuks tulevadpiisav kliirens, põhjakaitse ning nelikvedu.Remont võiks ka taskukohane olla, juhul kuimidagi katki läheb :) Meie auto oli tavaline.Ahjaa, pimedas sõites on head esilaternadolulised.

Kuidas Sulle meeldis võistlus Siil Udus?Kuidas oled rahul üldise korraldusega? Midaoli selles võistluses erilist?

Margus (teine võistlus): KP-de valik olipiisavalt suur ja omapärane, mistõttu mängisstrateegia valik üsna olulist rolli. Minu jaoksoligi just strateegia see, mis teeb selliseautoorienteerumise põnevaks. Finišis kuulsime,et üks KP olla küll pihta pandud, aga õnneks eiolnud me seda KP-d oma marsruudile valinud.

Tauno S: Korralduse hindeks “väga hea”.Võistlus erines eelmisest analoogsest üritusestjust selle poolest, et pealtnäha kergem võistlusoli tegelikult palju raskem. Raskem oli validaideaalilähedast marsruuti, mis tegi kaardilugejatöö pingelisemaks.

Asper (teistkordselt võistlemas): Eriline olisee, et metsloomadel oli ka vist oma orienteeru-mine - pole nii palju korraga neid veel ringijooksmas näinud...

Kuivõrd hästi Sa enne võistlust tundsidKehtna-ümbrust?

Jüri: Ei tundnud üldse. Sõitsime paar kohtaenne võistlust läbi, et saaks aru mismoodi onmõnede teede läbitavusega ja millistel teedelkannatab sõita s.t. kas kaardil olev tee on kategelikult tee või jalgrada (meil oli maa-ametileheküljelt trükitud kaart).

Tauno S: Juht tundis päris hästi, aga käisimemõnel õhtul enne võistlust ümberkaudseteteedega ka tutvumas.

Kuidas Kehtna-ümbruse teed ja maastiksobivad autoorienteerumiseks?

Asper: Väga hästi sobivad. Ka tuleval aastalvõiks üks etapp Kehtnas toimuda.

Tauno A: Tundub et loodus on küllaltmitmekülgne, ei ole ainult ühetüübilist maas-tikku. Esindatud on nii mäed, sood, padrikud,parkmetsad, ka karjäärid ja tööstusmaastik.

Kas võistlusrada on ainult võistlusrada, võipakub ta ka muud huvitavat? Kas läbitud paigadkutsuvad end külastama ka edaspidi?

Margus: Jah paigad olid huvitavad.Tegelikult sai selle Eestimaa kandiga just ennevõistlust põgusamalt tutvutud, kuid ka võistluseajal leidsin huvitavaid kohti, mida tasuks suvisepuhkuse ajal koos perega külastada.

Valla Vaatleja 8 Siil udus

Tore üritus oli - võisteldi autoorienteerumises

Jätkub 9. lk.

Ermi: Kindlasti pakub rada muudki huvita-vat kui ainult võistlus. Külastan perekonnagakindlasti Keava linnamäge mingil valgel ajal.

Tauno S: Võistluse ajal on võistlusradaAINULT võistlusrada. Juht kuulab ainult seda,mida kaardilugeja talle ette loeb ja üllatusenavõib tulla isegi enda maakodu väravastmöödasõitmine. Siinkohal oleks kaardilugejakohuseks täiendada oma lakoonilisi vasakule/paremale-stiilis juhtnööre lisainfot sisaldavatemärkustega. Näit: “järgmisest teest peabparemale ja siis Sinu maakodu väravast Raplapoole minema.” Või “eelmisel nädalalavastatud järvekese kõrvalt mööda.” Samas onkaardilugejale primaarseks just kaart ja mitteümbrus.

Kuidas Café Olee sobis stardi- jafinišipaigana?

Margus: Olin sellest kohast varem mitukorda mööda sõitnud, aga mitte kunagi polnudseal sees käinud. Parkla jäi veidi väikeseks, agamuidu täitsa OK koht. Enda jaoks avastasin, etsee on üsna hea koht pisikese kohvi- võisöögipeatuse tegemiseks, kui vaja Viljandi poolesõita.

Asper: Ega sealkandis rohkem taolisi kohtiilmselt ei leidu. Nad vist ei arvestanud sellega,et nii palju rahvast neil sinna korraga tuleb...

Tauno A: Väga hea, üks suur ruum jakorralik teenindus. Tänasel päeval tundubnatuke imelik, et toidu ette peab tellima agasee pole ka probleem.

Kuidas Sul võistlusel läks? Mis oli edu võti,või vastupidi, ebaedu põhjus?

Ermi: Seitsmes koht. Lootsin paremat, agaeksimus teevalikul, mille tulemusena autotpaarkümmend minutit metsast välja tulimeelitada, võttis 2-3 kohta tulemustest maha.Esimesed kolm olid seekord liiga kaugel eestära.

Karin: Esimese korra kohta väga hästi!Pealegi suure ootamatusena võitsin ma parimanaisvõistleja tiitli! Edu võti? Ilmselt suur huviorienteerumise vastu. Olen osalenud niineljapäevakutel individuaalvõistlejana kuiRogainil meeskonnana.

Tauno A: Võistlusel läks väga hästi, tulimeesimeseks. Arvan et edu võti oli teistest erinevtaktika, võimalikult palju lihtsaid punktekaugemates tsoonides võimalikult ruttu (mittekasutada lisaaega lõpuni).

Kas võistlus täitis Su ootusi? Kas kavatsedvõistelda ka edaspidi?

Jüri: Täitis küll, oli isegi huvitavam kuiarvasin. Tahaks teised orienteerumisliigid kaära proovida. Praegu tundub, et just huvitavaimon vööndorienteerumine, kuna siin tulebteekonda hoolega planeerida.

Oliver: Kindlasti võistlen ja jään võistlemaalati! Ootusi täitis ja jäi küllaga üle. Nii et tulgeKÕIK huvilised seda toredat üritust nautimaoma hea tuju ning abivalmis olemisega!!!

Oliveri sõnadele on raske midagi lisada.Kohtumiseni järgmisel võistlusel! Häidjõulupühi Kehtna valla rahvale!

Tõnu KRAUTrajameister

Spordiklubi Raudroos

Valla Vaatleja 9KirikTore üritus oli -

võisteldiautoorienteerumises

Algus 8. lk.

EELK Järvakandi Peetri (Kehtna) kirikus

Jõuluõhtul, 24.detsembril kell 15.30 – liturgiline jumalateenistus, laulab Kehtna segakoor;Pühapäeval, 26.jaanuaril kell 15.30 – armulauaga jumalateenistus.Pühapäeval, 23.veebruaril kell 15.30 – Eesti Vabariigi 85.aastapäeva armulauaga jumalateenistus.Pühapäeval, 29.märtsil kell 15.30 – armulauaga jumalateenistus(NB! Teenistused algavad tavapärasest pool tundi hiljem, s.o 15.30, siis saavad Järvakandi poolt

tulevad kirikulised AS Seba käikulastud bussiga kohale tulla.)Koguduse hooldusõpetaja on Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk tel 68 144 või 055 650 722.Koguduse diakon Erkki Toht tel 052 403 79Diakonõpetaja Kalju Kukk tel 77 326Talituste puhul pöörduda Rapla koguduse kantseleisse tel 55 470 või isiklikult eelnimetatud

vaimulike poole.Muudes küsimustes pöörduda Järvakandi koguduse juhatuse esimees Rein Ranne poole tel 77

215 või Järvakandi koguduse juhatuse liige Ivo Mururand´i poole tel 052 79 756* 26.detsembril kell 15 – Jõulujumalateenistus Kalbu Hooldekodus

Kallid Keava eakad!Kas teate, et paarkümmend Keava ja selle ümbruse inimest on vanuses üle 75 eluaasta? Nagu ütlebteadus: need on kingitud eluaastad.

Elli Jõelain ja Hilja Siivesti jõuavad sinnamaani tuleval aastal.Nii on hämmastavalt kaugele jõudnud õed Leida Jaakson ja Leili Kert, Ella Jaanus, Helmi

Hallikmägi, Ida Vaev, Vilhelmine Nurmela, Anna Heisla, Juta Künnapas, Selma Raid, Aksel Margus,Anita Jaakson, Agnes Preide, Klara Hämelainen, Asta Põlma, Leida Küüts, Endel Jõulup, HiljaSalm, Velda Turro, Aino Maasik ja Elsa Pärgma.

Küsimus: aga miks nii vähe mehi?Kõik te olete mulle alates 1960.aastast vanad head tuttavad. Miks aga ei teadnud, tundnud ega

tunnistanud ma Teiega koos töötades-suheldes, et meil on nii suur vanusevahe? Enamusega 20-28aastat!

Miks tunnen alles nüüd, et olete minust kuskil hoopis kaugel ees? Aga ju see peab nii olema.Olgu teil ikka hea tervis, muresid vähe ja vaiksed!Häid saabuvaid jõule, rõõmsat aastavahetust ja ikka kõike head edaspidiseks!Müts maha teie eest!Soojad tervitused ka koori- ja klubikaaslastele!See varem kättesaamatuna tundunud aasta 2000 jääb ikka kaugemale ja kaugemale…

Ikka teie Astra ORG

JUMALATEENISTUSED RAPLA MAARJA-MAGDALEENA KOGUDUSESEsmaspäeval, 23.detsembril kell 15 jõulujumalateenistus Rapla Hooldekeskuses kell 17 jõulukontsert, laulab Eesti Õpetajate meeskoorJõululaupäeval, 24.detsembril kell 15.30 jõulumuusikat pasunakoorilt kell 16 jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus, Maarja koor kell 18 jõuluõhtu liturgiline jumalateenistus kell 22 jõuluöö liturgiline ristimisjumalateenistusI jõulupühal, 25.detsembril kell 12 armulauaga jumalateenistus leeriõnnistamisega, segakoorII jõulupühal, 26.detsembril kell 12 perejõulujumalateenistus, kaastegevad pühapäevakooli

lapsedLaupäeval, 28.detsembril kell 12 jõulupuu koguduse eakatele liikmetele pastoraadi saalis kell 17 jõulukontsert (tasuline), Rein Rannap ja Maarja-Liis IlusPühapäeval, 29.detsembril kell 10 palvetund koguduse raamatukogus kell 12 aastalõpu armulauaga jumalateenistus, segakoor antakse lühiülevaade Rapla koguduse 2002.aasta tegevusestVana-aastal, 31.detsembril kell 23 aastavahetuse kesköömissaUusaastal, 1.jaanuaril kell 12 jumalateenistusLaupäeval, 4.jaanuaril kell 17 muusikaline jõululugu “Esimesed jõulud” Tallinna Kaarli koguduse kontsertkoor, Tallinna Gospelkoor, ansambel,

solistidPühapäeval, 5.jaanuaril kell 10 palvetund koguduse raamatukogus kell 12 kolmekuningapäeva kontsertjumalateenistus, koguduse koorid jutlustab praost Juha Väliaho Ingeri kirikust kell 17 Riinimanda kooride 10. aastapäeva kontsert

Lugupeetud Eidapere, Lelle, Kehtna ja Kaerepere eakad!Rõõmsaid jõulupühi ning head uut aastat!

Keava eakad

Ilmi Lehtmets pälvis Arno Tali Sihtkapitali pooltkorraldatud konkursil maakoolide õpetajateleÕpetaja Lauri tiitli.Nüüd on Lelle Põhikoolis kaks õpetaja Lauriväärilist pedagoogi – 2000.aastal tunnustatiõpetaja Maarika Lipsu tööd sama tiitliga.

Kool iseloomustab tublit õpetajat nii:

ILMI LEHTMETS on Lelle Põhikoolialgklasside õpetaja ja I-II liitklassi juhataja.1980.aastal lõpetas ta Tallinna PedagoogiliseInstituudi pedagoogika ja algõpetuse metoodikaerialal ja samal aastal alustas tööd Lelle Põhi-koolis. Alates 1995.aastast õpetab Ilmi Lehtmetsveel lisaks V-VI klassis ajalugu ja alates 2002.aastast V-VI klassis matemaatikat. Käesolevalaastal asus Ilmi Lehtmets ennast täiendamaklassiõpetajaks Tallinna Pedagoogikaülikoolijuures. Lelle Põhikoolis õpetab ta kooli kõigenooremaid, samuti on töötanud 6-aastastelastega.

Õpetaja Ilmi Lehtmets on väga mitmekülgnepedagoog. Oma tundides kasutab ta arvukaltlisamaterjale ja näitvahendeid, et õpilastele kõikhästi selgeks teha. Tunnis on rahulik ja iialgi poleteda kuuldud õpilaste peale häält tõstmas. Ta teebväga tänuväärset tööd laste lugema ja kirjutamaõpetamisel. Ilmi Lehtmets on lahke ja abivalmis,aitab alati hätta jäänud õpilast. Õpiraskustega jajäreleaitamist vajavaid lapsi juhendab tarahulikult ja emalikult, tehes lastega peale tundeindividuaalset tööd. Ta ei väsi õpilastele õpitutkordamast ja kinnistamast, et laduda tugevaluspõhi edaspidiste teadmiste omandamiseks.Märkab õpilaste eripära, suunab andekaid lapsiosa võtma ringide tööst. Iga õpilane leiab temapoolt pisimagi saavutuse puhul tunnustust.Väikesed lapsed vajavad teda ja tal jätkub alatinende jaoks aega. Siinkohal mõned mõttedpraeguse I klassi õpilastelt:

·Ta on väga hea. (Meeli)·Ta aitab mind palju. (Lauri)·Ta on ilus. (Loreida)·Ta õpetab meid hästi. (Marilii)

·Ta on meiega nii lahke. (Kaie)·Ta on nii hea. (Merelle)·Tal on magus naer. (Oliver)·Tal on ilusad tunnid. (Mattis)Ja VI klassi õpilastelt :·Lahke ja leplik, alati abivalmis ja aitab, kui

hätta jääd. (Kristiina)·Ta on hea õpetaja, õpetab hästi. Esimesest

kuni neljanda klassini õpetas ta mind pidevaltpeale tunde paremini lugema. (Ene )

Õpetaja Ilmi Lehtmets oskab ennast pannalaste olukorda ja näha asju läbi lapsesilmade.Seisab õpilaste heaolu eest. Mõned õpilasedpeavad teda rangeks, sest ta on nõudlik nii enesekui ka laste suhtes, kuid hiljem tänavad teda selleeest. Ilmi Lehtmets muretseb oma õpilastekäekäigu pärast ka siis, kui nad on juba koolilõpetanud ja asunud õppima mujale. Endisedõpilased käivad ka hiljem oma probleeme tallerääkimas. Nad hindavad ja austavad teda. ÕpetajaIlmi Lehtmetsa iseloomustamiseks sobivad mõnedkatked endiste õpilaste arvamusest:

·Õpetaja Ilmi Lehtmets pani meid õppetöössetõsiselt suhtuma. Alati pidi ka puhas ja korrasolema. Ta kontrollis käsi, küüsi ning vaatas, kaskamm ja taskurätik on kaasas. (Margit)

·Õpetaja oli nõudlik- vihikud pidid alati korrasolema, äärejooned joonitud ja paber ümber.Pastakaga kirjutada ei lubanud, ainult tintenpen’ija harilikku pliiatsit võis kasutada. (Tanel)

·Õpetaja Lehtmetsal ei olnud lemmikõpilast,ta kohtles kõiki võrdselt. Tema käest võis alatinõu ja abi paluda. Ta armastas meid nagu omalapsi. (Liis V.)

·Ta aitas alati ja oli hoolitsev. Seletas tunniskõik ära ja aitas järele. Kõik jooksid, kui söögi-vahetund algas, et saaksid tal käest kinni võtta.(Liis P.)

Õpetaja Lehtmetsa õpilased võtavad alatiaktiivselt osa kõigist koolis toimuvatest üritustest.Igal koolipeol esinevad tema õpilased luuletusteja väikeste näidenditega. Samuti suunab ta igalvõimalusel lapsi osa võtma väljaspool koolitoimuvatest ettevõtmistest. On juhendanudõpilasi Miksikese ja Känguru viktoriinidel.Traditsiooniks on saanud III klassi õpilastelomaloominguliste raamatute tegemine. Selles onnii tekst, joonistused kui ka köitmine jakujundamine laste tehtud. Tema poolt õpetatudlaste töid on tunnustatud 2000.aasta EestiRaamatu Aastal väljakuulutatud laste omaloomin-guliste tööde konkursil. Ajalooõpetajana on tajuhendanud 2000/2001.aastal õpilaste kodu-loouurimuslikke töid küüditatute mälestustekirjapanemisel.

Klassijuhatajana on ta mõistev ja hooliv, alatilaste arvamusega arvestav, omab tihedat kontaktilastevanematega. Annab laste kohta adekvaatsehinnangu ning soovitusi kodutööks. Vanemadhindavad Ilmi Lehtmetsa kui väga suurepühendumisega töötavat pedagoogi.

Mõned mõtted lastevanematelt:·Iga last võtab ta isiksusena, arvestades lapse

tugevaid ja nõrku külgi. Iga probleem on leidnudrahuliku ja õiglase lahenduse.(Miku ema)

·Tegeleb lastega palju ka väljaspoolõppetööd. Teatris ja näitustel käimine oma klassilastega. Hoolitsev ja järjekindel. (Liisi ema)

·Imetlen õpetaja oskust nii leebena andaedasi lastele põhjalikud teadmised õppeainetest,suhtlemis- ja käitumisnormidest ning eluhoiaku-test, ühtlasi nõudes nende täitmist. (Oti ema)

·Oskab lastega suhelda ja leiab nendegaühise keele. (Märdi ema)

·Korraldab õpilastele huvitavaid matkuloodusesse kodukoha tundmaõppimiseks.(Gabrieli ema).

Ilmi Lehtmets on aktiivne ka ühiskondlikuselus. Seisab selle eest, et maaelu ei hääbuks. Taon Lelle Kultuuri- ja Haridusseltsi liige. Tegelebpõhjalikult kodukoha ja –kooli ajaloo uurimisega.Saadud materjale kasutab oma igapäevasestöös, et ka tänapäeva lapsed teaksid omakodukoha minevikust. Aastaid on ta koosõpilastega hooldanud Lelle kooli endistejuhatajate ja Vabadussõjas langenute kalmusid.Ilmi Lehtmets hoiab ja korrastab 1994.aastastkooli arhiivi. Ta on sinna korjanud vanukoolikotte ja -riideid , õppevahendeid , vanuraamatuid, õpikuid, fotosid jm. Kõike seda onolnud võimalik näha kooliaastapäevadelülespandud näitustel. Eakad koolilõpetanudtänavad teda selle eest, et on võimalik nähakooliga seotud vanavara. Õpetaja Ilmi Lehtmetson koostanud kooli 130.aastapäevaks välja antudraamatus kooli ajalugu käsitleva uurimuse.

Kollektiiv teab Ilmi Lehtmetsa kui äärmiseltkohusetundlikku, täpset, kordaarmastavat,rahumeelset ja tasakaalukat õpetajat, kelleeesmärgiks on õpilaste igakülgne arendaminening turvalise keskkonna loomine koolis. Oskabõigel ajal ja õiges kohas probleemidesse sekkuda.Ilmi Lehtmets on seltskondlik ja rõõmsameelneõpetaja, kellel on selgelt välja kujunenudpõhimõtted koolitööks. Ta on süsteemipooldavõpetaja, kelle tegemised on kõik väga põhjalikultettevalmistatud ja seejärel teostatud. Väljendabalati selgelt oma seisukohti, oskab kuulata jaarvestada teistega ning jagab oma kogemusialles tööd alustanud noorte õpetajatega.

Ilmi Lehtmets on laia silmaringiga ja tegelebpideva enesetäiendamisega. Peab väga luguraamatutest ja loeb palju. Lastele kingibtähtpäevade puhul alati raamatuid. Vabal ajalkülastab Ilmi Lehtmets tihti teatrietendusi, käibreisimas ning igal võimalusel võtab kaasa ka omalapsed. Leiab inimestega suheldes kiirest kontaktija seetõttu on tal ka väga suur ja püsivtutvusringkond.

Aastaid on ta tantsinud naisrahvatantsu-rühmas ja osalenud nii maakondlikel kui kaüldtantsupidudel.

I. Lehtmets on abielus. Ta on armastavabikaasa oma mehele ja hoolitsev ema omakolmele pojale, kellest vanim vajab oma haigusetõttu erilist hoolt ja tähelepanu. Abikaasa onIlmile toeks ka kooli õppevahendite, stendidevalmistamisel.

Ilmi kodu on kogu aeg korras ja aed äratabmöödujates tähelepanu oma õiterohkuse jaerilisuse poolest. Oma pere suure tööga on nadsaavutanud Kodu Kauniks konkursil pidevatäramärkimist Kehtna vallas ja Rapla maakonnas.

Palju õnne, õpetaja Ilmi Lehtmets!

Valla Vaatleja 10 Kool

Valla Vaatleja 11Kool, kultuur

Vallamajas on ülevalRein Kurreli fotonäitus.

Tulge vaatama!

Eidapererahvamaja

üritused22.detsember – Advendiküünla süütamine,

vanade jõulukaartide näitus, piparkookidenäitus

23.detsember – Jõulud rehetares (taidlus-ringide pidu)

24.detsember – Kodulaste jõulupuu28.detsember – Jõulupidu kõigile (pensio-

näride pidu)30.detsember – Vana-aasta ärasaatmise pidu31.detsember/1.jaanuar – Disko

ValtuSeltsimajaüritused

21.detsember kell 12 – Ühiskülastus Pärnuteatrisse Endla – “Karlsson katuselt”

21.detsember kell 20 – Jõulupidu Lemmiku-tega

22.detsember kell 15 – Koduste mudilaste pidu24.detsember – Ühissõit Rapla kalmistule ja

jõulujumalateenistusele kirikusse27.detsember kell 18 – Kommimaitseline

jõuluetendus Kalevi kommivabrikus29.detsember kell 12 – Valtu piirkonna ja

Ingliste pensionäride pidu30.detsembrer kell 21 – Vana-aasta pidu

kõigile. Mängib Toomas Taul bänd31.detsember kell 16 – Sõit talvisesse metsa

– kõigile lastele ja lapsemeelseteleNB! * Valtu seltsimajas on ürituste ajal avatud

Helle Kruusi kirjakunsti näitus.Tulemas on piibli näitus koostöös kirjandus-

sõprade klubiga Varak.

Kehtna Põhikool elab oma kiirelt muutuvat elu.Mitte kõik, mis aasta toonud on, pole rõõmustav,aga ainult kurta oleks samuti patt. Kool elab omatöökat elu. Lapsed õpivad – kes rohkem ja kesvähem, kes kasinalt, kes piisavalt. Õpetajad agaõpetavad. Kahjuks küll on õpetajaid meie majassellise suure laste ja tundide arvu jaoks vähevõituning klassid ja õpperühmad seetõttu suured.Selline olukord on seadnud õpetajad suuretöökoormuse ja -pinge alla. Meie pikad otsingudlisakaadri leidmiseks pole aga seni veel viljakandnud.

Tahan tänada kõiki õpetajaid ja kogu kooli-personali väga kohusetundliku töö eest. Nüüdsespühademeeleolus on neid hea meel lausuda. Eksaasta jooksul suures töötuhinas ja juba kaugemaideesmärke silmas pidades unustab direktorgi vahe-tevahel tänusõnad lausuda. Seejuures on õpetajatöö tänases eesti ühiskonnas vist üks närvesöö-vamaid töid üleüldse.

Ega koolitöö pole lastelegi kerge. Siiski tulebvaldav enamik lapsi oma kohustuste ja ülesanne-tega edukalt toime. Kooli kollektiiv tänab kõikikodusid, kus lapsi ja lapse tegemisi olulisekspeetakse. Soovime edu meie ühises töös nii omaõpilastele kui nende vanematele.

Koolitööks peab olema kindel ja tervislik kesk-kond. Selleks on Kehtna valla rahaga tänaseks äratehtud suur töö – majas on nüüd hoopis soojemkui varasemail aastail. Loomulikult tuleb veel agaväga palju ära teha, aga on tehtud tubli algus jailma võõrast abi ootamata. Ja et algus tehtud,julgeme jätkugi loota ja koolipere tänusõnadkuuluvad Kehtna vallale.

Otsustava tegevuse eest aastatepikkukeerdunud umbsõlmede lahendamisel täname vallakonstaablit Mariann Kuusmanni, kes lühikese ajagaon koolis väga tuttavaks saanud.

Aastaid töötanud kooli hoolekogu onnüüdseks otsustanud koosseisu muuta ning uuedjõud tegutsema lasta. Seepärast korraldab koollähiajal uute lastevanemate esindajate valimised.Tänusõnad aga palju aastaid mure-küsimusilahendada aidanud Märt Riisen-bergile, Alvar

Timmile, Anne Kersnale, Eero Kalbergile jateistele hoolekogu liikmetele ning aktiivsetelekaasaaitajatele.

Peame meeles ka oma abilisi teistes riikidesRaili Seger ja Crister Ahleberg on üsnasagedased külalised. Juba mitmendat aastatkatab laste jõululõuna kulud Gulli Holm jaKatrineholmi ühing Hem och Samhälle. Sauvokooli abiga saime osta lauatenniselaua meielastele. Saadame meie ja lastevanemate pooltjõulutervitused Evitskogi, Sauvo ja Katrine-holmi Sandbäckskooli peredele kui meiekauaaegsetele koostööpartneritele

Soovin kogu koolipere nimel kõigilerahulikke jõule ning rõõmsat aastavahetust.Loomulikult ka head ja edukat uut aastat.

Toivo NIINEMETS

Aasta on taasselja taha jäänud

…Rõõm elust, aastast,päevast, silmapilgust.Rõõm silmapilgust,mis Sind pehmelt puutub,rõõm kuuseküünla kordumatust vilgust,mis laste silmis tulevärgiks muutub.Rõõm rahust maa peal,südames ja kodus …

Kehtna Lasteaia Siller peresoovib kõigile

Kehtna väikestele ja suurtele,toetajatele ja koostööpartneritele

kauneid jõule ningtegusat ja rõõmurohket

uut aastat!

Kehtna esinduskogu tänab Kehtnaelus olulist osa kandvaid isikuid, kel-lega oleme saavutanud vastastikusemõistmise ja koostöövalmiduse. Nüüdootame aleviku elanikelt veelgi kaalu-kamaid ettepanekuid elukeskkonnaedendamiseks.Soovime Kehtna aleviku ja vallarahvale rahulikke jõulupühi ningturvalist, õnnelikku ja ärksate mõteterikast uut aastat!

Lelle Haridus- ja Kultuuriseltskorraldab 28.detsembril kell 15

Adamsoni saalis KÕIKIDELE LELLEPENSIONÄRIDELE jõuluaja

küünlavalguse õhtu.

Valla Vaatleja 12

Õnnitleme

Toimetaja Reet Langi tel 75 357, e-mail kehtna@estpak.eeKujundus Kalev Türk tel 052 70669, e-mail vald@hot.ee

Trükkinud Vali Press Põltsamaa

Teated, kuulutused& õnnitlused

Registreeritud surmadRegistreeritudsünnid

Tujuküllastaastavahetust kõigile

Valla Vaatleja tegijatele ja lugejatele!

Väljaandja

Perearst Katrin Abel jaõde Ainu Vatter soovivad

kõigile häid jõulupühi,meeleolukat aastavahetustning tegusat ja tervislikku

uut aastat!NB!Uuel aastal muutuvad Lelle

arstipunkti lahtiolekuajad.Õde on kohal E 13-17 T,R 9-13 K 9-11 N 8-15Arsti vastuvõtt E 14-17 T,N 9-13Lelle arstipunkti telefon 76 770

Detsembrikuu60

Mihkel Linnapä3.detsembril Kenni külas

Leidi-Elle Kidra5.detsembril Pae külas

Elve Smitt12.detsembril Kumma külas

Jüri Hermann19.detsembril Lokutal

Anne Mikk19.detsembril Lalli külas

65Asta Velleste

6.detsembril Kehtnas70

Maimu Haasma18.detsembril Eidaperes

Ida Lukkanen26.detsembril Kehtnas

Helgi Susi26.detsembril Kehtnas

75Meinhard Lõunat

8.detsembril KehtnasRobert Vangonen

10.detsembril Keavas95

Linda Mahlapuu16.detsembril Inglistel

Jaanuarikuu60

Valentina Sulu1.jaanuaril KaereperesIlmar-Väino Toomik

11.jaanuaril Kalbu külasMait Velleõu

13.jaanuaril Inglistel

Rein Parik26.jaanuaril Kehtnas

Vello Viira26.jaanuaril Inglistel

65Liia Puuorg

1.jaanuaril Kõrbja külasUku-Peet Kuuskmaa8.jaanuaril Kehtnas

Urve Laurimaa15.jaanuaril Kumma külas

Silvia Savelli16.jaanuaril Laeste külas

Mati Palandi19.jaanuaril Keavas

70Ilmar Makson

4.jaanuaril KehtnasElla Mahoni

9.jaanuaril Kalbu külasVambola Säde

16.jaanuaril Eidaperes75

Natalja Jääger2.jaanuaril Koogimäe külas

Vassili Rand4.jaanuaril Põllu külas

Leonida Vask4.jaanuaril Kumma külas

Karolina Pärna5.jaanuaril Lelles

Vivi Leiur14.jaanuaril Kehtnas

Erich Maasoo18.jaanuaril Põrsaku külas

Aino Koppel21.jaanuaril Kehtnas

80Klara Hämelainen2.jaanuaril KeavasLaine Jaanimets20.jaanuaril LellesLennart Lepikult

27.jaanuaril InglistelLeida Vahtre

28.jaanuaril haakla külas85

Liidia Assin26.jaanuaril Kehtnas

Maria Videvik29.jaanuaril Lelles

90Osvald Antsmäe

24.jaanuaril Ahekõnnu külas91

Hilda Taremaa11.jaanuaril Nadalama külas

Võibolla korraks sa tõsiseks jääd,mõtlikult peeglisse vaatad.Äkki sa isegi aru ei saa,kuhu on kadunud aastad.Korraks sa tõsined, samas entnäed:ümber sul sõprade ring.Nende õnnesoov südant sulsoojendabja noor on jälle su hing.

* Kehtna piirkonna kodusedlapsed-koolieelikud (sündinudvarem kui 01.01.2002), kes eikäinud 19. detsembril koduste

laste jõulupeol, saavad omakommikoti kätte Kehtna

lasteaiast 2. ja 3. jaanuaril.Meeldetuletuseks, et Kehtna

piirkonna moodustavad Kehtna jaKeava alevik, Kalbu, Käbiküla,

Kärpla, Koogimäe, Laeste,Lellapere, Nurme, Metsaääre,Nadalama, Ohekatku, Rõue,

Sooaluste, Hiie ja Vastja külad

KOGU PERE POODKEHTNASootab ostjaid

E-R 10-18, L 10-15Sissepääs Kehtna tehnikumi

punase ühiselamu tagauksest.Müügil kasutatud

tööstuskaup, kodukaup, tehnika,riided ja jalanõud.

Iga päev lisame uut kaupa!Olete alati teretulnud!

Tel 051 42 709

Tulge poodi!Müüme kasutatud mööblit jakodumasinaid Soomest.Ootame teid E,K,R 12-18

Kehtnas Viljandi mnt 1 s.o RaplaTarbijate Ühistu kaupluse majas

(end. lillepood)

Kes soovib tasuta ära andapuhtaid ja terveid rõivaid,

jalanõusid, spordivarustust(suusad, uisud jm), võib tuua need

Kehtna Põhikooli õpetaja EvaPedaja kätte. Esemed jaotatakse

vajajatele tasuta.

Kehtna aleviku rahvassaab 24.detsembril

jõulujumalateenistusele(Kehtna) Peetri kirikussesõita bussiga, mis väljub

tehnikumi eest kell 14.45.Buss toob rahva ka tagasi.

Romet Laas16.novembril Keavasse

Lydia-Karmen Niin 23.novembril Kehtnasse

Alja Reinvart(24.10.1928 - 18.11.2002)

Lau külastAino Nauri

(07.09.1935 - 19.11.2002)Kehtnast

Leida Lubaso(12.01.1919 - 21.11.2002)

Laeste külastHeino Pärna

(29.11.1918 - 10.12.2002)Lellest

Valtu Põhikooltänab kõiki oma

abistajaidja toetajaidning soovib

kõigile ilusat jõuluaegaja kena aastavahetust!

Olge te tänatud,toekad toetajad!Olge te tänatud,

kallid külastajad!Olge te tänatud,toredad lugejad!Olge te tänatud,teokad tegijad!

Tulgu teil pühamadpühadepäevad!

Tulgu teil tarmukad tööpäevaduuel, 2003.aastal!

Valtu raamatukogu

AS JÄRVAPUUostab

KASVAVAT METSA kuni 75 000.- kr/ha

Metsamaterjalide ost jaülestöötamisteenused.

Tel. 0504198905076382