Gripp - Influenza
description
Transcript of Gripp - Influenza
![Page 1: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/1.jpg)
Gripp - Influenza
Dr. Rita Pihlak
TÜK Sisekliinik nakkusosakond
![Page 2: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/2.jpg)
Termin prantsuse keelest – gripper (haarama)
Nakatumine õhk-piisknakkuse teel Äge viiruslik nakkushaigus Kliiniliselt palavik, üldine intoksikatsioon,
ülemiste hingamisteede kahjustus Perioodiliselt epideemiad, pandeemiad RHK-10 koodid: J10-J11
![Page 3: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/3.jpg)
Ajalugu
Kirjeldatud kauges minevikus
- II sajandil - vene haigus
- VI sajandil - itaalia palavikuna XIV sajandil kolm suurt epideemiat: 1323a. 1328a. 1387a.
Alates 12.sajandist 130 gripilaadse haiguse epideemiat
![Page 4: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/4.jpg)
Ajalugu
Esimene pandeemia 1580.a.
- levis idast läände, eitati haiguse nakkavust, peeti atmosfääri nähtuseks
XVII sajandi gripipandeemia-komatoosne palavik, väga raske
XIX sajandil ulatuslikud pandeemiad
![Page 5: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/5.jpg)
XX sajandil 2 suurt pandeemiat:
1918 -1919 Hispaania gripp – põdes 500 miljonit inimest, suri 20-40 miljonit
1957-1958 Aasia gripp – põdes 2 miljardit inimest, surevus väiksem
Pandeemiad algasid Kagu-Aasiast ja levisid Euroopasse, Ameerikasse jne.
Ajalugu
![Page 6: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/6.jpg)
Ajalugu
Pandeemia Haigestumine Letaalsus
Hispaania gripp (H1N1) 1918-1919
25-30% 1,1-2,2%
Aasia gripp
(H2N2) 1957-1958 30-80% 0,04-0,11%
Hong Kongi gripp(H3N2) 1968-1969
15-40% 0,12-0,31%
Vene gripp(H1N1) 1977-1978
9% 0
![Page 7: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/7.jpg)
1918.a. gripipandeemia
![Page 8: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/8.jpg)
Ajalugu
1968 a. Hongkongi gripi pandeemia, suri 45 000 inimest (H2N2) 1997 a. talvel levis Moskva gripp
sarnaselt pandeemialeAlates XVI sajandist kuni tänaseni on registreeritud 21 gripi pandeemiatAjaloost on gripp võrreldav katku, koolera ja rõugetega
![Page 9: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/9.jpg)
Epidemioloogia
Maailmas haigestub igal aastal grippi 500 miljonit inimest
Gripp koos teiste ägedate hingamisteede haigustega moodustub 95% kõigist nakkushaigustest
Hooajalisus:
- põhjapoolkeral: sügisel, talvel
- lõunapoolkeral: maist septembrini
![Page 10: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/10.jpg)
Epidemioloogia
Gripp – antropozoonoosne infektsioon Reservuaar – sporaadiline haigestumine Esineb aastaringselt, tõuseb sügis-talvel Levik nelja põhivormina: sesoonne,
epideemiline, pandeemiline, linnugripi inimvormina
![Page 11: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/11.jpg)
Haigestumine Eestis
Aasta Haiged 100 000 elaniku kohta2003 - 7201 5312004 - 1400 103,22005 - 603 44,62006 - 693 51,62007 - 2832 211,02008 - 1127 84,02009 - 10 771 803,2
![Page 12: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/12.jpg)
![Page 13: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/13.jpg)
Etioloogia
Gripp on ainuke viirusnakkus, mida tunti enne tekitaja s.o. viiruse avastamist
Gripiviirus – sugukond: Orthomyxoviridaeperekond : Influenzavirus
Gripiviirused avastati:A – 1933. a. B – 1940. a. C – 1947. a.
![Page 14: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/14.jpg)
![Page 15: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/15.jpg)
Etioloogia
![Page 16: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/16.jpg)
Etioloogia
B ja C gripiviirused- inimesel A gripiviirus – ka linnu- ja loomaliikidel Gripiviiruse unikaalseks omaduseks on
muutlikkus, mida nimetatakse triiviks See haarab põhiliselt A gripi viirust ja tema
üheksast antigeenist kahte pinnaantigeeni:- hemaglutiniini (H)- neuraminidaas (N)
![Page 17: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/17.jpg)
Etioloogia Hemaglutiniin on gripiviiruse see
komponent, mis tagab gripiviiruse seostamise rakuga
Neuraminidaas laseb paljunenud viirused raku küljest lahti
A-gripiviirusel on 16 erinevat hemaglutiniini ja 9 neuraminidaasi
Inimesi nakatavad alatüübid N1 ja N2 ja on kolm kombinatsiooni: H1N1, H1N2, H3N2
![Page 18: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/18.jpg)
Etioloogia
1933. a. avastatud A-gripiviirust märgistati A (H1N1)
1957.a. Aasia gripipandeemia tekitaja- mõlema muutunud antigeeniga alatüüp
A (H2N2) 1968.a. Hongkongi gripi pandeemia
põhjustas muutunud hemaglutiniiniga alatüüp A (H3N2)
![Page 19: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/19.jpg)
Etioloogia
Uute alatüüpide tekkeks on mitu võimalust. Kuna viirus paljuneb komponentide kaupa, mis monteeritakse viriooniks, siis raku seganakkuse korral mitme viirusega võib virioonidesse inkorporeerida komponente erinevatelt viirustelt
Gripi epideemiate kordumist võimaldab viiruste pidev antigeenne muutumine
![Page 20: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/20.jpg)
Etioloogia
Väikeste antigeensete omaduste muutused 2-3 aastaste intervallidega: epideemiad
Suuremad antigeensete omaduste muutused 10-40 aasta järel: pandeemia
![Page 21: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/21.jpg)
Etioloogia
Kui A- gripiviiruse geenid püsivad stabiilsena, siis ohtliku epideemiat ei teki. Inimkonnal on selle viiruse vastu teatud immuunsus
B – gripiviiruse antigeenne struktuur on suhteliselt stabiilne, omab kahte genotüüpi
![Page 22: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/22.jpg)
Etioloogia
Väliskeskkonnas püsib gripiviirus:
- kätel 5 minutit
- kõvadel pindadel 24-48 tundi
- riietel 8-12 tundi 56º - 60ºC inaktiveerub mõne minutiga Desinfitseerivate vahendite toimel hävib
kiiresti
![Page 23: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/23.jpg)
Patogenees
Gripiviirused paljunevad hingamisteede (ninaneelu, trahhea, bronhide) limaskesta rakkudes
Gripiviirus on rakusisene, areneb peamiselt tsütoplasmas, vahel ka tuumas
![Page 24: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/24.jpg)
![Page 25: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/25.jpg)
Patogenees
Viirused tungivad organismi ülemiste hingamisteede kaudu
Nakkusprotsess areneb limaskestal või kopsukoes ja kulgeb viies faasis:
1. Viirused paljunevad hingamisteede limaskesta rakkudes
2. Viirused levivad vere ja lümfiga kogu organismis
![Page 26: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/26.jpg)
Patogenees
3. Viirused kahjustavad hingamisteede ülemisi ja alumisi osi
4. Kujuneda võivad hingamisteede bakteriaalsed tüsistused
5. Nakkusprotsess taandub ja algab organismi paranemine
![Page 27: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/27.jpg)
Patogenees
Histoloogiliselt väljendub gripiviiruse kahjustus ülemiste hingamisteede epiteelirakkude düstroofias, nekroosis ja deskvamatsioonis
![Page 28: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/28.jpg)
Kliiniline pilt
Inkubatsiooni periood: mõni tund - 5 päeva Gripihaige on nakatamisohtlik üks päev
enne ja kuni viis päeva pärast (harva 7p) haigusnähtude ilmumist
Äge algus: kiire palaviku tõus Külmavärinad Valgusekartus silmades
![Page 29: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/29.jpg)
Kliiniline pilt
Luu- ja liigesvalu Lihasvalu (eriti jäsemetes ja seljas) Peavalu Kurguvalu Nõrkus ja higistamine Köha (kuiv) ja nohu Unetus
![Page 30: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/30.jpg)
Objektiivne leid
Väljendunud näo hüpereemia, konjunktiviit Ninaneelu hüpereemia Valkja katuga keel Tuhmid südame toonid Tahhükardia või bradükardia Vererõhu langus
![Page 31: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/31.jpg)
Tüsistused
Interstitsiaalne pneumoonia Sekundaarne bakteriaalne pneumoonia
tekitajad : Streptococcus pneumoniae
Staphylococcus aureus
Haemophilus influenzae
![Page 32: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/32.jpg)
Tüsistused
Krooniliste kopsu- ja südamehaiguste ägenemine
Keskkõrvapõletik Müokardiit Sinusiit Entsefaliit Toksiline shokk Febriilsed krambid
![Page 33: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/33.jpg)
Tüsistused
Imikutel ja väikestel lastel:
kõriturse
bronhioliit Võimalik letaalne lõpe:
ajuturse
hemorraagiline kopsuturse
![Page 34: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/34.jpg)
Diagnostika
Gripi diagnoosimine ilma laboratoorsete või epidemioloogiliste andmeteta on ebausaldatav
![Page 35: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/35.jpg)
Diagnostika
1. Antigeeni määramine - materjal ninaneelust 2-4 cm sügavuselt
ninaõõnest 1.-5. haiguspäeval - võetakse kuiva steriilse tampooniga,
vajalikud silinderepiteelirakud - sekreedist määratakse antigeeni
struktuurseid osi ja genoomi Vastus samal päeval
![Page 36: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/36.jpg)
Diagnostika
2. Antikehade määramine Seroloogia: IgM ja IgA-tüüpi antikehad
- tekivad nädala jooksul peale haigestumist
- maksimaalne kontsentratsioon 2.-3. nädalal, seejärel hakkavad langema
![Page 37: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/37.jpg)
Ravi
Sümptomaatiline ravi: Voodirezhiim Vedelike manustamine Antipüreetilised preparaadid Köhavastased ravimid Nohutilgad
![Page 38: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/38.jpg)
Ravi
Viirusvastane ravi 1.Preparaadid, mille viirusvastane toime
on seotud M-2 proteiiniga (M-2 valk on ründepunktiks) Amantadin - täiskasvanutele, lastele Rimantadin – täiskasvanutele
on aktiivsed A-gripi kõigi tüvede vastu ei avalda mõju B-gripi viirustele
![Page 39: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/39.jpg)
Ravi
Neil ravimitel on farmakokineetilised erinevused
Amantadin ei tee läbi metabolismi, eritub muutumatult uriiniga.
Rimantadin teeb läbi metabolismi, 15% eritub muutumatult uriiniga, ülejäänud metaboliitidena, võivad olla kõrvaltoimed
![Page 40: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/40.jpg)
Ravi
Raviefekt: - kliiniline sümptomatoloogia väheneb - palavik alaneb kiiresti - lüheneb viirusest vabanemise aeg - lüheneb haiguse kestvus
![Page 41: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/41.jpg)
Ravi
Kõrvalnähud: - KNS-i poolt: unetus, uimasus, krambid,
peavalu
- suukuivus
- nahalööve
- hüpotoonia
Üledoseerimisel esineb motoorne rahutus, hallutsinatsioonid, desorienteeritus
![Page 42: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/42.jpg)
Ravi
2. Neuraminidaasi inhibiitorid Zanamivir e. Relenza inhibeerib A- ja B-gripiviiruse neuraminidaasi
selektiivselt Pärsib gripiviiruse paljunemist
hingamisteedes Kasutatakse lokaalselt 26-36 tundi peale
esmaste sümptomite ilmnemist: kaks inhalatsiooni 2x päevas viie päeva vältel
![Page 43: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/43.jpg)
Ravi
Oseltamivir e.Tamiflu Pärsib A ja B-gripi replikatsiooni ja patogeensust Kasutatakse gripi profülaktikaks ja raviks Manustada 5 päeva jooksul:
- lapsed 1.a.-12.a. vastavalt kehakaalule
- täiskasvanud 75 mg 2x päevas Kokkupuutejärgne profülaktika: 75 mg 1x
päevas seitsme päeva jooksul
![Page 44: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/44.jpg)
Profülaktika
Inaktiveeritud vaktsiinid on kasutusel 1940. aastast
Vaktsineerimine aitab ära hoida ca 70% rasketest haiglaravi vajavatest infektsioonidest
Gripiviirusevastase vaktsiini väljatöötamise põhiprobleem on erinevate
antigeensete variantide rohkus
![Page 45: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/45.jpg)
Profülaktika
Gripiviiruse antigeenne muutlikkus põhjustab peaaegu igal aastal uute variantide või antigeensete tüüpide ilmumist ja levimist ülemaailmsete epideemiatena
Vaktsiini seisukohast tähendab see vajadust valmistada kolmest viirustüvest igaks aastaks uus kombinatsioon.
![Page 46: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/46.jpg)
Profülaktika
Gripiviiruse vastane vaktsiin ei sisalda elusviirust vaid viiruse inaktiveeritud pinnavalke
Gripiviirus on paljundatud kanamunades, mistõttu gripivaktsiin võib puhastamisest hoolimata sisaldada mõningal määral kanamunavalke
![Page 47: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/47.jpg)
Profülaktika
Vaktsiini toime: antikehade tekke stimuleerimine neuraminidaasile ja hemaglutiniinile
Vaktsiin valmistatakse antud hetkel tsirkuleerivatest serotüüpidest
WHO klassifikatsioon märgib ära tüübi, peremehe, geograafilise päritolu, tüve numbri, isoleerimise aasta ja alatüübi.
![Page 48: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/48.jpg)
Profülaktika
Peale vaktsinatsiooni on võimalik positiivne ELISA test HIV-le, anti-HCV-le ja inimese T-lümfotroopsele viirusele.
Immunoblot test jääb negatiivseks See on seotud varase mittespetsiifilise
IgM tekkega gripivaktsiinile
![Page 49: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/49.jpg)
Profülaktika
Keda vaktsineerida? Kroonilisi südame-, kopsu-, neeruhaigusi
ja diabeeti põdevaid patsiente Immuunpuudulikkusega patsiente Immuunsupressioon- ja kortikosteroidravil
olevaid patsiente Meditsiinitöötajaid Rasedaid II ja III trimestril
![Page 50: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/50.jpg)
Profülaktika
Vastunäidustused: Äge infektsioon või palavikuga haigus Allergia kanamunavalgu suhtes Ebatavaline reaktsioon eelnevatele
vaktsineerimistele
![Page 51: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/51.jpg)
Profülaktika
Vaktsineerida septembris – oktoobris!
Doosid: Täiskasvanud ja lapsed üle 3 aasta: 0,5 ml Lapsed 6 – 35 kuud: 0,25 ml, teine annus kuu aja
pärast Eelnevalt vaktsineerimata <9.a. lapsed: kaks
doosi kuu ajalise vahega 0,25ml või 0,5 ml
![Page 52: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/52.jpg)
Profülaktika
Võimalikud kõrvaltoimed: Lokaalsed nähud: valulikkus, punetus,
turse Üldnähud: palavik, jõuetus, peavalu,
higistamine, lihas- ja liigesvalu
![Page 53: Gripp - Influenza](https://reader030.fdocument.pub/reader030/viewer/2022033014/5681502e550346895dbe251a/html5/thumbnails/53.jpg)
Profülaktika
2010 – 2011 hooajalise gripivaktsiini koostis:
- A/California /7/2009 (H1N1)
- A/Perth /16/2009 (H3N2)
- B/Brisbane /60/2008