EEsti

PÕLLUMAJANDUs JA MAAELU

Eesti on Euroopa Liitu kuuludes suutnud moderniseerida oma põllumajandust ja soodustada maapiirkondade arengut.

Eesti on alates 2004. aastast Euroopa Liidu liige ning senine kogemus näitab, et Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja ühisturg on avaldanud Eesti põllumajandusele, maaelule, kalandusele ja keskkonnale soodsat mõju. Eestil on olnud võimalus kasutada EL-i erinevaid põllumajandus- ja maaelutoetusi juba 2001. aastast ning alates sellest ajast on jõudnud Eesti maaellu ligi 1,7 miljardit eurot Eesti riigi ja EL-i eelarvelisi vahendeid. Paranenud on ettevõtete olukord, avardunud on võimalused nii riigisiseseks kui rahvusvaheliseks

koostööks. Põllumajandustootjad on saanud toetuste abil kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid, tootmismeetodeid, masinaid jm, mis on aidanud tõsta tootlikkust ja toodangu kvaliteeti. Tänu ÜPP-le on Eestis ligi miljon hektarit hästi hooldatud põllumajandusmaad ning väärtuslikke poollooduslikke alasid. See on riigile suur väärtus.

Ühinemine Euroopa Liiduga ja ÜPP rakendamine on soodustanud Eesti põllumajanduse ja maaelu arengut selle mitmekesisuses, aidates säilitada siinseid traditsioone, rahvakultuuri, maastikke ja loodust ning andes kohalikele inimestele võimaluse senisest paremat teenistust leida.

MAAPiiRKONNA EttEVÕtLUs JA tÖÖHÕiVEEesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) alusel loetakse maapiirkonnaks küla, aleviku ja alevi territoorium, sh kuni 4000 elanikuga väikelinnad ja vallasisesed linnad. Eesti Statistikaameti andmetel oli seisuga 01.01.2012 valdades kokku 472 730 elanikku (35,3% Eesti elanikest). Valdade keskmine asustustihedus oli 11 elanikku km² kohta.

Eesti valdades tegutses 2011. aastal 34 973 statistilisse profiili kuuluvat ehk majanduslikult aktiivset ettevõtet, mis moodustas 33,7% kõigist Eesti ettevõtetest. Kokku oli 2011. aastal Eestis 103 833 aktiivselt tegutsevat ettevõtet, nendest põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 12 773. Võrreldes 2005. aastaga on ettevõtete üldarv suurenenud 1,6 korda (38 471 ettevõtte võrra), samas põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal 2396 ettevõtte võrra ehk 23%.

Ettevõtlusaktiivsus (ettevõtete arv 1000 elaniku kohta) oli 2011.

aastal Eestis keskmiselt 78 ettevõtet ja maa-asulates keskmiselt 74 ettevõtet 1000 elaniku kohta (2005. a vastavalt 49 ja 42).

2010. ja 2011. aastal oli maa-asulates vastavalt 164 100 ja 177 200 hõivatut (2008. a 185 500). Aastatel 2009–2010 toimus maa-asulates hõivatute üldarvu vähenemine 21 400 inimese võrra (-11,5%). Majanduse positiivse arengu oludes 2011. aastal suurenes hõive eelneva aastaga võrreldes 13 100 võrra ehk 8%.

Maapiirkonnas oli 2011. aastal 2008. aastaga võrreldes hõivatuid 8300 võrra vähem (-4,5%). Suurem vähenemine on toimunud töötleva tööstuse (-4700 hõivatut), ehituse (-2400), veonduse ja laonduse (-2700) ning hulgi- ja jaekaubanduse (-2300) tegevusaladel. Hõivatute arv põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis (primaarsektor) suurenes samal ajavahemikul 22 300-ni ehk 2000 võrra (+9,9%) ning moodustas 12,6% maa-asulate hõivatutest ja 3,7% kõigist Eesti hõivatutest. 3400 inimese võrra on kasvanud hõivatute arv haridusvaldkonnas (+20,4%).

PÕLLUMAJANDUsE MAJANDUsNÄitAJAD

Eesti põllumajanduse lipulaev on traditsiooniliselt piimatootmine. Piimaga suudab Eesti ennast ise varustada 160–170% ulatuses ja teraviljaga viimastel aastatel 100% ulatuses (joonis 1). Lihaga isevarustatuse tase on Eestis keskmiselt 80%, sealiha puhul on see 100%, veiseliha puhul 115% ja linnuliha puhul 60–70%.

Põllumajanduse ja jahinduse valdkonnas loodud lisandväärtus oli Statistikaameti esialgsetel andmetel 2011. aastal jooksevhindades 300 miljonit eurot, mis moodustas kogu Eestis loodud lisandväärtusest 2,2% (tabel 1).

Statistikaameti poolt 2010. aastal läbiviidud põllumajandus-loenduse andmetel oli Eestis 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, kus oli kasutusel vähemalt 1 ha põllumajandus-maad või kus toodeti põllumajandussaadusi peamiselt

müügiks. Võrreldes 2003. aasta andmetega on majapidamiste arv vähenenud peaaegu poole võrra (46%), kuid kogu põllumajandusmaa kasutus on samal ajal suurenenud 18%. Keskmise majapidamise maakasutus on 2003. aastaga võrreldes suurenenud üle kahe korra – 2003. aasta 21,6 hektarilt 2010. aastaks 48 hektarini.

Eesti põllumajanduse majapidamiste struktuur on äärmuslik – kuni 10 ha suuruse maakasutustega majapidamisi on üle poole (54%), kuid nad kasutavad ainult 5% kogu põllumajandusmaast ning nende keskmine suurus on 4,3 ha. Samal ajal üle 100 ha suurusega majapidamisi on ligi kümnendik (9%) ja nad kasutavad 73% kogu põllumajandusmaast ning nende keskmine suurus on 404 ha (joonis 2).

Eesti põllumajanduse kõige olulisem toodang on piim, mis ka pärast EL-iga liitumist on moodustanud ligi kolmandiku kogu põllumajandustoodangu väärtusest (joonis 3). Piimatootmine ja teraviljakasvatus kokku moodustavad rahalises väärtuses ligi poole põllumajandussaaduste toodangust, 2011. aastal vastavalt 29% ja 17%.

Joonis 1. Isevarustamise tase Eestis aastatel 2003–2011 (%)

Allikas: Põllumajandusministeerium

2003

180%

160%

140%

120%100%

80%

60%

40%20%

0%2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

piim

teravili

liha

Joonis 2. Põllumajanduslikud majapidamised ja nende põllumajandusmaa kasutus erinevates põllumajandusmaa suurusklassides aastatel 2001–2010 (%)

Allikas: Statistikaamet

80%

70%

60%

50%

40%

30%

20%

10%

0%2001

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

Põllumajanduse ja jahinduse lisandväärtus jooksevhin-dades (mln eurot)

215 239 298 233 178 249 300

Osatähtsus lisandväärtuses (%) 2,2 2,0 2,2 1,6 1,5 2,0 2,2

Hõivatud põllumajanduses ja jahinduses (tuhat) 22,6 22,6 20,4 17,2 17,4 17,2 19,4

Osatähtsus tööhõives (%) 3,7 3,5 3,1 2,6 2,9 3,0 3,2

Tabel 1. Põllumajanduse osatähtsus lisandväärtuses ja tööhõives aastatel 2005–2011

Allikas: Statistikaamet

Joonis 3. Põllumajandussaaduste toodangu väärtuse struktuur aastatel 2005–2011 (%)

Allikad: Statistikaamet, Põllumajandusministeerium

2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100% muu põllumajandustoodang

linnud

kartul

veised

puu- ja köögivili

õliseeme

söödakultuurid

sead

teravili kokku

piim

3 3 3 4 4 3 34 4 4 4 4 4 4

6 5 5 3 4 5 4

6 7 56 7 6 6

7 87 8 7 8 7

4 5 7 7 8 8 9

9 7 6 10 10 7 9

12 1310

13 1411 12

15 17 26 1516

18 17

32 32 26 31 26 29 29

tAiMEKAsVAtUs2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 940 930 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad, mis moodustab 21% kogu riigi territooriumist. Põllukultuuride kasvupind oli Statistikaameti andmetel 2011. aastal 585 283 ha, millest 50,7% moodustas teravilja kasvupind, järgnesid söödakultuurid 30,3% ja tehnilised kultuurid 15,4% (joonis 4). Teraviljast kasvatati 21,9%-l kasvupinnast nisu, 20,2%-l otra ja 4,8%-l kaera.

Nisu kasvupind on 2004. aastaga võrreldes suurenenud 64%. Samal ajal on odra kasvupind vähenenud ja 2010. aastal ületas nisu kasvupind esmakordselt Eestis odra kasvupinna (tabel 2).

Joonis 4. Põllukultuuride kasvupindade jaotumine 2011. aastal (%)

Allikas: Statistikaamet

Allikas: Statistikaamet

kultuur

2009 2010 2011

kasvu-pind

(tuh ha)

kogus(tuh t)

saagikus(kg/ha)

kasvu-pind

(tuh ha)

kogus(tuh t)

saagikus(kg/ha)

kasvu-pind

(tuh ha)

kogus(tuh t)

saagikus(kg/ha)

teravili kokku, sh 316,4 873,5 2 761 275,3 678,4 2 464 297,0 771,6 2 598

rukis 15,3 39,1 2 555 12,6 25,0 1 983 13,3 31,0 2 325

talinisu 45,0 144,6 3 216 50,6 148,5 2 934 52,8 159,0 3 013

suvinisu 68,6 197,9 2 883 68,7 179,1 2 604 75,6 201,2 2 659

kaer 36,1 86,5 2 394 30,4 54,5 1 790 28,4 62,8 2 211

oder 139,3 373,6 2 683 103,8 252,7 2 433 118,3 295,0 2 494

kaunvili 4,9 7,6 1 547 7,3 12,6 1 713 8,5 15,5 1 811

raps 82,1 136,0 1 657 98,2 131,0 1 334 89,0 144,2 1 620

õlilina 0,2 0,2 742 0,2 0,2 908 0,1 0,1 878

kartul 9,1 139,1 15 275 9,4 163,4 17 456 9,2 164,7 17 836

avamaa köögivili 2,8 59,1 21 446 2,8 59,2 21 166 3,0 74,1 24 865

söödakultuurid 150,0 1 917,4 13 126 207,9 2 339,0 11 430 177,5 2 152,4 12 286

põllukultuurid kokku 566,6 602,0 585,3

Tabel 2. Peamiste taimekasvatussaaduste tootmine aastatel 2009–2011

teravili50,7%

kaunvili1,5%köögivili

0,5%

tehnilisedkultuurid

15,4%

kartul 1,6%

söödakultuurid30,3%

nisu 21,9%

kaer 4,8%

oder 20,2%

muu teravili (rukis, tritik, segavili, tatar) 3,8%

LOOMAKAsVAtUs

Statistikaameti andmetel oli Eestis seisuga 31.12.2011 üle 238 tuhande veise, sh üle 96 tuhande piimalehma, ligi 366 tuhat siga, 88 tuhat lammast ja kitse (joonis 5). Kodulinde oli Eestis seisuga 31.12.2011 2,032 miljonit.

Kuigi piimalehmade arv on aasta-aastalt vähenenud, on piima kogutoodang lehmade produktiivsuse suurenemise tõttu püsinud stabiilsena (joonis 6). 2011. aastal realiseeriti piimatööstusele 642,3 tuhat tonni keskmiselt 4,0%-lise rasva- ja 3,4%-lise valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti 60%.

2011. aastal müüdi lihatöötlemisettevõtetele või tapeti majapidamistes 118,5 tuh t (eluskaalus) loomi ja linde, millest 59% moodustas sealiha, 19% veiseliha, 20% linnuliha ning 1% lamba- ja kitseliha (joonis 7).

2011. aastal toodeti Eestis 183,8 mln muna. Keskmine munatoodang kana kohta oli 268 muna.

Joonis 5. Loomade arv 31. detsembri seisuga aastatel 2005–2011 (tuhat)

Allikad: Statistikaamet

400

350

300

250

200

150

100

50

02005

346,5

249,8

112,8

52,4

345,8

244,8

108,4

240,5

103

66

364,9

237,9

100,4

76,4

365,1

234,7

96,7

81,8

371,7

236,3

96,5

80,4

365,7

238,3

96,2

82,7 88,2

2006 2007 2008 2009 2010 2011

seadveised kokku

piimalehmad

lambad ja kitsed

379

Joonis 6. Piimatootmise põhinäitajad aastatel 2005–2011

Allikas: Statistikaamet

700

600

500

400

300

200

100

02005

693 7 000

6 500

6 000

5 500

5 000

676671694692692670

kg

2006 2007 2008 2009 2010 2011

58866285

64846781 6838

7021

lehmad, tuh

tuha

t leh

ma

/ tuh

at to

nni

piimatoodang, tuh t

produktiivsus, kg

7168

96,296,596,7100,4103,0108,4112,5

Joonis 7. Tapaloomade ja -lindude eluskaal aastatel 2005–2011 (tuhat tonni)

Allikas: Statistikaamet

sead linnud

veised lambad ja kitsed

120110100

908070605040302010

02004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

54,9 57,8 59,6 64,3 64,1 63,7 69,9

27,230,1 29,7

27,0 26,8 24,423,0

19,317,5 16,1 18,2 20,5 22,1

24,20,81,0 1,4

1,8 1,7 1,41,3

Joonis 8. Mahepõllumajandusmaa, sh üleminekuajal oleva maa pindala (tuhat ha) ja mahetootjate (ettevõtete) arv aastatel 2001–2011

Allikas: Põllumajandusministeerium

140 1400

120 1200

100 1000

80 800

60 600

40 400

20 200

0 02001

369

20,130,6

42,6 46,059,7

73,881,5

87,3102,8

583764

810

10131173 1211

1245 12781356

1431

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

tuh

ha

mah

etoo

tjate

arv

mahepõllumajandusmaa, tuh ha

mahetootjate arv

MAHEPÕLLUMAJANDUsMahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus on Eestis kiiresti laienenud. Sellele aitavad kaasa Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2007–2013 ja maaelu arengukava 2007–2013 toetused.

Mahepõllumajandusliku maa pind (sh üleminekuajal olev maa) on võrreldes 2001. aastaga kasvanud ligi 7 korda (joonis 8). 2011. aastal oli mahepõllumajandusliku maa pindala kokku 134 057 hektarit ehk ligi 14% kogu põllumajandusmaast ning mahetootjaid kokku 1431. Lisaks kasutas 31 ettevõtet taimede ja seente kogumiseks 1040 ha looduslikke korjealasid. Maheteravilja kasvatati 20 493 hektaril. Mahepõllumajanduslikust maast 79% moodustab rohumaa. Rohumaade suur osatähtsus loob eelise maheloomakasvatuse arendamiseks. Ettevõtete keskmine mahepõllumajandusliku

maa pind on aasta-aastalt kasvanud, olles 2011. aastal 94 hektarit. Kuue Eesti suurima maheettevõtte pindala ulatub üle 1000 hektari.

2011. aastal tegeles maheloomakasvatusega ligi kaks kolmandikku mahetootjatest (899 tootjat). Kasvatati eelkõige lambaid (46 496 looma ehk 55% lammaste üldarvust) ja veiseid (28 701 ehk 12% veiste üldarvust). Võrreldes 2010. aastaga laienes 2011. aastal märkimisväärselt küülikukasvatus ja kasvas mesilasperede arv (vastavalt 30% ja 27%).

Mahepõllumajanduse nõuete täitmist kontrollitakse põhjalikult. Eestis kontrollib põllumajandustootjaid Põllumajandusamet ning mahetoidu töötlejaid, turustajaid ja toitlustajaid Veterinaar- ja Toiduamet.

134,1121,8

PÕLLUMAJANDUsE JA MAAELU tOEtUsEDPõllumajandusele ja maamajandusele suunatud toetuste kogusumma on suurenenud 2004. aasta 115 miljonilt eurolt 2011. aastaks 275,7 miljoni euroni ehk 2,4 korda (joonis 9). Oluline osa põllumajanduse ja maamajanduse toetustest rahastatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) meetmete ja rahaliste vahendite kaasabil.

ÜPP toetusi on rakendatud Eestis alates liitumisest Euroopa Liiduga 2004. aasta mais. ÜPP I samba raames rakendatakse turukorraldusmeetmeid ja makstakse põllumajandustootjatele otsetoetusi. EL-i eelarvest rahastatavaid otsetoetusi on Eestis makstud ühtse pindalatoetusena ja piimasektori eritoetusena. Ühtne pindalatoetus on põllumajandusmaa hektari alusel makstav toetus, kus toetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks taotlemise aastal heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes oleva põllumajandusmaa toetusõiguslikud hektarid ja Eestile selleks otstarbeks eraldatud kogusumma. Alates 2010. aastast on EL-i eelarvest makstud ka piimasektori eritoetust. EL-i vahenditest makstav otsetoetuste tase on arvutatud vastavalt 30. aprillil 2004 EL-is kehtinud toetustele ja liikmesriigile määratud toetusõigustele ning see tase suureneb aasta-aastalt, jõudes 2013. aastaks 100%-ni.

Lisaks makstakse Eesti riigieelarvelistest vahenditest täiendavaid otsetoetusi. Vastavalt Eesti poolt esitatud taotlusele määras Euroopa Komisjon 2010. aastal oma otsusega Eestis makstavad täiendavad otsetoetused ja nende piirmäärad aastani 2012. Siseriiklikult rakendatakse Eestis põllumajandustootjate asendustoetust, praktikatoetust, kindlustustoetust, turuarendustoetust, tõuaretustoetust.

Joonis 9. Euroopa Liidu ÜPP I ja II samba ning riiklike toetuste jaotus aastatel 2004–2011 (mln eurot)

Allikas: Põllumajandusministeerium

0

300

250

200

150

100

50

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

riiklikud toetused

ÜPP II sammas

ÜPP I sammas

48,3 54,4 67,2 89,8 102,5 93,1 111,9 120,5

66,0 45,953,8

61,2

104,6 112,9

125,6

152,1

1,03,4

6,0

2,6

3,9 3,4

3,7

3,1

TelgAvalik sektor

Avalik sektor kokku, eurot kaasfinantseerimise määr, % EAFRD summa, eurot

Telg I 351 305 822 75 264 033 730

Telg II 334 460 344 80 267 568 275

Telg III 125 310 145 75 94 941 246

Telg IV 85 759 063 80 68 607 250

Tehniline abi 38 115 139 75 28 586 354

Kokku 934 950 513 77,27 723 736 855

Tabel 3. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahastamiskava telgede kaupa

Allikas: Eesti maaelu arengukava 2007–2013

ÜPP II samba raames toetatakse Eesti põllumajanduse ja maa-elu arengut läbi erinevate toetuste. Alates 2007. aastast raken-datakse Eestis ÜPP II samba toetusi Eesti maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) nelja telje raames. MAK-i üldeesmärk on maa-piirkonna tasakaalustatud areng. MAK-i raames on võimalik aas-tatel 2007–2013 suunata Eesti maapiirkonna arendamiseks ning põllumajanduskeskkonna säilitamiseks vajalike toetuste raken-damisse ligi 935 miljonit eurot avaliku sektori raha, millest ligi 724 miljonit eurot tuleb Maaelu Arengu Euroopa Põllumajan-dusfondist (EAFRD) (tabel 3, joonis 10).

MAK-i I telje meetmed on suunatud põllumajanduse ja met-sanduse konkurentsivõime parandamisele, sh ka keskkonna ja loomade heaolu parandamisele.

II telje meetmete eesmärk on soodustada selliste põllumajan-duslike tootmisviiside rakendamist, mille kaudu tagatakse sta-biilne keskkonnaseisund ja maakasutus. II telje raames pööra-takse tähelepanu bioloogilise mitmekesisuse ja traditsiooniliste põllumajandusmaastike säilitamisele, vee kvaliteedi tagamisele ning kliimamuutuste leevendamisele.

III telje meetmed on suunatud maapiirkondade elukvaliteedi parandamisele ja majandustegevuse mitmekesistamisele.

IV telje ehk LEADER-meetme eesmärk on kohaliku algatuse edendamine, aidates maapiirkonna sisemiste arenguvõimalus-te parema ärakasutamise kaudu kaasa I, II ja III telje eesmärki-de saavutamisele.

MAK-i kohta loe lähemalt www.agri.ee/MAK.

Joonis 10. Eesti maaelu arengukava 2007–2013 rahaliste vahendite kasutamine seisuga 31.07.2012 (mln eurot)

Allikas: Põllumajandusministeerium

veel kasutada

määratud, aga välja maksmata

välja makstud

Eesti maaelu arengukava toetused 2007–2013

100%

80%

60%

40%

20%

0% I telg II telg III telg LEADER

38,6

106,5

206,3

116,9

2,5

215,0

43,8

4,9

76,6

10,9

36,5

38,3

Fakte Eesti VabariigistAsukoht: Põhja-Euroopas, ühine maismaapiir Läti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga, merepiir Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigiga.

Pindala: 45 227 km². Eestile kuulub 1521 Läänemere saart, suurimad neist on Saaremaa (2671 km²), Hiiumaa (989 km²) ja Muhu (198 km²). Eesti territooriumil on umbes 1150 järve, millest suurim on Peipsi (3555 km² koos Venemaale kuuluva osaga) ja Võrtsjärv (271 km²). Sood hõlmavad ligi veerandi ning mets ligi poole maismaast.

Rahvaarv: 1,34 miljonit (01.01.2012); maal elab 33% Eesti rahvastikust.

Rahvastiku tihedus: 31 elanikku km2 kohta (aluseks Eesti maismaapindala).

Kliima: Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima üleminekuline paraskliima. Mere mõjul on ilmastik tunduvalt pehmem kui samal laiuskraadil paiknevatel mandrilise kliimaga aladel. Aasta keskmine õhutemperatuur 2011. a +7 °C, jaanuaris

–3,5 °C ja juulis +20,3 °C. Keskmine sademete hulk aastas 550–800 mm ja keskmine õhuniiskus ligikaudu 80%.

Kasutatav põllumajandusmaa kokku: 940 930 ha (2010); katab 21% riigi territooriumist.

Põllukultuuride kasvupind: 585 283 ha (2011).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal tööhõives: 4,4% (2011).

Kõigi tegevusalade SKP jooksevhindades: 15,973 miljardit eurot (2011).

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi osakaal SKP-s: 3,2% (2011).

Allikad: Statistikaamet, EMHI

LEADER tEGEVUsGRUPiD EEstis

Aadress: Lai tn 39 // Lai tn 41, 15056 Tallinne-post: pm@agri.eetel: (+372) 625 6101; faks: (+372) 625 6200www.agri.ee

Maamajanduse Infokeskus

Allikas: Maamajanduse Infokeskus (2012)