Elektroonilise side ülevaade - TTJA...146-174 MHz, 406.1-410 MHz, 410-430 MHz, 440-450 MHz, and...
Transcript of Elektroonilise side ülevaade - TTJA...146-174 MHz, 406.1-410 MHz, 410-430 MHz, 440-450 MHz, and...
2 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Elektroonilise side turu arengud
Lairibaühenduste jaeturg
Lairibaühenduste jaeturg hõlmab lõppkasutajate juurdepääsu sideettevõtjate poolt
pakutavatele lairibaühendustele eesmärgiga tarbida lairibateenuseid.
2017. aasta I kvartalis on fikseeritud lairibaühenduste arv vähenenud 0,2%. Mobiilse
lairibaühenduse (DATA SIM) lõppkasutajaid oli kokku 213 000. Koos mobiilse
lairibaühenduse arvuga on lairibaühenduste koguarv (613 000) vähenenud 3,1% võrra
võrreldes eelmise kvartaliga.
I kvartali lõpu seisuga moodustavad raadioside lairibaühenduse (WLL -wireless local loop
ehk fikseeritud asukohas pakutav traadita lairibaühendus) ühenduste arv 1,2% ja mobiilse
lairibaühenduste arv (Internet arvutis) 35% lairibaühenduse lõppkasutajate koguarvust.
xDSLi, kaabelmodemi ja valguskaablil põhinevate lairibaühenduste arvu osakaal moodustas
kõigist lairibaühenduste arvust 63%.
Lairibateenuse erinevate tehniliste lahendustega ühenduste arvu muutus
92,3 % fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajatest tarbib Telia Eesti, Starmani ja STV
lairibaühendusi. Võrreldes eelmise kvartali seisuga on nende teenuseosutajate turuosad
muutunud marginaalselt.
3 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Lairibateenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes
Hinnanguliselt kasutas I kvartali lõpuks fikseeritud lairibaühendusi 63% leibkondadest. Ligi
90% fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajatest kasutas komplekslahendust, kus lisaks
lairibaühendusele taribiti veel mõnda teenust. Sideettevõtjad on üldjuhul teinud oma
hinnakujunduses komplekslahendused hinna poolest atraktiivsemaks, mistõttu ei ole sageli
mõistlik lairibaühendust eraldiseisvalt tarbida.
Mobiilset andmesideühendust kasutatakse lisaks Data SIMidele (Internet arvutis) veel
lepinguliste mobiilse andmesideühendusega SIMide ja lepinguta mobiilse
andmesideühendusega SIMide vahendusel. I kvartali lõpu seisuga kasutavad mobiilset
andmesidet 1,6 miljonit SIM kaardi omanikku. See moodustab kõigist Eestis kasutatavatest
aktiivsetest SIM kaartidest 87%.
Mobiilse andmesideteenuse lõppkasutajate arvu muutus
Aastaga on tarbitud mobiilse andmeside mahud kasvanud ligikaudu 2 korda. Esimeses
kvartalis suurenes andmesideteenuse tarbimise maht 14%.
4 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Lõppkasutajate tarbitud mobiilse andmesideteenuse mahu muutus kvartalite lõikes
Fikseeritud lairibaühenduse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus
Mobiilse lairibateenuse lõppkasutajate poolt tarbitav keskmine ühenduse kiirus
5 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Mobiiltelefoniteenuste jaeturg
Mobiiltelefoniteenuste jaeturg hõlmab lõppkasutajate poolt mobiiltelefoni vahendusel kõnede
tegemist (kõnede alustamist) ja vastuvõtmist. Jooksva aasta I kvartalis on
mobiiltelefoniteenuste lepinguliste ning kõnekaardi lõppkasutajate arv vähenenud 1,8%.
Mobiiltelefoniteenuse lepinguliste ja kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIMide alusel) arvu
muutus ning lõppkasutajate tihedus 100 elaniku kohta
Top Connecti poolt väljastatud SIM kaardid on kõnekaardi statistikast välja jäetud, kuna
ettevõtja müüb kõnekaarte rahvusvaheliselt ning Eestis aktiivsete kõnekaartide arv on väga
väike.
Top Connect OÜ TravelSIM kõnekaarti kasutavate lõppkasutajate (aktiivsete SIM-ide alusel) arvu muutus
Alates 2015. aasta I kvartalist ei kajastata enam M2M (machine to machine) SIM kaartide arv
kõne ja/või andmeside SIM kaartide arvus. Selle tõttu on esimeses kvartalis oluliselt
kahanenud kõnekaardi ja lepinguliste klientide aktiivsete SIM kaartide arv.
6 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Aktiivsete tehniliste (M2M) SIM kaartide arvu muutus
Mobiiltelefoniteenuste osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2017. aasta I kvartali seisuga
Lõppkasutajate poolt alustatud mobiiltelefoni kõneminutite kogumaht on I kvartalis
suurenenud 9% võrra võrreldes eelneva kvartaliga.
Mobiiltelefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahud
Telefoniteenused
Telefoniteenuste jaeturg hõlmab lõppkasutajate poolt fikseeritud telefoni vahendusel kõnede
tegemist (kõnede alustamist) ja vastuvõtmist. Telefoniteenuse lõppkasutajate arv kahaneb
kümnendat aastat järjest ja 2017. aasta I kvartalis vähenes lõpptarbijate arv eelmise kvartaliga
võrreldes 3%.
7 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Telefoniteenuse osutajate turuosad lõppkasutajate arvu alusel 2017. aasta I kvartali seisuga
I kvartalis telefonivõrgu lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite kogumaht vähenes 4%.
Telefoniteenuse lõppkasutajate poolt alustatud kõneminutite mahu muutused
Kaabelleviteenused
Kaabelleviteenus seisneb lõppkasutajale televisiooni- ja/või raadioprogrammide edastamises
kokkulepitud tasu eest. I kvartalis on kaabellevi ja IPTV lõppkasutajate koguarv (399 629)
vähenenud võrreldes eelneva kvartaliga 0,2%.
Kaabelleviteenuse lõppkasutajate arvu muutus teenuse osutajate lõikes
8 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Mobiilne internet läheb aina kiiremaks
Jaanuaris sai valmis kokkuvõte üle-eestilistest mobiilse andmeside mõõtmistest. 3000 km
pikkusel teekonnal sooritasime igas võrgus liikumise pealt 1463 mõõtmist ja seistes
fikseeritud asukohtades 159 mõõtmist.
Mõõtetulemuste statistika:
Kui hinnata mõõtetulemusi lähtuvalt infoühiskonna arengukava 2020 mõõdikust: “Vähemalt
30 Mbit/s kiirusega mobiilse interneti kättesaadavus kogu Eesti territooriumil“, siis
fikseeritud mõõtekohtades olid tulemused:
Andmesidekiirused Fikseeritud mõõtekohtades Sõidu ajal
Telia Elisa Tele2 Telia Elisa Tele2
Keskmine allalaadimiskiirus Mbit/s 72,5 47,3 52,5 46,7 29,4 29,7
Keskmine üleslaadimiskiirus Mbit/s 27,5 20,6 22,7 17,0 13,9 14,3
Maksimaalne allalaadimiskiirus Mbit/s 199,9 219,3 198,3 241,9 240,5 172,0
Maksimaalne üleslaadimiskiirus Mbit/s 50,3 49,6 49,0 50,6 50,7 50,5
Tulemuste jaotus (allalaadimiskiirus)
Kuni 5 Mbit/s 0% 2% 1% 5% 11% 10%
6…30 Mbit/s 15% 40% 33% 35% 52% 54%
31...50 Mbit/s 20% 24% 25% 22% 20% 19%
Üle 50 Mbit/s 65% 34% 41% 38% 17% 17%
Võrkude osakaal mõõtepunktides
4G võrk 99% 93% 96% 97% 92% 90%
3G (s.h DC-HSPA+) võrk 1% 7% 4% 3% 8% 9%
9 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Kättesaadavuse protsendi arvutamisel on lähtutud igas mõõtepunktis kolme operaatori
parimast tulemusest.
Keskmised allalaadimiskiirused on mõõdetud üle Eesti ligikaudu 150-s punktis seisu pealt.
4G LTE võrgud hakkasid arenema Eestis alates 2012. aastast, mis tõi märgatava kiiruse kasvu
2013. aasta tulemustesse. 2014-2015 hakkasid arenema 4G LTE-A (Advanced) võrgud, mis
võimaldasid kiirusi kuni 450 Mbit/s. Seekordsed mõõtmised tegime esimest korda LTE-A
telefoniga, mis tõi ka tulemustes selgelt esile võrkude uue võimekuse.
Osalemine rahvusvahelistes töögruppides
Raadiospektri Komitee (RSC)
RSC koostab liikmesriikidele rakendamiseks kohustuslikke raadiospektri kasutust
reguleerivaid otsuseid. Lisaks antakse CEPT-le mandaate, millest lähtuvalt teostab CEPT
raadiospektri kasutuse ja koostoime uuringuid. Oma töö tulemusena koostab CEPT iga
uuritava teema kohta raporti.
Olulisemad teemad:
- CEPT-le 1,5GHz (5G) mandaadi vastuvõtmine. Eesmärk on uurida, kuidas on võimalik
selles alas rakendada 5G teenuseid. Väga olulised on koostoimeuuringud, kuna sagedusalas
on paljudel riikidest militaarkasutus. Tuleviku suunad on koostoime võimaluste uurimine
erinevates sagedusala osades. Riigid nõuavad riigisisest paindlikust (national flexiility), et ei
paeks olemasolevaid teenistusi ära kolima;
- EL uuringutekeskusel (JRC) valmis uuring LTE (2,3 ja 2,5GHz alades) vs kuuldeaparaadid
2,4GHz alas. Selles alas kasutatakse lastele mõeldud kuuldeaparaate ja nende töö ei tohi saada
häiritud. Esialgsete testide käigus probleeme ei tekkinud, kuid need võivad tekkida reaalses
olukorras, kui kuuldeaparaati kasutav laps on arvuti taha. Kuna teema on tundlik ning
seadmete tootjad ja mobiilside operaatorid ei ole väga aktiivsed, otsustati mitte kiirustada ja
jätkata koostoime uuringutega;
- SRD otsuse lisa arutelu (Lisa CEPT Raportile 59) – siin üks olulisemaid muudatusi oli IoT
800MHz alas baasjaama võimsuse tõstmine 500mW peale – Eestis juba 2 operaatorit ootavad
seda väga. Muudatusega antakse indikatsioon, et toetatakse IoT teenuseid;
- Kinnitati ultra laiaribaliste lähitoimeseadmete (UWB) mandaat CEPT-le;
- Arutati lähitoimesedamete 870-876 ja 915-921MHz sagedusalas rakendusotsuse elemente.
Paljudel on sagedusala harmoneerimisega probleeme, kuna osaliselt kasutatakse militaar
otstarbel ning R-GSM jaoks. Eestis harmoneerimisega probleeme ei ole;
- Teavitasime 2016/339/EÜ otsuse (PMSE sagedusalas 2 010-2 025 MHz) rakendamisest.
CEPT WGFM (raadiospektri kasutuse planeerimise töögrupp)
WGFM tegeleb raadiosageduste kasutuse planeerimisega, koostoime uuringute koostamisega,
piiriüleste sageduskasutuse koordineerimispõhimõtete väljatöötamisega. Töögrupp koostab
otsuseid, soovitusi ja raporteid.
Olulisemad teemad:
10 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
- Lennunduse alas 960 - 1164 MHz soovivad mõned riigid kasutusele võtta raadiomikrofonid.
Siin antakse veel ICAO-le võimalus anda oma sisend enne kui CEPT alustab tööd;
- SRD otsuse lisa, sooviti lisada 800/900mhz alasse suure võimsusega välitingimuste IoT.
Paljudel riikidel on selles alas riiklik kasutus;
- Mereside grupp (MAR FG) alustas 2 uut töösuunda (Eesti toetas mõlemat):
a) ECC Soovituse või ECC otsuse koostamine mitte rakendada CEPT riikides WRC15
tulemusel loodud VDES regulatsiooni. Kasutust pole ja siin on tulemas ka IMO lisa
regulatsioon;
b) ECC Soovituse või ECC Otsuse koostamine kuidas kasutada VDES maakomponente
CEPT riikides võttes arvesse regionaalseid süsteeme, mida tutvustati WRC-15 ja mida toetati
mõnede Aasia ja Aafrika riikide poolt. Et vältida häireid, kui CEPT laevad sõidavad nende
vetes ja vastupidi;
- soomlased tutvustasid oma ideed anda operatiivside võrgu (PPDR) rajamise õigus konkursi
korras eraettevõtjale, võib kasutada kõiki alasid. Koostöös töötatakse välja LSA;
- kinnitati olemasolevate otsuste muudatused 800MHz ja 2,5GHz sagedusalades. Kehtestati
uued väärused piiril. Saame aluseks võtta oma lepingute koostamisel;
- Moodustati uus WG uue põlvkonna GSM-R regulatsiooni loomiseks;
- Eumnet soovib 5GHz ilmaradarite kaitsmiseks muuta EL regulatsiooni;
- Lähitoimeseadmete grupp sai endale 2 uut tööülesannet:
a) uued häirete vältimise tehnoloogiad UWB jaoks
b) meditsiinilised UWB seadmed;
- Moodustatakse uus ECC otsus, mis reguleerib liikuva maaside sagedusalasid: 68-87.5 MHz,
146-174 MHz, 406.1-410 MHz, 410-430 MHz, 440-450 MHz, and 450-470 MHz. Liidetakse
ECC otsused (04)06 ja (06)06. Eesti jaoks oluline võimalike uute lairiba kommertsalade 410-
430 ja 450-470MHz reguleerimisel.
CEPT WGSE (Working Group Spectrum Engineering)
WGSE tegeleb erinevate raadioside teenuste koostoime tehniliste tingimuste väljatöötamisega
sagedusressursi efektiivsemaks ning häirete vabaks kasutamiseks.
Olulisemad teemad:
- Kinnitati lõplikult ECC raport 261 „Short Range Devices in the frequency range 862-
870 MHz“;
- Kinnitati lõplikult ECC raport 258 „Guidelines on how to plan LoS MIMO for Point-
to-Point Fixed Service Links“;
- Kinnitati lõplikult ECC raport 257 „Compatibility studies between low power
transmitters for animal tracking and other existing radiocommunication applications in the
frequency band 401-403 MHz“;
- Kinnitati lõplikult ECC raport 260 „Description of methodologies to estimate the
technical impact of Wind Turbines on Fixed Radio Links“;
- Jätkuvad lairiba operatiivside (BB-PPDR) uuringud 410-430 MHz alas, mis
täiendavad olemasolevat ECC raportit 240. Tähtaeg september 2017.
ETSI TC ERM (ETSI elektromagnetilise ühilduvuse ja
raadioküsimustega tegelev tehniline komitee ERM)
TC ERM on ETSI tehniline komitee, mis tegeleb raadioseadmete elektromagnetilise
ühilduvuse ja raadiostandardite koostamisega. Komitee põhitegevus on harmoneeritud
standardite ja süsteemi kirjeldavate dokumentide koostamine.
11 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Üleminekuaeg Raadio- ja telekommunikatsiooniseadmete direktiivilt (R&TTE)
Raadioseadme direktiivile (RED) lõpeb 12. juunil 2017. RED alused harmoneeritud
standardid ei ole veel valmis. Euroopa Komisjon (EK) esitab harmoneeritud standarditele
nõudmisi, mille olemasolust standardiorganisatsioonid varem polnud teadlikud. Järjest
väiksemaks jäävad piirid harmoneeritud standardi ja õigusakti vahel. ETSI on igati üritanud
teha koostööd EK-ga ja teeb seda ka edaspidi.
Koosolekul lepiti kokku, milles saab EK nõudmistele järele anda, milles mitte.
- Järele antakse harmoneeritud standardite pealkirjade ja käsitlusalade sõnastuses;
- Esialgu antakse järele ja pärast esimese komplekti harmoneeritud standardite ELT-s
avaldamist tõstetakse uuesti lauale standardi kasutamist abistavad sätted;
- Läbirääkimisi alustatakse mõõtemääramatust käsitlevate kommentaaride arvestamisel.
Koostöö ECC töörühmadega on ETSI jaoks väga oluline.
- Seekord kasvas WGSE koosolekul arutatud teemadest välja vajadus kahe uue ETSI
STF (Special Task Force) järele. Lahendamist vajavad raadioseadmete
vastuvõtuparameetritega ja mõõtemääramatustega seotud küsimused. Otsustati, et esmalt
hakatakse tegelema vastuvõtuparmeetritega. Mõõtemääramatuse STF idee vajab veel pikemat
läbitöötamist.
- WGFM pöördus ETSI poole palvega koostada süsteemi kirjeldav dokument (SRdoc)
raadiosagedusalas 800/900 töötavatele LP-WAN (Low Power Wide Area Network) asjade
interneti (IoT) süsteemidele. SRdoc koostatakse põhineb ECC raportil 261 ja plaanitakse
valmis saada 2017.a lõpuks.
Harmoneeritud standardite koostamine:
- Euroopa Komisjoni RED desk officer saatis tagasi 26 RED alust EMC harmoneeritud
standardit. Enamus neist on nüüd töörühma poolt üle vaadatud, EK kommentaaridega on
arvestatud ja saadeti ETSI arvamusküsitlusele. Standardid saavad harmoneeritud standardi
staatuse aasta pärast (veebruaris 2018).
- Kahe Euroopa standardiorganisatsiooni, ETSI ja CENELEC-i vahelist koostööd on
üritatud parandada mitmel viisil, kuid endiselt jätab see soovida. Niipea, kui kaks
standardiorganisatsiooni ühes ja samas valdkonnas standardeid koostama asuvad, tekivad
probleemid. Seekord oli jutuks ETSI/CENELEC vaheline koostöö juhtmeta laadijate (WPT)
ja kombineeritud seadmete EMC standardi koostamisel. CENELEC viitab oma
kommentaarides rahvusvahelistele (IEC) EMC põhistandarditele, ETSI võtab standardite
koostamisel aluseks lisaks ka ITU töörühmade dokumendid. ERM otsustas seekord
probleemide lahendamiseks saata probleeme tõstatanud CENELEC-i töörühmale ametliku
kirja (LS).
- Raadioringhäälingu vastuvõtjate raadiostandardit koostatakse esimest korda. Protsess
kulgeb vaevaliselt. Standardikavand sai ENAP-il palju kommentaare ja saadeti teistkordselt
ENAP-ile. Ka teisel arvamusküsitlusel saadi hulgaliselt kommentaare. Standard katab
erinevaid tehnoloogiaid (nii analoog- kui digitaalringhäälingut), see on ilmselgelt üheks
kommentaaride põhjuseks. Viimasel arvamusküsitlusel esitas oma kommentaarid ka EK RED
desk officer, kes polnud rahul vastuvõtuparameetrite piirväärtustega ja nõudis nende
karmistamist. Läbirääkimiste tulemusena otsustatigi nõudeid muuta 2019. aasta juuni
keskpaigast ning daatum lisati standardisse. ERM-i arutelu tulemusena jäeti see daatum
standardikavandi tekstist välja, info standardi edasisest revideerimist lisati käsitlusalasse ja
standard saadeti hääletusele.
12 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
TCAM (Telecommunications Conformity Assessment and Market
Surveillance Committee)
Raadioseadme direktiivi rakendamine ja probleemid harmoneeritud standarditega on siingi
kõige olulisem teema.
TCAM koosolekuid esimeses kvartalis ei toimunud, kuid EK edastas olulist infot:
- Komisjoni määruse kavand raadioseadmete kasutamise piirangute info esitamise
kohta toote kasutusjuhendis „COMMISSION IMPLEMENTING REGULATION (EU) …/...
specifying how to present the information provided for in Article 10(10) of Directive
2014/53/EU” oli EK kodulehel kommenteerimiseks väljas. Sisulisi kommentaare tööstuse
poolt ei saabunud ja määruse kavand pannakse hääletusele järgmisel TCAM-i koosolekul.
- Komisjon annab TCAM-ile regulaarselt aru RED aluste harmoneeritud standardite
avaldamise protsessist. Märtsi lõpu seisuga on ELT-s avaldatud 166 RED alust harmoneeritud
standardit.
Standardimise statistika
I kvartalis osalesime aktiivselt ETSI standardite hääletustel:
• 20 Euroopa standardi arvamusküsitlusel (ENAP);
• 23 Euroopa standardi hääletusel (V);
• 3 ETSI standardi liikmehääletusel (MV);
• 3 Euroopa standardi tühistamise hääletusel (WV).
Eesti standardiks võeti vastu 9 ETSI standardit.
Võtsime aktiivselt osa EVS/TK44 (Elektromagnetiline ühilduvus) tegevusest. Tõlkisime eesti
keelde ühe elektromagnetilise ühilduvuse põhistandarditest. Eesti standard EVS-EN
55011:2016 „Tööstus-, teadus- ja meditsiiniseadmed; Raadiosageduslike häiringute
tunnussuurused; Piirväärtused ja mõõtemeetodid“ avaldati aprilli alguses.
Anti avapauk 2600MHz sagedusala konkursile
Veebruaris ilmus avaliku konkursi läbiviimise kord sagedusalas 2600 MHz, mis andis
võimaluse kuulutada välja mobiilside operaatorite poolt kaua oodatud konkursi vaba ressursi
andmiseks lairibateenuste tarbeks.
Konkurss kuulutati välja 10.03.2017 ning konkursile laekus sooviavaldus kahelt operaatorilt.
Mõlemad operaatorid kvalifitseerusid konkursil osalema ning nende vahel korraldatakse
enampakkumine. Konkursile läks 5 sagedusvahemikku sagedusalades 2500-2570 MHz/2660-
2690 MHz ja 2575-2615 MHz.
Osalesime meremessil
Pirital, Eesti Näituste messikeskuses toimunud meremessil jagas TJA teist aastat
informatsiooni mereraadioside teemadel:
-Milliseid seadmeid ja millistel tingimustel võib merel kasutada;
13 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
-Mida tuleb enne mereraadioseadmete kasutusele võtmist teha;
-Kuidas taotleda mereraadioseadmete kasutamiseks vajalikke lubasid;
-Mis on raadiohäired, kuhu häiretest teada anda.
Kohapeal oli võimalik ka täpsustada, kas veesõiduki raadioluba on kehtiv, samuti täita
veesõiduki raadioloa taotlusi ning palju muudki.
Huvi meie teemade ning infomaterjalide vastu oli suur. Küsimusi, erinevaid ettepanekuid
jätkus ning andis kinnitust, et osalemine taolistel üritustel on jätkuvalt väga vajalik.
Monitooringukampaania MK etapil Otepääl
Raadiosageduste järelevalve meeskond jälgis raadiosageduste kasutamist suusatamise MK
Otepää etapil. TJA eesmärgiks on läbi korrektse sageduskasutuse tagada häirevaba
sageduskasutus MK etapi korraldajatele ning osavõtjatele. Eelnevalt edastasime
peakorraldajale informatsiooni sageduslubade taotlemise vajadusest ning taotlemise korrast.
Kohapeal tutvustasime peakorraldaja Eesti Suusaliidu esindajatele raadiosageduste alast
regulatsiooni, mille alusel me tegutseme ning meie võimalikest tegevustest ürituse ajal.
Koostöö peakorraldajaga oli väga hea ning meie toimingutele takistusi ei tehtud. Kohapeal
teostasime raadioeetri monitooringut, kontrollisime sageduslubade olemasolu, selgitasime
välja sagedusloata kasutajad, võtsime menetlusse sageduslubade taotlusi ja häälestasime
kasutajate käsiraadiojaamu õigetele sagedustele.
14 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Muutuvad osad digiTV edastamissagedused – algas
700MHz ala vabastamine
Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt läheb osa digiTV praegustest sageduskanalitest
edaspidi mobiilse interneti kasutusse ning digiTV teenused liiguvad uutele, parema
leviulatusega edastamissagedustele.
Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi eraldatakse hiljemalt 2020. aastaks 700 MHz (694–790
MHz) sagedusala mobiilse interneti teenuste jaoks. Alla 700 MHz jääv sagedusala (470–694
MHz) on edaspidi mõeldud eelkõige audiovisuaalteenuste osutamiseks.
Euroopa Komisjoni sõnul on Euroopa praegu silmitsi kiiresti kasvava nõudlusega traadita
lairibateenuste järele, mis on peamiselt seotud videopildi vaatamisega mobiilsetes seadmetes.
Mobiilse andmeside mahu kasv paneb proovile olemasolevate võrkude läbilaskevõime ning
osutab täiendava sagedusressursi vajadusele.
Sagedusmuudatused mõjutavad tavaantenniga digitelevisooni vaatajaid. Sellega seoses
toimuvad märtsist kuni suve lõpuni televisioonisaatjate hooldustööd, mida viib läbi
ringhäälingu võrguteenuseid osutav ettevõte Levira. Täpsemast tööde graafikust teavitavad
televaatajat Levira ja Starman.
Toimunud muudatused:
• Ööl vastu 1. märtsi viidi Tallinnas ja Harjumaal digilevi 59. kanali (Mux2) saatjad üle
madalama sagedusega 25. edastuskanalile, kesksagedusega 506 MHz.
• 22. märtsi öösel toimusid hooldustööd kõikide digilevisaatjate töös. Lisaks viidi
Pärnus Mux3 saatja uuele sageduskanalile E36 (kesksagedusega 594 MHz) ja TasutaTV HD
programme edastav Mux7 sageduskanalile E24 (kesksagedusega 498 MHz).
• 5. aprilli öösel ajavahemikul 01:00–06:00 toimusid hooldustööd Koeru piirkonnas,
mille käigus viidi digilevi 57. kanali (Mux3) ja 60. kanali (Mux7) saatjad üle madalama
sagedustega 43. ja 41. kanalile (kesksagedusega 650 MHz ja 634 MHz).
Turujärelevalve
2017. aasta I kvartalis tegi TJA kokku 68 aparatuuri nõuetele vastavuse kontrolli. Puudusi
tuvastati 41 korral, maale ei lastud 586 seadet ning kauplustest kõrvaldati 30 seadet.
Kaupluste kontroll
Kaupluste (sealhulgas interneti kaupluste) kontrolli käigus koostati 80 kontrollakti. Erinevaid
puudusi avastati 27 seadmel.
15 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Kaupluste ja interneti kontrollid I kvartalis
Tollikontroll
Eestis läbivad kõik väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud postisaadetised tollikontrolli, mille
üheks osaks on toote nõuetele vastavuse kontroll. Eestisse võib tuua ainult CE-märgistusega
ning markeeritud raadio-, side- ja elektroonikaseadmeid. CE-märgistuse ja markeeringu
olemasolu kontrollib TJA.
Selle aasta I kvartalis on Maksu- ja Tolliamet esitanud TJA-le 21 päringut 915 seadme
nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kontrollitud seadmeteks olid peamiselt nutiseadmed.
Sageli ei mõtle ostjad sellele, et ka eelnimetatud väikese võimsusega elektroonikaseadmed
peavad vastama Euroopa nõuetele. Nõuetele vastav seade on märgistatud CE märgiga ja on
tuvastatav tootja andmete ja mudeli numbriga
TJA soovitab enne tellimuse vormistamist veenduda, et tootja on täitnud kõik temale pandud
kohustused märgistuse paigaldamise osas. Kahtluste korral tasub müüjalt küsida täiendavat
infot. Info andmisest kõrvalehiilimise ja ebaselge info saamisel on mõistlik toode ostmata
jätta.
Internetipoed
Paljud internetipoodides pakutavad elektroonikaseadmed ei vasta Euroopa Liidus kehtivatele
nõuetele, mistõttu ei tohi neid Euroopa Liidus müüa ega kasutada. Nõuetele mittevastavaid
raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmeid Eestisse tuua ei lubata, Maksu- ja Tolliamet hävitab
need või saadab saatjale tagasi.
TJA soovitab enne internetipoest ostu sooritamist koguda seadme kohta võimalikult palju
informatsiooni. Seadme tutvustus peab sisaldama infot tüübi, mudeli numbri ja tootja kohta,
samuti kinnitust seadme Euroopa nõuetele vastavuse kohta. Väga oluline on müüjalt küsida
seadme vastavusdeklaratsiooni (Declaration of Conformity), mis kinnitab toote vastavust
Euroopa nõuetele. Kui internetipoe poolt antav info seadme kohta on ebatäpne või
arusaamatu, tasub seade ostmata jätta. Erilist tähelepanu soovitame pöörata Hiinast ja teistest
Aasia riikidest tellitavatele toodetele.
16 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
Maale lubatud ja maale mitte lubatud seadmete osakaal Maksu- ja Tolliameti teatistes I kvartalis
Oluline on teada ka seda, et kõiki raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmeid ei tohi igal pool
maailmas edasi müüa ja kasutada. Põhjuseks on regiooniti erinevad tehnilised nõuded ja
raadiosageduskasutus. Eesti sageduskasutusega mittesobivad raadioseadmed töötavad siin
häiretega ja põhjustavad häireid ka teiste seadmete töös. Teistes regioonides kasutamiseks
mõeldud mobiiltelefonid, mis ei vasta Euroopa nõuetele, ei pruugi Eesti sidevõrkudes töötada.
Selliste telefonide kasutamisel võivad sideteenused jääda kättesaamatuks ning sideoperaatoril
on õigus häireid tekitava telefoni kasutamist piirata.
Statistika
Raadiohäirete statistika
2017. aasta I kvartalis laekus 9 häireteadet. Neist 5 ettevõtetelt ja 4 eraisikutelt. Elektroonselt
edastati 8 ja telefoni teel 1 häireteade. Häirejuhtumid paiknesid Tallinnas (3), Tartumaal (2),
Lääne-Virumaal (2), Võrumaal (1) ja Saaremaal (1).
Häirete paiknemine I kvartalis
17 I Elektroonilise side ülevaade- I kvartal 2017
I kvartali raadiohäireid:
Üldkasutatavad võrgud 3
Raadioringhääling 1
Amatöörraadioside 3
Lähitoimeseadmed 1
Mereside 1
Lubade statistika:
2015 2016 I kv
Raa
dio
saged
use
d
Uute lubade väljastamine 367 319 125
Lubade kehtivuse pikendamine 3510 2887 643
Lubade kehtivusaja ennistamine
(õigeaegselt pikendamata) 53 27 5
Kehtivate lubade andmete või
tingimuste muutmine 219 249 80
Lubade andmisest või pikendamisest
keeldumine 1 2 0
Loa valdaja soovil tühistatud load 32 74 11
Amatöörraadiojaama tööload 311 180 44
Raadiamatööri harmoneeritud
kvalifikatsioonitunnistus 7 3 0
Naaberriikidele sageduste
koordineerimine 473 491 256
Eestile sageduste koordineerimine 129 456 25
Notifitseerimine ITU andmebaasis 21 803 15
Num
erat
sioon
Uute lubade väljastamine 46 63 11
Lubade kehtivuse pikendamine 582 593 128
Muud loatoimingud 36 39 5
Kasutusel mobiiltelefoninumbreid 5 987 495 6 356 335 6 148 535
Kasutusel telefoninumbreid 842 743 822 293 820 336
Numbriliikuvus (mobiiltelefon) 72431 79204 19585
Numbriliikuvus (telefon) 5658 9005 1374