Cdi Monografia Nacional Nahuatl

163
Pueblos Indígenas del México Contemporáneo http://www.cdi.gob.mx

Transcript of Cdi Monografia Nacional Nahuatl

  • Pueblos Indgenas del Mxico Contemporneo

    http://www.cdi.gob.mx

  • IN TLANENEUILIS TLAIKULONIMEFederico Navarrete Linares aki tlamachtil tlayekan patiltekiyo uan tlaixmachtil tlatemouani ipan Mexko nantli kaltlamachtiloyan. Ye moyekmachtitok ipan xantil Mexko maseual tlanechikol machtilme, kiitstok miyak tlamantli, ken timochantitoke, keni tlaixmachtil xantiltlaneneuilyotl tlatoltlaikuiloli, uan maseual panole tlachichiuale.

    Tla`tolpatlanime: Ne`uatl nitlamachtiani, notoka Marciano Rubio Vergara, ne`uatl nitlamachtiani, notoka Jos Julio Aparicio Corts, ne`uatl nitlamachtiani, notoka Crecencia Rodrguez Octamndez. Ninauatla`touani.Tlauel miyak nitla`sokamati inin tekitl tlen onechmakak in tekitlayekanyotl, tlen mochiua ipan nochi in tlaltikpaktli, tlen ika inon ika kuali onik patlak, kaxtilantla`toli ipan inin amochtli, ika inon tlauel tekitl nipaki nikchiuas keni ika inin amoctli maka moixmati toMexkoaltepetl uan itlanonotsal mamoixmatikan ipan tlen ueyi totlaltikpak.

    Fotografa 1a. de forros y portadilla: Familia Ignacio, nahuas de la Montaa de Guerrero, Acatln de lvarez, Guerrero. Fotgrafo desconocido, 1945. Acervo personal de Esperanza Ignacio Felipe.

    Fotografa pgina 7: Parador artesanal tzotzil. Venustiano Carranza, Chiapas. Fotgrafo: Josu Anaya Cruz, 2006. Acervo personal.

    Fotografa pgina 27: Anciano otom. Tolimn, Quertaro. Fotgrafo: Fernando Rosales, 204. Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    Fotografa pgina 49: Cora de Jess Mara. El Nayar, Nayarit. Fotgrafo: Fernando Rosales, 2005. Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    Fotografa pgina 75: Ixcateco tocando la tuba. Santa Mara Ixcatln, Oaxaca. Fotgrafo: Tel Moyrn, 2005. Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    Fotografa pgina 105: Indgena otom. Michoacn. Fotgrafo: Fernando Rosales, 2004. Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    Fotografa pgina 139: Nahua. Tlapa de Comonfort, Guerrero. Fotgrafo: Hctor Vzquez, 2003. Fototeca Nacho Lpez, cdi.Acervo Personal

    http://www.cdi.gob.mx

  • Mexko maseual altepeme

    (Mexkokauitl maseual altepeme)Federico Navarrete Linares

    http://www.cdi.gob.mx

  • D.R. 2008 Federico Navarrete Linares

    D.R. 2008 Comisin Nacional para el Desarrollo de los Pueblos Indgenas Av. Mxico Coyoacn 343, Col. Xoco, Delegacin Benito Jurez, C.P. 03330, Mxico, D.F.

    Primera edicin para su publicacin en internet, 2012

    ISBN 978-607-718-023-4 / Mexko maseual altepeme / Pueblos Indgenas del Mxico Contemporneohttp://www.cdi.gob.mx.

    Queda prohibida la reproduccin parcial o total del contenido de la presente obra, sin contar previamente con la autorizacin del titular, en trminos de la Ley Federal del Derecho de Autor y, en su caso, de los tratados internacionales aplicables. La persona que infrinja esta disposicin se har acreedora a las sanciones legales correspondientes.

    Impreso y hecho en Mxico

    http://www.cdi.gob.mx

  • Ixmachtil nantli tlaneneuilistli

    BAAx u kAT u yAAL MASEwAL wINIk Tu MEEJIkOIL BEJLAE? 7Keni moita maseualme ipan kaltentli 8In tiachkatlanauatil in ixpan maseualme 12In Mexkonantli san se uan amo kuali moxexelos 12Ixnextil maseualme 19In nemilis miyajkanchanime maseualme 21

    TLEN TLAkAuALONI TLANENEuILIS PANOLISME 27Xantil tlaneneuilis neluayojme 27Tlatlanilistli ipan nechikolchanime, miyike tlaixmachtilme 31Maseualyolnemilis ipan sesejka Mexko 37Sempoali xantil xiuitl 42

    NECHIkOALTEPEME uAN IN TIACHkATLANAuATIL 49In tlaltikpaktli uan tlali 51Mimiyak panolis tlaneneuilisme, keni motiaxkaujnauatiya 56Tekitlayekan chiualisme 58Kolnechikoltlanauatilolme 60In nechikol altepeme 61Tlasentlal tlatolmakaloni 62Altepetl uan kaltentli 63In kalnechikoltekitl 67Tiachkatlanauatil tekitlayekan chiualisme 68Patlalonime ipan yoltlachikaujyotl 71

    IN MASEuAL TLANENEuILIS TLANExTILOLISME 75In maseual tlatolme axan 75Tlatoltlanonotsale uan tlaikuilole 80In maseualtlatolme uan kaxtilan tlatoli 82

    http://www.cdi.gob.mx

  • Maseualtlaneneuilis ixtlakayolme 85Maseual teotlaneltokalisme 94Yankuik teotlaneltokalisme 100

    kENI kATkI MASEuAL TEkIPANOLISTLI 105In maseual tlaxelol uan miyikten inextikayotl 105Keni katki tlatekiloni uan itekiyojua 112Keni moita tlaxomolkaualonime 117Ualal uan tlaxomoloni 127In yankuik tekipanolisme 129Tekitlme tlen ika moiskaltiske in maseual tlaneneuilis tlanextil 132

    IN MASEuALME, IN NANTLI, AxAN uAN MOSTLA 139In maseual nechikolaltepeme ipan tlaixpololistli 139Amo kema se Mexko amo iuan touan 146In tosel maseualyo 147Maseual tekiyo noso nantli tekiyo? 155Kani Mexko neli ixneltilmiyak 157

    BIBLIOGRAFA 160

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    http://www.cdi.gob.mx

  • Baax u kat u yaalmasewal winik tuMeejikoil bejlae?

    Akike mAseuAl mexkokAyojme? keskinte? keskinte nononkuA mAseuAl Altepeme kAte ipAn tonAntli? keni kuAli tikin itAske Akike mAseuAlme uAn akike amo maseualme? Tlen kiinmaseualchiua in maseualme? Keni tikintokayotiske, maseualme noso indios?

    Ipan inin tlaixmachtilyotl tlanonotsale tikitaske tlen kitlanankilis inike tlatlanilisme inoke amo san kuakuali, tleka yetoke miyakten tlatoltlaneneuilisme inyeualko kampa se se tlamantli yolisyotl uan tlaneneuilis tlanextil tlen in yaxka Mexko maseual altepeme. Tipeuaske, keni tikitaske ipan inin tlaxelol tlayekan tlanauatiloni, nechikol chanime akike amo maseualme uan mochantitoke ipan tonantli kipiya oktlama in tlaneneuilis, kemaniya amo yekyitok uan san momolue ipan tlen maseualme uan ojko amo kinkaua makiixmatikan uan makiyektlalikan in tlaneneuilis tlanextil. Ik oksejka in tiachkauj tlanauatilme uan tiachkauj tlayekanyotl noyoujke kinyek itstok inike nechikol chanime ompa kani kaltenko, kinextitok nononkua kaltlayekankame uan tiachkauj tlayekankame tlen ika kinyekitas miyakten yoltlamantlime. Inike ueka tlachialis chiualisme uan kaltenko nexikol chiualisme kinpanitstok uan kin mosiuitok in maseual nechikol chanime uan ojko kipiya tlen pampa tikinpaleuiske uan tikinpanitaske ikuak ayamo tikinyekixmati inike nechikol chanime.

    7

    http://www.cdi.gob.mx

  • 8Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    Ipan inin amochtli tik kuiske inin maseual tlatoli keni achto ualnestok ipan tonantli, inon tlatoli mokuitok ipan tiachkauayotl uan ipan tiachkauj tlanauatili noyoujke ipan kaltlayekankame tlen tonantli yetoke, inin tlatoli amo kipiya tlatolnechikolitali tlen iuan moneloua in tlatoli indio, inon tlatoli okin makake tlen achto maseualme omochantitoya ipan tonantli akike, kaxtilan tlatlanime oual asike ipan kaxtoli uan se xantil xiuitl.

    kENI MOITA MASEuALME IPAN kALTENTLIIkuak tikaki in tlatoli indio noso indgena sanema ualateua ipan totlaneneuilis tsonteko, tlaixnextilme uan tlaixneneuilisme tlen ika tik nextiya in tonechikolitaloni, tonechikol tlanenemilis uan tlen amo tlayek neneuilistli, ika tikitstoke in tlaneneuilis tlanextilme uan tlaixtlanextilme inyaxkayo inoke nechikol chanime.

    Achtopa, tikinitstoke in maseualme keni san tepitsintoto uan ojko kachi moyek itstiuetsi inauak in kaxtilan tlatouanime, akike kineneuiliya mach yeuan kachi miyakten keni Mexko chanime. Inin tlatol tlaneneuilisme kin tlaliya in maseualme ipan se tlalpatlaitali, ojko kintlatoltlaliya amo ika in tlaneneuilis chiualis, kachi kin tlatoltlaliya ojko ika nononkua tlaneneuilistli ompa inauak oksekinten Mexko chanime: yeuan ojko tlatoua oksekinten tlatolme tlen amo sanijki keni nantli tlatoli, ye inon kaxtilan tlatoli; ojkonon yeuan kipiya oktlatlama in tlaneneuilis chiualis; yeuan motlakentiya oktlama; yeuan amo monechikol tlalitoke ipan nochi in nantli uan inuan miyakten kaxtilantlatouanime. Ojko kemaniya kachi moneneuiliya mach inike maseual tepitsintoto kitemaka se tekiyotl ipan Mexko nantli uan inin maseual tekiyotl moneki mamoyektlali kampa monechikoltlaliske

    Tik kuiske inin maseual tlatoli keni achto ualnestok ipan tonantli, inon tlatoli mokuitok ipan tiachkauayo uan ipan tiachkauj tlanauatili, noyoujke

    ipan kaltlayekankame tlen tonantli yetoke, inin tlatoli amo kipiya tlatolnechikolitali tlen iuan moneloua in tlatoli indio.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 9Mexko Maseual altePeMe

    in maseualme ipan nantli, ojko kuali mochiouas in tlaneneuilis tlanextil, in tlatol uan in yoltekipanolis keni yetok in tlatol kaxtilan tlatoanime.

    Inin ixtlaneneuil namikilistli. Ikuak okinitake in maseualme keni amo miyakten, okinitake keni kaxtilantlatoanime, uan okinkaujke tla ipan totlalnan yetoke yepuale uan ome nononkua nechikol maseualtlatolme, uan yeuante tlauel nononkuake, yeuante kipiyake tlen in tlatol, in neneuilis uan kieuake in yolnemilis keni yiuekauj xantilchanime. Ika okse kilkaujke tlen miyakte kaxtilan tlatouanime, noyojke nononkua monechikolitoke, akike kinueka xexeloltoke ipan maseual

    Ipan nantli Mexko amo kate okachi miyake akike kaxtilantlatoanime uan noyojke san keske maseualme tlen okachi kate yeuan yolmaseual

    tlaneneuilisme.

    nAui nAkAstsAkuAlonime 1. mAsewAl meejiko, 2005

    Poblacin total 103 263 388

    Poblacin indgena 9 854 301

    Porcentaje respecto al total 9.54%

    Grupos etnolingsticos 62

    Hablantes de lengua indgena 5 988 557

    Poblacin bilinge 5 131 226

    Poblacin monolinge 719 645

    No especificados 137 686

    Porcentaje de analfabetismo 15 aos y ms 25.4%

    Porcentaje de inasistencia escolar 6 a 14 aos 8.4%

    Fuente: cdi / Pnud, Sistema de Indicadores sobre la Poblacin Indgena de Mxico, con base en inegi, xii Censo General de Poblacin y Vivienda, Mxico, 2000.

    tlaneneuilistlanextil uan ipan tlanechikol altepekakalame. Ika inon kuale tikitoske mach ipan Mexko amo okachi kate miyakte kaxtilantlatouanime noso maseualme miyakten akike kaxtilan tlatouanime uan noyojke san keske maseualme tlen okachi katike yeuan yolmaseual tlaneneuilisme, ika inon sekike maseualme uan oksekinten amo.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 10

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    Okse tlachialoni Mexko maseualme moita ipan in tlaxexeloltekipanoli uan nechikoltekatlme. Ikuak inon tikitoua, tikilnamiki sekike tlakame uan siuame, oksekike tokoluan uan koneme xipetsten, akike motekipanotoke ipan kakalatle tlen motlalitoke ueueka uan ueueka mokaujtoke, keni nochi ompa ijkon ipan xantilxiujme itstoke, noso yatoke tepaltekiti ipan ueyialtepeme kani kitlatlani tomin ipan okalpame noso san itlatlen tekitl kichichiua. Ika inon, ipan tonechikoltekatl in tlatoli indio moneneuiliya keni aki xipets, aki mokaujtok uan aki amo kipiya ixtlamachtili ika inon katike akike kineneiuliya mach in nechikolmaseualme kipiya tlen tikin paleuiske uan ijko in maseualme mokuepa se tekiyo ipan tonantlaltikpak uan mach kaxtilan tlatoanime kipiyake tlen kin paleuiske, kinmachtiske uan ikniuj kinyektlaliske akike amo tlen kipiyake.

    In ixnextiyol sasalone ik ipan maseualyetok uan xipetsyetok ueyi tlatamachiujtli inyaxkayoyekyotl tlen maseual altepeme tonantli. Inike kipanouake ueyi tleka nechikol tlauelitali uan ueyi tlatekilistomin, kemaniyan okachi keni oksekike Mexko tekanechikolme. Inin yolkokolistli moual chichiujtok ipan

    tlen xantil xiujme panotoke kani tech kuikuilitoke tlen toaxka, tech xixiloitstoke uan inike tlamantlime okachi moueyilitok ipa yankuik xiujme uan inike kachi ki inmosiuiktok tlanechikolmaseualme akike mochantitoke ipan tonantli. Uan auel moueyilitoke nian moiskaltitoke. Maski sanikamatikinitaka in maseualtekalme keni akike kinekike makinpaleuika in koyome uan tiachkaujtekiua, kitosneki amo matikinkauilika, maski matik chiuakan ika kualilyotl maski kuale moyolchikauaske san yeuantin uan kiyeyekoske kiyektlaliske tlen inchikaualis, maski yiuekauj in maseual altepeme yikiyeyekotoke keni kiyektlaliske yiuekauj in nemilis uan axan noyojki kinekike kichiuaske. Ikaino inin ixnextil mosinalistli yetok miyakpa tetata tlapaleuilonime akike kiyeyekotoke kin paleuiski maseualme ikiauak, ayik okineneuilike tlen nele okineltikayotoke altepeme noso nele kikuiskiya, tlen okinuikatok iktlapaleuilistli.

    Okse yetok tlakitskilone ipan inin tlaitalone motlalis imajko tlauelitali tlen kinpanoliya in maseualme keni moneneuiliya mouekakaujtok ipan inmaseualtlaneneuilis tlanextil uan inyolnemilis Mexkomaseualkayojme,

    http://www.cdi.gob.mx

  • 11

    Mexko Maseual altePeMe

    kachi kuali tiyetoski kampa tikintlatlanilitaske ika amo nexikolitali uan tikmatistke ken tikintlakaitaske uan tikinpiaske keni neli tochantlaka.

    Yeinon neli amo mochten maseual tlaneneuilisme amo kualten. Keman tikinilnamiki ueueyi tokoluan, xantil tlaneneuilis altepeme uan yek kuali intlanextil yolnemilis, teokalnechikolime uan tlakayo ixnextiyojme. Ipan kaltlamachtiloyan timomachtitoke ikuak tikoneme mach totatauan uan tokoluan tikaktoke yeuan maseualme, ik inon techkauilitoke intlaneneuilis tlanextilolistli.

    San ojkon mauisyotl uan intlayekitalistli tlen tikmachiliya in pampa xantil maseualme amo nochipa kuale tikitaske ken axan. Ipan ome xantil xiujme, miyakte tlaneneuilisme, uan noyojke miyakte ikniujmachtil tlakame kinyolkokoua keni motekipanoua in maseual altepeme tlen axan kayome, nochi inon moyekneneuiliya uan noyoujke keni maseualtlaneneuilistle ipan xantilxiujme, ika inon kintlatlaltitoke in kaxtilantlakame aki otlatlanke maseualme. Yeika, in Mexko tlen mochiua amo ika yek kuali tlaneneuilistli iyixpa mijki indio, ika inon moitoua mach tlen panotoke

    maseualtlaneneuilis tlanextilolisme, kuale moyekitaske uan ijko yoltok indio ika ino mach tlen axa maseual tlaneneuilis tlanextilolisme, tlen kitemaka iknotlakaitali uan yolkokolistli. Okse tlaitaloni tlen kachi amo kin nexikolita ita tlen axan maseualme keme akike kiejtoke in xantilyektlaneneuilis tlanextilolisme uan ik ino ki inyekita. Ika inon maseualme moneki makieujtoka in yeujkayo, innemilisyo uan in tlatol tlen kipixtoke, uilis ken kachi yiuekauj, uan kinyolkokos tlamakipoloka, ikuak kikuitoke in kaxtilantlatol uan yankuik tlachiualoni, noso kema ikuak mokoyotlakentiya.

    Maski kiyekita in yekchiualonime uan imauesyome tlen in yaxka maseualtlaneneuilis tlanextilolisme, inin tekiyotlaitali amo kuale, ojko moita tlen axan altepeme ika se panotok xiuitl tlen yatok ueka ipan makuili xantil xiuitl uan ijko kineneuiliya in patlaloni ipan in tlaneneuilis tlanextilolisme uan ipan in yeknextilua keme tlen amo kualilyotl, tleka ikino poliui tlen yek in xantil neluayo.

    Ika inon moneneuiliya mach itlatlen mochiua kachi kuali, uan tlami itla- tlen maseual itali keme yoliknechikoli, ika inon kiyeyekoua motlakitskiya in yixpa aki kin momojtiya ika chikaualiskal

    http://www.cdi.gob.mx

  • 12

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    tenkayotl tlen amo inyaxkayo uan ijko kineki kinxixitinilis tlen kipiya kachi kuali in yaxkayo. Ikinon, matikitaka inmaseualme noyojke kineki makin paleuika aki amo maseualme, uan ijko kuali kipixtoske uan kipaleuiske in tlen achto tekiyointlaneneuilis. Ijko in maseual altepeme monechikoltioita ipan xiujpoliujtoke uan amo kinkauiliya keni mayek tekitika uan mamoyekpaleuikan.

    Ipan inike maseual altepeme yoltoke ipan makuili xantilxiujme tleka kimaujtoke keni moyektlalitoke keni moyektlaliske ipan yankuik yekyolme uan moixmachtitoke ipan tlaneneuilis tlanextilolistle uekachani tlen itoka Europea uan tlen itoka frica, tlen oualasike ipan tonantli, uan noyojke in tlen ueyi tlapatilolme tlen kualikatok in senkayotl uan yankuiyotl in nantli. In maseualtlaneneuilistli amo kitosneki matiyoltoka ipan tlen xiujme panotoke, san ika matikmatika keni mosasaloske iuan tlen axan tlachiualisme, tlen

    tlayekitali iuan tlayekchiuali in yixpa tlen kuali yolnechiualaxilolistli.

    IN TIACHkATLANAuATIL IN IxPAN MASEuALMEIn tiachkatlanauatilme uan Mexkotiachkatl noyojke kiyeyekotok kiyeknextis akike maseual altepeme uan akike monechikotoke, ijko kuali kinmajtis in yekitalis Patlalonime ipan yoltlachikaujyotl. Uan tlen tlachikaujyoujme uan kaltlanauatilyekajme kipiya tlen kinpaleuiske.

    In achtopa tlen ojpa tiechkaujtlaxelol tlanauatil iyaxkayo Mexko amochtli tlen achto tlanauatil tlayekanyotl ye inon kiyekitoua.

    IN MExkONANTLI SAN SE uAN AMO kuALI MOxExELOSIn nechikolitali ipampa maseualme ye inon se tlamantli tlen amo kuali kinkaua mamoixchikauaka kani

    In maseual altepeme kuale yoltoke ipan inike makuili xantilxiujme, san ika kimati keni ika moyolchikaujtoke ipan yankuik tlanextilolistle. In maseualtlaneneuilistli amo kitosneki matiyoltoka ipan tlen xiujme

    panotoke, san ika matikmatika keni mosasaloske iuan tlen axan tlachiualisme, tlen tlayekitali iuan tlayekchiuali in yixpa tlen kuali

    yolnechiual axilolistli.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 13

    Mexko Maseual altePeMe

    kininiuiliske in maseual tlaneneuilis uan ijko kuali kin ixyekitaske uan kuali tetlakaitaske ipan Mexko nechikol altepeme. Uan tlen kachi kuali nepatilistli ipampa nexikolchiualistli kachi kuali yetos in tlaixmachtil neneuilistli. Ikuak kachi kuali matik in ixmatikan tomaseual tlaneneuilis tlanextilme uan noyojki in maseual nimilis in Mexko altepeme, ijko kachi kuali tik neneuiliske tlen axan amo kuali tikita uan ijko tikaxiliske keni inuan timoyekitaske kenili tomaseualikniuan.

    Nantli kipiya miyak tlaneneuilis

    tlanextil chiualis tlen ualnestok ipan in

    maseual altepeuan tlen yeuan

    ualkistoke ipan altepeme akike omo

    chantitoya ipan tlen axan nantli uan

    noyojke kema opeuj achto

    altepechaniloyan uan kieua in

    kaltlayekanuan, tekipanolisme,

    tlaneneuilis tlanextilome uan tiachkauj

    tlayekaneneuilisme noso in yaxkayo.

    Neneuilistli maseual ixnextiloni tlen

    kipiya moitas akike motokayotiske

    keni maseualme in tlananuatilolme

    ipan maseual altepeme.

    In nechikoltlanauatil tlaikuiloli, tlen okipatlake ipan makuili tsontli uan se xiuitl, kinita maseualme keni akike

    oyolke ipan altepeme omochantitoya ipan tlen axan Mexko xolalpa kema ayamo oual asitoya in kaxtilantlakame ipan yeyi tsontli uan kaxtoli uan makuili pouali uan kaxtoli uan ome xiuitl. San ika, inin tlatol tlaneneuilistli ualkistok kuali motlalilis san yeuan akike maseualme, kiyekitoua mach kuale tikinitaske keni maseualme san yeuan akike okipiya yek noso amo yek in xantil tlaneneuilis tlanextilme, in kaltlayekanime uan yoltlayekanime tlen in yaxka inike xantil altepeme. San ika inon tlaneneuilistli tlen noyojke amo tech yek iljuiya keni tikin itaske in maseualme ika inon motlaliya se yexpa tlaneneuilistli: Neneuilistli maseual ixnextiloni, kitoua, mach matikselika keme maseualme se ome noso yeyi maseualme. Akike nechikolchanime kinextiya in yeyi tlanextil tlaneneuilisme kuale tikin seliske keme maseual altepeme uan tikin kauiliske se tlaikuilol tlamantli tlen kintlakaitas uan kinyekanas ipan tiechkauj tlaxeloltlanauatil, uan kinkauas mamotlayekan nauatikan kachi kuali insel:

    In yekitalis maseual altepeme kani

    insel monauatiya iyixpa

    nechikoltlanauatili kinyektlaliya kampa

    matimoitaka timochten keni se nantli

    http://www.cdi.gob.mx

  • 14

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    iknime. Tlen yekitali altepeme uan

    maseual kakalatli mochiuas ipan

    nechikol tlanauatilme uan in tiechkauj

    tlanauatil in nechikol xolaltepeme, aki

    kianaske noyojke tlen tlanauatil

    tlaneneuilisme yetoke ipan tlen achto

    tlaikuilolme kate tlakpak, tlaneneuilis

    maseualtlatol tlanextilme uan

    altepechanilistli.

    In tlaneneuilistli tlen insel maseualme tikanaske uan titlatoske kachi oktepitsi kampa tlamis ixmachtil tlaneneuilistli, san ika kuali achto tikitoske mach ipan matlaktli xiujten tlen uelok opanoke mokueptok tlaneneuiltekitl tlen kin paleuiya uan kinyekita maseual altepeme ipan tonantli, ika ino kinkaua mamoyekitaka keni iknime iuan oksekinte mexkochanime.

    In okpa iyaxkayo inin tiechkauj tlaxeloltlanauatili kinextiya tiechkauj tlayekaneneuilisme akike kipiya tlen kitlaliske tlayekantiechkauj uan ijko kinyekitas maseualme ipan yektlanauatilchiualis uan ijko moueyiliske ipan in tekipanolis uan in maseual tlaneneuilis tlanextil.

    Maske in nechikol tlanauatil amo techyekiluiya mach maseualme kuale moyekitaske ika tlen in tlatol san ika mochten tlen xiujten panotoke ika in tlatol kin ixmachtoke tlapouali san ika

    oksekinte tlasentiltlapoualisme tlen ika tikintokayotiya maseualme noso amo maseualme ipan tonantli.

    Ika inon ueueyi tlapouali tlen inyaxka Mexkomaseual altepeme kitosneki maseualtlatoanime (hli) uan ayamo uekauj amo okin pouaya koneme akike makuili xiujkayome, san ika kineneuiliya yeuan ayamo yek maseual tlatoua (noyojke keni kaxtilantlatoli), ika inon onexikolitayaya in maseual altepeme ipan tonantli. Ika kiyektlaliske inon tlaneneuilistli axan noyojke kinpoua in koneme makuili xiujkayome akike mochantitoke iuan se itata noso se ikoltsi aki maseualtlatouani. Uan ijko moixmachtok tlapouali ok tepitsin kuali tlen tech yekixmachtiya keskinte maseual altepeme kate ipan tonantli.

    Ipan ueyi tlatlanilistli tlen omochiuj ipan kalaltepetlapouali makuili tsontli

    Imiajka tlaneneuilis tlen kuikatoke in totiechkatlanauatilme uan

    tokaltlayekanuan keni moixmati akike maseualme amo nochipa

    moixasi tlen tekiyo maseual tlaneneuilisme.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 15

    Mexko Maseual altePeMe

    omotlatlanike toikniuan akike mochantitoya ipan ome chapintle ome se pouali uan ome matlaktle uan ome xikipili uan matlaktli tsontli (2.2 millones) keski kalten omotlapepenike, inoke tlamoixmaichtoke kene maseualten, akike omo tlatlanike maski amo maseual tlatoua no omomaseualchiujke, uan noyojke miyijke maske tlatoua amo omo ixnextike ijko, inon kitosneki in tlen tlaneneuilistli kikui totiechkaujtlanauatil uan tokaltlayekankaua ijko moixmatis akike maseualme amo nochipa moyek kaua maseualixnextiyotl tlen tlauel tekiyotl kipiya miyikten tlamantlime.

    Ipan ipanolyo xantil xiuitl makuili tsontli in xolalpa Mexko kinextitok miyak kaltlayekanyome uan ki yektlalitok miyikten tiechkaujtlayekan tlaneneuilisten, uan ijko kinpaleuiya in altepeme tlaneneuilisme, uan ijko kimate tlakaixnextilonisme mach kikuiske uan kinekiske se yektlachichiuali. Inike yektlayekampalisme kiyeyekotoke ika miyikten tlamantlime tlen kichiua in masual altepeme.

    Ipan naui tsontli uan kaxtoli uan ome pouali uan chikueyi xiuitl oualyol in maseualnantli tlayekanyotl (ini).

    Tlen kachi ochikauauk maseualnantli tlayekanyotl (ini), tlen omo yektlali ipan naui tsontli uan kaxtoli uan ome pouali uan chikueyi xiuitl. In yektlayekan neneuilistli tlen kiyekana inin kaltlayekanali ye okatka (maseualisyotl) akike omotokayotike ueueyi tlakatlamachtianime tlen oyoltoya ipa inoke xiujten keni Manuel Gamio, Alfonso Caso uan Gonzalo Aguirre Beltrn uan okitemouayake in miyak tlaneneuilisme tlen ki temaka tlakaixmachtilolistle uan ijko kixmatiske kachi kuali in maseual tlaneneuilis tlanextilisme uan ojku kachi kuali kitekiujtiske in tlamachtilis. Inon kitosneki omotemo san kuale tlen in tlaneneuilis iyaxkayo nantlitlanextil omoyektlalitoya pampa tlaneneuilistlanextil miajka nantli kaxtilantlatolme. Uan ojko in maseualme kuale moyektlaliske nochten ipan Mexko nantli, matikitoka Mexko tlen inyaxka kaxtilantlatolime, ika inon amo tikneki tikitoske makilkauaka in maseualyolpa.

    In tekitiantli tlen mokui ipan tlanextiloni noso tlamachtilistle uan ikinon Mexko teaxkayotl okinmamachti maseual telpokame kaxtilan tlamachtiloni uan nantli tlaneneuilis tlanextil, ika inon moneneuiliaya

    http://www.cdi.gob.mx

  • 16

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    noijko kinmachtiske in maseual altepeikniuan uan noyojke omoneneuiliaya inon kuale tlamachtilistli.

    Kachi nepa, ipa inike maseual tiechkauj tlayekaneneuilisme, in maseualnantli tlayekanyotl (ini) okinmakak miyikten maseual kakalame payotekitl, tlapaleuiltekitl uan tlamachtiltekitl tlen okinpaleui ipan in yolkaujyotl.

    Ipan makuili tsontli uan yeyi xiuitl, in maseualnantli tlayekanyotl (ini) oixpopoliuj uan omotokayopatlak uan axan itoka Nantli tlanauatili tlen ika mamoueyilikan in maseual altepeme (cdi). Axan in tlen kineki kichiuas inin kaltlayekantli tlapaleuis tlen nochi tlachiualoyan ipan maseual altepeme uan ojko mopaleuiske insel uan mosepan tekipanoske, keni kitoua in tlakuiloli Mexko nechikoltlanautili. Noyojke kinyekana uan kinyekita in tekiuj in oksekinte kaltlayekankame uan

    oksekinte tiachkauj tlayekankame akike monechikoua maseual altepeme, ojko kitemoua keni kachi kuale makisa in tekitl keni achto nikan moikuilotok. Inon kitosneki aki achto amo okitayaya in maseual tlachiualistli axan yikuali kipiaske, kimatiske uan kiixmatiske tlamantlime tlen ika kichiuaske in maseualtekitl. Noyoujke Nantlitlanauatili tlen ika mamo ueyilikan in maseual altepeme (cdi) kipiya se nechikoli tlayekantlatlanilistli uan noyoujke aki kin yolchikaujtoke miyikten maseualme tlen ika kitemoua, uan tlen kinpoloua inike altepeme.

    Okse tiechkauj kaltlayekanyotl aki kinixmachtok in maseual altepeme ye itokauj kaltlayekan tlamachtiloyan (sep) kema opeuj sempoali xantil xiuitl okitlali san ye inon kaltlamachtilisme tlen in yaxka maseual koneme, ipampa itlamachtilis altepe maseualme. Inike kaltlamachtilme okin nextiyaya koneme kaxtilan tlamachtilme ipan yeyi pouali

    Miyakten kaltlayekanpalisme kipapatlatoke in tlayekantekiuj uan in tiechkatlayekaneneuilis, ojko kin paleuiya in iskaltil maseual altepeme,

    kaltlayekanpalisme keme kaltlayekantlamachtiloyan aki kin machtitoke maseualtlamachtianime uan kixmachtiuj chichiujtoke amochtlime ika ome pouali uan matlaktli tlatolme uan nononkua maseualtlatolme;

    inuan tlamachtil amochtlime.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 17

    Mexko Maseual altePeMe

    uan matlaktli xiujme, san ika okinekiyaya kin tekauilis in nechikolmaseualme, san ninijki keni tlen kinextiya in maseualtlaneneuilistli. Ipa inon matlaktli xiujpa, ipampa kuali tlen in tlanonotsal maseual tlamachtianime, in tiechkaujyotl opeuj kipaleuiya tlamachtili tlen ometlatolyo, kin nextiltoke keni tlaikuiloske uan tlaixpouaske iuan in maseual tlatol uan amo ika kaxtilantlatoli. Tlen ikmoixtopeuas inin tiechkauj tlayekaneneuilistli, ipan tlen inike yeyi xantil xiujme panotoke in kaltlayekan tlamachtiloyan kinchiujtok miyikten maseual tlamachtianime uan kixmachtiuj chichiujtoke amochtlime ika ome pouali uan matlaktli tlatolme uan nononkua maseual tlatolme; inuan tlamachtil amochtlime.

    Seki xiujten, yi uekauj keskinte tlamachtianime keme noyoujke miyakten maseual kaltlayekanime kitlatlantoke mach mamomachtikan maseual koneme amo san ika in maseual tlatol, mach noyoujke mamomachtika ika in altepe tlaneneuilis, ika ino in tiechkaujyotl kitotok mach in tlamachtil maseualme mamochiua ika se miajkamaseual tlaixnextilmachtil uan maki piya tlamachtil tlayekanyotl tlen ipampa in maseual altepeme uan noyoujke in oksekinte Mexkochanime in tlen miyak tlanextil ipan tonantli.

    Okseki tiechkaujtlayekanyotl noyoujke kin paleuiya in maseual altepeme keni kachi kuale motekpanoske keni tikinitstoke okseki

    Lacandn. Nah, Ocosingo, Chiapas.Fotgrafo: Tel Moyrn, 2005.Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 18

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    maseual altepeme akike amo kipiyake tlen ika motekpanoske onkan tonantli Mexko. Kipiya sempoali uan matlakten xiujme monextitoke tlayekantekitlme uan tiechkaujtlayekan neneuilisme keni kineki kin paleuiske maseualme ipan in pachiualis, tlamachtili, tlanauatilolme uan in mekatlauiluan, noyoujke chipauak atl uan sokiyatlakoyontli. Ipan inike tonantli kaltlayekantli tlen kin paleuiya mamoiskaltika maseual altepeme kipiya miyikten tlayekantekitlme tlen ikakuali kin paleuis maseual xolalme akike kachi amo kipiya tomin keme akike ompa kate ipan xolalpa Chiaujpa, Uaxpa uan Guerrero, keni kin paleuiske mamoueyilikan kampa in xolalpa kampa kemaniya poliui ipan xolalme, uan noyoujke tlayekanyotlamilole. Noyoujke, oksekinte kaltlayekanime keni kaltlatemakapatiloyan kichiujtoke tlayekantekitl tlen kin uika in majko maseual altepeme.

    Oksekinte kaltlayekanyome iyaxka tiachkiaujyotl ki yeyekoua inuan maseual altepeme maske amo kipiya tiexchkauj tlayekan neneuilisme tlen ika kin paleuiske in maseualme. Ika inon, noyoujke, kaltlayekantli Mexko atl tlatlatiloni (pemex) uan in kaltlayekantli tlen itoka mekatlanextiltlatlatiloni (cfe) kichiujtoke miyik tlamantli tekitl kani ki

    kixtiya uan kinemaka in atl tlatlatiloni uan mekatlanextiltlatlatiloni ipan maseual xolalpantli san ika amo nochipa kin yekitstoke akike mochantiya ipan inike xolalme. Ojko, tlen tekitl moneneuilitoya mochiuas ipampa oksekinte kaltlayekankame kin uikatok kinkuikuiliya in maseualme noso kinmoixmoluekaua ipan in xolalpa. Ika ino inin matlaktli xiujkame miyikten maseual altepeme amo kinkaua mamochichiuakan amantlime kampa ika mochiuas in tlatlatilchikaualoni ipan in xolalpa, keme ompa tepekoujtla kani katki masame, noyoujke Uaxko uan Veracruz, itenko ueyi atl tlen itoka kojpatlajke uan altepetl tlen itoka Perote, tlen ompa yetok xolalpa Guerrero.

    Kuali tikitoske mach in tiechkaujtlanauitilten uan tiechkaujtlaneneuilistli tlen yaue ipampa maseualme yomopatlake tlen yo panok matlaktli xiujpa. Achto moneneuiliyaya keni okatka maseual altepeme kachi tekiyo moitayaya tlen iyaxka nantli keni tlaneneuilistlanextil uan tlatlamantli iixnexkaujyo amo kinkauayaya makinchiuaka tlen in yaxka nantlitlaneneuilistlanextil, tlen kitosneki in tlaneneuilistlanextil kaxtilantlatoanime ye ika inon kuali moyektlalis inin tekiyotl mamokuilikan in tlen achto

    http://www.cdi.gob.mx

  • 19

    Mexko Maseual altePeMe

    tlaneneuilis uan mamomakakan tlen yankuik tlaneneuilis. Ipa inike tonalte ika inon moita keni inxexelol tlanextiltlaneneuilis maseualme ayakmo ijko mamoitaka keme se tekiyotl, kachi kuali mamoyekitaka keni se tlatlanilistli ipan tlen axan Mexko. Ijko tiechkaujtlayekaneneuilistli kitemoua kin paleuis mamoiskaltika uan mamoyekchiuaka in maseual altepeme, ojko kachi kuali kinixnextilpaleuis inuan in tlaneneuilistlanextil. San ika, maseualten moljuiten uan ikuitlapa mokaua tlen in yixpa yetoke oksekinte altepeme ipan in tekitlaneneuilis tlen tlamachtilistle uan mopauilistli uan yejyotl, yeuan tekiyotike yek nele tiechkaujyotl amo kuali kiyektlalitok maske miyak tlayekantekitl kichiujtok ipan miyikten kaltlayekanpaleuilisme kampa kiyeyekoua kiixpopolos tlokolistli.

    Ika oksekinte kaltlayekanpalisme, noyoujke tekitiankalten sesejkakayotl kitemotoke uan kitemoua keni kikixtiske tlen tlaltikpakchiualisme yetoke ipan maseual xolalme: tlen kuojtlate, yolkame, atl tlatlatili uan tepisilxotlali tlen mokixtiya ipan tlale, noyoujke tlen kuale kileuiske tlakapaxalolten. Miyikte tekitiankalten kiita maseualme keni amo aki kin kaua kuali matekitikan uan ojko mamoiskalti

    tonantli, uan noyojke keni kuali motekipanoske, kiyeyekoua kinkuikuiliske intlaluan uan in tekipanoluan. ika inon tlen axan tekiyotl ipan maseual altepeme keni yi makuilpouali moita keni kinekike kipaleuiske intlaluan uan in altepeuan.

    IxNExTIL MASEuALMEMaske keni okseki mexkochanime kineneuiliya maske kachi tiachkaujtlanauatil uan okseki tiachkatlayekanyotl kin ita akike noyoujke ompa kate ken Mexko chanime uan noyoujke ki ita keni maseualten, keni moitoua, noyoujke iyaxkayo ipan se altepetl noso altepeme maseualme. Inin ixnextiloyan nochipa insesel uan noyoujke imiyakyo. Ipan Mexko kate maseualme tleka onka maseual altepeme.

    Se se chanime inuan tlaneneuiliya oksekinten keni kipayaske intlaneneuilistlanextil, keni in tlatol, in xolalpa, in tiotlaneneuilis, in nextiltlaken, in tlaneltokalis, in tlaneneuilischiualis, tlen kichiua mamoitaka san ninijke uan ijko mamotlakaitaka amo keni oksekinte, ijkon yeuan in chantlaka, kaxtilantlatolme tlen in chantlaka noso altepechanime, noso ueka chanime.

    Inin tlaneneuilistlanextil tlen inuan kikui mochikaua ipa in altepetioiluime,

    http://www.cdi.gob.mx

  • 20

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    nechikoiljuitlanonotsale, tiachkatlayekantlatlanilistle, ipan tlapaleuiloni tlen tlali teyaxka ipan kakalatli, uan noyoujke tlen ipa kuali tlanonotsali uan amo kuali tlanonotsali keni teixmachtiya kakalatli nechikolchanime iuan tiechkaujyotl. Ijko mochiua tlen tlaneneuilistle kitokayotitoke tlakaixmachtianime, ixnextilmaseualchiaualistli, ojko tlen tlaneneuilistli kipiya maseualchanime kampa kineki mochiuaske oktlama keni oksekinte akike inuan moyolchikaua uan ojko oktlama ikmoyolpaleuiya, oktlama in yektlanauatilchiualis uan in tiechkaujtlanauatil, kipiya in yaxka noyoujke in tiechkatlanauatiljua uan in xolalpa.

    In maseual altepeme tlen kate ipan tonantli kipiya in tlaneneuilis tlanextil uan in nextilchiualis tlauel chikauak ika inon sesepa titlatoske ipa inin ixmachtil tlaneneuilis uan noyoujke tlen tlamantlime kipiya uan kinchikaua. Ye ika axan uelika matikyekitoka ome tlanauatilme.

    Achtopa, maske nochipa moitotok matikintokayotikan nechikolchiualisme in maseual altepeme uan ijkon amo mosentilitaske inauak kaxtilantlatoanime, amo ijko moita san ika yeuan okipiya se in ixnextilchiualis, tlen kachi kiyektlaliya Mexko

    kaxtilantlatoanime. Ika inon kachi kuali matikitokan kate miyikten nechikolchiualisme ipan tonantli uan aki oksekinte maseualnechikolme yetoke ipan ixnextilchiualis tonantli, keni akike kaxtilantlatoanime.

    Ojpa, yektlatol tlaneneuilistli tlen kitosneki mach kakalatli uan maseual altepeme kipiya in ixnextilchiualis uan in tlaneneuilistlanextil yektlachiujtok, inon amo kitosneki kipiya se in ixnextil maseuale. Ojko, altepechanime tlen yetoke ipan altepetl Tsotsil ipan xolalpa Chiaujpa noso se tepeuakakalatli tlen Veracruz xolalpa noso se altepeyantli tlen xolalpa Tlatsilinka moixmati achtopa keni se iyaxkayo altepetl noso kakalatli uan ojko kitemaka iixnextilyo. Miajka amo mokaua kikuiske se ixnextilchiualisyo iuan oksekinte ichantlaka maske san se in tlatol. Inon kitosneki tlen in maseual ixnexkayo sanema san altepeyochani uan noyoujke kixmati in ueueyi altepeme aki tlatouake san se in tlatol noso in maseualixnexkayo noyujke yek moita inixpa in kaxtilantlatoanime. Ika ino kuale moyekitas aki maseualme noso kema motokayotis maseual Mexko uan noyujke aki kin ita nepa kaltenko kayome kuali kiixopopoloske in tlen innexikoitalis uan noyujke intlachiualis tlen kipiyake neli kuali tlaneneuilistle.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 21

    Mexko Maseual altePeMe

    Ik tiktlamiske kuali tikitoske inmaseual ixnexkayotl kate axan ipan se tekitl tlapatiloni, keni miajka opanok ikuak yi uekauj tlanonotsali. In maseual altepeme noyojke okichiujke in tlapatlali tekpanolistli tiachkatlayekanyotl uan nechikoltekalyotl tlen kipanotok in Mexko ipan inin yeyi uan matlaktli xiujkayotl uan kitemotikate keni oksepa mosentiliske keni mo tekipanoske uan motiachkayekanaske. Kenik inin tlatetemolistli kinektoke se yankuik motlalilistli ipan nantli mexikatl, ayakmo keni san chito tlen tlaxexeloli uan tlakuitlapa mokaua, kachi kuali makin ixmatika keni akike tekitkame ipan in altepenantli, iuan in chikaualis uan noyoujke keni kuali motiachkayekanaske, noyoujke keni iuan tlaneneuilis tlanextil uan tlen yi uekauj okinpanotok.

    Ika inon ipan matlaktli xiujme ualchikokistoke miyak maseual nechikolisme akike kitemoua in nemilis tiachkaujtlayekanyotl uan keni motekipanoske ipan in xolalme uan nantli, noyoujke oualchikokis in xochitlatoli uan in maseualxochitl tlachichiualistli uan noyoujke ualchikokistoke maseual tlaneneuiliskame ipan nochi in nantli aki tlaikuilouake uan tlatouake ipampa in altepeuan. Uan axan yimokaki maseualtlatolistle ipan nochi

    tonantli uan noyoujke ipan ueka tlaltikpaktli.

    Ika inon tlen matikitokan ipampa ixnextikayome tlen yek ixnextil maseualme uan nechikoltekalme ipan maseual altepeme kipiya tlen moitas sasalolitaloni tlen moliniya uan amo tlen se ixkopinkayotl tlen amo moliniya uan noyoujke miyakyotl tlachiuali ika miyak tlasasalolistle uan se kuikuikayotl tlachiuali.

    IN NEMILIS MIyAJkANCHANIME MASEuALMETlen achto mochiuas pampa kuali axiuas inauak Mexko maseual tlaneneuilisme inon kuale mamoyekitaka in ueyi inyaxkayo, uan in tlaka tlaneneuilisyekyo tlen in yaxka, noyoujke tlen inyolneluayo tlachikaujyotl. Tle nakastsakualoni

    In maseual altepeme kinektoke makinixmatikan ipan mexikanantli keni

    nemi altepechanime tekitkame uan tlaixmatilten ipan nechikolistlinantli, akike

    noyujke kuale tlayekanaske uan motiachkanauatiske maske san yeuanten san keni ipampa tlanextiltlaneneuilis uan

    noyujke tlen yi ueka tlachichiujtoke.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 22

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    nAui nAkAstsAkuAlonime 2. nochi Altepetl uAn mAseuAlyotl, iuAn

    nechikolxolAl Altepeme, mexko, mAkuili tsontli uAn mAkuili xiuitl

    Entidad

    Poblacin total Poblacin indgena

    Total Hombres Mujeres Total Hombres Mujeres

    Total nacional 103 263 388 50 249 955 53 013 433 9 854 301 4 837 126 5 017 175

    Aguascalientes 1 065 416 515 364 550 052 6 644 3 351 3 293

    Baja California 2 844 469 1 431 789 2 412 680 69 675 35 470 34 205

    Baja California Sur 512 170 261 288 250 882 13 776 7 540 6 236

    Campeche 754 730 373 457 381 273 174 853 87 926 86 927

    Coahuila 2 495 200 1 236 880 1 258 320 13 225 6 853 6 372

    Colima 567 996 280 005 287 991 6 304 3 222 3 082

    Chiapas 4 293 459 2 108 830 2 184 629 1 261 752 624 547 637 205

    Chihuahua 3 241 444 1 610 275 1 631 169 141 337 71 980 69 357

    Distrito Federal 8 720 916 4 171 683 4 549 233 279 210 134 003 145 207

    Durango 1 509 117 738 095 771 022 39 912 19 690 20 222

    Estado de Mxico 14 007 495 6 832 822 7 174 673 810 311 394 474 415 837

    Guanajuato 4 893 812 2 329 136 2 564 676 24 408 12 177 12 231

    Guerrero 3 115 202 1 499 453 1 615 749 534 624 257 997 276 627

    Hidalgo 2 345 514 1 125 188 1 220 326 507 050 245 890 261 160

    Jalisco 6 752 113 3 278 822 3 473 291 76 586 37 935 38 651

    Michoacn 3 966 073 1 892 377 2 073 696 179 013 85 375 93 638

    Morelos 1 612 899 775 311 837 588 56 377 27 402 28 975

    Nayarit 949 684 469 204 480 480 59 126 29 832 29 294

    Nuevo Len 4 199 292 2 090 673 2 108 619 57 731 28 468 29 263

    Oaxaca 3 506 821 1 674 855 1 831 966 1 575 736 754 949 820 787

    Puebla 5 383 133 2 578 664 2 804 469 909 426 439 078 470 348

    Quertaro 1 598 139 772 759 825 380 43 852 21 333 22 519

    Quintana Roo 1 135 309 574 837 560 472 342 572 176 610 165 962

    San Luis Potos 2 410 414 1 167 308 1 243 106 343 179 173 035 170 144

    Sinaloa 2 608 442 1 294 617 1 313 825 60 021 32 072 27 949

    Sonora 2 394 861 1 198 154 1 196 707 112 606 58 942 53 664

    Tabasco 1 989 969 977 785 1 012 184 101 581 50 971 50 610

    Tamaulipas 3 024 238 1 493 573 1 530 665 47 936 24 265 23 671

    Tlaxcala 1 068 207 517 477 550 730 61 382 29 991 31 391

    Veracruz 7 110 214 3 423 379 3 686 835 969 439 475 043 494 396

    yucatn 1 818 948 896 562 922 386 966 787 482 681 484 106

    Zacatecas 1 367 692 659 333 708 359 7 870 4 024 3 846

    cdi / Pnud, Sistema de Indicadores sobre la Poblacin Indgena de Mxico, con base en inegi, ii Conteo de Poblacin y Vivienda, Mxico, 2005.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 23

    Mexko Maseual altePeMe

    ualatok technextiliya in maseualtlatolme tlen tlatolo ipan to nantli uan noyoujke keskinte tlatoua ipan sese tlatoli.

    Tlen ueyi tlapouali kinextiya in nauinakastsakualoni keme tlatolten motlalitoke ipa amo kitlami kinextiya tlen mokuitoke ika tlatoli, san ika onka aki kineneuiliya mach sekinten kuali moxexeloske ipan altepetlatolme noso kuale mokuiske san kese. Noyoujke, inike tlatolme kimoyaxkatiya oksekinten nechikoltlatolme uan ijko tech nextiliya Mexko maseual altepeme tlen neluayoltoke ipan tlatlamantli chichiuanemilisme. Okse tlamantli tlen kin xeloua uan kin ixpoua yenkeskinten tlatoua, kate kani in tlauel miyakten tlatoua uan kani san keski. Ken tikitaske ipan inin tlamantli noyoujke

    ualyoltok ipan tlachichiuilis nemilis sese altepetl.

    Noyoujke in tlanechikoltlanauatil kinixmati keni akike oyolke imajko altepeme tlen oyoltoya ipan tonantli ikuak oualasike in kaxtilantlatoanime ipan kaxtoli uan se xantil xiuitl, kate miyikten nechikoltlakame akike inon amo kineltoka: In altepe Kikapus tlen mochantitoke ik Kuauilax xolalpa yeuan oualasike tlen axan Mexko inepanko kaxtoli uan yeyi uan kaxtoli uan naui xantil xiujme, noyoujke oualkiske ompa tlakpachanime ipan sempoali xantil xiuitl miyikten nechikol Mayas Uatemaltekos aki mochantike ipan tonantli, achto ikuak oualcholoke ikuak okinteuiyaya ipan in nantli uan satepa uitse motekipanoua.

    Seris en el mar. SonoraFotgrafo: Fernando Rosales, 2005.Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 24

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    Noyoujke amo san inike kani in kakala uan in tlamilolua kani moyoltekipanoua ika tlatlama in altepeuan, ipan uauajka tlali iaxkayo tlalpa uan Uaxko xolalpa, in ueueyi kuojtlatle kani neli kiaui ipan uaxtlali uan Chiaujpa uan akaualme tlen yokatli xolalpa uan tepeme kiaujte ipan Kuetlaxkuapa xolalpa uan Veracruz xolalpa. Kuale yoltoke inike nechikolmaseualme san ika kichiujtoke ipan xantil xiujme sekinte yoltlamantlime uan sekinte tlatlama yoltekipanolte.

    In miyakyotl tlatolme kanik uitse, keni yoli uan tlalyolnextiloni mokuepa ipan se miyakyotl tlaneneuilis tlanextil tlen amo kema tlami. In tlaneltokalisme uan teomauesyolme, in yankuik tekitianime uan tekichiualisme, keni in motlakentiya uan keni tlatoua, in tlaneneuilis uan in tleneltokalis tlauel mopatla inauak sese maseual altepeme. San ika inin miyakyotl amo kitosneki mach miyakten nechikolmaseualme amo kipiya saninijki itlatle. Panotoke miyak xiujten ipan xantil tlaneneuilis chiuali ikuak ayamo asitoke in ueka chanime akike oualake iknepa xolalpa itoka Europa, uan noyoujke akike oualake nepa xolalpa itoka frica, in maseual altepeme kisepanuiya tlen neli

    kuali tlatlamantli ipan in tlaneneuilis tekaualoni. Noyoujke ijko, kin setilitoke, maske mamoita amo tlapatlali in tlen omoixmachtike uan ki sepanuitoke nepa kema oualake in kaxtilantlatoanime aki oki tlanke tonantli uan okualikake in teotlaneneuilis, in tlaneltokalisuan, in yolkauan, in yankuik tekitianuan uan in tlaneneuilis tlanextil, tlayektekipanolchiujtle tlen okiualikake xolalpa frica chanime uan oksekike miyike aki noyoujke ualatoke nikan to Mexko, nepa ueka oksekinte xolalme.

    Ika inon kuali tikitoske axan mach tlen sepa itoka in maseual altepeme inon ye in tiotlaneneuilis, maske sayenaki kuali kitas keni ye kinekis uan kate miyikten maseualme akike moteotlaneneuilil patlatoke uan yatoke oknononkua in teotlaneneuilis ipan tlen matlaktle xiujten uilok panotoke, Noyoujke, in kaxtilantlatoli kiantoke maseualme, miyikten maseualme yikuali mononotsa ika ome tlatole uan inin tlatole kisepankikui ika inon kin paleuiya kuale monauatiya in sesel. Ijko ipan matlaktle xiuiten tlen uelok panotoke, miyikten Mexko maseualme momachtitoke keni ik mononotsaske ika Ingls tlatole kema yatoke tekiti ueka tlakpak xolalpa kani itoka Estados Unidos.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 25

    Mexko Maseual altePeMe

    Noyoujke ijko, in tlen ueueyi patlalonime kimachilitoke inmaseualme ipa inike matlaktle xiujten tlen uelok panotoke, kinuikatok miyakyo ipan kenik kate, Kenik motekipanoua uan kenik motlaneneuilistlanextiya. Ye inon kuali tikitoske inike altepeme kate axan, kenik oyetoya keni yi uekauj xantil xiujme, in tlampa akike altepeme amo kachi kipiyake tomin ipan Mexko altepeme, noyujke katen sekinten kakalaten akike kachi kuali motekipanoua, keni yeyi in yolo akike tikinixmati keni Tutunak akike kimiloua koujmekatlakilol tlen itoka vainilla ipan ikuak in xolalpa Veracruz, noso tlasemankime tochantlaka Tsapotekame akike inchan ipan Juchitan xolalpa.

    Ik Oksejka ayakmo kuali tik yekitoske mach nochten maseualme tlamiloua, keni okichiuayayake yi uekauj xiujten, axan yomoitak keni tlauel miyakten yatoke mochantiya ipan ueueyi altepeme, kani kichiua san tletlen miyak tekitl, uan noyujke kate akike yimoixmachtitoke. Sekinten maseualme ixkistoke uan yatoke mochantiya ipan Mexko altepetl uan tlakpak xolalpa tlen itoka Estados Unidos, uan ipan yoloiskaltili inike ome nantli xolalme moiskaltitoke kachi kuali keni oksekinten uan noyoujke

    kachi kuali motekipanotoke inuan in koneuan, iuanpojuan, inuan chanikauan ika tlatitlanilistomin uan tlapalolisme.

    Ixkisalistli, tlamachtilistli, teopatlalisme uan patlali tlakatekipanolisme kuali miyakyotl kichiujtoke ipan kakalaten uan maseual altepeme. Ika inon intlaneneuilis tlanextilme mimiyakten moita axan, keni tlen Mexko altepeme mochten. Noyoujke, in maseualten sese tonali kachi kimaujtoke tlen inon kuali kichiuaske, uan kuali kipixtoske uan keni motekipanoske, kipatlaske ojkon tlen in yoltekipanolis keni kachi kuali kinekiske. Ika inon yek tlaneneuilis, in maseual miyakyotl tlaneneuilis tlanextil, uan tlen nochi Mexko iyaxkayo, inin mokueptok tlen neli yek tlaikuiloli uan mononotsali ipan tlen axan kaujtle tlaneneuilis tlanextil ipan tonantli.1

    1 http://www.cdi.gob.mx/index.php?id_seccion=2130

    Ixkisalistli, tlamachtilistli, teopatlalisme uan patlali tlakatekipanolisme kuali

    miyakyotl kichiujtoke ipan kakalaten uan maseual

    altepeme.

    http://www.cdi.gob.mx

  • http://www.cdi.gob.mx

  • Tlen tlakaualoni tlaneneuilis panolisme

    in tlAneneuilis tlAnextil miyAkyotl uAn mexko mAseuAl Altepeme tlAneneuilisme uAlkistok ipAn in xAntil xiujme tlAchichiuAlis iuAn kenik monextitoke inike altepeme, kiejtoke uan kipatlatoke in tlaneneuilis tlanextil uan in yaxka yekyotl ipan xantil xiujme, mochipa momapaleuitoke uan momatlalitoke inuan oksekinten nechikol maseualme uan satepa inuan nechikolkaxtilantlatoanime, frica chanime uan oksekinten akike asitoke ipan tonantli.

    xANTIL TLANENEuILIS NELuAyOJMEXantiltlaneneuilis chiualisme tlen in yaxka Mexko maseual altepeme opeuj yi kipiya se xikipili uan makuili tsontli keman tlen achtopa nechikol tlakame oualkiske ipan xolalpa tlen itoka Asia in tlakpak xolalpame oual asikke oksekinten noyoujke ipan tlen axan tonantli. Sanema ikuak inon yitlatouaya miajka tlatolme uan okipiyaya in miyak xantil tlaneneuilistli uan okipiyaya in tlaneltokalis kampa in miyakyo tlaneneuilis tlanextil, san ika mochten omotekipanouaya ika in yolkatlakitskiloni uan tlapepeniloni keni kitoua tlakaixmachtianime, kitosneki kinkitskiya yolkame uan michime uan kipepena xiuitl uan kojtlatlakiloli. Keman moxexeloua ipan miajka tlalyotlnextiloni tlen okatka kampa Mexko, tlen san tlatlama altepeme omoiskaltike, ika inon okitak keni

    27

    http://www.cdi.gob.mx

  • 28

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    omoiskaltike in sesel uan in tlaneneuilis tlanextil okimoyaxkatike tlalyolnextiloni keni in tlaneneuilis tlanextil.

    Inike miyajkanme omoueyilike kachi ika kaxtoli uan ome uan tlako tsontli xiujten kema altepeme omochantitoya ipan tlatsintla altepeme kampa tlen axan itoka Mexko ompa opuejke kimiloua tlaoli, yek ayotle, chilchotl uan yetl. Inike altepetlamilouanime omochantitoya ipan xaxakalten yi kipiya matlaktli tsontli xiuitl. In tlachiujtle san nenemiliyankayotl tlen kichiujtok tlamiloli amo omochiuj ipan tlakpak xolalme tlen iyaxka tonantli tleka ompa amo kachi kiaui uan ojko kachi tekiyo yolis in tlamilole, ye ika in altepechanime san omotekpanotiyake ika yolkatlakitskiloni uan tlapepeniloni. Uan ojko ones ome ueueyi xolalpa tlaneneuilis tlanextil tlen maseual altepeme: Tlatsintla uan tlakpak xolalpame.

    Ipan kauitl tlen tlatsintla altepetlamilouanime okichiujke se yektlaneneuilistli. Yi chikome uan tlako tsontli xiujten opeujke mochantiya ompa kani tlatsintla xolalpame uan oneske tlen achto tiechkaujtlayekankame akike okitlatalaniyayake tlatlaman tlaxtlauiloni akike maseualtekitianime uan ijko kuali okin paleuiyaya uan amo okin kauayaya mamoteuikan, mamomiktikan uan noyoujke okin paleuiyaya ika in teotlaneneuilis.

    Ojko opeuj tlaixitaloni inepanko miyakyo altepetl akike kitekitiltiya in tlali uan kimiloua tlakuali uan aki tiechkaujme tlanauatiloanime tlapaleuiloanime uan tiotlaneneuilis paleuiloanime. In teotlaneneuilistli omochiuj inmajko inike nechikolaltepeme san ika tlatsintla xolalpame oki neneuiliyaya mach tlaualasis moiskaltis toktli uan oksekinten tlamilolten yeuantsitsin

    In tlachiualis tlen san nenemiliankayotl kichiujtok tlamiloli amo omotemakak ipan tlen tlakpak xolalpame inin tonantli san ika amo

    kiauiyaya ik inon amo kuali tlamilolo, inike tlaltikpakchanime san ika omotekipanotiyake tlen yoltlakitskiloni uan tlapepeniloni. Ijko okis

    yektlachialistli itlampa ome tlaneneuilis tlanextil xolalpame tlen in axkayo maseual altepeme: tlatsintla uan tlakpak xolalpame.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 29

    Mexko Maseual altePeMe

    teotsitsin, ika inon kuali moyektekipanoske uan kachi kuali paktoske in kampa innemilis. Noyoujke in tlatsintla xolalpa altepeme ochiujke ueueyi tiachkaujkaltin, teotlapalolixpame uan tlamauesol tlakayoixnextiyome, tlen ueyi iyaxkayo in teotl uan itiachkayouan, uan okiyekchichiujke tlen kachi tlaikuiloltekiyo uan ijko kiyektlalike in tiechkaujme uan oki tlalike ipan in xantil tlaneneuilis chaiualis.

    In tiechkauan tlen tlatsintla xolalpame omotlatlaman chiujke kampa okitaya keni okinpiyaya in maseual tekitian ikniuan uan ojko oki kikitskike tlen okachi kuakuali tlali uan noyoujke tlen ika moasi kachi kuakuali tlapiyali. Uan noyoujke in tlasemanaloni ipan tlen xolalpa tlatsintla kayome uan ojko nochipa omochiuayaya, ye nika sese tlamantli xiujtlamilolchiuayantli, uan noyoujke okatka teopanxololoni kampa kate ueueyi teopantle ika inon okintlaliyaya in altepeme tlen ika inon okinkauiliyaya in sentiltlaneneuilis, in sentiltlaneltokaloni uan sentiltekitl tlayekanaloni.

    Ipampa kani yiuejkauj xantil xiujme oualkiske miyak xolalpa tlatsintla kayome, kenin La Venta, Monte Albn, Teotihuacn, Tikal, Palenque, El Tajn, Tula uan

    Chichn Itz. Akike oki asike ueyi chikauilistli uan ueyi tekipanolistli, uan satepa okinkaujteujke uan kemaniya okinxixitinike. Inike tiechkatlapatilonime omochiuayaya tleka in altepeme niankema omosetilike nian tiechkaujyotl uan nian ipan tlaneneuilis tlanextil.

    In altepeme akike okatkiyaya in Mexko tlakpak okipixke seki nononkua iskaltile kampa in xantil tlaneneuilis chiualis, uan yeuan miyikten san semi omo tekipanotake ika yolkatlakitskiloni uan tlapepeniloni. Inon amo kitosneki, san ika, akike san mokaujtoke. Pampa kuali moyoltekipanoske ipan uajketlalten kani amo itlatlen mochiua kenin altar noso kenin Coahuila, tlaluakten tlen itenko amanali kampa onka Sonora xolalpa, noso itstike kojtlaten tlen kate ipan tepeme itokauj Sierra Madre, inike altepeme okipixke imoiskaltiyo ika inyankuik tekichiualistli uan keni okachi

    Ipampa kani yiuekauj xantil xiujme oualkiske miyak xolalpa tlatsintla kayome,

    kenin La Venta, Monte Albn, Teotihuacn, Tikal, Palenque, El

    Tajn, Tula uan Chichn Itz. Akike oki asike ueyi chikaualistli uan ueyi

    tekipanolistli.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 30

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    tekiyotl tlaneneuilistli tlen ik inon okinpaleuiyaya keni makikuikan in atl uan tlen san chito tlakuali. Keni in nemilis kinuikayaya nika uan nepa, inike altepeme noyoujke oki iskaltike se ueyi insel tlakaualoni. Ika inike altepeme amo omotlalike tiechkaujme uan amo sesejkan nononkua nechikoltekalme tlen okatka ompa tlatsintla xolalpame.

    Ik oksejka yi makuili tsontle xiuitl, in tlaoli uan oksekinten xiujtlamilolten tlen okimilouayaya sekinten altepeme akike omochantitoya ompa Mexko tlakpak uan ik tlatsintla tlakpak xolalpa tlen itoka Estados Unidos kani kiauitl uan tlalten kuali okin kauayaya matlamilokan uan maki anakan oksekinten tlamilolten tlen ualatoke ipan tlatsintla xolalpame. Inike altepeme oki anke yoltekipanolistli tlen ualatok nepa tlatsintla xolalpame, inuan nechikoltiechkaujaltepeme, nonokua nechikopl altepeme intlampa maseual tekitianime uan tiechkaujme, tlakayonextiyo chiualisme iuan se yekteotlaneneuilis chiualis. Uan ijko oyol se yankuik tlaneneuilis tlanextil tlen itoka Oasisamrica.2

    Maske oyetoya ueueyi nononkua intlampa tlatsintla xolalpa altepeme,

    2 El pasado indgena, Alfredo Lpez Austin y Leo-nardo Lpez Lujn, 1996.

    tlakpak altepexolalme iuan Oasisamrica, inike oyetoyake nochipa san sekni. Inemilisyome oyaya nochipa ipan sese xolalpa uan noyoujke tlasemanaloni uan tlaneneuilis tlanextil tlapatiloni. Ika inon ik tlakpak xolalpame tikasike xiujtlamilolme, tlamantlime uan tlaneneuilisme tlen ualatoke ompa tlatsintla xolalpankayome ipan inin xolalpame kuale tikin asiske altepeme, tlaneltokalisme uan tlachiualistle tlen tlakpakayotl.

    In tlen miyakyotl tlaneneuilistli, uan tlaneneuilistlanextil tlen okatka ipan yeyi xantil Mexko xolalpame inon ye imiyakaujyo in maseual altepeme tlen axan kayotl.

    Noyoujke nochten inike nechikol altepeme, kuali kichiuaske ineluayo tlaneneuilis tlanextil uan kampa xantil altepeme. Inin tlayekanyotl amo tikitos in tlen ipan toktlamiloli, intlachichiualis intlatsintla altepexolalpame uan Oasisamericanos, uan noyoujke tlen kikuitoke ipan in tlachichiualis ipan tlakpak altepexolalme. Noyoujke moitstok ipan intlaneneuilis tlen miyikten axan altepeme akike kitlakaita in tlaltikpaktli, teome, in ichichiualis tlakatl ipan iluikaktle, ipan patilistle uan kokolistle. In tlayekanyotl

    http://www.cdi.gob.mx

  • 31

    Mexko Maseual altePeMe

    mochikaua monextiya noyoujke ipan totlatol nankilyotl.

    Tikixmatiske in sentiltlaneneuilistli tlen axan ok kate maseual altepeme uan tlaneneuilistlanextil uan xantil altepeme amo matech uika, san ika, kani matikitaka tlen axan tlaneneuilis tlanextilme keni san moljue intlayekanyo tlen xantilme uan amo masan motlakaitaka ipampa in xantilneluayo. Keni tikitaske ika tlayekanyotl, miyak mopatlatoke ipan yekyolme uan ipa intlaneneuilis tlanextil maseual altepeme tlen ika panotokse tsontle uan makuli pouali xiuitl.

    TLATLANILISTLI IPAN NECHIkOLCHANIME, MIyIkE TLAIxMACHTILMEIn kaxtilantlatoanime oualasike tlen axan Mexko ipan yeyi tsontli kaxtoli pouali uan kaxtoli uan ome xiuitl uan okseki ome pouali uan matlaktli xiuitl

    okitlanke in ueyi tlatsintla xolal altepeme, ika inon omopatlak innemilis inmaseual altepeme aki inoke mochantitoke ompa. Ojko tlen okin tlachiali miajka tlatlanilistli ipan sese xolalpa uan sese altepetl.

    Inepanko Mexko kaxtilantepostlatlanilistli omochiuj isijka san ika miyikten maseual altepeme, keni se altepetl tlen yeyi iyolo itoka Tutunak ompa yetok Veracruz uan nauatlatoanime tlen Tlaxkala yetoke, omosentilike inuan aki uelok oualasike uan ijko okin paleuike uan okin tlanke akin astatl chanime, noso mexkame, akike okinmitaya kenin tlauel nechikoltlakaua. Uan satepa inin altepeme uan aki okin tlanke mexikame, okin paleuike in kaxtilantlatoanime uan ojko kachi omo soujke ipan okseki xolalme tlen san tlatsintla altepeme, keni Michuajkan, Uaxko, kampa altepeChiaujpa, kuojkamoaltepetl, Guatemala xolalpa

    kana yi makuili tsontli xiuitl, seki altepeme omochantiyotiyake kampa ompa tlakpak Mexko xolal altepeme uan ompa tlatsintla tlen tlakpak nantli

    itoka Estados unidos, uan oksejka kani kachi kiaui in tlali mochiua in tokmiloli uan okseki miloltlamantlime tlen ualatoke intlatsintla

    xolalaltepeme. Inike altepeme san ninijki omotekipanoke keni tlatsintla xolalaltepeme uan ijko okis okse yankuik tlaneneuilis tlanextil xolalpa,

    tlen itoka Oasisamrica.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 32

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    uan nepantla xolalnantlime. Noyoujke opeujke sansekni intlatlanili xolalpatlatlanili ipan tlen tlakpak xolalpa altepeme uan ipan Oasisamrica.

    In tlen chikauak yolkokolistli oualasik inuan in tlatlanilistli ye inon kaxtilankokolistli tlen okualikake inon ueka chanime. Ayosauapankisaloni, nakapalankokolistli, totonkakokolistli uan noyoujke tsonpilkokolistli, tlen kokolistli amo moixmatitoya ipan Amrica Xolalpa uan ika inon maseual altepechanime ipa inin xolalpa aueli omopauiyayake ipan kaxtoli uan se uan kaxtoli uan ome xantil xiujme miyikten maseualme omijke uan sakeskinten omokajke ipan Mexko maseual altepeme in mijkaujyotl ika inin kokolistli tlauel omochikauj ipan maseual tlaneneuilis tlanextil, tleka amo mochikaujtoya, in tlaneneuilisme uan tlen kuali chikaualistli. In oksekinte maseual chanime oixpopoliujke ika ipampa inon kokolisme.3

    3 Visin de los vencidos. Relaciones indgenas de la conquista, Miguel Len-Portilla, y ngel M. Garibay, eds., 2006. Para una visin general de la conquista se puede consultar La conquista euro-pea y el rgimen colonial, de Federico Navarrete Linares, en Historia Antigua de Mxico, Leonardo Lpez Lujn y Linda Manzanilla, eds., 2000, vol. 3, pp. 371-405.

    In oksekpa, tiechkaujtlayejkanyotl tlen kitlalitoke kaxtilantlatoanime okipatlak miyak yoltlamantli ipan maseual altepeme. Achtopa, In kaxtilantlatoanime yeuan okintokayotike indios akike omochantitoya ipan inike xolalme uan okinechikolitake ijko maske amo nochte san ninijkime. Inon tlaneneuilistli amo kuali, san ika okimatiyaya in tlatlanime europeos okineneuilike mach Amrica xolalpa noyoujke iyaxkayo in tlen xolalpa India keni okitokayotiyaya in xolalpa Asia, ika inon okitokayotiyaya Indios in maseual ikniuan. Nochten in kaxtilantlatoanime okitouaya mach tlen maseualten mochten indios: achtopa, amo teotlaneltokanime uan ika inon motlatlaniskiyaya uan moteotlaneltokamakaske, keni inon moitoua mamochikauj teotlaneltokakan satepa, kaxtilantlatoanime kineneuiliyaya mach tlen indios amo kuali itlatlen kichiuaske uan ijko uelis yes aki makintiechkaujyekana uan makin paleui; yexpa, uan keni okintlatlanke in kaxtilantlatoanime okinchikaujtekitiltike in indios kani matekitikan inpampa uan ojko makitlaxtlauakan in tiaxkaujtlayekanyotl aki ueyi tlatouani mochantitok ipan nantli Espaa. Inochiyo, In

    http://www.cdi.gob.mx

  • 33

    Mexko Maseual altePeMe

    tlaneneuilisyo indio okintlauelitak ompa kenoualkis in kaxtoli uan se xantil xiuitl tlen kachi tlalpa tlatlanilistli in tlen nochi xantilxiujpa tlakuikuililoli tlen yankuikten indios, ojko matikitokan mochten Mexko maseual altepeme, okin tlakaitake nochipa. Ojko miyikten nechikolitalisme tlen katki inpampa maseualme ipan tlen axan Mexko ualkistok ipa inin tlatlanil tlaneneuilistli tlen kitosneki indios.

    Maske okin nechikotlalike in maseualme uan okintlalpa itake in yeuan kaxtilantlatoanime uan auel okintlamike, nian kuali okinixpopoloke niankuali inuan omosentlalike akike omochantike ipan Mexko. Inon omochiuj ika intekiuj uan in tekipanolis inmaseual chanime oya nochipa se kuali tekipanolistle ipampa tiechkatlanauatil uan ipampa kaxtilantlatoanime uan nikan chanime (ikoneuan kaxtilanchanime aki nikan toxolalpa otlakatke) akike nikan omochantlalike. Ika inon, yeuan kuali okitayayake in indio ma yolto uan matekiujto uan matlachichiujto tlen in pampa yeuan. Ika inon tlen kaxtilantiechkaujtlanauatilme okiyekitake inyekyo maseual kakalaten keni kimoyaxkatiske miyaktlalten kani kuali tlamiloske uan motekipanoski, uan noyoujke okinkaujke makipaleuikan in

    nechikoltlamilol ipan in tlatlaniltekiuame.

    Tlen maseualtlayekanalistli uan tlen intekiujtlatlanilis omochiuj kachi kuali ipan tlatsintla xolalpa altepeme, kani maseual kakalatin yomokaujtoya tiachkaujtlakamatili uan kitemakayaya intlaxtlauiloni. San ika ipa inike tlaneneuilis tlanextil altepeme okatka akike okiselike kachi kuali intlatlanilis kaxtilanyoujme, inyeuan akike okimachiliyaya inuan kuali monauatiske inoke tlatlankime ipan nepantlaxolalnantlime uan oksekike akike amo omokaujke keni Mayas uan Mixes tlen Uaxpa kayome.

    Uan ika inon in tlakpak xolalpa altepeme, akike amo tlakitskitoke imajko nian aki noso kipiya tlen pampa kitlakaitaske se tiachkatlanauatil noyoujke amo kipiya itlatlen

    In tlakpak xolalpa altepeme, akike amo tlakitskitoke imajko nian aki noso kipiya

    tlen pampa kitlakaitaske se tiachkatlanauatil noyoujke amo kipiya

    itlatlen kitlaxtlauaske ika inon amo okiselike kaxtilantlatlanilistle ika inon

    intlatlanilistli omochiuj yolik uan kuali uan amo okiselike makintlakuikuilikan ipan

    inike xolalme.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 34

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    kitlaxtlauaske ika inon amo okiselike kaxtilantlatlanilistle ika inon in tlatlanilis omochiuj yolik uan kuali uan amo okiselike makintlakuikuilikan ipan inike xolalme. In miyak tlamantli, in tlakpak xolalpa chanime, okinpiyayake chiton iuanpojuan, ika inon okintlamike; uan oksekinten, okinixtopeujke ika okse innemilis, uan okinchiujke tetepal tlamilolme, ika ino okintlaneneuilismiktike, kitosneki, opopolijke intlaneneuilistlanextil, maske amo omimijke yeuan, iyixpa in kaxtilantlatlanilistli, in Mexko maseual altepeme okitemoke keni kipaleuiske inyolnemilis, inselyouan noyoujke intlaneneuilis tlanextil uan iyaxkamauesyo. Tlen ika ojko kiaxiliske inon chiualisme okikuike miyajka tlamanchiaualisme, tlen oyaya ipampa kaxtilantlapaleuilonime uan ojko kikixtiske inyektlaitaloni uan yektlapiyaloni, uan noyoujke tlen mosisiniloni ipampa tlen yeuan, panotiyatok ipan miyikten mosisiniloni.

    Keni ika inon nepantla xolalaltepeme okinsetilike sanema ipan tomin tekipanolistli uan ipan yekaxtilantlanauatil tlayekanyotl, okipolotake ika inon tlen in xantil tiechkaujnauatilme, noyoujke in tlaneneuilistlanextil uan in tietlaneneuilis tlen ika

    omonauatilchiuaya. Ika inon, kachi omokuepke sanema ika kakalaten maseual tekitkime akike okitayaya kenik motekipanoske uan mopaleuiske ipan tlamiloli uan kenik amokipoloske inmaseualyo. Inike altepeme okikaujke isijka inteotlaneneuilistli uan okinpatlake inteotsitsin ika tlen kinextiya inmaseualyekyotl. Ojko kuali oyekyolke inauak intiechkauj kaxtilanauatil, omomatke uan otekitke iuan intlatlankime. Kachikuali Inepanko Mexko amo oyex ueyisisiniloni ipampa kaxtilanchanime keni ouekauj panok intlatlanili ipan yeyi xantil xiujme. San ika, matikmatika keni yeuan omomatke isijka inike kakalaten ok kate ipan inike tonalten, kampa kipaleuiya intlal uan kiiljuichiua intiotekouan maske miyakten yikaxtilantlatoua uan ayakmo kiseliya makiniluikan maseualme.4

    Ipan oksekinte tlatsintla xolal altepeme, keni xolalpa Maya uan Michuajka, in tiachkatlanauatil kachi amo chikauak ika inon kinkaua maseual altepeme maki pixtokan ok tepitsin in tlaneneuilis tlanextil uan in teotlaneneuilisyo, tlen kachi okin paleui noyoujke okixikoke ok tepitsin

    4 Los nahuas despus de la conquista. Historia social y cultural de los indios del Mxico central, del siglo xvi al xviii, James Lockhart, 1999.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 35

    Mexko Maseual altePeMe

    Mayordomos primero (derecha) y segundo (izquierda), acompaados por sus soldaditos. San Pedro Tida, Oaxaca. Fotgrafo: Josu Anaya Cruz, 2006. Acervo personal.

    kuali inkaxtilan tlatlanilistli uan omochikaujke ika tlasisinilistli ipampa in ueka chanime.5

    Noyoujke tlen altepeme mochantitoyake ipan altepeme kani amo yek kuali axiua, keni in Mixes tlen Uaxpa chanime, in Uicholes uan Kora tlen Nayarit uan Xalixko chanime, uan in Tarahumaras tlen Chihuahua chanime, yeuan kuale

    5 La sociedad maya bajo el dominio colonial. La empresa colectiva de la supervivencia, Nancy M.Farriss, 1992.

    ocholoke inyixpa kaxtilantlatlanime ipan miyikten xantilxiujme, uan satepa okintlanke ika tlakatiotlaneneuilisten akike okatka mochantiya ipan in xolalpa. Noyoujke ke ino opanok inuan altepechanime akike itoka Yakis uan in ppagos akike mochantitoke ipan xolalapa tlalxipitstik kani amo itlatlen mochiua tlen ueyi altpeuj itoka Sonora.6

    6 Entre el desierto y la sierra. Las naciones oodham y tegima de Sonora, 1530-1840, Cynthia Radding, 1995.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 36

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    Ik oksepa, in kaxtilanchanime okiualuikake oksekinte yankuik xiujtlamilolme uan yolkame, tlaneneuilisme uan tiechkaujtlayekanme, yankuik tekitl tlayekanme uan oksekin tlamantlime. Inuan oualasike in lamakuakoueten, pitsome, kalnelote, tentsome, kauayoten uan kuapolokten, uan sanepa omokuepke inike yolkame keni ipan miyikten maseual altepeme, noyojke inxiujtlamilolme, keni inon tlen itoka trigo noyoujke arroz tlen opeujke kikua. Kachi mochten maseual altepeme tlen kate ipan tonantli okinmachtike intlakateotlaneneuilisten, uan tlen achto in teotlaneneuilis okin totokake uan okinixpopoloke. Uan ojko otlanke keni omoneneloke tlen yiuekauj uan yankuik tlaneneuilisme uan ojko oneske in teotlaneneuilistlime tlen yetoke ipan inike tonalten. In kaxtilanchanime noyoujke okin chikaujtlalike yankuik maseual kaltlayekankime. Keni in tiachkatlayekanki ipan altepeme tlen okintokayotike indios, iuan tekinechikolchiualistli in tiotekichiualistli uan mauesyotl. Uan ojko maseualme okimatke keni kikuepaske uan kiyektlaliske in tlanekilyo uan ojko okiske mauesyotekitlme uan tekiuanyome

    akike mochiujtoke nepantlanemilis uan ixnexkayotl maseual tlen keni axan mochiua. Noyoujke omochiuj keni in tlakemitl, tlen okintlalilike tlen tlamantli ueka ualatoke, keni in tomiyo, keni okin yekchichiujke in maseualme. In tlatolme noyoujke okitlatlanke miyak tlaneujtilistli tlen iyaxkayo in kaxtilantlatoli.

    In maseual altepeme noiuan omosentlalike in tlitliltik tlakame uan siuame tlen okin ualikake nikan Mexko keni intikitkauan in kaxtilantlatouanime. Miyakten omonamiktike maseualtlakame uan maseualsiuame uan ojko kuali sesejka opeujke nemiyaya. Uan ojko oksekinten maseualten okianke intlaneneuilis, tekichiualistli, tlatsotsonali uan keni kuikuikalis tlaneneuilistli in frica kayome.

    Tlen ueueyi patlali tlamantlime okipixke maseual altepeme uan in tlaneneuilis tlanextil ipan kaxtilantlatlankime amo kuali moitas keni san inon tlen okin ualikilike ueka chanime, noso tlen ika ino okin poljuilike tlen in yek tlaneneuilis tlanextil, nokuali moitas keyekchiualistli uan ika momachtiloni uan tlen kuali ikayolnemiliske in altepeme. Ika inon tiktlasokamatiliske in maseual Mexkokayotl uan

    http://www.cdi.gob.mx

  • 37

    Mexko Maseual altePeMe

    omochiujke tlatlamantli kayotl uan miyak nexikoitalistli ipan tlatlamanalistli kaxtilantiachkayotl uan ijko kuali yekitake tlaneneuilis tlanextil. Ipan inin ixnextiloni miyak omopolo tlen yiachto okipiyaya, uan noyoujke onitlanke miyak tlatlamantli yankuik. Uan tlen ones in maseual tlaneneuilis tlanextil tlen tikixmati inike tonalten.

    MASEuALyOLNEMILIS IPAN SESEJkA MExkOIka in Mexko sekyotl in mauiltilistli oksepa kachi omopatlak ipampa maseual altepeme tlen tonantli. Tlen uelok yoltok in Mexko tlaltikpak nantli okinexti tlen ininijkayo tlen mostle altepemechanime omoneneuiliyaya kuali kinpaleuiskiani akike indios ikuak kin kuiliya tlaneneuilistli tlatsintla mokaujtoke kani okintlakpak kaujtoyake ipan tlatlanilisxiujtli. San ika ino, ipan in ueyi tiechkaujtlayekan tlaneneuilisme akike nikan oyolke, uan satepa ipiluan kaxtilan tlatoanime,

    akike okitiechkauj nauatike tonantli, okikuike in tlen saninijke tlaneneuilistli tlen ika oki sasaloke in tekipanolisme uan tlen yekitachiualis in maseual kakalatli, tlen ika inon kinekiyaya mamoix popolokan keni maseualten. San ika ojko in maseualten amo omokaujke mamotiechkauj nexikolitaka, iknononkua, kema oualyotl in nantli maseualme noyoujke okalajke tlapaleuiya ipan itlatlen kinekiske tiechkauj tlayekan neneuilistli, uan satepa okichiujke ueueyinten mosisinilistli ipan nochi tlaltikpak nantli.

    Miyakten maseual tlakame omochiujke ipampa tlateuiyanime aki okinyekan Miguel Hidalgo ipan naui tsontli matlaktli pouali uan matlaktli xiuitl uan nema oyatake tlapaleuiya ipan moteuichiualtekitl kani omoteuike ipampa nantliselyotl kani noyoujke otlayekan Jos Mara Morelos uan Vicente Guerrero, Inepanko oksekinten. Inike nechikolmaseualten okinekiyaya

    Miyakten maseual tlakame omochiujke ipampa tlateuianime aki okinyekan Miguel Hidalgo ipan naui tsontli matlaktli pouali uan

    matlaktli xiuitl uan nema oyatake tlapaleuiya ipan moteuichiualtekitl kani omoteuike ipampa nantliselyotl kani noyoujke otlayekan Jos Mara

    Morelos uan Vicente Guerrero.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 38

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    mosisiniske pampa ayakmo kintlaxtlauiske in tlakatlatlankime uan okseki tlamantli tlen okin kuikuiliyaya san ika tlen yeua oyetoya keni indios. Ika inon okinpaleuiyaya san ninijki intlaneneuilil mochten Mexko chanime.

    Inin tlaneenuilis chikaualistli noyoujke okintilan oksekike maseual nechikolme akike omochantitoya ipan nantli: tlakame akike in tata kaxtilanchanime uan yeuan oyolke ipan inin nantli akike okinekiyaya kipiyaske tiechkaujtekitl tlanauatili uan makin ueueyi itaka keni okin itaya tlen kaxtilanchanime; tlen tlakatlitliltike noyoujke okinekiyaya insesel monauatiske; tlakame tlen in tata kaxtilanchani uan in nana maseuali uan oksekinten tlakame akike noyoujke okitemouiyaya makin yektlakaitaka keni kaxtilanchanime. Uan ojko, tlen in tlaneneuilis sanijki okianke mochten tiechkaujtlanauatilme ipan tlen inin yankuik nantli; san nema okachi kuali otlanke in mosisinilonime tlen okichiujtoya in tlatlanki tiechkauj kaxtilankayotl in tlampa inike nechikoltlakame.

    San ika, in tlaneneuilistli, maske omonekiyaya, amo kuali mopiyas ipan nantli tlen kipiya Miyakten Mexko maseual tlaneneuilis tlanextilme. Ika

    peuiuas, teixnextiliya kampa tlaikuiloli tiechkaujtlanauatilme omoikuilotoya san ika kaxtilantlatoli, kampa nochten altepeme tlen yankuik nantli yeuan maseualme uan otlayouayan oksekinten tlatolme. inon kitosneki mach inpampa ipiljuan kaxtilanchanime uan okachi nepa ipiljuan maseualme uan kaxtilantlatoanime, akike opeujke tiechkauj tlanauatil tlayekana uan yeuan otlatouayaya kaxtilantlatoli ika se tlaneneuilis tlanextil tlen ualatok inuan kaxtilanchanime, tlen san ninijki tlaneneuilistli mach okitosnekiyani san ijko yoltekipanolistli uan yeuan ijko makitakan ipampa in tlaneneuilis tlanextil uan in maseual tlanextil. Noyoujke okin neneuiliyaya san inike mayetoka nochten Mexkochanime ika nochten makipixtoka kaxtilantlaneneuilis tlanextil, san ijki mokuis kaxtilantlatoli uan noyoujke mopiyas san ijki teotlaneneuilistli. Kachi satepa naui tsontli uan kaxtoli pouali xantil xiuitl, in nechikoltlakame mosisinilonime okitemoke ipan nantli kichiuaske tekipanolistli ipan se tomintlayekanyotl, keni okatka ompa ipan nantli altepetl tlen itoka Estados Unidos uan Europa. Kema okimomaktike inin tomintlayekanyotl, okitetlalili yankuikten tlamantlime tlen ika moixmati kuali yekitalistlakatl, keni

    http://www.cdi.gob.mx

  • 39

    Mexko Maseual altePeMe

    inon kuali yekitalis tlaktl aki kuali kipiyas itlatlen isel iyaxka uan ojko kuali kitemos iyektekipanolis.

    Uan ojko in maseualten amo okichiujke ika inike yankuikten tlanauatilme tlen okin makatoya in tlaneneuilistomin tlayekanyotl, tleka yeuan okipiyaya in tlaneneuilis tlanextil tlen amo san ijki keni kaxtilanchani yeuanten otlatouaya miyikten tlatolme uan okipixtoya se teotlaneneuilistli tlen amo san ijki inuan kaxtilateotlaneneuilistli tlen in yaxka nechikoltlakame akike in piluan kaxtilanchanime; yeuan okipiyaya nononkua tomintlayekanyotl ika se in yaxka sepantlalpa uan amo kitemouayake miyak tomin keni insel.

    Ika inon, ipiluan kaxtilanchanime akike tiechkaujtlayekankame uan ipiluan kaxtilanchanime iuan se maseualten akike oki neneuiliyaya mach nechikolmaselme yeuan (tekiyoujme) ipampa yankuik nantli, ikuitlapa uan tlen nononkua

    tlaneneuilis tlanextil itekiyoua in ixkikisal tekipanol. Noyoujke oki neneuilike in tlen tiechkaujtlayekankame mach mamosetilika nochten Mexko chanime ipa in tlaneneuilis tlanextil, in mexko maseual altepeme oki poloke inyaxkatlal in tlen tlaltlankitiachkauj kaxtilankayotl mochipa okiyek itstoya.7

    Ipampa inepantlako in naui tsontli uan kaxtoli pouali xantil xiuitl, opeujke kinkuikuiliya in maseual tlaltikpak ipan nochi in nantli, okachi ipan ueueyi altepeme tlen tlakpak nepantla kate ipan tonantli. Uan omochikaujanalis in kaxtilantlatoli keni nantli tlatol.

    Ik oksejka okimopantlalike in kaxtilantlatoli keni nantli tlatoli: nochi in tlamachtilistli omochiuj ika inon tlatoli, in tiechkaujtlanauatilme omoikuiloke ipa inon uan tiechkaujkaltlayekankame, uan tiechkaujkaltlanautil

    7 Las relaciones intertnicas en Mxico, Federico Navarrete Linares, 2004.

    Ipan naui tsontli uan kaxtoli pouali xantil xiuitl, in nechikoltlakame mosisinilonime okitemoke ipan nantli kichiuaske tekipanolistli ipan se

    tomintlayekanyotl, opeujke kinkuikuiliya in maseual tlaltikpak ipan nochi in nantli, okachi ipan ueueyi altepeme tlen tlakpak nepantla kate ipan

    tonantli. uan omochikauj in kaxtilantlatoli keni nantli tlatol.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 40

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    olme, tlen amatl tlaixnextil kisa nochipa, san inon okikuitoyake.

    Inin tlaneneuiltlatol okinechikouiyaya nochten in altepechanime nantli uan ijko intlalpololistli okin momojtiyaya innemilis altepeme, ye inon inchikauilis tlen in nemilis uan iselyotl, noyoujke nepantla iyaxkayo tlen ixnextil. Noyoujke, Itech in tlamomoujtili keni

    yoltoske uan iyixpa nexikoltlaneneuilisitali kampa moneki iyixpa saninijki yoltlaneneuili, uan tlen amo tlakayekitali okinxelouaya uan okinteuiyaya, maseualme amo omokaujke. Ikuak inike tlamelaujkame amo okitemakake tlen inon omochiuayaya san tlauel opeujke mosiniya uan monexikoua ika tekitlmosisinilistli. Inike omonextike in tlampa maseualme akike mochantitoke ipan Mexko tlakomole, kani amo oyetoya niantle mosisiniloni ipan nochi in kaxtilantlatlaniloni, in tlampa Mayas akike koujkamotla chanime uan noyoujke akike Chiaujpa chanime kanin kachi mochiujtoya mosisinilonilistl, ompa kanin xolalpa itoka Nayarit uan Sonora, uan in Uicholes, Koras uan Kakis yeuan oyoltoya kani amo kinmosinilotoya kaxtilantlatlanili.8

    In maseual tlanesiniloni oki uiuixoke in nantli uan, ixnexitali tlen okitake miyakten tlapaleuiyanime mach kachi kuali kintlamiske akike okintokayotiyaya indios, akike okinitaya keni koujtlachanime akike kuali moteuiyanime, tlen san sekyo itekipanyo.

    8 Las rebeliones campesinas en Mxico (1819-1906), Leticia Reina, 1986.

    Mexicanero. San Pedro xcoras, Mezquital, Durango.Fotgrafo: Fernando Rosales, 2005.Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 41

    Mexko Maseual altePeMe

    Inike tiechkaujtlayekanmikilisme tlen in yaxka in matlaktli miajkan tiechkan tlaneneuilis kayome, tlen otlanke ipan in tiechkaujtlanauatil in tlakatl tlen itoka Porfirio Daz, okichiujke san tepitsi

    itlaneneuilisyo, tleka ipa inin Mexko altepetl omomakauj kani oyetoya miyikten maseualme uan opanoke mochiua koyome. Tla tikitaske in tlakatlapouali ipan inon xiujtli amo yek neli kuali tikitaske, inepanko naui tsontli uan matlaktli uan chikueyi xiuitl iuan naui tsontli uan kaxtoli uan se pouali uan se xiuitl keskinten Mexko maseual altepeme otimoke yeyi pouali kampa sempoali uan chiknaui makuilpoali, uan koyome otlekok sempouali uan yeyi kampa ompoali uan kaxtoli uan naui makuli pouali, keni moita ipa inike tlakatlapoualisme. Keni moita ipan naui nakas tsakualoni, inon amo kitosneki in maseualme okintlamike noso omimijke ika ueueyi tlapoualisme, san ika yeuan omomiyakilike kachi isijka uan koyome yeuan amo. Noyoujke oaxiuak momati inin tlapatiloni omochiuj ipampa kani miyikten maseualme ayakmo omoitaya ijko uan sempoali uan kaxtoli millones maseualme opanoke moixmati keni koyome.

    Uan tlen kitosneki inin tlapatiloni? Inon amo kitosneki in tlen tlaneltokalistli, ojko omoitotok keni

    mochiua innemilis monenemilis ipan to nantli. Ika inon amo Kuali moneltokas keni ipan makuilpoali millones keni in tlakame uan siuame maseualten omonamiktike uan omokonetike iuan oksekinten. In tlapatiloni ipan kaxtoli uan naui xantil xiuitl omopatlak in tlaneneuilis tlanextil uan noyoujke keni omoixmatiyayake. In tlen millones mexikame akike omokuepke kaxtilanualatoke omomachtike keni kaxtilan tlatouanime, uan okikaujke in maseualtlatol, omotlakenpatlake uan noyoujke omochanpatlake, oki patlake noyoujke keni moixnextiya uan ojko okikaujke keni mochiuaske maseualchanime uan ojko omochiujke Mexko nantlichanime. Ika inon in tlakamomachtiyani Guillermo Bonfil

    kitotok mach inin tlachichiujke keni

    Ipan tlen yatok naui tsontli uan kaxtoli pouali xantil xiuitl in

    maseualme otekitke ipan tiexkauj tlaneneuilistli keni inkakala keni

    in ueyi altepetl iuan nantli, okichikaujtlanke ika

    tiechkaujtlanauatilme, uan kemaniya ika netekiuiloni,

    intlayekyotl itali.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 42

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    maseualpatlaloni, tech iljuiya mach tlauel miyak tlakame okin ixtopeujke, noso okinkakayaujke keni makikauakan inixnextilis uan in maseualtlaneneuilis.9

    Ojko, tlen yankuik Mexko koyotlachichiuali mochichiujpatlatok ipan tlaneneuilistlanextil uan in yektlaneneuilis chiualis tlen ualmochikaujtok ipan ueyi altepetl kampa mouikas mosentiliske noso moixpopoloske nechikolmaseualme. Noyoujke, in tlayekantekiuj kuali omoiskalti ipampa nantli tlayekanyotl, ipan kani omokuinanke iniskaltisyo ipan ueueyinten tekipanoloyan akike okin nemakayake tlen ichtle tekiyotl onka ipan kuojkamo altepetl, uan kafentsi ipan Chiaujpa altepetl, uan ouatl ompa Morelos uan Veracruz altepeme, akike okinkuikuilike maseualkakalaten tekitianime intlal uan okin patlake in chanime keni tekitichanime, noso kipiya tlen okin uikake kampa ueueyi altepeme omoiskaltitoya inuan tomintlayekanyome uan ojko okinkuike ipa inon tekitl.

    San ika, keni kitoua in tlakatsintle Bonfil, in maseual tekitime amo

    omoyekpatlake, noso keni kitosneki in nantlitlaneneuilistli koyome akike

    9 Mxico Profundo. una civilizacin negada, Gui-llermo Bonfil Batalla, 1990.

    okineneuiliyaya ipa inoke xantilxiujme uan noyoujke kate akike ojko ki neneuilliya ipan to nantli. Sekinte koyome san ijki omoyolchantitoya ompa inoke nechikolkakalaten, okimilotake tlaoli uan oksekinten xiujtlamilolme uan ojko sanijki oki paleuitake tlen in maseual ixtlaneneulis, moyolchikaua iuan in tiotiechkaujyo uan ipa in tlaltlapaleuil.

    Uan ojko moitstok keni in Mexko mouekakaujtoke in koyome uan maseualme, uan amo moyekita, ika ino yaue uan uitse nepa uan nika keni kachi kuali mopaleuiske iyixpa tiechkaujtlayekan neneuilistli. Inon kachi kauali mochiuas tla amo onka tlamiyan nexikolistli, uan noyoujke intla amo onka in ueyi tlamiyan tlaneneuilis tlanextil, noso tlaneneuilistle ipan inselixnextikayotl uan nechikolixnextilkayome uan noyoujke ijko tlen tlayekanyotl patlali ipan tiechkaujaltepetlayekanali.

    SEMPOALI xANTIL xIuITLIpan tlateuilonilistli keni omochiuj naui tsontli uan kaxtoli pouali uan matlaktli xiuitl oualmochiujke in tekiyome ipampa inseltiechkauj tlayekaneneuilistli tlen opanok ipan in kaxtoli uan naui xantil xiujme, kani koyome uan maseualme okin

    http://www.cdi.gob.mx

  • 43

    Mexko Maseual altePeMe

    kuikuilike in kakalatlaluan, uan okin nauatike ika se tlaneneuilis xantil tlen amo kuale okin yek itaya miyakten nantli altepechanime ika tlen omotemouaya san sekni in nantli tlaneneuilis tlanextil kani san keski yetoke motekipanotoke. Nononkua maseual nechikoltekitianime akike mochantitoke ipan ueueka nantli xolalme oualmosisinike ika tepostli keni oki tlatlaniyaya makin kuepilikan in kakalatlal, tlen okin paleuiyaya ika motekipanoua.

    Ojko ipan tlen Mexko amochtle achto tlanauatil tlayekanyotl keni naui tsontli kaxtoli pouali uan kaxtoli uan ome xiuitl ipa in tiachkatlaxeloltlanauatil, okiselike uan okiyekitake ixnextilkayo uan maseual iyaxkayo in nantli tlali, ipan nechikol tlaltekipanolistli. Uan ojko okin

    kuepilike san tlama tlen in tlatlaniltekipanoltlali uan noyoujke okin iluike mach kuale kinkuepiliske, kinmakaske, ikuak opanotoya in naui tsontli uan kaxtilpouali xantil xiuitl. San ika inon nauatilistle amo sanema omochiuj uan opanoke miyikten matlakten xiujten, keskinten okinmakake uan miyikten amo okin

    nAui nAkAstsAkuAlonime 3. ome nAui nAkAstsAkuAloni. mexko: mexko

    mAseuAlchAnime tlen omoixmAtke ipAn nAui tsontli uAn mAtlAkpoAli iuAn

    chikueyi xiuitl, nAui tsontli uAn mAtlAktle nAuipoAli uAn mAkuili xiuitl, nAui

    tsontli uAn kAxtoli uAn se pouAli uAn se xiuitl uAn mAkuili tsontli xiuitl

    Ao Total Indgenas % Mestizos % Europeos %

    1808 6 162 985 3 676 281 60 1 388 706 23 1 097 998 18

    1885 10 447 984 3 970 234 38 4 492 633 43 1 985 117 19

    1921 14 334 780 4 179 449 29 8 504 541 59 1 404 718 59

    Fuente: Justo Sierra, Mxico social y poltico. Apuntes para un libro. Captulo Primero, en Justo Sierra. Textos. una anto-loga general, Catalina Sierra y Cristina Barros, eds., 1982, pp. 191-197.

    Ipan tlen Mexko amochtle achto tlanauatil tlayekanyotl keni naui tsontli kaxtoli pouali uan kaxtoli

    uan ome xiuitl ipa in tiachkatlaxeloltlanauatil, okiselike uan okiyekitake ixnextilkayo uan maseual

    iyaxkayo in nantli tlali, ipan nechikol tlaltekipanolistli.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 44

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    makake uan ojko yolik iuan kauali omotlapo se tlanauatiltlayekantli tlen ika omotemo kuali mochiuas uan kuali moitas in tlen kualanka tlalme, uan ojko otlanke in mosinilonime ipan nuai tsontli uan kaxtoli pouali xantil xiujtli. Inike tiechkaujtlanauatilme okinpaleuike maseual altepeme uan noyoujke miyakte koyoaltepeme akike omochiujtoya maseualme ipan keski xiujpanolten.10

    Maske ika inon tlapatili ipan tiechkaujtlayekan tlaneneuilistlalpa, in tlayekan netiuilolistli san ojko okichiujta in selmaseual tleneneuilisme mamonauatitakan. Ipan intlachialis in tlen yankuiktiechkaujtlanauatilme, akike okineneuiliyaya okinekiyayake kinyankuiktlaneneuiltiske in maseualme keni achto kaxtilanchanikankayome, in Mexko maseual tlaneneuilis miyakaujyo san ijki omochiujta nantli tekiyotl uan se tlaixtopeuiloni ipan moiskaltiloni uan ipan Mexko altepe nisetiloni. Ika inon in tlanisetiloni tlen kitosneki mach mamoixpopoliuikan maseualme san ijki okitemouiyaya mamoixmati in tiachkaujtlayekantlaneneuilistli, tlakatlamachtilistli uan tiechkaujtlateuilonilistli.

    10 Los indios mexicanos en el umbral del milenio, Arturo warman, 2003.

    Inon ueyi tlateuilonilistli okiyekitak, ika itechkaujtlayekneneuilis in amochten tlen te nonotsa in xantiltlaneneuilischiualisme, iyixkopintlachichiujkayotl Diego Rivera uan noyoujke tlen moixtlalitoke uan kinextitoke tlamantlime tlen omochiujtoya ipan achto xantil tlaneneuilischiualisme, tlen okitemakayaya in nantli in pampa maseualme uan ojko okinyolchikauj nochten Mexkochanime ika se ueyi xantiltlaneneuilischiualisme, inon tlen omopeualtitoya iuan tiechkaujtlanauatiyani Porfirio Daz. In

    yankuik tlayekanyotl, okichichiuj tlen amo kuali ome tlaneneuilisyotl tlen yetok ipan Mexko tlaneneuilis tlanextil itlampa indio mijki akin kuale moyekita uan moyekmati, uan indio yoltok, aki nexikolitali, aki moita ika yolkokolistli uan kuali momakas se iknotlakalistli uan se tlapaleuilistli.

    Ipan sempoali uan matlaktli xiujpa uan ome pouali xiujpa tlen iyaxkayo sempoali xantil xiuitl tlayekan tlateuiloni okichichiuj maseual tiechkauj tlayekan tlaneneuilistli tlen okitemouaya kikuis yankuik tlaixmatilistli, in tlakatlachiualistli uan tlamachtilistli tlen ika mosetiliske maseualme ipan nantli. Okitemouaya kiasis inin tlasentilistli ika san kuali

    http://www.cdi.gob.mx

  • 45

    Mexko Maseual altePeMe

    tlamantlichiaulis, uan amo ika tlakuikuililistli keni inon mochiuayaya ipan nauitsontli uan yeyi pouali xantil xiuitl, uan ika yektlatol tlaneltokilistli uan amo ika nexikoltlatoli. Inin tiechkaujtlaneneuilistli omoyek tlayekan tlanauitiltlali ikuak omoualnexti ini uan omotlalili ikuak yexpa matlaktli xiujpa. Keni tikitoske inin poliujtok ikuak opeujke in chikome matlaktli xiujten uan tlauel mokaujtok ipampa tiechkaujtlanauatil tlen ueyi altepeuj.

    Oksekpa, in tlen tlayekanyotl okisetili in tiachkaujtlayekanali inauak maseual kakalaten uan noyoujke ipan tiechkaujtlayekanyome. Onka kani okinyekitak in xantil tiechkauan, san ika okinyek iljuiyaya mach maki yekitaka in ueyi tiachkaujtekitl uan tlayekan nechikol tlanauatil, ipan oksekinten okintlalilike yankuikten tiechkaujtlanauatilme akike okin seliya. Noyoujke okin paleui ikuak omonextike in chikauak tlauel tlanauatil kayome, inon kitosneki chichikauak tlakame akike okichiuayaya in tlauel tiachkaujtlayekanyotl, uan miyakpa ika netiuilolistli, noyoujke okin setili maseual kakalaten inauak maseual tekichiualoni ipampa tlayekan nechikol tlanauatil tiachkayo uan ipan chikome matlaktli xiujyo okinexti in ueue

    maseual tlanonotsalten aki noso kuali kin ixyekanas in tlen nononkua nantli altepeme. Uan ojko, in maseualten omochiujke ipan san se nantli tlayekan nechikol tlaneneuilistli, maske amo yekyo uan amo okin tlakaitake.

    Inauak in tlayekan nechikoltlanauatilme, in Mexko moiskaltil tekipanoli tlen ipan sempouali xantil xiuitl oyatoya isiujka kin ixnextiya in koyome, tlen kitosneki mopatlaloni keni in maseual kakalaten mokuepaske koyome. Tlen koyoaltepeiskaltili okin uikak in yankuik chanime ipan altepeme kani okin kaujke inmaseual tlatol uan okitlaken patlake uan noyoujke opeujke koyoaltepe tlaneneuiliya. Ipan miyakten maseual kakalaten opeujke kilkaua inmaseual tlatoluan uan opeujke kaxtilantlatoua, inon okichiujke ipampa in tekitl tiechkaujkaltlamachtilme uan noyoujke in tlen itoka maseualnantli tlayekanyotl. Inin koyotlachichiualistli nesi omopatlatoya ipan in tlamiyanyo in yeyi matlakxiujme. Tlen maseualme uilokten oyolke uan yatoke ipan ueueyi altepeme kani tekitiske ipan yolkatekipiyaloni uan noyoujke ipan oksekinte Mexko xolalme uan tlakpak xolalme tlen intoka Estados Unidos, amo kikaujtoke in tlatoltlaneneuilis

    http://www.cdi.gob.mx

  • 46

    Pueblos indgenas del Mxico conteMPorneo

    keni maseualme oyoltoya achto, uan amo kilkaujtoke tlen inechikol maseual kakalauan. Kachi inike ueka tekitianime kiyekitstoke uan kiyekchikaujtoke in maseualnextikaujyo, matikyeknextika in tlen Mexko moitstok iskaltili tekipanoli ipan yi okpayo in sempoali xantil xiuitl amo okin paleui in maseualme keni oksekinten tlakame Mexko altepechanime. Tlen san ijki xomolko tlaltikpak xolalme, tlen in tlamilolchiualis, se tekitl tlen amo kuali omoyek iskaltitoya uan omoyekchiujtoya ipan inike xiujten, noyoujke ipampa nexikolitalisme kampa in yolxolaluan, inmaseual kakalaten omouekakaujke tlen ika teposnenenkime, tlamachtilisme yektlalilistli uan yekyolistli. Inon kachi okinyekxixilo nononkua nechikol

    altepeme tlen inon yetoya ipan yi uekauj tlatlamantlime uan ipan tonantli inon inauak maseual altepe tlaxilolme.

    Tlen amo kuali iyekyo maseualme okachi moueyilitok ipan matlaktle xiujten tlen uilok panotoke san ika Mexko tiechkaujtlanauatili ki ilkaujtok in tiechkauj tlayekan tlali tlapaleuili tlen satepa okichiuj in tlateuiloni uan ayakmo kixexelotok in tlali, noyoujke amo kin paleuitok in altepechanime uan kilkaujtok tlapaleuili tlen okin makaya akike omilchichiuaya ipan kakalatekitiyanime koyome uan maseualme. Inon kichiujtok se tekiyotl ipan yi uekauj tlamiloli keni inike kakalaten. Ipa inike tonalten ayakmo kisa in tlaolmile keni yiuekauj miyakten maseual altepeme okiualchiujtayake. Keni tikitaske ipan tlaxelol yekanalistli, inon kipatlatok keni moyoltekipanoua in maseual kakalame.

    Mexko inon se nantli tlen kipiya miyakten tlaneneuilistlanextilme uan noyoujke kipiya miyakten tlanextilmaseualme, keni yetok miyakten xantil xiujme. Inike miyakten tlaneneuilis tlanextilme tech yeknextiliya keni yoltoke uan keni motekipanotoke ipan tlapatilonime keni kichiujtoke tonantli. Mexko yolkokoitalistli,

    Mexko inon se nantli tlen kipiya miyakten

    tlaneneuilistlanextilme uan noyoujke

    kipiya miyakten tlanextilmaseualme, keni

    yetok miyakten xantil xiujme. Inike

    miyakten tlaneneuilis tlanextilme tech

    yeknextiliya kenin yoltoke uan keni

    motekipanotoke ipan tlapatilonime keni

    kichiujtoke tonantli.

    http://www.cdi.gob.mx

  • 47

    Mexko Maseual altePeMe

    noyoujke inon se nantli amo yek san inijke, ken yetok ipan xantil xiujme, uan inon nononkua kichiua noyoujke yolkokoitalistli uan nexikoltekiyome.

    In maseual altepeme yekyoltoke ipa inin amo tlayekitali yolchiualis, kitemotiyaya keni kuali yiske axan, mostla noso uiptla ipan tonantli, keni oyetoyaya yiuekauj.

    Mujeres nahuas en cocina tradicional. Mitla de Altamirano, Veracruz.Fotgrafo: Tel Moyrn, 2004.Fototeca Nacho Lpez, cdi.

    http://www.cdi.gob.mx

  • http://www.cdi.gob.mx

  • Nechikoaltepeme uan in tiachkatlanauatil

    in nemilis mexko mAseuAlme yitok ipAn in kAkAlA, noso ompA kAmpA yeuAn oyolke uAn noyoujke kAmpA oyolke inkoluAn kAni kAchi kineneuiliyAyA kitemoua intlaka noso in siua. In kakala kani kichiua iluitl uan kani kinyekteotlakaita in teotsitsin. Noyoujke inon ompa kani nochten tlaltlamiloua tlen ika motekipanoua maske kate akike ayakmo ino