BKlint EST 062011 CMYK - gi.ee · PÕHJA-EESTI KLINT Eestimaa on rikas erinevate loo-dusmälestiste...

PÕHJA-EESTIK L I N T

Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut

Turu Ülikooli geoloogiaosakond

PÕHJA-EESTIKLINT

Tallinn 2006

Koostajad: AlvarSoesoo AvoMiidel

Täname: OlleHints

Toimetaja: MTÜGEOGuideBaltoscandia

Kujundus: AndresAbe

Joonised: HeikkiBauert

Fotod: HeikkiBauert

Esikaas: talvinevaadePõhja-EestiklindilePakripoolsaarel

Tagakaas: Põhja-EestiklintPakripoolsaarel(foto:MeemeVeisson)

©MTÜGEOGuideBaltoscandia,2006

Raamatu väljaandmist kaasfinantseerisid: SAKeskkonnainvesteeringute Keskus, EuroopaRegionaalarengu Fond, Eesti Vabariigi Sise-ministeerium ja TTÜ Geoloogia InstituutINTERREGIIIALõuna-SoomejaEestiprogrammiraames.

Põhja-Eesti klint. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn.

ISBN-10: 9985-9675-9-3

PÕHJA-EESTI KLINT

Eestimaa on rikas erinevate loo-dusmälestiste poolest. Lõuna-Eestitilmestavad mandrijää taandumisestmaha jäänud moreenkuplid aga kaDevoniaegsetesse liivakividesse lõi-kunudsügavadjakohativägajärsu-veerulisedürgorud.Lääne-Eestipais-tabsilmaulatusliketasastemadalatealadejasoodega.Kesk-Eestit iseloo-mustab suur maastikuline vaheldusalates ulatuslikest soomassiividestkuni mandrijää setetest tekkinudvoorte ja mõhnadeni. Põhja-Eestiühemarkantsemaloodusmälestisenapaistabsilmameiepõhjarannikultihtimaa ja mere piiri moodustav järskpaekiviastang. Me kutsume sedaastangutPõhja-Eestiklindiks.

MIS ON KLINT?

Sõnal klint on arvatavasti skandi-naavia päritolu. Näiteks rootsi jataani keeles tähendab klint ran-naastangut. Ilmselt sealtkandist jõu-dis see mõiste ajapikku ka teistesseLäänemeremaadesse. Sõna kirjutus-viisonajapikkumuutunud,agasellesisuonikkaolnudseotudjärsumere-kalda,piirdevõikaljuga.Eestikeeleson tihti klindi sünonüümina kasutu-sel paekallas või paesein. Paekallasonküllilussõna,sümboliseerideskaeesti rahvuskivipaasi,agaseeeiolesiiski täpne väljend, kuna Eesti pae-kallaseikoosneüksnespaest,vaidkasavistjaliivakivist.

Põhja-Eesti klint on ka üheks vägaomapärasekspiiristruktuuriks–nimelt

PÕHJA-EESTI KLINT 3

markeerib see kahe ulatusliku maa-koorestruktuuri–FennoskandiakilbijaIda-Euroopaplatvormisettekivimi-te vahelist piiri. Poolteist kuni kaksmiljardit aastat vana Fennoskandiakilp koosneb peaasjalikult tugeva-test kurrutatud kristalsetest kivimi-test. Ida-Euroopa platvorm koosnebsiinseevastuagamoondumata,tihtihorisontaalselt lasuvatest pehmetestsettekivimitest.Seega,klindistpõhja-suunasavanevadMaaiidsekilbikris-talsedkivimid,näiteks sellised,midanäeme maapinnal Helsinkis ja kõik-jal mujal Lõuna-Soomes. Klint iseagaongisuureplatvormsestruktuu-ri settekivimite põhjapoolseim serv.Settekihidonväikesenurgaallkaldulõuna suunas. Kui näiteks Põhja-Eestis on settekivimite lasundi pak-suseks 100 m, siis Lõuna-Eestis onnendepaksusjubakuni800mningsee suureneb jätkuvalt Läti ja Leedusuunas, kus settelasundite paksussaavutabjubamitmeidkilomeetreid.

BALTI KLINT

Põhja-Eesti klint on vaid osa paljuulatuslikumast astangu tüüpi struk-tuurist, nn. Balti klindist, mis ula-tub Rootsist Ölandi saare lähisteltüle Läänemere kuni Laadoga järve-ni Venemaal. Linnulennult on Baltiklindi pikkuseks umbes 1200 kilo-meetrit,möödaastangujoontagaontemapikkuspeapoole võrraenam-gi. Loodusteadlased on Balti klindijaganuderinevateksosadeks,igaühelomad geograafilised ja looduslikudomapärad.

Astanguid moodustavate kivimitevanusejärgieristataksekahteklindi-vööndit:nn.tõelist,KambriumikuniOrdoviitsiumi vanusega (so. umbes540-460 miljonit aastat) kivimitesselõikunud Balti klinti ja sellest pisutlõuna poole jäävat Siluri vanusega(so. umbes 440-420 miljonit aas-tat) kivimitesse lõikunud Gotlandi

Ediacara

KambriumSoome laht

kristalne aluskord (Paleoproterosoikum)

0 m

100

-100

-200

Ida-Euroopa platvormFennoskandia kilp

Põhja-Eesti klintOrdoviitsium

4

Põhja-lõunasuunaline läbilõige Soome lahest ja Põhja-Eesti klindi asend

- Lääne-Eesti klinti. Kuna Siluri klintei moodusta nii pikki ja kõrgeidastanguidkuiBaltiklint,ontasiianiteenimatultväherahvaseasteadajakakülastatud.

Kõige läänepoolsem Balti klindiosa ehk Ölandi klint kulgeb ligi150 km ulatuses mööda Ölandisaare läänerannikut ja Läänemerepõhja, kasvades kohati kuni 100 mkõrguseks astanguks. Sellele järg-neb ligi500kmpikkunemerepõh-jas asuv Läänemere klint, mis lõpebOsmussaare lähedal. See klindi osaon võrreldes maismaal asuvaga lau-gem ja tihti paksude setendite allamaetud. Sellest lõigust idapoole onklint jälgitav maismaal. Just sedaBalti klindi osa – Osmussaare jaNarva vahelisel alal – nimetataksePõhja-Eesti klindiks. Linnulennult on

sellepikkuseksumbes300km,kuidarvestades rannikujoone sakilisust,mis on tingitud sellesse lõikunudjõeorgude ja väiksemate klindilah-tede olemasolust, lisandub Põhja-Eestiklindipikkuseleveelsamapalju,küündideskokkuligi600kilomeetri-ni.Seeklindilõik,mismeiepõhjaran-nikutpalistabongi Balti klindi tähe-lepanuväärseimosaniiomakõrgusekuikapaljanduvaosaulatusejakujupoolest. Näiteks 280 kilomeetrist,mille ulatuses on Balti klint otse sil-malenähtav,jääbEestissetervelt240kilomeetrit.AlatesNarvastkaugenebklint merest, jätkudes Laadoga jär-vest lõunasse jääva alani. Seda osakutsutakse Ingeri klindiks. Siinkohalon klint juba enamasti mattunud japaljandubpeamiseltvaidklintilõika-vatesjõeorgudes.


Põhja-Eesti klint Osmussaarel

6

SILURI EHK GOTLANDI KLINT

Siluri vanusega kivimitesse lõikunudklindiastangpaiknebBaltiklindistlõu-nas,ulatudesGotlandisaarestedelasasuvast alast üle Saaremaa põhja-ranniku, Kessulaiu ja Muhu saarekuni Kesk-Eestis paikneva Linnamaakülani.Siluriklindikogupikkuseksonumbes 500 kilomeetrit. Lääne-Eestimandriosas esineb klint umbes 100kilomeetri ulatuses tavaliselt 3 kuni7 meetri, harvem kuni 15 meetrikõrgusteastangutejapaekühmudevööndina. Paremini jälgitav on Siluriklint aga Lääne-Eesti saartel, kusta esineb ligi 90 kilomeetri pikku-sel lõigul mitmete rannaastanguteja pankadena. Kessulaiul, Muhus jaSaaremaalulatuvadpankadekõrgu-sedkunipaarikümnemeetrini.Siluriklint ei ole Eestis aga pikalt jälgi-tav;saartelonklindiastangutepikkuskuni kaks ja pool kilomeetrit, agatavaliseltkõigubseepaarisajameetripiires.

Saaremaast lääne suunas sukeldubklint Läänemere põhja, kus seemoodustab kohati kuni 100 meetrikõrguseid astanguid. Kõige kõrgemon Siluri klint aga Gotlandi ja Fårösaartel,kusklindiastangukõrgusonkohatiüle50meetriülevalpoolvee-pinda.

KUIDAS TEKKIS KLINT?

Juba aastasadu on inimesi huvi-tanud kuidas siis ikkagi moodustusPõhja-Eesti järskpaekallas.Egavägaühemõttelist seletust sellele küsimu-sele ei ole tänapäevalgi. Püstitatudja uuritud on mitmeid hüpoteese.Vaatlemesiinkohalpõhilisineist.

1. Tektoonilise hüpoteesi poolda-jad väidavad, et Põhja-Eesti klinditeke on seotud sügavate maakoortlõhestavatelõhedejamurrangutega.Juba 1845. a. seletas kuulus Šotigeoloog Murchison nii Soome lahekui ka klindi teketpiki Soome lahtekulgeva maakoore lõhega. Mitmedtänapäevaseduurijadontektoonilisthüpoteesi laiendanud ning seleta-vad maakoore murrangute ja plo-kilise liikumisega ka mitmete teis-te järvede ja merede teket joonel,misalgabValgemerega,kulgebüleÄänisjärve, Laadoga, Neeva, Soomelahe, Läänemere kuni Taani väina-deni. Nimetatud veekogud justkuimarkeerivadFennoskandiaiidsekilbijaIda-Euroopaplatvormihorisontaal-sete settekivimite lasundite vahelistpiiri. Kas selline seos on puhtaltjuhuslik võinäitab see tõestiulatus-likkemaakooreplokilisestliikumisesttingitudprotsesse,eiolesiianiselge.Igatahes piisava ulatusega süvamur-ranguid,misühtiksidklindisuunaga,eiolesiianileitud.

2. Kas võis järsku olla tegu hoo-pis meie ala katnud mandriliustikepurustavategevusega?Jubaüle-eel-mise sajandi lõpus pakuti välja, etPõhja-Eesti klindi võis üles "lükata"möödapudedamatKambriumi liiva-kivide pinda libisenud tohutu pak-susegamandriliustik. Sel juhuloleksliustikküllpidanudliikumaida-lääne-suunaliselt, et vormida sügav lius-tikuorg tulevase Soome lahe näol.Uurimistulemused aga viitavad siiskimandrijää põhja-lõunasuunaliselevaldavale liikumisele,mille läbioleksklindi teket raske seletada. Kindlasti

onmandrijäämuutnudjääaja-eelseidpinnavorme, lihvinud astanguid jasüvendanud klindilahtesid ja süga-vaid jõeorgusid, teisi aga täitnudpaksudesetetega.

3. Jää kõrval nähakse ühe võimsamaastikku kujundava tegurina vett.Mered ja suured järved on varemgiranduuhtunud jaomapärastpinna-moodikujundanud.Soomelahemur-rutustsoonisolevadastangudmuuda-vadpraegugiomailmetjasedalausainimpõlvejooksul.Meremurrutusegaseostas klindi teket kuulus paleon-

Oletatav Eridanose jõgi voolas mööda tänapäevase Läänemere vagumust (modifitseeritud Overeem, jt. 2001 järgi)


8

toloog Eichwald juba 19. sajandil,seda meelt olid ja on ka mitmedteised tolleaegsed ja tänapäevasedteadlased. Siinkohal ei ole aga vas-tustleitudküsimusele,kuhukadusidärauhutud settekivimid või õigeminisee, mis neist järele jäi. Läänemerepõhjas ei ole seda tüüpi purdset-teidavastatud.Agasettedteatavastiei saa niisama haihtuda. Teadlasedsuunasid oma pilgud Läänemerestkaugemale, Põhjamere ja Atlandiookeanisuunas.

4.Põhjameres,Taaniväinadest lään-de jääval alal, leitigi ulatuslikud, ligi100 tuhandel ruutkilomeetril lasu-vad ja ligi poolteist kilomeetrit pak-sudpurdsetesetetelasundid.Nendesetete vanuseks on umbes 10 mil-jonit aastat. Kust ja kuidas sellineulatuslik settemass kohale transpor-diti? Kas see võib olla osa ärakulu-tatud Põhja-Eesti klindi materjalist?See ei saa olla pelgalt hüpoteetilineÜrg-Neevajõgi,praeguseNeevaesi-vanem,midapeeti kaüheks võima-likuks klindi kujundajaks. Viimastelaastatel on teadlased arvanud, etSkandinaavia aladel, alates kusagiltLapimaaltkuniTaaniväinadeni,voo-las jõgi,misomavõimsuseltoli võr-reldav praeguse Amazonase jõegaLõuna-Ameerikas. Jõge ennast onnimetatudEridanoseksningarvatak-se,etligikaudu9miljoniaastakestel

võisid enamus Skandinaavia jõge-sid,sealhulgaskaÜrg-Neeva,kandaoma setted just Eridanose kauduPõhjamerre. Sellega saaks seletadasuurtsetetehulkaPõhjameres.Seegajääks Ürg-Neevale vaid ühe väikeselisajõe osa, aga siiski sellise, milletegevuse tulemusena vähemasti osaBaltiklindisttekkis.Agakaseehüpo-teeseiole täiestivabavastuoludest.Onselge,etjõeorgudetekkelonomaosa mängida ka tektoonikal, maa-kooreplokkideliikumisel.Kujunenudpinnavorme lihvivad kahtlemata niimere kui jõeveed ning võib kokku-võttes öelda, et Põhja-Eesti klinditekkes on mitmetel geoloogilistelprotsessidelomaosa.

Nii Balti kui ka Siluri klindi tekkekü-simusedonsiianilahtisedningoota-vad geolooge ja teisi teadlasi klindiarengulugulähemaltselgitama.


Talvine Põhja-Eesti klint Pakri poolsaarel

KAMBRIUMI JA ORDOVIITSIUMI KIVIMID PÕHJA-EESTI KLINDIL JA MUJAL

Kambriumiajastuhõlmabgeoloogili-seajavahemiku542-488miljonitaas-tattagasi.KambriumiajastugaalgasMaaajaloosuusetapp,midageoloo-gidnimetavadVanaaegkonnaksehkPaleosoikumiks. Praegune Eesti alaasusselajalhoopislõunapoolkeral.

Kambriumi ajastul moodustunudsetted ja nendest hiljem tekkinudsettekivimid ulatuvad maapinnanivaidPõhja-Eestipankrannikul,avane-desklindijärsakualumisesosas jakaklindieelsel rannikuribal. Eesti sette-kivimitekihtidekallakusetõttulõunasuunas(misteebumbes3meetritlan-gustkilomeetrikohta)laskuvadkihidjärk-järgult sügavamale maapõuening näiteks Ruhnu saarel ulatub

Laurentia

GONDWANAGONDWANABaltika

IndiaIndiaAraabiaAraabia

Põhja-Hiina

Põhja-Hiina

E kvaatorPõhja-AmeerikaPõhja-Ameerika

KasahstanKasahstan AustraaliaAustraaliaLõuna-Hiina

Lõuna-Hiina

AntarktikaAntarktika

AafrikaAafrika

Lõuna-AmeerikaLõuna-Ameerika

SiberSiberIAPETUSE ookean

Laurentia

Mandrite asend Vara-Kambriumi lõpul umbes 514 Ma (C.R. Scotese "Plate tectonicmaps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)

Mandrite asend Vara-Kambriumi lõ-pul, umbes 514 Ma (C.R. Scotese järgi “Plate tectonic maps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)

Kambriumikihtidesügavuspeaaegu750meetrinimaapinnast.Kambriumiliivakivi- ja savilasundi kogupaksusjääb Eestis enamasti 80-120 meetrivahele,suurenedesmõnevõrraläänesuunas (näiteks Kesk-Saaremaal onligi140m)javähenedeskagusuunas(Võrusligi50m).

Kambriumi ladestu on Eestis esin-datud vaid liiva- ja savikivimitega.Selleaegsed lubjakivid Eestis puudu-vad, kuna Baltika ürgmanner, millekoosseisuEestikuulus,paiknesjahe-das lõunaparasvöötmes, umbes 50-60ndail laiuskraadidel. Kambriumisladestunud setted on meie alal eri-neva levikuulatuse ja paksusega.

10


Suu

r-P

akri

Väi

ke-P

akri

Osm

ussa

arK

urks

e vä

in

Talli

nna

laht

Aeg

na

Muu

ga

laht

Nin

amaa

Tilg

uK

aku-

mäe

Türi

salu

Pak

ri n

eem

Ran

nakü

la

Spi

tham

i

Viht

erpa

lu

Kur

kse

Lohu

salu

Kei

la-J

oa

PALD

ISK

I

KE

ILA

Suu

rupi

Taba

salu

TALL

INN

Lage

di

Suh

krum

ägi

Tisk

re Har

ku

Klo

oga

järv

Har

kujä

rvÜ

lem

iste

järv

Maa

rdu

järv

Põh

ja-E

esti

klin

t Loo

de-E

estis

(alu

spõh

ja a

vam

used

K. S

uuro

ja, 2

006

järg

i)

Nai

ssaa

r

Neu

grun

di m

adal

Ord

oviit

sium

i lub

jaki

vi p

lato

o

Ord

oviit

sium

i lub

jaki

vi p

lato

o (m

ere

all)

Kam

briu

mi t

erra

ss (p

eam

isel

t lii

vaki

vi s

avi v

ahek

ihtid

ega

Kam

briu

mi s

inis

avi t

erra

ss

Vend

i ter

rass

klin

dias

tang

- olu

lisem

ad k

lindi

asta

ngud

K

akum

äe

Ala

m-O

rdov

iitsi

umi t

erra

ss

Viimane on tingitud asjaolust, etsettimineKambriumiaegsesmeresoliväga katkendlik ning osa settekihteka ilmselt settimise vaheaegadel ärakulutati.

Kambriumiaegsedmandridkujutasidendast elutut kivikõrbe, kus päike-selt saabuv ultraviolettkiirgus olekshävitanudkõikelava.Osoonikihtfor-meerus atmosfääris hiljem, mistõttuplahvatuslik elu areng Kambriumistoimus just meredes. Soolsuse tõusmeres lõi võimaluse organismi-del mineraalse väliskesta ehitami-seks. Algul olid need kitiinilaadsedorgaanilisest ainest koorikud, hiljemlisandus sellele fosfaataine ja veelgihiljem, eriti soojaveelistes meredes,lubiaine–kaltsiumkarbonaat.Toimusplanktilise vetikafloora plahvatuslikareng. Peatselt ilmusid Kambriumiloomariikimitmesugusteselgrootute

IAPETUSEo o kean

Tornquistimeri

PALEO - TETHYSEookean

E kvaator

Lõuna-AmeerikaLõuna-Ameerika

Põhja-AmeerikaPõhja-Ameerika

New EnglandNova ScotiaNew EnglandNova Scotia

AvaloniaAvalonia

Baltika

LaurentiaLaurentia

KasahstanKasahstan

SiberSiber

GONDWANAGONDWANA

SaharaSahara

Lõuna-Hiina

Lõuna-Hiina

Põhja-Hiina

Põhja-Hiina

Lõuna-Ameerika

Lõuna-Ameerika

IndiaIndia

AafrikaAafrika

AntarktikaAntarktika

AustraaliaAustraalia

Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (C.R. Scotese "Plate tectonicmaps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)

loomarühmade esindajad: käsnad,ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed,molluskidjamitmedussilaadsedvor-mid. Kambriumi alguses oli tege-mist väikeste, mudas roomavateussilaadsete olenditega, kelle täpnesüstemaatilinekuuluvusonebaselge.Üldtuntud, mitmekesine Kambriumifauna kujunes välja mõnevõrra hil-jem,umbes530miljonitaastattaga-si. Selle kõige iseloomulikumateksliikmeteks kujunesid vähjalaadsedtrilobiidid, lukuta käsijalgsed jaeriti pokaalilaadse kujuga käsnad–arheotsüaadid.Onandmedkakee-likloomade sekka kuuluvate kono-dontide esinemise kohtaKambriumi

Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi al-gul, umbes 460 Ma (C.R. Scotese järgi “Plate tectonic maps and Continental drift animations”, PALEOMAP Project, www.scotese.com)

12

lõpul. Mitmeid nimetatud loomadefossiilevõibleidakaEestiKambriumikivimitestPõhja-Eestiklindil.

Kambriumi ajastule järgnesOrdoviitsiumiajastu,millealumisejakeskmiseosakivimidpaljanduvadkaklindiastangutel. Ordoviitsiumi ajas-tu hõlmab geoloogilise ajavahemi-ku 488-443 miljonit aastat tagasi.Ordoviitsiumitonpeetudmeredevõi-mutsemiseajastuks.Eestialaasusjät-kuvalt ürgmandri Baltika koosseisuslõunapoolkeral. Vara-Ordoviitsiumis,ajavahemikul 488 kuni 472 miljonitaastat tagasi, ladestusid Eesti alakatnudjahedasPaleobaltimeresvaidliiva- ja savisetendid, mis sisalda-vad väga vähe kivistisi. Erandiks on

Ordoviitsiumi vanima – Pakerordilademe liivakivid, milles on kohatirikkalikultfosfaatsekojagakäsijalgseUngulakarbipoolmikke.Needkarbidmoodustavadkinn.oobolusfosforiidiläätsjaidlasundeid.Pakerordilademeheledateleliivakividelejapruunikate-le kiltsavidele (nn. graptoliitargilliidi-le e. diktüoneemakildale) järgnevadVarangu lademe savid, Hunnebergilademe rohekad glaukoniit-liivakividja Billingeni lademe liiva-lubjakivid.Kõik need Alam-Ordoviitsiumi lade-med paljanduvad vaid Põhja-Eestipankrannikul,Põhja-Eestiklindikesk-misesosas.

Kesk-Ordoviitsiumi (472–460 Matagasi) kivimid on Eestis esindatud

Udria

Põhja-Eesti klint Kirde-Eestis:Sillamäe – Narva-Jõesuu

(aluspõhja avamused K. Suuroja, 2006 järgi)

MerikülaTürsamäe

Vaivara Sinimäe

Laagna

SILLAMÄE

NARVA-JÕESUU

N a r v a l a h t

0 2.5 5 km


Volhovi, Kunda, Aseri, Lasnamäe jaUhaku lademega. See Ordoviitsiumiosa koosneb Põhja-Eestis suhteliseltpuhastest lubjakividest, Lõuna-Eestisvaldavalt punavärvilistest savikatestlubjakividest.KompleksikogupaksusonPõhja-Eestisumbes10m,Lõuna-Eestis aga kuni 60 m. Kivimites onpalju trilobiitide, okasnahksete jakäsijalgseteskeletiosiseidehkdetriiti.Üsna palju on ka sammalloomadepoolkera kujulisi kivistisi. Korallidekivististepuudumineannabveelkordtunnistust,etselajaltoimussettimi-neparasvöötmelistestingimustes.

Kesk-Ordoviitsiumi jooksul toimusEesti ala katnud mere järk-järgulinesügavnemine ja laienemine, kivimidmuutusid savikamaks ja settiminepidevaks. Kesk-Ordoviitsiumi paeki-hid paljanduvad Põhja-Eesti klindikõigeülemisesosas.Klindilaemoo-dustavadLasnamäejaUhakulademekõvad ning vastupidavad lubjakivid,midaonaastasadukasutatudulatus-likultehitustegevuses.

Merest kõrguv Põhja-Eesti klint Pakri poolsaare otsas

14


Keila-Joa klindiastang

KLINT - TÜKIKE EESTI MAAKOORE LÄBILÕIGET

Nagu ülalpool mainitud, moodusta-

vadPõhja-Eestiklindierinevadkivimi-

kihid.Geoloogideljaloodussõpradel

onsiinheavõimalusjälgidakivimeid,

miskaugemalpõhjarannikustasuvad

sügaval maapõues. Klindijärsakud

annavad hea ettekujutuse Eesti

aluspõhjakivimiteomavahelisestsuh-

test ja ka kivimite erinevatest oma-

dustest.Rannikujärsakutelonselges-

tinäha,etnäiteksosasettekivimeid

purustatakse ja uhutakse vee poolt

väljakergeminikuiteisi.

Klindi kõige alumise osa moodusta-vadKambriumivanusega(so.umbes535 miljonit aastat vanad) savikivi-mid,midatihtikutsutaksekaLontovasinisaviks. Selle peal lasuvad kohatika kaldajärsakutes jälgitavad liivaki-vid üksikute savikate vahekihtidega,mida geoloogid kutsuvad Tiskre jaKallavere kihistuteks. Et savikivimidon vettpidavad, niriseb põhjavesimööda neid kihte jättes väljumis-kohtades maha rauaroostekarva jäl-jed. Kambriumi ja Ordoviitsiumiajastute piir asub Kallavere kihistupruunikavärvilistes liivakivides. Pisutkõrgemalasenduvadliivakividtume-davärvilistekiltsavidega.

Vaade Põhja-Eesti klindile Kirde-Eestis (umbes 2 km Valaste joast idas)

16


Martsa pank loojangupunas

Üks paremaid vaateid klindile avaneb Kirde-Eestis Päite pangalt

18

5m

Pihla

Kõrge-kallas

Väo

Kandle

Pakri +Sillaoru +

Loobu

Toila

Leetse

Varangu

Türisalu

Kallavere

Ülgase + Tsitre

Tiskre

Lükati

Lontova

lubjakivi, milles kukersiidikerogeenisavikas lubjakivi

lubjakivi“ehituslubjakivi”

lubjakivirauaooididega

lubjakivi - tasemeti liivakas, sisaldab ooide ja kukersiidikerogeeni

dolomiitlubjakivi glaukoniidiga

liivakivi glaukoniidiga

savi ja glaukoniitliivtumepruun kerogeennekiltsavi (graptoliitargilliit)liivakivi, milles graptoliitargilliidi vahekihte ja lingulaatide kuhjeid (”fosforiit”)

aleuriitne liivakivi, mis sisaldablingulaatide karbikaasi

valdavalt aleuriitne liivakivi

savi ja aleuriitne liivakivi

savi “sinisavi”

KIHISTU KIVIM

Üle

m-O

rdo

v.K

esk-

Ord

ovi

itsi

um

Ala

m-O

rdo

v.Fu

ron

gA

lam

-Kam

bri

um

KA

MB

RIU

MO

RD

OV

IITSI

UM

PÕHJA-EESTI KLINDI koondläbilõige

meretase


Valaste juga

Sedamustavärvilist,kergestiõhukes-teks liistakuteks lagunevat savikivi-mit kutsutakse diktüoneemakildaksvõi graptoliitargilliidiks, praeguseksväljasurnud mereasuka – graptoliidijärgi.Diktüoneemakildagaonseotudkõrged raskete elementide, sh. ter-visele kahjulike elementide, sisaldu-sed, isesüttimisenähtused maavara-de kaevandamise käigus kuhjatudkildahunnikutes ja kuni mitmesajagrammini tonnis ulatuvad uraani-sisaldused ning sellega seonduvadkahjuliku gaasi – radooni anomaa-liad. Diktüoneemakilda peal lasubmitmemeetrise kihina roheka too-niga savi ja liivakivilasund. Rohekatooniannabmineraalglaukoniit,mison keerulise keemilise koostisegakaaliumijarauamineraal.

Kõrgemalasuvadkihidsisaldavadjubarohkesti karbonaatseid kivimeid –lubjakivijadolomiitsetlubjakivi.Seda

klindi osa võib juba õigustatult kut-suda paeastanguks. Aga ega siingieiole tegupuhta lubjakivi võidolo-miidiga, settekivimid on siin vägavaheldusrikkad. Õhukesed puhtamalubjakivi kihikesed vahelduvad lub-jaka liivakiviga,esinebraudoiididegarikastunudkihtejakapõlevkivisisal-davat liivakivi. Kivimeid läbistavadtektoonilised lõhed. Klindi alumineosakoosnebpehmematestehkkulu-tamisele kergemini alluvatest kivi-mitestkuiülemineosa.Seekivimitevastupidavuse erinevus ja lõhesüs-teemide esinemine Eesti aluspõhja-kivimitesontihedaltseotudaeg-ajalttoimuvatepangasteallavarisemisega.Seeontäiestilooduslikprotsess,misviib klindiastangu jätkuvale taandu-misele sisemaa suunas. Seega meiepankrannikondünaamilinesüsteem,mismuudabomaasenditjaväljanä-gemistajajooksul.

20

Udria pank Kirde-Eestis


Udria pank - esiplaanil Kambriumi liivakivi

KLINT MAASTIKUELEMENDINA

Tänapäeva klint ja seda ümbritsevmaastikon rikasomageomorfoloo-gilistevormidepoolest.Klindiservastmaismaa suunas laiuvad ulatuslikudpaeplatood. Väiksemad platood,nagunäiteksliivakiviplatood,laiuvadüksikutelterrassidel,klindisaartelvõipoolsaartel,viimaseheaksnäiteksonKakumäepoolsaarTallinnalähistel.

Põhja-Eesti rannikule on iseloomu-likud ka erineva suurusega klindi-terrassid, mis iseenesest on nagupisikesed klindiplatood, erinevusekson vaid see, et nad on mõlemastküljest piiratud klindiastangute-ga. Põhja-Eesti klindilonastanguidtavaliselt 2-4, mõnes kohas Lääne-ja Ida-Viru klindilõigul isegi kuni 5.Peamisest klindiastangust eemal-asuvaid isoleeritudkõrgemaid alasid

nimetatakseklindisaarteks.Osaneistkõrgendikest asuvad vee all, nagunäiteks Pakri neemest ligi poolteistkilomeetrit põhja pool asuv Pakriklindisaar. See ala on tuntud ka kuiPakri madal. Osa klindisaari asuvadmaismaal. Neist enimasustatuks jaseeläbi kuulsamaksonTallinna süda– Toompea. Toompea klindisaar ontegelikult Kopli klindipoolsaare kõr-geim,kuni48meetritülemerepinnakõrguvosa.

Veega kontaktisolevatel aladel onarenenud erineva kuju ja suuruse-ga klindilahed või siis -neemikud.Jõgedesuudmeosadesonklinttava-liselt sügavalt kulutatud ja neis asu-vadklindiorud.Väiksematelojadeljakraavidel on erosiooniprotsess allesarengujärgus, mis omakorda loobhead eeldused jugade tekkimiseks.JoadjajoastikudonkahtlemataEesti

Jägala juga kevadise suurvee ajal

22

pankranniku üks ligitõmbavamaidmaastikuelemente. Klindiga seosesonEestiskokku loetudvähemalt32jugavõijoastikku,milledest6asuvadsilmailupakkuvaveehulgagajõgedel.Märkimist väärivad Keila, Jägala ja

Narvajoad.Põhja-Eestiklindijugadekõrgus varieerub suuresti, kõrgei-maks neist on 30 meetrise veelan-guga Valaste juga. 5-10 meetrisekõrgusega jugasid tuleb kokku ligitosin.

Treppoja Loode-Eestis

Aluoja joastik Toila juures


KLINT JA ELUSKOOSLUSED

Klindipiirkond on rikas taimekoos-luste poolest. Klindiplatoosid iseloo-mustavadlood.Loodonkaetudlubja-lembese, madalakasvulise, kuid lii-girohke taimestikuga. Lagelood are-nevad ajapikku põõsasloodeks, kusvaldavaks liigiksonkadakas,agakamõned lehtpuud. Väiksemate mas-siividenaesinebPõhja-Eestiklindiala-delveelloometsa,kusdomineerivadkuusk,mänd,kask,saarjajalakas.

Tihedamatjakõrgematmetsaesinebklindiesiselalal.Astangualuselealaleoniseloomulikomapäranemikroklii-ma, aga ka klindiplatoodest erinevveerežiimningpinnase-jatoiteainetetüüp.Seekõikonloonudheadtingi-musediselaadsemetsatüübitekkeks,mida ka vahel tänuoma lopsakuse-

le ja läbipääsmatusele on kutsutud"Eestimaiseks džungliks". Lopsakalaialehelise lehtpuumetsa aluminerinne koosneb kõrgetest ja kohativägatihedatestsõnajalgadest,millelelisavad omapärast pilti puutüvedelväänlevadjarippuvadhumalaväädid.Klindimetsa alune maastik on tihtiüsna niiske. Põhjavesi niriseb klindijalamit moodustavate sinisavikihtidepealt välja tekitades siin-seal liigniis-keid alasid, mis ei kuiva ka suvistelkuivaperioodidel. Klindimets on eritiiseloomulik klindile Ida-Eestis, kusselle ees on lai ja suhteliselt suurepaksusegarusukalle.

Klindiala on kahtlemata habrasökosüsteem. Nii siinasuvad taime-kooslused kui ka omapärane maas-tikumustervajavadkaitset.Sedaeritiuue Eestit haaranud ehitusbuumi

Saka mõisa juures varjab klindivaadet tihe lehtpuumets

24

tingimustes, kus inimesed trügivadmerele ikka lähemale ja lähemalekõigiomaehitistejarajatistega.

Põhja-Eesti klindi piirkonnas on2006.aastaseisuga14erinevakate-gooriaga kaitseala alates maastiku-kaitsealast kuni rahvuspargini välja.

Väiksematekaitsealadepindala,nagunäiteks Narva jõe kanjoni maastiku-kaitseala või Türisalu maastikukait-seala, jääbvaidmõnekümnehektarisuurusjärku. Suurimaks kaitsealaks,hõlmates ligi 72000 hektarit, onLahemaaRahvuspark.

SÕNASELETUSI

Ajastu–üleilmsegeoloogiliseajaskaalapõhiühik,kümneidmiljoneidaastaidkestnudkindelajaetappMaageoloogilisesarengus

Aluspõhi–pinnakatteallolev,umbes350-600miljonitaastatvanasettekivi-mitelasund

Argilliit–kiltsavi,kõvastunud,plastsusekaotanudsavikivim

Avamus või paljand–ala,kuskindlavanusevõikoostisegakivimidulatuvadotsemaapinnale,võionkaetudõhukestekivistumatapinnakattesetetega

Balti klint–ligi1200kmpikune,ÖlandisaarelähisteltalgavjaLaadogajärvelõunakaldani ulatuv järskude astangute süsteem. Põhja-Eesti rannik on Baltiklindiosa

Dolomiit – kaltsiumi jamagneesiumi süsihappesooladest (Ca/MgCO3)moo-dustunudmineraaljakivim

Fennoskandia kilp–osa Ida-Euroopaplatvormist,miskoosnebmaapinnaleavanevatest(võiõhukesepinnakatteallolevatest)kristalsetestkivimitest

Glaukoniit – rohekas, sageli teradena esinev, keerulise koostisega silikaatnerauamineraal

Graptoliit–väljasurnud,kolooniatenaelanudplanktiliseeluviisigapoolkeelik-loom

Iga–teatudkindelajaetappmingipiirkonnageoloogilisesarengus


26

Karbonaatsed kivimid–süsihappe(H2CO3)mineraalidest(kaltsiit,dolomiit)moodustunudkivimid,rahvakeelestuntudpaekivinavõilihtsaltpaena

Kihistik–kihistualajaotus

Kihistu–enam-vähemühtlasekoostisegakivimikeha,millenimetusontule-tatudkohanimest,kuskihistuonesindatudomatüüpiliselkujul

Klint–pankrannikulesinevulatuslikulevikugaaluspõhjalinerannajärsak,võibolla osaliselt kaetud või astmeline; ebatäpse vastena on kasutatud nimetust„paekallas”.Ilmselttulenebrootsijataanikeelestkustähenduseks„rannaas-tang“

Konodondiloom – väljasurnud keelikloom, millest on mikrofossiilidena säi-linudvaidlõuaaparaadihambalaadsedmoodustised-konodondid

Lade–teatudpiirkonnasgeoloogiliseeajooksulmoodustunudkivimid;lade-menimiontuletatudkohanimest,kusladeontüüpiliselkujulesindatud

Paas–karbonaatkivimite(lubjakivi,dolomiitjm)rahvapäranenimetus,peetak-seEestirahvuskiviks

Pank–meremurrutusetulemusenatekkinudaluspõhjakivimeistrannajärsak

Siluri klint–kaGotlandi–Lääne-Eestiklint;BaltiklindistlõunaspaiknevSilurikivimiteastangutesüsteem,misalgabGotlandisaarelähisteljaonjälgitavkuniLääne-Eestimandrialani

Sinisavi-Alam-Kambriumisinakaskunilillakaskirju,kohatikuni90mpaksustkihtimoodustavsavi.Savilasundiülemineosapaljandubkaklindijalamil

Trilobiit–väljasurnudvähilaadsetelülijalgseteklassikuuluvkivistis


KIRJANDUST

Bekker,H.1919.PaeseinaprofiilMartsal.Eestipaeseinageoloogilineülevaade.Odamees,Tartu,24lk.

Miidel,A.1992.Põhja-Eestiklindipäritolu.EestiLoodus2,76-81.

Miidel, A. & Raukas, A. 2005. Slope processes at the North Estonian Klint.ProceedingsoftheEstonianAcademyofSciences.Geology54,209–224.

Overeem,I.,Weltje,G.J.,Bishop-Kay,C.&Kroonenberg,S.B.2001.TheLateCenozoicEridanosdeltasystemintheSouthernNorthSeaBasin:aclimatesig-nalinsedimentsupply?BasinResearch13.BlackwellScienceLtd.,293-312.

Paal,J.,Vellak,K.&Ingerpuu,N.2005.ThespeciescompositionofEstonianklintforests,theircompositionandtheircorrelationwiththemainsoilparame-ters.ForestStudiesXXXV,104–132.

Paatsi,V.1995.Kusttuliklinteestikeelde?EestiLoodus8,229.

Suuroja,K.2005.Põhja-Eestiklint.EestiGeoloogiakeskus,Tallinn,220lk.

Suuroja,K.2006.BalticKlintinNorthEstoniaasasymbolofEstoniannature.MinistryofEnvironment,Tallinn,224p.

Tuuling,I.&Tilk,K.2004.SaaremaadjaGotlandiühendabklindivöönd.EestiLoodus6,42-46.

Vilbaste, G. 1938. Järskranniku moodustisi Põhja-Eestis. Loodusvaatleja 4/5,114–121.

PÕHJA-EESTI KLINT

Põhja-Eesti klint kui geoloogiline objekt ja maastikuelement koos selle-

ga seotud taime ja loomaliikidega väärib kahtlemata hoidmist ja säilita-

mist ka tulevastele põlvedele. See on samuti hea loodusobjekt geoloogi-

lise ja bioloogilise maailma tutvustamiseks erinevatele rahvagruppidele

alates kooliõpilastest lõpetades erialaspetsialistidega nii Eestist kui ka

välismaalt. Ka sellesuunaline arendustegevus käib ning kes teab, võib-

olla tulevikus kulmineerub see ka Põhja-Eesti klindi geopargi loomisega.

Kasu sellest oleks kahtlemata meile kõigile.

Põhja-Eesti klint on dünaamiline maastikuelement ja geoloogiline struk-

tuur. Nii jõgede tegevus kui ka merelained liigestavad ja muudavad

klindimaastikku. Lääne- ja Põhja-Eesti asub pealejääaegses maakoore

kerkepiirkonnas, kus iga aastaga maapind kerkib 1-2 mm. Seega meri

taganeb ja pankrannik kerkib, nagu ta on teinud juba viimased kümme

tuhat aastat. See omakorda mõjutab jõgesid ja aktiivse rannikuvööndi

asendit. See protsess on olnud idas ja läänes erinev. Näiteks kui Ontikal

oli umbes 10300 aastat tagasi ligi 17 meetri kõrgune astang, siis

Osmussaare kohal oli sel ajal 75 meetri sügavune meri. Osmussaar kerkis

merest alles paar tuhat aastat tagasi.

Kindlasti ei ole meie pankrannik 100 aasta pärast enam täpselt sarnane

praegusega. Selle üheks tõenduseks on sagedased varingud. Suuremaid

varinguid toimus 22. aprillil 1996. aastal Pakri neemel. Varingu tagajärjel

maapind rappus sedavõrd, et arvati lausa maavärinat varingu põhjuseks

olevat. Samas langes 2003. aasta lõpul alla ligi 1500-2000 tonnine, 9,4 m

lai ja 27 m pikk kivimiplokk. 2004. aasta kevadel Leetses alla kukkunud

ploki mass oli tõenäoliselt veelgi suurem.

Aga see kõik on loomulik looduslik protsess. Inimene peaks hea seisma

selle eest, et klindipiirkonna habras ökosüsteem saaks vähemmõjutatud

igapäevase inimtegevuse poolt ning meie kena pankrannik jääks ikka

avatud meile endile ja sõbralikele loodusõpradele teistest maadest.

Geoloogiline ajaskaala

Holotseen

Pleistotseen

Pliotseen

Miotseen

Oligotseen

Eotseen

Paleotseen

Hilis-Kriit

Vara-Kriit

Hilis-Juura

Kesk-Juura

Vara-Juura

Hilis-Triias

Kesk-Triias

Vara-Triias

Loping

Guadalup

Cisural

Pennsylvania

Mississipi

Hilis-Devon

Kesk-Devon

Vara-Devon

Ludlow

Wenlock

Llandovery

Hilis-Ordoviitsium

Kesk-Ordoviitsium

Vara-Ordoviitsium

Furong

Kesk-Kambrium

Vara-Kambrium

Pridoli

KVATERNAAR

EOON AEGKOND AJASTU AJASTIK Vanus (milj. aastat)

IUGS ICS Geological Time Scale 2004 (www.stratigraphy.org), mugandanud ja eestindanud Eesti Stratigraafia Komisjon 2004 (www.gi.ee/ESK/)

NEOGEEN

KRIIT

KARBON

PALEOGEEN

JUURA

TRIIAS

DEVON

ORDOVIITSIUM

KAMBRIUM

SILUR

PERM

EDIACARA

KRÜOGEEN

TON

STEN

ECTAS

CALYMM

STATHER

OROSIR

RHYAC

SIDER

Kainosoikum Uusaegkond

Fanerosoikum

Paleosoikum Vanaaegkond

Mesosoikum Keskaegkond

Proterosoikum Agueoon

Arhaikum Ürgeoon

Neoproterosoikum

Mesoproterosoikum

Neoarhaikum

Mesoarhaikum

Paleoarhaikum

Eoarhaikum

Paleoproterosoikum

0,00

0,0115

1,806

5,332

23,03

33,9 ± 0,1

55,8 ± 0,2

65,5 ± 0,3

99,6 ± 0,9

145,5 ± 4,0

161,2 ± 4,0

175,6 ± 2,0

199,6 ± 0,6

228,0 ± 2,0

245,0 ± 1,5

251,0 ± 0,4

260,4 ± 0,7

270,6 ± 0,7

299,0 ± 0,8

318,1 ± 1,3

359,2 ± 2,5

385,3 ± 2,6

397,5 ± 2,7

416,0 ± 2,8

418,7 ± 2,7

422,9 ± 2,5

428,2 ± 2,3

443,7 ± 1,5

460,9 ± 1,6

471,8 ± 1,6

488,3±1,7

501,0±2,0

513,0±2,0

542,0±1,0

630

850

1000

1200

1400

1600

1800

2050

2300

2500

2800

3200

3600

~4500

ISBN-10: 9985-9675-9-3

BKlint EST 062011 CMYK - gi.ee · PÕHJA-EESTI KLINT Eestimaa on rikas erinevate loo-dusmälestiste...

Documents

Transcript of BKlint EST 062011 CMYK - gi.ee · PÕHJA-EESTI KLINT Eestimaa on rikas erinevate loo-dusmälestiste...