KAVATSUS...koos sadamaga, vanalinn, südalinn, kõrghoonete kvartalid, puitasumid, endised...
Transcript of KAVATSUS...koos sadamaga, vanalinn, südalinn, kõrghoonete kvartalid, puitasumid, endised...
-
1
KESKLINNA
LINNAOSA
ÜLDPLANEERINGU
LÄHTESEISUKOHAD
JA
KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE
HINDAMISE VÄLJA-
TÖÖTAMISE
KAVATSUS
-
2
KESKLINNA LINNAOSA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJA -TÖÖTAMISE KAVATSUS
-
3
SISSEJUHATUS .................................................................... 4
1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST 5
2. LINNAOSAST............................................................... 13
3. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILISE HINDAMISE PROTSESSI
OSAPOOLED JA KAASAMINE ....................................... 16
3.1 OSAPOOLED ....................................................... 16
3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE
KOOSTAMISEL ...............................................................17
3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE
PLATVORM .................................................................... 18
4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD
ÜLESANDED ...................................................................... 24
5. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA ..................... 31
EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE
KESKKONNAMÕJU ........................................................... 31
6. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS .......................... 35
7. ÜLDPLANEERINGU SISENDID ............................... 36
7.1 STRATEEGILISED JA PLANEERINGULISED
ALUSDOKUMENDID.................................................... 36
7.2 UURINGUD .......................................................... 39
8. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU
STRATEEEGILISE HINDAMISE JA SELLE TULEMUSTE
AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ......................................... 41
9. SEISUKOHTADE KÜSIMINE .................................... 42
-
4
SISSEJUHATUS
Linna planeerimise aluseks on kogu linna hõlmav arengu nägemus
ehk visioon. Linnaruum on pidevas muutuses, mistõttu on vajalik ka
järjepidev arengusuundade ja strateegiliste alusdokumentide üle
vaatamine ning uuendamine, et vältida vastuolu olemasolevate
trendide ja tänapäevaste linnaplaneerimise põhimõtetega.
Üldplaneeringu ülesanne on luua terviklik ruumilahendus, mis
tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise
keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja
vajadusi. Üldplaneeringu peamine väljund on anda maakasutuse- ja
ehitustingimused, mis on aluseks detailplaneeringute ja
projekteerimistingimuste koostamiseks.
Kesklinna linnaosa üldplaneering algatati 21. veebruar 2019 Tallinna
Linnavolikogu otsusega nr 34. Koos üldplaneeringuga algatati ja
viiakse paralleelselt lahenduse koostamisega läbi keskkonnamõjude
strateegiline hindamine (KSH).
Kesklinna üldplaneeringu lähteseisukohad loovad raamistiku,
milliseid ülesandeid üldplaneering lahendab ja milliseid alusuuringuid
on vaja lisaks koostada, et tagada erinevate huvide vajadusi
tasakaalustav planeeringulahendus. Koos üldplaneeringu
lähteseisukohtadega koostatakse KSH väljatöötamise kavatsus
(VTK), milles märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja
eeldatav ajakava ning üldplaneeringu rakendamisega eeldatavalt
kaasneda võiv oluline keskkonnamõju.
Üldplaneering on avalik ruumiline kokkulepe, mis kujuneb läbi avatud
koostöö erinevate osapoolte ja huvigruppidega – neid õigeaegselt
teavitades ja kaasates. Lähteseisukohtade etapis viidi läbi avalik
ideekorje (02.-26. mai 2019), millega kutsuti avalikkust kaasa
mõtlema Kesklinna tänase linnaruumi üle ja jagama ideid, kuidas
suunata linnaosa ruumilist arengut.
Kesklinna linnaosa hõlmab väga eriilmelisi piirkondi – mereäärne ala
koos sadamaga, vanalinn, südalinn, kõrghoonete kvartalid,
puitasumid, endised tööstuspiirkonnad, paneelelamute kvartalid,
Ülemiste järv, osaliselt Rae valla territooriumile ulatuv Mõigu asum ja
Aegna saar.
Kesklinna üldplaneeringu algatamise ostus seab eesmärgiks luua
kesklinnast elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja
konkurentsivõimeline linnakeskus Jätkusuutlikule linnakeskusele on
omane erinevate funktsioonide ja tegevuste mitmekesisus ning
kompaktsus, millega linnaruum on pidevas aktiivses kasutuses.
Soodustada tuleb elanike arvu kasvu ja erinevate
maakasutusfunktsioonide koostoimimist, transpordivajaduse
vähendamist ning väikekaubanduse elavdamist. Hea linnakeskus
soodustab erinevaid maakasutusi (elamu,- äri,- kaubandus,- vabaaja
veetmise-, meelelahutusfunktsioon) ja liikumisviise, eelistab
inimmõõtmelist ja liigendatud linnaruumi.
.
-
5
1. ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE VAJADUSEST
Meeldiv linnakeskkond on see, mille poole iga linn peaks püüdlema
– olema koht, kus soovitakse viibida, tegutseda ja kuhu soovitakse
tagasi tulla. Hea linnaruum on meeldejääv ja inspireeriv, mis loob
sotsiaalseid kontakte, tugevdab ühiseid väärtusi ja turvatunnet ning
paneb üksteisega arvestama. Linn peab olema avatud kõigile ja
pakkuma valikuvõimalusi, kus olulisemaks printsiibiks on
ligipääsetavus ja kasutajamugavus. Igaühel on õigus end linnas hästi
tunda.
Linn on oma olemuselt väga keeruline organism, kus igapäevaselt
läbivad väga erinevad sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised
huvid. Ühes ruumis toimuv muutus võib mõjutada väga erinevaid
ühiskonnagruppe ning luua konflikte, millega kohanemine osutub
keeruliseks. Linn on aga loodud ennekõike inimesele ning tema
vajadustele. Seega tuleb linna planeerima asudes küsida kõigepealt,
kuidas luua inimkeskne linnaruum, kus kõikidel ühiskonnagruppidel
on hea olla?
Linnasüda on linna keskne organ, mis ühendab erinevad linnaosad
ja kogu linnaregiooni toimivaks tervikuks. Seetõttu saab Kesklinna
üldplaneeringu üheks ülesandeks ka kogu linna arengu visiooni läbi
mõtestamine, ilma milleta ei ole võimalik linnakeskuse arengut
suunata. See, millise arengustsenaariumi Kesklinn endale valib,
mõjutab kogu Tallinna regiooni inimeste heaolu – nende
liikumishajumusi, majanduslikku käitumist - ja annab olulise suuna
kogu regiooni arengus tasakaalu leidmiseks
Linna arengut kujundavate otsuste tegemine eeldab endas nii
mitmeid erinevaid teadmisi ja mõjutab otseselt kõiki linnakodanikke,
et inimväärse elukeskkonna saavutamiseks peame olema võimelised
kokku leppima ühistes väärtustes. Seda ei saa teha kaasamata
inimesi, kes igapäevaselt linnaruumi kasutavad. Tallinna
tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks tuleb luua ühtne
arusaam sellest, millised on hea linnakeskkonna tunnused.
Strateegilisel tasandil on selleks hetkel koostamisel olev Tallinna
arengukava 2021, mis saab olema alus ka Kesklinna linna
planeerimisel. Ruumiliste otsuste tegemisel on kõige olulisem selle
järjepidevus, milles on kokku lepitud, need ka ellu viiakse.
Linna
planeerimise
eesmärk on luua
inimkeskne ja
sotsiaalseid
kontakte loov
linnaruum, kus
inimesel on hea
olla.
-
6
KESKLINNA VARASEMAD PLANEERINGULISED VISIOONID JA
LAHENDUSED
Kesklinna arengut on suunatud varasemalt läbi erinevate ruumiliste
visioonide ja planeeringute. 1913. aastal koostas arhitekt Eliel
Saarinen Suur-Tallinna üldplaneeringu ehk suurprojekti.
Eliel Saarinen, 1913
1930ndate aastate keskel hakati Tallinnas koostama peamiste
tänavate ja väljakute ruumilise mõju projekte, mis oma sisult olid
lähedased detailplaneeringutele tänapäeva mõistes.
Projekt Narva maantee ruumilise mõju kujundamise Vene turu ja Pronksi tänava vahel
1981. aastal koostati Kesklinna detailplaneering, mille arhitektideks
olid Dmitri Bruns, Toivo Kallas ja Raine Karp ning Hain Karu. Antud
detailplaneeringut aluseks ei võetud ja telliti alternatiivlahendus.
D. Bruns, T. Kalla, R. Karp, H Karu,
1981.
1984. aastal kehtestati arhitektide Irina Raua, Ignar Fjuki, Ene Auriku, Tiina Niguli, Rein Hansbergi, Hain Karu koostatud Tallinna keskosa detailplaneering.
I. Raud, I. Fjuk, E. Aurik, T. Nigul,
R. Hansberg, H. Karu, 1984
-
7
KESKLINNA RUUMILISE ARENGU SUUNAMISE ALUSEKS
OLEVAD KEHTIVAD ÜLDPLANEERINGUD
Täna on kogu Kesklinna linnaosa ulatuses on olemas kehtiv Tallinna
üldplaneering, millega on määratud linnaosa üldised maakasutuse
põhimõtted. Kehtiv Tallinna üldplaneering on aga aastast 2001 ja
vajab seetõttu kaasajastamist. Samuti on aluseks olev linna
üldplaneering piisavalt üldine, et Kesklinna senist pikaajalist arengut
iseloomustab pigem krundipõhine planeerimine ning puudub terviklik
visioon, kuhu suunas Kesklinna areng peab liikuma, seda nii
linnaosana kui kogu Tallinna regiooni kontekstis.
Tallinna linna
üldplaneering, mis-
Kesklinna
üldplaneeringu
kehtestamisega
kaotab Kesklinna
linnaosa ulatuses
oma kehtivuse.
Kesklinna arengut on täpsustatud pärast linna üldplaneeringu
kehtestamist valdkondlike teemaplaneeringute kaudu - „Tallinna
Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja
kasutamistingimuste määramine” ja „Kõrghoonete paiknemine
Tallinnas” Kesklinna mereääre piirkonna kohta kehtib „Paljassaare ja
Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering“.
Kesklinna üldplaneering avab kehtivad teemaplaneeringud ja täpsustab nende lahendust.
Teemaplaneering - Kõrghoonete paiknemine Tallinnas
Teemaplaneering -
Tallinna kesklinna
miljööväärtuslike
hoonestusalade
piiride määramine
ning kaitse– ja
kasutamistingimuste
seadmine
KESKLINNA ÜLDPLANEERINGU EESMÄRK
Algatatud Kesklinna linnaosa üldplaneering peab vajalikuks
aktiviseerida linnakeskust ning tugevdada linnaosa identiteeti
tervikuna. Linnakeskus kui linna süda peab kujunema atraktiivseks
paigaks nii ettevõtluse arendamiseks kui ka meeldiva elu - ja vabaaja
veetmise kohana, kus on mugav liikuda jalgsi ja jalgrattaga ning
ühistransport on kättesaadav.
-
8
Kesklinna linnaosa kujundavad lisaks vanalinnale ja linnasüdamele
mitmed eriilmelised piirkonnad, millel kõigil on oma tunnused ja
oluline roll linnaosa iseloomu kujundamisel. Linnaosa eripärased
piirkonnad loovad mitmekesisust ja valikuvõimalusi, mida läbi
üldplaneeringu tugevdama peab.
Üldiste eesmärkidena on Kesklinna linnaosa arengus on oluline
pöörata tähelepanu, kuidas saavutada:
elamisväärne, funktsionaalselt mitmekesine, sidus ja
konkurentsivõimeline linnakeskus.
erinevate kasutajagruppide liikumisvajadusi arvestav ohutu ja
mugav kesklinlik tänavavõrk;
eratranspordivajaduse vähenemine, ühistranspordi osakaalu
ja ratta-ning jalgsikäidavuse kasv
mitmekesine ja inimmõõtmeline linnaruum
merele avatus
sotsiaalselt mitmekesise elanikkonna kasv
aktiivne ja innovaatiline ettevõtlus- ja töökeskkond
ÜLDPLANEERINGU VÄLJAKUTSE
MAAKASUTUSE PAINDLIKKUS
Üldplaneeringu peamisi üleandeid on suunata linnaosa maakasutust
tervikuna ning anda arengusuunad erinevate maa-alade
kasutamiseks. Maakasutuse käsitlus strateegilise planeerimise
mõistes tähendab juhtfunktsiooni määramist, millisel otstarbel ala
eelisarendatakse. See tähendab samaaegselt ka ühiselt kokku
leppimist, milliseid funktsioone alal näha ei soovita ning seeläbi
vähendab paindlikkust tulevikus ala kasutusfunktsiooni muuta.
Linnakeskuses, kus eesmärk on ala tihendamine ja funktsionaalse
mitmekesisuse suurendamine, ei ole ühe juhtfunktsiooni määramine
õige. See pidurdab linnakeskuse majandussotsiaalset aktiivsust ja
ööpäevaringset kasutust.
Linnakeskus toimib, kui seal on piisavalt kohalikke elanikke, töökohti,
kultuuri- ja meelelahtusasutusi, kaubandus ja teenindust,
ajaveetmisvõimalusi, kõik on „käe-jala“ juures ja linnaruum toetab
erinevaid liikumisviise–Mida enam erinevad tegevusruumid
omavahel kattuvad, seda aktiivsem on linn.
Mõistlik on määrata võimalikult suurele alale segahoonestusala
funktsioon ning soodustada maakasutuse muutumise paindlikkust
ning jätta maakasutuse otstarve pigem vabaks. Üldplaneeringu
oluline roll tihendavas linnakeskuses on suunata linnaruumi arengut
läbi hoonestuse ehitusliku iseloomu ja tänavaruumi jaotuse ning
erinevatele võrgustike – liikuvus, avaliku ruum, rohestruktuur jne.
Erinevate maakasutuse juhtfunktsioonide määramine koostatava Põhja-
Tallinna üldplaneeringu näitel
ÜHISTRANSPORDI KASUTUSEFEKTIIVSUSE TÕSTMINE
-
9
Linnakeskuses viibib korraga ja seda läbib teiste linnaosadega
võrreldes oluliselt suurem hulk inimesi ehk omavahel põimuvad väga
erinevad liikumisvõrgustikud. Ruumikasutus on aga piiratud, seda
läbi kõrge linnalise hoonestustiheduse ja mitmekesise maakasutuse.
Piiramatu autokasutus, nii linnakeskusega seotud kui seda läbiv,
mõjutab oluliselt ruumi kvaliteeti kuivõrd auto on kõige
ruuminõudlikum ja kiirem liikumisvahend. Suured parkimisalad ja
laiad sõiduteed vähendavad oluliselt jalakäijate liikumisruumi,
hõivavad väärtuslikku avalikku ruumi, mõjutavad teiste liikumisviiside
mugavust ning ohutust. Oluline alternatiiv autole on ühistransport,
mis on võimeline kiiresti inimesi kohale tooma kaugematest
linnaosadest ning toimima efektiivselt ka tihedas linnaruumis.
Tallinna ühistranspordivõrgule on täna iseloomulik kesklinna põhisus,
ehk enamus liinidest algab kesklinna piirkonnas. Kõige aktiivsem
ühistranspordisõlm ja linnaosade vahelise liinivõrgu
ümberistumisjaam on Viru terminal. Hobujaama-Laikmaa
liiklussõlme läbib ka kogu linna trammivõrk. Liiga suure
ühistranspordi koormuse kontsentreerimine aga ühte kohta ei ole
jätkusuutlik ega konkurentsivõimeline, kuna paratamatult
ühistranspordi läbilaskvus ühel hetkel ammendub. Ühistranspordi
kasutusefektiivsuse tõstmiseks tuleks muuta osa senistest n-ö
pendelliinidest keskust läbivateks ja linna eri piirkondi ühendavateks
liinideks. Samuti tasub kaaluda Viru terminalile sarnaste
ühistranspordi jaamade kavandamist ka teistesse asukohtadesse
linnakeskuses. See aitaks tagada piisavat läbilaskvust ja hajutada
ühistranspordi kättesaadavust linnakeskuses. Ühistranspordi
kasutusaktiivsust mõjutab otseselt kui kiire on see võrreldes autoga
– ühistransport peab andma ajakulus ja mugavuses eelise.
TÄNAVARUUMI KASUTUSE MÕTESTAMINE
Linna kõige aktiivsem tegevus koondub tänavatele, mis võrgustikuna
määravad linna ligipääsetavuse ning kasutusintensiivsuse. Tänav ei
ole pelgalt transpordikoridor, vaid on samaaegselt liikumisruum
erinevatele kasutajatele ning peatumisteks ja tegevusteks – tänav on
linna nägu, mille järgi võime öelda, kas linn on kasutajasõbralik, kas
see kutsub inimesi linnaruumis viibima ja eelistama autole
ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist. Hea tänavaruum on
disainitud nii, kus erinevatel kasutajagruppidel on võimalus üksteise
vajadustega arvestada. Üha enam on hakatud mõistma, et just
tänavaruumi mitmekeseisus määrab selle, kui aktiivselt on linnaruum
kasutuses ja kas erinevad kasutajad tunnevad end seal hästi.
Erinevate
kasutajatega
arvestav
tänavaruum
suurendab
ohutust ja tõstab
tänava aktiivsust
ja muudab selle
inimsõbralikumaks
(näide Vancouver)
Kuidas kavandada linnatänavaid, kus kõikidel kasutajatel on meeldiv
ja ohutu (jalakäijad, jalgratturid, erinevad aeglased veermikud
ruladest velotaksodeni, autod, ühistransport nii ratastel kui
rööbastel)? Tänavaruumi kavandamise hierarhia algab jalakäijast kui
kõige haavatavamast ja aeglasemalt liikuvast kasutajagrupist.
Ruumivajadus erinevatele kasutajatele sõltub liikumiskiirustest,
-
10
kuivõrd suudetakse üksteisega ruumi jagada ja millal on vajalik need
ohutult eraldada.
Hea tänavaruum lähtub
kõigepealt jalakäija
kui kõige tundlikuma
kasutajagrupi vajadustest.
Hea tänavaruumi komponendid on
proportsionaalne ruumikasusutus
erinevatele liikumisgruppidele,
tänavahaljastus, tänavamööbel.
Kesklinna arengu suunamisel tuleb võtta selge suund, kas
suurendatakse autoliikluse jätkuvat kasvu võimaldavat tänavaruumi
või eelisarendatakse ühistransporti ja antakse enam ruumi
jalakäijatele ja jalgratturitele. Tallinna ning ka linnakeskusesse
sisenevad tänavad on täna juba saavutanud autoliikluse läbilaskvuse
osas kriitilise piiri ja see omakorda seab olulise fookuse
ühistranspordi eelisarendamiseks Kesklinnas.
AVALIKU RUUMI KVALITEEDI PARANDAMINE
Kesklinna üldplaneeringu oluline ülesanne on soodustada avaliku
ruumi teket, kus inimesel oleks meeldiv viibida ning leiduks erinevaid
tegevusvõimalusi - miks viibida tänaval, pargis, väljakul või
mereääres pikemalt, kui vaid teekonna läbimiseks? Avaliku ruumi
kvaliteeti ei hinnata vaid piisava ruumi olemasolu järgi vaid, kuivõrd
on see vahelduv ja inimmõõtmeline, kas seal on haljastust ja
istumisvõimalusi. Oluline kriteerium sealjuures on sidusus, et
teekonnal oleks võimalikult vähe takistusi (nagu laiad sõiduteed,
parkivad autod, postid). Avalik ruum mõjutab liikumisviiside valikuid –
rahustatud ja mitmekülgne ruum soodustab jalgsikäidavust, samal
ajal kui monotoonne ja mürarikas keskkond autokasutust. Mida enam
on linnaruumis inimesi, seda paremini läheb tänavaäärsetel äridel
ning kasvab ühistranspordikasutus. Üha enam leidub ka tõestust, et
atraktiivne avalik ruum tõstab kinnisvara väärtust ning linna mainet
tervikuna.
Avaliku ruumi
kasutust tõstavad
istumisvõimalused
Avalikku ruumi ei saa käsitleda üksikute fragmentidena, vaid
kvaliteetne linnaruum peab looma arusaadava ja sidusa võrgustiku.
Avalik linnaruum seob hooned tänavate, väljakute, platside ja
parkidega tervikuks. Kesklinna planeerimine on suure eraomandi
tõttu väga krundipõhine, mistõttu on üldplaneeringul suur vastutus
pöörata enam tähelepanu, kuidas erinevad arengualad omavahel
inimkeskselt siduda.
SEGREGEERUMISE VÄHENDAMINE
-
11
Kesklinna elavdamise eesmärk ei ole soodustada vaid töökohtade ja
ettevõtete loomist, vaid toetada ka linnaosa elanikkonna kasvu. Tartu
Ülikooli poolt juhitav Ida-Euroopa linnade segregeerumise uuringu1
tulemused tõid välja, et Tallinnal on oht muutuda Euroopa kiiremini
segregeeruvaks linnaks. Ühe ohualana märgiti ka Tallinna kesklinna,
kus madalama sissetulekuga inimestel on üha keerulisem
elamispinda omada. Võimalusi on erinevaid, kuidas leevendada
ruumilist ja sotsiaalset ebavõrdsust ja hoida arenev linnakeskkond
hinnatasemelt kättesaadav erinevatele ühiskonnagruppidele. Teiste
riikide näitel saab välja tuua, et segregeerumist aitab leevendada
näiteks madala hinnaga linna üürikorterite hajutamine
linnakeskkonnas (mitte koondada ühte piirkonda) või erineva
hinnatasemega eluasemete kavandamine uusarendustes. Oluline on
kõigepealt teadvustada piirkondi, kus segregeerumise oht on olemas,
reserveerida maid taskukohaste elamispindade kavandamiseks ja
avalikele funktsioonidele ning anda suuniseid, kuidas läbi
planeerimise leida leevendavaid meetmeid koostöös arendajatega.
Kesklinnas on arendamisel mitmeid suuri maa-alasid, nt Sadama ja
Veerenni piirkonnas, millega kaasneb ka oluline elanikkonna kasv.
Kuidas üldplaneering saab aidata kaasa, et Kesklinn ei muutuks vaid
jõukama elanik- ja kasutajaskonnaga piirkonnaks?
1 „Socio-Economic segregation in European capital cities. East meets West“ („Sotsiaalmajanduslik segregatsioon Euroopa pealinnades. Ida kohtub Läänega“)
pildi autor Kadi-Liis Koppel
Noblessneri kvartal
Põhja-Tallinnas on
täna näide, kus
meeldiv
elukeskkond
mereääres koos
teenustega on
kättesaadav
ennekõike suurema
sissetulekuga
inimestele
VÄIKEETTEVÕTLUSAKTIIVSUSE SUURENDAMINE
Ettevõtlus on linnalise keskkonna lahutamatu osa, omades
muuhulgas olulist mõju ka tänavaruumi aktiivsusele ning inimeste
liikumisvalikute kujundamisele. On selge, et pealinna keskusena on
Kesklinna näol tegemist ühe atraktiivsema ettevõtluspiirkonnaga
Eestis ja tihe linnaruum omab häid eeludis jalgsikäidavusele.
Tallinnale on iseloomulik suurte kaubanduspindade koondumine
äärelinna. Linna jaoks on aga valikukoht, kas ettevõtlusaktiivsus
suunata pigem äärelinna, kus autoga ligipääs on hõlpsam, või võtta
eesmärgiks koondada aktiivsem ettevõtlustegevus linnakeskusesse.
Ettevõtluse hajutamine linnas on vajalik, aga oluline on teadvustada,
milline nende mõju üksteisele. Kuivõrd konkurentsivõimeline on
linnakeskuse ettevõtlus äärelinna kaubanduskeskustele?
-
12
Kuivõrd peaks soodustama linnakeskuses erinevate
kaubanduspindade koondumist suurematesse ostu- ja
vabaajakeskustesse ja milline on selle mõju tänavaruumile ja
liikuvusele? Kesklinnas on aktiivne kaubandustegevus koondunud
pigem suurematele pindadele ning väikeettevõtlus on oluliselt
vähenenud. Selleks aga et hoida linnakeskus aktiivsena ja muuta
tänavaruum inimkesksemaks vajab linnakeskus ka väikeettevõtlust.
Ostukeskustel on oluline mõju ka inimeste liikumisviiside eelistusele ning avaliku ruumi kasutusele.
VANALINNA MITMEKÜLGSE KASUTUSE SUURENDAMINE
Vanalinn on Tallinna vanim linnaosa ja ajaloolis-kuluuriline sümbol-
ajalooline linnasüda, kus on säilinud terviklikult keskaegne miljöö
koos tänavavõrgu ja hoonestusega. Seetõttu on täiesti loomulik, et
Vanalinna külastab igal aastal suurel hulgal turiste, mistõttu ka suur
hulk teenindusettevõtteid ja kultuuri- ning meelelahutustegevusi
orineteerivad end turistidele. Samaaegselt väheneb aga Vanalinnas
püsielanike hulk ja kohalikku elukeskkonda toetavate teenindus- ning
kultuuriasutuste osakaal. Lisaks kohalikele elanikele väheneb
vanalinna kasutusaktiivsus ka laiemalt linlaste seas, sest vanalinn ei
paku enam piisavalt igapäevaseid tegevusvõimalusi erinevatele
huvigruppidele. Tulemus on see, et südalinna ajalooline keskus on
kaotanud oma tähtsuse linlaste seas ja mõjub turistide jaoks
kohaldatud muuseumi laadse keskkonnana, mis õhtuti tühjaks jääb.
Vanalinna kasutusaktiivsue suurendamiseks tuleb leida võimalusi
kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud, töökohti, avalikke teenuseid,
ning soodustada mitmekülgseid tegevusvõimalusi.
-
13
2. LINNAOSAST
Kesklinna linnaosa (edaspidi Kesklinn, pindalaga 30,6 km2) on
Tallinna üks kaheksast linnaosast ja mida oma keskse asukoha tõttu
käsitletakse Tallinna linnasüdamena.
Kesklinna linnaosa asend
Linnaosa muudab ainulaadseks asjaolu, et linnaosa koosseisu
kuulub lisaks linnakeskusele ka Ülemiste järv (9,75 km2) ja Aegna
saar (2,9 km2). See mõjutab oluliselt Kesklinna territooriumi ulatust
(suurim Tallinna linnaosa) ning tõstab muuhulgas märkimisväärselt
linnaosa haljastuse osakaalu (Aegna saar ja Ülemiste järve äärne
roheala). Kesklinna asukohale on iseloomulik piirnemine
samaaegselt nii mere (põhja piir) kui Rae valla territooriumiga (lõuna
piir). Kesklinna iseloomu kujundab mitme kilomeetrine rannajoon, mis
ulatub Linnahallist Maarjamäe memoriaalini. Olulise osa mereäärsest
alast hõlmavad sadam, liivarand Kadriorus ja Piritani kulgev
rannapromenaad. Kesklinna alt voolab Tallinna veerikkaim Härjapea
jõgi, mis aastal 1936 maa alla suunati.
2020. aasta 1. mai seisuga oli Kesklinna registreerinud end 63 152
elanikku. Kõige suurem oli elanike arv Uue-Maailma asumis (2020.
aasta 1. jaanuari seisuga 7471 elanikku). Kesklinna elanikkond on
alates 2004. aastast kasvanud 28%. 2019. aasta seisuga oli
Kesklinna linnaosas Tallinna suurim tööealiste osakaal.
Kesklinna oluline ajalooline sümbol on Tallinna vanim asum
Vanalinn, mis kuulub alates 1997 oma keskaegse miljöö ja
struktuuriga UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kesklinnale on
eripärane mitmest ajajärgust pärit hoonestus. Lisaks muinsuskaitse
all olevale vanalinnale on Kesklinnas üheksa miljööväärtuslikku
piirkonda, millest tuntuimad on Kadriorg, Uus Maailma ja Kassisaba.
-
14
.
Kesklinna alla kuulub 20 asumit – Vanalinn, Südalinn, Kompassi,
Maakri, Tatari, Tõnismäe, Sibulaküla, Raua, Sadama, Kadriorg, Uus
Maailm, Kassisaba, Veerenni, Torupilli, Kitseküla, Juhkentali,
Keldrimäe, Ülemiste järve, Luite, Mõigu (vt skeem).
KESKLINNA LINNAOSA RUUMILINE ISELOOM:
Kesklinna linnaosa funktsioon on väga mitmenäoline – riigi
administratiivne keskus ja rahvusvaheline peavärav, Tallinna
regiooni keskus, kiirema arenguga linnakeskus - olles seeläbi
Eesti kõige aktiivsem tõmbekeskus.
Linnaosa moodustub erineva aktiivsuse ja identiteediga
piirkondadest:
o Majanduslik ja kultuuriline keskus on koondunud
südalinna ja suuremate peatänavate äärde (nt Pärnu
mnt), hõlmates nii Vanalinna kui südalinna aktiivset äri -sh
kõrghoonete piirkonda.
o Vanalinna kui Tallinna vanima terviklikult säilinud asumi
ehituslik areng on tugevalt reguleeritud ja turismikeskne,
samal ajal väheneb selle aktiivne kasutus kohalike seas.
o Linnasüdames paiknev sadama ala ei ole saavutanud
linnasüdamele omast tihedust ja on olnud pikalt
alakasutuses.
o Linnaosa ettevõtluskeskkonda iseloomustab äri- ja
kaubandustegevusega seotud ettevõtete koondumine
suurematesse keskustesse – kaubanduskeskused,
büroohooned. Tänavaid elavdav väikeettevõtlus on
oluliselt vähenenud.
o Linnaosa areng ei ole seni taganud piisavalt avatust
merele – mereäär on alakasutuses ja puudub selge
seotus linnalise keskkonnaga.
o Südalinna ümber moodustuvad puithoonestusega
terviklikud elamukvartalid (Kadriorg, Uus Maailm,
Kassisaba), mis ühtlasi on määratletud ka
-
15
miljööväärtuslike aladena. Lisaks on silmapaistvaid
terviklikke miljööväärtuslikke piirkondi säilinud Veerenni,
Torupilli, Tatari, Kitseküla, Raua, Sadama (Rotermann)
asumites.
o Juhkentali asumis paikneb linnaosa suurim
paneelelamute piirkond ning sellega piirnevas Keldrimäe
asumis paikneb Tallinna bussijaam ja Siselinna kalmistu.
o Kesklinna suurima eramajade piirkonna moodustab Luite
asum.
o Ülemiste järve asumi põhiosa moodustab järv ja selle
ümber kitsas maariba. Ülemiste järv on ühtlasi ka Tallinna
joogivee haare, mistõttu on järve ümbritsev rekretaiivse
väärtusega roheala kasutus piiratud.
o Mõigu asumil puudub tugev seos ülejäänud linnaosaga,
paiknedes eraldatuna Lasnamäe linnaosa ja Rae valla
territooriumi vahel ja on osaliselt laienenud juba Rae valla
territooriumile.
o Aegna saarel puudub seos linnaosaga.
Südalinnas ristuvad Tallinna põhilised peatänavad (Tartu
mnt, Pärnu mnt, Paldiski mnt, Narva mnt), alal on ka kõige
tihedam ühistranspordivõrk sh läbivad trammiliinid ja
rongiliiklus, mis muudab linnaosa enim läbitavaks piirkonnaks
Tallinnas.
Kõik peamised rahvusvahelised ja regionaalsed
transpordiväravad paiknevad ruumiliselt Kesklinna mõjualas
– sadam ja bussijaam (Kesklinna territooriumil), lennujaam ja
raudteejaam (linnaosa piiril).
Linnasüdamele omast aktiivsust mõjutavad (viivad
linnasüdamest välja) Kesklinna linnaosaga piirnevad
arenevad tõmbepiirkonnad – Ülemiste linnak ja Ülemiste
keskus (Lasnamäe linnaosa), Telliskivi loomelinnak ja Balti
jaama turg (Põhja- Tallinn), Kristiine keskus (Kristiine
linnaosa).
Haljastuse osakaal on Kesklinnas kõrge, omades kokku üle
42 haljasala sh palju pargialasid, millest suuremad on
Kadrioru park ja Vanalinna ümbritsev Bastioni vöönd.
Mitmed Kesklinna pargialad on kaitse all – Aegna saar kogu
ulatuses on liidetud Natura 2000 kaitsealade koosseisu.
-
16
3. ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE
HINDAMISE PROTSESSI OSAPOOLED JA KAASAMINE
3.1 OSAPOOLED
Üldplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tallinna
Linnavolikogu (Vana-Viru 12, 10148 Tallinn; tel 6943 201,
e-post: [email protected]).
Üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Tallinna
Linnaplaneerimise Amet (Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn;
tel 640 4375, e-post [email protected]), üldplaneeringute
osakond koostöös erinevate ametite, eriala ekspertide ja
huvigruppidega. Kontaktisik Kairi Mänd, tel 640 4741, e-post
Keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise
korraldaja on Keskkonna- ja Kommunaalamet (Harju tn 13,
Tallinn: e-post: [email protected]). Kontaktisik Ülle
Luiks, tel 640 4767, e-post [email protected].
KSH koostaja on keskkonnaekspertidest koosnev töögrupp,
koostaja leidmiseks viib linn läbi riigihanke.
-
17
3.2 KOOSTÖÖ LÄHTESEISUKOHTADE
KOOSTAMISEL
Koostöö tegemine lähteseisukohtade koostamisel on olemuselt
sisendi saamine üldplaneeringu koostamiseks.
Enne lähteseisukohtade sõnastamist kaardistati koostöös linna
ametite ja linnaosadega üldplaneeringu koostamiseks vajaminevad
alusandmed ja vajalikud uuringuteemad (olemasolevad ja juurde
tellitavad). Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete
kaardistamiseks küsiti lähteülesande tööversioonile ettepanekuid
erinevatelt linnaametitelt ja linnaosadelt aprill-juuni 2019. Lisaks
lähteülesandele koostati koostöös Keskkonna- ja
Kommunaalametiga keskkonnamõju hindamise välja töötamise
kavatsus.
Avalikkuse ja erinevate huvigruppide laiapõhjalisemaks kaasamiseks
viidi läbi ideekorje (mai 2019), et saada tagasisidet, millised on
kesklinna linnaosa kasutajate nägemus ja vajadused Kesklinna
linnaruumist ja võimalikest teemadest üldplaneeringu koostamisel.
Ideerkorjest teavitati avalikkust läbi linnavalitsuse ja linnaosade
kodulehe, sotsiaalmeedia, linna ja linnaosade ajalehtede ja
suuremate huvigruppide esindajaid kirja teel.
Linnavalitsuse sisese koostöö ja ideekorje tulemuste kaasabil
valminud üldplaneeringu lähteseisukohtade ja strateegilise
keskkonnamõju hindamise väljatöötamise kavatsuse esitatakse
tutvumiseks ja ettepaneku tegemiseks puudutatud linnaametitele,
linnaosadele, asumite seltsidele, riigiasutustele, seotud
omavalitsustele, erialaliitudele ja ühingutele, ülikoolidele ja
suurmaaomanikele (vt tabel ptk 9). Täiendavate koostöö osapoolte
määramiseks esitatakse lähteseisukohad ja KSH välja töötamise
kavatsus Riigihaldusministrile.
Lähteseisukohtade koostamise avalikkuse kaasamise protsess
-
18
3.3 IDEEKORJE – AVALIK KAASAMISE
PLATVORM
Lähteseisukohtade koostamise raames läbi viidud Ideekorjega (02.-
26. mai 2019) kutsuti avalikkust kaasa mõtlema Kesklinna tänase
linnaruumi üle ja jagama ideid, kuidas suunata linnaosa ruumilist
arengut. Ühe kuu jooksul kogutud ideed aitasid planeerijatel paremini
mõista, kuidas tunnetab Kesklinna kasutaja linnakeskkonda, millised
on selle kitsaskohad ja kuidas saab muuta linnaruumi
kasutusvõimalusi meeldivamaks. Ideekorje viidi läbi interaktiivses
veebikeskkonnas kasutades selleks avalikkuse kaasamise platvormi
Maptionnaire.
Ideekorje koosnes 11 küsimusest, mis suunasid vastajat arutlema
veidi laiemalt Kesklinna väärtuste ja puuduste üle ning tegema
ettepanekuid, kuidas muuta linnakeskkonda meeldivamaks. Iga
küsimuse juures oli võimalik ideid visualiseerida ka kaardil.
Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks?
Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes?
Kuidas sina piiritled linnakeskust?
Kas kesklinnal on üks või mitu keskust?
Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?
Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust?
Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada
erinevaid liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga,
autoga)?
Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna?
Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti?
Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks?
Sinu ettepanekud, milliseid teemasid peaks kesklinnas
üldplaneeringuga kindlasti lahendama
-
19
Küsimustik oli koostatud selliselt, et ideekorjes osaleja saaks arutleda
Kesklinna olemuse üle erinevate teemade kaudu, ilma et oleks ette
antud linnaplaneerijate nägemus, kuhu suunas Kesklinna linnaosa
areng peaks liikuma või millised konfliktid tänases linnaruumis esile
kerkivad. Ideekorje teemade püstitus lähtus üldplaneeringu
koostamise esimese etapi ülistusastmest, mille järgi lähteseisukohad
alles kaardistavad üldplaneeringuga lahendatavaid teemasid ning
konkreetseid lahendusettepanekuid veel ei tee. Seetõttu oli oluline,
et enne lahendusega tööle hakkamist oleks linnaplaneerijatel
ettekujutus, millised on Kesklinna kasutajate ootused, millele
üldplaneeringuga tähelepanu suunata.
Ideekorjes osales kokku üle 450 inimese, kellest üle poole märkis
oma elukohaks Kesklinna linnaosa. Lisaks elukohale tuli märkida
oma vanus, sugu ja tegevusala. Ruumi valdkonnaga seotud vastajaid
oli ligikaudu 25% ehk üle poole vastanutest olid muu valdkonna
esindajad. Kokku said linnaplaneerijad mitu tuhat seisukohta ja
ettepanekut, mis oma täpsusastmelt varieerusid nii üldistest
kirjeldustest kuni väga selgete lahendusettepanekuteni. Võrdselt
palju oli nii tekstilisi kui kaardinäiteid.
IDEEKORJE KOKKUVÕTE
Järgnevalt on esitatud ideekorje tulemuste põhjal kokkuvõte, kuidas
tajuvad Kesklinna kasutajad selle väärtusi ja puudusi, mida läbi
üldplaneeringu oleks võimalik parendada. Antud kokkuvõte annab
ülevaate neist teemadest, mida kõige enam mainiti. Detailsem
ülevaade ideekorje tulemustest esitatakse eraldi aruandena
Kesklinna üldplaneeringu kodulehel.
Kas Kesklinn on atraktiivne Sinu jaoks? Kesklinna atraktiivsust vähendab täna:
Autokeskne tänavaruum – liiga lai ruum tänavast on eraldatud
autodele (nt Liivalaia ja Ahtri tänav).
Puudulik rattateedevõrgustik.
Ebamugav ja ohtlik tänavaruum jalakäijatele ja jalgratturitele.
Liiga suured autokiirused.
Vähene tänavahaljastus ja taskuparkide osakaal ning
olemasolevate haljasalade nõrk seotus omavahel ning
loogiliste liikumisteekondadega.
Negatiivselt tajutav linnaruum – kõige negatiivsemalt tajuti
tänavaruumi ehk tingimusi igapäevaseks liiklemiseks jalgsi ja
jalgrattaga ja sõiduteedest tekkivat tugevat barjääriefekti.
Mis mõjutab konkurentsivõimet teiste linnaosade suhtes?
-
20
Kesklinna konkurentsivõime suurendamiseks on oluline:
Tänavaruumi kasutuse hierarhia kavandada selliselt, et
eelistatud on kõigepealt jalakäija vajadused - jalakäija-
jalgrattur-ühistransport-auto.
Sidus ja tihe jalgrattateede võrgustik.
Inimmõõtmeline ja erinevaid tegevusvõimalusi pakkus avalik
ruum
Jalgsikäidavust soodustav tihe ja mitmekülgne
liikumisteekondade võrgustik.
Avatud ja aktiivses kasutuses mereäär – tihe ja arusaavad
tänavavõrk mere ääreni ja erinevaid tegevusvõimalusi.
Autoliikluse vähendamine linnasüdames sh läbiva
transiitliikluse vähendamine.
Kuidas sina piiritled linnakeskust? Linnakeskuse ulatust (tunnetuslikult) mõjutavad ruumilised tegurid:
Keskusala on tinglik ja seda ei ole võimalik täpselt piiridega
määratleda (tunnetuslik).
Mõigu, Ülemiste ja Aegna ei seostu linnakeskusega.
Linnasüda jääb raudteest sissepoole sh Tehnika tänavast
(raudtee ja merevaheline ala)
Liivalaia tänaval on tugev barjääriefekt ja takistab seetõttu
keskuse laienemist kaugemale.
Linnakeskuse arterid on aktiivsed peatänavad (sh positiivne
näide kavandatav Peatänava projekt)
Sadam ei ole endiselt linnakeskusega piisavalt seotud (kuigi
oma asukohalt sinna kuulub) – Ahtri tänav piirab oluliselt
ligipääsu mereäärde.
Linnakeskuses peaks olema inimmõõtmelised tänavad (sh
positiivne näide kavandatav Peatänava projekt) ja platsid.
Peatänava projekti
elluviimine aitab muuta
Kesklinna linnaruumi
kasutust
meeldivamaks.
Balti jaam sh turg ja Telliskivi Loomelinnak omavad meeldiva
linnakeskuse tunnuseid – Kesklinna linnaosas ei leidu nii
inimsõbralikku keskusala.
Linnakeskust defineeritakse täna kaubanduskeskuste järgi –
Viru keskus ja Kaubamaja, Solarise keskus, Stockmann.
Kas kesklinnal on üks või mitu keskust? Tajutavad lokaalsed keskusalad:
Vanalinn
Viru väljak ja Hobujaama sh Viru keskus ja Tammsaare park
Vabadus väljak
Sadama piirkond sh Admiraliteedi
Rotermanni kvartal
Estonia teatriväljak, Solarise keskus ja Rävala pst
-
21
Telliskivi kvartal ja Balti jaam (väljapool Kesklinna linnaosa)
Kadrioru park (Luige tiigi ümbrus)
Tajutavad lokaalsed keskusalad
Kuidas kujundada kesklinnast meeldiv elukeskkond?
Meeldivat keskkonda aitab kujundada:
Tänavaruumi kasutuse hierarhia jalakäija vajadustest
lähtuvalt - jalakäija- jalgrattur-ühistransport-auto.
Vähem barjääre - tiheda liiklusega magistraalid, torupiirded
äärekivideta üleminekud.
Madalamad autokiirused (30 - 40 km/h).
Peatänava projekti elluviimine.
Haljastus tänavatel ja väljakutel ja rohkem taskuparke ning
linnaaiandust.
Jalakäijale on
ebameeldiv, kui
puuduvad selged ja
ohutud jalakäijate
liikumisteed.
Kuidas elavdada kesklinnas väikekaubandust?
Väikekaubandust aitab elavdada:
Jalgsikäidavust soodustav atraktiivne avalik ruum
(tänavaruum).
Tänavatasandil sh keldrikorrusel väikepindade säilitamine ja
kavandamine.
Madalamad autokiirused (30-40 km/h).
Vähem tänavaruumi autodele sh maapealsetele parklatele.
Kaubanduskeskuste piiramine linnakeskuses.
Kaubandustänavate määratlemine ja nende suunatud
arendamine väikeettevõtluse elavdamiseks.
Kuidas parandada kesklinnas liikumist ja soodustada erinevaid
liikumisviise (jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga)? Erinevaid liikumisviise soodustab:
Sidus rattateede võrgustik (piisav ruum igal tänaval).
Eraldatud rattateed (üle 30 km/h sõidutee puhul).
-
22
Autode hulga sh transiitliikluse ja autokiiruste vähendamine
(30-40 km/h) linnakeskuses.
Rööbastranspordi eelisarendamine (nt Vanalinna ümber
ringtramm, öötramm).
Vaheldust pakkuvad liikumisteekonnad, nt mereääres, läbi
parkide, avatud hoovide.
Eraldatud
rattateede vähesus
kesklinnas piirab
oluliselt
rattakasutust.
Kuidas tuua rohkem loodust kesklinna? Kesklinna aitab tuua rohkem loodust:
Parkide parem sidumine liikumisteekondadega.
Tegevusvõimaluste loomine parkidesse.
Parklate/asfaltpindade ümbermõtestamine
parkideks/haljasaladeks.
Haljastus kui loomulik osa tänavaruumist.
Rohkem niitmata rohealasid.
Mitmekesine tänava ja
parkide haljastus ning
istumisvõimalused
rikastavad avalikku
ruumi ja kutsu-
vad seda kasutama.
Kuidas tugevdada kesklinna merega seotud identiteeti?
Mereääre kasutust suurendab:
Arusaadavate ühenduste rohkus jalakäijatele sh turistidele ja
ratturitele.
Katkematu ja mugav liikumisteekond mereääres
(promenaad).
Barjäärivaba liikumine mereäärde ( nt Ahtri tn tugeva
barjääriefektiga).
Pargiala loomine linnahalli äärde (ala korrastamine).
Avaliku kasutusega funktsoonide kavandamine (nt
ooperiteater, festivali alad).
Avalike ruumide jada mereääres sh erinevaid veega seotud
tegevused (nagu välibassein).
-
23
Välibassein
Kopenhaagenis
Mis on Aegna saare tähtsus Sinu jaoks?
Aegna saare tähtsus:
Puudub seos Kesklinna linnaosaga (ülekaalukas seisukoht).
Moodustab osa Tallinna rohealast (linnalähedane park).
Sobilik linnalähedaseks puhkealaks (päevakruiis, matka- ja
õpperajad, RMKA telkimisala).
Ligipääs saarele on puudulik (veeühenduste tihendamise
vajadus, ringliin Kalasadam- Aegna-Pirita Top sadam).
Ideekorje tulemuste analüüs näitas, et erinevate küsimuste all pöörati
tihtilugu tähelepanu samadele linnaruumilistele aspektidele. Näiteks,
kui mingit tänavat tajuti suure liikluskoormuse tõttu barjäärina, siis oli
sellel ühtemoodi negatiivne mõju sellele, kuidas tajuti Kesklinna
elukeskkonnana, kuidas see mõjutas linnakeskuse
konkurentsivõimet, väikekaubanduse elavdamise võimalusi, või
mere ja haljasalade kättesaadavust. Kesklinna kasutaja tajub oluliste
väärtustena Vanalinna, eriilmelisi piirkondi (funktsionaalselt ja
miljööliselt mitmekülgne), suurt parkide osakaalu ja mere lähedust,
kuid toob välja puudusena nende omavahelist äralõigatust. Liiga
palju on linnaruumis barjääre laiade ja liiklusintensiivsete sõiduteede,
suurte autokiiruste, parkivate autode, torupiirete, kõrgete äärekivide
näol. Enim pöörati erinevate küsimuste all tähelepanu puudulikule
rattateede võrgustikule, mis muudab rattasõidu tänastest tingimustes
ebameeldivaks ja ohtlikuks. Kesklinna tugevuseks peetakse tema
linnasüdamele omast tihedust ning funktsionaalsust, kuid puudu jääb
kvaliteetsest ja aktiivsest tänavaruumist, mis pakuks erinevaid
tegevusvõimalusi (sh istumiseks), oleks mitmekesine ning
kaubanduslikult elav. Tänavaruumi tänane jaotus on liialt kaldu
autodele ning ei jäta piisavalt ruumi jalakäija ja jalgratturi
kasutusruumi vajadustele.
Ideekorje abil saadud tagaside tõi selgelt välja need olulised teemad
ja linnaosa ruumilise arengu tänased kitsaskohad, mida
üldplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda. Üldplaneeringu
lähteseisukohtade koostamisel arvestati, et antud teemad oleksid
lähteisukohtades vastavas üldistusastmes käsitletud.
Põhjalikum ülevaade lähteseisukohtade ideekorje tulemustest
avalikustatakse Kesklinna üldplaneeringu veebilehel.
Üldplaneeringu koostamisel viiakse edaspidi läbi mitmeid avalikke
ideekorjeid, millega küsitakse Kesklinna kasutajate arvamust juba
täpsemalt üldplaneeringuga lahendavate erinevate teemade osas.
Oluline on märkida, et käesoleva ideekorjega saadud mõtteid ja
ettepanekuid võetakse arvesse ka edaspidi üldplaneeringu
lahenduse välja töötamise juures.
https://www.tallinn.ee/est/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Lahteseisukohad
-
24
4. ÜLDPLANEERINGUGA LAHENDATAVAD ÜLESANDED
Järgnevalt on loetletud olulisemad teemad, mida üldplaneeringu
lahenduse välja töötamisel käsitletakse. Lahenduse koostamise
protsessi käigus ja koostöös keskkonnamõjude strateegilise
hindamisega võib lisanduda lahendusse täiendavaid teemasid.
1. KESKLINNA ROLLI MÄÄRATLEMINE RAHVUSVAHELISES JA
TALLINNA REGIOONI (SUUR-TALLINN) KONTEKSTIS
Kesklinna rolli tugevdamine kui riigi (juhtimise) ja pealinna
keskusena.
Rahvusvaheliste ja regionaalsete ühenduste tugevdamine -
sadama ja bussijaama areng, Helsingi tunneli asukoht(d),
Tallinna lennujaama ja Balti jaama ja Rail Baltic raudtee-
jaama kesklinliku asukoha tugevdamine.
Naaberlinnaosade ja valdade ruumiliste suundumustega
arvestamine, et toetada Tallinna ja lähiregiooni ehk Suur-
Tallinna terviklikku arengut. Kesklinna sidumine ülelinnaliste
ja lähivaldade võrgustikega – avaliku ruumi, tõmbekeskuste,
rohealade, ratta ja autoteed, ühistransport sh trammivõrk ja
rendirattad, sotsiaalne taristu, parkimine, elektriautode
laadimise võrgustik jm.
Tallinna linnasüdamele omase ainulaadsuse ja ruumilise
eripära tugevdamine nagu kompaktne asustusstruktuur ja tihe
tänavavõrk, linnaehituslikult mitmekülgne ja – funktsiooniline,
jalakäidav, startup linn.
2. KESKLINNA PIIRKONDLIK MITMEKESISUS –
STRUKTUURNE ÜLESEHITUS JA LINNAOSA ÜLDISED
RUUMILISED ARENGUSUUNAD
Tugevdada linnasüdame tervikut ja linnaosa struktuurset
mitmekesisust– linnaosa struktuuri määramine (linnasüda,
asumid, mereäär jne).
Määrata linnakeskuse arengu kiirendamise meetmed, et
suurendada Kesklinna sidusust, kompaktsust (ennekõike
linnasüdame), kasutusaktiivsust, konkurentsivõimet elu- ja
ettevõtluskeskkonnana ja säästvate liikumisviiside osakaalu.
Tugevdada Kesklinna (sh linnaosa piiriülesed) erineva
identiteediga piirkondade (nt vanalinn, eriajastuga asumid ja
kvartalid, mereäär, nn äri- ja kultuurilinnakud) eraldiseisvat
arengut ja konkurentsivõimet, samal ajal tagades neile
ligipääsu läbi erinevate liikumisviiside ja roheühenduste.
Selgitada välja Kesklinna linnaosa piiri muutmise vajadus (nt
Mõigu asum kuni Lennujaamani, Ülemiste ärilinnak,
Lennujaam, Kelmiküla asum, Linnahalli piirkond, Aegna saar,
väiksemad korrektuurid piiriga seotud ebakõlade
vähendamiseks).
3. KESKUSALAD
Määrata linnakeskuse ulatus, millest kujundada aktiivne ja
funktsionaalselt mitmekesine (enim valikuvõimalusi pakkuv
elu- ja majanduskeskkond) ja meeldivalt jalakäija- ja
-
25
jalgrattasõbralik linnaline keskus: Tallinna linnasüda.
Selgitada välja keskusala mõjuala Kesklinna piiri üleselt ja
luua sellest ruumiliselt loogiline tervik.
Määrata Kesklinna linnaosa asumite keskusalad (lokaalsed
piirkonnakeskused) ja nende ehituslikud printsiibid ning
linnaruumilised seosed ümbritsevate aladega, mis toetavad
erinevate lokaalsete keskuste põhise võrgustiku kujunemist.
Erineva suuruse ja olemusega keskuste tugevdamine aitab
erinevaid funktsioone hajutada ja muuta kogu Kesklinna ala
nii sotsiaalselt kui majanduslikult aktiivsemaks.
4. MAAKASUTUS
Tagada maakasutuse suunamisel kesklinna elanike
elukeskonna säilimise või parandamise ja uute arenduste
rajamise vahel sobiv tasakaal.
Linnakeskuse maakasutuse arengule on vajalik tagada
ajaline paindlikkus ja muutumisvõime, mistõttu erinevalt
klassikalisest maakasutuse käsitlusest üldplaneeringutes
(maakasutuse juhtfunktsiooni määramine) on maakasutuse
suunamisel põhirõhk erinevate funktsioonide
segamisel/koostoimel.
Kesklinna kompaktsuse/tiheduse suurendamiseks laiendada
Kesklinna segahoonestusala ja määrata vajadusel vastavalt
piirkondlikele eripäradele segahoonestusala juhtfunktsioonid.
Elamumaa juhtfunktsiooniga maa-aladele (nt väljakujunenud
asumite elamukvartalid) seada maakasutuslikud tingimused,
mis soodustavad elukeskkonda toetavate teenuste ja avalike
funktsioonide kavandamist (haridusasutused). Rohealadele
maa-alade reserveerimisel tagada, et nende vahel tekiks
sidus võrgustik, mis toetab ka uute linnaliste parkide ja
haljakute kavandamist (nt piirkonnad, kus need puuduvad).
Vaadata üle riigikaitselise otstarbega maa-alade piirid ja
täpsustada vajadusel kasutustingimusi.
Kaardistada alakasutusega või kasutusest välja langenud
maa-alad nn jääkalad ning määrata neile sobilik funktsioon.
Määrata maakasutuslikud ja ehituslikud tingimused alade
vahekasutuse soodustamiseks sh reserveeritud
maakasutuse elluviimiseni ajutiste kasutusvõimaluste
soodustamiseks. Vahekasutus aitab korrastada ja elavdada
kasutuseta linnaruumi.
Reserveerida maa-alad ning määrata linnaruumilised ja
ehituslikud/arhitektuursed printsiibid avalikkusele suunatud
hoonetele, linna olulistele maamärkidele ja avalikele
väljakutele ning parkidele. Eesmärk on suunata enam
avalikku funktsiooni ja maamärgilisi hooneid ning
puhketegevusi eeldatavalt suure kasutusatraktiivsusega
aladele ja olulistesse vaatekoridoridesse nagu ühistranspordi
koridorid, mereäär, linnaväljakud, peatänavad, tänavanurgad,
piirkonnad, kus puhkevõimalused on piiratud.
Määrata linnaruumilised põhimõtted segregeerumise
leevendamiseks, kuidas suurendada taskukohaste
elamispindade kättesaadavust (sh uutel arendusaladel nagu
Sadama piirkond, Veerenni jne) ning soodustada sotsiaalset
lõimumist läbi avaliku ruumi kujundamise ja funktsioonide
segamise.
-
26
5. LIIKUVUS
Määrata tänavatüübid, nende funktsionaalsus ja erinevate
liikumisviiside tänasest tasakaalustatum ruumi jaotus, et
tagada kõikidele liikumisgruppidele ohutu ja meeldiv
liikumiskeskkond.
Tihendada tänavavõrku, et hajutada liiklust, tagada parem
ligipääsetavus kvartalitele ja mereäärde ja muuta kesklinn
jalakäidavamaks.
Määrata ühistranspordi peamised trassid ja sõlmpunktid, mis
on vajalikud ühistranspordivõrgu arendamiseks ja
kättesaadavuse parandamiseks.
o Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede ja nende
ühendamise kavandamine. Uute võimalike
asukohtade määramine lisaks Hobujaamale, Teatri
väljakule, Vabaduse väljakule, Balti jaamale, sh
arvestatakse linnaosa piiril paiknevate potentsiaalsete
ühistranspordisõlmedega (Kristiine, Ülemiste).
o Uute ühendusvajaduste välja selgitamine
ühistranspordi liinivõrgu
ümberkavandamiseks/tihendamiseks ning üldised
põhimõtted peatuste kättesaadavuse parandamiseks.
o Olemasoleva rööbastranspordi taristu potentsiaali
maksimaalne ära kasutamine ning uute
ühendusvajaduste määramine (nt Vana-Sadama
trammi koridor). Perspektiivse Tallinn-Helsingi tunneli
peatuse asukoha (asukohtade) määramine
kesklinnas.
Kavandada jalakäijatele tihe ja vahelduv liikumisteede
võrgustik, kus lisaks tänavatele on loodud liikumisvõimalused
läbi rohealade ja hoonekvartalite avatud läbipääsude. Määrata
jalakäijate eelistusega alad sh tänavalõigud, kus autoliiklus on
osaliselt piiratud. Kaardistada liikumis- ja nägemispuudega
inimeste vajadustega arvestavad liikumismarsruudid ja
määrata liikumisteedele (kõnniteed, ülekäigukohad) üldised
põhimõtted.
Kavandada jalgratturitele ja tõukeratastele tihe ja sidus
jalgrattavõrk kesklinna siseselt ja ühenduste parandamiseks
teiste linnaosadega. Rakendada Tallinna rattastrateegia
põhimõtteid ja kavandatud põhivõrku, mis on vajalik kesklinna
muutmiseks jalgrattasõbralikuks. Määrata põhimõtted
jalgrattahoiu tingimuste parandamiseks.
Määrata liikluskorralduslikud üldprintsiibid, mis toetavad
tasakaalustatud liikumiskeskkonda ja soodustavad jalgsi
käimist ja rattaga liiklemist ning ühistranspordi kasutust.
Liikuvuse kavandamisel arvestada selliste näitajatega nagu
teekonna ohutus, sidusus (või barjäärid/takistused), ajakulu,
müra ja õhusaaste ja meeldivus. Leida võimalusi
sundliikumiste ja transiitliikluse vähendamiseks ning
jalakäijale/ratturile ja ühistranspordile eelise andmiseks.
Selgitada alad ja tänavad sh südalinna piirkond, kus on vajalik
autoliiklusele kiiruspiirangute seadmine (20 km/h, 30 km/h, 40
km/h alad) ning täiendavate jalakäijate alade loomine.
Määrata raske- ja ohtlike veoste marsruudid ja käsitleda nende
ohuga (sh olemasolevad marsruudid) seotud piiranguid, et
vähendada raskeveokite osakaalu kesklinnas.
Selgitada välja mitmetasandiliste ristumiste (sh erinevate
liikumisviiside eraldamiseks) rajamise vajalikkus ja võimalikud
asukohad.
-
27
Tuua välja üldised põhimõtted parkimise korraldamiseks.
Määrata ruumilised printsiibid tänavaäärse parkimise ja
avalike parkimisalade, parkimismajade ja ajutiste
parkimisalade kavandamiseks ja kasutamiseks, sh arvestada
ka täiendavate invaparkimise kohtade olemasoluga.
6. AVALIK RUUM
Mõtestada Kesklinna kontekstis avaliku ruumi mõiste ning
selle erinevad käsitlusvormid (nt avalik, pool-avalik, jagatud
avalik ruum).
Määrata põhimõtted kvaliteetse avaliku ruumi kavandamiseks
ning selle ligipääsetavuse parandamiseks (sh erivajadusega
kasutajatele), et suurendada linnaruumi kasutusvõimalusi ja
inimmõõtmelisust.
Luua kvaliteetsest avalikust ruumist terviklik võrgustik, mis
seob omavahel tänavad, väljakud, haljasalad, pargid, veealad
(sh veeäärsed promenaadid), kvartalite avatud läbipääsud.
Järgida avaliku ruumi kvaliteedi nõuet kõikide
üldplaneeringuga lahendavate ülesannete juures (kui see
mõjutab avaliku ruumi kvaliteeti).
7. VANALINN
Määrata meetmed Vanalinna elanikkonna säilimiseks ja
linlastele kasutusaktiivsuse suurendamiseks. Eesmärk on
samaaegselt tugevdada vanalinna kui Tallinna olulise
ajaloolis-kultuurilise sümboli väärtust ning leida võimalusi,
kuidas vanalinna tuua tagasi elanikud ning soodustada
erinevaid kasutusvõimalusi.
o Parandada ligipääsetavust vanalinna ja soodustada
linlaste igapäevast liikumist läbi vanalinna.
o Kasutusaktiivsuse tõstmine – avalike teenuste ja
hoonete hoidmine ning nende juurde toomiseks
võimaluste reserveerimine (linnale ja riigile kuuluvate
hoonete ja maa-alade reserveerimine avalikele
funktsioonidele).
o Parkimispõhimõtete määramine.
Tugevdada Vanalinna bastionivööndi terviklikkust ja
parandada selle ligipääsetavust ümbritsevate aladega.
8. MEREÄÄR
Tagada linnasüdame kompaktne ja inimmõõtmeline
laienemine mereni ja Sadama alani. Mereääre piirkonna
kasutusaktiivsuse suurendamiseks on vajalik selle
tihendamine, hea juurdepääsetavus - jalakäija- jalgratturina ja
ühistranspordiga ning mitmekülgne funktsionaalsus (elu- ja
äri- avalikud- ning puhkefunktsioonid, taskukohased
elamispinnad, avalik rannaala). Tagada mereääre piirkonnas
kvaliteetse avaliku ruumi ja haljasalade olemasolu ning
arusaadavad ning meeldivad liikumisteed sh sadamaga
seotud reisijate suunatud liikumiseks.
Tagada mereääre võimalikult avatud ja aktiivne kasutus.
Kavandada katkematu ja mugav liikumistee ehk
rannapromenaad, kuhu äärde suunata avalikku funktsiooni,
väikeettevõtlust, looduslikke alasid (looduslik rand,
haljasalad). Määrata ruumilised printsiibid, kuidas kogu
kallasraja ulatuses on tagatud mõistlike vahemaade (120-150
m) tagant juurdepääs mereäärde. Leida võimalusi, kuidas
lahendada jalakäijate ja jalgratturite ligipääsu mereäärde
-
28
ristumisel liiklusintensiivsete tänavatega (Ahtri tn, Põhja pst,
Mere pst, Rannamäe tee).
Määrata rannajoone iseloom ja tagada lauge rannajoone
säilimine kohtades, kus see avaliku ruumi osana võimaldab
vahetut kontakti veega.
Määrata alad ja põhimõtted jahisadamate arengule.
Selgitada välja ranna ehituskeeluvööndi vähendamise
vajadus ning üleujutusohuga alad ja täpsustada tingimusi.
Määrata mereranna erosiooni- ja kaldavaringute piirkonnad
ning tuua välja ohud ja tegevuste piirangud.
Määrata meetmed kaldareostuse vähendamiseks.
9. ETTEVÕTLUS
Määrata üldised põhimõtted ettevõtluskeskkonna
elavdamiseks. Määrata ruumilised printsiibid, kuidas suunata
enam väikeettevõtlust tänavapoolsete hoonete esimestele
korrustele, elamupiirkondadesse, mereäärde, vanalinna,
uutele arendusaladele. Selgitada välja, milliseid linnaruumilisi
võtteid sh läbi avaliku ruumi kujundamise, on võimalik
kavandada, et soodustada tänava tasandil väikekaubandust
ja määrata selleks sobilikud tänavad/piirkonnad. Hinnata
kaubanduskeskuste mõju kesklinna ettevõtluskeskkonnale ja
määrata üldised põhimõtted nende edasiseks käsitlemiseks.
Määrata põhimõtted hooajalisele ja liikuvale
välikaubandusele (turg, pop kaubandus, välikohvikud,
kioskid, toidutreilerid), et soodustada erinevaid
kaubandusvorme sh vahekasutusi ja tuua enam aktiivsust
väliruumi.
10. HOONESTUSTINGIMUSED JA ARHITEKTUUR
Määrata üldised ruumilised ja arhitektuursed ning ehituslikud
printsiibid (maksimaalne ehitusmaht, maksimaalne kõrgus,
tihedus, arhitektuurne liigendatus, esifassaad, ärifront,
haljastuse, sh kõrghaljastuse osakaal, kvartalite terviklikkus)
erineva iseloomu ja tüpoloogiaga kvartalitele ja nii
funktsioonilt kui asukohalt olulistele hoonetele.
Määrata arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri konkursi
korraldamise vajadusega alad ja arhitektuursed/ehituslikud
põhimõtted lähtetingimuste koostamiseks, sh avalikule
funktsioonile sobilikele ja maamärgilistele asukohtadele.
Vaadata üle olemasolevad kõrghoonete piirkonnad (kehtiv
teemaplaneering) ja täpsustada tingimusi ning kaardistada
vajadusel perspektiivsed kõrghoonete piirkonnad.
Täiendavat rõhku tuleb panna kõrghoonete vahelisele
väliruumile sh taskuparkidele ja tänava haljastusele, et vältida
monotoonsete klaaspindadega ja tuulekoridoridena mõjuva
tänavaruumi tekkimist.
Vaadata üle olemasolevad (kehtivate) miljööväärtuslike
hoonestusalade piirid (kehtiv teemaplaneering) ja täpsustada
tingimusi.
Määrata väljaspool miljööväärtuslikke alasid paiknevate
väärtuslike hoonete ja hooneansamblite säilitamiseks ja
ümberehitamiseks tingimused eriilmeliste ja terviklike
kvartalite väärtustamiseks ning linnapildi rikastamiseks.
11. HALJASTUS
Määrata Kesklinna rohevõrgustiku ruumielemendid ja nende
hierarhia, tagada nende omavaheline sidusus nii
planeeringuala ulatuses kui piirnevate linnaosade ja
-
29
ülelinnaliste võrgustikega. Rohevõrgustiku struktuurse
sidususe ja toimivuse analüüsimisel arvestada selle püsivust
ja mõju elurikkusele, loodushoiule, mikrokliimale,
kliimamuutuste mõjude leevendamisele, inimesele sh
puhkealade kättesaadavusele. Selgitada välja piirkonnad, kus
pargialade ja puhkealade kättesaadavus ei ole piisav ning
määrata alad ja üldised põhimõtted nii suuremate
pargialade/rohealade kui ka lokaalsete haljasalade (nt
taskuparkide) kättesaadavuse parandamiseks.
Tugevdada ülelinnaliste rohe- ja sinialade omavahelisi
seoseid, sh Ülemiste järve äärse roheala kasutusfunktsiooni
võimaluste piires.
Määrata Aegna saare ehituslikud tingimused asustuse
arengu suunamiseks ja kasutusvõimalused rekreatiivsete
tegevuste (puhkevõimaluste) kavandamiseks.
Selgitada välja kohaliku kaitse alla võetavad objektid (puud,
kooslused jms) ja haruldased (kultuuriloolised, väärikad,
jämedad) puud.
12. TEHNORAJATISED
Selgitada välja olemasolevate tehnovõrkude olukord ja
määrata magistraalsete tehnovõrkude (sh
sademeveekanalisatsiooni) asukohad ja üldised põhimõtted
sademevee juhtimiseks ning nende rajamise etapilisus.
Üldiste sademevee ärajuhtimise põhimõtete väljatöötamisel
arvestada täiendavate nõuete esitamisega sademevee
kokkuvoolu aja pikendamise (muu hulgas seotud
katusehaljastuse rajamisega), kinnistult ärajuhitava
vooluhulga ühtlustamise ning kinnistul kogumise ja olmes
kasutamise osas.
Hinnata kaugjahutuse rajamise otstarbekust ja määrata
võimalikud piirkonnad.
Määrata põhimõtted valgustuse kavandamiseks avaliku ruumi
valgustusele sh anda ruumilised tingimused valgusreostuse
vähendamiseks.
13. VAATED
Täpsustada määramist (Tallinna vanalinnale ning linnaosa ja
ülelinnaliselt olulistele objektidele, merele, tänavate
koridorides).
Viia läbi audit, et hinnata olemasolevate (varem määratud)
vaatekoridoride toimivust.
14. KLIIMAMUUTUSEST TINGITUD MÕJUDE LEEVENDAMINE
Määrata põhimõtted ja meetmed kliimamuutustest tingitud
soojussaare efekti leevendamiseks ja sademevee
puhverdamiseks ja säästlikuks käitlemiseks sh meetmed
sademevee reostusohu vähendamiseks.
15. KLINT
Määrata põhimõtted ehitustegevuse suunamiseks klindi
(Kesklinna linnaosa ulatuses) kui Põhja-Eesti omanäolisema
loodusobjekti esile toomiseks ja väärtustamiseks.
Siduda klint jalakäijate liikumisteede ja terviseradade
võrgustikega nii, et need ei läheks vastuollu klindi loodus- ja
muinsuskaitseliste väärtustega.
-
30
MUU
Määrata põhjavee reostusohu tegurid ja vastavad
reostusohtlikud piirkonnad.
Kaardistada radooniohtlikud piirkonnad.
Määrata põhimõtted kaasaegse jäätmete kogumissüsteemi
kavandamiseks sh jäätmete liigiti kogumiseks
üldkasutatavatel aladel nagu pargid, tänavad.
Seada põhimõtted keskkonnareostuskollete (jääkreostuse)
likvideerimiseks.
Käsitleda ohtlike kemikaalide kasutusega seotud piiranguid
ja ohutegureid Kesklinnas.
Kajastada välisõhu kvaliteedi ja müra olukorda ning seada
üldised edasised suunad; Määrata potentsiaalsed madala ja
kõrge müratasemega tsoonid ning võimalusel
leevendusmeetmed.
-
31
5. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSEGA
EELDATAVALT KAASNEDA VÕIV OLULINE KESKKONNAMÕJU
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi
keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH koostatakse
tulenevalt üldplaneeringu eesmärkidest, lahendavatest ülesannetest
ja käsitlevast territooriumist. KSH aruanne on osa strateegilisest
planeerimisdokumendist, mis peab arvestama antud juhul
üldplaneeringu sisu ja kehtestamise tasandit (vastavalt KeHJS § 40
lg 3 p 2).
KSH käigus prognoositakse, kirjeldatakse ja hinnatakse
üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevat olulist
keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja
ülesandeid mõjude leevendamiseks.
KSH eesmärk on:
arvestada sotsiaalmajanduslikke, looduskeskkonna ja
kultuurilisi kaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide
koostamisel ning kehtestamisel;
tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
edendada säästvat arengut.
Koos üldplaneeringu lähteseisukohtadega koostatakse KSH
väljatöötamise kavatsus (VTK), milles märgitakse keskkonnamõju
hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning üldplaneeringu
rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline
keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese
keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000
võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale
teadaolev asjasse puutuv teave. Tulenevalt Aegna saare kuulumisest
Natura 2000 võrgustikku tuleb KSH käigus läbi viia Natura
eelhindamine ja vajadusel ka Natura-hindamine. Aegna saarel on
ka mitmeid kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kaitsealuseid liike.
KSH ulatuse määrab Tallinna Linnavolikogu 21.02.2019 nr 34
Kesklinna linnaosa üldplaneeringu algatamise otsus. Territoriaalselt
on KSH hindamise ala ulatus Kesklinna linnaosa territoorium. Mõju
hindamise sisu võtab aluseks KeHJS § 40 nimetatud teemad ja
lähteülesandega kavandatavad üldplaneeringu ülesanded.
KSH aruande koostamisel hinnatakse üldplaneeringu lahenduse
seost ja vastavust muudele asjakohastele strateegilistele
planeerimisdokumentidele. Samuti, kuidas lahendus arvestab
erinevate rahvusvaheliste, Euroopa Liidu või riiklike
keskkonnakaitseliste eesmärkidega.
Erinevate mõjude hindamisel analüüsitakse nende omavahelisi
seoseid ja eeldatavat piiriülest mõju. Kesklinna üldplaneeringuga
seonduvalt võib kaasneda kaudne piiriülene mõju näiteks
transpordiühenduste kaudu (raudtee, Tallinn-Helsingi
raudteetunnel).
-
32
KSH teeb ettepanekuid sobivamate alternatiivide valikuks ning annab
ülevaate sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium.
Kesklinna linnaosa üldplaneeringu KSH läbiviimisel on oluline
pöörata tähelepanu järgmistele planeeringulahenduse elluviimisega
kaasneda võivatele võimalikele mõjudele:
Mõju sotsiaalsele keskkonnale – inimese tervisele ja
heaolule, sotsiaal-majanduslikele vajadustele ja varale
Hinnata üldplaneeringu mõju linnaosa asustuse
arengusuundumustele ja tasakaalustatud arengule - linnakeskuse
ja erinevate linnaosa piirkondade elujõulisusele,
elukeskkonnale, funktsionaalsele mitmekesisusele ja avaliku
ruumi kvaliteedile. Hinnata, kas üldplaneering tagab eeldused
funktsionaalse ja inimsõbraliku avaliku linnaruumi loomisele, et
võimaldada erinevate sotsiaalsete vajadustega arvestamist. Hinnata,
kuidas üldplaneering mõjutab liikumiskeskkonda erinevate
liikumisviiside vajadusi arvestades ning milline on selle mõju linnaosa
tasakaalustatud ruumi kasutusele, inimese tervisele ja heaolule. KSH
hindab, kas lahendus toetab inimese heaolu ja tervist läbi
üldplaneeringuga seatud eesmärgi tugevdada linnasüdamele
omast kompaktsust ja jalgsikäidavust, linnaehituslikku ja
funktsionaalset mitmekesisust.
Tallinn moodustab koos lähivaldadega ühtse linnaregiooni, mille
keskseks sõlmpunktiks on Kesklinn (nii funktsionaalselt kui liikuvuse
aspektist). KSH hindab, milline on üldplaneeringu mõju Tallinna
linnaregiooni tasakaalustatud arengule sh arvestab vajadusega
leevendada autostumise mõju valglinnastumise kontekstis ja
vajadust suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (jalakäijate
ühendused, rattateede võrgustikud, ühistransport ja pargi ja reisi
lahendused).
Inimese tervist ja heaolu mõjutavad mitmed keskkonna häiringud
nagu õhusaaste, müra, tolm, vibratsioon, valgus, põhjavee- ja
pinnasereostus, ohtlikud veosed. Kesklinnas on oluline keskkonna
mõjutaja liiklus. Tootmistegevusega seotud häiringuid on Kesklinnas
vähe. Seetõttu tuleb ennekõike tähelepanu pöörata, kuidas
vähendada autoliikluse negatiivset mõju. Lisaks tuleb võimalike
negatiivsete mõjudena käsitleda radooni, mikroklimaatilisi
tingimusi nagu tuulekoridorid, sademeveest põhjustatud
üleujutused, soojussaared.
Tuua välja lahenduse võimalikud mõjud elukohtade, teenuste ja
avalike funktsioonide sh puhke- ja rekreatsioonivõimaluste ning
kvaliteetse avaliku ruumi kättesaadavusele vastavalt
piirkondlikele eripäradele (linnasüda, mereäär, elamupiirkonnad,
vanalinn). Hinnata kuivõrd üldplaneering aitab leevendada ruumilist
segregatsiooni ja soodustab sotsiaalset lõimumist.
Hinnata kuivõrd üldplaneeringu lahendus arvestab Kesklinna
erinevate piirkondade sh miljööalade kultuurilist ja ajaloolist
eripära ja nende miljöölist terviklikkust, et väärtustada ja hoida
seeläbi erinevaid kohaidentiteete.
Hinnata mõju joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile.
Käsitleda võimalikke mõjusid inimese varale, sh kinnisvara
väärtusele ja elamuaseme taskukohasusele.
Analüüsida üldplaneeringu mõju Vanalinna kasutusele nii turistide
ja elanike seisukohast ning tuua välja võimalikud konfliktalad.
Hinnata ka laiemalt kogu Kesklinna kontekstis üldplaneeringu mõju
turismile.
-
33
Hinnata erinevate teemade käsitluses selle mõju Kesklinna kasutaja
turvalisusele.
Mõju tehiskeskkonnale
KSH-s käsitletakse üldplaneeringu mõju linnaehituslikule
struktuurile ja tänavavõrgule, sh erinevatele nii regiooni kui
üleriigilise tähtsusega logistilistele sõlmpunktidele nagu
sadam, raudtee, bussijaam, ühistranspordi terminalid, ja pargi ja
reisi parklad. Käsitleda ka võimalikke mõjusid perspektiivse
Helsingi tunneli kavandamisel Kesklinna.
Hinnata üldplaneeringu mõju arhitektuursele keskkonnale, sh
kultuuripärandile, miljööväärtuslikele hoonestusaladele
muinsuskaitselistele ja muu väärtusklassiga hoonetele, vanalinnale.
Käsitleda võimalikke tehnovõrkude arendamisega seotud mõjusid
– veevõrgu kasutus (sh põhja- ja pinnavee kasutamine,
kanalisatsioon), elektrivarustuse ja gaasivarustusega seotud
võimalikud mõjud, küttesüsteemid, valgustus. Hinnata sealjuures
nende vastavust säästlikule ressursikasutusele.
Hinnata jäätmeteket ja jäätmekäitluse põhimõtteid ja nende
vastavust kaasaegsele kogumissüsteemile.
Mõju looduskeskkonnale
Hinnata mõju elurikkusele, taimestikule ja loomastikule, kuidas
üldplaneeringu lahendus arvestab elustiku elupaikade ja
kasvukohtadega ja toetab bioloogiliste mitmekesisust.
Analüüsida ja anda hinnang üldplaneeringu lahenduses Kesklinna
rohe- ja sinivõrgustiku toimivusele ja sidususele nii linnaosa
siseselt kui naaberlinnaosadege ehk lähiregiooni sidusust läbi
rekreatsiooni- ja roheühenduste, sh Ülemiste järv äärse roheala.
Lähtuda rohevõrgustiku hindamisel üldplaneeringus käsitlevatest
rohevõrgustiku struktuurielementidest, kus ühelt pool on oluline
tagada rohevõrgustiku kui laiema ökoloogilise võrgustiku toimivus
kuid teisalt luua tihedas linlikus keskkonnas mikrotasandi
rohestruktuur.
Hinnata mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kaitstavatele
liikidele ja looduskaitsealustele parkidele (nt Kadrioru park,
Toompark, Tornide väljaku park, Tuvi park jne).
Tulenevalt Aegna saare kuulumisest Natura 2000 võrgustikku tuleb
KSH käigus läbi viia Natura eelhindamine.
Hinnata mõju põhja- ja pinnavee kaitsele (rannikumereosa, voolu
ja seisuveekogud) ja veetarbimisele. Pöörata tähelepanu
võimalikule pinnasereostuse ohule sh jääkreostusele, kas
üldplaneeringuga võib kaasneda täiendavaid riske põhjavee
kvaliteedi halvenemisele.
Tuua välja üleujutusohuga seotud riskid ja võimalikud mõjud.
Käsitleda võimalikke mõjusid klindile kui maastikuelemendile
tervikuna.
Lahenduse koostamise käigus selgub, kas tekib vajadus
ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamise järele ning selle
hindamiseks.
Mõju kultuurilisele keskkonnale:
-
34
Hinnata mõju ajaloolisele asustusstruktuurile,
miljööväärtuslikele aladele ja erineva ajastu arhitektuuripärandi
säilimisele, sh kultuurimälestised ja erineva väärtusklassiga hooned.
Analüüsida üldplaneeringu mõju olulistele vaatekoridoridele.
Mõju majanduslikule keskkonnale
KSH-s hinnatakse üldplaneeringu mõju ettevõtluskeskkonnale,
töökohtade kättesaadavusele ja kinnisvara väärtusele ning
konkurentsivõimele nii regionaalselt kui globaalselt. Tuuakse
välja muuhulgas võimalikud mõjud sellele tulenevalt maakasutuse
paindlikkusest, avaliku ruumi kvaliteedist, liikuvusest. Mõjude
hindamisel arvestatakse vajadusega elavdada Kesklinnas
väikeettevõtluse arengut ja soodustada selle erinevaid
kaubandusvorme. Hinnatakse erinevate kaubandusvormide
(väikeettevõtlus, kaubanduskeskused, pop-up kaubandus, interneti
kaubandus) mõju Kesklinna kasutusaktiivsusele, liikuvusele ja
avaliku ruumi elavdamisele.
Analüüsida üldplaneeringu lahenduse võimalikke mõjusid
elamumajandusdünaamikale, sh elamispindade
kättesaadavusele ehk taskukohasusele ning kinnisvara
väärtusele.
Mõju kliimamuutustele ja ressursikasutusele
KSH peab hindama, kuidas üldplaneering arvestab vajadusega
rakendada meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks ja
leevendamiseks sh arvestab soojussaare efektiga, võimalike
sademevee hulkadega, erinevate liikumisviiside mõjuga.
Hinnatakse, kuidas üldplaneering toetab säästlikku ressursikasutust
sh läbi liikuvuse, energiaallikate, rohestruktuuride, tehnovõrkude,
hoonestus – ja ehituspõhimõtete.
Mõju riigikaitselistele objektidele
Hinnata, kuidas üldplaneering mõjutab kesklinna territooriumil
paiknevaid riigikaitselisi objekte ja nende tegevust (nt Kaitseväe
territoorium). Samuti hinnata nende mõju Kesklinna arengule.
Alternatiivsed stsenaariumid
Hinnata üldplaneeringu lahenduse käigus välja töötatud erinevaid
alternatiivseid arengustsenaariumeid, nende võimalikku mõju ja
tuua välja põhjused, mille alusel tehti ettepanek parima
arengustsenaariumi valikul. Võimalikud hinnatavad
arengustsenaariumid selgitatakse välja üldplaneeringu lahenduse
koostamise käigus.
-
35
6. ÜLDPLANEERINGU VORMISTUS
Üldplaneering koosneb traditsiooniliselt tekstiosast ja graafilisest
materjalist (joonised, skeemid) ning lisadest, mis omavahel
moodustavad seotud terviku ning on käsitletavad ühtse lahendusena.
Üldplaneeringu vormilise külje välja töötamisel pööratakse olulist
rõhku lahendusettepanekute visualiseerimisele, et vältida ülemäära
suurt kirjeldavat tekstimahtu ja luua selgem seos kohapõhiste
näidetega. Selleks, et lahenduse fookus ei hajuks liialt laiali, on
mõistlik leida viise, kuidas tekstiline ja illustreeriv materjal oleksid
omavahel võimalikult selgelt integreeritud ja samaaegselt kuvatavad.
See võimaldab luua planeeringu erinevate osade vahel lihtsamini
tajutava terviku ja aitab paremini orienteeruda erinevate teemade
vahel.
Planeeringu kaardimaterjali koostamisel kasutatakse GIS tarkvara ja
erinevaid joonestustarkvarasid (AutoCAD, Rhino3 jne). Sõltuvalt
lahenduse käsitluse täpsusastme vajadusest koostatakse 3D
mudeleid. Üldplaneeringu põhijooniseid toetavad skeemid, 3D
illustratsioonid ja fotod. Lahenduse sisu paremaks esitlemiseks
avalikkusele kaalutakse erinevaid interaktiivseid keskkondi, nt
teemakaartide loomiseks, teemakaardid.
Üldplaneeringu koostamise käigus avalikkuse kaasamiseks
kasutatakse erinevaid interaktiivseid ideekorje platvorme nagu
AvaLinn, Maptionnaire (https://maptionnaire.com/).
Näide
rohevõrgustiku
ruumielementide
määramisest
(Bradford Cuty
Centre Design
Guide- Matser
Plan)
Näide avaliku
ruumi põhimõtete
visualiseerimisest
https://maptionnaire.com/
-
36
7. ÜLDPLANEERINGU SISENDID
7.1 Strateegilised ja planeeringulised alusdokumendid
Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse Tallinna arengukavast ja
erinevatest valdkondlikest strateegiatest ehk ülelinnalistest
ruumilistest kokkulepetest. Arengukava ja strateegiad sõnastavad
linna pikaajalise arengusuuna ja annavad linnaruumilised
põhiprintsiibid, millega igal planeerimistasandil ja nende elluviimisel
arvestama peaks.
Tallinna 2021 ja strateegiad
Koostamisel olev Tallinn 2021 sõnastab Tallinna visiooni, millisena
näeme Tallinnat aastal 2035. Arengustrateegias lepitakse kokku,
millised on inimsõbraliku ja jätkusuutliku linnakeskkonna tunnused ja
üldised põhimõtted hea linnaruumi kavandamiseks, et neist siis
edaspidi kõikides Tallinna ruumiotsustes lähtuda.
Lisaks linna üldisele arengustrateegiale on Tallinnal mitmeid
linnaruumi arengut suunavaid kokkuleppeid (strateegiaid), mida
Kesklinna üldplaneeringus arvestada. Kesklinna üldplaneeringu
koostamisel saab olema oluliseks teemaks liikuvus ja kuidas
suurendada jätkusuutlike liikumisviiside osakaalu. Tallinna regiooni
säästva linnaliikuvuse strateegia 2035 on seadnud visioonina
Tallinna säästvama liikuvuse korraldamiseks eesmärgi, et aastaks
2025 tehakse Tallinna regiooni kõikidest igapäevastest liikumistest
ühistranspordiga, jalgsi või jalgrattaga vähemalt 50%.
Rattastrateegia 2018-2027 annab suunised rattakasutuse
võimaluste parandamiseks, et Tallinn areneks päriselt rattalinnaks.
Tallinna
rattateede
põhivõrk
(Rattastrateegia
2018-2027)
Koostamisel on Tallinna tänavatüübid, mis arvestab lisaks
tavapärasele tänava autoliikluse intensiivsusele samaväärselt
tänavaruumi iseloomu ja olulisist jalakäijatele ja ratturitele.
-
37
Tallinna
tänavatüübid
Kliimamuutustega kaasnevate mõjude leevendamiseks on Tallinn
välja töötamas säästva energia ja kliimamuutustega kohanemise
tegevuskava. Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-
2025 peab oluliseks haljastuse käsitlemist linnakeskkonnas
võrdväärse elemendina tehiselementide kõrval, kus erineva
suurusega haljas- ja rohealad loovad süsteemse võrgustiku.
Lisaks eelpool mainutud strateegiatele arvestatakse üldplaneeringu
koostamisel kõikide valdkondlike (sh üleriigilistega), linnaosade ja
asumite arengukavadega, mis annab suuniseid Kesklinna linnaruumi
arengu suunamiseks.
Tallinna üldplaneering
Kesklinna linnaosas on endiselt aluseks 2001 aastal kehtestatud
Tallinna üldplaneering, mis on oma olemuselt ajale jalgu jäänud ja
täpsusastmes liiga üldine, et selle järgi linnaehituslikke tingimusi
seada. Arvestades muutusi linnaosa arengus ja muutunud trende
linnaplaneerimises on vajadus üle vaadata ja täpsustada seni
Kesklinna linnaosas kehtivaid arengupõhimõtteid.
Tallinna
üldplaneeringu
maakasutuse
väljavõte
Valdavalt on Tallinna üldplaneering täna läbi linnaosade
üldplaneeringute oma kehtivuse juba kaotanud. Linnaosa
üldplaneeringud on maakasutuslike tingimuste poolest juba oluliselt
täpsemad kui Tallinna üldplaneering. Linnaosa üldplaneeringud on
kehtestatud Kristiine, Mustamäe, Pirita, Haabersti linnaosades.
Koostamisel on Nõmme (vastu võetud) ja Põhja-Tallinna
(kooskõlastusringi ootel) linnaosa üldplaneeringud.
-
38
Teemaplaneeringud
Lisaks Tallinna üldplaneeringule kehtivad Kesklinna osas ja
suunavad linnaosa ehitustegevust mitu valdkondlikku
teemaplaneeringut ja üks linnaosa-osa üldplaneering, millega
koostatav Kesklinna üldplaneering arvestab ja täpsustab:
Kesklinna linnaosas kehtivad linnaosa-osa ja teemaplaneeringud:
Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering
(linnaosa-osa üldplaneering)
Tallinna kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride
määramine ning kaitse- ja kasutustingimuste seadmine
Kõrghoonete paiknemine Kesklinnas
Linnaruumi arengu ettepanekud
Üldplaneeringus arvestatakse linnaosa osade kohta koostatud
linnaruumi ettepanekuid ja analüüse (struktuurplaanid, linnaruumi
visioonid).
Olulisemad linnaruumi analüüsid Kesklinna linnaosas:
Tallinna Merevisioon (Kavakava)
Vanasadama arendusplaan 2030 (Zaha Hadid Architects)
Lõpetamata linn (EKA) - Tallinna linnaehituslikud visioonid ja
ruumilised stsenaariumid
Tallinna mereääre visioon (Kavakava)
Regionaalsed arengudokumendid
Lisaks Tallinna arengudokumentidele arvestatakse kõrgema tasandi
planeeringutest Üleriigilise planeeringuga „Eesti 2030“ ja Harju
maakonna planeeringuga. Ühtlasi võib Kesklinna üldplaneering teha
ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Detailplaneeringud
Samuti on oluline alus ka juba kehtivad detailplaneeringud, kuivõrd suur osa Kesklinna territooriumist kuulub eraomandisse ning Samuti linnaehituslikku arengut on kujundatud suurel määral krundipõhiselt läbi detailplaneeringut.
-
39
Üleriigilised ja linnasisesed olulisemad strateegilised
dokumendid
Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020
Üleriigiline planeering Eesti 2030+
Harju maakonnaplaneering 2030+
Tallinna linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia
Tallinn 2021 – Arengukava aastani 2035 (koostamisel)
Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030
Tallinna regiooni säästva linnaliikuvuse strateegia 2035
(koostamisel)
Tallinna linna üldplaneering ja linnaosa üldplaneeringud
Rattastrateegia 2018-2027
Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013-2025
Tallinna jäätmekava 2017-2021
Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava
2010-2021
Tallinna sademevee strateegia aastani 2030
Tallinna säästva energiamajanduse tegevuskava aastateks
2011-2021
Tallinna linna säästva energia ja kliimamuutustega
kohanemise tegevuskava (koostamisel)
Tallinna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise
tegevuskava aastateks 2019-2023 (pole volikogu poolt
kehtestatud dokument, kuid on vist direktiivist tulenev
kohustus)
Tallinna rahvastiku tervise edendamise arengukava
aastateks 2017–2021
Kesklinna linnaosa arengukava aastateks 2012-2016
Tallinna vanalinna arengukava 2014-2021
7.2 Uuringud
Üldplaneeringu koostamise raames tellitavad uuringud*
Kesklinna liikuvusuuring (jaguneb erinevateks etappideks)
Jalakäijate liikumisteekondade kaardistamine
Linnakeskuse ettevõtlus ja vabaaja veetmise aktiivsuste
uuring kesklinna üldplaneeringu jaoks
Arhitektuurne inventuur - Kesklinna linnaosa üldplaneeringus
väärtuslike üksikobjektide (-hoonete) ja alade/kvartalite
määramine (eksperthinnangud olemasoleva inventuuri üle
vaatamiseks)
Avaliku ruumi mõju inimese käitumisele
Kliimamuutustest tingitud riskide (üleujutusrisk rannikul,
rannikuerosioon, sademeveest tingitud üleujutusrisk,
soojussaarte terviseriskid) poolt haavatavate alade
kaardistamine Kesklinna linnaosa ja lähialade territooriumil
ning meetmete väljatöötamine
Linnalise keskkonna kuumasaartest tingitud ohutegurite
hindamine ja häiringute leevendamine läbi praktiliste
planeeringulahenduste Kesklinna linnaosas.
Riskianalüüs Ülemiste järve kalda võimaliku kasutusega
kaasnevate mõjude välja selgitamiseks
Audit Kesklinna linnaosa olemasolevate määratud
vaatekoridoride toimivuse kohta.
Olemasolevate Kesklinna parkide ja teiste rohealade
kasutuskoormuse ja koormustaluvuse kaardistamime.
Välisõhu ja mürahinnangud olemasoleva mürakaardi põhjal
(juhtumipõhine)
*Üldplaneeringu koostamise käigus võib tekkida vajadus täiendavate
uuringute järele.
-
40
Olemasolevad ja koostamisel olevad alustööd ja uuringud
(üldplaneeringu väliselt tellitud)
Tallinna linna parkimiskorralduse analüüs (liikuvuskava
alusuuring) (SPINUNIT)
Tallinna lennujaama ja Ülemiste äripiirkonna liikuvusuuring
(SPINUNIT)
Tallinna ja Harjumaa kergrööbastranspordi teostatavus- ja
tasuvusanalüüs.
Vanasadama arendusplaan 2030 (Zaha Hadid Architects)
Lõpetamata linn – Tallinna linnaehituslikud visioonid ja
ruumilised stsenaariumid (EKA)
Tallinna tänavatüübid (TLPA, 2019)
Tallinna kesklinna jalakäijate liikuvusuuring (2018, EKA,
Arhitektuurikeskus, Hendrikson & Ko)
Tallinna linna strateegiline mürakaart 2018
Tallinna mer