Eesti väikeasulate uuring

2019

Uuringu eesmärk

Eesti väikeasulate uuringu eesmärk on:

• välja selgitada, milline on asulate olukord väljaspoolkeskuslinnu

• teha ettepanekuid väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kuiomavalitsuse tasandil

Uuringus loeti väikeasulateks kõik asulad, mida ei olemaakonnaplaneeringutes määratud maakondlikeks võipiirkondlikeks keskusteks. Kokku analüüsiti 4644 asula andmeid.

Uuringu läbiviimine

• Uuringu läbiviimine toimus 11/2018 – 02/2019

• Uuringu koostamine toimus uuringu töörühma ja Rahandusministeeriumi koostöös

• Uuringu töörühma kuulusid: Raigo Ernits, Ann Ideon, Kadri Leetmaa, Pille Metspalu, Kadi Mägi, Jaanus Padrik, Taavi Pae, Bianka Plüschke-Altof, Garri Raagmaa ja Veiko Sepp

Uuringu väljundid

Uuringu väljunditeks on:

– Aruanne

– Statistiline andmetabel – detailne info kõikide kaardistatud asulate kohta

– Veebirakendus: http://www.hendrikson.ee/maps/Väikeasulad/ –üldistatud info (tüübid), leitav ka detailne info

Uuringu aruanne sisaldab

• Ülevaadet:

– Eesti asulatest ja asustussüsteemist

– väikeasulaid mõjutavatest välistest suundumustest, millega asulal tuleb valdavalt kohaneda

– sisemistest teguritest, mille mõjutamine on KOV tasemel võimalik

– arenguvõimalustest, mis tulenevad nii välistest suundumustest kui ka sisemistest teguritest

• Väikeasulate tüpoloogiat

• Ettepanekuid asulate elujõu hoidmiseks

– Üldised ettepanekud elujõu kasvatamiseks

– Ettepanekud üldplaneeringutele

Eesti asulate suurus

Rahvaarvu

vahemik

Asustus-

üksuste

arv, 2011

üle 350000 1

50000–

349999 2

10000–

49999 11

5000–9999 11

2500–4999 14

1000–2499 47

500–999 88

250–499 226

100–249 471

50–99 819

20–49 1432

0–19 1580

Kokku 4702

Välised suundumused

Välised trendid on näiteks kõrgemal – globaalsel, maailmajao või makroregiooni – tasemel toimuvad suundumused, mis ei teki asulas endas ning mille mõjutamise võimalus on pigem väike (nt globaalsed rändesuunad või tehnoloogia areng). Väliste trendidega tuleb väikeasulal valdavalt kohaneda.

• Rahvastikusuundumused

• Majanduskeskkonna suundumused

• Valitsemisega seotud suundumused

Välised tegurid

(näide): Euroopa

lennujaamade

asukohad ja

lennusihtkohtade arv

Eesti ääremaa on ”topeltääremaa”

Allikas: ESPON (2012)

http://mapfinder.espon.eu/?p=2565

Kasvav ja kahanev EestiAsustusüksuste elanike arvu muutus 2000-2017

REL 2000, 2011, Rahvastikuregister

Kasvav ja kahanev EestiRahvastik kui arengu alus

REL 2000, 2011

Kasvav ja kahanev EestiRändesaldo 1000 elaniku kohta 2000-2011

REL 2000, 2011

Kasvav ja kahanev EestiRändesaldo 1000 elaniku kohta 2000-2011

REL 2000, 2011

Kasvav ja kahanev EestiRändesaldo 1000 elaniku kohta 2000-2011

REL 2000, 2011

Kuivõrd saab rahvastiku arengut suunata?

• Väikeasula elujõulisust toetab ka üksikute aktiivsete inimeste ja maa-asulat väärtustava pere lisandumine/jäämine.

Kohapõhised lahendused.

• Töötada tuleb elanikkonnaga, kelle jaoks koht on atraktiivne. Nt haritud vanemaealised, hooajalised elanikud, välismaal töötajad, üksiklahendused.

• Maaelu tänapäevane mõte. Elukeskkondade mitmekesisus + ühendused, baasteenused ja maine.

Majanduslikud suundumused

• Toimunud suured muutused hõives:

- primaarsektori ja töötleva tööstuse kahanemine,

- teenuste sektori kasv (väikeasulates pigem

turismiteenuste arvelt)

• EL: toetused on tootmisele-töökohtade ja

väikelinnade taristu arengule üldiselt hästi mõjunud,

samas on osad meetmed regionaalseid erinevusi

võimendanud.

Majanduslikud suundumused

Mastaap ja lähedus on jätkuvalt olulised arengut kujundavad tegurid, kuid võimalusi väikeasulatele pakuvad:

• Mobiilsustehnoloogia arengud (isejuhtivad sõidukid, sh droonid)

• Kommunikatsioonitehnoloogia arengud (VR; 5G mobiilside, IoE)

• Uued ärimudelid (pop-up; kogukonnamajandus)

• Uued töömudelid (vabad professionaalid, kaugtöö; VR tehnoloogiad)

• Nutikad energiavõrgustikud (hajusalt toodetud ja tarbitav energia)

• Tööstuse automatiseerimine (kohaliku tööturu areaali mastaap vähemoluline)

• Väärtuste ja elulaadide pluralism (offline elu, aeglane elamine; öko)

• Uued valitsemisparadigmad (mitmekihilisus)

• Suhtelise palgatasemega seonduv sisse- ja tagasiränne

Sisemised tegurid

…on kohapõhised tegurid, mida asula saab kohalikul

tasemel teatud määral suunata.

Kohalikud arengukavad ja üldplaneeringud keskenduvadki

reeglina sellele, kuidas laiematest suundumustest kasu

saamiseks ja ohtude vältimiseks ära kasutada sisemisi

tugevusi ning vähendada nõrkuste mõju.

Sisemised tegurid• Asulate elanike arv ja asustustihedus

• Asula hoonestuse laad (hõre või kompaktne asustus, üksikelamud,

üksikud korterelamud, korterelamute rühmad).

• Ruumi loovate märgiliste hoonete olemasolu, paiknemine ja

seisukord (mõisad, kirikud, kolhoosikeskuse kompleksid), muude

hoonete olemasolu, paiknemine ja seisukord (toimivad või

mittetoimivad laudad, toimivad või mittetoimivad tööstus- ja

laokompleksid).

• Asula ja selle lähiala tunnetuslikud, esteetilised ja looduslikud

väärtused (maastikud, veekogud, vared, heakord). Asula ja selle

lähiala ajalooline taust, kultuuriline eripära ja identiteet.

• Asula ja selle lähiala majandusstruktuur (ettevõtted ja töökohad):

põllumajandus, kalandus, metsandus, toidutööstus, muu tööstus jne.

• Asula ja selle lähiala maakasutuse iseloom (põllumaa, metsamaa,

tootmismaa, elamumaa, keskuse olemasolu jms).

Andmed ja asulate tüpoloogia koostamine

• Kogutud on laiapõhjalised asula tasandi andmed, mis aitavad ühel või teisel moel hinnata asula elujõulisust.

• Andmed:• Demograafia: elanike arv ja vanuseline koosseis (2000, 2011,

2017)

• Sotsiaal-majanduslik staatus: brutopalk; juhtide, kõrgharitute, töötavate/mittetöötavate, palgatulu saajate osatähtsus

• Ettevõtlus: ettevõtete arv suuruse järgi, ettevõtjate tegevusalad

• Elamufond: eramute, väikeelamute ja korterelamute osatähtsus, ehitusaeg, asustatud eluruumide osatähtsus

• Tööränne: millisesse keskusesse ja kui palju elanikest käib, kohapeal ja välismaal töötajate osatähtsus

• Ajalooline keskuskoht: kihelkonnakeskus, vallakeskus, kolhoosi/sovhoosikeskus, rajoonikeskus. Reformi eelne/järgne valla keskus.

Andmed ja asulate tüpoloogia koostamine

• Tüpoloogia koostamisel peeti oluliseks katvate ja usaldusväärsete statistiliste andmete olemasolu asustusüksuse tasemel.

• Kõige olulisemateks näitajateks peeti asula rahvastikutrendi ja laste olemasolu.

• Asulate iseloomustamiseks määrati teiste kogutud andmete põhjal täiendavaid alamtüüpe. Täiendavad andmed iseloomustavad asulate sotsiaal-majanduslikku olukorda, elamufondi, ettevõtlust, töörännet ja ajaloolist tausta.

Asulate üldine tüpoloogia

• Üldise tüpoloogia alusel jaotusid asulad järgmiselt:

– Kasvavad ja lastega asulad – 614 asulat

– Kasvavad asulad väheste lastega (lapsi alla keskmise) – 495

– Stabiilsed/vähe kahanevad asulad, laste ja väheste lastega– 503

– Kahanevad asulad, laste ja väheste lastega – 1423

– Eraldi klassi moodustasid asulad, kus 2017.a seisuga lapsedpuudusid (107 asulat)

• Andmete puudumise tõttu ei määratud asulatüüpi 39 asulale

Asulate paiknemine üldise tüpoloogia järgi

Kasvavad, stabiilsed ja vähe kahanevad asulad

Kahanevad asulad

Väikekülad

Alla 20 elanikuga külad liigitati uuringus väikeküladeks, elanike vähesuse tõttu ei ole kaugeleulatuvate järelduste tegemine nende kohta otstarbekas.

Üldine tüpoloogia otsuste alusena

• Kasvavate-kahanevate asulate ruumiline paigutus näitab, etväga olulist rolli märgib asula paiknemine asustussüsteemis:paiknemine toimepiirkonnas ja lähedus suurtele keskustele.Asula arengu üle otsustamisel on vaja vaadata seega kalaiemat pilti: kandi ja piirkonna taset, seotust teiste asulatega

• Asulate üldine tüpoloogia tugineb muutuvatele andmetele:määratud tüübid vajavad perioodilist ülevaatamist

Asulad on ka määratud üldiste tüüpide lõikes väga erinevad jaerinevate arengueeldustega, mis eeldab otsustame suurematkohapõhisust. Asulate kohta on täpsem info leitav uuringuveebirakenduses ja andmetabelis.

Veebirakendus: info alamtüüpide kaupa

Veebirakendus: detailne info asula kohta

Andmetabel: detailne info teemaplokkide lõikes

Üldised ettepanekud asustuse elujõu kasvatamiseks

1. Asustussüsteemi elujõulisuse tagamise meetmed on otstarbekas suunata stabiilsetele ja mõõdukalt kahanevatele väikeasulatele

2. Regionaalse arengut on vaja suunata terviklikult:regionaaltasandil on vajalik uue regionaalset arengut suunava ja korraldava institutsionaalse eestvedaja leidmine.

3. Jõuliselt kahanevad asulad kui võimalikud asukohad

olulise ruumilise mõjuga objektidele

4. Paindlike ja spetsialiseeritud toetuste rakendamine

5. Teenuste disaini rakendamine avalike teenuste kavandamisel

6. Teenuste “pikendamine” korraldatud juurdepääsu abil

Üldised ettepanekud asustuse elujõu kasvatamiseks

7. Vananeva ühiskonna vajadustega arvestamine

8. Erinevatele hoonetele suunatud laiemad lahendused– Tühjaks jäänud hoonete turundus eripalgeliste elu- ja

tegevuskohtadena

– Asulale tähendust loovate hoonete tähtsustamine regionaalpoliitilistes ja rahastusotsustes

– Kasutusele võetud endiste kolhoosi- jt tööstushoonete välisilme parandamine; perspektiivita hoonete lammutamine

9. Sotsiaal-ruumilise segregatsiooni teadvustamine ja leevendamine väikeasulates

10. Kohalike kogukondade tugevdamine ja kogukonnasisene koostöö

11. Elujõulisuse pidev seire

Ettepanekud üldplaneeringule

1. Kahanemist tunnistav planeerimine: kahanemise kohandamine Omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel tuleb arvestada reaalse olukorra ja demograafilise prognoosiga ka asulate lõikes.

2. Keskendumine olemasolevatele väärtustele

Edasiste arengute kavandamisel tuleb keskenduda olemasolevate väärtuste ja

eripära tähtsustamisele ning kasutamisele.

3. Avaliku kasutusega hoonete kavandamine: asukohavaliku tähtsustamineAvaliku kasutusega hoonete (nt raamatukogu, lasteaed vms) kavandamisel tuleb lähtuda ka liikuvusest ja kesksest asukohast, mitte vaid munitsipaalmaa olemasolust.

4. Tähelepanu pööramine asulakeskuses olevate tööstushoonete ja lähiümbruse välisilmele

Ettepanekud üldplaneeringule

5. Heade ühenduste tagamine kergliiklusteede, jalg- ja rattateede kavandamisega Väikeasulate omavaheline ühendamine, jalgteed ruumiloovate märgiliste hoonete vahel, jalutusringid eakatele. Hea kergliiklustee ei tähenda alati normidele vastava kergliiklustee rajamist.

6. Tehniliste taristute kavandamine (nt lairibaühendus; ökolahendused

vee- ja kanalisatsioonitaristutes)

7. Asustuse suunamisel ja elamumaade kavandamisel alade potentsiaali kriitiline hindamine

8. Elukoha väärtuse edendamine (nt korterelamute õuealade

renoveerimine, märgiliste hoonete ümbruse kujundamine, vajadusel hoonete lammutamine jms)

9. Teenuste arendamine (nt multifunktsionaalsete kogukonnakeskused,

paindlikud teenused)

Täname!

Küsimused ja ettepanekud uuringule saata:

Andres LevaldAndres.Levald@fin.ee