INIMESE KOEDINIMESE KOED

Ivi Rammul Kasutatud: M. Viikmaa U. Tartes Bioloogia gümnaasiumile II osa 3.

kursus, Tartu 2008

ÜLEVAADE INIMORGANISMI ÜLEVAADE INIMORGANISMI EHITUSESTEHITUSESTSama talitlusega rakud -> Kude ->Organ e. elund ->Organsüsteem e. elundkond ->organism

Eristatakse:Eristatakse:EpiteelkudeSidekudeLihaskudeNärvikude

Järgnev (aluseks õpik lk. 64-Järgnev (aluseks õpik lk. 64-67) on koostatud põhimõttel 67) on koostatud põhimõttel Konspekt nelja koeliigi kohta

◦Millist ülesannet täidab◦Millised alaliigid võivad olla ja nende

kohta näited (või mis ülesanne neil on)

◦Verest eraldi materjali lisaks (pole õpikus)

◦Närvikoe juures mõisted: neuron, närviimpulss,sünaps, mediaator, neurogliia, vaata ka pilte

EpiteelkudeEpiteelkude: ülesanded: ülesanded Katab väliskeskkonna või kehaõõnega

ühenduses olevaid pindu Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest Selle kaudu toimub kogu ainevahetus

organismi ja keskkonna vahel◦ Epiteelkoe rakud tihedalt üksteise kõrval

moodustades õhukese “kile” (ühest või mõnest rakukihist)

Ripsepiteel (välispinnal asuvad ripsmed) – hingamis-teedes

Epiteelirakkudel veel mitmeid spetsiaalseid ülesandeid: võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima

SidekudeSidekude: : Ühendab teisi kudesidMoodustub valdavalt kollageenist (elastseid kiude moodustav valk)

SidekoeSidekoe liigid: liigid:KOHEV SIDEKUDE

◦Siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi

RASVKUDE◦Varuaine kogumiseks, pehmendab

lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid

rasvkude

FIBRILLAARNE SIDEKUDE◦Kollageeni kimbud paralleelselt◦Moodustavad kõõluseid ja ligamente,

mis hoiavad skeletti koos

KÕHRKUDE◦Kollageen võrgustikuna◦Tugevad painduvad tugistruktuurid

(luude otstes, kõrvalestas)

kõhr

LUUKUDE◦Jäik, kollageen ümbritsetud Ca ja

fosfaadi sooladega

VERI◦Vedel◦Hapniku, toitainete, hormoonide ja

teiste ainete transport, immuunsuse tagamine

Veri jaguneb: Veri jaguneb: vereplasma ja vererakudvereplasma ja vererakudVererakud 45%

◦Punalibled e. erütrotsüüdid (90% rakkudest) Väikesed, lühiealised, kaksiknõgusad, Puudub tuum, mitokondrid jt oragnellid Sisaldavad hemoglobiini Uued tekivad tüvirakkudest

Transpordivad hapnikku ja süsihappegaasi Membraan elastne ja võimaldab liikuda läbi kapillaaride

◦Valgelibled e. leukotsüüdid Punalibledest suuremad Neil on tuum ja teised organellid Leidub kudedes, lümfis, lümfisõlmedes

Ülesanne on kaitsta organismi

Valgelibled jagunevad: Granulotsüüdid (elavad 4-5 p, veres vaid mõned

tunnid) Neutrofiilid Eosonofiilid Basofiilid

Monotsüüdid – arenevad makrofaagid (elavad aastaid)

Lümfotsüüdid – võitlevad mikroobidega moodustades antikehi (elavad aastaid)

◦Vereliistakud ehk trombotsüüdid Väikesed, tuumata Sees palju põiekesi kus ensüümid vere

hüübimiseks 40-50 X rohkem kui valgeliblesid

Vereplasma 55% sisaldub:

◦Vesi◦Transportvalke◦Antikehad ehk immunoglobuliinid◦Fibrinogeen (hüübimisvalk)◦Toitaineid (glükoosi, aminohappeid,

Na-, Ca-sooli, jääkaineid, hormoone

LihaskudeLihaskude::Kokkutõmbumine tänu neis

olevatele müofibrillideleKaks liiki lihaskude:

◦SILELIHASKUDE Käävjad rakud Siseelundkonna lihased Ei allu tahtele

◦VÖÖTLIHASKUDE Pikad paljutuumalised

Skeletilihased - alluvad tahtele

Südamelihased - rakud vaiksemad ja moodustavad omavahel võrgustiku - ei allu tahtele

NärvikudeNärvikudeVõtab vastu ärritusi, töötleb neid,

kannab erutust edasi ja salvestab

Neuron e. närvirakkNeuron e. närvirakk

dendriit

Akson e. neuriit

NÄRVITALITLUSESTNÄRVITALITLUSEST

Neuron = närvirakk (dendriit – lühem, võtab vastu; neuriit - pikem )

Sünaps – koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.

Sünapsis on neurotransmitterid ehk mediaatorid, mis vahendavad impulsi liikumist. Vajalikud K ja Na ioonid.

Sünapsid töötlevad signaale: võimendavad, väldivad, suunavad.

Sünapsis toimub keemiline Sünapsis toimub keemiline ülekanneülekanne