Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid lähiaastatel · Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majanduse...
Transcript of Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid lähiaastatel · Eesti Pank Bank of Estonia Eesti majanduse...
Eesti PankBank of Estonia
Eesti majanduse hetkeolukord ja trendid
lähiaastatel
19. mai 2009Natalja Viilmann, PhD
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 3
Eesti viimase 10 aasta majanduskasv EL kiiremaid
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
EE IE LV LT LU SK PL SI
GR FI ES
HU
CY
BE CZ
SE
US
UK NL
EU
25 AT
PT
DK
EA
12 EA FR MT
DE IT JP
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
1995-2007 2007
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 5
2008. aasta algus: proloog kriisile
Majanduskasv ja prognoosid 2008.a jaanuari seisuga (%)
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
8
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Jaapan USA Euroala Soome Rootsi Ida-Euroopa Aasia
Allikas: Consensus Forecast
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 7
Milline on maailm meie ümber?
• Arenenud riikidest alanud finantskriis on segi löönud maailma viimase 10 aasta kasvumudeli
• Pankade ja finantsettevõtete kahjud on ületanud USD 1,2 triljonit
• Börsidel noteeritud ettevõtete turuväärtus on kukkunud alates augustist 2007 enam kui € 16 triljonit (ca 1.5 korda EL SKP)
• Kannatavad nii toorainete eksportijad kui ka kaupade väljaveole orienteeritud riigid
• Üldine riskikartlikkus
• Rahvusvaheline tööjaotus on muutumas, ümberkorraldusi toetabintresside alandamine ja fiskaalstiimul
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 9
Suuremahulised riiklikud abipaketid
• Kuni USD 5 triljonit majanduskasvu taastamiseks– G20: USD 1 triljon, sh IMFile 750 mld ning kaubanduse
elavdamiseks 250 mld
• EL abiprogrammid reaalmajanduse toetamiseks üle € 400 mld– Lisaks ulatuslikud garantiid finantssektorile
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 12
Praegused põhiküsimused Eesti jaoks:
• Olukord maailma majanduses on halb. Kui halb?
• Kuidas selle halva olukorraga kohaneda?
• Mida valitsus peaks tegema?
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 13
Eesti eksport käitub väga sarnaselt Põhjamaade ekspordiga
Eksport (mln EUR)
0
2000
4000
6000
8000
10000
12000
14000
2006 2007 2008 20090100200300400500600700800900
Soome Rootsi Eesti (ps)
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 14
Eesti ja ELi tööstustoodang on langenud ülijärsult. Kas uus tase jääb püsima?
Tööstustoodang (2005=100)
60
70
80
90
100
110
120
1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009020406080100120140
EL 27 EESTI (ps)
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 15
Majanduse mõned ohud on vähenenud
-30%-25%-20%-15%-10%
-5%0%5%
10%15%20%
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV
2005 2006 2007 2008
Sisemajanduse nõudluse kasv, % a/a Jooksevkonto defitsiit, % SKPst
• Kiiresti alanenud tarbimine ja investeeringud on vähendanud jooksevkonto puudujääki
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 16
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 20090%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
Brutopalga nominaalkasv, % a/a (vs)Alusinflatsioon, % a/a (ps)
Palgad ja hinnad näitavad paindlikkust
• Hinnad on pool aastat järjest alanenud
• Palgad on maksu-ameti andmetel veebruaris vähenema hakanud
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 17
Eurostati hinnang töötuse määra kohta
Töötuse määr märtsis 2009, % (Eurostat)
18,1 17,616,7
11,3 11,210 9,5 9,1 9 8,7 8,6 8,3 8,3 8,2
6,9 6,55,5 5,3
4,63,1
10,5
2
4
6
8
10
12
14
16
18
20
ES LV LT EE SK IE HR HU FR US EU27 PT FI SE PL MT LU CY SI AT NL
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 18
Registreeritud töötuse kasvu kiirus alaneb
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
2008 20090
1
2
3
4
5
6
7
8
9
Registreeritud töötus (tuh), vs Reg.töötute arvu suurenemine, tuh (ps) Töötuks jäämise kartus, EKI (vs)
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 19
Usaldamatus finantsturgudel esialgu siiski püsib
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
06.2
000
12.2
000
06.2
001
12.2
001
06.2
002
12.2
002
06.2
003
12.2
003
06.2
004
12.2
004
06.2
005
12.2
005
06.2
006
12.2
006
06.2
007
12.2
007
06.2
008
12.2
008
6-kuu Talibor 6-kuu Euribor
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 20
Praeguse olukorra mõju majanduse väljavaatele
• Väliskeskkond kujundab suuresti Eesti arengu kulgu. Paraku on seal veel palju ebakindlust
• Mitmed haavatavust põhjustavad tegurid on vähenenud ja majandus tõestamas oma paindlikkust, kuid samas on usaldamatus Eesti majanduse vastu jätkuvalt suur
• Euro aitab oluliselt kaasa majanduskeskkonna paranemisele, suurendades eeskätt usaldust Eesti majanduse vastu
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 21
• Eesti jooksevkonto defitsiit on järsult vähenenud• Pangandussektori kapitali ja likviidsus on piisav• Eesti välisvõlgnevus on jätkusuutlik – Eesti võlakoormus suhtena
SKPsse ei ületa ELi keskmist• Tööturu paindlikkust iseloomustab palgakulude kiire vähenemine ja
tööpuuduse kasv• Euroalaga ühinemine on poliitilise tahte korral reaalne 2011. aastal
Riskid Eesti majanduses on märkimisväärselt vähenenud
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 22
Eesti Panga prognoos
SKP reaalkasv
-20%
-15%
-10%
-5%
0%
5%
10%
2008 2009 2010 2011
Optimistliku väliskeskkonna stsenaariumPõhistsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium
Inflatsioon
-6%-4%-2%0%2%4%6%8%
10%12%
2008 2009 2010 2011
Optimistliku väliskeskkonna stsenaariumPõhistsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 23
Väiksem nominaalne SKP tähendab, et probleemid ei lahene iseenesest
140
160
180
200
220
240
260
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
SKP (mld EEK)
PõhistsenaariumOptimistliku väliskeskkonna stsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium
140
160
180
200
220
240
260
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
SKP (mld EEK)
PõhistsenaariumOptimistliku väliskeskkonna stsenaariumPessimistliku väliskeskkonna stsenaarium
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 24
Rahasüsteem toetab muutunud oludega toimetulemist
• Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toonud kaasa eurolaenude intresside alanemise ka Eestis, mistõttu laenuteenindamise kulud on oluliselt vähenenud
• Valuutakomitee aitab majanduse ümberkujundamisele kaasa, pakkudes kindla raha näol tuge erinevatele otsustele
• Viimase aja suur ebakindlus majanduses tõestab veel kord, et euro suunas liikumine väärib igasugust lühiajalist hinda
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 25
Tagantjärele tarkus?Valitsus ei suutnud 2008. a kulude kasvu piisavalt kiirelt ohjeldada ja kohanduda muutunud oludega
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
05 06 07 08 09 10 11
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
Tulude kasv (vs)Kulude kasv (vs)Koondeelarve tasakaal (ps)
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
05 06 07 08 09 10 11
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
Tulude kasv (vs)Kulude kasv (vs)Koondeelarve tasakaal (ps)
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 26
Avaliku sektori kassavood on miinustes (2009)
Valitsussektori kassavoogude põhine kumulatiivne tasakaal
-2 000 000
-1 500 000
-1 000 000
-500 000
0
500 000
Jaanuar Veebruar Märts
tuha
t kro
oni
KESKVALITSUS KOV HAIGEKASSA TÖÖTUKASSA
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 27
Krooni fikseeritud kurss toetab muutunud oludega toimetulemist
• Valuutakomitee aitab majanduse ümberkujundamisele kaasa, pakkudes kindla raha näol tuge erinevatele otsustele
– Nii hinnad kui ka tööturg on juba reageerinud muutustele, mis viitab Eesti majanduse kohanemisvõimelisusele
– Uus tõus hakkab põhinema tootlikkusel ja uutel investeeringutel;ulatuslikul laenuvõtmisel põhinev kasv on selleks korraks möödas
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 28
Praegune rahasüsteem toetab eurole üleminekut nii ruttu kui võimalik
• Euroalaga liitumise peamine eesmärk on garanteerida stabiilsus, millest sõltuvad:
– Eestisse tehtavate investeeringud– Intressimäära tase– Riigireiting
St raha kogus ja raha hind
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 29
• Euro kasutuselevõtuks vajalike nn Maastrichti kriteeriumite täitmisel mängivad 2009. aastal põhirolli:
A. InflatsioonikriteeriumB. Eelarve puudujäägi kriteerium
Euroalaga liitumine on võimalik 2011. aastal
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 30
Hinnatõus alaneb kiiresti - suurenenud on võimalus täita inflatsioonikriteerium
8.0%
3.6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2008 2009 2010
EP kevadprognoosMaastrichti kriteerium (Euroopa Komisjoni kevadprognoos)
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 31
Valitsus peab tegema kõik, et vältida üle 3% puudujääki
• Eesti Panga hinnangul on võrreldes märtsi seisuga vaja eelarvetasakaalu täiendavalt parandada 8,5 miljardi krooni võrra
• Mida enam suudetakse eelarvet muuta nii, et positiivne mõju on pikaajaline, seda parem. Järgmistel aastatel ei ole lihtsam
• Ilma eelarvetasakaalu parandamiseta ulatuks valitsussektori kulude tase SKP suhtes üle 45%!!!
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 32
Kui valitsus sel aastal piisavalt ei pinguta, tulevad järgnevad aastad veelgi raskemad
200
202
204
206
208
210
212
214
216
218
2009 2010 2011
SKP (mld EEK)
Põhistsenaarium Kui eurot ei tule
200
202
204
206
208
210
212
214
216
218
2009 2010 2011
SKP (mld EEK)
Põhistsenaarium Kui eurot ei tule
SKP küll suurem, kuid valitsuse reservid otsas!
Vahe mitu miljardit!
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 33
Eestil pole probleemi valitsussektori võlaga –kriteeriumi väärtus 60 % SKPst
0
20
40
60
80
100
120
Itaal
iaK
reek
aB
elgi
aU
ngar
iS
aksa
maa
Pra
tsus
maa
Por
tuga
lM
alta
Aus
tria
Küp
ros
Hol
land
Poo
laIn
glis
maa
Roo
tsi
His
paan
iaS
oom
eS
lova
kkia
Tšeh
hiTa
ani
Iirim
aaS
love
enia
Bul
gaar
iaLe
edu
Rum
eeni
aLä
tiLu
xem
burg
Ees
ti
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 34
• Vahetuskursikriteerium on täidetud: kehtestatud vahetuskurss euro suhtes (15,6466 krooni) on püsinud muutumatuna 16 aasta jooksul
• Eestil puudub kroonides kaubeldavate valitsuse võlakirjade turg,kuid hetkel ei ole alust arvata, et pikaajalise intressimäära kriteerium saaks negatiivse hinnangu
• Õigusaktid on vastavuses euroala omadega ja keskpanga sõltumatusega probleeme ei ole
• Tehniline valmisolek euro kasutuselevõtuks on olemas
Ülejäänud kriteeriumite täitmine:
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 35
Mis on Eesti konkurentsieelis tulevikus?
• Väikeettevõtetele tuginev majandus suudab muutustele paindlikumalt reageerida
• Kriitilise tähtsusega on tööturu paindlikkus, tugev riigieelarve, panganduse usaldusväärsus ning ühinemine euroalaga
• Põhjamaade suunal on suur potentsiaal nii tootmise kui ka teenuste vallas
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 36
Substantial labor cost competitive advantage is stillon our side
Allikad: Riiklikud Statistikaametid
Eestil on oluline konkurentsieelis tööjõukulude osas
Kuupalk (EUR, IVQ 2008)
0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500
FI
SL
CZ
EE
PL
SK
LT
LV
Natalja Viilmann, 19. mai 2009 38
Järgnev kümnend – konvergents jätkub
Allikad: Eurostat, Eesti Pank
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
1995 1998 2001 2004 2007 2010 2013 2016 2019-5%-3%-1%1%3%5%7%9%
Growth gap between Estonia and EU (rs)GDP per capita (% EL27, PPS, ls)
Eesti ja EL kasvu erinevus, parem telg
SKP inimese kohta, % EL keskmisest, PPS, vasak telg