Artur tAlvik

Vabaerakonna esimees

Üks põhjuseid on kindlasti või-mu kartellistumine. Valides kas Re-formierakonna või Keskerakonna, saad ikka sama tulemuse. Neist ja nende kahest kannupoisist, IRL–ist ja SDE–st, on saanud poliitiline klass, kes muretseb eelkõige oma heaolu pärast. Veidi üle aasta taga-si lõppes Vabaerakonna jõulisel toel Reformierakonna igavikuna tundu-nud valitsemine. Korraks käis üle Eesti justkui värske õhu pahvakas. Aga juba mõne aja pärast sai sel-geks, et kõik läheb vanaviisi edasi. Rail Baltic vurab nii, nagu reformi-kad kavatsesid, aktsiisitõus jätkub Reformierakonna rütmis, kirves on aina jõhkramalt meie rahvusliku uhkuse, metsa, kallal, ning Eesti keel on surve all. See kummaliste suundumuste nimekiri on pikk. Jääb mulje nagu meie riiki juhiks mingi koloniaalvõim, mitte meie ise. Jah, raha on justkui palju, aga rahulolematus on suur. Elame läbi aegade rikkaimal ajal, kuid meie inimesed on õnnetud.

Õnne soovida pole kunagi liiast — selleks pole kunagi vara ega hil-ja. Õnnelikuma Eesti jaoks on Va-baerakond järjekindlalt pakkunud ideid, kuidas riik rahvale tagasi an-da. Ent 155 riigi võrdluses on Eesti inimeste õnneindeks alles 66. kohal (World Happiness Report 2017), jää-des taha isegi Lätist, Leedust ja Ve-nemaast. Riigi elatustase on heaolu oluline tegur, aga majanduskasv ei ole kindlasti ainus, mis inimesed õnnelikuks teeb.

Inimene ei saa olla õnnelik, kui ta kogeb, et valitsus on korruptiiv-ne ja teeb arusaamatuid otsuseid. Ka ei tee inimest õnnelikuks see, kui ta peab töökoha saamiseks näi-tama poliitilist ustavust tööandjale. Ei ettevõtjaid ega tavakodanikke

12. jaanuar 2018

Õnnelikumat uut aastat!Vabaerakonna häälekandja

Õnnelik Eesti on ise hakkamasaavate kogukondade Eesti

tee õnnelikuks, et riigiaparaat ta-hab nende tegevust aina enam re-guleerida ja erinevad ametkonnad tegelevad aitamise asemel kiusami-sega. Kurvaks teeb ka see, kuidas riigiametnike arv aina kasvab ja noorte unistus on saada tööle ku-hugi riiklikule, soojale kohale.

Vabaerakond peab oluliseks, et Eesti elu edeneb igas kaugemaski nurgas ning et ise hakkamasaavaid inimesi on igas kandis. Mida roh-kem on hakkajaid, seda tugevam on riik. Selleks ei ole vaja toetusi ja regulatsioone, selleks on vaja anda suuremat vabadust otsustada enda, oma kodukandi ja oma ettevõtte as-jade üle.

Mida Vabaerakond on teinud ja plaanib teha, et Eesti inimesed tunneksid taas, et see riik on nende oma? Me jätkame armutut võitlust poliitilise korruptsiooniga. Meie fraktsiooni liikmete poolt juhitud korruptsioonivastane erikomis-jon on esile tõstnud palju olemu-selt korruptiivseid niinimetatud JOKK–skeeme. Tallinna Sadama korruptsiooni uurimiskomisjoni lõppraport ja avalikustatud kuula-misprotokollid andsid väga hea üle-vaate poliitilise korruptsiooni toi-mimisest. Möödunud aastal lõime MTÜ Korruptsiooniradar, mis te-geleb korruptsioonijuhtumite süs-teemse avalikustamisega. Eelmise aasta lõpus andsime kõige osava-malt korruptsiooni varjavale tege-lasele “Valge kampsuni” auhinna. Kandidaate oli mitu, aga võitjaks osutus Mihhail Kõlvart. Siin polegi ilmselt rohkem sõnu vaja!

Jätkuvalt lõhkume poliitilisi

toiduahelaid ja nn parteilist bro-ilerisüsteemi. Üks tee selleks on valimisseaduse muutmine. Oleme esitanud nüüd juba kolmel korral rahvakeeles avatud nimekirjade eelnõu, et Riigikokku pääseksid inimesed, kes saavad valijatelt rohkem hääli, mitte need, kes on ustavuse eest nimekirjades kõrge-matele kohtadele pääsenud. Oleme võidelnud ka kahe tooli seaduse vastu, mis annab praegu võimaluse rahvaesindajatel istuda nii kohali-ku omavalitsuse volikogus kui ka riigikogus.

Haldusreformi raames tegime hulga seadusemuudatusi eesmär-giga, et inimesed ja kogukonnad saaksid võimalikult suure otsustu-sõiguse. Ka need ettepanekud lüka-ti kartellierakondade poolt tagasi. Kuid oli ka võite — näiteks Aluta-

guse või Setomaa vald. Aga soode ja rabamaastikega Pärnu linn või ära hammustatud lõunapiiriga Lääne-maa või kohalike vastuseisust hoo-limata ühendamata jäetud Koeru ja Rakke väärivad uut võimalust. Vabaerakonna töörühm koostab haldusreformi vigade paranduste kava, et poolik ja ebaloogiline re-form korralikult lõpule viia.

Vabaerakonna nõndanimetatud parteisüsteemi muutmise töörühm koostab ettepanekuid, mis muu-daksid meie parteid taas maail-mavaatelisteks kodanikuühen-dusteks. Ikka selleks, et lõhkuda tänane NLKP– sarnaste parteide süsteem, kus enamiku osalejate peamine eesmärk on isikliku kasu saamine või soe parteiline töökoht. Just väärastunud parteilise mõtle-mise tõttu arvavad Keskerakond ja Reformierakond, et see riik on nen-de oma.

Paras annus otsedemokraatiat annaks Eesti inimestele võimalu-se tihedamini, kui kord nelja aasta jooksul kogu rahvast puudutavates küsimustes sõna sekka öelda.

Selleks, et Eestis oleks tugev

ise hakkamasaavate inimeste ehk kodanikuühiskond, on vaja polii-tiliselt sõltumatuid vabaühendusi. Täna vaevlevad vabaühendused motivatsioonikriisis — miks teha vabatahtlikku tööd, kui teisalt toi-mub mõttetute asutuste ja orga-nisatsioonide nuumamine. Täna peavad vabaühendused oma toime-tulekuks käima poliitikutelt raha lunimas. Meie tegime ettepaneku muuta kõik juriidiliste ja füüsiliste isikute annetused ning kingitused vabaühendustele tulumaksuva-baks ning anda igale kodanikule õi-gus suunata kuni 1% (st 1/20) tasu-tud tulumaksust enda poolt valitud vabaühendusele.

Öeldakse, et iga inimene on oma õnne sepp. Nii see peabki ise hak-kamasaavate inimeste riigis olema. Poliitikute ülesanne on oma rah-vast teenida ning õnnetunde saavu-tamiseks ja tundmiseks paremaid tingimusi luua. Vabaerakond pin-gutab selle nimel, et iga Eesti ela-nik tunneks, et see riik on ka tema oma, et me oleksime õnnelikumad.

Foto Tiit Blaat

Õnnelikuma Eesti jaoks on vabaerakond järjekindlalt pakkunud ideid, kuidas riik rahvale tagasi anda.

Pealiskaudsel vaatlusel võib jääda mulje, et Eestis on kõik hästi. Lapsed saavad PISA testis kõrgeid kohti, meid peetakse eesrindlikuks digiriigiks, metsikut loodust on meil statistiliselt rohkem kui enamikes Euroopa rii-kides, majandus on jälle kasvama hakanud, meie liitlased annavad jõuli-selt märku, et kaitsevad meid kõige hullema eest, me tähistame rõõmsalt oma riigi sajandat sünnipäeva. Ent kauni pealiskihi alt leiame olukorra, kus paljud targad inimesed ütlevad: me tahame oma riiki tagasi! Miks nii?

Öeldakse, et iga inimene on oma õnne sepp. Poliitikute ülesanne on oma rahvast teenida ning õnnetunde saavutamiseks ja tundmiseks paremaid tingimusi luua.

2 12. jaanuar 2018

Märt MEEsAk

Vabaerakonna tegevjuht

Vabaerakonna tulek ja edu põhi-nes vanas ja sumbunud parteipo-liitikas pettunutel. Õhk oli toonase nelja parlamendierakonna stagnat-sioonist paks. Vabaerakond pakkus värsket õhku. Mis aga peamine — Vabaerakond pakub seda ka täna, kolm aastat hiljem. Olgugi, et meile endalegi tundus, et kaheksa saadi-kut on võimas tulemus ning kohe–kohe on Eesti ühiskond vabaera-kondlikult mõtlevaid inimesi täis. Täna oleme ikkagi olukorras, kus tööpõld on veel lai. Poliitikas pet-tunute hulk on endiselt suur ning ootused Vabaerakonnale kõrged.

Vabaerakond on teinud valimis-tel antud lubaduste nimel iga päev tööd. Oleme võtnud oma seniseid lubadusi tõsiselt. See töö aga on ol-nud väga keeruline, pikk ja vahest ka märkamatu. Ometi on Vabae-rakonna tulek ja olek Eesti polii-tikat muutnud. Alustame kasvõi Riigikogu rolli kasvu visast taas-tumisest kuni asumi, külaseltside ja kogukondadest rääkimiseni ka teiste erakondade sõnavõttudes ja programmides. Me oleme teistele erakondadele ebamugavad, kuid meiega peavad nad siiski arvesta-ma.

Vabaerakond on sundinud oma olekuga teisi erakondi suunama oma pilgud ja käitumise selle poole, millest Vabaerakond räägib. Tihti on see olnud teiste poolt varjatud ja alguses pigem avalikkuses vas-tuseisu tekitanud. Ehk siis, esmalt proovitakse meid pisendada, kuid hiljem, kui see ei õnnestu, on kon-kurendid sunnitud meie teemad

Me anname riigi rahvale tagasi!

omaks võtma. On mõistetud, et kui ise ei muututa, siis Vabaerakond paneb teisi muutuma ning korjab lõpuks ise populaarsuse vilju. See aga ei meeldi konkurentidele ja nii tehakse kõik, et meie jalgealust õõnestada. Meid kardetakse, kuna me ei käitu harjumuspäraste ja et-te antud raamide järgi ning ei allu käsuahelatele ning ära otsmise kat-setele.

Vabaerakond on olnud aktiiv-seim erakond Riigikogus. Ka 2017. aasta kokkuvõtetes on näha, et esimesed kolm aktiivseimat rah-vaesindajat on meie fraktsioonist. Esikümnest leiab lausa viis vabae-rakondlast. Meie saadikud ei kandi-deerinud kohalikel valimistel. Nad seadsid eesmärgiks töö Riigikogus. Vabaerakond ei paku äärmusi, ei ehi ennast võõraste sulgedega ega tõstata probleeme, pakkumata nei-le lahendust. Oleme algusest peale rääkinud tervest ühiskonnast ja

vajadusest seda Eestimaal elava-tele inimestele lähedaseks teha ja omaks tuua.

Me lubasime anda riigi rahvale tagasi. Täna on möödunud sellest lubadusest kolm aastat ning on ilm-ne, et selle ajaga ei ole riik rahvale tagasi antud. Aastakümneid ku-junenud olukorda ei muuda paari aastaga. Selleks on vaja nii Vabae-rakonnal, kui ka meie toonastel ja tänastel toetajatel kannatust. Ühi-selt aetud järjepidevusega on see teostatav. Me ei tohi üheskoos sea-tud eesmärke unustada. Arvata, et see pole saavutatav või et kõik on juba käest läinud. Me ei tohi oma pähe võtta mõtet, et endised kar-tellierakonnad suudavad selle meie eest ise ära teha. Ei nad suuda! Olu-kord ei parane, toetades neid, kel-le jutt on mesisem ja kes lubavad meelitamiseks eurosid otse taskus-se. Vabaerakonna toetajad on taip-likumad ja nutikamad ega lase end teistel meelitajatel petta. Me saame aru, et konkureerivad erakonnad jagavad meile meie enda raha. Ikka selleks, et püünel püsida ning raha jagajatel näpud rasvaseks jääksid.

Vabaerakond soovib sellist ühis-konda, kus me kõik tunneme en-nast vajalikuna. Kus meil ei teki mõtet, milleks meile riik. Kus me ei mõtle sellele, kas ma oleksin valmis tänaste valitsejate eest haarama relva, et seda ühiskonda, mis meil on, kaitsta. Et me ei arvaks, just-nagu valitsejad on läinud oma teed ning meid on jäetud maha. Nagu meid oleks vaja ainult maksuraha kogumiseks ning kuulekaks juhti-de poolt seatud suundade elluviija-teks. Me ei tohiks kunagi nii tunda. Ka seda, et valitsejate vastikus kaa-luks üles oma riigi kaitsetahte.

Vabaerakond ei taha sellist ühis-konda, mille liikmetel on peas siit

lahkumise mõtted. Me teeme kõik selleks, et iga inimene, ükskõik, kui kauges Eestimaa nurgas, tun-neks ennast ühiskonnale vajaliku-na ning iga inimest väärtustatakse tema eripära ja oskusi arvestades. Me töötame Eesti nimel, kus on võimalik elada õnnelikult ka maal, metsade vahel ja külades. Kasvata-da järeltulevat põlve ning omades ühiskonnas sõnaõigust enda tule-viku üle. Maal, kus väärtustatak-se igaühe arvamust ning hoitakse Eestimaa loodust ja keskkonda. Et igaüks tunneks — riik, see olengi mina.

Oluline on jätta inimesele ka õigus otsustada, kuidas me taha-me elada ning mil moel hakkama saada. Valitsejad on selleks, et neid võimalusi luua, mitte inimeste ette-võtlikkust takistada. Valitsejad ei tohiks sekkuda meie ellu seal, kus me teame, et me sekkumist ei vaja. Riigivalitsejad aitavad nõrgemaid järele, mitte ei tiri edukamaid ta-gasi.

Vabaerakond on tulnud selleks, et ajada üheskoos eestimaalastega Eesti asja. Selleks, et meie ühis-kond saaks ise enda üle otsustada ning meil kõigil oleks põhjust olla uhke oma kodumaa üle. Et riik on rahva oma ja rahvas on see, kes sel-le käekäiku suunab ja kujundab. Et otsustajateks ei oleks eksimatud ja ahned. Meil kõikidel on õigus osa saada Eestimaa rikkusest, milleks on puhas loodus, põlismetsad, must muld ning värske õhk ja puhas ve-si. Need rikkused, mida me peame hoidma ja säilitama ning edasi pä-randama järgnevatele põlvedele. Just nii nagu tegid seda meie esiva-nemad.

Vabaerakonna rännak algas 20. septembril 2014. Ühiskond oli ootusest muutuste järele pinges ning Vabaerakonna sünd leidis väga positiivse vastukaja. Seda näitas ka 2015. aasta Riigikogu valimiste tulemus. Uus-tulnukast Vabaerakonnale anti 49 883 häält ning see tõi parlamenti kaheksa vabaerakondlikult mõtlevat saadikut. Aitäh valijatele ja toeta-jatele! Neile, kes uskusid meisse siis ja kes pole usku Vabaerakonda kao-tanud ka täna.

Vabaerakond on kolme aastaga seda suunda visalt ajanud ja teeb seda ka edaspidi. Meil ei ole kom-beks oma lubadustest taganeda. Me oleme tegutsenud oma sõnade kohaselt — Eesti metsa kaitseks, Rail Balticu avatuma asjaajamise poolt, seisnud maaelu säilimise eest. Oleme teinud ohtralt ettepa-nekuid haldusreformi paremaks läbiviimiseks, kuulame kohalikke ja kavandame parandusi haldusre-formi segasesse protsessi.

Kohalikele valimistele läksime vastu valimisliitudes kandideeri-des. Nii toetasime kohalikke aktiiv-seid nende kodupiirkondades. Leia-me, et kohapeale on vaja kohaliku elu käsitlust ilma parteipoliitikata. Olime Riigikogu saadikute kahel toolil istumise vastu ning käitusi-me ka ise oma seisukohtade järgi. Juhtisime juba eelmise valitsuse ajal tähelepanu aktsiiside tõstmise-ga kaasnevatele tagajärgedele. Siis meid valitsuses ei kuulatud, kuid nüüd on tagajärjed piirialadel üsna traagilised. Oleme järjekindlad ja talitame mõistuse hääle järgi Eesti jõmlikus parteipoliitikas.

Et seda kõike aga veelgi jõulise-malt teha, on meile sarnaselt mõt-levate kaaslaste toetus oluline. Ka siin ajalehes avaldavad oma mõt-teid need, kes sarnaselt meiega hingavad.

Vabaerakond on pidanud just otse suhtlust oma inimestega va-jalikuks igapäevaselt. Oleme igal suvel rännanud meile omaste ka-rikakardega ehitud telgiga mööda Eestimaad. Kohtunud inimestega, kuulanud ja arutanud ühiselt koos tuleviku üle. Seda mitte ainult vali-miste eelsel ajal, vaid järjepidevalt.

Jätkame teekonda ka uue aasta alguses, kus Vabaerakonna rännak saab jätku erinevatesse Eestimaa paikadesse. Alustame juba jaanua-ris Põlvast! Saame kokku vaba-ühendustega, tuleme teid kuulama ja teiega rääkima. Leia kevadise rännaku kava lehest ning loe lisaks meie Facebooki lehelt.

vabaerakond on teinud valimistel antud lubaduste nimel iga päev tööd.

Olukord ei parane, toetades neid, kelle jutt on mesisem ja kes lubavad meelitamiseks eurosid otse taskusse.

31. mai TALLINN

3Vabaerakonna häälekandja

tEEt kOrstEn

Ajalehe Põhjarannik ajakirjanik

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb tunnistada, et olen Vabaerakonna valija. Minu isikust lähtuvalt on te-gu vast loogilise valikuga.

Alates esimestest valimistest taastatud Eesti Va-bariigis olen valinud ERSP–d ja Isamaad, hiljem nende liitumisel Isamaaliitu. Minu kui valija jaoks läks asi keerulisemaks, kui Isamaaliit liitus Res Publicaga. Hea bränd sai rikutud. Aga kuni Vabae-rakonna tulekuni ei olnud minu jaoks alternatiivi — pika hambaga valisin ikkagi IRLi.

Vabaerakond tõstatab olulisi küsimusi olukorra kohta meie erekonnamaastikul. Eelmainitud Res Publica kehtestas kohe võimule saades süsteemi, mida Vabaerakonna üks väärikaid liikmeid, meie põhiseaduse autor Jüri Adams nimetab varguseks — st süsteemi, mis rahastab maksumaksja taskust ehk “nuumab” erakondi. Erakonnad on muutunud ka “tänu” sellele asjaks iseenesest, mille esimene ülesanne polegi enam Eesti elu edendamine.

Kummalisel kombel on Vabaerakond esindanud mind, Ida–Viru valijat, Toompeal paremini, kui teised, kelle esindatus maakonnas on palju mas-siivsem. Just Ida–Viru linnad, kus Keskerakond on

oma võimu tsementeerinud vähemalt 1996. aastast, mil valimistel said õiguse kandideerida ka umb-keelsed kodanikud, paistavad samal ajal silma ka oma kõrge korruptsioonitasemega. Vabaerakond on, mu meelest õigesti, juhtinud järjepidevalt tähe-lepanu ka sellele valusale küsimusele.

Ehkki Vabaerakonna ridadest pole kedagi prae-guses riigikogu koosseisus olijaist Ida–Virust vali-tud, on siin erakonna kohalolu tunda — juba meie kandist pärit Krista Aru aktiivse tegevuse läbi, kes torgib valitust regulaarselt oma ebamugavate küsimuste ja arupärimistega. Meenub näiteks rii-gihaldusreform, kus tollane minister Mihhail Korb tõestas järjekindlat oma võhiklust ja Aru ei jätnud sellele tähelepanu juhtimata.

Annan valijana endale aru ka sellest, et Vabaera-kond pole siiani saanud võimalust end valitsusera-konnana teostada. Pole raske kritiseerida kõrvalt — evimata ise võimukogemust. Sestap loodan, et kunagi — loodetavasti üsna pea — võimule saades jääb Vabaerakond heas mõttes idealistlikuks ka võimu teostades.

Sest üleskutse “Võtame riigi rahvale tagasi!” on aktuaalsem, kui kunagi varem, sest jätkuv keskvõi-mu võõrandumine rahvast võib viia väga kurbade tagajärgedeni. Olukord, kus Eesti jääb valima kahe “liberaalse” kaksiku — Kesk– ja Reformierakonna vahel, ei tõota midagi head.

Üleskutse “Võtame riigi rahvale tagasi!” on nüüd eriti aktuaalne

külliki kübArsEPP

Vabaerakonna saadik

2017. aasta üheks suuremaks riiklikuks sündmuseks võib luge-da kohalike omavalitsuste piiride muutmist ja maavalitsuste kao-tamist. Vabaerakond tegi hulga ettepanekuid, et kohalik otsusta-mine ei liiguks keskustesse ning panime ette ka seda, et haldus-reformi tuleb teha läbi sisuliste küsimuste lahendamise, milleks on riigi, kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori väljakutsete kirjeldamine.

Reformi nime ei saa kleepida aga tegevustele, mis lähtuvad pel-galt 5000 elaniku kriteeriumist. Oleme mitmel korral hoiatanud, et peagi peame hakkama tegele-ma haldusreformi vigade paran-dusega, sest ümberkorraldused ei ole kandnud selle algset ja sisulist eesmärki.

Kutsume kõiki üles teada and-ma haldusreformi kitsaskohta-dest, vasturääkivustest ning ka poliitiliste käitumismustrite muu-tumisest. Samuti ülekohtust, mis on tekkinud suuremate omava-litsuste moodustamise tagajärjel — mille tulemusel tehti teerulli mõnele põlise identiteediga piir-konnale või erakondliku näota va-limisliidule.

Kutsume üles tähelepanelikult jälgima ühinemislepingutes kok-kulepitut. Kas seatud eesmärgid on nähtavad omavalitsuste 2018.

aasta eelarvetes ning volikogud pole nendele lepingutele selga pööranud. Meile pakub huvi amet-nike arvu muutumine ja kogu pal-gafondi kokkuhoid, mis seaduse eesmärgina välja toodi. Pangem tähele ka seda, kas info liikumine on muutunud suletumaks või vas-tupidi. Kas otsused maksumaksja raha kasutamise üle käivad kabi-neti vaikuses või inimesi kaasa-tes.

Muidugi on oodatud ka positiiv-sed näited ning eeskujulikud alga-tused, mis pärast omavalitsuse pii-ride muutmist aset on leidnud, on alles planeerimisel või juba teoks tehtud.

Vabaerakond korjab tähelepa-nekud kokku, analüüsib neid ning teeb järeldused. Me jätkame oma tööga ning seisame oma varem tehtud ettepanekute eest. Meie soov on viia haldusreform õigetele alustele, milleks on inimene — te-ma motiveeritus toimetada ja lap-si kasvatada oma kodukohas.

Anna oma tähelepanekutest teada: kylliki.kybarsepp@vabaerakond.ee

Ain OstrA

Vabaerakonna juhatuse liige, Järva– ja Viljandimaa piirkonna juht

Alustuseks tulnuks üle vaadata kohaliku omavalitsuse ülesanded ja palju nende täitmiseks raha ku-lub. Nende tehete järel saanuks ar-vutada, kui palju elanikke on toimi-vas omavalitsuses vaja.

Kahjuks mindi ennustamise teed ja ei tea me tänagi, kas 5000 või 11000 ikka on see õige arv. Arves-tamata jäeti piirkondade eripärad, näiteks maavarade–rikas väikevald võis teenindada oma elanikke igati eeskujulikult, küll ei pruugi see jätkuda suuremas liivakastis män-gides. Mitme sundliitmise juures jäeti arvestamata kohalike soovi-dega. Kohalike küsitluste tulemu-si ei peetud millekski ja valitsuse raudne teerull jätkas halastamatut lömastusteed. Vaba erakond tegi Haldusreformiseaduse arutamise ajal ettepaneku, et kui kohalikud inimesed on küsitlustes oma soo-vi avaldanud ja piirkondlikust või kultuurilisest eripärast tulenevalt peab erandeid tegema, siis tuleb see selgelt seaduses sätestada. Va-litsus pareeris selle lubades, et saab alati erandeid rakendada. Täna tea-me, et seda võimalust kasutati vaid kohtades, kus see oli Keskerakon-nale vajalik. Näiteks Loksa linnas.

Väga palju segadust on uute val-lanimedega. Valitsus pidanuks sek-kuma, sest tihti ei suutnud koha-likud volinikud tunnetepuhangus praktilist lahendust leida. Minu ko-dukohas olnuks Suure–Jaani, Kõo ja Kõpu valla ning Võhma linna lii-tumisel igati mõistlik kasutada ka edaspidi Suure–Jaani nime ja mitte umbmäärast Põhja–Sakalat. Põh-juseid on mitu: vallamaja asukoht, suurim elanike arv. Lisaks ei ole tõenäoliselt kellelgi ettekujutust, kui palju läheb üle Eesti maksma kõikvõimalike blankettide, siltide ja teeviitade vahetamine. Võhma linn jääb ju ikka Võhma linnaks, mis siis, et ta enam iseseisev ei ole.

Ilma riigipoolsete liitumistoetus-teta ei oleks kindlasti nii aktiivseid

Kas haldusreformi alustati õigest otsast?

liitumiskõnelusi olnud. Mõneti on toetus põhjendatud, sest oluliselt peab muutma töökorraldust, looma uued struktuurid ja palju muudki. Ent toetust ei saa sundliidetavad, kellel ka sama töö ees. Ebavõrdses seisus on ka need, kellega sundlii-deti. Selline „kuuletujate“ premee-rimine muudab toetused riiklikuks pistiseks. Eriti vängelt lehkavad lahkumispreemiad nendele oma-valitsusjuhtidele, kes enam samas ametis ei jätka. Vabaerakond püü-dis siingi tuua seadusesse range-mad kriteeriumid, kuid valitsus ei pidanud seda millekski. Samas nägime, kui kiiresti mitmes oma-valitsuses kohalikud parteilised manipulaatorid kogunesid ja upita-sid omasid positsioonile, mille toel kompensatsioon kindlalt koju tuua. Langes vallavanemaid ja voliko-gude esimehi, endistest vastastest said üleöö kamraadid.

Loomulikult on ka kordamine-kuid, ent praegune haldusreform on sisutu, pelk piiride ümberjoo-nistamine. Lähiaastad annavad agaramatele, oma elukeskkonnast hoolivatele omavalitsustele või-maluse sinna kamaluga sisu luua. Vabaerakond hoiab kätt pulsil, jäl-gime hoolikalt kõiki, erilise hoo-lega just neid omavalitsusi, kus meie juba märgatud ja valitsusele etteöeldud veaparandus võimalusi kuulda ei võetud. Teeme põhjaliku analüüsi ja esitame ettepanekuid vigade parandamiseks. Kui meid ikka kuulda ei võeta, siis hiljemalt 2019. aasta Riigikogu valimiste jä-rel parandame need koostöös oma-valitsustega ühes ära.

Eestis ei ole palju haldusreformi vajalikkuses kahtlejaid, palju rohkem on neid, kes murelikult mõtlevad sellele, kas haldusreformi alustati ik-ka õigest otsast ja kas nüüdseks on jõutud rahuldava tulemuseni. Olen veendunud, et reform täidab oma eesmärki ainult siis, kui hoolikalt on paigas tähis, milleni soovitakse jõuda. Eesmärk ei saa olla „vähem oma-valitsusi“, vaid eluvõimeliste ja oma kodanike jaoks toimivate omavalit-suste moodustamine. Kahest vaesest virelevast ei saa ühte suurt ja rikast valda ainult piire nihutades.

kohalike küsitluste tulemusi ei peetud millekski ja valitsuse raudne teerull jätkas halastamatut lömastusteed.

Haldusreform vajab teravat pilku

4 12. jaanuar 2018

üllAr vAnA

Kagu–Eesti piirkonna juht

Tuginedes statistikaameti and-metele, on see paraku nii. Aastaks 2040 prognoositakse elanikkonna keskmise vanuse osakaalu tõusu, seda eelkõige väljaspool Harju– ja Tartumaad. Ehk teisisõnu linnas-tumine kogub vaid tuure ja kui praegu pole maal elav noor veel harv nähtus, siis tulevikuprog-noos tõdeb, et nooremate osakaal linnades suureneb ja maapiirkon-dades väheneb.

Urbaniseerumine ei ole sugugi uus nähtus. See on toimunud juba pikemat aega ja ülemaailmselt. Kuid kas tõesti ootab tuleviku Eestit ees saatus, kus külad jäävad tühjaks? Vaadates praeguse Eesti valitsuse poliitikat, siis piduri tõmbamise asemel antakse sellele protsessile täiega hoogu juurde. Alustades eelmainitud külapoo-dide väljasuretamisest, lõpetades juba sooviga valimisringkondi ümber kujundada, muutes neid suuremaks, vähendades nii veelgi võimalust kohalikul kogukonda tundval inimesel valituks saada ja oma piirkonda esindada. Eelis an-takse suurtele erakondadele, kel-lel on võimalus nimekirja etteotsa panna mõni üleriigiline tuntud nimi. Vabaerakond on seisukohal, kus mõistlik on kehtestada vali-misringkonna suurusele alam– ja ülempiir (8–13 või 7–12 mandaati) ning hakata edaspidi valimisring-kondade moodustamisel lähtuma kohaliku omavalitsuse üksustest, mitte maakondadest, nagu see on toimub praegu. See parandaks piirkondliku esindatust parla-mendis ning valimissüsteemi usaldusväärsust valijate silmis.

Kuidas aga parandada Eesti kü-lade ja maapiirkondade arengut? Üheks väga oluliseks võtmeks on külaseltside tegevus ja eelkõige olemasolu. Kui 2018 aastal muu-tub korteriühistu kortermajade jaoks kohustuslikuks, siis paraku

Eesti külade arengut ei paranda ilusad sõnad

on Eestis palju külasid, kus on siiani puudub tegutsev külaselts ja aktiivne külavanem. Ometigi on palju näiteid, kus küla arengule annab kõige paremini hoogu just aktiivne kogukond. Heaks näiteks on Põlvamaal asuv Leevi küla, kus kohalikud avasid endi initsia-tiivil uuesti poe, peale kaupluse sulgemist Põlva tarbijate ühistu poolt. Sellised aktiivsed kogukon-nad on just need, kes hoiavad elus maaelu toimimist.

Toetades Vabaerakonda, annad hoogu ka külaseltside arengule. Meie soov on anda kodanikele valikuvabadus suunata ise 1% tulumaksuga täna riigieelarvesse laekuvast maksutulust otse nende endi poolt valitud vabaühendus-tele ja muuta kõik juriidiliste ja füüsiliste isikute annetused ning kingitused vabaühendustele tulu-maksuvabaks. Just see annab või-maluse toetada meil kõigil külalii-kumise arengut. Teeme üheskoos nii, et koduküla rannas oleks „ühe võrku paikava papi“ kõrval ka ak-tiivne ja tegutsev kogukond.

AnnE HAnsbErg

MTÜ Korruptsiooniradar juhatuse liige

Ühiskond on katki, kui väärtused on paigast ära. Maailm meie ümber muutub väga kiiresti, lapsepõlves kogetud ja omandatud väärtushin-nangud kaovad tänapäeval suurde infotulva. Siiski on eestlane alati hoidnud au sees kahte talurahva-tarkust– ahnus on kurjast ja ausus on väärtus, mis ei ole müüdav.

Demokraatlikus riigis pääsevad riigivalitsemise ja võimu juurde vaid rahva poolt valitud. Rahvas usaldab oma valikuid ja loodab, et võimu juurde saades valitud rahva ootusi ei peta, et võimuesindajad on eriti kõrge moraali ja eetikaga.

Korruptsioon on kuritegu, kus isik kasutab talle usaldatud võimu omakasu saamiseks. Korruptsioo-nikuriteod sünnivad enamasti neid toime pannud isikute ebaeetilisu-sest ja kasuahnusest.

Korruptsioon on ühiskonna rooste. Kahjuks venib korruptsioo-nikuritegude uurimine aastaid. Juhtub, et korruptant jätkab oma tööd samal töökohal, kuni tema süüd tunnistava kohtuotsuseni. Süütuse presumptsiooni viigileht seab korruptandi seisundi ühis-konnas kahepalgeliseks — tema te-gu on ühiskonna poolt hukka mõis-tetud, aga kohtuotsusega läheb aastaid ja see võib isegi aeguda. See süvendab ühiskonnas kaksik-moraali — korruptsioonikuritegu polegi nii selgelt kiiret hukkamõis-tu vääriv asi, vale ja ahnus saavad pikka aega võidutseda, mistõttu korruptsioonirooste laieneb nagu vähkkasvaja.

Siit saavad õigustuse oma väär-

hinnanguteks need inimesed, kes võimu juurde saades ei sea enam esikohale ausust, eetilisust ja oma-kasupüüdmatust, sest tegelikus elus on ju teisiti, kehtib kaksikmo-raal ja katki pole ka midagi.

Vabaerakond on selle ühiskon-na paise– korruptsiooni — võtnud terava vaatluse alla. Olles eelneva kolme aasta jooksul pidevalt tähe-lepanu juhtinud Eesti ühiskonnas süvenevale korruptsioonile, nägi erakond vajadust käivitada MTÜ Korruptsiooniradar. Eesmärgiga suurendada ühiskonnas avatust, läbipaistvust ning vähendada kor-ruptsiooni riigi– ja omavalitsuste tasandil. Nendel eesmärkidel Kor-ruptsiooniradar alates 2017. aasta augustist tegutsebki. Me soovime

Korruptsioon on ühiskonna rooste

kujundada Korruptsiooniradarist foorumi, kuhu igaüks saab teada anda oma tähelepanekutest, mis puudutavad kahtlaseid tehinguid või ametnike ja poliitikute eba-ausat käitumist. Me analüüsime vihjeid ja menetleme neid Korrupt-siooniradari Nõuandva Kogu, juha-tuse ja ekspertidega koostöös. Läbi vaadatud korruptsioonijuhtumid esitatakse kas seadusandjale seadu-separandusteks, jõustruktuuridele uurimiseks või koostöös meediaga avalikkuse teavitamiseks. Nõu-andva kogu töö on seni kulgenud põhiliselt kahes liinis — menetlu-ses olevate konkreetsete korrupt-sioonikahtlusega üksikjuhtumid ning riigi– või kohalikul tasandil korruptsiooni võimaldavate juhtu-de üldistused. Näitena sellisest nn moonutusse läinud suhetest võib esile tuua riigieelarvest Riigikogu fraktsioonidele igal aastal jaotatud katuserahad. Ülevaade selle raha kasutusest valmib 2018. aasta veeb-ruaris ning siis teavitame sellest ka avalikkust.

2017. aasta detsembris andis Kor-ruptsiooniradar välja oma esimese Valge Kampsuni auhinna. Auhinna saajateks esitati erinevatest Eesti piirkondadest 15 nominenti. Val-davalt puudutasid need kohaliku omavalitsuse tegelasi, aga ka era-sektoris tegevaid üksikisikuid ning inimeste gruppe. Valge kampsuni saajaks osutus möödunud aasta Mihhail Kõlvart Tondiraba Jäähal-lis tuvastatud seaduserikkumiste ning auditi varjamise eest. Valge Kampsuni auhind on moraalne hinnang avaliku võimu kandjale, kelle teod olid 2017. aastal vastu-olus põhimõtetega teostada võimu avatult ja läbipaistvalt.

„Kauges külas, vanaema juures… , kus pole noori, pole ühtki poodi. Miski pole, linna moodi … “ Neid laulusõnu teab tõenäoliselt iga eest-lane. Jah, pangaautomaati maapiirkonnast leida vist tõesti enam ei õnnestu. Tihti kuuleme ka uudiseid maapoodide sulgemisest, mis ühelt poolt on tingitud aina suurenevast piirikaubanduse osatähtsu-se kasvamisest, teisalt ka konkurentsivõimetusest suurte poekettide ees. See on tänapäeva Eesti karm ja tõene reaalsus. Kuid kas tõesti on trööstitu see pilt ka noorte osas?

linnastumine kogub vaid tuure ja kui praegu pole maal elav noor veel harv nähtus, siis tulevikuprognoos tõdeb, et nooremate osakaal linnades suureneb ja maapiirkondades väheneb.

On palju näiteid, kus küla arengule annab kõige paremini hoogu just aktiivne kogukond.

korruptsiooni– kuriteod sünnivad enamasti neid toime pannud isikute ebaeetilisusest ja kasuahnusest.

„Meile laekus arvestatav hulk valge kampsuni kandidaate ja nendest jäi sõelale kolm nominenti,“ ütles korruptsiooniradari juhatuse liige Ardo Ojasalu.

valge kampsuni auhinna sai praegune tallinna linnavolikogu esimees Mihhail Kõrvalt, kes oli 2015. ja 2016. aastal tallinna abilinnapeana vastutav spordi valdkonna eest ajal, kui tondiraba Jäähalli juhtis ebakompetentne Jelena glebova.

teine nominent oli Taavi Aas. isik, kelle ümber on korruptsioon möllanud ja keenud aastaid ning kes ise on suutnud sellest korruptsiooniköögist välja tulla alati puhta põllega. „tema nõunikud on kohtulikult karistatud, tema ülemus on kohtu all ning kolleegid süüdi mõistetud,“ lisas Ojasalu.

ühiskondlik moonutus, millele nõuandev kogu pidas vajalikuks samuti tähelepanu juhtida, on haldusreformi ajal ja järel toimunud vallajuhtide premeerimine. „sisuliselt on tegemist riiklikult korraldatud ära ostmise protsessiga ning meie meelest on see taunitav käitumisviis,“ lisas Ardo Ojasalu. loe lähemalt www.korruradar.ee

5Vabaerakonna häälekandja

gevust, innovatsiooni ja ekspor-divõimekust. Suurem vabadus ja inimese kesksus tähendab, et töötamiselt ja ettevõtluselt tuleb vähem maksu võtta. Maksusta-me pigem rikas olemist, mitte rikkaks saamist, nagu on öelnud klassikud!

Oleme analüüsinud ettevõtlus-vabadust ja regulatsioone. Meie arvates tuleb tühistada õigusak-tid, mis sünnitavad asjatut büro-kraatiat. Loobuda tuleb levinud mõtteviisist, et Euroopa Liidu õi-gust tuleb rakendada võimalikult karmilt ja eranditeta. Eesti amet-nikkond peab seisma eelkõige Eesti ja eesti majanduse arengu eest.

Peame oluliseks hariduse ja ettevõtluse tihedat koostööd ning ekspordile suunatud teaduse ja arendustegevuse toetamist. Va-litsus peab tagama majandus-tegevuseks võimalikult suurel vabadusel põhineva stabiilse ja usaldusväärse ning pigem alare-guleeritud keskkonna. Eesti väik-susest tulenevalt ei saa me endale lubada hoolimatut ja raiskavat ümberkäimist loodus– ja inimva-raga. Eesti saab olla tuntud vaid

ArdO OJAsAlu

Vabaerakonna majandusprogrammi töörühma liige

AndrEs AMMAs

Vabaerakonna saadik, majandusporogrammi töörühma juht

Vabaerakond on kokku pannud majandusprogrammi, mis tugi-neb inimese vabadusel tegutse-da ja tagada enda ja oma pere toimetulek.

Majandust tuleb vaadata laie-malt, kui vaid äri ja ettevõtlus või eelarve ja maksud. Suur osa inimese igapäevasest elukorral-dusest on seotud majandusega, seetõttu näeb Vabaerakond ma-janduse valdkonnana vaba koda-niku enesega toimetuleku soovist tõukuvat töötamist ja ettevõtlust, aga ka tegutsemist loomemajan-duse, kultuurilise teenindamise ja innovatsiooni valdkonnas. Mood-sa ühiskonna areng põhineb tead-mistel ja igaühe võimalusel olla aktiivne.

Vabaerakonna majandusprog-ramm tugineb inimese vabadu-sel tegutseda ja oma töö viljadest kasu saada. Vabaduse annavad paindlikud ettevõtlusvormid ja paindlik töökorraldus, bürokraa-tia vähendamine ja toetav ühis-elu. Seda nii ühistegevuses ja ko-halikus kogukonnas kui ka riigi hoolivas ja kaasamõtlevas suhtu-mises.

Vabaerakonna majandusmõ-te on teenusmajanduse keskne moodne maailmavaade, mis loob väärtusi mitte ainult käegakat-sutavate asjade näol, vaid eeskätt infoühiskonnale omase sotsiaal-se suhtluse, ideede liikumise ja inimlike emotsioonide näol. Tee-nusmajandus on haritud ja mo-biilse Eesti võimalus olla maail-mas suur ilma meie unikaalset elukeskkonda kahjustamata ning massiliselt toorainet ja seadmeid Eestisse importimata.

Vabaerakonna vaade majandu-sele on inimese keskne. Majandus on see, mida me kõik iga päev taasloome ja majandus on see, mis tagab Eesti inimeste heaolu, kultuuri säilimise ja turvalisuse. Inimese rahulolu on majanduse korraldamise poliitiline eesmärk. Seetõttu tahame soodustada eri-nevaid ettevõtlusvorme, ühiste-

Ärgitame eestlasi tegutsema

100 särtsu Eestile sajandaks sünnipäevaks!

Vabaerakond on Eesti poliitikas selleks, et aidata riik välja arenguseisa-kust, poliitilise elu sumbumisest ja kartellistumisest. Areng on aga asen-dunud seniste positsioonide hoidmisega, ent paigalseis on teatavasti ta-gasivajumine olematusse. Oleme seniseid eesmärke saavutanud inimeste heaolu arvelt, oleme jagunenud edukateks ja eluga mitte nii hästi hakka-ma saavateks. Riigi tänane poliitika suurendab lõhet veelgi.

Vabaerakond näeb, et Eesti tuleviku võti on ise hakkamasaavate inimes-te osakaalu suurendamises. Mida rohkem on meil inimesi, kes ei vaja riigi poolset tuge ja käe hoidmist, seda tugevam on ka riik. Peame seisma näoga inimeste poole ning pöörama rahvast võõrandunud riigijuhtimise näoga tagasi inimeste poole.

Meie jaoks on olulised inimesed, mitte investeerimine betooni. Eesti tervikuna paremini hakkama saamiseks on esmalt vaja luua inimestele võimalused, tagada aus konkurents, vähendada bürokraatiat igapäevases asjaajamises ning hoolitseda inimeste tervise ja sotsiaalse turvalisuse eest. Vabaerakond kingib riigile sajandaks sünnipäevaks 100 särtsu, mille toel Eesti seisakust välja tuua. Igat särtsutarkust järgides kaob Eesti arengu teelt vähemalt üks takistus.

Inimene ja haridus• ÕpetamekõigileEestimaa lasteleselgekseestikeele.Nii tagameneiletuleviku Eestis.• Väärtustameõpetajakutset.Õpetajaeioleklienditeenindaja!• JaanTõnissoniloliõigus,kutseharidusonEestimajandusevereringe.Koolitame tööturu jaoks väärt ja vajalikke spetsialiste.• Teadusjakõrgharidusonükstervik,millerahastusvõimaldabõppejõu-dudel pühenduda õpetamisele.

Inimene ja perekond• Lapsekasvataminekodusontöö,midatulebväärtustada.Lastegaperedon ühiskonna alustala.• Pööramehaigekassarahastamiseteravikutervisehoidmiselejahaigus-te ennetamisele, sedaviisi lühendame ravi järjekordi. Terve rahvas on tuge-va riigi nurgakivi. • Aitamehoolduslõksujäänudperekonnadtagasitööturule.Puudegavõieaka pereliikme hooldamine ei tohi tervest ühiskonnast eemale jääda.• Täiend– jaümberõpeolgu tõhus jakättesaadav.Soodustameväljaõpetettevõtete juures.

Inimene ja hoitud riik• Peab riik tunnistama esmast tasandit kohalikus elu-korralduses, kohalikku kogukonda ja andma talle roh-kem õigust kontrollida riigisektori tööd.• Kodanikud määraku 1% oma makstud tulumaksustenda valitud vabaühendustele.• Toetamekogukondlikkumajandust,etkoostöövõimelisedmikro–jape-reettevõtted tagaks inimeste ise hakkamasaamise.• Lisamekohustusliku laiapindseriigikaitseõpperiiklikkuõppekavassening seostame selle kaasava päästevõimekuse arendamisega. Kaitseliit ja vabatahtlikud päästjad hoiavad riiki!

Eesti maailmas• SeisametugevaEuroopaLiidueest,kusonvähembürokraatiat,rohkemkodanikujulgust ja tunnustus Euroopa Liidu erinevate rahvaste enesemää-ramise õigusele.• MeievälispoliitikapeabkaitsmasihipärasemaltEestiarengujaettevõt-luse huve.• Tagameselleks,etperedeloleksmaalheaeladajategutseda,kaasaegseteede–, energia–, side ja koolivõrgu, kultuuri, kaupade, teenuste, arsti– ja päästeabi kättesaadavuse. • Turgutamepereettevõtluselpõhinevaettevõtlusmudelit.• Omavalitsusteiseseisvusesuurendamiseksannamenendeesinduskogu-dele juurde otsustuspädevust.• Keskkonna–jamuinsuskaitselasedpiirangudpeavadolematasakaalu-kad ja arvestama olemasoleva elu– ja majanduskeskkonnaga.• Põhjavesimaavaraks! Vähendame oluliseltmere–, pinna– ja põhjaveereostamise ohtu.

vabaerakonna majandusprogramm tugineb inimese vabadusel tegutseda ja oma töö viljadest kasu saada.

kvaliteedi ja uuendusmeelsuse poolest.

Et riik säiliks Eesti riigina oleme eesmärgiks seadnud taas-tada abikaasade tulude ühise deklareerimise võimaluse ning suurendada lastelt maha arvata-va maksuvaba miinimumi 6000 euroni aastas. Leiame, et kohalike maksude seadus Eestis praegu ei tööta ning see vajab põhjalikku reformi.

Inimese aktiivne panustami-ne on ettevõtluse keskne mootor. Tööjõumaksude, st eriti sotsiaal-maksu üldine alandamine loob Eestile võimaluse olla tõeline Põhja–Euroopa arengumootor. Oleme seadnud eesmärgiks olu-liselt alandada sotsiaalmaksu, asendades Haigekassa ja pensio-nifondidele laekumised osaliselt kapitalimaksudest. Sotsiaalmaks on mõistlik jagada tööandja ja töö-võtja maksuks. Võimalusel tuleb panna mõlemad sõltuma maksu-maksja enda riskikäitumisest, et motiveerida inimesi säästma oma tervist ning tööandjaid panusta-ma tööohutusse ja –tervishoidu. Väikeettevõtetele ja tööhõive suu-rendamiseks regionaalselt teeme ettepaneku kasutada sotsiaalmak-su erandeid.

Leiame, et riigi keskne vastu-tus on tagada kõigile võime toime-tulekuks ning majandusliku aren-gu kõrval on väga oluline tagada võimalikult lai tööhõive. Meie üks ettepanek on seega korraldada Töötukassa ümber Tööturuame-tiks, mis võtaks omale tööturu aktiivse kujundaja rolli. Ärgita-me valitsust leidma viise, kuidas veelgi enam edendada sotsiaalset ettevõtlust ning oleme abiks leid-maks veelgi enam viise loomema-janduse arenguks.

Vabaerakonna majandusprog-rammiga saab põhjalikumalt tut-vuda erakonna kodulehel.

Majandus on see, mida me kõik iga päev taasloome ja majandus on see, mis tagab Eesti inimeste heaolu, kultuuri säilimise ja turvalisuse.

vabaerakonna majandusmõte on teenusmajanduse keskne moodne maailmavaade

JAAnus OJAngu

Vabaerakonna aseesimees

ElO lutsEPP

Vabaerakonna juhatuse liige

6 12. jaanuar 2018

indrEk tArAnd

Euroopa Parlamendi liige

Alles see oli, kui muidu purele-vad Eesti parteid suure üksmeele leidsid ja kehtestasid seaduse, mis kaudselt lausub — kangelasel on kaks tagumikku! Mistõttu Riigikogu liige võib olla samal ajal ka kohali-ku volikogu liige.

Varem kehtinud seadus lubas Riigikogu liikmel küll osaleda va-limistel peibutuspardina, ent mitte ühitada mandaate. Imelikul kom-bel unustasid reformi– ja keskera-konna paadunud poliittehnoloogid ja nende respublikaanidest päka-pikk–toetajad ära ka kolmanda ist-miku ehk europarlamendi–stiilse tugitooli. Tõepoolest — miks eu-roparlamendi liige, kes on tõesta-nud oma suutlikkust, ei võiks istet

Kangelased kahe tagumikuga

rinnO ligE

Hiidlane

Minu jaoks algab riik omavalitsu-sest, selle põhiseadusliku valitse-mise ja võimutasandi arengutes saab igaüks meist kaasa rääkida ja neid mõjutadagi. Ka minul hiidla-sena Hiiumaal, hoolimata sellest, et ma seal ei tööta ja igapäevaselt ka kohal ole.

Kohalik omavalitsus on riigi väi-ke mudel. Volikogu on kohalik Rii-gikogu, linnal või vallal on valitsus oma ministritega. Mõlema tasandi puhul eeldame võimude lahusust, et on otsustajad ja need, kes minu nimel otsustatu ellu viivad.

Nagu riigi puhul algab valitse-mise kvaliteet Riigikogust, määrab omavalitsuses rahulolu volikogu. Nii loodan, et minu vallavolikogu

Kolmas jalg volikogule alla!

võtta samal ajal ka Riigikogus ja näiteks Harku või Viimsi vallavoli-kogus? Ning mõttelennule ei peaks piire seadma — miks ei võiks ande-kamad „liberaalid” osaleda ka Bu-dapesti ja Warssawi ning Ceske Bu-dejovice volikogudes, kus kohaliku kolkapatriotismi ja vaimse pime-duse likvideerimisel oleks hädasti tarvis geniaalseid Eesti parteilasi?

Ma olen sellest probleemist nii tüütuseni kõnelenud ja kirjutanud, et lihtsalt enam ei jaksa… Kuid peab. Sest Eesti omavalitsuste kaa-perdamine partokraatia poolt on omariikluse arendamise teel tõsi-seks veskikiviks arendajate jala küljes. Kohaliku elu ja omavalitsu-se mõte ja vaat et ainus imperatiiv on ju nn subsidiaarsus — jätke see asi kohalike otsustada! Miks koha-like volikogude sundparteistamine, mida oli ju alates Rahvaliidust nii imehästi praktiseeritud, enam ei piisanud? Miks pidid partokraadid ennast ise istutama kohalikesse vo-likogudesse?

Suure tõenäosusega oli prob-leem lokaalsete „vasallide” kasvav isepäisus ja soovimatus Tallinna „senjööride” direktiividele alluda. Ilma õiguseta partokraatlikes ta-gatoatehingutes osaleda ning neid kritiseerida, kuid samas kandes kohalike inimeste silmis vastutust nende eest. Koos piinlikkusega neid isegi „seletada” jäägitu an-dumuse abil ning „joondudes üha kindlamalt partei ja tema leninliku keskkomitee selja taha”. Kaasaeg-

semal moel ja pisut teistel alustel on sama kursi valinud Mariano Rajoy kaugel Madridis, kus koguni põhiseaduse alusel on omavalitsus-liidrid kongi pandud või vabataht-likku eksiili saadetud.

Ometigi oleks lahendus Eesti jaoks käeulatuses. Lätist ei pea ainult ehitusmaterjali ja alkoholi ostmas käima. Soliidne oleks tut-vuda ka lõunanaabrite rikkaliku kultuuriga, mille hulka kuulub kahtlemata ka seadusloome. Ning viimane kirjutab nii kohalike oma-valitsuste, Seimi kui ka Euroopa Parlamendi valimisi käsitlevates seadustes selgelt ja ühemõtteliselt — järgnev mandaat (isegi pelk soov seda saada kandideerimisega) peab lõpetama eelmise ja kehtiva. Luge-ge näiteks järgnevat tsitaati Läti parlamendi valimisseadusest.

Tsiteerin inglise keelest.

(2) If a member of the European Parliament wishes to run for the Saeima elections, he/she, within one month after the registration of the relevant list of candidates, must submit to the Central Election Commission documents certifying that he/she has resigned from the European Parliament. If such documents are not submitted, the Cent-ral Election Commission shall delete the candidate’s name from the list of candidates for the Saeima elections.

Tõlge:Kui Euroopa Parlamendi liige soovib kandideerida Seimi vali-

mistel, peab tema ühe kuu jooksul, arvates kandidaatide nimekir-ja registreerimisest esitama Kesk Valimiskomisjonile dokumendi, mis tõendab tema tagasiasutumist Euroopa Parlamendist. Kui sel-list dokumenti ei ole esitatud, kustutab Kesk Valimiskomisjon selle kandidaadi nime Seimi valimiste kandidaatide nimekirjast.

P.S. Olen Läti kolleegidega Euroopa Parlamendis neist seadusepügala-test kõnelenud ja loomulikult kauaaegsed parteilased leiavad, et Eestis on asjad nüüd palju paremini ja hoopis Läti peaks Eestilt õppima! Mina oma-korda olen neid hoiatanud.

imelikul kombel unustasid reformi– ja keskerakonna poliittehnoloogid ära ka kolmanda istmiku ehk europarlamendi–stiilse tugitooli.

on vähemalt sama tark, mõistev ja südametunnistusega, kui riigi sea-dusandja, ehk enamgi veel, ta võiks olla ju Riigikogule suisa eeskuju.

Kumbagi otsustuskogu ei mehi-tata üksikisikutest, vaid poliitiliste organisatsioonide kaudu. Edukas üksikkandidaat on juhuslik erand. Ja nende organisatsioonide kul-tuur määrab ka poliitilise kultuuri üldiselt.

Riigikokku on asja ainult era-kondadel, kohalikesse voliko-gudesse ka valimisliitudel. Kui riigi tasandil määravad kultuuri erakondade kultuurilised võime-kused, siis volikogus lisandub veel üks lisamõõde. Erakonnad ja vali-misliidud on nagu siga ja kägu, ül-diselt vaadetes suisa kaks äärmust. Seda tingib juba see „muld“, mil-lest nad organisatsioonidena sirgu-vad, veel enam aga õiguslik ruum, milles nad eksisteerivad.

Erakondade kohalike rakukeste probleemid on teada: jäikus, koha-like oludega mitte arvestamine, po-litikaanlus.

Plekitud ei ole ka valimisliidud. Kriitikal, et nad kipuvad olema ebastabiilsed, juhitamatud, mani-puleeritavad, jätkusuutmatud, on sageli alust. Raske on leida ühenda-vaid väärtusi, mis on erakondadel sideaineks.

Arvan, et mõlemaid on voliko-

gus vaja, nende erinevus võib ka-sukski tulla, kuid tunnen, et võiks võimaluse anda kolmandat moodi poliitilisele organisatsioonile - ko-halikule erakonnale.

See on midagi erakonna ja va-limisliidu vahelist. Muidu nagu erakond ikka, aga asutamiseks piisaks näiteks kahekümnest hu-vitatust ja tegutsemispiirkonnaks on konkreetne omavalitsus. Nii pääseb mõjule maailmavaateline ja kultuuriline aspekt, samas säilib kohatunne ja sõltumatus.

See oleks üsna loogiline poliitili-se kultuuri areng. Valimisliit sobib väga hästi õhinapõhiseks tegutse-miseks. Liitma inimesi, kellel on valitsevalt olukorrast küllalt ja nad tahavad olulisi muutusi ellu kutsu-da. Ka sobib valimisliit ühe-kahe konkreetse probleemi lahendami-seks. Kui valimisliit suudab leida jõudu, tahet ning nutikust kaasa rääkida kohalikus elus, sobiks se-

da kooslust edasi arendada kohali-kuks erakonnaks.

Kui valimisliidult ei oodata koos-püsimist üle ühe valimistsükli, siis väike erakond võiks olla stabiil-sem. Selline vorm aitaks vast pare-mini põhjendada ka vajadust taga-da mingigi toetus riigi eelarvest.

Aastatepikkuseks koos püsimi-seks saavad siduvateks eelkõige ühised väärtused ja kultuur.

Stabiilsema volikogu tagamisele on kohalik erakond ka Riigikogule vajalikuks värskenduseks. Kui näi-teks kümme kohalikku erakonda, milles on vähemalt viiskümmend tegijat, liituvad, on uus erakond sündinud. Sellega saab valimistel koputada Riigikogu uksele.

Nii tekivad uued üleriigilised erakonnad rohujuure tasandilt koos kohapealse esinduse ja struk-tuuriga. Kuigi näen kohaliku era-konna rolli eeskätt kohalikul tasan-dil tasakaalustajana valimisliitude ja üleriigiliste erakondade vahel, sobib see ka üleriigiliselt poliitilise värskuse ja järelkasvu tagamiseks. Ja kohalik volikogu saab kolmanda jala alla ja riigi tasandil väheneb poliitilise stagneerumise oht.

7Vabaerakonna häälekandja

Ei saa me läbi Lätita urMAs Ott

Vabaerakonna juhatuse liige, võrukas

Pidude aeg on selleks korraks möödas! Aga nagu eestlastele kombeks, on peod enamasti ikka koos alkoholiga. Jumal tänatud, et meil on Jevgeni. Mees, kes muretseb meie tervise pärast. Mida me küll ilma temata teeksime!? Aitäh ka Reformierakonnale, kes tublile tervishoiuministrile rahvatervise kaitsmise mõtted mõni aeg tagasi pähe istutas.

Terve aasta oleme Jüri ja Kadri suust kuulnud, kuidas nemad koos sotside ja isamaalastega Eesti-maa vaeseid aitavad. Rikkamatelt võtavad ja vaestele annavad. Valitsusele endalegi ootamatult on nende ideoloogia võtnud rahvusvahelisi mõõtmeid. Tänu oskuslikule tegutsemisele on nad suunanud meie al-koholiärikad Lätti ning lisaks on teinud kõik, et ka lõuna-eestlased käiks naaberriigist vägijooke ostmas. Rikkus tuleb ümber jagada…

Ajal, kui kümned miljonid eurod on vuranud üle lõunapiiri naaberriiki, näitavad Statistikaameti numbrid, et vaesus Kagu-Eestis on suurem, kui mujal Eestis. Teeb kurvaks küll! Miks aitame Lätit, kui meil endal on piirkondi, mis vajavad tähelepanu ja tuge.

Kagu-eestlasena tunnen, et meid on siin kõrgendi-ke ja hõredaks saetud metsade vahel ära unustatud. Aga ei ole imestada, tundub, et nii mõnigi poliitik ei tea, et pärast Tartut on Eestimaa lõunapiirini veel tükk-tükk maad.

Tegelikult ootavad Valga-, Võru- ja Põlvamaa la-hendust siinse kandi väljasuremise peatamisele. Need miljonid, mis on mõeldud populistlike ning Eestit arengut pidurdavatele lubadustele, võiks jõu-da investeeringuna hoopis Kagu-Eestisse. Seda raha ei tohi laiali pilduda erakondliku kuuluvuse järgi, vaid otsesõnu investeerida. Piirkonna hääbumise ta-kistamiseks on vaja leida lahendus, mis tooks Valga-, Võru- ja Põlvamaale töökohti nii kutsekooli, kui ka ülikooli lõpetanuile. Miks mitte mõelda ka näiteks erimajandus tsoonidele?

Keeruline on siin näiteks ka elukoha soetamisega. Kohalikel, kellel on palk võrreldes muu Eestiga nii-gi madal, on väga keeruline saada elamistingimuste parandamiseks või kodu soetamiseks laenu. Paljude perede lahenduseks on piirkonnast ära kolimine. Üks lahendus võiks olla “Noored Setomaale” toetusmee-de, mis laieneks ka teistele Kagu-Eesti piirkondadele ning lisaks elamistingimuste parandamisele leitakse lahendusi ka elukoha soetamiseks.

Riigijuhid, on aeg lõpetada komejandi mängimine! Keskenduge Eesti tegelikele probleemidele.

Saadikute tööst RiigikogusTabelis on välja toodud Vabaerakonna saadikute esitatud arupärimised 2017. aastal. Arupärimisega küsisime teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigielu küsimuste kohta ning nende esitamisel oleme lähtunud erakonna programmist, manifestist ning esinduskogu ja juhatuse ostustest.

Vastaja/valdkond Teema

HALDUSREFORM JA KOHALIK OMAVALITSUSÕiguskantsler seoses proportsionaalse esindatusega kohalike volikogude komisjonides ning

volikogu liikmete õiguse kohta sinna kuuluda

Õiguskantsler külade põhjendatud soovi kohta muuta omavalitsuslikku kuuluvust

Peaminister korruptsiooni kohta kohalikes omavalitsustes ja mujal

Peaminister Haldusreformi manipulatsioonide kohta võimuerakondadele parema positsiooni andmiseks

Peaminister riigikontrolli auditi "kohalike omavalitsuste rahastamine" kohta

Peaminister tekkiva ohu kohta ühiskonna sidususele ja julgeolekule, kui haldusreform ida–virumaal minister korbi plaani järgi läbi viiakse

Peaminister Haldusreformi ebaõnnestumiste kohta Pärnumaal

Peaminister Haldusreformiga kaasnevate totruste kohta Järvamaa näitel

Peaminister Haldusreformiga kaasnevate totruste kohta vastseliina näitel

Peaminister vabatahtlikult ühinenud tartumaa kolme valla — võnnu, Haaslava ja Mäksa nime kohta

Haridus– ja teadusminister Haridus– ja teadusministeeriumi regionaalpoliitiliste plaanide kohta

rahandusminister tamme Arvo poe kohta tsoorus

riigihalduse minister Omavalitsuste rolli kohta elanikkonnakaitses

riigihalduse minister Haldusreformi hädade kohta tartumaal luunjas

riigihalduse minister Haldusreformi hädade kohta tartumaal Peipsi veerel

riigihalduse minister Haldusterritoriaalse reformi tulemuste kohta viljandimaal

riigihalduse minister valitsuse ettepaneku kohta ühendada omavahel kohtla, kohtla–nõmme ja toila valla ühinemisel moodus-tuv toila vald, iisaku, Alajõe, Mäetaguse ja tudulinna ühinemisel moodustuv Alutaguse vald ning illuka vald

riigihalduse minister külade enesemääramise õiguse kohta

riigihalduse minister lääne maakonna piiride muutmise kohta

RIIGI RAHANDUS JA ETTEVÕTLUSEesti Panga president Majanduse olukorra ja eelarvedefitsiidi kohta

Eesti Panga president Riigieelarve defitsiiti laskmise kohta

Ettevõtlus– ja infotehnoloogiaminister ülikiire interneti maaelanikeni viimise kohta

Ettevõtlus– ja infotehnoloogiaminister Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse tegevuse ja tuleviku kohta

Maaeluminister Keskerakonnaga seotud huvide konfliktide kohta põllumajanduses

Majandus– ja taristuminister nord stream 2, gazpromi ja Eesti seisukohtade kohta

rahandusminister rail balticuga seotud kulude kohta riigieelarves

rahandusminister raske kütteõli aktsiisi kohta

rahandusminister Eesti Energia kohta

rahandusminister riigi autopargi säästliku ja läbipaistva majandamise kohta

Justiitsminister väikeaktsionäride põhiõiguste kaitse kohta

PÕHISEADUS JA VALIMISEDÕiguskantsler Poliitilise välireklaami piirangutega seotud kohtuasjaga, mis kuulutas piirangud osaliselt

põhiseadusvastaseks, kaasneva olukorra kohta

Justiitsminister valimisringkondade suuruse ja mandaatide arvu kohta (tagastatud esitajatele)

EL–i NÕUKOGU EESTI EESISTUMINE JA VÄLISSUHTLUS Peaminister Eesti Euroopa liidu nõukogu eesistumise digipoliitika ignorantsuse kohta internetivabaduse suhtes

Peaminister Aserbaidžaani pesumasina, pangandusjärelevalve ja kaaviaridiplomaatia kohta

välisminister rahvaste enesemääramisõiguse kohta

Peaminister Eesti Euroopa liidu eesistumise programmi kohta

LAIAPINDNE RIIGIKAITSEriigikontrolör sisekaitseakadeemia kolimise mõistlikkuse kohta

Peaminister Eesti elanikkonnakaitse ja selle juhtimise kohta

Peaminister Eesti piirivalve tuleviku kohta

KESKKONDPeaminister rail balticu kohta

keskkonnaminister Looduskaitsealade režiimi lõdvendamise kohta

KULTUUR JA HARIDUSHaridus– ja teadusminister võimalike muudatuste kohta eesti keele riigieksami hindamisel ja selle seostest eesti keelestrateegiaga

Haridus– ja teadusminister teadus– ja Arendusnõukogu raporti (2015, nn Okki raport) teaduspoliitiliste otsuste elluviimise kohta seoses keemilise ja bioloogilise Füüsika instituudiga

Haridus– ja teadusminister kultuuriministri seisukohtade kohta riigi osalusega sihtasutuse narva Muuseum arengutes 2017. aastal

kultuuriminister võimalike muudatuste kohta eesti keele riigieksami hindamisel ja selle seostest eesti keelestrateegiaga

Haridus– ja teadusminister "Eesti keele arengukava 2011–2017" elluviimise vahearuandes (tallinn 2015) vabariigi valitsusele esitatud ettepanekute täitmise kohta

kultuuriminister "Juhitud demokraatia" kohta ErM–i direktori valimisel

riigihalduse minister kultuuriväärtusi kaitsva muinsuskaitsepoliitika järgimise kohta riigi kinnisvarainvesteeringutes

riigihalduse minister riigi kinnisvara haldamise kohta

SOTSIAALKAITSE JA TERVISHOIDsotsiaalkaitseminister sotsiaalkaitse valdkonna tuleviku kohta

sotsiaalkaitseminister Projekti skAis2 elluviimise kohta

tervise– ja tööminister "Alkoholipoliitika rohelise raamatu" ja aktsiisipoliitika ebaõnnestumise kohta

tervise– ja tööminister Eriarstiabi kättesaadavuse ja õnneliku lõpuga ravijuhtude kohta

tervise– ja tööminister Haigekassa juhtimise muutmise kohta

tervise– ja tööminister raha väljapetmise kohta Haigekassalt

tervise– ja tööminister ravi edasilükkamise kohta seoses Haigekassa rahapuudusega

tervise– ja tööminister kehtiva kiirabiteenuse korralduse ja kvaliteedi kohta

tervise– ja tööminister Maaettevõtetele esitatavate põhjendamatute nõuete kohta

Vaata täpsemalt www.riigikogu.ee

<yritus><head><title>

Avame Jaani koodi</title></head><body><h1>

2018. aastal tähistame Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva<br>

16. november 2017 </h1></body></yritus>

2018 on Eesti riigi ja Eesti riigimehe Jaan Tõnissoni juubeliaasta. Tõnisson sündis 22. detsembril 1868.

Tõnisson — riigimees, mõtleja, lehe-mees, hariduse edendaja, ühistegevuse innustaja — on olnud eeskuju ja suu-naja nii paljudel elualadel, et temast jätkub ainest pea igas Eesti kooli õppe-kavas. Ta oli oma ajast ees. Aatemees, keda peab teadma iga eestlane ning te-malt on õppida tulevatelgi põlvedel.

120 aastat tagasi tõusis noor aktiivne Postimehe toimetaja Jaan Tõnisson ma-jandus– ja ühiskondliku elu tegelasena eestlaste rahvuslikuks liidriks. Ta oli järjekindel Eesti ühiskonna ja riigielu mõjutaja kuni hukkamiseni nõukogude võimu poolt 1941. aastal.

Oli aasta 1911. Tartu Ülikooli nais-tudengeid õppima ei lubatud. Era-

ülikoolide kõrgemate naiskursuste tudengid asutasid esimese aka-

deemilise naisüliõpilaste orga-nisatsiooni, Eesti Naisüliõpilas-

te Seltsi, võitlemaks naiste õiguse eest õppida ülikoolis. Seltsi asutajaliige Hel-ga Valgerist–Sitska kirjutas oma mäles-tustes, et seltsi registreerimise taotlemi-sel küsinud ülikooli kuraator Purtšenko otse: „Kas Jaan Tõnisson pani teile selle mõtte pähe?“ Selliseid Tõnissoni mõju-tusi toob ajalugu ikka ja jälle esile.

Tõnissonil oli oma Kood Eesti ühis-konna käivitamiseks, Eesti rahva ette-valmistamiseks iseseisvaks riigiks ja Lääne väärtusruumi suundumiseks. Tõnisson on Eesti esimeste lasteaedade asutamise taga ja seisis kutsehariduse, kui meie majanduse vereringe eest.

Koodi Jaani põhimõtete dekodeerimi-ne on eestlastele vältimatu ka tänapäe-val — peame ikka veel õppima ühiste väärtuste tunnustamist, koostööd ning nii mõistma meie ühiseid sihte silme ees. Just seda püüdiski Jaan Tõnisson iseenda põhimõttelise ja järjekindla te-gevusega eestlastele õpetada.

Tõnissoni riigimehe–mõtete meie kaasaega dekodeerimiseks ja tutvusta-miseks kutsuvad Jaan Tõnissoni Selts ja Vabaerakond sellel aastal kõiki Jaan Tõnissoni koodi avama Tartus, Viljan-dis, Pärnus, Läänemaal, Virumaal ja mujal.

8 12. jaanuar 2018

Vabaerakond loob Eesti kogukondadetoetamiseks fondiVabaerakond loob koostöös MTÜ–ga Eesti Külaliikumine Kodukant Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul fondi, millest vabaühendu-sed saavad taotleda raha kohalike kogukondade arendamiseks. Fondi rahastab Vabaerakond temale eraldatud nn katuserahast.

„Vabaerakond on otsustanud teha Eesti sajandaks sünnipäe-vaks kingituse fondi näol, mida rahastame meile eraldatud katu-serahast ning mille eesmärgiks on toetada kohalikke kogukondi,“ ütles Vabaerakonna esimees Artur Talvik. „Näiteks saab sellest fondist toetada Eesti riigi sajanda sünnipäeva tähistamist kogu-kondades.“

Fond luuakse külaliikumise Kodukant juurde, mis kureerib ko-gukondadele suunatud EV100 programmi „EV100 igas külas“. Fon-dist saavad raha taotleda kolmanda sektori ühendused oma tegevu-se arendamiseks kogukondades neile sobilikul moel.

„Ootame ära 2018. aasta eelarve vastuvõtmise, täpsustame part-neritega ühiselt taotluse reglemendi ning seejärel anname kogu fondi juhtimise Kodukandile üle,“ ütles Talvik.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant juhatuse liige Krista Haba-kukk lisas, et fondile laekunud rahataotlusi hindavad valdkonna eksperdid ning Vabaerakond selles protsessis ei osale. „Meie soov on see, et taotlemise protsess oleks poliitilistest otsustest sõltuma-tu, bürokraatiavaba, lihtne, selge ja osalejatele huvipakkuv. Ko-dukandi roll on seda fondi administreerida sõltumatuna ja seista hea selle eest, et kingitus jõuaks igasse Eesti piirkonda“ lisas Ha-bakukk.

Rahataotluste läbivaatamiseks moodustatakse MTÜ Eesti Küla-liikumine Kodukant ja EV100 sõltumatu komisjon.

Vaata täpsemalt Kodukandi veebilehelt www.kodukant.ee

AiMAr AltOsAAr

MTÜ Kuldliiga algatus juhatuse liige

Inimese teeb inimeseks austus oma vanade vastu. Aastatuhan-deid on inimesed suhtunud lu-gupidavalt oma hõimu kõige va-nematesse liikmetesse, sest just nende elutarkus ja –kogemus oli raskemal ajal hõimu elukindlustus. Nii oli see 19. sajandi lõpuni, kuni Euroopa ühiskonnad hakkasid kii-resti moderniseeruma, Eesti seal hulgas.

Uued võimalused ja tehnilised lahendused, kiire kommunikat-sioon ja teadussaavutuste rakenda-mine on alati pakkunud suuremat huvi noorematele, kes on kahtle-mata kiiremad õppijad ja tehnili-selt taiplikumad. Vanad hakkasid jääma tahaplaanile, nende tarkus ja kogemused ei huvitanud järsku enam kedagi. 20. sajandi teise poo-le kultuur on olnud selgelt noorte subkultuuri poole kaldu, on ju ena-mik elukondlikke harjumusi ning praktiliselt kõik ilu– ja moestan-dardid mõõdetud noorte inimeste keha ja meelelaadi järgi!

Kuna selline suhtumine on laie-nenud ka tööturule, siis oleme 21. sajandi alguseks olukorras, kus pa-remas tööeas inimesed võivad juba

45. eluaastast jääda tööturul halve-masse olukorda. Skandinaavias ja teistes arenenud maades saavuta-vad inimesed oma sissetulekute lae keskmiselt 50–60. eluaasta vahel, kuid Eestis see hoopis pärast 50. sünnipäeva langeb! Oma väikese rahvaarvu juures peame hoidma iga inimest ning eriti väärtustama kogemusi, kuid 20. sajandi moeil-mast pärit hoiakud ei lase tööand-jatel ja tippjuhtidel neid märgata. Sellisele hoiakule annab jõudu ka digimaailma jumaldamine, millega vanemad inimesed enamasti kaasa ei lähe.

Majanduse digiteerimine, auto-matiseerimine ja robotiseerimine loob järjest enam võimalusi neile, kellel on paremad sotsiaalsed os-kused, eri valdkondade töökoge-mused, arenenud empaatiavõime

Eesti kuld on kogenud ja elutargad inimesed

www.vabaerakond.ee • info@vabaerakond.ee • Telefon 5622 2130

Erakonna kontorid: Koidu 23, Tallinn • Tiigi 78, Tartu

Materjali koondasid Maria Murakas ja Epp Alatalu • Kujundas Egon Erkmann • Trükk Kroonpress • Ilmus koos Õhtulehega 12. jaanuaril 2018

ja kannatlikkus. Need omadused iseloomustavad aga just vanemaid inimesi, kelle rolli tööjõuturul tu-leb märkimisväärselt tõsta, kui ta-hame jõuda tootlike ja kõrgepalga-liste riikide kilda.

Mitmed ettevõtjad ja ärikonsul-tandid asutasid 2012. aastal Eestis parima töö– ja juhtimiskogemuse väärtustamiseks Kuldliiga. Oleme selle aja jooksul suhelnud paljude otsustajate, nii riigiametnike kui ka ettevõtlusorganisatsioonidega. Vabaerakonna programm kõlab meie ideede ja kavadega hästi kok-ku ning saame ühiselt tõdeda, et ta-sapisi hakkavad hoiakud ühiskon-nas muutuma. See, et uus majandus vajab paindlikumat tööturgu, kus on palju kõrge töömotivatsiooniga töötajaid sõltumata nende vanu-sest, on asendamas kurtmist, et Eestis on vähe tööealisi inimesi. Tähelepanelik tööandja leiab Kuld-liiga liikmed üles, sõltumata asuko-hast Eesti kaardil.

Eesti kuld on kogenud ja elutar-gad inimesed, kes elavad üle meie maa igal pool. Poliitikud peavad targalt looma tingimused selle va-randuse hoidmiseks ja kasutami-seks. Tehnoloogiaid ja IT– tarkvara võib alati osta turult, kuid koge-mustekuld saab kasvada vaid meie endi keskelt.

Vaata lisaks www.liiga.ee

Aeg Koht Teema

2. veebr Pärnu kes on Eestis riigimees? ühistegevuse tugevused

2. märts viljandi kutseharidus on Eesti majanduse vereringe

29. märts Täpsustub Eesti välispoliitikud. Alates kahest Jaanist, tõnissonist ja Poskast

aprill läänemaa tõnissoni töö hariduse heaks: lasteaiast ülikoolini

mai Täpsustub tõnisson ettevõtluse, ettevõtlikkuse ja panganduse ärgitajana

juuni Põltsamaa tõnisson ajakirjanduses ja arvamuse kujundajana

2018 on Jaani koodi avamise aasta

www.fb.com/vabaerakond eesti_vabaerakond Eesti Vabaerakond