GRAMMATIK HENNO RAJANDI

Mati Erelt, Helle Metslang

Konverents „Sunnismaisena vaba“ 19.10.2018 Tallinnas

1960.aastad

Murranguaeg Eesti keeleteaduses

Strukturaalne lingvistika, generatiivne grammatika

Tartu Ülikoolis GGG

Tallinnas KKIs Valmen Hallap, Henno Rajandi

Rajandi esimene lingvistiperiood 1962-1969

2

Aspirantuur Keele ja Kirjanduse Instituudis masintõlke erialal

■ Juhendaja Valmen Hallap

■ Automaatne lingvistiline analüüs

■ Artiklid:

– „Morfeemide liigitus deskriptiivses lingvistikas“ (1963)

– „Automaatse lauseanalüüsi algeid“ (1964). .

3

Kandidaadiväitekiri

■ Esimene väitekirja teema „Verbitüüpide ja lausetüüpide vastastikune sõltuvus eesti keeles“

■ Artikkel „Some Verb Government Rules in Estonian“ (1965).

■ Teema tuli vahetada, sest langes kokku Huno Rätsepa doktoritöö teemaga: „Eesti keele lihtlause struktuur“.

■ 1969 kaitses kandidaadiväitekirja „Eesti impersonaali ja passiivi süntaks“

– Põhjalik ja uudne tegumoe käsitlus.

– Esimese järjekindel generatiivne keelekirjeldus eesti lingvistikas, ühtlasi parim ülevaade generatiivgrammatikast.

■ Raamatuna EKI toimetiste sarjas 19994

Rajandi stiil

5

„Mida me õieti kaotaksime, kui me vähemalt esialgu loobuksime ainuvõimaliku lingvistilise tõe otsimisest, kui me kontrolli teises, DL-i mõttes hülgaksime? GG teeneks tuleb lugeda seda, et ta protseduuride lummuse hajutas, näitas, et kaotada pole õieti midagi peale luhtunud lootuste. Lihtsalt ei tasu otsida eksimatut oraaklit, kes jäädavalt ja parimal võimalikul viisil lahendaks näiteks eesti lingvistika ammuse vaidluse: kas õnnetule Peetrile lauses „Õilis Jüri loovutas kauni Malle õnnetule Peetrile“ on sihitise alaliik (kaudsihitis) või määruse alaliik (sihimäärus) või hoopis midagi muud. Selle küsimuse peab ikkagi lahendama lingvist ise. Ja ka siis, kui ta on otsuse teinud, ei tasu otsida vääramatut meetodit, mis ütleks, kas otsus on parim võimalik või mitte. Ainus „mehhaaniline protseduur“, mida ehk tasub otsida, on selline, mis otsustaks, kumb grammatika on parem: kas see, kus õnnetu Peeter on kaudsihitis, või see, kus ta on määruse alaliik.“

1970.-1980. aastad

■ 1975 kutsuti Keele ja Kirjanduse Instituuti juhtima eesti keele

teadusliku grammatika koostamist

■ Moodustati viieliikmeline grammatikarühm: vanemteadur Henno

Rajandi, nooremteadurid Mati Erelt, Mati Hint ja Ülle Viks,

vanemlaborant Helle Niinemägi (Metslang).

■ Grammatika koostamisele eelnesid alusuuringud ja noorte

grammatikute kasvatamine

■ Hankis erialakirjandust (nt Lyonsi semantika, Quirki jt grammatika)

6

EKG eeltööd: Ars Grammatica

7

KKI noorgrammatikud

• Rajandi leidis, tõi kokku ja innustas noori keeleuurijaid

• Tiina Hallik, Toomas Help, Rein Kruus, Krista Kerge, Peep Nemvalts,

Jüri Salme, Joel Sang, Mai Tiits, Silva Tomingas, Kaja Tael, Udo Uibo,

Silvi Vare, …

• Kandidaadiväitekirjad töös

• Kaitsmised: Ülle Viks, Helle Metslang, Joel Sang, Silvi Vare, Kaja Tael;

edaspidi Toomas Help, Krista Kerge, Peep Nemvalts

• Kas me seda grammatikat kunagi valmis saame, ei tea, aga

kasvatame grammatikuid

• Ideede generaator, lai euroopalik silmaring, eesti keel ja muud keeled8

9

Rajandi publikatsioone

Keele ja keelekirjelduse ideoloogia

■ “Keel: protsess ja süsteem” (1977),

■ “Funktsionaalsus ja ülevaatlikkus keelekirjelduses“ (1978)

Süntaks

■ „Määramata ja määratud objekt“ (1979, koos Helle Metslangiga)

■ „Eituslause“ (1987)

10

Ma võtan seapraadi –Ma võtan seaprae

11

Emakeeleõpetus kuumaks teemaks

■ Pärast 1976. a ÕSi puhkes poleemika keelekorralduse ja kooli emakeeleõpetuse ümber

■ Tapa keelepäev 18.10.1978

■ Henno Rajandi ja Joel Sanga artikkel Sirbis „Filoloogia viletsus“

■ Keelekorralduse ja –õpetuse nõupidamine 31.10.1979

■ Ettevalmistav komisjon (Huno Rätsep), üks töörühmadest: keeleteaduse osa keeleõpetuses (Henno Rajandi)

■ Eesti keele programmi arutelu (9.-11. klass Mati Hint, Silvi Vare, Henno Rajandi, Mart Mäger)

■ Nõupidamisel Rajandi ettekanne „Keeleteaduse osa keeleõpetuses“

12

Emakeeleõpetuse interdistsiplinaarsus

■ Programmiprojekt kajastas üldkeeleteaduse, eesti keeleteaduse ja muude maade (sh Soome) emakeeleõpetuse arenguid

■ Keeleteadus – keelekorraldus – keeleõpetus koolis – ülikooliõpe

■ Keskkooliosas sotsio-, psühho- ja rakenduslingvistilist temaatikat

■ Esialgu veel kompromiss traditsioonilise keelesüsteemikeskse ja uuema pragmaatilise lähenemise vahel

■ Töörühmast võrsus uusi emakeeleõpikuid

■ Suhtlusele, tekstile, funktsionaalsusele keskenduv emakeeleõpetus tänapäeval

13

Grammatika ideest teostuseni

■ Eeltööd: alusuuringud, koostajate kasvatamine 1975-1982, juhtis

Henno Rajandi

■ Koostamine, toimetamine, avaldamine 1982-1995, juhtis Mati Erelt

■ Rajandi koostas eituse peatüki, toimetas grammatika osi

■ 1988 tegi Rajandi taas pöörde: läks juhtima Eesti Instituuti

Riiki ehitama läks koos temaga grammatikute seast ka Kaja Tael

■ 1996 sai EKG riigi teaduspreemia

14

„Eesti keele grammatika“ (II 1993, I 1995)

15

EKG esitlusel 1995

16

Teaduspreemia 1996

17

Henno Rajandi keeleteaduslikke töid1963 – Morfeemide liigitus deskriptiivses lingvistikas. – KK , 6, 357-361; 7, 409-414.

1964 – Automaatse lauseanalüüsi algeid. – KK 9, 548-555.

1965 – Nihetest lingvistika probleemiasetuses. – KK 11, 659 jj, 12, 741 jj.

1965 – Some Verb Government Rules in Estonian. – SFU 3, 171-182.

1966 – Arutlusi eesti impersonaali üle. – KK 9, 538-548; 10, 612-616.

1967 – Passiivne tud-adjektivisatsioon. – KK 4, 218-223; 5, 286-292.

1967 – Pigem ühendamisest kui lühendamisest. – KK 12, 751–760.

1967 – Some General Properties of the Estonian Negation System. – SFU 1, 11–21.

1968 – Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. Käsikirjaline kandidaadiväitekiri.

1977 – Keel: protsess ja süsteem. – KK 2, 75–87; 3, 133–141.

1978 – Funktsionaalsus ja ülevaatlikkus keelekirjelduses. – KK 11, 649–657; 12, 726–732.

1979 – (& Metslang, H.) Määramata ja määratud objekt. Tallinn: Valgus. 48 lk.

1980 – (& Ahven, E., Kauba, A., Pall, V., Uuspõld, E.) Keeleteaduse osa kooliõpetuses. – Nõukogude Kool 1, 27–32.

1987 – Eituslause. – Ars Grammatica 1986, 44–63.

1993/1995 –M. Erelt (peatoim.), R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika I, II.

1999 – Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. – Eesti Keele Instituudi toimetised 3. Tln.

18