Inimese evolutsioonLiina Nõmm

9.C

GAG

Inimese evolutsioon

Inimese evolutsioon on

rangelt võttes küll

perekonna Homo

evolutsioon, kuid seda

uuriv paleoantropoloogia

tegeleb ka inimlaste

sugukonna teiste

väljasurnud

inimesesarnaste liikide

uurimisega. Vastavalt

sellele mõistetakse ka

inimese evolutsiooni

laiemalt.

Perekonna Homo otsesteks eellasteks

peetakse perekonda Australopithecus.

Kõik teised liigid perekonnast Homo

peale inimese (Homo sapiens;

tarkinimene) on välja surnud.

Tõendeid inimese evolutsiooni kohta

on saadud ka elavate ja väljasurnud

loomaliikide uurimisest.

Evolutsiooni algus

Arheoloogilised tõendid inimeste eelaste kohta on 4 miljonit aastat vanad.

Fossiilid näitavad, et inimeste sünnikohaks oli Aafrika, täpsemalt Põhja –Tansaania.

Inimesed arenesid troopiliste alade imetajatest.

Inimeste lähimad sugulased, šimpansid ja gorillad, pärinevad samuti Aafrikast.

Arvatakse, et šimpanside ja inimeste ühine esivanem on pärit Aafrikast 5 miljoni aasta tagant.

Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale.

Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks

Inimahvid

Inimahvid jagunevad kahte sugukonda:

Gibonlased koosnevad 4-st perekonnast ja 13-st giboni liigist, kaasa arvatud laar ja siamang. Need on tuntud kui "väikesed inimahvid".

Inimlased on orangutanid, gorillad, šimpansid ja inimesed. Neid tuntakse kui "suured inimahvid".

Inimestel on inimahvidega sarnane

kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning

haigused, kuna suur protsent nende

geenidest ja kromosoomidest ning samuti

valkudest on sarnased.

Erinevalt inimestest liiguvad aga inimahvid

peamiselt neljal jalal ning nende vähem

arenenud aju võimaldab vaid konkreetset

mõtlemist, kasutada suhtlemiseks

häälitsusi ja zeste ning kätega vaid

haarata ja toetada keha liikumisel.

Nii füüsilise kui

vaimse töö võime

inimahvidel

puudub. Inimlaste

liikumisviis

võimaldas

savannis kiiremini

edasi kulgeda ja

kasutada käsi

erinevateks

tegevusteks

Inimeste eellased

Esmased inimeste eellased elasid 4-4.5 miljonit aastat tagasi.

Nad kõndisid kahel jalal, olid osavad ronijad ja suhtlesid omavahel algelise keele abil -häälitsuste, zestide ja miimikaga.

Arvatakse, et nende olendite elu sõltus täielikult loodusest.

Selliseid eelasi nimetatakse lõunaahvideks ehk australopiteekideks, kuid nad surid1.5 miljonit aastat tagasi välja.

Luude ehituse järgi oletatakse, et lõunaahvid kõndisid püsti, kuid võisid ronida ka puudel.

Osav inimene

2.5 miljonit vanad eellased olid juba suurema ajumahuga, oskasid kasutada kivist tööriistu ja elasid Aafrika rohumaadel.

Nende ajukolju oli suurem ja hambad väiksemad.

Olid umbes 120-140 cm pikad.

Nad valmistasid ja kasutasid algelisi kivist ja puust tööriistu.

Nad ei tundnud tuld ega osanud kõnelda.

Karjadena elades toitusid nad peamiselt viljade, juurikate jm. korjamisest ning väikeloomade küttimisest.

Püstine inimene

2 kuni 1 miljonit aastat tagasi rändasid püstise inimese esindajad Aafrikast välja Vana Maailma troopilistele aladele üle Egiptuse ja Iisraeli.

Nad olid umbes 140-160 cm pikkused ja nende aju oli juba märksa suurem.

Kasutasid kivist ja puust tööriistu, küttisid elevante ja valmistasid tulel toitu ning oskasid kõnelda.

Elasid karjadena koobastes ja oskasid teha loomanahkadest rõivaid.

Matsid oma surnuid ja omasid religiooni algeid.

Surid välja umbes 300 000 aastat tagasi.

Neandertallane

Polnud otsene inimese eellane, vaidkõrvalharu.

Elasid 200 000 – 30 000 aastat tagasi.

Kasutasid tuld ja tööriistu.

Tugeva kehaehitusega, musklis jalühikesekasvuline.

Käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldesõlavarreluu ja reieluuga.

Elasid koobastes ja matsid oma surnuid.

Viimased surid välja 25 000 aastat tagasi

Tänapäeva inimene

Tänapäeva inimene ilmus Aafrikas

umbes 150 000 aastat tagasi.

Umbes 100 000 aastat tagasi jõudis

Indiasse.

Arvatavasti 50 000 aastat tagasi asustati

Euraasia ning algas inimeste

populatsiooni kiire kasv, ning 30 000

aastat tagasi jõuti Ameerikasse.

Algas kultuuri teke ning kujunesid

inimrassid.

Tänapäeva inimesele on iseloomulik

püstine kõnd, käte kasutamine,

tööriistade valmistamine ja

kasutamine, artikuleeritud kõne ning

arenenud mõistus.

Teistest hominiididest ehk inimlastest

erineb inimene lünkadeta

hambaridade, vähese karvkatte,

arenenud lõuatsi ja paljude teiste

tunnuste poolest.

Kasutatud kirjandus

Pildid:

http://www.google.com

Tekst:

http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm

http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon

http://www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt

http://et.wikipedia.org/wiki/Inimene_%28perekond%29

http://et.wikipedia.org/wiki/Hominoidea

Tänan vaatamast!