ERIKKILA Esimesed 100 aastat

Esimesed 100 aastat

ERIKKILA OYEsimesed 100 aastat

1. trükk 2012

© 2012 ERIKKILA OY

Autor: Anu ErikkiläToimetaja: Mikko ErikkiläKujundus ja küljendus: Silva Orkosalo-Paananen

Trükitud: Painotalo Casper Oy

Sisukord

Viiburi kaupmees .....................................................................9

Sõdade kaoses ......................................................................21

Lootusetu olukord ..................................................................33

Uus kartmatu põlvkond... .......................................................41

Töökoda püsti ........................................................................49

Mõõn ja tõus ..........................................................................57

Arenguhüpe auku ..................................................................67

Tõus maailmatasemele .........................................................79

Eessõna

Teie käes olev raamat jutustab ettevõtjatest 100 aasta jooksul.

Minu lugu sai alguse, kui haarasin kinni võimalusest ja hakkasin 24-aastaselt tõsiselt ettevõtjaks. Olin pere kõige vanem poeg ja tehnika huvitas. Isa oli rääkinud lugusid kraanade kontrollimisest, mis olid jäänud alateadvusse. Päeval korraldas ettevõtte asju kodust meie ema. Isa koostas õhtuti ärikirju, mille ema ümber kirjutas ja päeval posti pani, kui meie olime koolis. Ettevõttel oli ajalugu ja klientuur. Alguses oli intuitsioon. Ei olnud mingit plaani. Üks samm korraga, suunda otsides ja vigadest õppides. Kliendid määrasid kvaliteedinõuded. Endal tuli otsustada, kuidas neile vastata. Uuenduslikkus ja lähtumine kliendist sai meie toimimise aluseks.

Aja jooksul sai ettevõttest üks maailma juhtivaid töökoha kraanade valmistajaid.

Tänu kõigile, kes on aidanud. Teiega koos on olnud rõõm töötada. Tänu klientidele, kes on meid usaldanud.

Juha Erikkiläomanik, juhatuse esimees

Viiburi kaupmees

ERIKKILA juured on vana Soome rah-vusvahelise kaubanduse südames, Vii-buris. Toivo Erikkilä asutas 1912. aasta paiku agentuuri nimega ”Osakeyhtiö Toivo Erikkilä”.

Toivo ettevõte tegutses eksport-impor-tagentuurina ning esindas muu hulgas juustu- ja metallitoodete valmistajaid, tõrva-, karusnaha- ja nahatootjaid ning saeveskeid. Näiteks mõned Valio ja Friit-ala tooted on liikunud välismaale Toivo Erikkilä kaudu.

Eriti puidu eksport oli tolle aja Soomele väga iseloomulik. Tõenäoliselt kauples ettevõte kohe algusest peale eriti Ve-nemaal ja Saksamaal, kuid kahtlemata aitas Viiburi kosmopoliitne atmosfäär luua sidemeid ka teiste riikidega.

Soome import tooterühmade kaupa aastal 1913.

Soome eksport tooterühmade kaupa aastal 1913.

Soome olulisemad kaubanduspartnerid aastal 1913: Venemaa, Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa, Rootsi, Taani

teravili ja teraviljatooted

metall ja masinaehitustooted

tekstiilitooted

kohv, tee, kakao, toorsuhkur ja tubakas

õli ja kivisüsi

nahk, toornahk jm.

jõusööt, seemned jm.

alkohoolsed joogid

muu

saeveskite ja puidutööstustooted

paberitööstustooted

piimatooted

tekstiilitooted

metall ja masinaehitustooted

nahk, toornahk jm.

kivi, klaas jm

loomad

muu

ERIKKILA OY – Esimesed 100 aastat

1912

10

Selle kuulutuse õigekiri on

laitmatu

Selles kuulutuses on ettevõtte

nimes ja telegraafiaadressis

trükiviga

11

Tegevdirektor Toivo Erikkilä

Sündinud 9.10.1887 Raahes. Vanemad: tolliülem Matti August Erikkilä ja Hilda Maria, neiuna Ravander. Lõpetas aastal 1906 Raahe Kodanliku ja kaubandus-kooli merkonomina. Kolis Viiburis-se tõenäoliselt 1910. aasta paiku pärast isa surma. Abiellus aastal 1913 Eeva Lallukaga. Kolis aastal 1917 tagasi Raahesse, sealt aastal 1921 Hamburgi ja edasi aastal 1936 Helsingisse. Pärast Eeva surma aastal 1934 uus abielu Ag-nesega. Suri aastal 1960. Lapsed Terttu (1914), Matti (1916) ja Jouko (1919). Lapsed teisest abielust: Ilona, Anneli ja Veli.

Toivo Erikkilä


1912

12

Ettevõtte algusaegadel olid äriruumid Vii-buris aadressil Katanpäänkuja 1. Samal ajal oli Toivo tulevase naise kasuisal ja onul Juho Lallukkal samas linnas oma ettevõte Häkli, Lallukka ja Kumpp. Oy . Toivol oli Häkli, Lallukka ja Kumpp Oy-ga

Viiburi kontor

tegemist seoses puiduäriga.

Eeva Lallukka töötas Juho kontoris ning kord äriasjus ringi liikudes kohtus Toivo Eevaga. Pulmad peeti 1913. aasta suvel. Kuna Eeva oli Juho Lalluka kasutütar ja

vennatütar, siis tõenäoliselt abistas Juho Toivot äriasjus, et juhtida veel noort alus-tavat ettevõtet võimalikult hästi. Juhot kuuldi sageli ütlevat: ”Tuu mu virmasse tööle”, sest Juhol oli kombeks aidata su-gulasi ja sõpru, võttes nad oma ettevõt-tesse tööle. Seetõttu on kindel, et Juho hoolitses ka selle eest, et ta kasutütre mehe äri laabuks.


1912

14

Eeva Lalluka ja Toivo Erikkilä pulm. Vasakul Juho Lallukka ja Maria Lallukka.

Liimata mõisa aias aastal 1913.

15

Kaubandusnõunik Juho Lallukka

Sündinud 3.2.1852 Räisäläs. Vanemad: väiketalunik Johan Lallukka ja Maria, neiu-na Haikonen. Juho oli väiketaluniku poeg, kellest sai suure Viiburi hulgifirma omanik. Oma eluajal pidas ta ka mitut auametit. Ta alustas Käkisalmi poes abilasena ja tegut-ses jae- ning hulgikaupmehena Räisäläs.

Ta oli Viiburi põllumajanduspoe asutaja ja juhatuse liige ning Häkli, Lallukka ja Kumpp. Oy asutajaliige ning juhata-ja. Ta tegutses muu hulgas raudteekomisjoni esimehena, pangakomisjonis, Soome parteis, Käkisalmi linnavolikogu esimehena, Lõuna-Karjala noorteseltsi juhatuse esimehe-na, Viiburi maateatri juhatuse esimehena, Kansallis-Osake-Pankki haldusnõukogus ja parlamendis. Abikaasa Maria, neiuna Jääskeläinen. Kaks kasutütart. Suri aastal 1913 Viiburis.

Peal Viiburi kontor 1920ndatel aastatel

Alla Viiburi kontor 2000ndatel aastatel


1912

16

Soome Nikolai II valitsemise all

Aastaid 1908-1917 tunti Soomes niinimetatud teise rõhumisajastuna. Perioodi nimetus peegeldab soomlaste suh-tumist Vene valitsemisviisi, mis erines suuresti Aleksander III Soome liinist. Repressiivsesse perioodi kuulusid mit-mesugused Soome autonoomiat piiravad ja ohustavad meetmed, muu hulgas 1912. aastal vastu võetud võrdõigus-likkuse seadus, mis andis venelastele Soomes ametikohtadel samad õigused kui soomlastele. Seadus sätestas, et ”Venemaa kodanikele, kes ei ole Soome kodanikud, antakse Soomes samad õigused kui kohalikele”. Praktikas tähendas see muu hulgas, et Soome ametitesse võidi Venest määrata venelastest ametnikke. Lõppeesmärgiks oli luua üleriigiline seadusandlus.

1917

17

Aastal 1913 valmis Neeva raudteesild, mis ühendas Soome raudtee Vene ja Balti raudteedega. Kuigi ühendustee oli ehitatud peamiselt Vene sõjaväe vajadu-si silmas pidades, tõusis sellest kasu ka Soome majandusele. Kasu sai ka Toivo Erikkilä, sest kaupade vedu Venemaale ja Baltikumi muutus lihtsamaks.

Esimese maailmasõja puhkedes hakka-sid mitmed Soome ettevõtted sõjavarus-tuse tarnijateks. Toivo Erikkilä esindas Beretta relvi kuni 1970ndate aastateni, nii et sõjavarustusega kauplemises osa-les ka Toivo.

Kuna sõda ei jõudnud Soome territoo-riumile, oli Esimese maailmasõja mõju eeskätt majanduslik. Muutunud rahvus-vaheline olukord ja kaupade kättesaa-davus tegid import-eksportfirmade töö raskemaks.

Armi Beretta reklaam (60ndad-70ndad)


1912

18

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda katkestas Soome ühendused läände. Kaubandussidemete katkemine läände andis kohe tunda saetööstuses, sest metsamaterjali peamiseks ekspordisuunaks oli olnud lääs. Saeveskite puuhoovid täitusid kiiresti, sest alternatiivseid turgusid ei olnud ning lisaks oli seiskunud siseriiklik ehitustegevus. Nähtusel oli Soomes lai ühiskondlik mõju, sest varem olid saetöölised olnud tööstustööliste suurim rühm. Saeveskite arv vähenes poole võrra: aastal 1913 oli 601 saeveskit, kuid aastal 1917 veel vaid 317. Seevastu metallitööstus oli tõusuteel. Peamiselt saetööstuse langusest tingitud tööpuudus taandus ja aastal 1916 oli mõnes valdkonnas isegi tööjõupuudus. Majan-duslikud tingimused maal ja linnades ei olnud võrdsed - sõjatööstuse kiirenemine tõi kasu eeskätt linnadele. Soome mark seoti kullast lahti aastal 1915. Soome pank trükkis pabermarkasid juurde, samal ajal kui Venemaal trükiti sõja rahastamiseks juurde rublasid. Kiire inflatsioon oli uus kogemus võrreldes raha väärtuse aeglase vähene-misega varasematel aastatel. Kerkivad hinnad ja langev elatustase põhjustasid rahulolematust, sest olukorra põhjust ei mõistetud täielikult.

1917

19

Sõdade kaoses

Põgenedes Vene revolutsiooni rahu-tuste eest, kolis Toivo Erikkilä perega 1917 Viiburist Pohjois-Pohjanmaale oma sünnilinna Raahesse. Ühtlasi kolis ka Osakeyhtiö Toivo Erikkilä kontor. Raahes rajas Toivo paaditehase, mille nimeks oli Raahe paaditehas.

Toivo isa ning mõlemad vanaisad olid omal ajal seilanud Raahe meremeestena maailma meredel. Võib siis öelda, et vere kutse tõmbas merele ka Toivot. Tehasel läks hästi ja tellimusi tuli kogu Soomest. Kohalikud nimetasid Toivot naljatades ”Miljoni-Erikkiläks”.

Toimeka mehena alustas Toivo auahnet projekti suure, 389 registertonnise kuu-nari ehitamiseks. Projekti taustal oli usk, et maailma kaubaveod vajavad pärast Esimest maailmasõda uusi transpordiva-hendeid.

Kuunar Lännetär lasti Raahes vette 15.10.1920. Lännetär ja kaks muud samal ajal Raahes ehitatud purjekat jäid

Raahe viimasteks suurteks purjelaeva-deks.

Toivo Erikkiläle kuulus ka aurulaev Jou-henen, mis vedas reisijaid. Kuid laevad ei andnud oodatud tulu. Inflatsiooni tõttu oli Toivo paigutanud oma varanduse laevadesse, mis tuli pankroti tõttu maha müüa.

Lännetär


1917

22

Raahe rand Toivo Erikkilä poolt maalituna (1908).

23

Vene mäss ja Soome kodusõda

Venemaa kodanike rahulolematus valitsevate oludega ja agitaatorite tegevus põhjustasid Venemaal veebruaris 1917 mässu. 13.3.1917 sundisid mässajad Nikolai II troonist loobuma. Soomes viibinud Vene sõdurid olid relvastatud ja mitmel pool kardeti, et revolutsiooni varjus muutuvad need salgad relvastatud röövjõukudeks või organiseeruvad revo-lutsioonilise agitatsiooni mõjul poliitiliselt. 20.3.1917 valitses Soomes üldjoontes jälle 1899. a. veebruarikuu manifestile eelnenud olukord. Kuid samal ajal tärkas Soomes mõte iseseisvusest. Lõpuks saavutati 6.12.1917 iseseisvus, säilita-des suhteliselt head suhted Venemaaga.

Kuid 1917. aasta möödudes mõranes Soome sisemine ühtsus tõsiselt. Soomlased jagunesid kodanlasteks ja sot-sialistideks. Tööpuudus kasvas ja eriti linnades isegi nälgiti. Soomel ei olnud sõjaväge ja revolutsiooni ajal oli politsei laiali saadetud. Kodanike kaitseks loodi kaks eraldi armeed: kodanlik kaitseliit ja sotsialistide tööliskaart. Jaanuaris 1918 toimus Viiburi lähedal üks esimesi tõelisi kokkupõrkeid kaitseliidu ja töökaardi vahel. Algas Soome kodusõda. Lõuna-Soome ja suured tööstuslinnad olid põhiliselt punaste käes. Lõunast põhja oli suur osa Soomest põhiliselt valgete valduses, kui mitte arvestada mõnd linna. Suur osa Pohjanmaast oli väga kindlalt valgete käes. Suvel 1918 oli aeg hakata koondama elanikke ühtseks rahvaks.


1917

24

1921, pärast laevafirma pankroti välja-kuulutamist, kolis Toivo Erikkilä pere ja firmaga Saksamaale Hamburgi. 1921 oli Saksamaa Esimesest maailmasõjast toi-buv kaotajariik, mida võitjad olid karmilt karistanud.

Kuid soomlastel on sakslastega kaup-lemise pikk traditsioon. Toivo võis mõel-da, et Saksamaale kolimine tõhustab ja hõlbustab äritegevust Saksamaa ja Soome vahel. 1920ndate aastate algul algas Saksamaal, nagu mujalgi Euroo-pas ja Ühendriikides, suur majanduslan-gus, millega kaasnes nõudluse langus ja massiline tööpuudus.

Kuid Toivo Erikkilä tuli majanduslangu-sega toime. 1933 koostöös sakslase Heinrich de Friesiga (HADEF) asutatud esimene tõsteseadmete esindus andis tõuke mõne aastakümne pärast toimuva-le suunamuutusele ettevõtte arengus.

1964

25

Saksa natsionaalsotsialistide tõus

1933 tõusid natsionaalsotsialistid Adolf Hitleri juhtimisel Saksa poliitikas juhtpositsioonile. 1930ndate algul valitses Saksamaal suur tööpuudus ning majanduses olid halvad ajad. Natsionaalsotsialiste pidasid paljud riigi ainsaks lootuseks. Parteil olid tugevad, vanade tegijate mõtetest erinevad seisukohad, karismaatiline juht ja lahendused riigis valitsevatele ebakohtadele. Natsionaalsotsialistide positsioon tugevnes kogu 1930nda-te aastate vältel, ja lisaks poliitilisele võimule hakkas partei tungima ka eraisikute ellu.

1930ndate aastate keskel pöördus agen-tuur tagasi Soome. Saksamaal valitseva poliitilise olukorra tõttu kolis Toivo pere-ga Helsingisse. Aastal 1938 oli Soome rahva materiaalne elatustase kõrgem kui kunagi varem. Pärast Soome kolimist sai ärinimeks osakeyhtiö (osaühing).

Elatustaseme tõus ilmnes ka Toivo Erikkilä firma importtegevuses. Ettevõtte importtoodete sortiment kasvas Helsin-gi perioodil muu hulgas toorainete (plii, vask, määrdeõli), tõsteseadmete, jalg-rataste, käekellade ja jahirelvade näol. Sõja ajal tarnis ettevõte relvi Soome sõjaväele. Toivo poeg Jouko, tulevane tegevdirektor, oli sõja ajal saksa keele tõlk.


1917

26

Uusi Suomi 1939 - N:o 325

27

Talve- ja Jätkusõda ning Teine maailmasõda

Jätkusõja ajal said Saksamaast ja Saksamaa valduses olevatest riikidest Soome tähtsamad kaubanduspartnerid. Teravilja impordi seisukohalt oli Saksamaa oluline tegija. Üldine puudus töötajatest, toiduainetest, kütusest, tarbekau-padest ja toorainest pärssis Soome majanduselu ja tööstust, välja arvatud sõjapidamiseks vajalike kaupade tootmine. Muu hulgas keskendus tekstiilitööstus nii täielikult sõjaväe vajaduste rahuldamisele, et tavalistele tarbijatele ei pakutud midagi. Suurem osa põhitoiduainetest oli ratsioneeritud. Kütusepuudusest ja seadmete remondiga seotud raskustest tingitud probleemid kajastusid import-eksportettevõtete tegevuses. Lisaks kehtestati uusi makse, näiteks käibemaks, ja tõsteti mitmeid varasemaid makse.

Pärast Jätkusõda vallandunud industria-liseerimine oli soodne aeg muu hulgas tööstustoodetega tegelevatele ettevõt-tele. Reparatsioonid sundisid Soomet arendama metallitööstust. Pärast sõda hakkas elatustase pikkamööda tõusma ja lõpuks oli võimalik loobuda ratsioneerimi-sest ja minna üle avatud majandusele.


1917

28

Tundmatu sõdur, Matti Erikkilä tehtud sõjafilm (1943)

1964

29

Elu pärast sõda

Aastad 1946-1956 olid Soomes majandusliku toibumise aeg. Valitsus reguleeris hindu, palkasid ja väliskaubandust. Piiratud vahendeid kasutati tööstusele vajalike toorainete ostmiseks. Kuid Soome toibus kiiresti ning reparatsiooni-de tõttu arenes eriti kiiresti metallitööstus. Viimased ratsioneeritud tooted vabastati aastal 1954. 1950ndatel aastatel algas Soome tee- ja sidevõrgu uuendamine. Tööstus muutus mitmekesisemaks. Tööstusharude siseselt mindi üle mitmekesisemale ja kaugemale arendatud toodangule. Suure osa metallitööstuse toodangust moodustasid mitmesu-gused allhanke vahetooted. Samal ajal hakkas kasvama teenindussektor. Lisaks muutustele majanduses muutusid sõjajärgsetel kümnenditel ka rahva elutingimused ja algas ränne maalt linna.

Aastal 1957 asutatud EMÜ püüdis edendada Euroopa riikide omavahelist tegevust, lihtsustades kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste liikumist EMÜ liikmesriikide vahel. Nii pandi alus tänasele ELile. Sarnane liit oli ka EFTA, millega Soome ühines lisalepingu näol aastal 1961. 1974 sõlmis Soome lisaks vabakaubanduslepingu EMÜga. Kaubavahetus Ida-Euroopa riikide ja Soome vahel toimis 1970ndate aastate keskpaigani kahepoolsete kaubanduslepingute alusel.


1917

30

Toivo suri aastal 1960 ja tundus, et koos temaga suri ka firma. Põhiliselt ühe mehe jõul tegutsenud ettevõte samastus oma asutajaga. Heaks näiteks Toivo ja äritegevuse ühtesulamisest oli üldine dokumenteerimise puudumine. Ettevõt-te struktuur ja ettevõttes toimunu olid täiuslikus korras talletatud vaid tegevjuhi peas. Toivo äkksurm jättis pärijad ärite-gevuse jätkamise osas tühjale kohale.

Kuid Toivo poeg, Veli Erikkilä, võttis ettevõtte juhtimise enda peale. Agentuur oli tänu Toivole kasvanud üsna tasuvaks, nii et tegevuse jätkamine oli järgmisele põlvkonnale suhteliselt lihtne. Veli oli tegevjuhiks neli aastat, kuni aastal 1964 võttis juhtimise üle Toivo vanem poeg Jouko Erikkilä koos oma naise Pirjoga.

Ostukaardid 40ndatest aastatest. (Anu Erikkilä arhiiv)

1964

31

Lootusetu olukord

Jouko Erikkilä

Sündinud 6.10.1919 Raahes. Vane-mad: Jouko Erikkilä ja Eeva, neiu-na Lallukka. Lõpetas aastal 1948 elektriinsenerina. Pere: abikaasa Pirjo, neiuna Rauanheimo, lapsed Merja (1950), Juha (1952), Jouni (1959) ja Vesa-Pekka (1963).

Töötas elektriinspektsioonis, koos-tas Soome esimesed liftide ja sadamakraanade eeskirjad. Töötas hiljem ka firmades Structor Oy ja Auramo Oy. Armastas viibida suvi-las ja reisis meelsasti autoga. Suri aastal 1989 haiguse tõttu.

Jouko Erikkilä


1964

34

Jouko ei olnud tegelikult ettevõtjavaimu-ga isik ja töötaski kogu aeg teise tööand-ja juures. Kuid tema eeliseks oli saksa keele oskus, sest suur osa koostööpart-neritest olid sakslased. Kuna Jouko päe-vad kulusid mujal palgatööd tehes, pidas tema naine Pirjo kodus ettevõtte kontorit.

Muu hulgas hoidis Pirjo päeval üksin-da korras ettevõtte paberimajandust ja suhtles telefoni teel ning jõudis selle kõrvalt kasvatada järgmist tegevdirektorit koos tolle õdede-vendadega. Pirjo jätkas veel ka siis, kui tegevjuhiks oli tema poeg Juha.

Jouko, olles teisest töökohast koju jõudnud, alustas tööpäeva oma ettevõt-tes. Õhtud kulusid äritegemisele. Jouko Erikkilä ajal oli ettevõte eeskätt lisasisse-tuleku allikaks ning Joukol ei olnud firma suhtes suuri plaane.

Lepingud partneritega olid pärit Toivo

ajast. Mitmed partnerid kadusid, kui Toivo suri, ning kahtlemata ka hilisematel aastatel.

1970ndatel esindas agentuur muu hulgas relvatööstust, keemiatööstust, määrdeainete tootjaid ja laevatehaste välismaiseid tarnijaid. Laevatehased olid tähtsaks kaubanduspartneriks ja neile tarniti tõsteseadmeid 1980ndate aastate keskpaigani, pärast mida muutusid lae-vaehitus ja laevad olulisel määral.

1976

35

Jouko Erikkilä perega

36

1970ndate energiakriis

Maailmas kaua kestnud kiire majanduskasv lõppes 1970ndate aastate algul. Niinimetatud naftakriis puhkes aastal 1973. Juhtivate tööstusriikide toodangu kasvu aeglustumine andis endast raskustena märku ka Soome majanduselus. Toornafta hind tõusis 3–4 korda, mis tõi kaasa erinevaid energiasäästumeetmeid, sest varem suhteliselt odav nafta oli energia-tootmise alus. Kümnendi lõpus tõusis nafta hind veelgi. Suur osa Soome toodud naftast tuli Nõukogude Liidust. Bilateraalne kaubandus Nõuko-gude Liiduga aitas Soomel halbade aegadega toime tulla, sest Nõuko-gude Liidule makstavad naftaarved võis tasuda müügitehingutena itta. Nii mitmekordistus idakaubandus ja oli veel 1980ndatel aastatel Soome majanduses oluliseks teguriks.

Uus põlvkond hakkas end firma asjadega kurssi viima, kui Jouko poeg Juha Erik-kilä alustas ettevõttes tööd aastal 1971. Erikkilä oli Juha esimene tõeline töökoht. Juha tööülesannete hulka kuulus alguses klientide külastamine.

1971 läks Juha suveks tööle Saksamaa-le ettevõtte vana koostööpartneri Hadefi tõsteseadmete remonditöökotta. Pidades silmas Juha uut tööd perefirmas, oli suvi-ne töö selleks vajaliku väljaõppe osaks. Ka 1975. aasta suvi möödus Hadefis Saksamaal.

Saksamaa reiside vahepealsel ajal läbis Juha ka täiesti erineva koolituse sõja-väes.

1976

37

Purson ja ERIKKILAn yhteistyö alkoi parikymmentä vuotta sitten ROBSYS-TEM-automaattivaraston asentamisel-la. Viimeisin hanke ERIKKILAn kanssa on vuoden 2012 alussa käynnistetty ROBSYSTEM-varastoratkaisu Purson uuteen anodisointiin. Automaattivaras-to helpottaa ja tehostaa varastotavar-an käsittelyä, mahdollistaa varastotilan optimaalisen käytön, sekä vapauttaa työntekijöitä muihin tehtäviin, mikä te-hostaa tuotantoa. Lisäksi kaikki tavara on jatkuvasti saatavilla, eiktio a

”Kliendi seisukohast on koostöö ERIKKILAGA tuginenud kahele tugevale elemendile: kliendilähedusele ja põhjalikele oskustele.”

- Seppo Helin 14.01.2012 -

39

Uus kartmatu põlvkond

Juha Erikkilä

Sündinud 25.7.1952 Helsingis. Vane-mad: Jouko Erikkilä ja Pirjo, neiuna Rauanheimo. Lõpetas 1979. aastal merkonoomina Ärimeeste kaubandus-kooli.

Auametid: Ühenduse Teknologiateol-lisuus tõste- ja teisaldusseadmete allüksuse esimees aastatel 2002-2010, ühingu Federation of European Materialhandling Manufacturers (FEM) juhatuse liige Soome esindajana aastatel 2006-2008, PG Cranes and Lifting Equipment president aastatel 2010-2012 ja ühenduse Teknologia-teollisuus tööohutuse allüksuse liige aastatel 2009-2011.

Alustas ettevõttes aastal 1971, 1971 ja 1975 töötas lisaks ka Hadefis. Sõjaväes 1973-1974, reservleitnant, suurtükipatarei ülem.

Juha asus ettevõtte juhiks aastal 1976. Aasta oli sündmusterohke, sest noor tegevjuht kolis oma korterisse ja abiellus Seijaga (neiuna Kaartinen). Ühtlasi kolis ettevõtte kontor noorpaari koju.

Erinevalt isast oli Juhal tugev soov haka-ta täiskohaga ettevõtjaks. Ta pühendus ettevõtte jaluletõstmisele sama tarmu-kalt, kui omal ajal tema vanaisa. Mitmed otsused langetati vaistlikult.

Juha tegevuse tulemusena keskendus ettevõte esindama täielikult tõstesead-meid ja Erikkilä tänane vorm hakkas välja kujunema. 1976 otsis vastasutatud firma Satateräs oma rippkorvidele müügi-agentuuri ja Juha vastas kuulutusele.

Suvel sõlmiti Satateräsega komisjonita-sul põhinev leping. Külastades Valmeti Suolahti tehast nägi Juha Demag-väi-kekraanasid, milliseid ei valmistanud Soomes keegi. Sellest sai alguse otsus hakata tootma väikekraanasid. Õhtul hotellis pani Juha paberile kraana visandi

Abiellus 1976 Seijaga (neiuna Kaar-tinen). Lapsed Mikko (1981) ja Matti (1983). Teine abielu 1993. Abikaasa Kirsti, neiuna Suppala. Perekonnaga liitus Kirsti tütar Anna (1977). Harras-tab purjetamist, viibib meelsasti suve-kodus ja veedab aega perega.


1976

42

ja läks kohe järgmisel päeval oma plaane Satateräse firmale tutvustama.

Esimene Erikkiläs projekteeritud ja Sata-teräses valmistatud väikekraanasüsteem tuli turule aastal 1977.

100-süsteem kraanatalad

1988

43

Erikkila has had its ups and downs in its one hundred years of being. I have known many of them since meeting Juha nearly 30 years ago. The downs are maybe the most memorable, but there were good times too. First it was France. Here Erikkila tried to make a thousand flowers bloom way back in 1985 only to find that the French have already invented everything they think is worth inventing. They also pay in 180 days — if you are lucky. So anything to do with France takes VERY long and has to be done in a language not found at Erikkila at that time. But slowly it happened, and even if France still thinks it is the centre of the world, it is now buying Erik-kila’s light cranes (but still, of course, in French). The future never comes. But tomorrow belongs to the BRICs. And this is where Erikkila is also pushing hard. Sometimes over a bowl of noodles in a bleak

44

Erikkila has had its ups and downs in its one hundred years of being. I have known many of them since meeting Juha nearly 30 years ago. The downs are maybe the most memorable, but there were good times too. First it was France. Here Erikkila tried to make a thousand flowers bloom way back in 1985 only to find that the French have already invented everything they think is worth inventing. They also pay in 180 days — if you are lucky. So anything to do with France takes VERY long and has to be done in a language not found at Erikkila at that time. But slowly it happened, and even if France still thinks it is the centre of the world, it is now buying Erik-kila’s light cranes (but still, of course, in French). The future never comes. But tomorrow belongs to the BRICs. And this is where Erikkila is also pushing hard. Sometimes over a bowl of noodles in a bleak

“ERIKKILA is doing what it does best, pushing the smarter alternative and learning by acting. It is still — by far — my favorite light crane company.”

- Bill Frost 23.2.2012 -

45

Aastal 1978 oli ettevõte kodukontorist välja kasvanud ja kontor kolis eraldi ruu-midesse Haagas. Algusaastatel abistas Juhat töös noorpõlvesõber Jukka Lehtilu-oto oma õpingute kõrvalt.

Äriühingu vormiks sai usaldusühing Erikkilä Ky ja Jukast sai usaldusosanik. Kui Jukka lahkus kümnendi vahetudes ettevõttest, kadusid ka pooled klientide kontaktandmed. Sündis mõte kasutada andmete haldamiseks uut ja tõhusat infotehnoloogiat. Alates 1980. aastast muutus ülikoolimaailmast pärit infoteh-noloogia ettevõtte tegevuse oluliseks osaks, kuigi kontoriruumid olid veel taga-sihoidlikud.

Üks esimestest töötajatest, Juhani Koski, palgati järgmisel aastal. Usaldusühingu Erikkilä Ky usaldusosanikeks said Jou-ni Erikkilä ja Juhani Koski. Satateräses valmistatud tooteid müüdi aastani 1984. Kuid aastate jooksul oli tärganud soov toodete järgi, mis vastaksid oma firma kvaliteedinõuetele. Kvaliteetsed tooted

tõusid Soome turul müügiargumendiks, sest samas sektoris konkureerisid ka firmad Haikone Oy ja Kone Oy.

Seetõttu toimus Haikone Oy pankrott Erikkilä Ky jaoks sobival ajal. 1984 ostis Erikkilä Ky koos firmaga Finox Oy pank-rotipesa ära. Erikkilä sai õigused profii-lisüsteemile ja tooted valmistati Finoxile kuuluvas Jaatila masinatehases.

Pressiteade 25.04.1984


1976

46 ERIKKILA OY – Ensimmäiset 100 vuotta

PROSYSTEM-süsteemi loomine tähen-das Erikkilä jaoks teatavat iseseisvumist. Süsteem sobib muu hulgas kasutami-seks metalli-, paberi, rehvi-, puidu-, elekt-roonika- ja toiduainetetööstuses. Erikkilä tegeles ise kraanasüsteemi projekteeri-mise, müügi ja paigaldusega.

Samal aastal kolis ettevõte suuremates-se ruumidesse Itä-Pakilasse. Kümnendi alguse neljast inimesest koosnev tiim oli kasvanud enam kui kümneliikmeliseks ning osakaal Soome väikekraanade turust oli 45 %. Ettevõtte käive oli 12 miljonit marka.

Uue tootega võis hakata mõtlema eks-pordile, kuid kohe alguses sai selgeks, et eriti Saksa turul oli vaja veelgi paremat kvaliteeti. Eksporti alustati 1980ndate aastate teises pooles Rootsi, Suurbritan-niasse ja Taani.

Alguses ei olnud firma eesmärgiks ku-nagi oma tootmise alustamine, kuid aja jooksul hakkas see tunduma vältimatuna.

Erikkilä Tõstetehnika 1/86

1988

47

Töökoda püsti

Ettevõtet tunti nüüd nime all Erikkilä Nostotekniikkaa Oy. Kolimine Espoo Kaukalahtisse aastal 1988 tegi võimali-kuks oma tootmise alustamise. Tootmine jätkus Jaatila mehaanikatöökojas aastani 1989, mil seati töökorda oma ruumid.

”Kaukalahti ruumidesse murti kunagi sisse, see jäi küll ettevõtte tasandile. Var-gad püüdsid toimida raske seifiga nagu paremaks pidasid ja lõpptulemusena võis järgmisel hommikul näha trepist alla veerenud kassakappi, mis oli teekonna lõpuks löönud seina sisse augu.

Lõpuks ei olnud kassakapis midagi, mida tasunuks varastada, kuid üks töömees sai isikliku kaotuse osaliseks, olles unus-tanud valel päeval oma uue ja moodsa digikella kraanikausi äärele.

Lõpuks oligi kell seekord varaste kõige hinnalisem saak.”

- Jutustas Pertti Mulari



1988

50

80ndate aastate lõpul olid Erikkilä kon-kurentideks koduturul Algol Oy, Hailift Oy, Satateräs Oy ja Kone Oy. Ettevõtte konkurentsivõime põhines muu hulgas

• hästi kavandatud ja standardiseeritud tootel• arvutite kasutamisel• kvalifitseeritud töötajatel• projektide hoolikal läbiviimisel• tugeval innovatsioonil ja tootearendusel• üksmeelel ja ettevõttes valitseval heal õhkkonnal• ka konkurentide poolt tunnustatud po-sitsioonil.

Juba tol ajal mõisteti ettevõttes toote-arenduse tähtsust. Et jääda turul püsima, tuli püüda olla tootearenduses ja innovat-sioonis omas valdkonnas maailma tipus. Kuid samuti tuleb tunnistada üleliigsete toodete olemasolu ja arvestada oma ressurssidega.

Ettevõtte uueks tooteks oli tol ajal ROB-SYSTEM, millele pandi suuri lootusi. Tra-

ditsiooniliste tõsteseadmete turg kuivas kokku. Ettevõte vajas müümiseks tooteid, mis sobiksid ka taanduvatele turgudele ja tagaksid kasvu. Väikekraanade turul oli võtmesõnaks automaatika ja investee-ring osutuski edukaks. Kuid ainulaadse ROBSYSTEM’i turule toomisega oli kiire, sest kardeti, et suured tegijad saavad asjast aimu ja jõuavad ette, hõlmates tu-runiši. Erikkilä jõudis oma tootega aastal 1988 esimesena turule.

Veel ei teatud, et alles 20 aastat hiljem nimetab FEM 40 tegevjuht Cannes’i kohtumisel automaatkraanasid tuleviku tooteks. Oldi liikvel ammu enne teisi.

Aastal 1988 algas koostöö Eesti trans-pordiühistute keskliiduga, koondisega Auto. Eestisse Rakverre nähti ette 1990. aastal tegevust alustav 2000 kraana tehas, kuhu paigaldati Soomes kasutusel olev tipptasemel tehnika.

Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel aastal 1991 asutas Erikkilä esimese

lääne kraanatootjana Eestisse Tallinna tütarfirma OÜ Eesti Kraanavabrik.

1990

53

”Tehes koostööd koondisega Auto ava-nes võimalus pääseda Nõukogude Liidu turule. Kuid koostöö muutsid raskemaks mitmed praktilised probleemid. Sidepida-mine oli raske, sest puudus otsene tele-foniside, fakse ei olnud ja kirjade koha-lejõudmiseks kulus halvemal juhul mitu nädalat. Kaupade ja inimeste liikumine riigist riiki oli raske. Ka Nõukogude Liidu ajast pärit tavad ja õhkkond ei muutnud äritegevust lihtsamaks.

Kuid Nõukogude Liidu turule oli püütud pääseda juba mitu aastat, sest Nõukogu-de Liidus ei olnud üldse väikekraanade tootmist.”

- Jutustab Juha Erikkilä

1989 läks rohkem kui pool toodangust eksporti. Samal ajal tegutses maailmatu-rul viis konkurenti, kuid Erikkilä Nostotek-niikkaa Oy oli arendanud infotehnoloo-gilised oskused neist kõige kaugemale. Ettevõtte tooteid kasutati näiteks täielikult mehhaniseeritud tehastes, automaatla-dudes ja ülimoodsate laevade masina-ruumides.

Kui rakendus Nõukogude Liiduga sõl-mitud alltöövõtuleping, olid Erikkilä seadmed kasutusel muu hulgas Tallinna kingavabrikus, Tosno rongidepoos ja Lada tehases.

80ndate aastate lõpp oli Juha Erikkilä jaoks sündmusterohke, kuid raske. La-hutuse tagajärjel sai Juhast üksikvanem. Lähedase sõbra ja isa Jouko surm toi-musid peaaegu üheaegselt. Uue tehase käivitamine nõudis palju ressursse. Kõik see põhjustas kurnatuse, millest toibumine nõudis aastal 1989 pikka suvepuhkust. Sel ajal juhtisid ettevõtet

Juhani Koski, Veli Vessalo ja Juha vend Jouni Erikkilä.


1988

54

ERIKKILAn yhteistyö Metso Automationin kans-sa Hakkilan tehtaalla alkoi keväällä 2011 teh-dasmuuton alkaessa. Takana oli eri toimijoiden kilpailuttaminen, joka johti ERIKKILAn valintaan uuden tehtaan kevytnostolaitetoimittajaksi. Suu-rin osa vanhan tehtaan laitteista oli jo käytössä vanhentuneita, joten Hakkilaan tarvittiin suu-ri määrä uusia nostimia. Hakkilan laitevahvuu-deksi tuli lopulta yhteensä noin 210 kappaletta silta- ja puomityyppisiä kevytnostimia. Noin 80 % kaikista nostolaitteista on ERIKKILAlta. Pro-jekti käynnistyi ERIKKILAn osalta helmikuussa toimituskeskuksen kokoonpanopaikkojen reilun 30 kevytsillan asennuksella. Perässä seurasivat myöhemmin muiden kokoonpanoalueiden silta- ja pylväskääntönosturit. Raskaimpia kääntö

”Erikkila Metso kraanaprojekti ja dokumentatsiooni lõpuleviimine osutas, et Metso Automation oli va-linud kergkraanade jaoks õige tarnija.”

- Rauno Kuntsi 14.2.2012 -

55

Mõõn ja tõus

1990ndate algul otsis Sitra (Soome töös-tuse iseseisvumisfond) perspektiivseid ettevõtteid investeeringuteks ja huvitus Erikkilä Nostotekniikkaa Oy’st. Läbirääki-miste tulemusena tuli Sitra ettevõttesse investoriks ja osanikuks, omandades umbes kolmandiku osakapitalist. Samal ajal liitus ettevõttega juhatuse esimehena Juha sõber ja Mikko Erikkilä ristiisa Com-ponentast lahkunud Ari Lehtonen.

Ari osales rahastamises ja talle kuulus ligikaudu kolmandik osakapitalist. Viima-ne kolmandik kuulus Juhale, Jounile ja Juhanile. Sitra poolne rahastamine oli majanduslanguse aastatel suureks abiks, kuid koostöö jäi teatud mõttes pooleli, kui Sitra pööras kogu tähelepanu komeedina edu saavutanud firmale JOT Automation.



1990

58

Tee majanduslangusse

80ndatel aastatel kasvas tootmine Soomes teistest Euroopa riikidest kiiremini. Tänu kiirele kasvule sai Soomele osaks au olla “Põhjala Jaapan”. Majanduskasv algas rahaturgude vabanedes aastal 1986. Välismaine raha pääses vabalt Soome, investeeringud lisandusid ja eratarbimine kasvas. Napilt nelja aasta jooksul kahekordistusid korterite hinnad ja börsikursid tõusid kolmekordseks. Kapitaliturgude vabanemine toimus samaaegselt lääneriikide majandus-kasvuga. Lisaks vananes pangaseadus, pankade järelvalves keskenduti jälgima vaid tegevuse seaduslikkust ja mak-susüsteem soosis laenuraha kasutamist ettevõtlus- ning eluasemeinvesteeringutes. Muutused tõid kaasa nii era- kui riigisektori võlakoormuse kasvu. Väljastati nõrku hüpoteeklaene. Mitmed tegurid koos tõid kaasa turgude ülekuume-nemise. Samal ajal muutus harjumuspärane poliitiline olukord Euroopas järsult. Sotsialism hakkas hääbuma ja teisalt astus Lääne-Euroopa integratsioon sammu võrra edasi. Kümnendi vahetusel hakkasid muutused ilmnema kuhjuvate probleemidena Euroopas.

Pankasid ja börsse tabas kriis, pankrottide arv kasvas ja tootmine vähenes. Maailma majandus oli viimati olnud sama tõsistes raskustes 1930ndatel aastatel. Soome rahvamajanduse kriisi põhjused olid muu hulgas idakaubanduse kok-kuvarisemine, kulude taseme tõusust tingitud konkurentsivõimetus lääne majanduslangusest räsitud turgudel ning siseriiklik finantskriis. Aastal 1991 oli Soome sisemajanduse kogutoodang vähenenud rohkem kui kuus protsenti. Tööpuudus suurenes plahvatuslikult. Nõukogude Liidu lagunemisega vähenes eksport, kui endisse Nõukogude Liitu suunatud eksport langes 70 %. Eksport keskendus lääne turule suunatud kaasaegsematele toodetele. Majanduslan-gus kestis kuni aastani 1993.

1994

59

Nõukogude Liit laguneb

1980ndate aastate lõpus hakkas Gorbatšov Nõukogude Liidu poliitilist süsteemi reformima, mis muutis võimalikuks kommunistliku võimu järkjärgulise vähenemise Euroopas. Mitmed kommunistlikud riigid loobusid kommunistmist ja Varssavi Lepingu Organisatsioon lagunes. Muutus tegi võimalikuks ka Berliini müüri langemise ja Saksamaade ühi-nemise. Nõukogude Liit lakkas olemast aastal 1991. Esimesena saavutavad iseseisvuse Balti riigid. Venemaa hakkas püüdlema toimiva turumajanduse ja demokraatia poole. Nõukogude Liidu lagunemine pakkus Soomele lõpuks ometi võimaluse püüda tõsiselt liituda ühineva Euroopaga.


1990

60

1990. aasta lõpus tuli alustada kõnelu-si ettevõtte toimetulekustrateegiate üle majanduslikke väljakutseid pakkuvaid aastaid silmas pidades, sest majandus-languse lähenemine muutus üha ilm-semaks. Kuna tellimusi ei saanud oma tegevusega mõjutada, oli ainsaks ellujää-misviisiks kulude kärpimine.

Jaanuari keskel 1991 tehti personalile et-tepanek vähendada kuueks kuuks palka 20 % võrra. Viimase võimaluseni püüti vältida sundpuhkusele saatmist ja vallan-damist. Kuu lõpus sai selgeks, et palga vähendamisega paljud ei nõustu. Kuid kõrgemad teenistujad olid leppinud isegi palga 100 % vähendamisega. Sellises olukorras anti hoiatus sundpuhkusele saatmise kohta, millest jäid puutumata vaid ettevõtte juhatuse tipptöötajad, kes olid nõustunud palga vähendamisega 100 %.

Majanduslik olukord ei olnud paranenud ka veel järgmiseks aastavahetuseks. Sit-ra poolne rahastamine oli olnud viimase

aasta jooksul ettevõttele päästerõngaks. Tellimusi oli, kuid kaugeltki mitte piisa-valt. Töötajaid tuli lahti lasta.

1992. aasta alguseks loodeti saavutada niinimetatud ”paindlik palgapoliitika” ehk olukord, kus lepitakse palga vähenda-mise ja muude majanduslike kärbetega. Kuid kokkulepet ei saavutatud ja jaanuari lõpus otsustas pettunud Juha Erikkilä ähvardada kogu personali, ka iseennast, vallandamisega.

Paari päeva möödudes oli kriis sedavõrd vaibunud, et vallandamisoht tühistati. Läbirääkimised majandusliku olukorra parandamiseks jätkusid. Tehase poolel töötanud inimesed mäletavad majandus-languse aega kui kõigis osalistes suuri tundeid tekitanud hetki.

1994

61

Pääkaupunkiseudun Talousuutiset 1B/1995

62

1992 ja 1993 oli ettevõtte valuutakursist tingitud kahjum miljon marka, käive vä-henes ja firma oli kahjumis. Majandusli-kult kõige süngemal ajal saadi ettevõttelt jõulukingiks küünal, millega oli kaasas sõnum “Valgust ellu”. Lõpuks oodatud valgus saabus. Pealesunnitud meetmed aitasid tasapidi taastada firma elujõulisu-se ja tulemas oli ootamatu tehing.

1994. aasta suurim ja parim uudis oli robotkraanade tehing Korea firmaga Hyundai Motor Corporationin. Firma Ko-rea Fas Co Ltd kaudu müüdi Huyndaile mitmes osas robotkraanasid autoosade teisaldamiseks.

Hyundai leidis Erikkilä KTM-i poolt kirjas-tatud tutvustavast brošüürist “Innovative partners from Finland”. Tegemist oli see-ga suurepärase näitega sidusrühmade ja võrgustike tõhusa kasutamise kohta.

Tehingust räägiti palju eri meediakanali-tes kuni televisoonini välja.

Erikkilä esines kümnetes ajalehtedes ja pälvis üleriigilise tunnustusena Soome kuu tähtsaima teo auhinna. Auhinna põh-jenduses märgiti muu hulgas, et ettevõte on ilmutanud elujõulisust ja uuenduslikku potentsiaali ning meeskonnavaimu.

Lisaks valiti Juha Erikkilä aasta 1994 väikeettevõtjaks. Valiku põhjenduseks oli muu hulgas ”suurepärane algatus Kagu-Aasia keerulisel eksporditurul” ja ”väga hästi juhitud ettevõte”. Hyundai-te-hinguga kaasnenud tähelepanu suuren-das lumepallina Erikkilä tuntust ja uusi tellimusi ning koostööpartnereid hakkas esile kerkima.

Septembris oli majandusaasta käive juba 9,5 miljonit marka ja lõpuks jõudis ettevõ-te kasumisse. Tellimuste raamat hakkas jälle täituma. Saabuva majandusaasta kasum loodeti olevat pea 2 miljonit mar-ka. Taastati endised palgad ja võeti tööle kaheksa uut töötajat. Nüüd oli ettevõttes juba 24 töötajat. Rohkem kui pool too-dangust läks eksporti.

Avainteko auhind 1994

1994

63

Purson ja ERIKKILAn yhteistyö alkoi parikymmentä vuotta sitten ROBSYS-TEM-automaattivaraston asentamisel-la. Viimeisin hanke ERIKKILAn kanssa on vuoden 2012 alussa käynnistetty ROBSYSTEM-varastoratkaisu Purson uuteen anodisointiin. Automaattivaras-to helpottaa ja tehostaa varastotavar-an käsittelyä, mahdollistaa varastotilan optimaalisen käytön, sekä vapauttaa työntekijöitä muihin tehtäviin, mikä te-hostaa tuotantoa. Lisäksi kaikki tavara on jatkuvasti saatavilla, eik

”Soovin ERIKKILA OY-le edu ka järgmiseks 100 aastaks.”

- Seppo Helin 14.01.2012 -

65

Arenguhüpe auku

90ndate aastate keskpaiga lähenedes oli firma kasvanud Soomes nii palju, et va-jas suuremaid ja kaasaegsemaid ruume. Novembris 1994 kolisid tehas ja kontor Kaukalahtist uutesse ruumidesse Kirkko-nummis Masalas.

Uutes ruumides oli esiplaanil tehase ruumipaigutus tootmise tõhustamist silmas pidades ning varasemaga võrrel-des tootmisvõimsus tõepoolest peaaegu kahekordistus. Masala tehas osales ka arendusprojektis ”Tuleviku tehas”.

Algusaeg uues ruumikas ja väga funkt-sionaalses tehases oli aeg, mil juuru-tati mitmed oma tavad. Hakati niiöelda mõtlema suurelt, st ettevõttele kavandati suurt tulevikku. Mõni aasta varem alanud robotkraanade buum jätkus uutes toot-mishoonetes. Buumi algus oli tingitud traditsiooniliste tõsteseadmete müügi vähenemisest aas-tal 1991. Usk robotkraanadele tasuvusse oli suur, nii et robotitel oli suurem roll kui traditsioonilisematel tõsteseadmetel.

Oma robotkraanade tootearenduse eest vastutas kuni aastani 1994 Jouni Erikki-lä. Esimese robotkraana väljatöötamine kestis pea kümme aastat ja maksis mitu miljonit marka. Ettevõtte majandusrasku-sed tulenesid suurelt osalt just robotitele kulunud ajast ja rahast.

Kuid 90ndatel valitses usk, et arendus-töö tasub lõpuks ära ja ettevõtte tulevik on robootika. Robotkraanasid tarnitak-se eeskätt materjali käitlemiseks 14 eri tegevusala jaoks puidutööstusestau-totehasteni. Klientideks on teiste sead näiteks Corenso, Elfes, Sepa ja Hyundai. Ekspordi osakaal robottoodetest oli 30 %.

Robootikat loeti nii oluliseks tegevus-alaks, et aastal 1994 jagati ettevõtte tegevus kaheks: PRO-tulemusüksus, mis hõlmas traditsioonilisi tõsteseadmeid, ja ROB-tulemusüksus, kuhu kuulusid robotid.

Kliendikiri 18.11.1994


1994

68

Soome Euroopa Liidu liikmeks

Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995. EL jagas arvamusi nii poliitili-sel tasandil kui tavaliste inimeste hulgas. Rahvahääletusel pooldas 57 % liiduga ühinemist, st pooldajate ülekaal oli suhteliselt napp. Soo-me püüdis ELiga liitumise teel kiirendada ühiskonna arengut, edendada väliskaubandust ja kindlustada riigi julgeolekut. Majandus sõltus välis-kaubandusest ja ELi liikmelisus tähendas paremat ligipääsu Euroopa turgudele. Inimeste ja kaupade liikumine liikmesriikide vahel oli lihtne. Ühtsed õigusaktid ja tulevane ühisraha lihtsustasid kauplemist ja alanda-sid kulusid.

Kliendileht 1•95

2000

69

Tootlikkus kasvab

Pärast majanduslanguse perioodi hakkas töö tootlikkus erinevates töös-tusharudes kasvama, kui tegevus korraldati ümber ja kasutusele võeti tõhusam tehnoloogia. Majanduslangus oli aidanud lõpetada madala tootlikkusega tegevused. Töö tootlikkuse kasvu põhjuseks oli suurelt osalt kasvanud teadmised ja oskused. Soome haridussüsteemi saavutused hakkasid pärast majanduslangust selgelt ilmnema eriti nooremate põlv-kondade juures. Seega kasvas töö tootlikkus tööjõu kvaliteedi paranedes, st tänu koolitatud tööjõu lisandumisele. Sellest sai alguse areng tipptehno-loogiat kasutava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia suunas.

Kohe Juha tegevusaja algusest peale hakkasid Erikkilä tegevuse tugisammas-teks kujunema kvaliteet, tarbijakesksus, usaldusväärsus, innovatsioon, pidev areng ja paindlikkus.

Tõsteseadmete uuendused on Erikkilä jaoks väga iseloomulikud, seda isegi sel määral, et plaane realiseerivatel inseneri-del on aeg-ajalt tulnud püüda uuendajaid pidurdada ja filtreerida lennukatest idee-dest välja praktilised lahendused.


1994

70

ERIKKILA OÜ EESTI KRAANAVABRIK

72

”Heaks näiteks Erikkilä innukusest toimi-da tõhusalt ja kliendi huvides oli müügi-mees, kes lubas tarnida toote kiiremini, kui see tegelikult oleks võimalik olnud. Graafikust kinnipidamine sõltus kraana-noolte värvimisest. Müügimees tuli tootmispoolele toote valmimist tagant kiirustama ja nõudis, et värvitaks kohe, kestku see või õhtuni välja.

Maaler teatas, et müügimees võib kõ-nealuse töö ise teha. Järgmisel päeval äratasid tootmises lõbusat tähelepanu näiliselt karvased kraananooled, mis olid muidu korras ja värvitud.

Müügimees oli olnud sunnitud ise üle värvima toote, mille oli kiire tarnetäht-ajaga maha müünud, kuid oli kasutanud töös vale tehnikat. Poomid olid nimelt värvitud rulliga. Rullist oli koos värviga eraldunud karvu.”

- Jutustas Kari Mulari

1990ndate aastate keskpaigast alates oli aeg panustada tegevuse arendamisse Eestis. Eestisse viidi üle väikekraanade komponentide ja pöördnoolte valmis-tamine. Erikkilä ja selle Eesti tütarfirma arenesid kõrvuti, kannustatuna tihedast koostööst. Aastal 1996 töötas Erikkiläs üle 30 inimese ja umbes 40 % toodan-gust läks eksporti. Järgmisel aastal lisandus välispartnerina Ühendriikide firma Gorbel Inc., kes ostis robotkraana litsentsi.

Gorbel oli Ühendriikide juhtiv väikekraa-nade valmistaja, kes püüdis laieneda Euroopasse. Seevastu Erikkilä eesmär-giks oli kinnistada enda poolt väljatööta-tud tehnoloogia Ühendriikide turul ja luua uusi sidemeid. .

Kliendileht 1•96

2000

73

Pyöräposti leht 1996


1994

74

IT-mull

Pärast majandussurutisest väljumist 1990ndate aastate keskel oli Soome tehniline areng kiire. Kõige selgemaks märgiks sellest olid laialt levivad mobiiltelefonid ja arvutid. Taastuvale majanduskasvule andis hoogu teh-noloogiasektori aktsiate börsipalavik. IT-aktsiad olid meeletus börsitõusus ja noteeritud ettevõtted kogusid investoritelt kümneid miljoneid eurosid. Tõusvale ja lihtsana tunduvale alale tuli palju uusi ettevõtjaid. Kuid palju-del ettevõtetel jäi puudu oskustest ning mitmed ettevõtted tegid kahjulikke kapitalimahutusi. Investoreid eksitasid äriühingute poolt antud liiga opti-mistlikud prognoosid. Lõpuks lõhkes niinimetatud mull kümnendi lõpus.

Robootika osutus raskesti hallatavaks valdkonnaks ja lisaks valitsesid seal suured tegijad. Seetõttu sundisid majan-duslikud tegurid koondama tähelepanu väikekraanasüsteemidele. Robotkraana-de müük jätkus, kuid väiksemas mõõdus.

Ari Lehtoneni kaheaastase tegevjuhi aja lõpus aastal 1998 võidi vaid nentida, et robootikabuum põhjustas ettevõttele probleeme. Robotitega kauplemine ei ol-nud ühtlane sissetulekuallikas, vaid turud olid tsüklilised.

Turud ei täitnud kõrgeid ootusi. Lisaks kulub investeeringuteks ebaproportsio-naalselt suuri summasid. Robotid olid söönud ettevõtte raha sel määral, et tuli tõsiselt mõelda, kas Erikkiläl on veel tulevikku.

Ellujäämisvahendiks valiti ettevõtte sa-neerimine, mis pidi kestma aastast 1999 aastani 2006. Pärast võla saneerimis-taotluse esitamist õnnestus Juhal teha mitme miljoni marga väärtuses tehing

Wirebo uksetehasega Vääksys. Nende meetmete järel võis ta puhta südametun-nistusega puhkusele minna.

2000

75

Saneerimise ajal hoiduti majanduslikult ohututele aladele, riskimine polnud luba-tud. Personali oldi sunnitud lahti laskma ja tehasesse jäi tööle 13 inimest. Ettevõt-te suhtumisest tulevikku ja saneerimise tõhususest annab kõige paremini tunnis-tust Masala kinnisvara ostmine saneeri-mise alguses aastal 2000.

Kuigi ettevõtte saneerimine kestis vormi-liselt aastani 2006, oli Erikkilä praktiliselt raskustega toime tulnud juba kaua enne seda. 90ndate aastate lõpu majandusli-kud probleemid peletasid 1999. aasta su-vel lisaks Lehtonenile minema ka Sitra, nii et ettevõtte aktsiad jaotati uuesti.

Lisaks Juha ja Juhani Koskele said sel perioodil aktsiate omanikuks Kirsti Kivistö ja Petteri Lempiäinen. Kirsti Kivistö oli aastast 1987 ettevõtte majanduse tugev naine, kes säilitas majanduslikku distsip-liini sageli vägagi lennukas innovaatilises atmosfääris, kus mõnikord ei võetud arvesse rahalist kulu.

Täna on Juhani Koskel ettevõttes roh-kem kui 30 aasta pikkune karjäär müügi valdkonnas. Hariduselt on ta insener. Juhani on juhatanud ettevõtte müügite-gevust edukalt tänu eeskujulikule kauple-misoskusele.

Petteri Lempiäinen alustas ettevõttes tööd veel üliõpilasena aastal 1994 ja tegi magistritöö automaatkraanade paiguta-misest ettevõttele. Lempiäinen alustas robotipoolel projekteerimis- ja projektijuh-timisülesannetega. Ta vastutas robotiük-suse ja hiljem kogu tehnika eest.

Rasketest aegadest hoolimata on kogu personali omavahelised suhted olnud alati head ja loomulikud. Kuigi tööüles-anded jagunesid oma olemuselt väga erinevalt, tootmiseks ühelt, ja kontoritöö-deks teiselt poolt, tunnevad töötajad end tööülesannetele vaatamata üheskoos hästi.

Erikkilä ei ole vaid perefirma, vaid pere-taoline firma ka töötajate jaoks. Paindlik

tööaeg annab võimaluse muuta tööpäev vajadusel isiklikule elurütmile sobivaks. Teisalt tunnistavad mitmed töötajad, et ilma kellakaardita venib tööpäev mõni-kord pikemaks.

See, et töötajad on mõnikord valmis kulutama ettevõttele oma vaba aega, räägib ettevõttele pühendumisest. Perso-nali jaoks on tähtis tööülesannete mitme-kesisus ja võimalus töös areneda.

Tänu oma suurusele ja struktuurile valitseb Erikkiläs töökeskkond, kus on sobival määral väljakutseid ja muutusi. 1990ndate majandussurutist kogenud töötajad mainivad ettevõtte eelisena ka palgamaksmise kindlust isegi rasketel aegadel. 90ndate alguses tähendas see praktikas, et üksikvanemast tegevjuht vajas sotsiaalkindlustuse abi, et tagada töötajatele palga maksmine.


1994

76

EMU

Euroopa majandus- ja rahaliit tähendas selle liikmesriikidele ühist majanduspoliitikat ja ühist valuutat. Soome liitus EMU-ga aastal 1999. EMU tulemusel hakati intressitaset määrama ühiselt kogu euroalas ja sealt alates ei olnud rahvamajanduse parandamiseks enam võimalik kasutada devalveerimist. Euro võeti kasutusele 2002. aasta alguses ja mark kadus täielikult kasutuselt kahe kuu jooksul.

Rasketest aegadest hoolimata on kogu personali omavahelised suhted olnud alati head ja loomulikud.

2000

77

Tõus maailmaklassi

Prosystem 2003

Uute toodete valmides alustas Erikki-lä aastal 2003 tõsiselt rahvusvahelist tegevust. Enne seda oli ettevõte olnud veel teatav Soome kurioosum, mis tegi küll rahvusvahelist äri, kuid tõeline suur läbimurre oli veel saavutamata.

Väikekraanade osas ei olnud Soome turul enam eriti kasvuruumi, seetõttu oli loogiliseks valikuks pürgida tõsiselt rahvusvahelistele vetele. Euroopast sai Erikkiläle, nagu ka mitmele muule Euroo-pa firmale, koduturu laiendus. Nii oli eluli-selt tähtis säilitada Euroopa konkurentide suhtes konkurentsivõime.

Erikkilä väljavaated väljaspool Soomet ongi kujunenud üsna paljutõotavaks. Ettevõtet tuntakse välismaal ja tänu oma suurusele võib see toimida efektiivselt, säilitades töötajate motivatsiooni.

Rahvusvahelistumise kõrval arendas firma oma tegevust robotkraanade valdkonnas, pakkudes valitud sektorite-le ja klientidele terviklikke ja keerukaid

lahendusi. Mõned neist kliendisuhetest on tänu uutele projektidele muutunud pikaajalisteks.

Firmale Erikkilä Nostotekniikkaa Oy anti kvaliteedisertifikaat ISO 9001:2001ja aastal 2005 Saksa DIN 18800 kee-vitussertifikaat. Ettevõte on ka FEM-i (Federation of European Material Hand-ling Manufacturers) aktiivne liige, osales selle raames ala standardiseerimises ja töötas välja Euroopa esimese väikek-raanade standardi (Light Cranes 9.771). Standardiseerimisgrupi juhatajaks oli Juha Erikkilä.


2000

80

Livonia Armorica Batavia Tartaria Belgae Suecia Borussia Britannia Hibernia Italia Lechia Noricum Litu-ania Gallia Lappia Moesia Raetia Scandinavia Germania Dania Gal-laecia Finnia Dalmatia Aegyptus Ari-ana Bithynia Cilicia Epirus Hibernia Lusitania Hungaria Cyraenaica Da-cia Illyria Lustiania Islandia Numid-ia Livonia Armorica Batavia Tartaria Belgae Suecia Borussia Britannia Hibernia Italia Lechia Nori

Erikkilä avas juba aastal 2002 müü-giesinduse Rootsis Ängelholmis eesmärgiga kujundada välja Euroo-pa edasimüüjate võrgustik. Eeldati, et filiaal tõhustab ka äritegevust, tuues ettevõtte naaberriiki kohale. Nii on tegevus kiirem ja kliendid kogevad personaalset teenindust. Aastal 2006 asutati Rootsi tütarfir-ma. Kuid kontor ei vastanud ootus-tele ja tegevust tõmmati koomale.

Leedus avati müügipunkt aastal 2008 Vilniuses. Halvas seisukorras olnud firma osteti sümboolse hinna eest Taani ettevõtjalt. Kuid ettevõt-tel oli juba Leedus kliendibaas. Ka Vilniuse filiaal ei käivitunud nii hästi,

nagu loodeti, sest Leedut tabas just sel ajal majandussurutis, kuid büroo tegut-seb jätkuvalt.

Kontor toetab kohalikku kauplemist ja muudab Erikkilä paremini nähtavaks. Oodatakse ja loodetakse, et Balti riikide majandus tõuseb samamoodi nagu Eestis, seega on tegemist investeerin-guga tulevikku.

Aastal 2005 panustas Erikkilä Vene turule ja rajas Peterburi filiaali, mis tegeleb müügi, paigalduse ja hoodluse-ga Venemaal. Peterburi siirdumine viidi läbi koos firmaga Nokian Renkaat, mis on kasutanud Erikkilä tõsteseadmeid juba 1970ndatest aastatest. Erikkilä ja

Nokian Tyres on Peterburis naabrid ja juba varases staadiumis tarniti Nokiale 11 kraanat.

81

Lisaks kvaliteedile püsis aktuaalse tee-mana ka ohutus. Üks uuendustest tuli Juhale magades, kui ta nägi unes väi-kekraanasüsteemi ülekoormuse indikaa-torit. Ei ole teada, kas tegemist oli õudus-une või eriti ohutu unega.

Aastal 2006 valiti Juha üheks maailma viiekümnest tähtsamast kraana- ja tõstu-kiala mõjutajast. Samal aastal langetas ettevõte strateegilise otsuse koondada profiiltoodete valmistamine Soome ning suurte sildkraanade ja I-talatõstukite tootmine Eestisse. Masala tootmisruume laiendati 570 ruutmeetri võrra. Tootmis-ruumide pindala on nüüd kokku 2130 ruutmeetrit. Aasta hiljem lõpetati vormili-selt ka 1999 alustatud ettevõtte saneeri-mine.

2008 aeglustus Erikkilä käibe kasv. Eelnenud kolm aastat olid olnud head ja kasv oli olnud pidev. 2008. aasta lõpul toimus turu langus. Erikkilä tellimused vähenesid 65 %. Vaid üksikud kliendid suutsid jätkata tegevust endisel viisil.

Toidu- ja karastusjookide tööstus tundu-sid olevat nende seas, keda majandus-kriis ei mõjutanud.

Märke 2008. aasta majanduslangusest tajuti varakult, kuigi tellimustes kajastus see alles 6 kuud hiljem. Ettevõte pidas paremaks panustada eriti tootearen-dusse. Alustati SPARTAN-seeria välja-töötamist. Umbes aasta hiljem oli toode müügiks valmis.

Väljavõte ajakirjast Hoist:

Võiks eeldada, et FEM-i (Federa-tion Europenne de la Manutention) Soome rahvusliku komitee juhiks on mõni Soome globaalse hiiglase, KCI Konecranes, tippjuht. Kuid ei - see privileeg kuulub Juha Erikkiläle, kes juhib väikest, kuid innovaatilist perefirmat, kellel on Soomes vaid 18 töötajat ning Eestis veel 24.


2000

82

Did you know that Erikkilä was first in...

first in manufacturingPROSYSTEM®

light crane systems in

Scandinavia(1977)

first in establishing a factory

OÜ Eesti Kraanavabrikin Estonia as a western

crane company (1991)

first in patenting

ROBSYSTEM®

robotic cranes (1989)

first in devloping a raised bridge

construction into a PROSYSTEM®

light crane system (1978)

first in patenting

ERGOLATOR® ergonomic lifting device

(1995)

first in powder painting profiles (1989)

first in producing

PROSYSTEM® aluminium light crane

system in Finland (2003)

first in packing

PROSYSTEM® crane components

individually in vacuum

(2004)

first in developing a

PROSYSTEM® light crane system

compatible with Demag KBK-I & II system

(1980)

first in patenting integrated

rubber buffer in PROSYSTEM®

push trolley (1996)

first in using industrial

design for ergonomic control unit in

ERGOLATOR® (2002)

first in inventing and

patenting an overload indicator to

PROSYSTEM® light crane system

(2004)

83

2000ndate aastate majanduskriis

Kuni aastani 2008 valitses Soomes majanduskasv. Aastal 2007 Ühendrii-kidest alguse saanud kriis jõudis Euroopasse aastal 2008. Sisemajanduse kogutoodang vähenes ja esmakordselt euroala ajaloos omandas olukord majanduslanguse tunnused. Soome majanduslangus on olnud ülemaailm-se finantskriisi osaks. Usalduskriisi levimine on toonud kaasa ekspordi ra-hastamise probleemi kogu maailmas. Praegune langus ei alanud Soomes pangakriisina, vaid pangandussektor oli alguses tugev. Pärast 1990ndate aastate majanduslangust oli pankade tegevust süstemaatiliselt moderni-seeritud ja stabiliseeritud. Kogu ühiskond oli seekord paremini valmis, sest eelmine majanduslangus oli veel värskelt meeles ja ennetavaid meetmeid oli rakendatud juba 1990ndatest aastatest alates.

2009. aasta alguses vähendas ettevõte allhankeid ja lisas oma toodangut. Samal ajal tugevdati SPARTAN-sildkraanade arendustegevust. Lisaks panustati müügi ja turustuse parandamisse.

Uus tootesari vajas uusi tootmisruume. Masala tootmishoonete laiendus valmib ettevõtte 100. aastapäeva auks varake-vadel. Tootmisruumide pindala kahekor-distus umbes 3800 ruutmeetrini.

Surutisest hoolimata tutvustati turgudele uusi SPARTAN-tooteid kavakohaselt. Kardeti, et hinnaturgudel hakkab levima konkureerimine madalate hindadega, ehk ellu jäävad need, kes suudavad müüa odavalt.

Tooteseeria kandvaks elemendiks kuju-nes väikekraanadest tuttav modulaarsus ja müügiprotsessi lihtsus.

Robotkraanadelt võeti standardtoodetele üle automatiseerimine, mis lihtsustas nende toimimist. Tegemist oli taas kord

innovatsiooniga, mida Juha taipas juba arendustöö alguses.


2000

84

Mikko Erikkilä alustas pidevat töötamist perefirmas aastal 2007. Enne seda oli Mikko töötanud mitu suve Erikkiläs ja aidanud juba väikese poisina kontoris pabereid korrastada. 2000ndatel aastatel abistas Mikko oma töö kõrvalt ka IT-üles-annetes. Nii säilis tal kontakt ettevõttega ka mujal töötades.

Juha noorem poeg Matti Erikkilä alustas ettevõttega tutvumist juba noorelt su-viste tööde näol. Alaliseks turundusala töötajaks tuli ta aastal 2009, olles mitme aasta vältel töötanud erinevate ajakirjade juures. Ajutiselt tuli Mati vastutusalasse SPARTAN-seeria aastal 2010. Aastal 2011 nimetati Matti turundusjuhiks, kui SPARTAN-toodetele leiti oma müügijuht.

Aastal 2010 alustas Mikko tegevdirektori ametis ja Juha siirdus juhatuse esime-heks ning tootmise eest vastutajaks. Samal aastal sai ettevõtte nimeks ERIK-KILA OY ja Juha kinkis oma poegadele osaluse firmas.

Mikko Erikkilä

Sündinud 3.04.1981 Vihdis. Vane-mad Juha Erikkilä ja Seija, neiuna Kaartinen. Infotehnoloogia kvalifi-katsioon Leppävaara kutseõppe-asutusest (2000). Oli õpilaskonna eristipendiumiga autasustatud ”aktiivne tudeng”. Oli hooneühistu juhatuse liige. Harrastab infoteh-noloogiat ja fotograafiat. Abikaasa: Mia, neiuna Rintamäki, lapsed Onni (2007) ja Fanni (2009). Kuni aastani 2007 toimis Mikko teistes firmades IT-ametikohtadel.

Teinud juba lapsena Erikkilän kontoris juhuslikke töid, töötanud Erikkiläs mitu suve. Alaline töökoht alates aastast 2007, alguses müü-gis ja hiljem tootmises. Tegevjuht aastast 2010.


2000

86

Tegevdirektori vahetumine tähendas juhtimise üleminekut neljandale põlv-konnale, mis on ka varem alati toimunud isalt pojale. Uue põlvkonna näol hakkas ERIKKILAT juhtima jälle uut tüüpi isiksus.

Juhat on iseloomustatud spontaanse juhina, kes toimib sageli emotsionaalselt, nagu ütleb ka ERIKKILA tunnuslause ”Passion in Cranes”.

Seevastu Mikko püüab läheneda asja-dele rahulikult ja ratsionaalselt ja täidab oma ülesandeid väga plaanipäraselt. Kuid see ei tähenda, nagu ei suhtuks Mikko oma töösse ja ERIKKILASSE kirglikult.

ERIKKILA tahab saada tuntuks kõige innovaatilisema töökohakraanade tee-nuste ja lahenduste pakkujana. Pideva arendustöö tulemusel laieneb toote-valik ka edaspidi ja ettevõte toob alale innovaatilisi lahendusi, olles seejuures eelkõige esimeseks ning suunanäitajaks. Püstitatud eesmärke püütakse saavuta-

da sellest lähtuvalt. Eesmärgiks on kasv ja tasuvus ning nende nimel pingutatak-se kõvasti.

Perefirma põlvkonnavahetus puudutab osalt kogu personali. Ettevõttes kõige kauem töötanud inimesed hakkavad jõudma pensioniikka või on üle läinud teisele tööle. Samas võetakse tööle noori andeid jätkama pensionile siirduvate inimeste tööd.

Võim on mõnda aega praeguse põlv-konna käes ja neile järgneb jällegi uus põlvkond. Perefirma pikaajaline töö on ühiskonnas vastukaaluks kiire tsükliga börsiettevõtetele ja investorite püüdluste-le teenida kiiret kasumit.

Tulevaste väljakutsete suunas juhivad ettevõtet pühendunud omanikud ja tööta-jad, kelle kireks on kraanad.

2012

87

Sanna Lempiäinen Juha Erikkilä Petteri Lempiäinen Mikko Erikkilä Matti Erikkilä Mika Laurila Juhani Koski Kalle Lassila Jaanus Uussalu Sergei Brauman

88

Järgmised 100 aastat

ERIKKILA OY on läbi teinud mitu põlvkonnavahetust. Uus su-gupõlv on töösse kaasatud ja kannab suures osas vastutust. Kogenud kaardivägi juhib ja toetab administratiivse töö kaudu. Rohkem kui 60 inimest hõlmavas kontsernis on sellel toetusel edu saavutamiseks oluline roll.

Ettevõtte järgmised 100 aastat on võimalikud vaid juhul, kui toimine praegu nii nagu meie eelkäijad - jätkusuutlikult ja aru-kalt. Põlvkondade vahetuse ajal kogetud ebasoodne konjunk-tuur on midagi sellist, mida varasem kogemus 1990ndatest aastatest oli õpetanud varakult märkama. Tänu sellele tegi et-tevõte õigeid otsuseid ja rakendas õigel ajal õigeid meetmeid.

Tuleviku tooted ja tegevus elavad omas ajas kooskõlas ette-võtte vaimuga: olles teerajajaks ja oma valdkonna uuenda-jaks. Meie eesmärgiks on ühendada ERIKKILAS tootlikkus, automaatika, ergonoomilisus ja teenindus viisil, mis on või-malik vaid perefirmas, olla kliendi käsutuses ja pakkuda talle tõelist kasu ilma tarbetute keerdkäikudeta. ERIKKILA töötab välja vastupidavaid, ohutuid ja toimivaid lahendusi, olles oma valdkonna tipus. Torkame positiivselt silma nii kodu- kui välis-maal.

Mu isa tavatses öelda: ”Parem teenindus, parem tuju”. Me kõik hindame teenindust ja ERIKKILA on valmis seda pak-kuma. Teenindus ja ”kirg kraanade vastu” on asjad, millele rajame järgmised aastad.

Usk edasimüügikanali tulevikku algab toodete sobivusest müümiseks edasimüüjate kaudu. Tehniline toode, mis on val-mistatud müüki silmas pidades, ning mille puhul ei vaja müüja kohandatud toodete kliendile müümiseks keerukat koolitust, näitab, et Soome innovatsioon toimib. Innovatsioon, mis edu tagamiseks paljukordistub masskohandatud toodetes ning mis viiakse hõlpsalt edasimüüjatele ja lõppklientidele, tagab, et uudistoodete kujundamisse panustamine kannab vilja.

Minevik on selline, nagu me seda tegime, praegune hetk on selline, nagu me seda elame ja tulevik luuakse homme.

Masalas 09.03.2012

Mikko ErikkiläTegevjuht

2012

89

ERIKKILA Täna

ERIKKILA OÜMasala, Soome (1912)

• 36 inimest• ELi müügi- ja klienditeeninduse keskus• Tehniline disain• R&D• Haldus• Profiilkraanade tootmine• Robotkraanade tootmine• Kraanade kokkupanek• Logistikakeskus

Toimivad ka: • ERIKKILA Deutchland müügiesin-dus• UAB ERIKKILA, Leedu, kaasoman-dis

OÜ Eesti KraanavabrikTallinn, Eesti (1991)

• 24 inimest• Komponentide ja tugitala sildkraanade tootmine• I-talaga konsoolkraanade tootmine• Tehniline disain• Tugitala sildkraanade R&D• Tõsteseadmete edasimüüja• Müük & teenindus Eestis ja Lätis

ERIKKILA AB Rootsi (2002)

OOO ErikkilaPeterburi, Venemaa (2005)

• 6 inimest• Tööstuskraanade ja tõsteseadmete edasimüüja• Müük & teenindus Venemaal

SIA ERIKKILA Riia, Läti (2008)

• Mehitamata• Tööstuslike kraanade ja tõstesead-mete edasimüüja

• Mehitamata• Tööstuslike kraanade ja tõstesead-mete edasimüüja


2000

90

Omandisuhted 2012

OÜ Eesti KraanavabrikERIKKILA OY

Mikko Erikkilä 10%

Matti Erikkilä 10%

Juhani Koski 20%

Petteri Lempiäinen 20%

ERIKKILA OY 80%

Uussalu Holding 20%

Juha Erikkilä 40%

2012

91

31.3. 2012 2011 2010 2009 2008

Käive 10 012 6 767 4 634 9 181 7 347

Müügikäibe muutus (%) 48,0 46,0 -49,5 25,0 5,4

Inimest 61 57 58 61 61


ERIKKILA GROUP EUR ’000

2000

92

NÄGEMUSOlla tunnustatud kõige uuenduslikuma teenuste ja lahenduste pakkujana töökojakraanade valdkonnas.

BRÄNDVÄÄRTUSED

AUSTUS

TÄIUSTAMINE

TEENINDUS

KASUMLIKKUS

BRÄNDI LUBADUSNutikam alternatiiv

BRÄNDI POSITSIONEERIMINE

ERIKKILA kliendid on tööstuslikud lõppkasutajad, keda teenindavad professionaalsed edasimüüjad ja OEM-partnerid. Me pakume oma edasimüüjatele väga head klienditeenindust ja tarnime tooted õige

hinnaga ja õigel ajal.

Meie koduturg koosneb Balti mere äärsetest riikidest. Soomes, Balti riikides ja Venemaal tarnime töökojakraanad ja täiendavad tooted otse tööstuslikele lõppkasutajatele ning hooldame kõigi kaubamärkide töö-

kojakraanasid.

BRÄNDI ISIKUPÄRA

ERIKKILA on uuenduslik, arengule ja kliendile orien-

teeritud.

ERIKKILA on entusiastlik, pühendunud ja professio-

naalne.

ERIKKILA keskendub ohutuse pidevale paranda-

misele tööstuses.

MISSIOONProjekteerime ja toodame innovaatilisi töökojakraanasid tööstuslikku keskkonda. Meie tegevus loob lõppkasutajatele, edasimüüjatele, ühiskonnale, oma ettevõttele ja selle omanikele väärtust.

2012

93

Kirjanduslikud allikad:

Alftan, Georg (1860) Yleiskartta, Suomi. Kartan pysyvä osoite: http://urn.fi/URN:NBN:fi:jyu-200908203683. Kartan tuottaja: www.vanhakartta.fi, Jyväskylän yliopiston julkaisuarkisto.Eloranta, E., J. Ranta, P. Salmi & P. Ylä-Anttila (2010). Teollinen Suomi. SITRA.ERIKKILA OY:n arkistoHoist magazine: World leaders: the Hoist Top 50 (April 2006)Hämäläinen, U. & T. Ovaska (1998). Lännettymisen lyhyt historia. WSOY, Porvoo.J. Ekonen, V. Kulju, T. Matsinen & J. Tarkka (1999). Suomen historian käännekohtia. Otavan kirjapaino Oy, Keuruu. J. Ekonen, V. Kulju, T. Matsinen & H. Saarinen (2000). Kansainväliset suhteet. Otavan kirjapaino Oy, Keuruu. Lallukan sukuseura (2005). Lallukan suku.Latikka, A.-M., J. Iso-Markku, A. Tiitta & E. Tuunainen (1999). Puoli vuosisataa. MMM juhlakirja. Otava, Keuruu.Micheisen, K.-E. & M. Kuisma (1992). Nationalism and Industrial Development in Finland. University of Helsinki Norio, O., S. Lankia & A. Forss (1981). Merilokki, Lännetär ja Tiira. Viimeiset Raahessa rakennetut purjelaivat. Raahen museon julkaisuja 2. Pentti Pirhonen (toim.)(1984). Raahen Oppikoulu. Historiikki ja matrikkeli 1884-1984. Arvi A. Karisto Oy, Hämeenlinna.Raahen Porvari- ja kauppakoulun 100-vuotisjuhlamatrikkeli (1982). 1906 valmistuneet merkonomit. Tampereen ammattikorkeakoulu, University of Applied Sciences (2011). VirtuaaliViipuri 1939. <http://www.virtuaaliviipuri.tamk.fi/index.php?lang=fi>.Tarkka, J., T. Polvinen, H. Soikkanen, P. Avikainen, I. Hetemäki, E. Pärssinen & M.-L. Saarni (toim.)(1991). Suomi 75 – sarja. Itsenäisen Suomen historia. Weilin+Göös, Vantaa.

ERIKKILA Esimesed 100 aastat

Documents

Transcript of ERIKKILA Esimesed 100 aastat