Kadrina soojusmaj. AK VIII · AS INFRAGATE Eesti KA10 Kadrina valla soojusmajanduse arengukava...

ARENGUKAVA

KA10

KADRINA VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016-2026

AS INFRAGATE Eesti

Tallinn 2016

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------AS INFRAGATE Eesti KA10 Kadrina valla soojusmajanduse arengukava 2016-2026 KAVAND 2016.a. Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Kadrina ja Hulja alevik, Kihlevere küla 2 / 29

SISUKORD 0. Üldosa .............................................................................................................................. 2 0.1. Töö nimetus ................................................................................................................ 2 0.2. Objekti asukoht ............................................................................................................ 2 0.3. Töö tellija .................................................................................................................... 2 0.4. Töö täitja ..................................................................................................................... 3 0.5. Töö eesmärk ja sisu ...................................................................................................... 3 0.6. Lähteandmed ............................................................................................................... 3 0.7. Töö teostamine ............................................................................................................. 3

1. Vald ja selle sotsiaal-majanduslik areng .......................................................................... 3 1.0. Looduskeskkond ........................................................................................................... 4

2. Asulate soojusenergiatarve ja selle muutused ................................................................. 4 2.0. Soojustarbimisnäitajad ................................................................................................... 4 2.1. Soojustarve Kadrina kaugküttepiirkonnas ......................................................................... 5 2.2. Soojustarve Hulja kaugküttepiirkonnas ........................................................................... 10 2.3. Soojustarve Kihlevere kaugküttepiirkonnas ..................................................................... 11

3. Asulate soojusvarustus ja kaugküttepiirkondade areng ................................................... 12 3.0. Soojusvarustuse praegune seisund ja näitajad .................................................................. 12 3.1. Kadrina arengu variant ................................................................................................... 20 3.2. Hulja arengu variandid ................................................................................................... 22 3.3. Kihlevere arengu variandid ............................................................................................. 24 3.4. Arenguvariantide valik .................................................................................................. 27

4. Asulate soojusmajanduse majandus- ja finantsanalüüs (MFA) ........................................ 28 5. Kokkuvõte ....................................................................................................................... 28

6. Valla soojusmajanduse arengu tegevuskava ................................................................... 29 0. ÜLDOSA

0.1. TÖÖ NIMETUS: Kadrina valla soojusmajanduse arengukava

aastateks 2016-2026

0.2. OBJEKTI ASUKOHT: Lääne-Virumaa, Kadrina vald, Kadrina alevik, Hulja alevik ja Kihlevere küla

0.3. TÖÖ TELLIJA: Kadrina Vallavalitsus

Aadress: Rakvere tee 14, Kadrina, 45201 Lääne-Virumaa

Registrikood: 75007824 Esindaja: Meelis Suvi, Ehitus- ja majandusspetsialist,

tel. 5175977; Gunnar Kaldmaa, Kadrina Soojus Juhataja, tel. 5110334


0.4. TÖÖ TÄITJA: AS Infragate Eesti Aadress: Kadaka tee 5, 10621 Tallinn Registrikood: 10845129 Esindaja ja töö teostaja: Tarmo Mäeküla, tel. 56261044 Majandustegevuse registreeringud: EP10845129-0001 Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemi, sh. katla- (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa), ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi ehitusprojekti koostamine; kaugküttesüsteemi ehitusprojekti koostamine (10.08.2015) EK10845129-0001 Hoone ja selle juurde kuuluva küttesüsteemi, sh. katlasüsteemi (v.a elektri- ja gaasivarustuse osa), ventilatsiooni- ja jahutussüsteemi auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi tegemine; kaugküttesüsteemi ehitusprojekti ekspertiisi ja auditi tegemine (05.10.2015) Kontrollija: Toomas Rähmonen, tel. 56460529, Volitatud soojustehnika insener V (kutsetunnistus 081591)

0.5. TÖÖ EESMÄRK JA SISU

Käesoleva töö eesmärgiks oli kohalikule omavalitsusele ja soojusettevõtjatele Kadrina valla asulate ja nende kaugkütte võrgupiirkondade soojusmajanduse arengukava koostamine 10 aastaseks perioodiks 2016-2026, mh. tehnilise ja majandusliku arendustegevuse ning investeeringute ja keskkonnamõju planeerimiseks, tellituna 29.02.2016 Käsunduslepinguga ja arvestades Kaugkütteseadust.

0.6. LÄHTEANDMED

Kadrina valla soojusmajanduse arengukava koostamise lähteandmed on Tellija antud Riigihanke teenuse osutamise lähteülesandes ning Vallavalitsusel olemasolevas Kadrina Valla arengukavas aastateks 2013-2025 (2013.a.). Käesolevas soojusmajanduse arengukavas võetakse aluseks ja kaasajastatakse andmestut 2013.a. Eneko IB OÜ poolt koostatud Kadrina valla soojusenergiamajanduse arengukavas aastateks 2014-2020 (pole Vallavolikogu poolt kinnitatud) ja samuti A.Vabamägi poolt koostatud Hulja kaugkütte võrgupiirkonna tehnilis-majanduslik audit ning lisatakse Kihlevere osa.

0.7. TÖÖ TEOSTAMINE

Käesoleva arengukava jaoks ülevaatused Kadrina valla asulate soojusmajanduse objektidel kohapeal teostati 2016.a. märtsis-juunis, koos nähtu-kuuldu ülesmärkimisega ja ülespildistamisega. Soojusmajanduse kohta andmeid, selgitusi ja muud abi saadi Kadrina Soojus Juhataja Gunnar Kaldmaa ning Korteriühistute Tõnismäe ja Kihlevere Elamu töötajate käest. Kogu saadud andmestu analüüsiti ja süstematiseeriti, mille tulemusena on arengukava koostatud. Kasutatud kirjandusallikatele on vajadusel viidatud nurksulgudes [].

1. VALD JA SELLE SOTSIAAL-MAJANDUSLIK ARENG

Kadrina vald paikneb Lääne-Virumaa lääneosas ja selle pindala on 355 km2. Kadrina valla elanike arv oli 4959 inimest (01.01.2016) sh. Kadrina alevikus 2154, Hulja alevikus 473 ja Kihlevere külas 186; elanike arv on viimastel aastatel mõnevõrra langenud.


Kadrina asub Tapalt 15 km ja maakonnakeskusest Rakverest 15 km kaugusel. Valda läbib Tallinn – Narva põhimaantee nr. 1 ning Kadrina alevikku Pärnu – Sõmeru põhimaantee nr. 5 ja Tallinn – Narva raudtee. Kadrina alevikus paikneb nii 2-, 3-, 5-korruselisi korterelamuid kui väikeelamuid, ühiskondlikud ja teenindusasutused sh. Vallavalitsus koos spordikompleksiga, Keskkool koos Huvikeskuse ja staadioniga, Lasteaed, rahvamaja, mõningad kauplused jms. Hulja alevikus paikneb lisaks käsitletavale korterelamute kompaktsele asumile ka muid 2-korruselisi korterelamuid ja väikeelamuid ning klubi. Kihlevere külas paikneb lisaks käsitletavatele korterelamutele ka muid 2-korruselisi korterelamuid ja väikeelamuid ning mõisakompleks. Valla tootmisettevõtetest paiknevab Kadrina aleviku idaosas järgmised, mõned endise EPT territooriumil (mida läbib Raua tänav): - HAKA Plast OÜ: plasttorud; - HeTi Pere OÜ: metalltooted; - Inmet OÜ: metalltooted; - Reideni Plaat AS: soojustusmaterjalid; - Flexa Eesti AS: mööbel; - Pixner OÜ: mööbel. Hulja alevikus paikneb Aru Grupp AS: akende-uste ja moodulmajade tootmine. Kadrina alevikus uuendati 2014.a. täielikult vee- ja kanalisatsioonivõrgud. Ühisveevärk-kanalisatsioon sisaldab ka 3 töötavat puurkaev-pumplat koos veetöötlusega ja reoveepuhastit, uuendatud 2012.a. Hulja alevikus on 2013.a. uuendatud puurkaev-pumpla ja reoveepuhasti. Lääne-Virumaal on keskm. brutopalk ca. 900 EUR/kuus. Kadrina valla KOV võimekus oli 2013.a. 215 omavalitsuse hulgas 67.

1.0. LOODUSKESKKOND Kadrina vald paikneb Pandivere kõrgustiku laugjal alal. Lähimad meteoroloogiajaamad on Väike-Maarjas, Kundas ja Jõhvis. Jõhvi (I) piirkonnas, kuhu Kadrina kuulub, on tasakaalutemperatuuril +17 °C 1975...2004. normaalaastal olnud 4518 kraadpäeva, sh. 8 kuul (so. oktoober...mai) kütteperioodil 4099 kraadpäeva [ET-2 0102-0721 Eesti kraadpäevad]; välisõhu arvutuslik temperatuur on –24 °C. Kütteperiood on Lääne-Virumaal 220 päeva/aastas ja keskmine õhutemperatuur sellal –1,5 °C [EVS 829:2003 Hoone soojuskoormuse määramine]. Pinnase suurim külmumissügavus Tartus kuni 1980.a. on olnud 10/50 aasta jooksul 110/134 cm [ET-2 0102-0329 Eesti kliimateatmik ehitajatele].

2. ASULA SOOJUSENERGIATARVE JA SELLE MUUTUSED

Kadrina vallas soojusmajanduse üldise korralduse kohustus lasub kohaliku omavalitsuse tasandil Kadrina Vallavalitsusel, kus see otseselt on majandusvaldkonna Abivallavanema vastutusel. Praegu toimib Kadrina vallas Vallavolikogu 25.06.2009 määrusega nr. 112 kehtestatud kaugkütte võrgupiirkonnad tiheasustusega Kadrina alevikus, Hulja alevikus Tõnismäe korterelamute asumis ja Kihlevere küla Külavahe tee korterelamute piirkonnas. 2.0. SOOJUSTARBIMISNÄITAJAD

Olemasolevate hoonete soojustarbe suurust saab arvestada viimaste aastate tegeliku soojuse tarbimise järgi, taandades selle normaalaasta tarbimisele.


Jõhvis oli Kadrina arvestataval kütteperioodil 8 kuud kraadpäevi 2013.a. 3853, 2014.a. 3753, 2015.a. 3429, so. perioodil 2013...2015.a. keskm. 3678 kraadpäeva. Perioodi 1975...2013.a. jooksul on Tartu-Tõravere aasta keskm. õhutemp. tõusnud tasemelt 5,3 °C kuni 5,7 °C so. 0,4 °C [Keskkonnaagentuur 2014. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100] ja teadaolevalt ka kogu Eestis ning järgneva 10 a. jooksul tõuseb tõenäoliselt veel vähemalt 0,1 °C. Seetõttu on Kadrinas normaalaasta kütteperiood arvestatud, ka lähtuvalt 2014-2020 arengukava andmetest, 3900 kraadpäevane (4099 asemel, so. ca. 5 % madalam). Normaalaasta soojustarbimine QN = (Qteg – C) x SN / Steg + C , MWh/a; kus: Qteg - tegeliku aasta soojustarbimine, MWh/a; SN - normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril (+17 °C); Steg - tegeliku aasta kraadpäevade arv samal tasakaalutemperatuuril; C - kraadpäevadest sõltumatu soojustarbimine sh. veesoojenduseks kui on, MWh.

Hoonete energiatarbimise energiatõhususarv on Eestis keskm. 180...250 kWh köetava pinna m2 kohta aastas, sarnase kliimaga Soomes ja Rootsis aga alla 150 kWh/m2a. Kadrina valla asulate valdavalt rekonstrueerimata soojustusega (üldiselt vaid vahetatud akendega) elamute energiatõhususarvuks võib arvestuslikuks keskm. hinnata ca. 210 kWh/m2a so. klass E (korterelamul 181...220 kWh/m2a), sh. kütteks (ja ventilatsiooniks) keskm. 140 kWh/m2a, veesoojenduseks (elektriboileriga) keskm. 42 kWh/m2a ning valgustuseks ja elektriseadmete kasutamiseks keskm. 28 kWh/m2a [TTÜ 2010. Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga]. Kadrinas on täielikult soojustatud vaid 1 korterelamu (Rakvere tee 9; ka ventilatsiooni soojustagastus) aga enamikul korterelamutel on soojustatud otsaseinad ja üldiselt vahetatud aknad kaasaegsete pakettakende vastu. Paljudel kortermajadel on kütte püstikutele paigaldatud tasakaalustusventiilid, osadel majadel soojustatud pööninguid. Hoonete sisekliima ning oluliselt rekonstrueeritavate ja uute hoonete energiatarbimine peab vastama õigusaktidele [sh. Majandus- ja Taristuministri 03.06.2015 määrus nr. 55 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded ja Euroopa Liidu energiatõhususe direktiiv 2010/31/EL], sh. olema liginullenergiatarbimise energiatõhususarvuga alates 2019.a. avalikel hoonetel (120 kWh/m2a, kauplustel 130 kWh/m2a, lasteaedadel 100 kWh/m2, koolidel 90 kWh/m2a) ja alates 2021.a. kõigil hoonetel (büroodel ja korterelamutel 100 kWh/m2a, väikeelamutel 50 kWh/m2a); energiatootmise vastavate kaalumisteguritega. Hoonete aastase soojustarbimise (koos veesoojendusega) võib kogemuslikult arvestada vanematel kortermajadel kuni 40 kWh/m3a, koolidel ca. 30 kWh/m3a, lasteaedadel kuni 50 kWh/m3a, vaid kütteks ilma veesoojenduseta oluliselt vähem. Tarbevee soojendamiseks (365 d/a) võib arvestada kaugküttel elamutes ca. 20 % ja ühiskondlikes hoonetes ca. 10 % aastasest soojustarbest. Vajaliku soojusvõimsuse kütteks ja veesoojenduseks võib ligikaudu arvestada koolidel, lasteaedadel ja büroodel 22 W/m3, korruselamutel 25 W/m3, väikeelamutel 30 W/m3, kauplustel 20 W/m3 ning tööstushoonetel (sisetemp. 15/20 °C) 10..15/20...25 W hoone mahu m3 kohta [EVS 829:2003 Hoone soojuskoormuse määramine (asendatud EVS-EN 12831:2003 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku küttekoormuse arvutusmeetodid)].

2.1. SOOJUSTARVE KADRINA KAUGKÜTTEPIIRKONNAS


Kadrina kaugküttepiirkonnas olid 2016.a. järgmised soojustarbijad (Tabel 1):

Jrk. nr.

Soojustarbija

Köetav pind, m2/ korruseid

Hoone seisund/ soojustus

Soojus-paigaldis/ seisund

Kütte- võims., kW

Soe vesi, kW

Soojuse tarbimine, MWh/aastas

Märkused sh. ehitusaasta

keskm. 2013... ...2015

norm.-aastal

I Valla hooned

1324 2862 3028

I-1 Valla administratiiv-hoone, Rakvere tee 14

6476/2 (28055 m3)

Sooj.-tud, aknad vahetatud

Soojussõlm, ka õhk-soojus-pumbad

105 Ei 176 1957.a

I-2 Kadrina Sport OÜ Rakvere tee 14


484 Ei 1033 Ujulavee soojendus kütteveega

I-3 Kadrina Keskkool, Rakvere tee 4

10916/3 (49369 m3)

Sooj.-mata, aknad vahetatud

502 Ei 991 1048 A-korpus 1939 B-korpus 1962 C-korpus 1984

I-4 Kadrina huvikeskus, Rakvere tee 4


113 Ei 405 1984.a

I-5

Kadrina lasteaed Pargi 5

1789/2 Sooj.-tud, aknad vahetatud, uuendatud 2005.a.

120 Ei 245 1977.a

I-6 KOM. Tööruum (Raua 4)

379 4 Ei 12 1974.a

II Korterelamud

2651 5427 5742

II-1 Kalevipoja 1 (18 krt.)

1347/3

Vaid otsad sooj.-tud, aknad osal. vahetatud

72

Ei

147 1982.a


1512/5 Vaid otsad sooj.-tud, aknad üld. vahetatud

92

Ei

194 1990.a



91

Ei

187 1987.a



94

Ei

201 1987.a



110

Ei

211 1989.a

II-6 Lasteaia 3 (18 krt.)


71

Ei

147 1982.a

II-7 Nooruse 1 (6 krt.)

414/2 Sooj.-mata, aknad üld. vahetatud

37

Ei

80 1955.a



68

Ei

147

1972.a




35

Ei

65 1956.a



76

Ei

159 1973.a



33

Ei

72 1956.a



94

Ei

191 1974.a



33

Ei

115 1968.a



84

Ei

173 1975.a

II-15

Pargi 20 (21 krt.)

1226/3

Vaid otsad, sokkel ja keldri lagi sooj.-tud; aknad vahetatud

Soojussõlm soojus-vahetitega; küttesüst. uuendatud

75

Ei

98

1976.a

II-16

Pargi 22 (21 krt.)

1395/3

Vaid otsad ja sokkel sooj.-tud, aknad vahetatud

73

Ei

152

1977.a

II-17 Pargi 24 (24 krt.)

1506/3 Sooj.-tud vaid otsad, aknad üld. vahetatud

84

Ei

176 1977.a

II-18 Pargi 26 (24 krt.)


80

Ei

160 1979.a

II-19 Rakvere tee 10 (4 krt.)

178/2 Sooj.-mata, aknad vahetatud

14

Ei

30 1981.a

II-20 Rakvere tee 1a (85 krt.) 5749/5

Vaid otsad sooj.-tud, aknad üld. vahetatud

198 Ei 393 1986.a

II-21 Rakvere tee 1b

186 Ei 399 1986.a

II-22 Rakvere tee 3a (95 krt.) 5704/5


228 Ei 460 1984.a

II-23 Rakvere tee 3b

179 Ei 366 1984.a


1725/3 Vaid otsad sooj.-tud, aknad vahetatud

89

Ei

181

1980.a



101

Ei

213 1980.a

II-26

Rakvere tee 8 (8 krt.)

348/2

Sooj.-mata, aknad üld. vahetatud; krohvimata

30

Ei

66

1965.a


II-27

Rakvere tee 9 (18 krt.)

1190/3

Sooj.-tud, aknad vahetatud; kõik uuendatud

Soojussõlm soojus-vahetitega; küttesüst. uuendatud; vent. sooj.- tagastus

72

Ei 69 (2015)

1988.a


820/2 Sooj.-mata, aknad osal. vahetatud

45

Ei

93

II-29 Tehnika 11 (18 krt.)


63

Ei

135 1971.a

II-30 Tehnika 7 (18 krt.)


75

Ei

157 1971.a

II-31

Tehnika 9 (18 krt.)

858/3

Sooj.-mata, aknad üld. vahetatud, trepikojad uuendatud

69

Ei

156

1970.a

III Ettevõtted 77 256 271

III-1 Järva TÜ kauplus "Konsum" (Viitna tee 4)

1501/1 48 Ei 142 1987.a

III-2 HeTi-Pere OÜ (Raua 1)

7961/1 Sandwich paneelidest

29 Ei 114 2005.a

KOKKU

4052 8545 9041

Märkused: 1) Hoone pind on netopind mitte köetav pind, mis näitaja polnud leitav.

Vallavalitsus paikneb endise EPT administratiivhoones; Kadrina Sport OÜ võimla, ujula jm. spordiruumid paiknevad samuti endise EPT kõrvalolevas spordihoones. Keskkool on 573 õpilasega ja 54 õpetajaga ning selle hoonestu koosneb erineval ajal ehitatud mitmest tiivast. Keskkooli 2012.a. uuendatud aulakompleksis paikneb Huvikeskus koos laste muusika- ja kunstidekooliga. Vallale kuuluvas Lasteaias „Sipsik“ on 10 lasterühma; Lasteaia koosseisu kuulub ka lasteaed Huljal Tõnismäe 18. HeTi-Pere metallitsehh paikneb kaasaegse soojustusega sandwich paneelidest tootmishoones.


Fotod 1. Kadrina Vallamaja koos spordikompleksiga, Lasteaed ja Keskkool koos huvikeskusega

Fotod 2. Kadrina korterelamud Rakvere tee 1 ja 9 (uuendatud) ning Pargi 22 ja Tehnika 9


2.2. SOOJUSTARVE HULJA KAUGKÜTTEPIIRKONNAS

Hulja kaugküttepiirkonnas olid 2016.a. järgmised soojustarbijad (Tabel 2):

Jrk. nr.

Soojustarbija




Kütte- võims., kW

Soe vesi, kW


Märkused sh. ehitusaasta

keskm. 2013... ...2014

norm.-aastal

IV Korterelamud KÜ Tõnismäe

IV-1 Tõnismäe 16 (24 krt.)

1564/3


121

Ei

248 1982.a.


1557/3


124

Ei

258 1984.a.

IV-3

Tõnismäe 20 (12 krt.)

845/3

Vaid otsad sooj.-tud, aknad üld. vahetatud; krohv lahti

60

Ei

115 1986.a.


901/3


53

Ei

110 1985.a.

IV-5

Tõnismäe 22 (12 krt.)

848/3

Vaid otsad sooj.-tud, aknad üld. vahetatud; krohv lahti

57

Ei

116 1986.a.


1400/3


73

Ei

159 1985.a.

V Valla Lasteaed Tõnismäe 18


131

Ei 248 1988.a.

KOKKU

619 1254 1352

Märkused: 1) Hoone pind on netopind mitte köetav pind, mis näitaja polnud leitav; 2) Küttevõimsused [Eneko IB 2013. Tabel 15] andmetel.

Kaugküttepiirkonda kuulub eraldipaiknev asum Hulja aleviku idaosas; hooneid sellest väljaspool nagu 2-korruselised korterelamud aleviku keskosas käesolevaga käsitletud ei ole.

Fotod 3. Hulja Tõnismäe korterelamud ja Lasteaed


2.3. SOOJUSTARVE KIHLEVERE KAUGKÜTTEPIIRKONNAS

Kihlevere kaugküttepiirkonnas olid 2016.a. järgmised soojustarbijad (Tabel 3):

Jrk. nr.

Soojustarbija




Kütte- võims., kW

Soe vesi, kW


Märkused

keskm. 2013... ...2015

norm.-aastal

VI Korterelamud

175

360 –60

=300

Välistorustiku soojuskaod ca. 60 MWh/a

VI-1 Külavahe tee 1 (12 krt.) KÜ Kihlevere Elamu

1238/2 (4308 m3)

Vaid otsad sooj.-tud, aknad üld. vahetatud; krohvimata

85

150

VI-2 Külavahe tee 2 (8 krt.) KÜ Kihlevere Elamu

848/2 (2960 m3)

Sooj.-mata, aknad osal. vahetatud

60

100 Mh. katlamaja, raamatukogu

VI-3

Aia tee 1 (kokku 12 krt.) 4 korterit

1390/2 (4575 m3)

Sooj.-mata, aknad osal. vahetatud; sokkel uuendatud

1 trepikojas radiaator-küte, 2 trepikojas ahiküte ja õhksoojus-pumbad

90/3

150/3= 50

Energiamärgis klass E

Märkused: 1) Hoone pind on netopind mitte köetav pind, mis näitaja polnud leitav.

Hoonetel soojusarvestid puuduvad ja Korteriühistu arveldab elanikega soojuse eest kulude järgi korteri m2 kohta. Aia tee 1 ülejäänud korterid võrgust kütet teadaolevalt ei soovi. Ka muid hooneid Kihleveres kaugküttepiirkonnast väljaspool nagu 2-korruselised korterelamud Mõisa teel käesolevaga käsitletud ei ole.

Fotod 4. Kihlevere korterelamud, Külavahe tee 1 ja 2 koos katlamajaga

Kadrina hoonete fassaadvälisseinte ja katuse soojustamisega võib energiatõhususarvu täiendavaks paranemiseks (vähenemiseks) arvestada kuni 30 % ja investeeringu maksumuseks ca. 120 EUR köetava pinna m2 kohta (suhteliselt odavamad kohalikud ehitushinnad; ca. 60 EUR välispiirde pinna m2 kohta). Siis juhul, kui hoone aknad on juba vahetatud ja otsaseinad juba soojustatud ja uuendatakse ka hoone küttesüsteem aga ventilatsioonisüsteem pole soojustagastusega ning selliselt oluliselt rekonstrueeritud hoone on klassiga D so. energiatõhususarvuga 151...180 kWh/m2a (välisseinad


U ≤ 0,22 W/m2K, katus U ≤ 0,15 W/m2K, aknad U ≤ 1,1 W/m2K; energiasääst kokku ≥ 40 %), saaks hoone uuendamiseks rakendada Kredex 25 % tüüpi toetuspaketti + 75 % omafinantseering/laen. Käesolevaga arvestatakse, et elamu soojustuse jm. nimetatud energiasäästu projektid soovivad või on suutelised teostama ca. 2/3 Kadrina korterelamud ning nende maksumus on hinnanguliselt kokku ca. 3 200 000 EUR. Sellega saavutataks olemasolevate korterelamute soojustarbe vähenemine ca. 1100 MWh/a. võrra, mis vastaks ca. – 2 %/a. 10 aasta jooksul. Elamute soojustamine suurele maksumusele vaatamata igal juhul vähendab soojustarvet ja sellega pikaajaliselt vähendab küttekulu. Elamutes vähendab märgatavalt soojustarvet ka püstikute ja korterite termostaatreguleerimine ja küttesüsteemi tasakaalustamine, millised paigaldised peaksid eeltoodud maksumusse mahtuma. Elamute ventilatsioonisüsteemi kaasaegseks uuendamine ületaks aga ilmselt korterelanike investeerimisvõime. Käesolevaga arvestatakse samuti, et Kadrina alevis Valla hoonete, so. eelkõige Keskkooli uuemate tiibade, mille aknad on kõik vahetatud kaasaegsete pakkettakende vastu ja energiatõhususarv kütteks on praegu ca. 120 kWh/m2a, (täiendava) soojustamisega võiks saavutada soojustarbe vähenemist ca. 300 MWh/a. (kuni 80...90 kWh/m2a), maksumusega hinnanguliselt ca. 400 000 EUR. Soojusetarbimine Kadrina Vallamajal koos spordikompleksiga, mis on juba soojustatud (ka aknad vahetatud), on ca. 180 kWh/m2a., mis on aga koos suures mahus ujulavee soojendusega. Kadrina alevis võiks perspektiivseks kaugkütte soojusetarbijaks saada mõni tootmishoone Raua tänava piirkonnas (mõni endise EPT hoone) või Rahvamaja. Selline üksikhoone pinnaga näit. tuhat m2 ja kubatuuriga ca. 5 tuhat m3 võiks tarbida küttesoojust ca. 100 MWh/a. (ühendusvõimsusega ca. 100 kW). Rahvamaja ühendamiseks on vajalik ka torustik ca. 200 m. Soojustarbijana uues hoones tuleb arvestada Tervise- ja Hoolekandekeskust, mille ehitus Lasteaia 1 (lammutataval) kinnistul on [Kadrina valla arengukavas] planeeritud 2017.a. (maksumusega ca. 1 500 000 EUR). Hoone pinnaga ca. 500 m2 tarbiks küttesoojust hinnanguliselt ca. 60 MWh/a. (ühendusvõimsusega ca. 40 kW) aga vajaks ka liitumistorustiku DN 40 rajamist pikkusega ca. 100 m. Kokkuvõttes on perspektiivne soojustarbe lisandumine mitu korda väikesem tõenäolisest vähenemisest.

3. ASULATE SOOJUSVARUSTUS JA KAUGKÜTTEPIIRKONDADE ARENG

Kadrina vallas teostavad kaugküttesoojuse tootmist, jaotamist ja müüki järgmised ettevõtted: 1) Kadrina aleviku kaugküttepiirkonnas AS Kadrina Soojus (Registrikood 10338177), asutatud

12.12.1997, 100 % Valla omanduses, opereerib ka veemajandust, kokku 12 töötajat; 2) Hulja aleviku kaugküttepiirkonnas Korteriühistu Tõnismäe (Registrikood 80015576), asutatud

01.10.1997. 3) Kihlevere kolmel korterelamul Korteriühistu Kihlevere Elamud (Registrikood 80304671), asutatud

11.03.2010. Kaugküttepiirkonnas on soojustarbimine Kaugkütteseaduse praegukehtivas 01.01.2015 redaktsioonis § 5 määratletud järgmiselt, mida tuleb soojusmajanduses arvestada: „(3) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga. (4) Kaugküttepiirkonnas tohib võrguga ühendatud tarbijapaigaldist võrgust eraldada ja ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamisel kasutada muud viisi, kui on kaugküte kohaliku omavalitsuse volikogu määratud tingimustel ja korras. (41) Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.“

3.0. SOOJUSVARUSTUSE PRAEGUNE SEISUND JA NÄITAJAD

Kadrina vallas on hoonete, eriti väikeelamute, kütmisel varasemalt olnud ja on praegugi laialdaselt kasutusel lokaalküte halupuudega.


Kadrina valla asulate kaugküttepiirkonna soojusvarustuse tehniline jm. seisukord ja näitajad 2016.a. on kirjeldatud järgnevalt. 3.0.1. Kadrina keskkatlamaja ja kaugküttevõrk

Varustab soojusega Kadrina aleviku kaugküttepiirkonda ja opereeritakse Kadrina Soojus poolt. Katlamaja Rakvere tee 11 paikneb asula sees; asfalteeritud juurdesõidud on sobivalt tööstusala poolt ja keskuse poolt. Territooriumil on katlamaja hoone, hakkepuidu asfalteerimata laoplats, vedelkütusemajand jm. abihooned. Hoones paikneb katlaruum, hakke etteandesõlm, operaatoriruum, kontori- ja olmeruumid. Katlamaja tehniline seisukord sh. hoone ehitusosa on üldiselt korras ja omab jääkressurssi kuni 2026.a.; aga näit. aknad vajaksid vahetamist. Kadrina keskkatlamajas on paigaldatud järgmised katelseadmed ja muu sisseseade (Tabel 4):

Jrk. nr.

Kütus Võimsus Soojaveekatel (mark)

Kasutus Paigaldus-aeg

Tehniline seisukord

Märkused

I-1

Põlevkiviõli (Nr. 3)

6500 kW DE-10-14 GM Tipu-koormustel ja varuks

Valmistatud 1986.a.

Töökorras

I-2 Hakkepuit (Nr. 4)

2500 kW Sermet BioGrate 2,5 Baas-koormusel

2002.a.; valmistatud 2001.a.

Töökorras; remondi-takse regu-laarselt

Pöörleva võrega eelkoldega, vertikaalne; elektrivõimsus kokku 43 kW

KOKKU

9000 kW

- Õues betoonist õlimahuti 200 m3; soojendi küttetorustikult; õlipumbad. - Hakkepuidu etteandeseadmed laost hakkepuidukatlasse: põrandakraabid

hüdroajamiga, kett-transportöörid. - Kütteveetorustik hakkepuidukatlalt 2-kontuuriline, läbi soojusvaheti (Alfa Laval)

kaugküttevõrku; torud osaliselt roostevabast terasest, kohati isoleerimata või isolatsioon ilma katteta (vaid foolium); katelde primaarringluspumbad ja võrgu ringluspumbad (tagasivoolul); väljastatava soojuse mõõtur; katlamajast väljub 3 torutrassi rõhul 2...4 bar + omasoojusvarustus kütteks ja masuudisoojenduseks.

- Veepehmendus ja lisaveesüsteem. - Multitsüklon, suitsugaaside pesur Condens 3,3 MW ja tuhakonteinerid ruumis. - Kokku 2 korstent. - Diisel elektrigeneraator. Katlamaja sh. katelde juhtimine on automaatne, juhtkilbis ja operaatorarvutilt, vastavalt küttegraafikule 70/50 °C. Kadrina keskkatlamaja tarbib hakkepuitu keskm. 63 p-m3/ööpäevas ja max. 80 p-m3/ööpäevas; hakkepuidukatla keskm. kasutegur on praegu olnud 85 %. Katlamaja on tarbinud ka põlevkiviõli; õlikatla keskm. kasutegur on olnud 81 %. Hakkepuidu kütteväärtus sõltuvalt niiskusest 25...55 % on 4...2 kWh/kg, keskmiselt alumine kütteväärtus on 3 kWh/kg (niiskusesisaldusel 40 %), so. ca. 0,75 MWh/puiste-m3. Hakkepuidu hind arvestatakse järgnevatel aastatel suurveokiga tarnetel 16 EUR/MWh primaarenergial so. ca. 12 EUR/p-m3 (ilma käibemaksuta). Kasutatava põlevkiviõli alumine kütteväärtus on ca. 10,8 kWh/kg, tihedus keskm. 1,0 t/m3 ja väävlisisaldus max. 0,8 %.


Põlevkiviõli hind arvestatakse Kadrinas järgnevatel aastatel 36 EUR/MWh primaarenergial so. ca. 389 EUR/t (ilma käibemaksuta).

Kadrina kaugküttevõrk koosneb järgnevast (Tabel 5):

Jrk. nr.

Torustiku osa nimetus ja tööläbimõõt

Pikkus Konstruktsioon Rajamis-aeg

Tehniline seisukord

Märkused

I-1 Magistraaltorustik katlamajast kuni HS-1 ja K-8...9 vahel 2x DN150

43+41 m Pinnases, eelisoleeritud 2011.a. Töökorras

I-2 Magistraaltorustik alates HS-1 Kalevipoja tn. trassil kuni HS-5 ja K-11 2x DN125

644 m Pinnases, eelisoleeritud 2011.a. Töökorras

I-3 Magistraaltorustik alates katlamajast Rakvere tee trassil kuni K-11 ja haru kuni K-14 (Keskkoolile) 2x DN(200..)150(..125)

386+286 m

Künades, pole eelisoleeritud

varasem Amorti-seerunud, isolatsioon puudulik

Ülemäärane soojuskadu

I-4 Tarnetorustik Kalevipoja tn. ja Rakvere tee korterelamutele ning kauplusele 2x DN80...100

80+42 m Künades, pole eelisoleeritud



I-5 Tarnetorustik alates K-14 kuni Lasteaia hooneteni 2x DN100...65

136 m Maapealne piki staadionit, pole eelisoleeritud



I-6 Tarnetorustiku 2 lõiku K-14...K-19 (Lasteaiale) 2x DN90

135+140 m

Pinnases, eelisoleeritud 2011.a. Töökorras

I-7 Magistraaltorustik katlamajast kuni Kesksoojussõlmeni ning Vallamajasse ja Spordikompleksi 2x DN200 ja 100

193+35 m Künades, pole eelisoleeritud



I-8 Magistraaltorustik Kesksoojussõlmest kuni HS-6 2x DN250


I-9 Magistraaltorustik HS-6 Nooruse ja Tehnika tn. kuni HS-9 ja Nooruse 2 2x DN150...80

255+182 m

Pinnases, eelisoleeritud 2011.a. Töökorras

I-10 Magistraaltorustik K-5 kuni Nooruse 4 2x DN125

79 m Künades, pole eelisoleeritud



I-11 Tarnetorustik korterelamutele Nooruse 4 kuni Nooruse 8 ja kuni Pargi 20 2x DN125...65

209+359 m

Künades ja läbi hoonete keldrite, pole eelisoleeritud


Ülemäärane soojuskadu; üledimensio-neeritud

I-12 Tarnetorustik korterelamutele Tehnika 7 kuni Nooruse 7 2x DN65...40


I-13 Tarnetorustik korterelamutele Nooruse 1, 3, 5 ja Rakvere tee 8, 10



2x DN65...25 KOKKU

3614 m

Uuem kaugküttevõrk on rajatud eelisoleeritud torudest Ø(250)150...80 terasest töötorudega, ettenähtud max. temp. kuni 120 °C; peenemad hoonete ühendustorustikud on ka plastist töötorudega. Pinnasesse on paigaldatud kõrvuti 2 toru. Kadrina kaugküttetorustiku võimsustihedus on ca. 1,1 kW/m ja tarbimistihedus on ca. 2,5 MWh/m, mis on väga hea näitaja (jätkusuutliku kaugkütte jaoks peetav piir on ≥ 1,0 MWh/m ja võiks olla üle 2,0 MWh/m) [Arengufondi uuring 2013. Kaugkütte energiasääst]. Kaugküttetorustiku võrgukaod (1221 MWh/a.) on nüüd pärast ca. poole torustiku uuendamist ca. 13 % väljastatavast soojusest (9509 MWh/a.). Võrgukadusid (nn. trassikadusid) lubatakse [Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määrus nr. 51 Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord] järgi (aasta keskmisena) 2016.a. mitte üle 16 % ja alates 2017.a. mitte üle 15 %. Kadrina kaugküttetorustiku jääkressurssi jätkub perioodiks kuni 2026.a. vaid uutel torulõikudel; vana torustik künades kuulub asendamisele. Ressurss arvestatakse eelisoleeritud terastorudel nimitemperatuuridel 30 aastat ja ka plasttorudel 30 aastat sh. töötemperatuuriga mitte üle 90 °C kuni 1 aasta. Kadrina soojustarbijatel on korterelamutes enamasti võrgust sõltuva ühendusega soojussõlmed, soojusarvestiga, 2-tee või 3-tee automaatventiiliga, hoonekontuuri pumbaga, keevitatud terastorudega. Paljudes korterelamutes on küttesüsteemile paigaldatud tasakaalustusventiilid. Kõikides hoonetes kasutatakse veesoojenduseks elektriboilereid. Kadrina kaugküttetorustike plaan on käesoleva Arengukava Lisana.


Fotod 5. Kadrina keskkatlamaja, koos hakkepuidukatlaga, suitsugaaside pesuriga ja hangitud õlikatlaga

3.0.2. Hulja katlamaja ja kaugküttevõrk Varustab soojusega Hulja aleviku kaugküttepiirkonda ja opereeritakse KÜ Tõnismäe poolt 6 korterelamule ja Lasteaiale. Katlamaja paikneb Tõnismäe tee 15, elamuala taga. Katlamaja sisseseade on täielikult amortiseerunud ja vajab kohest uuendamist.

Hulja katlamajas on paigaldatud järgmised katelseadmed ja muu sisseseade (Tabel 6):

Jrk. nr.



Tehniline seisukord

Märkused

II-1 Kivisüsi; kasutatakse ka puitu

ca. 750 kW „Kiviõli“ 80 (m2) Kõigil koormustel


Amorti-seerunud

Remonditud 2002.a. leektorud

II-0 Kivisüsi ca. 750 kW „Kiviõli“ 80 (m2) Mitte-kasutatav


Avariiline

KOKKU

750 kW

- Kivisöehunnik kõrvalruumis ja halupuud õues hoone taga. - Kütteveetorustik ühe-kontuuriline; torude isolatsioon amortiseerunud; võrgu

ringluspumbad; soojuse mõõturid puuduvad. - Veepehmendus ja lisaveesüsteem. - Korsten ilma isolatsioonita. Katelde opereerimine ja juhtimine on käsitsi. Praegu kasutatava kivisöe kütteväärtus on 6...7,5 MWh/tonn, keskm. 7,0 MWh/tonn.


Hulja Tõnismäe asumi katlamaja kaugküttevõrk koosneb järgnevast (Tabel 7):

Jrk. nr.


Pikkus Konstruktsioon Rajamis-aeg

Tehniline seisukord

Märkused

2-0 Magistraaltorustik Katlamajast kuni läbi kambri Tõnismäe 21 2x Ø100


ca. 1980.a. Töökorras Ülemäärased soojuskaod

2-1 Tarnetorustik korterelamutele 2x DN65...50


ca. 1980.a. Töökorras Ülemäärased soojuskaod

KOKKU

542 m Soojuskaod ca. 200 MWh/a

Torustikud künades on isoleeritud valdavalt ehitusliku pehme mineraalvatiga ja ümbermässitud ruberoidiga, amortiseerunud ja põhimõtteliselt jääkressurssi ei oma; soojuskambris on paigaldatud uued kuulkraanid aga kambris pole torud isoleeritud. Hulja katlamaja kaugküttetorustiku võimsustihedus on ca. 1,3 kW/m ja tarbimistihedus

on 2,6 MWh/m, mis on hea näitaja kuna hoonestus on küllaltki kompaktne.

Fotod 6. Hulja Tõnismäe katlamaja, koos amortiseerunud kivisöekateldega


Hulja soojusmajanduse plaan (Mõõtkava ca. 1:3000)

Kihlevere soojusmajanduse plaan (Mõõtkava ca. 1:3000)


3.0.3. Kihlevere lokaalkatlamaja

Varustab soojusega Kihlevere küla kaugküttepiirkonda ja opereeritakse KÜ Kihlevere Elamu poolt kokku 3 korterelamule. Katlaruum korterelamu Külavahe tee 2 keldris, puuriidad õues. Katlaruumi sisseseade tehniline seisukord ei ole vajalikul tasemel ja jääkressurssi kuni 2026.a. ei jätku. Kihlevere katlaruumis on paigaldatud järgmised katelseadmed ja muu sisseseade (Tabel 8):

Jrk. nr.



Tehniline seisukord

Märkused

III-1 Halupuud 105 kW Högfors Heureka 6/11 N

Kõigil koormustel

2012.a. (valmist. 1980.a.)

Töökorras Kasutegur oletatud 60...65 %

III-2 Halupuud 105 kW Högfors Heureka 6/11 N

Kõigil koormustel

2013.a. Töökorras Kasutegur oletatud 60...65 %

KOKKU

210 kW

- Puude etteanne õuest keldrisse 2 hoiuruumi katlaruumi kõrval. - Kütteveetorustik ühe-kontuuriline; torud isoleerimata; võrgu ringluspumbad; soojuse

mõõturid puuduvad; katlaruumist väljub torutrass oma hoonele ja veel 2 elamusse. - Lisaveesüsteem puudub. - Korsten hoone kõrval. Katelde opereerimine ja juhtimine on käsitsi (kütja). Kihlevere katel tarbib halupuid teadaolevalt kuni 500 rm/aastas (käesolevaga arvestatud 450 rm/a.), mis vajadusel (palgid 3 m) kohapeal lühemaks (0,5 m) saetakse ja lõhutakse. Kasutatavate halupuude keskm. kütteväärtus on arvestatud 1,3 MWh/rm (niiskusesisaldusel 25 % või rohkem; kuivemana kuni 1,7 MWh/rm). (Halupuude pikkusega 33...100 cm maht 1 tihumeeter (tm so. m3) = ca. 1,5 ruumimeetrit (rm) = ca. 2,5 puiste-m3) Väline lokaalküttetorustik Külavahe tee 1, 2 ja Aia tee 1 korterelamute vahel on ca. 130 m sh. ca. 30 m Külavahe tee 2 keldris (soojuskaod min. 70 W/m so. ca. 9 kW so. ca. 50 MWh/a).

Fotod 7. Kihlevere katlaruum kortermaja Külavahe tee 2 keldris, koos halupuukateldega ja välistorustik


Kadrina valla asulate soojusmajanduse anlüüsitud variandid on kirjeldatud järgnevalt.

3.1. KADRINA ARENGU VARIANT Kadrina aleviku soojusvarustuse areng oleks jätkata keskkatlamajast baaskoormusel biomassküttega aga tipukoormuste jaoks paigaldada olemasolevale lisaks väikesema võimsusega ja tõhusam õlikatel; uuendada kõik senini uuendamata jäänud kaugküttetorustikud.

Kadrina keskkatlamajja on pigaldutud ja käesoleval 2016.a. tööle rakendatud suitsugaaside pesur, mis olnud lühiajalise kogemuse põhjal annab hakkepuidukatla soojustoodangule juurde 15...20 % (ilma selleks kütust täiendavalt tarbimata).

Antud variandi korral toimuks soojusvarustuse areng järgmiselt: 3.1.1. Paigaldada Kadrina keskkatlamajja teine õlikatel (olemasolev jääb paigale varuks):

3.1.1.0. Paigaldusprojekti koostamine sh. automaatikaosa 3.1.1.1. Olemasoleva õlikatla põleti kohandamine 3.1.1.2. Õlikatla paigaldamine, vajadusel koos teenindusplatvormidega 3.1.1.3. Suitsukäikude ühendamine ja lisakorsten 3.1.1.4. Kütteveetorustik tugedel koos omaringluspumbaga, 3-tee ventiiliga ja

soojusmõõturiga 3.1.1.5. Õlikatla elektripaigaldis sh. juhtimiskilp 3.1.1.6. Automaatjuhtimissüsteemi laiendus õlikatlale koos anduritega

3.1.2. Uuendada Kadrina keskkatlamaja hoone aknad/paiskpinnad jms. (ca. 30 000 EUR) 3.1.3. Uuendada kaugkütte magistraaltorustikud Rakvere tee ja Nooruse tn. hoonte trassil ning

Vallamajale-Spordihoonele. 3.1.4. Uuendada kaugkütte tarnetorustikud hooneteni ja ühendada hoonesisenditega.

Kadrina keskkatlamaja paigaldatavad katelseadmed on järgmised (Tabel 9):

Jrk. nr.

Kütus Võimsus Soojaveekatel Kasutus Märkused Kasutegur Eelarveline maksumus

I-3 Põlevkiviõli 3000 kW Finreila; õlipõletiga Oilon RP-300 M-II; 120 °C, 10 bar

Tipu-koormustel ja varuks

Valmistatud 2000.a.

90 % Katel olemas ja seisab ruumis; paigaldus jm. 70 000 EUR

KOKKU

5500 kW

Kadrina keskkatlamajas võimalusena elektri ja soojuse koostootmise (CHP) seadmete kasutamist pole käesolevaga kaalutud kuna kaugkütte soojusetoodang jääb alla teadaolevalt majanduslikult tasuva koostootmisjaama toodangule 10...20 000 MWh/aastas [Arengufondi uuring 2013. Kaugkütte energiasääst].

Torustike investeeringud on arvestatud järgmises koosseisus, tehniliste näitajatega ja maksumustega (ilma käibemaksuta): Kaugküttetorustik eelisoleeritud torudega, pinnases (tööiga ca. 30 aastat): - 2x DN 150 (soojuskaod ca. 50 W/m) 400 EUR/m; - 2x DN 125 (soojuskaod ca. 45 W/m) 350 EUR/m; - 2x DN 100 (soojuskaod ca. 40 W/m) 300 EUR/m; - 2x DN 100..65 (soojuskaod ca. 35 W/m) 250 EUR/m; - 2x DN 50...32 (soojuskaod ca. 25 W/m) 200 EUR/m.

Ehitatavad torustikud on järgmised (Tabel 10):


Jrk. nr.


Pikkus Konstruktsioon Soojus-võimsus

Soojuskaod Eelarveline maksumus

I-3 Magistraaltorustik alates katlamajast Rakvere tee trassil kuni K-11 ja haru kuni K-14 (Keskkoolile) 2x DN150...100(..65)

386+286 m

Vanades künades, eelisoleeritud

–184 MWh/a

235 200 EUR

I-4 Tarnetorustik Kalevipoja tn. ja Rakvere tee korterelamutele ning kauplusele 2x DN65...40

80+42 m


–42 MWh/a 30 500 EUR

I-5 Tarnetorustik alates K-14 kuni Lasteaia hooneteni 2x DN65

136 m Piki staadionit pinnases, eelisoleeritud

–10 MWh/a 34 000 EUR

I-7 Magistraaltorustik katlamajast kuni Kesksoojussõlmeni ning Vallamajasse ja Spordikompleksi 2x DN150, 100, 50

193+35 m


–75 MWh/a 78 000 EUR

I-10 Magistraaltorustik K-5 kuni Nooruse 4 2x DN100

79 m Vanades künades, eelisoleeritud

–16 MWh/a 23 700 EUR

I-11 Tarnetorustik korterelamutele Nooruse 4 kuni Nooruse 8 ja kuni Pargi 20 2x DN65...40

209+359 m

Hoonete kõrval pinnases, eelisoleeritud

–112 MWh/a 142 000 EUR

KOKKU

1805 m –439 MWh/a

543 400 EUR

Kadrina soojusmajanduse arengute võrdlus on järgmine (Tabel 11):

Aastas (ilma käibemaksuta)

Kadrina alevik: Kaugküte biomassiga

Arenduslahendus Keskkatlamaja katlad hakkepuidul 2500 kW + põlevkiviõliga 3000 kW ja välistorustik 1805 m uuendatud

+ Tervisekeskus ja Raua tn. tootmishoone või

Rahvamaja, või keskm. külmem talv

Baasvariant

– 15 % (2/3 korterelamutest ja Keskkool täielikult soojustatud või keskm.

soojem talv) so. ka Perspektiivvariant

Olemasolev põhivara (jääkväärtus)

338 000 + 362 933 EUR = 700 933 EUR

Investeeringud kokku (100 % omarahastus)

100 000 + 543 400 EUR = 643 400 EUR

Sh. investeeringute 50 % omarahastus (üldehitus on toetuseta)

100 000 + 271 700 EUR = 371 700 EUR

Soojuse tarbimine ja müük 9041 + 160 = 9201 MWh 9041 MWh 9041 – 1400 = 7641 MWh

Kaugküttevõrgu soojuskaod

1221 –439 = 789 MWh 8 %

Katlamaja omatarve

275 MWh 2,7 %

Soojuse toodang, sh. Hakkepuidust, kasutegur 85 %

10265 MWh (75 %)

7699 MWh

10105 MWh (75 %)

7579 MWh

8705 MWh (75 %)

6529 MWh


Põlevkiviõlist kasutegur 81 % Suitsugaaside pesurit kasutades

(10 %) 1027 MWh

(15 %) 1539 MWh

(10 %) 1011 MWh

(15 %) 1515 MWh

(10 %) 871 MWh (15 %)

1305 MWh Kütuste maksumus Hakkepuit, hind 16 EUR/MWh Põlevkiviõli, hind 36 EUR/MWh

144 922 EUR

45 644 EUR

142 664 EUR

44 933 EUR

127 134 EUR

40 044 EUR

Muutuvkulud kokku, sh. Elekter 2,5 %, hind 100 EUR/MWh Saastetasu

224 930 EUR 25 663 EUR 8 701 EUR

221 430 EUR 25 263 EUR 8 570 EUR

196 362 EUR 21 763 EUR 7 421 EUR

Tegevuskulud, sh. tööjõukulud

138 000 EUR

Kapitalikulu, olemasolev + investeeringu kulum 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

55 105 EUR

21 447 EUR 12 390 EUR

Põhjendatud tulukus 6 % olemasolevalt põhivaralt + investeeringult 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

42 056 EUR

38 604 EUR 22 302 EUR

Soojusetootmise kulud kokku 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

520 142 EUR 494 783 EUR

516 642 EUR 491 283 EUR

491 574 EUR 466 215 EUR

Soojuse hind 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

56,5 EUR/MWh 53,8 EUR/MWh



Märkused: 1) Kulud on arvestatud eeldatavate investeeringute järgse 2018.a. tasemel;

2) Põhivara kasutusiga on katlamaja seadmetel 20 a. ja kaugküttetorustikel 30 a.; 3) Hakkepuidukatla töövalmidus on arvestatud 90...95 % (sh. seiskamised hooldusteks).

3.2. HULJA ARENGU VARIANDID Hulja soojusvarustuse võimalus oleks jätkata Tõnismäe korterelamute ja Lasteaia küttega katlamajast aga uuendada see vähemalt baaskoormusel kaasaegsele bioküttele. 3.2.1. Variant 1 korral, mis on Korteriühistul juba teostamisel, uuendatakse katlamaja Tõnismäe

tee 15 järgmiselt: 3.2.1.0. Tööstuslikud halupuukatlad 500 kW Rapla Metall 2 tk. (kütuse käsietteandega) 3.2.1.1. Akupaak 6 m3

3.2.2. Variant 2 korral jätkatakse Tõnismäe kaugkütte uuendamist järgmiselt:

3.2.2.0. Variant 1 halupuukateldele lisaks katla automatiseerimiseks: 3.2.2.1. Hoones hakkepuidu siselao (10x5 m) põranda valamine (mahutavusega kuni 120

m3) 3.2.2.2. Hakkepuidulao põranda redeltüüpi kraapmehanism ja transportöörid 3.2.2.3. Ühele halupuukatlale seadmed hakkepuidu etteandeks 3.2.2.4. Tuhaeemaldustransportöörid ja tuhakonteiner

3.2.3. Variant 3 korral uuendada Tõnismäe kaugküte järgmiselt:

3.2.3.0. Vajalikud lammutused sh. ukseavad ja söekatelde demontaaž 3.2.3.1. Hoone (25x12 m) välisseinte soojustamine (profiilplekist kate) 3.2.3.2. Hoone avatäidete (uksed-aknad) vahetus 3.2.3.3. Hoones hakkepuidu siselao (10x5 m) põranda valamine ning siseseinte ja lae

viimistlemine (mahutavusega kuni 120 m3)


3.2.3.4. Hoones katlaruumi (15x10 m) põranda valamine ning siseseinte ja lae viimistlemine

3.2.3.5. Hakkepuidulao põranda redeltüüpi kraapmehanism ja transportöörid 3.2.3.6. Tööstuslikud hakkepuidukatlad 2 kompl. koos mh. seadmetega kütuse ja

põlemisõhu etteandeks 3.2.3.7. Tuhaeemaldustransportöörid ja tuhakonteiner 3.2.3.8. Suitsuimur, multitsüklon ja suitsukäigud olemasolevasse korstnasse või vajadusel

uue korstna paigaldus 3.2.3.9. Kütteveetorustik koos ringluspumpadega 3.2.3.10. Lisaveetorustik, veepehmendusseadmed koos lisaveemahutiga ja pumpadega 3.2.3.11. Varu diisel elektrigeneraator 3.2.3.12. Ruumide san.tehnikasüsteemid (küte, ventilatsioon jm.) 3.2.3.13. Elektripaigaldis 3.2.3.14. Automaatjuhtimissüsteem kaugvalvega sh. ATS ja valvesignalisatsioon

3.2.4. Uuendada kaugküttetorustik

Uuendatavad kaugküttetorustikud Huljal on järgmised (Tabel 12):

Jrk. nr.




2-0 Magistraaltorustik Katlamajast kuni läbi kambri Tõnismäe 21 2x Ø80

211 m Künades, eelisoleeritud 250 kW 7,4 kW 52 750 EUR

2-1 Tarnetorustik korterelamutele 2x DN50...32

331 m Künades, eelisoleeritud 369 kW 8,3 kW 66 200 EUR

KOKKU

542 m 15,7 kW 119 000 EUR

Tõnismäe katlamaja paigaldatavad katelseadmed Variant 3 korral on järgmised (Tabel 13):

Jrk. nr.


I-1 Hakkepuit 300...400 kW

Liigutatavate restidega koldega katla all, omaringluspumpa-misega

Baas-koormusel

Põlemisõhu eelsoojendi, torude pauk-puhasti

min. 80 %, keskm. 85 %

120 000 EUR

I-2 Hakkepuit 300...400 kW

Liigutatavate restidega koldega katla all, omaringluspumpa-misega

Tipu-koormustel

Põlemisõhu eelsoojendi, torude pauk-puhasti

min. 80 %, keskm. 85 %

120 000 EUR

KOKKU

600...800 kW

Katlamaja 240 000 EUR

Hakkepuiduvajadus on keskm. 9 p-m3/ööpäevas, max. 20 p-m3/ööpäevas.

Antud Tõnismäe hakkepuidukatel töötab kasutuskestusega ca. 3000 h/a.

Hulja soojusmajanduse arenguvariantide võrdlus on järgmine (Tabel 14): Aastas (ilma käibemaksuta)

Tõnismäe asum: Kaugküte biomassiga

Arenduslahendus Variant 1 (teostamisel): Katlad halupuudega 2x 500 kW + kivisöega

Variant 2: Katlad halupuudega 500 kW + hakkepuidul 500

Variant 3: Katlad hakkepuidul 2x 300...400 kW ja


750 kW (välistorustik ei uuendata)

kW ja välistorustik 542 m uuendatud

välistorustik 542 m uuendatud


47 417 EUR

47 417 + 60 000 + 119 000 = 226 417 EUR

240 000 + 119 000 EUR = 359 000 EUR

Sh. investeeringute 50 % omarahastus

23 709 EUR

113 209 EUR

179 500 EUR

Soojuse tarbimine ja müük

1352 MWh 1352 MWh 1352 MWh


ca. 200 MWh 13 %

90 MWh 6 %

90 MWh 6 %

Soojuse toodang, sh. Halupuust, kasutegur 75 % Hakkepuidust, kasutegur 85 % Kivisöest, kasutegur 60 %

1552 MWh (85 %)

1319 MWh

(15 %) 233 MWh

1442 MWh (15 %)

216 MWh (85 %)

1226 MWh

1442 MWh

1442 MWh

Kütuste maksumus Halupuu, hind 27 EUR/MWh Hakkepuit, hind 18 EUR/MWh Kivisüsi, hind 21 EUR/MWh

47 484 EUR

8 155 EUR

7 776 EUR

25 962 EUR

30 536 EUR

Muutuvkulud kokku, sh. Elekter 2,5 %, hind 100 EUR/MWh Saastetasu

62 019 EUR 3 880 EUR 2 500 EUR

38 610 EUR 3 605 EUR 1 267 EUR

35 408 EUR 3 605 EUR 1 267 EUR

Tegevuskulud, so. palk

Kütteperioodil pidev töö 3 in. 800 EUR/kuu 7 kuud

22 344 EUR

Regulaarne teenindus 2 in. 400 EUR/kuu 12 kuud

12 768 EUR

Regulaarne teenindus 2 in. 400 EUR/kuu 12 kuud

12 768 EUR Kapitalikulu, so. investeeringu kulum 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

2 371 EUR 1 185 EUR

9 338 EUR 4 669 EUR

15 967 EUR 7 983 EUR

Põhjendatud tulukus 6 % investeeringult 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

2 845 EUR 1 423 EUR

13 585 EUR 6 793 EUR

21 540 EUR 10 770 EUR


89 579 EUR 86 971 EUR

74 301 EUR 62 840 EUR

85 683 EUR 66 929 EUR





Märkused: 1) Kulud on arvestatud eeldatavate investeeringute järgsete aastate tasemel;

2) Põhivara kasutusiga on katlamajal 20 a. ja kaugküttetorustikel 30 a.; 3) Antud väikesed biomass katelseadmed võib avalikul hankel saada ka oluliselt odavamalt.

Hulja kaugküttes hoonete sh. Lasteaia perspektiivne soojustarbe vähenemine välispiirete soojustamise jm. energiasäästu meetmetega või keskm. soojema talve korral on arvestatud – 20 % so. 270 MWh/a. (sh. Lasteaia hoone – 74 MWh/a.).

3.3. KIHLEVERE ARENGU VARIANDID

Kihlevere soojusvarustuse võimalus oleks jätkata Külavahe tee 1 ja 2 ning osa Aia tee 1 korterelamute küttega lokaalkateldelt aga uuendada 1 katel vähemalt baaskoormusel kaasaegsele bioküttele; tipukoormusteks võib jääda 2. olemasolev halupuukatel.


3.3.1. Variant 1 korral uuendada katlamaja Külavahe tee 2 keldris järgmiselt: 3.3.1.0. Demonteerida vanem halupuukatel 3.3.1.1. Remontida keldriruum 3.3.1.2. Paigaldada õue automaatne puidupelletiladu ca. 15 m3 3.3.1.3. Paigaldada puidupelletikatelseadmed koos kütuse automaatse etteandega ning

tuhaeemaldusega ja suitsueemaldusega 3.3.1.4. Uuendada kütteveetorustik koos ringluspumpadega 3.3.1.5. Paigaldada automaatjuhtimissüsteem 3.3.1.6. Uuendada hoonetevaheline küttetorustik

Uuendatavad lokaaltorustikud Kihleveres on järgmised (Tabel 15):

Jrk. nr.




3-0 Külavahe tee 1 ja 2 ning Aia tee 1 elamute vahel 2x DN50

130 m Vanades künades, eelisoleeritud

90+90 kW 3,3 kW 26 000 EUR

Kihlevere lokaalkatlamaja paigaldatavad katelseadmed Variant 1 korral on järgmised (Tabel 16): Jrk. nr.


III-2 Puidupellet 120 kW Restkoldega katla all, omaringluspumpa-misega

Baas-koormusel

Torude pauk-puhasti

min. 80 %, keskm. 85 %

42 000 EUR koos

paigaldusega KOKKU

225 kW koos allesjäävaga

Puidupelletivajadus on kuni 0,7 t/ööpäevas. Puidupelletikatla koormusvahemik on saavutatav ca. 30...110 % ja väljastatava küttevee max. temperatuurid 95/75 °C. Puidupelleti katelseadmed saavad töötada kuni 8000 h/aastas ja antud Kihlevere katel töötaks kasutuskestusega ca. 2200 h/a.

3.3.2. Variant 2 korral uuendada katlamaja Külavahe tee 2 keldris järgmiselt:

3.3.2.0. Demonteerida vanem halupuukatel 3.3.2.1. Remontida keldriruum 3.3.2.2. Paigaldada õue automaatne hakkepuidu konteinerladu ca. 20 m3 3.3.2.3. Paigaldada hakkepuidukatelseadmed koos kütuse automaatse etteandega ning

tuhaeemaldusega ja suitsueemaldusega 3.3.2.4. Uuendada kütteveetorustik koos ringluspumpadega 3.3.2.5. Uuendada hoonetevaheline küttetorustik

Kihlevere lokaalkatlamaja paigaldatavad katelseadmed Variant 2 korral on järgmised (Tabel 17): Jrk. nr.


III-2 Hakkepuit 120 kW Restkoldega katla all, omaringluspumpa-misega

Baas-koormusel

Torude pauk-puhasti

min. 80 %, keskm. 85 %

72 000 EUR koos

paigaldusega KOKKU


Hakkepuiduvajadus on kuni 3 p-m3/ööpäevas.

3.3.3. Variant 3 korral uuendada katlamaja Külavahe tee 2 keldris järgmiselt:

3.3.3.0. Demonteerida vanem halupuukatel 3.3.3.1. Korrastada keldriruum 3.3.3.2. Paigaldada 1 või 2 uut kaasaegset halupuukatelt (kütuse käsietteandega)


3.3.3.3. Uuendada kütteveetorustik koos ringluspumpadega ja akupaagiga 3.3.3.4. Uuendada hoonetevaheline küttetorustik

Kihlevere lokaalkatlamaja paigaldatavad katelseadmed Variant 3 korral on järgmised (Tabel 18):

Jrk. nr.


III-2 Halupuit 120 kW või 2 tk. à 60 kW

Restkoldega katla all, omaringluspumpa-misega

Baas-koormusel

keskm. 85 %

15 000 EUR koos

paigaldusega KOKKU


Kihlevere soojusmajanduse arenguvariantide võrdlus on järgmine (Tabel 19): Aastas (ilma käibemaksuta)

Kihlevere küla: Lokaalküte biomassiga

Arenduslahendus Variant 1: Katlad puidupelletitega 120 kW + halupuudega 105 kW ja välistorustik 130 m uuendatud

Variant 2: Katlad hakkepuidul 120 kW + halupuudega 105 kW ja välistorustik 130 m uuendatud

Variant 3: Katlad halupuudega 120 kW + 105 kW ja välistorustik 130 m uuendatud


42 000 + 26 000 EUR = 68 000 EUR

72 000 + 26 000 EUR = 98 000 EUR

15 000 + 26 000 EUR = 41 000 EUR

Sh. investeeringute 50 % omarahastus

34 000 EUR

49 000 EUR

20 500 EUR

Soojuse tarbimine ja müük 300 MWh 300 MWh 300 MWh


19 MWh 7 %

19 MWh 7 %

19 MWh 7 %

Soojuse toodang, sh. Puidupelletist, kasutegur 85 % Hakkepuidust, kasutegur 85 % Halupuust

319 MWh (85 %)

271 MWh

(15 %; kasutegur 60 %) 48 MWh

319 MWh

(85 %) 271 MWh

(15 %; kasutegur 60 %) 48 MWh

319 MWh

(kasutegur 80 %) 319 MWh

Kütuste maksumus Puidupellet, hind 38 EUR/MWh Hakkepuit, hind 18 EUR/MWh Halupuu, hind 27 EUR/MWh

12 115 EUR

2 160 EUR

5 739 EUR

2 160 EUR

10 766 EUR

Muutuvkulud kokku, sh. Elekter 2,5 %, hind 100 EUR/MWh

15 073 EUR 798 EUR

8 697 EUR 798 EUR

10 766 EUR

Tegevuskulud, so. palk 500 EUR/kuus (bruto)

Regulaarne jälgimine 2 in. 2 h/d 12 kuud

3 990 EUR

Regulaarne teenindus 2 in. 4 h/d 12 kuud

7 980 EUR

Kütteperioodil pidev töö 2,5 in. 8 h/d 8 kuud

13 300 EUR Kapitalikulu, so. investeeringu kulum 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

3 667 EUR 1 833 EUR

5 667 EUR 2 833 EUR

1 867 EUR 933 EUR

Põhjendatud tulukus 6 % investeeringult 100 % omarahastusel 50 % omarahastusel

4 080 EUR 2 040 EUR

5 880 EUR 2 940 EUR

2 460 EUR 1 230 EUR


26 810 EUR 22 936 EUR

28 224 EUR 22 450 EUR

28 393 EUR 26 229 EUR






Märkused: 1) Kulud on arvestatud eeldatavate investeeringute järgse 2019.a. tasemel;

2) Põhivara kasutusiga on katlamajal 15 a. ja kaugküttetorustikel 30 a.; 3) Antud väikesed biomass katelseadmed võib avalikul hankel saada ka oluliselt odavamalt.

Kihlevere kaugküttes hoonete perspektiivne soojustarbe vähenemine välispiirete soojustamise jm. energiasäästu meetmetega või keskm. soojema talve korral on arvestatud – 20 % so. 60 MWh/a.

3.4. ARENGUVARIANTIDE VALIK

Soojusvarustuse alternatiivi valiku kriteeriumiteks peaksid olema 1) tarbijate kasutusmugavus ja varustuskindlus, 2) rahalised kulutused, sh. soojuse hind, ja sotsiaal-majanduslik mõju kogukonnale tervikuna ning 3) keskkonnasäästlikkus globaalselt, arvestatuna lahenduse kogu elutsükli jooksul (jagatuna kasutusaastale). Soojusmajanduse arengumudeli valikul tuleb arvestada järgmisete dokumentidega ja nende asjakohaste järgitavate põhimõtetega, mis lähtuvad Euroopa Liidu poliitikast ja direktiividest: 1) Eesti Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020;

Gaasikütteenergia ja põlevkivielektrienergia osakaalu vähendamine ja taastuvenergia suurendamine-mitmekesistamine.

2) Eesti Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030 Eelnõu (ENMAK 2030) sh. Soojusmajanduse tegevuskava ja Hoonestuse (elamumajanduse) valdkonna arengukava;

Kütuste kasutamine soojuse tootmiseks vähendamine 2050.a.-ks vähemalt 40 % võrreldes 1990.a.

3) Eesti taastuvenergia tegevuskava aastani 2020; Taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal energia summaarses lõpptarbimises 2020.a.-ks 25 %; taastuvelektri ostukohustus fikseeritud hinnaga põhivõrguettevõtja poolt (va. biomassist); biokütuste kütuseaktsiisist vabastamine; katlamajade (≤ 4 MW) taastuvenergiale üleminek või rekonstrueerimine ja energiasääst kaugküttevõrgu parendamise / rekonstrueerimisega; bioenergia tootmise investeeringutoetus.

4) Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030; 5) Eesti võimalused liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas aastaks 2050 Pariisi

2015.a. Kliimakonverentsi otsuste alusel. Eestil on optimaalne vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2050 ligi 75 % võrreldes baasaastaga 1990.

3.4.1. Kadrina aleviku soojusmajanduse ainsa analüüsitud reaalse Variandi teostamiseks on vajalik keskkatlamajas paigaldada ja tipukoormuse katlana kasutusele võtta väikesem õlikatel ning lõpuni uuendada kaugküttetorustikud. Antud arengu korral on võimalik, parimas soojusetootmise olukorras isegi ilma rahastustoetuseta, saavutada praegusest 56.63 EUR/MWh mitte kallim soojuse hind. Perspektiivselt soojustarbe vähenemise või keskm. soojema talve korral võib soojuse hind Kadrinas tõusta sellest ca. 7 EUR/MWh võrra kõrgemaks, mis ka siis peaks jääma elanike maksevõime piiresse.

3.4.2. Hulja aleviku soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks Tõnismäe asumis on lisaks katlamaja käimasolevale katelde vahetusele lähiaastatel vajalik teostada vähemalt 1 biomassi katla üleviimine hakkepuiduküttele ja majadevahelise torustiku uuendamine.


Automatiseerituse ja parema kasutusmugavusega Variantide 2 või 3 puhul on võimalik saavutada praegusest 56 EUR/MWh mitte kallim soojuse hind. Praegu teostatava odava ja pooliku Variandi 1 puhul endiseks jäävate suurte tööjõukulude ja võrgukadude tõttu soojuse teoreetiline hind tõuseb märkimisväärselt (praktiliselt kaetakse investeering elanike poolt ühekordse tasuga 8 EUR/m2). Perspektiivse soojustarbe vähenemise või keskm. soojema talve korral võib soojuse hind Huljal tõusta sellest ca. 6 EUR/MWh võrra kõrgemaks, mis ka siis peaks jääma elanike maksevõime piiresse.

3.4.3. Kihlevere küla soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks antud asumis on lähiaastatel vajalik teostada Külavahe tee 2 vähemalt 1 biomassi katla vahetus ja majadevahelise torustiku uuendamine. Erineva automatiseerituse, maksumuse ja kasutusmugavusega Variantide 1, 2, 3 puhul on võimalik 50 % rahastustoetusega saavutada praegusest mitte kallim kuid siiski küllalt kallis, ca. 80 EUR/MWh, soojuse hind. Perspektiivse soojustarbe vähenemise või keskm. soojema talve korral võib soojuse hind Kihleveres tõusta sellest ca. 7...13 EUR/MWh võrra kõrgemaks, mis võib ületada elanike maksevõime.

Hakkepuidu kütteväärtus sõltuvalt niiskusest 25...55 % on 4...2 kWh/kg, keskmiselt alumine kütteväärtus on 3 kWh/kg (niiskusesisaldusel 40 %), so. ca. 0,75 MWh/puiste-m3. Hakkepuidu mahumass on ca. 0,25 t/p-m3 (so. puidu tihedus ca. 0,6 t/m3 ja 0,4 m3/ p-m3). Kütteks hangitava hakkepuidu niiskusesisaldus oleks parim 30...40 %. Tööstuslikud hakkepuidukatlad võimaldavad tavaliselt põletada puiduhaket niiskusesisaldusega kuni 60 % ja ka turvast näit. 10 % ulatuses aga kütuse niiskusesisalduse suurenedes katla kasutegur langeb. Hakkepuidu hind on järgnevatel aastatel arvestatud väikeveokiga tarnetel 18 EUR/MWh primaarenergial so. ca. 13,5 EUR/p-m3 (ilma käibemaksuta).

4. ASULATE SOOJUSMAJANDUSE MAJANDUS- JA FINANTSANALÜÜS (MFA)

Kadrina vallas on Vallavolikogu poolt 01.01.2009 Kadrina Soojus kaugküttepiirkonnale kehtestatud soojusenergia müügi piirhind 56.63 EUR/MWh (ilma KM-ta) ja Hulja Tõnismäe kaugküttepiirkonnale kehtestatud piirhind 76.69 EUR/MWh (ilma KM-ta). Kadrina Soojus müüb Kadrinas tarbijatele soojust praegu hinnaga 56.63 EUR/MWh + KM. KÜ Tõnismäe müüb Huljal tarbijatele soojust tegelike kulude järgi, praegu hinnaga ca. 56 EUR/MWh. KÜ Kihlevere Elamu müüb Kihleveres tarbijatele soojust tegelike kulude järgi, mis Korteriühistu andmetel 2015/16.a. olid kütusele (halupuud) ca. 13 500 EUR ja katlakütjate töötasu ca. 10 500 EUR; st. soojust hinnaga hinnanguliselt ca. 80 EUR/MWh + KM. Kihleveres on soojuse võlglased sh. pikemaajalised oluline osa korteritest. Majandus- ja finantsanalüüsiks on Tabelites 11, 14, 19 arvutatud aastased võrdlusandmed ja soojuse hinnad Kadrina, Hulja ja Kihlevere kaugküttepiirkondades, erinevate käsitletud arenguvariantide korral arvestades mh. [Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 22.06.2011 määrusele nr. 51 „Soojuse müügi ajutise hinna kehtestamise kord“ põhinevaid Konkurentsiamet 2013. Soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtteid]. Kõik maksumused on ilma käibemaksuta. Arvestatud on, et saastetasumäärad edaspidi kindlasti oluliselt kasvavad; tendentsina on arvestatud [Keskkonnaministeerium 2014. Keskkonnatasude raamkava eelnõu aastateks 2016-2025].

5. KOKKUVÕTE


Kadrina valla käsitletud asulate soojusmajanduse seisukorra hinnang ja soovitatud edasine areng oleks kokkuvõtlikult järgmine:

• Soojusmajanduse korraldus on Kadrina alevikus jätkusuutlik ning kaugküttes planeeritud ja teostatud uuendused olnud tulemuslikud; olemasolevast erinevaid arengualternatiive ettenäha pole põhjendatav. Kadrina keskkatlamaja ja kaugküttetorustike tehniline uuendamine on lähiaastatel, soodsas rahastustoetusprogrammide olukorras, vajalik tervikuna lõpule viia; soojusetootmine on tõhusal kohalikul taastuvkütusel. Enne 2026.a. on vajalik alustada ettevalmistusi keskkatlamajas olemasoleva hakkepuidukatla väljavahetamiseks selle jääkressursi lõppemisel.

• Ka Hulja alevis ja Kihlevere külas suudavad korteriühistud enda opereerimisel piiratud kaugküttega jätkata aga jätkusuutlikuks arenguks on vähemalt Kihleveres vajalik kohaliku omavalitsuse või pädevama soojusettevõtte (näit. Kadrina Soojus) institutsionaalset tuge. Katlamajad ja kaugküttetorustikud Huljal ja Kihleveres on vajalik lähiaastatel tehniliselt uuendada sest need jääkressurssi ei oma; soojusetootmine on (saab kohe Hulja katelde vahetusel täielikult olema) kohalikul taastuvkütusel.

• Hoonete soojustamist jm. energiasäästumeetmete rakendamist tuleks igati soodustada ja propageerida; samuti Valla enda poolt teostada see vähemalt Keskkooli senini soojustamata osadel. Hoonete ainult otsaseinte soojustamine, akende vahetamine ja küttesüsteemi tasakaalustamine annab võimalikust oluliselt väikesemat küttetarbe säästu ning soojustus on ökonoomsem paigaldada ka üldjuhul teostatust paksemana.

6. VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGU TEGEVUSKAVA

Soovituslik tegevuskava Kadrina valla asulate soojusmajanduse arendamiseks on järgmine (Tabel 20):

Jrk. nr.

Tegevus Täitja Periood Rahastus ja märkused

0 Hulja Tõnismäe katlamaja katelde uuendamine

KÜ Tõnismäe 2016.a. Omavahenditest; teostamisel

1 Soojusmajanduse arengukava kinnitamine

Kadrina Vallavolikogu 2016.a. III kv.

2 Kadrina investeeringuteks rahastuse hankimine

Kadrina Soojus 2016.a. IV kv.

Toetused ja laenud

3 Kadrina keskkatlamaja ja torustike tehniline uuendamine

Kadrina Soojus 2017.a. Eelarveliselt 643 400 EUR

4 Hulja ja Kihlevere investeeringuteks rahastuse hankimine

Kadrina Vallavalitsus, Korteriühistud

2017.a. Toetused ja laenud

5 Hulja ja Kihlevere katlamajade ja torustike täielik uuendamine

Korteriühistud 2018.a. 220...280 000 EUR

6 Kadrina Keskkooli soojustamata osa soojustamine

Kadrina Vallavalitsus 2018.a. ca. 400 000 EUR

Juuni 2016.a. Koostanud: Tarmo Mäeküla Kinnitanud: Toomas Rähmonen LISA: Kadrina kaugküttetorustike plaan

Kadrina soojusmaj. AK VIII · AS INFRAGATE Eesti KA10 Kadrina valla soojusmajanduse arengukava...

Documents

Transcript of Kadrina soojusmaj. AK VIII · AS INFRAGATE Eesti KA10 Kadrina valla soojusmajanduse arengukava...