Ettevõtluse kiire areng – hea või halb?

Omavalitsuse võimalused arengu reguleerimisel

Raivo Uukkivi28.02.2007

Hea või halb? Oleneb• Üldine vastus - Ettevõtlikkus on hea!• KOV-i kontekstis lähenemisi erinevaid• Geograafiline asukoht loeb – erinevus

suurema linna vahetus naabruses asuva KOV-i ja kuskil kaugemal asuva KOV-i vahel

• Logistiline situatsioon loeb – suurte teede lähedus või poolsaar

• Kindlasti on lähenemisel erinevus ka selles, kas ettevõte luuakse kohalike poolt kohalike tarvis või soodsat asukohta arvestades muudab oma asukohta firma mõnest teisest omavalitsusest

Rae valla näide• Asukoht Tallinna naabrus• Loeb ka Tallinna enda asend Rae

valla suhtes• Logistiline situatsioon – Tartu mnt

läbib, ringtee ühendab teiste suundadega, Tallinna kesklinnast valla keskusesse 12 km

Reaalselt rajatavad või valmis pargid

• Ettevõtlus – Rae valla NOKIA?• Rae vald kõige enam hinnatud ettevõtluse sihtkoht –

meil on tehno-, tööstus- ja äriparke ning eraldiseisvaid piirkondi ettevõtluseks. Pole inkubaatoreid, mis näitab, et töökohtade loomisega probleemid puuduvad

• 2008.a. Alguseks vallas (koos FIE-dega) 1190 tööandjat.• KUID Rae valla tööealised elanikud said tööd 2006.a.

3052 tööandja juurest ja 2007.a. 3454 tööandja juurest – ca 2/3 tööealistest ei ole hõivatud koduvallas

• Kes siis nendes sisserännanud ettevõtetes töötavad? Ja mis kasu on KOV-il või tema kogukonnal?

Äri-ja mittetulundusühingud 1991-2008 Rae vallas

0

200

400

600

800

1000

Aktsiaseltsid 6 10 19 24 28 29 33 37 38 40 40 40 40 41 42 42 48 60

Osaühingud 14 25 49 54 60 72 95 116 140 162 201 232 279 354 434 446 650 869

Mittetulundus- ühingud 8 8 18 21 32 40 56 65 74 91 102 113 125 128 137 137 137 174

Täisühingud 1 2 3 0 0 0 0 0 0 4 0 0 0 0 4 3

Usaldus- ühingud 1 1 0 0 0 0 0 2 2 0 0 2 2

1991 ja

varem1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

Plussid ja miinused“+” Alati on suurim argument ettevõtja poolt - ettevõtete rajamise käigus

luuakse töökohti. Kindlasti tõsiselt võetav, kuid praktikast teadaolevalt täidetakse need töökohad kohalike inimestega pikema perioodi jooksul. Ehk see pluss realiseerub ajalise nihkega

“-” Tegelikkuses tuuakse personal kaasa, seega kasutatakse aktiivselt meie infrat, kasu lõikab elukohajärgne omavalitsus ja meile jäävad probleemid

“-” ettevõttel tulumaksu pole ja ka dividendidelt makstav maks ei satu saaja elukoha järgsesse omavalitsusse – ka otsene rahaline tulu puudub

“-” ettevõtluse rajamise ajal kasutatakse intensiivselt olemasolevaid teid, mis pole mõeldud uutele koormustele ja seega toob kaasa planeeritust varasemad investeeringud parendamisse

“-” ettevõtted oma põhitegevusega rikuvad valla infrat (Kalevi puhul hea näide olemas)

Ja kuigi on veel üks pluss - tuntud ettevõtete valda kolimine on valla mainele hea – on seda siiski vähe, et valla kogukonna arvelt peaks sillutama teed soodsamasse asukohta ettevõtjatele ehk rahva taskust makstakse kinni ettevõtja poolt põhjustatud ja tegelikult vaid tema tarbeks vajaminevate infrastruktuuride enneaegne renoveerimine.

Lisaks eelnevale põhjustab: - erinevatest omavalitsustest Rae vallas asuvatesse ettevõtetesse tööl käimine

ka pendelrände, mis kindlasti on häirivaks ka kohalikele elanikele - Uute ettevõtete teenindamine tekitab kõrvalnähtusi – müra, tolm –

ajaloolistes elamupiirkondades

Mida teha?• ettevõtluseta ei saa ja pikas perspektiivis hakkab

ka KOV-ile kasu tulema (va keskkonnaohtlikud)• ÜP-s on ettevõtlus ette nähtud• Et kasu saamiseni elada, tuleb reguleerida

ettevõtlusega seotud enneaegsete kulude katmist.

• Ehitusseadus võimaldab panna arendajale kohustuse arendusalal avalike teede, tänavavalgustuse välja ehitamiseks.

• Seadust, millega kohustada ettevõtluse arendajat rekonstrueerima ka tema ettevõtet teenindavad teed ja tänavad väljaspool arendusala, pole

• Jäävad kahepoolsed lepped, mille sõlmimise järgselt alles kehtestatakse dp – seega vajalike tegevuste maksumus jaguneb läbi hinna teenuse tarbijate vahel ja jää mitte vaid firma asukohajärgse kogukonna kanda! See on õiglane!

Kuidas Rae vallas püüame reguleerida

• Sõlmisime lepped enne dp kehtestamist• Probleemi polnud kuni lepped olid lihtkirjalikud ja ei

sisaldanud garantiisid• 2007.a. Alustasime notariaalsete lepete ja

hüpoteekidega. Tekkisid ka probleemid:– Miks alles enne kehtestamist?– Miks ettevõtja peab omavalitsuse kohustusi

täitma?• Esimene küsimus on õigustatud, teine ei ole• Täna sõlmime notariaalseleppe enne dp

vastuvõtmist ja avalikustamist. Garantii on kohustuslik (nt I järjekorra hüpoteek)

• Lisaks teeme ka lihtkirjaliku leppe, millega tutvustame võimalikke kohustusi ja nende tekkimise aluseid. Selle leppe teeme enne dp algatamist

Kuidas ettevõtluse arendajad reageerivad?

1. Nn isearendajad ehk ettevõtjad kes on ostnud maatüki ja soovivad ise kogu asja ajada. Tihti edukad omal alal, mida tunnevad süviti. Samas ei oma absoluutselt ülevaadet ei KOV-i tegevust ega ka arendamist puudutavatest õigusaktidest. Nendega on tihti vaidlusi, neid tuleb koolitada

2. Arendajad, kes arendavad maaüksust tehnopargi põhimõttel. Proffid. Nemad saavad nõudmistest aru.

Kokkuvõtvalt• Ettevõtlust tuleb toetada ja tema olemasolu on

vaieldamatult hea, olenemata piirkonnast, kuid piirkonniti on suhe ettevõtlusesse erinev, ka toetamise/reguleerimise vajadus ja aktsent

• Ettevõtja peab endale selgeks tegema, et kasumi suurendamine läbi kohaliku kogukonna tasku, on varastamine sellelt kogukonnalt

• Olukorda saab mõistlikult reguleerida läbi kahepoolse leppe. Soovitus – tehke need notariaalsed, sest kindlasti on härrasmehed ja nende vahelised lepped ka täna olemas, kuid ei maksa unustada, et on olemas ütlus: “mees annab sõna ja mees võtab sõna, sest mees on oma sõna peremees”. Turu madalseisus on garantiid vajalikud.

• Kuivõrd KOV-i juhtidele on antud kasutada kogukonna vahendid, siis peab neid ka maksimaalselt kogukonna tarvis kasutama.

Tänan