ETTEVÕTTE RAHASTAMINE

Juhan Lehepuu

Leiame vastused küsimustele:

1. Kui palju on vaja raha ettevõtte asutamiseks?

2. Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus?

3. Kust saada raha ettevõtte asutamiseks?

4. Kuidas rahastada äri laiendamist?

5. Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil?

6. Milleks on vaja väärtpaberiturgu?

7. Kuidas hinnata investeeringu tasuvust?

8. Mis on bilanss ja kasumiaruanne?

ETTEVÕTTE ASUTAMINE

Äriplaani koostamine.

Ettevõtte asutamise kulud:

1. asutamisdokumentide koostamine;

2. firma registreerimine äriregistrisse;

3. maksuametis arvelevõtmine.

Eestis on need kulud 64 - 1278 euroni, sõltuvalt ettevõtluse vormist.

OÜ ja AS puhul peab ettevõtte pangakontole olema kantud vastavalt 2556 ja 25 564 eurot.

Investeerimine - tootmiseks vajaliku põhivara (masinad, seadmed, hooned…) ostmine.

Finantsinvesteerimine - väärtpaberite ostmine.

Ettevõtte alustamise jaoks vajamineva raha hankimiseks on neli võimalust:

1. isiklikud säästud - tekivad siis, kui kulutad vähem, kui teenid;

2. äripartneri säästud - kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes;

3. pangalaen - tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30 - 40% äriprojekti maksumusest;

4. toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist :

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pakub starditoetust, mille maksimaalne suurus 2004. aastal oli 160 000 kr (omafinantseering peab olema vähemalt 25%); EAS-i eelarve 2012. a.

on 113 miljonit eurot.

Ettevõtlikud töötud võivad saada oma äriidee elluviimiseks tagastamatut stardiraha tööhõiveametist (2004. aastal oli see kuni 20 tuhat kr).Taotleda võivad isikud vanuses 18 kuni pensionieani, kes on läbinud ettevõtlus-

koolituse või kellel on ettevõtluskogemus.

Kui ettevõte hakkab tööle, ei kao rahamured.

Põhjusi, miks ettevõtet võib tabada rahapuudus on palju:

1. ostja viivitab tasumisega;

2. ostja pankrott;

3. toormaterjali hind tõuseb;

4. valmistoodangu hind langeb;

5. kaupa ei osteta;

6. tootmisseisak masinarikke tõttu;

7. väljaminekute - sissetulekute vale kalkulatsioon.

Kuidas lahendada ajutised rahamured?

1. Koguda raha “mustadeks päevadeks”.

2. Kasutada pangalaene:

a) käibekapitali laen - lühiajalise kapitali- vajaduse leevendamiseks;

b) arvelduskrediit - võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägiga (saldoga) miinustesse;

c) faktooring - pank saab ettevõttelt õiguse koguda laekumisi veel tasumata arvetest (ettevõte saab kohe kätte teatud osa arvel näidatud summast, tavaliselt 75 - 95%).

3. Müüa lühiajalisi võlakirju (suurettevõtted).

Võlakiri - väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenutähtaja möödumist tagasi koos intressidega.

Kui ettevõte teenib kasumit, on omanikul kaks võimalust:

1. raha välja võtta ja kasutada isiklikuks tarbimiseks;

2. investeerida raha ettevõtte laienemisse, et saada edaspidi veelgi suuremat kasumit.

Ettevõtte laienemise rahastamiseks on järgmised võimalused:

1. suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil;

2. suurendada omakapitali laiendades ettevõtte omanike ringi;

3. võtta pangast sularahalist laenu;

4. võtta laenu võlakirjade müümise teel;

5. saada raha riiklikest toetusprogrammidest.

Suurettevõtted võivad firma rahastamiseks korraldada avaliku aktsia- või võlakirja- emissiooni

Emiteerima - ringlusesse laskma

Aktsiad ja võlakirjad on kaks kõige tähtsamat väärtpaberiliiki.

Väärtpaber - paber, mis tõendab, et selle omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud kellelegi laenu.

Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist.

Aktsiaid on kahte liiki:

1. lihtaktsia - annab õiguse hääletada üldkoosolekul, kuid jätab ta viimasesse järjekorda kasumi ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel;

2. eelisaktsia - hääletusõigus puudub, kuid annab lihtaktsionäri suhtes eesõiguse kasumi saamisel ja ettevõtte sulgemisel alles jääva vara jaotamisel.

Aktsiatelt on võimalik teenida tulu, mida nimetatakse dividendiks.

Võlakiri on väärtpaber, millel on kirjas laenuvõtja kohustus maksta laen pärast laenu- tähtaja möödumist tagasi koos intressidega.

Võlakirjalt on võimalik teenida tulu, mida nim intressiks.

Ettevõttes liigub kahte liiki raha (kapitali):

1. omakapital - omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha. Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta;

2. võõrkapital - laenud ja võlakirjad. Võõrkapital on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga.

Tihti tekib ettevõtte finantsjuhil küsimus: missugust kapitali kasutada igapäevase tegevuse ja investeerimise rahastamisel?

Ettevõte peaks kasutama seda liiki kapitali, mis on kõige odavam.

Tavaliselt on võõrkapital odavam kui omakapital.

Seega on ettevõttel otstarbekas suurendada võõrkapitali osatähtsust, kuid ainult teatud piirini.

Kui see piir ületada, hakkab kapitali hind kasvama, sest:

1. mida rohkem võõrkapitali kasutada, seda suuremad on intressikulud;

2. ka omakapitali hind suureneb koos võõrkapitali osatähtsuse suurenemisega, sest siis suureneb võimalus, et ettevõte ei suuda omanike kasumiootusi täita.

Oma- ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast.

Kindlat reeglit selles küsimuses ei ole, kuid arvatakse, et võõrkapitali osakaal võiks olla 30 - 40% ja omakapitali osakaal 60 - 70%.

Kui ettevõte on edukas ja kasvab kiiresti, tekib võimalus osaleda börsil (börsiettevõte).

Börs on üks osa väärtpaberiturust.

Väärtpaberiturg on koht, kus kaubeldakse väärtpaberitega (aktsiad, võlakirjad).

Aktsiaid ja võlakirju ostetakse sellepärast, et oma vaba raha kasulikult paigutada.

Aktsiaid ja võlakirju emiteeritakse sellepärast, et hankida raha ettevõtte finantseerimiseks.

Börsil kauplejad jagunevad kaheks:

1. investeerijad - loodavad tulu saada pikema aja jooksul (dividendid, intressid);

2. spekulandid - loodavad tulu saada väärtpaberi hinnatõusust (härjad) või langusest (karud).

Mis kasu saaks ettevõte aktsiate noteerimisest börsil?

1. Annab võimaluse ettevõtte asutajatele aja jooksul firmasse paigutatud raha osaliselt või täielikult välja võtta.

2. Avab ettevõttele uued rahaallikad: ligipääs portfellinvestorite rahale.

Portfellinvestor on isik, kes juhtimises ei osale.

Otseinvestor on isik, kes osaleb juhtimises.

Portfellinvestorite raha on sageli pangalaenudest ja otseinvesteeringutest odavam.

3. Suureneb avalikkuse tähelepanu ettevõtte suhtes - parandab mainet.

Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus

Väärtpaberituru alged tekkisid Eestis 1991. a.

1994. a. loodi Eesti Väärtpaberikeskus.

Kauplemine väärtpaberitega elavnes tänu sellele, et turule tulid hea mainega ettevõtted.

31. mail 1996. a. loodi Tallinna börs.

1997. a. oktoobris toimus börsikrahh. Talse langes 493- lt punktilt 93-le punktile.

Talse on Tallinna börsi aktsiahinna indeks.

Tallinna börsi avamisel oli Talse = 100-ga.

Aktsiate keskmiste turuhindade võrdlemisel algpäevaga saadakse Talse iga päeva kohta.

Tallinna börs langes mitmeks aastaks varjusurma.

2000. a. viidi Tallinna börs ja Eesti Väärtpaberikeskus ühtse juhtimise alla (HEX Grupp - suurim omanik)

2003. a. ühines HEX Stockholmi börsi omaniku OM-ga.

2004. a. ühines Tallinna börs Põhjamaade börside liiduga ja võttis kasutusele samasuguse kauplemissüsteemi nagu on Rootsis, Taanis, Norras, Soomes, Islandil ja Lätis.

Need muudatused, pensionireform, Euroopa Liiduga ühinemine, edukas majanduslik areng hoogustasid taas tegevuse Tallinna börsil.

INVESTEERINGU TASUVUSE HINDAMINE

Investeeringu tasuvusaja arvutamine - kui pika ajaga äri käivitamiseks kulunud raha tagasi teenitakse.

Tasuvusaeg = alginvesteering : tulud

Tasuvusaeg = 100 000 : 40 000 = 2,5 aastat

Pika kestusega äriprojektide puhul ei anna tasuvusaeg tasuvusest õiget pilti, sest ei arvestata raha aegväärtust.

Raha aegväärtuse reegel ütleb, et iga rahasumma on praegu väärtuslikum kui tulevikus.

Praeguse rahasumma saab kohe tulu teenima panna, tulevikus laekuva rahaga saab seda teha alles hiljem.

Kui palju maksab omakapital?

Inimene, kes investeerib ettevõttesse (ostab aktsiaid), loodab saada tulu.

Aktsiate ostmine on riskantsem kui võlakirjade ostmine. Selleks, et inimesed üldse aktsiaid ostaksid, tuleb neile lubada suuremat “präänikut”.

Stabiilses majanduskeskkonnas teenib suure ettevõtte omakapital omanikele aastas 6 - 8% tulu.

Kui palju maksab võõrkapital?

Väljalaenatava raha hind sõltub:

1. majanduse üldine tase;

2. ettevõtte ebaõnnestumise risk

ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMINE

Bilanss võtab kokku ettevõtte vara (omandi), kohustused (võlad) ja omakapitali (omanike raha + jaotamata kasum).

Ettevõtte bilanss koosneb kahest poolest.

Ühel pool on ettevõtte varad (aktiva).

Teisel pool on ettevõtte kohustused ja omakapital (passiva) - varade katteallikad.

Kõikidel ettevõtte varadel on alati katteallikad, seega: aktiva = passiva.

AS Tee bilanss seisuga 30.01.2005 AKTIVA

Käibevara

Raha 1077

Väärtpaberid 866

Laekumata arved 1793

Kaubavarud 824

Käibevara kokku 4560

Põhivarad

Ehitised/seadmed 6190

Muud aktivad 3856

Põhivarad kokku10046

Varad kokku 14 606

PASSIVA

Kohustused

Tasumata arved 2843

Riigimaksud 200

Laenud 2984

Muud kohustused 1928

Kohust. kokku 7955

Omakapital

Aktsiakapital 1226

Jaotamata kasum 5425

Omakap. kokku 6651

Kokku 14606

Kasumiaruanne näitab, kui palju on firma teatud ajavahemiku jooksul kasumit teeninud või kahjumit kandnud.

AS TEE KASUMIARUANNE 31.12.04

Müügikäive 12 112

Omahind 9 666

Brutokasum 2 446

Müügi ja halduskulud 184

Intressikulud 178

Muud kulud 33

Kulud kokku 395

Puhaskasum 2051

AS emiteeris 1500 lihtaktsiat nimiväärtusega 150 € ja 300 eelisaktsiat, mille nimiväärtus on 100 € ja dividendi suurus 11%. Dividendideks otsustas koosolek jagada 70% kasumist. Firma kasum oli 60 000 €. Aktsionär ostis 17 eelisaktsiat ja 25 lihtaktsiat. Kui palju kulutas aktsionär raha? Kui palju sai aktsionär aasta lõppedes dividende?

Aktsionär kulutas raha:

25 x 150 = 3750 € lihtaktsia

17 x 100 = 1700 € eelisaktsia

Kokku 5450 €

Kui palju sai aktsionär dividende?

Dividendideks jagati: 60 000 x 0,7 = 42 000 €

Eelisaktsia dividendi suurus on 11% (11 €)

11 x 300 = 3300 € makstakse eelisaktsionäridele dividende

42 000 – 3300 = 38 700 € makstakse lihtaktsionäridele

38 700 : 1500 = 25.80 € makstakse dividende ühe aktsia pealt lihtaktsionärile

Aktsionär ostis 25 lihtaktsiat, mille dividend on 25.80 € ühe aktsia pealt

25 x 25.80 = 645 €

Aktsionär ostis 17 eelisaktsiat, mille dividend on 11 € ühe aktsia pealt

17 x 11 = 187 €

Kokku teenis aktsionär aasta lõpus:

645 + 187 = 832 €

AS emiteeris 1600 lihtaktsiat ja 400 eelisaktsiat Eelisaktsia nimiväärtus on 250 € ja dividend 10%. Lihtaktsia nimiväärtus on 300 €. Firma kasum 50 000 €. Sellest maksti 75% aktsionäridele dividendideks. Kui suure summa kulutas aktsionär, kes ostis 15 liht- ja 10 eelisaktsiat? Kui palju teenis ta ühe aastaga tagasi?

Aktsionär kulutas aktsiate ostmiseks:

15 x 300 = 4500 € lihtaktsia

10 x 250 = 2500 € eelisaktsia

Kokku 7000 €

Aktsionär teenis ühe aastaga tagasi:

Dividendideks maksti 75% 50 000 €

50 000 x 0,75 = 37 500 €

Eelisaktsia dividend on 10% (250 €)

250 x 0,1 = 25 €

400 x 25 = 10 000 € kulub eelisaktsionäride dividendideks

37 500 – 10 000 = 27 500 € kulub lihtaktsionäride dividendideks

27 500 : 1600 = 17.20 (lihtaktsia dividend)

15 x 17.20 = 258 € (lihtaktsia tulu)

10 x 25 = 250 € (eelisaktsia tulu)

Kokku teenis ta dividenditulu 258 + 250 = 508 €