SUUREMÕÕTMELISTE …eprints.tktk.ee/1902/1/Marina Ivanova. Lõputöö.pdf · 6 Osa firmas...
-
Upload
truongthuan -
Category
Documents
-
view
232 -
download
7
Transcript of SUUREMÕÕTMELISTE …eprints.tktk.ee/1902/1/Marina Ivanova. Lõputöö.pdf · 6 Osa firmas...
Marina Ivanova
SUUREMÕÕTMELISTE
METALLKONSTRUKTISOONIDE
VÄLJAVEO KORRALDAMINE
TALLINNAST LÜBECKISSE
ETTEVÕTTE E-PROFIIL NÄITEL
LÕPUTÖÖ
Transporditeaduskond
Transpordi ja logistika eriala
Tallinn 2016
Mina,
…………………………………………………………………...……………………………………,
tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja
teostele on viidatud õiguspäraselt.
Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autorile ainuisikuliselt
ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega.
Lõputöö autor
…………………………………………………………………………………………………………
Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev
Üliõpilase kood …………………………
Õpperühm …………………………
Lõputöö vastab sellele püstitatud kehtivatele nõuetele ja tingimustele.
Juhendaja
…………………………………………………………………………………………………………
Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev
Kaitsmisele lubatud „…………“…………………………..20….a.
Transporditeaduskonna dekaan …………………………………………..
Teaduskonna nimetus Nimi ja allkiri
3
SISUKORD
SISUKORD ......................................................................................................................................... 3
SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 5
1. TEOORIA .................................................................................................................................... 7
1.1 Metoodika ................................................................................................................................... 7
1.2 Mõisted ....................................................................................................................................... 8
1.3 Suuremõõtmeline ja raskekaaluline veos .................................................................................... 9
1.3.1 Üldnõuded eriveose veol ..................................................................................................... 9
1.3.2 Luba veol ............................................................................................................................. 9
1.3.3 Liikluse reguleerimine ......................................................................................................... 9
1.3.4 Liikluse reguleerija ............................................................................................................ 10
1.3.5 Eriveose saatmine .............................................................................................................. 11
1.3.6 Veo abiteenistus ................................................................................................................. 12
1.4 Transpordi planeerimine ........................................................................................................... 13
1.4.1 Transpordiliigi valik .......................................................................................................... 13
1.4.2 Marsruudi valiku kriteeriumid ........................................................................................... 14
2. MARSRUUTIDE TÄPSEM UURIMINE .................................................................................... 15
2.1 Esimene vaadeldav marsruut: Tallinn-Paldiski ........................................................................ 15
2.1.1 Esimese toote vedu antud marsruudil .................................................................................... 16
2.1.2 Teise toote vedu antud marsruudil ......................................................................................... 20
2.2 Teine vaadeldav marsruut: Tallinn-Muuga ............................................................................... 22
2.2.1 Esimese toote vedu antud marsruudil ................................................................................ 23
2.2.2 Teise toote vedu antud marsruudil..................................................................................... 25
2.3. Kooskõlastused ........................................................................................................................ 27
3. Kitsaskohtade ülevaatamine ja lahendus ....................................................................................... 28
3.1 Esimese marsruudi piirangud .................................................................................................... 28
4
3.2 Teise marsruudi piirangud ........................................................................................................ 31
3.3 Väljapakutud lahendused .......................................................................................................... 32
3.4 Transpordi teostamise kirjeldus ................................................................................................ 33
3.4 Kulud ........................................................................................................................................ 34
KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 35
SUMMARY ...................................................................................................................................... 36
VIIDATUD ALLIKAD ..................................................................................................................... 37
LISAD ............................................................................................................................................... 38
5
SISSEJUHATUS
Antud lõputöö ülesandeks on leida parim viis kahe erineva metallkonstruktsiooni transportimiseks
Tallinnast Saksamaale Lübecki sadamas asuvasse tehasesse. Töö käigus autor vaatab üle võimalikud
marsruudid antud metallkonstruktsioonide veoks ning nende marsruutide kasutamise jaoks vajalikud
load, nõuded ja piirangud. Probleem on selles, et veetavad tooted on suuremõõtmelised, väga rasked
ja keerulise konstruktsiooniga ning veomarsruudile jääval taristul võivad olla läbimatud takistused.
Metallkonstruktsioonid tulevad tehasest valmiskujul ning neid on vaja tarnida
tervikkonstruktsioonina saajale. Toodete kuju muutmine või koostamine üksikute detailidena ja
montaaz kohapeal ei ole majanduslikult põhjendatud, kuna see töö peab olema tehtud
professionaalide poolt ning välitingimustes. Lisaks võib montaaž kohapeal mõjuda negatiivselt
toote kvaliteedile. Uurimustöö käigus autor tutvub erinevate taristu skeemidega, kaalu- ja
gabariidipiirangutega ning muu vajamineva infoga. Takistuste olemasolul autor uurib, kas ja
milliste kuludega on võimalik takistusi ajutiselt kõrvaldada. Lõputöö eesmärgiks on leida parimad
marsruudid metallkonstruktsioonide transportimiseks Tallinnast Saksamaale Lübecki sadamasse.
Lõputöö tulemusena põhjendab autor, millised marsruudid on mõistlik valida mõlema toote
transportimiseks ning millised on vaadeldud marsruutide kitsaskohad ning milliste mõõtmetega
tooteid on üldse võimalik vaadeldud teedelõikudel vedada. Lisaks uurib autor ka seda, milliseid
veolube ja kellelt on vaja antud veoks taotleda ning kas on vajalik ka saateautode, reguleerijate,
liikluspolitsei ja muu abipersonali kaasamine transpordi teostamisel.
E-profiil AS on Eesti erakapitalil põhinev energeetikasektoris tegutsev masinaehitusettevõte, mis on
spetsialiseerunud nafta- ja gaasitööstuse suurte, keeruliste ja raskete seadmete ning
metallkonstruktsioonide tootmisele. Valmivad tooted on kasutusel laevaehituses üle maailma.
Eestisiseselt on ettevõtte tegutsenud taastuvenergia valdkonnas, tootes sõlmi tuulegeneraatoritele.
6
Osa firmas kasutatavatest sisseseadest on oma võimaluste poolest ainulaadsed terves Läänemere
piirkonnas. Mõned tooted on oma parameetritelt nii suured ja rasked, et nende transportimine
kujutab endast väga komplitseeritud protsessi, kuna olemaolev taristu ei ole mõeldud ülekaaluliste
ja ülegabariitiliste objektide transportimiseks ning seetõttu ühe veo korraldamine eeldab mitme
erineva ametkonna sujuvat koostööd (Eesti Energia, Eesti Raudtee, Maanteeamet, Politsei- ja
Piirivalveamet).
E-profiili tootmistsehh ja ladu asuvad Tallinnas aadressil Sepapaja 3/Suur-Sõjamäe 12A.
Tootmishoone on ehitatud 1970-ndate algul ning on kogu piirkonnas ainulaadne, kuna on 28 meetrit
kõrge ja 17600 ruutmeetrise põrandapinnaga. Tallinnas asuvas tehases on korraldatud
teraskonstruktsioonide tootmine, töötlemine ja pinnatöötlus. Tõstevõimsus tsehhis on 160 tonni ning
vajadusel saab kasutada lisaks ka mobiilkraanat.
Ettevõttel on olemas ka koostetehas, mis asub Paldiskis aadressil Peetri 9. Koostetehase asukoht on
väga soodne, kuna asub Paldiski Põhjasadama territooriumi kõrval. Tehase kõrgus on 28 meetrit,
põrandapindala 1800 ruutmeetrit ning tõstevõimsus on 10 tonni. Suurema tonnaažiga tõsted
lahendadakse hüdrotungide või treileritega. Suureks eeliseks on ka oma kai olemasolu, mis
kergendab raskete toodete laadimistöid ja ettevalmistusi selleks, kuna tooteid saab vajadusel
ladustada kail omal territooriumil.
E-Profiilile on tulnud tellimus kahe metallkonstruktsiooni tootmisele ning tarnele Saksamaal
asuvasse Lübecki sadamasse. Antud tellimus täidetakse Tallinna tootmistehases ning prognoositav
toodete valmimine on 23.august 2016. Transpordi korraldamisel on ülesandeks leida kõige sobivaim
transpordiviis nende kaupade veoks. Kohale toimetamiseks ei ole pandud rangeid ajalimiite, kuid
klient vajab tooteid orienteeruvalt 2016 aasta septembri alguses. Tooted on vaja transportida, leides
selleks kõige optimaalsema veoliigi ja marsruudi.
Esimese toote mõõdud on 10,86 x 7,35 x 10,10 meetrit ning kaal 145 tonni (lisa 1) ja teise toote
mõõdud on 46,96 x 5,97 x 6,41 meetrit ning kaal 120 tonni (lisa 2). Kaubamõõtudest ja kaalust
tulenevalt on tegemist suuremõõtmelise ja raskekaalulise veosega.
7
1. TEOORIA
1.1 Metoodika
Uurimisel kasutab autor ühte kolmest traditsioonilisest uurimisstrateegiast: juhtumiuurimust.
Tegemist on kvalitatiivse uurimusega. „Uurimus on loomult tervikut haarav teadmiste hankimine ja
andmed kogutakse loomulikus, tegelikus olukorras“ [1]. Autor uurib sügavuti konkreetset olukorda,
tuginedes erinevatele infoallikatele. Antud lõputöö kvalitatiivse uurimuse liigiks on dokumentide
analüüs ehk sekundaaranalüüs – eelnevalt kogutud andmete analüüs. Analüüsides erinevaid
dokumente jõuab autor järeldusteni, mis tulenevad kogutud dokumentidest. Autor analüüsib
ehitusjärgus olevate ja hiljuti valminud teedeehituse objektide jooniseid, maanteeameti poolt
tellitud mõõtmisprojekti „Riigimaanteedel altläbisõidukõrgust piiravate rajatiste asukohtade
määramine ja kõrguste mõõtmine“ tulemusi, Eesti riiklikus teeregistris olevaid andmeid, Eleringi
esindaja poolt ja Eesti Raudtee esindaja poolt saadud informatsiooni marsruutidel olemasolevate
elektriliinide piirangutest, tutvub riigis kehtestatud suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo
eeskirjaga ning erilubade taotlemise korraga ja tutvub mereveo teostamise võimalustega.
Teedeehitusobjektide joonised on saadud objektide juhtide käest ning nendeks teedelõikudeks on
Jüri jaotusringi ja Põrguvälja liiklussõlm, hiljuti valmis saadud Kurna liiklussõlm ning Keila sild ja
lähestikku asuvad viis ringteed Keila linnas. Kõigi eelpool nimetatud dokumentide analüüsi
tulemuseks autor uurib välja milliste mõõtudega ja kaaluga tooteid saab vaadeldud marsruutidel
vedada ning milliseid abinõusid on vaja selleks rakendada.
8
1.2 Mõisted
Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku
väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks.
Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat seadet vedav sõiduk.
Eriveosena veetav pukseeritav seade on veduki haakes järelveetav või ees tõugatav mehhanism,
konstruktsioon, ehitis või muu seadis, mis ei kuulu riiklikule registreerimisele. [2]
Raskekaaluline veos (edaspidi raskeveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille
tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja
sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust
Saateauto on §-is 14 toodud nõuete kohaselt tähistatud B-kategooria auto, mida kasutatakse veol
liikluse ohutuse tagamisel ja teiste liiklejate hoiatamisel suur- ja/või raskeveosest
Suuremõõtmeline veos (edaspidi suurveos) on koormaga või koormata sõiduk (autorong), mille
üksainuski mõõde ületab «Liiklusseaduse» § 15 lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt
kehtestatud suurimat lubatud suurust või kui koorem ulatub sõidukist (autorongist) ette- või
tahapoole üle 1 m. [2]
Vedaja on vedu teostav isik, kes võib olla ka veotee kooskõlastuste ja eriloa hankija
Veotee on loal teenimedega või teenumbrite ja -nimedega (kohanimedega) määratud teed ja/või
teelõigud, mida mööda peab eriveos liikuma. [2]
Portaal on tugitarind sõidutee kohal paiknevate liiklusmärkide, viitade ja fooride kinnitamiseks [3].
Konsool on väljaulatuv kandeosa [3].
9
1.3 Suuremõõtmeline ja raskekaaluline veos
Suuremõõtmelise ja/või raskekaaluliste veoste transport on reguleeritud „Suuremõõtmeliste ja/või
raskekaaluliste autoveo eeskirjaga“ (Vastu võetud teede- ja sideministri poolt 21.mai 2001 aastal
määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001) [2].
1.3.1 Üldnõuded eriveose veol
Suuri ja/või raskeid veoseid võib vedada mootorsõidukiga ainult siis, kui veost pole võimalik
vedada osade kaupa või teise transpordiliigiga. Erandina võib loa väljastaja lubada ka sellise veose
vedu, mille osade kaupa vedu on keerukas ja ülikulukas [2].
1.3.2 Luba veol
Eriveose vedu tohib teostada ainult loa olemasolul. Loa annab tee omanik. Luba peab olema vedajal
kaasas ja see tuleb esitada politseiametniku või muu teda seaduse alusel kontrollimise õigust omava
isiku nõudel [2].
Luba ei anna õigust ületada sõiduki valmistaja lubatud suurimat massi ega teljekoormuste väärtusi ja
kalduda kõrvale veoteel liiklusmärkidega kehtestatud keeldudest ja piirangutest. Lubatud
konkreetsed kõrvalekaldejuhud näitab loa väljastaja loal [2].
1.3.3 Liikluse reguleerimine
Liiklust peab reguleerima juhul, kui vedu võib ohustada või oluliselt takistada muud liiklust:
ristmikel, kitsastel teelõikudel, sildadel, ühesuunalise liiklusega teedel, sõites vastu üldist
liiklusvoolu jm.
Liikluse reguleerimisel peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest ning reguleerimine toimuma
«Liikluseeskirjas» sätestatud märguannete andmisega.
Reguleerija märguanne peab olema hästi nähtav ja üheselt mõistetav. Märguanne peab olema antud
õigeaegselt, et juht ootamatu manöövri või kiiruse järsu muutmisega ei põhjustaks liiklusohtlikku
olukorda ega segaks teiste sõidukite ja jalakäijate liiklemist. Täiendavalt võib märguandmisel
kasutada vilet, helisignaali või muud vahendit. [2]
10
1.3.4 Liikluse reguleerija
Reguleerijaks võib olla vähemalt 21-aastane isik, kellel on mootorsõiduki juhiluba ja kes on läbinud
vastava väljaõppe. Reguleerija ülesandeid võib täita ka saateauto juht. Reguleerijaks ei või olla suur-
ja/või raskeveose erisõiduki juht. Reguleerijaks valitud inimene peab tundma reguleerija
põhikohustusi, liikluse iseärasusi, reguleerimise korraldamise omapära ja oskama tegutseda liikluse
reguleerijana. [2]
11
1.3.5 Eriveose saatmine
Olenevalt suurveose mõõtmetest peab veol kasutama saateautosid ja reguleerijad vähemalt tabelis 1
toodu kohaselt.
Tabel 1
Saateautode ja reguleerijate kasutamine [2]
Suurveose
laius B (m)
Suurveose
pikkus L (m)
Saateautosid
ees
Reguleerijad Saateautosid
taga
Liikluspolitsei
B= 3 30 = 40 1
L> 40 1 1 1
3 = 3,5 24 = 30 1
30 = 40 1 1 1
L>40 1 2 1
3,5 = 4 L= 30 1
30 L= 40 1 1 1
L> 40 1 2 1
4= 5 L ≤ 24 1
24 = 30 1 1 1
L>30 1 2 1
5=6 L= 30 2 1 1
L>30 2 2 1
B>6 kõik pikkused 2 2 1 §15 kohaselt
12
Saateautona kasutatakse B-kategooria sõidukit. [2]
Eesmise saateauto katusel peab olema ette- ja tahapoole nähtav välisvalgustusega helkpinnaline või
valgustatud tahvel ning tagumise saateauto katusel tahapoole nähtav helkpinnaline või valgustatud
tahvel kirjega:
1) «SUUR VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ületab «Liiklusseaduse» § 15
lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
2) «LAI VEOS», kui eriveose laius on üle 3,5 m ja autorongi pikkus ei ületa «Liiklusseaduse» § 15
lõike 1 alusel teede- ja sideministri poolt kehtestatud suurimat lubatud suurust;
3) «PIKK VEOS», kui eriveose laius ei ületa 3,5 m ja pikkuse tõttu on nõutav saateauto. [2]
Kui suurveose mõõtmed ei nõua saateauto kasutamist, aga veose kõrguse tõttu on vajalik liikluse
reguleerimine, peab saateauto katusel tahvel kirjega «KÕRGE VEOS».
Kui raskeveose veo korral kasutatakse saateautot, peab saateauto katusel olema helkpinnaline või
valgustatud kollast värvi ristkülikukujuline tahvel kirjega «RASKE VEOS». [2]
§15. Politsei osalus liiklusohutuse kindlustamisel
Kui suurveose laius on üle 6 m, peab loa taotleja enne loa saamist pöörduma kohaliku
politseiprefekti poole, kes otsustab politsei osalemise vajalikkuse liiklusohutuse tagamisel (politsei
saateauto, reguleerijate osavõtt jne). [2]
1.3.6 Veo abiteenistus
Veol kasutatakse abiteenistust teel, selle kõrval või kohal olevatest takistustest ohutuks
möödumiseks. Elektriliini all töötamisel tuleb arvestada elektriohutusnõudeid [2].
13
1.4 Transpordi planeerimine
Kuna tegemist on ülegabariidiliste vedudega, siis seadusandlusest tulenevalt kasutame
Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja §10, kus on välja toodud vedaja kohustused.
Vedaja peab:
1) korraldama veo nii, et võimalikult vähe takistatakse ja ohustatakse teisi liiklejaid;
2) vältima vedu tipptundidel ja muul ajal, kui see on tee- ja ilmastikuolude ning liiklussageduse
tõttu ohtlik või põhjustab teistele teel olulisi liiklustakistusi;
3) võimalusel vältima läbisõitu asulatest, samuti nende tiheda liiklusega tänavatest,
liiklussõlmedest ja ristmikest;
4) arvestama tee ääres ja tee kohal olevaid rajatisi: liikluskorraldusvahendeid, elektri- ja
sideliine, elektrisõidukite kontaktliine jms. Vajadusel kokku leppima rajatise omanikuga
(valdajaga) vedu takistavate rajatiste osade ajutiseks tõstmiseks või eemaldamiseks;
5) rangelt järgima määratud veoteed. Kui ilmnevad asjaolud, mis nõuavad veotee muutmist,
taotlema muudetud veotee puhuks uue loa. [2]
1.4.1 Transpordiliigi valik
Iga kaubaveo transpordiliigil on oma spetsiifilised eelised. Sobiva transpordiliigi valik sõltub veose
veomaast, sihtkoha geograafilisest asukohast, veose olemusest, eelarvest ning tähtaegadest, millest
tuleb kinni pidada. Kaupa, mis peab olema kiiresti kohale viidud tuleb vedada kasutades
õhutransporti, kuid siis kui kiirus pole oluline võib veeta ka meretranspordiga, mis on odavam.
Enamikul veomarsruutidel kasutatakse mitu erinevat transpordiliiki. Parima viisi leidmine
logistikaahela koordineerimisel aitab pikemas perspektiivis säästa palju aega ja raha. [4]
Toodete maanteevedu Saksamaale on välistatud, kuna tegemist on ülegabariidiliste koormatega, mis
nõuavad marsruudi täpsemat uuringut vähemalt läbi viie riigi. Igas riigis kehtivad oma erinõuded ja
sellise veo kooskõlastamine ja korraldamine võtab liiga palju rahalist ja ajalist ressurssi.
Probleemideks võivad olla ka piiripunktide ületamised, kuna väljaehitatud taristud piiripunktides
võivad saada takistuseks ülegabariidiliste veoste liikumisel. „Tööõnnetused maanteetranspordis
võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi just suurte ja raskete kaupade ja masinate liikumisel“ [5].
Euroopa Liidus nähakse riikide sadamate vahelisi merevedusid ühe parima võimalusena ühenduse
14
teedevõrke ülekoormavale autotranspordile, seega nende toodete transpordiks vaatleme Eestisiseseid
maanteetranspordi võimalusi Tallinna tootmistehasest sadamatesse, kust edasi tooted on võimalik
laadida laevale. „Laevad on suured, väärtuslikud ning palju vähem sõltuvad standardiseerimisest kui
maantee- ja raudteetransport“ [6]. Parim lahendus antud suuremõtmeliste toodete transportimiseks
on kasutades Eestisisest maanteetranspordi ja riikidevahelist merevedu.
1.4.2 Marsruudi valiku kriteeriumid
Sadamad, kuhu on mõistlik tooteid vedada, on Muuga Sadam ja Paldiski Põhja- ja Lõunasadamad,
kuna need kolm on sadamad, kus sadamateenuseid osutatakse iga suurusega veesõidukitele ning
need asuvad väljaspool Tallinna linna [7]. Põhjus, miks vältida linna on väga lihtne: kuna linnas on
tihe liiklus ja väljaehitatud taristu tavaliikluse jaoks, siis kahjud võimalike õnnetusjuhtumite
tagajärjel ülegabariidiliste veoste veol võivad olla suuremad. Marsruudi valimisel sadamateni peab
arvesse võtma järgmisi aspekte: tee laius, märgid ja postid mis on paigutatud teele või selle
lähedusse, viaduktide ja sildade kandevõimed ja/või läbimahtuvus nende alt, ringteede suurused,
teepindadele avaldatav koormus, elektriliinide olemasolu ja nende kõrgus maapinnast jne. Sageli ei
kujune väljavalituks marsruudiks kõige lühem tee sihtpunktini, vaid see, kus on kõige vähem
takistusi.
15
2. MARSRUUTIDE TÄPSEM UURIMINE
2.1 Esimene vaadeldav marsruut: Tallinn-Paldiski
Esimene vaadeldav marsruut hõlmab enda alla Tallinna Suur-Sõjamäe teed ning Tallinna ringteed
kuni Paldiskini. Kasutades antud marsruuti liigub veos Tallinna linna piires lühidalt ning jõuab välja
Tallinna Ringteele.
Marsruudil Tallinn, Suur-Sõjamäe tn. - Paldiski on veoteel järgmised võimalikud kitsaskohad:
- Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmik
- Suur-Sõjamäe tänava allee
- Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmik
- Põrguvälja liiklussõlm
- Kurna liiklussõlm
- Luigel asuvad jalakäijate sild ja viadukt
- Saku viadukt
- Hüüru sild Vääna jõel
- Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmik
- Kanama viadukt
- Ringtee ja Saue ristmikule paigutatud portaal
- Valingu viadukt
- Keila linna ringteed ja sild üle Keila jõe
- Raudteeülesõit Kloogal
Pilt 1. Marsruut Tallinn-Paldiski (autori poolt koostatud skeem)
16
2.1.1 Esimese toote vedu antud marsruudil
Esialgu vaadeldakse, kas antud marsruudil on võimalik transportida toodet, mille mõõtmed on
10,86 x 7,35 x 10,10 meetrit ning kaal 145 tonni.
Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud
konsool, mille altläbimahtuvus on 5,95 meetrit. Antud toode on liiga kõrge ning ei mahu konsooli
alt läbi. Konsooli saab ajutiselt maha võtta, kuid see vajab kooskõlastamist Tallinna linnaga ning
lisakulutusi, kuna on vajalik lisasaateteenus sisse osta.
Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava allee, mille laius on 7,50 meetrit ning meie toode, mis on 7,35
meetrit lai mahub antud kohast läbi, kui kasutada liikumiseks ka vastasuunda ning kaasata protsessi
liikluse reguleerijaid. Jägmisena jäävad ette kaks portaali, mis asuvad enne Suur-Sõjamäe ja
J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul. Kahe portaali altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit. Mõlemad
portaalid on eemaldatava ülemise osaga. Antud detail mahub läbi, kui eemaldada need portaalid. See
nõuab omakorda portaalide ülemiste osade äravõtmise kooskõlastamist ning lisakulutusi.
Järgneval ristmikul, mis asub Lagedi viadukti juures ning mille tee viib Tallinna ringteele meil ei
teki probleeme, kuna seal on piisav tee laius ning puuduvad ka kõrgust piiravad faktorid. Edasi
veotee jõuab Põrguvälja liiklussõlmeni, kus veose takistuseks on viadukt, mille alt antud toode ei
mahu läbi, sest kõrgusegabariit viadukti all sõiduradade kohal on 5,50 meetrit. Selleks, et takistusest
mööda sõita veotee läheb paremale ülesse Pildiküla ringile. Takistuseks on portaal, mida saab
ajutiselt eemaldada. Tee laius on 6,50 meetrit ning sõiduraja laius ringil on 7,00 meetrit. Kuna Tartu
maantee viaduktidealune gabariit on 5,30 meetrit, peavad kõrgemad veosed sõitma piki jaotusringi
rampe Tartu maanteele ning sealt teise poole rampe mööda alla.
Kui tootega edasi liikuda mööda Tallinna ringteed siis laiuse maksimumgabariidiks on 11,00
meetrit, kuna tegemist on uue mitmerealise Kurna liiklussõlme peateega. Takistuseks on Kurna
viadukt ning sellele eelnev portaal, mis lubavad maksimaalseks kõrgusegabariidiks 6,08 meetrit.
Viaduktist on võimalik ümber sõita, kasutades selleks kaldteid, mis viivad viaduktile ja maha, kuid
takistuseks siiski jääb portaal mille altläbisõidu kõrgus on 6,12 meetrit. Portaali saab vajadusel maha
võtta, kuid see vajab kooskõlastamist ning lisakulutusi ja lisatööjõudu. Edasi veotee peale jääb
17
Kurna liiklussõlme jalakäiate sild, mille altläbisõidu kõrgus on 6,14 meetrit ning see on takistus,
millest antud marsruudil ei ole võimalik lähidalt ümber sõita.
Edasi veotee peale jäävad Luigel asuvad jalakäijate sild ja viadukt. Mõlema objekti altläbisõidu
kõrgused on 6,10 meetrit, mis piirab meie toote liikumist ning seda ei saa kuidagi lähidalt ümber
sõita.
Järgmisena peab ületama Saku viadukti, mis viib üle Tallinn-Saku-Laagri teed ning raudteed. Antud
viadukt on nelja avaline lihttalasild, kus avaehitus on lahendatud seitsme talaga. Viadukti
ületamiseks raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi ja uuringud, kuna
vanemate sildade ületamisel autorongi koosseis on palju määrav tegur. Sõidutee laius on 8,00
meetrit, seega laiust ei takista midagi. Edasi veos peab ületama Hüüru silda, mis ületab Vääna jõge.
Silla ületamiseks raskeveosega on vaja samuti tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi. Silla
sõidutee laius on 8 meetrit.
Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul jäävad ette konsoolid. Konsoole on võimalik
pöörata või kasutada vastassuunas olevat sõidurada, et nendest mööda sõita.
Pilt 2. Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmik (autori poolt koostatud skeem)
18
Peale Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikut tee peale jääb Kanama viadukt, mis asub
Saku vallas Harjumaal. Antud viadukt oli ehitatud selleks, et eraldada Tallina ringteed ning Tallinn-
Pärnu maanteed. Kanama viadukti ületamine on lubatud kuni 80 tonnise täismassiga autorongiga
ning seda ainult eritingimustel. Antud tootega selle ületamine on keelatud ning selleks, et sellest
ümber sõita saame kasutada Tallinn-Pärnu maanteed. Selleks sõidame vastassuunas Tallinn-Pärnu
maanteele ning tagasipöörde tehes suundume tagasi Tallinna ringteele. Selle jaoks, et sõita antud
viaduktist mööda kasutame just vastassuunda, kuna õiges suunas liikumisel meil puudub
tagasipöörde võimalus Tallinn-Pärnu maanteel, mis oleks nii lähedal kui vastassuunda kasutades.
Pilt 3. Kanama viadukt (autori poolt koostatud skeem)
Edasi sõites takistuseks tuleb Saue ristmikule paigutatud portaal, mille alt läbisõidukõrgus on 5,70
meetrit. Sellest portaalist saab ümber sõita kasutades selleks vastassuunda, täpselt samamoodi kui
Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul.
Järgmisena on vaja ületada Valingu viadukti, mille sõidutee laius on 8,00 meetrit. Viadukti
ületamiseks raskeveosega on vaja tellida kandevõime kontrollitavaid arvutusi. Praktika näitab, et
vanemate sildade ja viaduktide ületamine on suurte kaaludega reaalne ning sillakandevime kontroll
arvutused näitavad kust kaudu on võimalik silda ületada.
19
Edasi veotee peale tuleb Keila lähedal asuvad viis ringteed ning sild, mis jääb meie marsruudil
esimese ja teise ringtee vahele. Silla peal sõidutee laius on 8 meetrit ning silla kandevõime on 300
tonni. Ringteed on projekteeritud nii, et ka ülegabariidilised veosed mahuvad sealt sõita. Iga ringtee
sisemine osa on pooleldi kaetud kivikattega, mis võimaldab nendest üle sõita ning sellega
vähendada manööverdamist. Ringteedel on vajalik liikluse reguleerijate kaasamine, kuna mõne
ringtee sisemine osa on kaetud kividega vastassuunas.
Järgmine takistus, mis antud marsruudil tuleb ette on raudteeülesõit, mis ristub Tallinna ringteega ja
jääb raudteepeatuste „Klooga“ ja „Kloogranna“ vahele. Antud ülesõidu kontaktvõrgu kõrgus on 6,45
meetrit. Tuleb arvestada sellega, et kontaktvõrk on pingestatud. Kaubaveol tuleb tagada
ülesõidukoha ületades 0,80 meetrit vahekaugus pingestatud kontaktvõrgu juhtmetest. Suurema
gabariidi puhul tuleb kontaktvõrk välja lülitada ja sulgeda rongiliiklus vastavalt Eesti Raudteel
kehtestatud korrale. See on kindlasti lisakulu, kuna sellega tegelevad spetsialiseeritud Eesti Raudtee
töötajad. Selle jaoks, et toode mahtuks läbi ei piisa vaid kontakvõrgu väljalülitamisest, vaid on
vajalik selle tõstmine ülespoole. Maksimaalne autorongi kõrgus mis on Eesti Raudtee esindaja sõnul
üle raudteeülesõidu mahub on 7,10 meetrit.
Elektriliinid, mis antud marsruudil piiravad läbilaske ära on 110 kV liinid, kus juhtme temperatuuri
+35 kraadi oleks kõrgusegabariit 8,20 meetrit ning kuna antud liinide nõutud minimaalne
ohutusvahemik on 2,00 meetrit, siis maksimaalne veose kõrgus on 6,20 meetrit. Siiski see ei pruugi
olla piiravaks suuruseks, kuna liinide gabariidid pole staatilised nagu sildadel, vaid väga
dünaamilised, sest juhtme gabariit muutub olenevalt välisõhutemperatuurist ja liinikoormusest väga
suures vahemikus. Tulenevalt sellest käsitleb piirkonna käidukorraldaja igat kõrgveose veotaotlust
individuaalselt ning täpsema tulemuse saamiseks on vaja taotleda individuaalselt luba. Veosega
mille kõrgus on üle 6,20 meetri võib olla vajalik 110 kV elektriliinide väljalülimine, mida saab teha
ainult äärmisel vajadusel ja millega võivad kaasneda klientide nõuded seoses elektrivarustuse ajutise
katkestamisega. Ka kinnitatud 110 kV ja suuremate elektriliinide väljalülimine võidakse
elektrivõrgu poolt tühistada ka 10 minutit enne lülitust, kui ilmnevad probleemid kas väljalülitusele
mineva elektriliiniga või mõne teise sama piirkonda toitva elektriliiniga.
Toodet ei ole võimalik vedada valmistoote kujul kasutades antud marsruuti, kuna toode on liiga
kõrge ning sellele lisandub veel treileri kõrgus, mille peal toodet transporditakse.
20
2.1.2 Teise toote vedu antud marsruudil
Analüüsitakse kas antud marsruudil on võimalik transportida teist toodet, mille mõõdud on 46,96 x
5,97 x 6,41 meetrit ning kaal 120 tonni.
Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud
konsool, mida on vaja ajutiselt eemaldada. Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava alle, mille laius on
7,50 meetrit ning meie toode, mis on 5,97 meetrit lai mahub antud kohast läbi. Edasi jäävad ette
kaks portaali, mis asuvad enne Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul. Kahe portaali
altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit. Mõlemad portaalid on eemaldatava ülemise osaga. Antud detail
mahub läbi, kui eemaldada need portaalid. See nõuab omakorda portaalide ülemiste otsade
äravõtmise kooskõlastamist ning lisakulutusi.
Põrguvälja liiklussõlm piirab teise toode vedu, kuna liiklussõlm on projekteeritud nii, et sõita mahub
kuni 45,00 meetrit pikk eriveos. Seega meie toode ei mahu läbi. Järgneval ristmikul, mis asub
Lagedi viadukti juures ning mille tee viib Tallinna ringteele meil ei teki probleeme, kuna seal on
piisav tee laius ning puuduvad ka kõrgust mõjutavad faktorid ning veoki manööverdamist midagi ei
piira.
Kui edasi tootega liikuda mööda Tallinna ringteed, siis laiuse maksimumgabariidiks on 11,00
meetrit. Takistuseks on Kurna viadukt ning sellele eelnev portaal, mis lubavad maksimaalseks
kõrgusegabariidiks 6,08 meetrit ning portaal, mille altläbisõidu kõrgus on 6,12 meetrit. Edasi tee
peale jääb Kurna liiklussõlme jalakäiate viadukt, mille altläbisõidu kõrgus on 6,14 meetrit.
Järgmisena peab ületama Saku viadukti, mis viib üle Tallinn-Saku-Laagri teed ning raudteed.
Viadukti ületamiseks raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi ja
uuringuid, kuna vanemate sildade ületamisel autorongi koosseis on palju määrav tegur. Sõidutee
laius on 8,00 meetrit, seega laiuse poolest takistusi pole. Edasi veos peab ületama Hüüru silda, mis
ületab Vääna jõge. Selle ületamiseks raskeveosega on vaja samuti tellida sillakandevõime
kontrollitavaid arvutusi. Silla sõidutee laius on 8,00 meetrit.
21
Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri tee ristmikul jäävad ette konsoolid. Konsoole on võimalik
pöörata või kasutada vastassuunas olevat sõidurada. Peale Tallinna ringtee ja Tallinn-Saku-Laagri
tee ristmikut tee peale jääb Kanama viadukt, mis asub Saku vallas Harjumaal. Meie jaoks selle
ületamine on keelatud veose raskuse pärast ning selleks, et sellest mööda sõita saame kasutada
Tallinn- Pärnu maanteed.
Edasi veotee peale tuleb Keila lähedal asuvad viis ringteed ning sild, mis jääb meie marsruudil
esimese ja teise ringtee vahele. Silla peal sõidutee laius on 8 meetrit ning silla kandevõime on 300
tonni. Ringteed on projekteeritud nii, et ka ülegabariidilised veosed mahuvad sealt sõita. Iga ringtee
sisemine osa on pooleldi kaetud kivikattega, mis võimaldab nendest üle sõita ning sellega
vähendada manööverdamist. Ringteedel on vajalik liikluse reguleerijate kaasamine, kuna mõne
ringtee sisemine osa on kaetud kividega vastassuunas.
Edasi sõites takistuseks tuleb Saue ristmikule paigutatud portaal, mille alt läbisõidukõrgus on 5,70
meetrit. Portaalist saab ümber sõita kasutades selleks vastassuunda.
Järgmiseks takistuseks on raudteeülesõit, mille alt mahub läbi 5,65 meetrise kõrgusega veos nii, et ei
ole vajadust kontaktvõrku välja lülitada. Andtud toode ei mahu alt läbi, seega on vajalik raudteed
kontaktvõrgust välja lülitada. Paldiski Põhjasadama sissesõidul takistusi ei ole.
Kuna veose kõrgus on 6,41 meetrit, siis on võimalik proovida kooskõlastada antud vedu AS
Eleringiga külmemal perioodil, millal liinivõrgud on kõrgemal. Siiski see ei pruugi olla piiravaks
suuruseks, kuna liinide gabariidid pole staatilised nagu sildadel, vaid väga dünaamilised, kuna
juhtme gabariit muutub olenevalt välisõhutemperatuurist ja liinikoormusest väga suures vahemikus.
Praktika näitab, et vanemate sildade ja viaduktide ületamine on suurte kaaludega reaalne ning
sillakandevõime kontrollarvutused näitavad kust kaudu on võimalik silda ületada. Paljude vanemte
sildade dokumentide puudumise tõttu, ei ole kindlad piirangud fikseeritud.
Teise toote vedu valmiskujul ei ole esimesel marsruudil võimalik, kuna toode on liiga pikk. Veo
käigus lisandub toote pikkusele selle transporditava seadme pikkus.
22
2.2 Teine vaadeldav marsruut: Tallinn-Muuga
Marsruudil Tallinn, Suur-Sõjamäe tn. - Muuga on veoteel järgmised võimalikud kitsaskohad:
- Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmik
- Suur-Sõjamäe tänava allee
- Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmik
- Lagedi viadukt
- Väo raudteeviadukt
- Nehatu I sild
- Raudteeviadukt, mis ületab Tallinn-Narva maanteed
- Kaks portaali Tallinn-Narva maanteel
- Kroodi viadukt
- Viadukt, mis ületab Põhjaranna teed
- Torutrassid
Pilt 4. Marsruut Tallinn- Muuga (autori poolt tehtud skeem)
23
2.2.1 Esimese toote vedu antud marsruudil
Analüüsitakse kas antud marsruudil on võimalik transportida esimest toodet, mille mõõdud on
10,86 x 7,35 x 10,10 meetrit ning kaal 145 tonni.
Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud
konsool, mille maaga paralleelne alumine osa on 5,95 meetri teekattelt. Antud toode ei mahu sealt
alt läbi, kuid konsoole on võimalik ajutiselt eemaldada.
Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava allee, mille laius on 7,50 meetrit ning toode mahub sealt läbi.
Edasi tee peale jäävad kaks portaali enne Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul.
Kahe portaali altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit, kuid mõlemad portaalid on eemaldatava ülemise
osaga ning kooskõlastades Tallinna linnaga ning kaasates spetsialiseeritud lisatööjõudu on võimalik
seda neid ajutiselt eemaldada.
Järgmise takistusena tee peale tuleb Lagedi viadukt, mille alt on vaja läbi sõita. Viadukti
altläbimahtuvuse kõrgus on 7,38 meerit. Selleks et saada viadukti peale, saame kasutada ka muud
teed, kuid sellisel juhul on vajalik liikluse korraldaja, kes vajadusel saab manööverdamiseks teed
asjutiselt kinni panna.
Pilt 5. Lagedi viadukt (autori poolt tehud skeem)
24
Edasi veotee läheb Lagedi viaduktile, mille sõidutee laius on 9,00 meetrit. Järgmisena on vaja Väo
raudtee viaduktist üle sõita, mille sõidutee laius on 9,00 meetrit. Mõlema viadukti ületamiseks
raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi.
Peale Peterburi maanteele keeramist veos peab ületama Nehatu I silda, mille jaoks on vaja tellida
sillakandevõime kontrollarvutusi. Silla sõidutee laius on 7,60 meetrit ning meie veos mahub sealt
läbi.
Järgmine takistus, mis antud marsruudil tee peale tuleb on raudteeviadukt ning sellele eelnev
portaal. Portaali altläbisõidukõrgus on 6,05 meetrit ning viadukti altläbisõidu maksimaalne kõrgus
on 5,40 meetrit. Esimene toode antud viadukti alt läbi ei mahu ning lähidal puudub võimalus
takistusest möödasõiduks antud tootega. Edasi tee peale jääb veel kaks portaali, mille
altläbisõidukõrgused on 6,16 ning 6,07 meetrit. Mõlemaid portaale on võimalik vajadusel ajutiselt
teisaldada.
Järgmisena veotee keerab paremale, et sõita Tallinn-Narva maanteelt Muuga suunas. Peterburi
maanteed ületatakse aastal 2015 valmis saanud Kroodi viadukti kaudu, mille kandevõime on 300
tonni ning tee laius viaduktil on 10,20 meetrit, seega veos saab ületada antud viadukti. Viadukti
lõpus on paigutatud portaal, mille altläbisõidukõrgus on 6,09 meetrit ning mida vajadusel saab maha
võtta. Kroodi viadukti lõppedes algab tee, mis viib Maardu sadamasse. Esimene takistus antud tee
peal on viadukt, mida on vajalik läbida alt. Maksimaalne kõrgusegabariit antud viadukti alt
läbimiseks on 5,16 meetrit. Edasi tee peale jäävad kaks torutrassi, mille altläbisõidukõrgused on
5,97 ja 6,33 meetrit. Needest kolmest takistusest ei ole võimalik kuidagi mööda sõita ning see jääb
piiravaks faktoriks.
Muuga suunal on 110 kV elektriliinid ja vastavalt projekteerimisnormile on kõrgusegabariit
juhtmetemperatuuril +35 kraadi 7,00 meetrit ning kuna minimaalne ohutusvahemik on 2,00 meetrit,
siis maksimaalne veose kõrgus on 5,00 meetrit. Siiski see ei pruugi olla piiravaks suuruseks, kuna
liinide gabariidid pole staatilised nagu sildadel, vaid dünaamilised.
Esimese toote transportimine valmiskujul antud marsruudil ei ole võimalik, kuna on kõrgust
piiravad takistused, mille ajutine eemaldamine ei ole võimalik.
25
2.2.2 Teise toote vedu antud marsruudil
Nüüd vaatleme, kas antud marsruudil on võimalik transportida teist toodet, mille mõõdud on 46,96 x
5,97 x 6,41 meetrit ning kaal 120 tonni.
Esimene takistus, mis tuleb tee peale on Suur-Sõjamäe tänava ja Ääsi tänava ristmikul paigutatud
konsool, mille maaga paralleelne alumine osa on 5,95 meetri teekattelt. Antud toode on liiga kõrge
ning ei mahu alt läbi, kuid konsoole saab ajutiselt eemaldada.
Järgmine on Suur-Sõjamäe tänava alle, mille laius on 7,50 meetrit ning meie toode, mis on 5,97
meetrit lai mahub antud kohast läbi. Jägmisena jäävad ette kaks portaali, mis asuvad enne Suur-
Sõjamäe ja J.Smuuli tee ristmikut ning ristmikul. Kahe portaali altläbilaske kõrgus on 6,40 meetrit.
Mõlemad portaalid on eemaldatava ülemise osaga. Antud detail mahub läbi, kui eemaldada need
portaalid. See nõuab omakorda portaalide ülemiste otsade äravõtmise kooskõlastamist Tallinna
linnaga ning lisakulutusi, kuna on vajalik lisasaateteenus ehk kvalifitseeritud tööliste brigaadi, kes
võtavad maha eemaldatavaid portaalide osi, mis segavad toote transpordi. Lisaks on võimalik
vaadelda toote vedu pöörates seda külje peale nii, et toote kõrguseks saaks 5,97 meetrit ning laiuseks
6,41 meetrit. Sel juhul portaalide eemaldamine pole vajalik.
Järgmise takistusena tee peale tuleb Lagedi viadukt, mille alt on vaja läbi sõita. Viadukti
altläbimahtuvuse kõrgus on 7,38 meerit ning veos mahub alt läbi. Probleem on aga selles, et antud
toode on liiga pikk ning manööverades antud toode ei mahu ning ei saa viadukti peale sõita.
Edasi tuleb sõita Lagedi viaduktist üle, mille sõidutee laius on 9,00 meetrit. Viadukti ületamiseks
raskeveosega on vaja samuti tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi.
Järgmisena on vaja Väo viaduktist üle sõita, mis viib üle raudtee. Sõidutee laius on 9,00 meetrit ning
viadukti ületamiseks raskeveosega on vaja tellida sillakandevõime kontrollitavaid arvutusi.
Peterburi tee peale keeramine ei ole takistuseks, kuna kurv on väga sujuv. Peale Peterburi maanteele
keeramist veos peab ületama Nehatu I silda, mille jaoks on vaja tellida sillakandevõime
kontrollarvutusi. Silla sõidutee laius on 7,60 meetrit ning meie veos mahub sealt läbi.
Järgmine takistus, mis antud marsruudil tee peale tuleb on raudteeviadukt ning sellele eelnev
portaal. Portaali altläbisõidukõrgus on 6,05 meetrit ning viadukti altläbisõidu maksimaalne kõrgus
26
on 5,40 meetrit. Teine toode antud viadukti alt läbi ei mahu olenemata sellest, kas oleks see külili
või mitte ning lähidal pole muud võimalust, mille abil oleks võimalik antud takistusest mööda sõita.
Edasi tee peale jääb veel kaks portaali, mille altläbisõidu kõrgused on 6,16 ning 6,07 meetrit.
Mõlemad portaalid saab vajadusel ajutiselt maha võtta. Järgmisena veotee keerab paremale, et sõita
Tallinn-Narva maanteest üle Muuga suunas. Peterburi maanteed ületame aastal 2015 valmis saanud
Kroodi viadukti kaudu, mille kandevõime on 300 tonni ning tee laius viaduktil on 10,20 meetrit ning
sõiduteed mis viivad peale ja maha on sujuvad, seega veos saab ületada antud viadukti. Viadukti
lõpus on paigutatud portaal, mille altläbisõidukõrgus on 6,09 meetrit ning mida vajadusel saab maha
võtta.
Kroodi viadukti lõppedes algab tee, mis viib Maardu sadamasse. Esimene takistus antud tee peal on
viadukt, mida on vajalik läbida alt. Maksimaalne kõrgusegabariit antud viadukti alt läbimiseks on
5,16 meetrit. Edasi tee peale jäävad kaks torutrassi, mille altläbisõidukõrgused on 5,97 ja 6,33
meetrit. Viadukti alt ei ole võimalik kuidagi mööda sõita ning see jääb piiravaks faktoriks.
Teise toote transportimine valmiskujul, kasutades teist marsruuti, ei ole võimalik.
27
2.3. Kooskõlastused
Kõrgusega üle 6,20 meetri võib olla vajalik 110kV elektriliinide väljalülimine, mida saab teha ainult
äärmisel vajadusel ja millega võivad kaasneda klientide nõuded seoses elektrivarustuse ajutise
katkestamisega. Ka kinnitatud 110kV ja suuremate elektriliinide väljalülimine võidakse elektrivõrgu
poolt tühistada 10 minutit enne lülitust, kui ilmnevad probleemid kas väljalülitusele mineva
elektriliiniga või mõne teise sama piirkonda toitva elektriliiniga.
Üle 4,50 meetri kogukõrgusega veoste marsruut tuleb kooskõlastada rajatiste valdajatega.
Kooskõlastused on tasulised ja nende eest tuleb maksta olenemata sellest, kas vedu toimub või ei
toimu.
Tallinnas ja lähiümbruses tuleb marsruut kooskõlastada järgmiste ettevõtetega:
• Elektrilevi
• Elering
• Signaal
• KH Energia Konsult
• EVR Infra
• Elion
Suur- ja/või raskeveose loa saamiseks veoks [8]:
Riigimaanteedel tuleb pöörduda Maanteeameti asutusse
Linnatänavatel tuleb pöörduda linnavalitsusse või selle volitatud juriidilise isiku poole
Vallateedel tuleb pöörduda vallavalitsuse või selle volitatud juriidilise isiku poole
Erateedel tuleb pöörduda eratee omaniku või tema volitatud isiku poole
Paldiski linna omanduses olevate avalike teede kasutamisel ülegabariidiliste veose veoks on vajalik
taotleda eriluba [9].
28
3. KITSASKOHTADE ÜLEVAATAMINE JA LAHENDUS
3.1 Esimese marsruudi piirangud
Maksimaalne tootegabariit koos veduki ja treileriga Tallinn-Paldiski marsruudil jääb vahemikku
40,00 x 7,50 x 6,10 meetrit.
Selleks, et saada paremat ülevaadet piirangutest on autor tabelina välja toonud kõik taristu
kitsaskohad.
29
Tabel 2
Tallinn-Paldiski marsruudi taristu kitsaskohad
Kitsaskoht Pikkus (m)
Laius
(m)
Kõrgus
(m)
Kandevõime
(t)
Eemaldatav/
ümbersõidu võimalus
Suur-Sõjamäe ja Ääsi r. - - 5,95 x
Suur-Sõjamäe allee - 7,50 -
Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli r. - - 6,40 x
Lagedi viadukti juures r. 40,00 - -
Põrguvälja liiklussõlm 45,00 - 5,50 x
Jüri ringtee viadukt - - 5,30 x
Kurna liiklussõlme portaal - - 6,12 x
Kurna viadukt - - 6,08 x
Kurna jalakäijate sild - - 6,14
Luige jalakäijate sild - - 6,10
Luige viadukt - - 6,10
Saku viadukt - 8,00 - vaja arvutusi
Hüüru sild - 8,00 - vaja arvutusi
Tallinna ringtee ja Tallinn-
Saku-Laagri ristmik - - 5,70 x
Kanama viadukt - 16,35 - 80,00 x
Portaal Ringtee ja Saue r. x
Valingu viadukt 8,00 vaja arvutusi
Keila linna 1 ringtee - 8,00 -
Keila linna sild - 8,00 - 300,00
Keila linna 2 ringtee - 8,00 -
Keila linna 3 ringtee - 8,00 -
Keila linna 4 ringtee - 8,00 -
Keila linna 5 ringtee - 8,00 -
Raudteeülesõit Kloogal - - 5,65 x
30
Luige viadukti vältimiseks, et oleks võimalik vedada kõrgemaid asju on võimalik kasutada
alternatiivmarsruuti. Selleks et seda teha, tuleb pöörata paremale Kangu teele enne Kurna viadukti
ning seejärel Kangru tee ja Tallinn-Rapla-Türi ristmikul keerata vasakule, et suunduda tagasi
Tallinna ringteele. Sellsel juhul veotee ei lähe Kurna viadukti alt, Kurna jalakäijate silla alt, Luige
jalakäijate silla alt ega Luida viadukti alt, vaid hoopis Luige vaidukti pealt. Selleks, et Luige
viadukti pealt Tallinna ringteele saada on vaja kasutada vastassuunda. Luige viadukti kandevime on
300 tonni.
Pilt 6. Tallnn-Paldiski alternatiivmasruut (autori poolt tehtud skeem)
Alternatiivmarsruudi kasutamisel maksimaalne tootegabarit koos veduki ja treleriga jääb vahemikku
40,00 x 7,50 x 7,10 meetit.
31
3.2 Teise marsruudi piirangud
Maksimaalne tootegabariit koos veduki ja treileriga Tallinn-Muuga marsruudil jääb vahemikku
40,00 x 5,40 x 5,16 meetrit.
Tabel 3
Tallinn-Muuga marsruudi taristu kitsaskohad
Kitsaskoht Pikkus (m) Laius (m) Kõrgus (m) Kandevõime (t) Eemaldatav/ ümbersõidu võimalus
Suur-Sõjamäe ja Ääsi ristmik - - 5,95 - x
Suur-Sõjamäe allee - 7,50 - -
Suur-Sõjamäe ja J.Smuuli
ristmik - - 6,40 - x
Lagedi viadukt 40,00 9,00 - vaja arvutusi
Väo raudteeviadukt - 9,00 - vaja arvutusi
Nehatu I sild - 7,60 - vaja arvutusi
Portaal enne raudteeviadukti - 6,05 - x
Raudteeviadukt (üle Tallinn-
Narva) - 5,40 -
Portaal Tallinn-Narva
maanteel
- - 6,16 x
Portaal Tallinn-Narva
maanteel
- - 6,07 x
Kroodi viadukt - 10,20 300,00
Viadukt, mis ületab
Põhjaranna teed - - 5,16
Torutrass - 6,70 5,97
Teine torutrass - 15,80 6,33
32
3.3 Väljapakutud lahendused
Valmiskujul toodete transportimine ei ole võimalik, kuna toodete gabariidid on väga suured. Selleks,
et korraldada toodete transporti Tallinnast sadamatesse edastatakse maksimaalselt mahtuvad
tootegabariidid E-Profiili tootmisesse ning selle põhjal tootmise spetsialistid saavad toodete
mõõtmeid muuta selliselt, et neid oleks võimalik transportida kasutades maanteed ning nende
demontaaz ja edasine kokku monteerimine valmistooteks oleks võimalikult lihtne, kvaliteetne ning
ajaliselt ja rahaliselt säästlik. Lisaks on vaja arvestada, et treileri laadimiskõrgus, kuhu saab laadida
antud kaaludega tooteid on 0,50 meetrit (lisa 3).
Tootmise spetsialistid suutsid vähendada toodete mõõtmeid vastavalt tehnoloogiale. Nad võtsid ära
mõningad detailid, mida oli võimalik ära võtta. Esimese demonteeritud toote mõõdud on 9,47 x 6,91
x 6,53 meetrit ning teise toote mõõdud on 37,18 x 2,99 x 5,97 meetrit, millele on vaja lisada treileri
kõrgust ning veduki pikkust.
Esimese marsruudi maksimaalseks kõrguse piirajaks, mida ei ole võimalik ära võtta ega ümber sõita
on Luige jalakäijate sild ja viadukt, mille altläbisõidu kõrgus on 6,10 meetrit. Kasutades Tallinn-
Paldiski altenatiivmarsruuti kõrguse maksimaalseks gabariidiks jääb 7,10 meetrit, kuna raudtee
ülesõidu liine ei ole võimalik kõrgemale tõsta. Teise marsruudi maksimaalseks kõrguse piirajaks on
viadukt, mis ületab Põhjaranna teed. Viadukti altläbisõidu kõrgus on 5,16 meetrit.
Suuregabariidiliste toodete puhul on marsruutide läbimahtuvus väga tähtsaks teguriks, kuna toodete
demontaaz võib olla palju kulukam kui pikema marsruudi valimine. Seega toodete transportimiseks
valime Tallinn-Paldiski alternatiivmarsruuti, kuna tootmisel õnnestus vähendada toodete mõõtmeid
vastavalt selle marsruudi piirangutele. Paldiski Põhjasadamas asub ka E-Profiili montaazitehas, kus
on võimalik tooteid monteerida tagasi valmistooteks.
33
3.4 Transpordi teostamise kirjeldus
Prognoositav toodete valmimine Tallinna tehases on 23. august 2016. E-Profiili tootmistehases
laetakse tooted treileritele samal päeval kell 22:00. Veokid koos treileritele laaditud toodetega
hakkavad liikuma öösel 24. august kell 00:00. Toodete transporti teostamine toimub kolonnis, see
aitab vähendada liiklusmärkide demonteerimise ja liiklusreguleerijate kulusid. Kokku läheb vaja 3
saateautot, millest 2 peavad liikuma kolonni ees ja 1 taga ning 2 liikuse reguleerijat. Liiklust
reguleeritakse iga viadukti juures jooksvalt ehk reguleeritakse just seda kohta, kus antud hetkel
vedukid koos haagiste ja veetavate toodetega asuvad. Vajalik taristu demonteeritakse jooksvalt
sammuga umbes 1 segav punkt ette. Kui vedukid on treilerite ja toodetega läbi demonteeritud punkti
sõitnud, siis monteeritakse vajaminev koheselt tagasi. Ajaliselt kulub toodete Eestisisese transpordi
peale umbes 6 tundi ning keskmine sõidukiirus on 10 km/tunnis. Toodete Paldiski sadamasse
jõudmine on planeeitud kell 06:00.
Paldiski montaazitehases treilerite peal tooteid monteeritakse valmiskujuks, kuna klient vajab
Lübecki sadamas valmistooteid. Ühe toote monteerimiseks läheb keskmiselt 2 päeva. Lübecki
sadamas toodete monteerimine on võimatu, kuna puuduvad selleks vajalikud tingimused ja
spetsialistid.
Paldiski sadamast Lübeckisse käib Transfennica liinilaev. Antud Ro-ro-laeva peateki kõrgus on 8
meetrit ning esimese toote mereveo teostamine selle laevaga on võimatu, kuna toode ei mahu
sellesse laeva. Teise toote merevedu antud laevaga on võimalik. Toodet veatakse koos teileriga ning
vajalik on treileri tagasitoomine ja kasutusrenti maksmine. Valmistoote mõõdud koos treileriga on
46,96 x 5,97 x 6,91 meetrit. Transfennica liinilaev, mille peale on planeeritud toodete laadimine,
väjub teisipäeval 30.august kell 14:00 ning jõuab sihtkohta neljapäeval 1.septembil kell 07:00 [10].
Esimese toote merevedu teostamiseks on planeetud tellida kaubalaev „Meri“ [11]. Toote laadimine
laevale toimub orienteeruvalt 29.august ning kahe päeva pärast toode jõuab Lübecki sadamasse.
34
3.4 Kulud
Esimese toote Eestisisene transport läheb maksma 15 000€ ning teise toote transport 25 000€ (kõik
hinnad on toodud ilma käibemaksuta). Hinna sees on saateautod, liikluse reguleerijad, liikluspolitsei
kaasamine, vajalikud kandevõime kontrollarvutused, eletriliinide ja raudteeliinide väljalülitused ja
tõstmine ning kõik vajalikud load ja kooskõlastused.
Ühe silla või viadukti kandevõime kontrollarvutuste tellimine maksab umbes 560€. Kasutades
Tallinna-Paldiski alternatiivmarsruuti meie veos läbib viis silda, millest Luige viadukt ja Keila sild
on kandevõimega 300 tonni ning ülejäänud kolmele sillale on vaja tellida sillakandevõime
kontrollarvutusi. Kokku maksab see 1680€. Raudteeliini lülitus 1100€ koos elektrikute väljasõiduga.
Esimese toote merevedu osakoormana, tellides selleks kaubalaeva, läheb maksma 65 000€. Toote
laadimine laevale vastavalt sadama hinnakirjale maksab 36€/tonn, mis teeb kokku 5220€. Teise
toote merevedu Transfennica liinilaevaga läheb maksma 10 000€. Treileri tagasitoomine 700€ ning
treileri kasutusrent 150€/päev. Teilerit saab tagasi tuua Transfennica liinilaevaga, mis väljub
Lübeckist 2.septembril ning jõuab Paldiskisse 4.septembil [10]. Treileri kasutusrenti on vaja maksta
11 päeva jooksul, mis teeb kokku 1650€. Kaupade mahalaadimine Lübeckis on saaja kulul.
Esimese toote transport Tallinnast Lübeckisse läheb maksma 85 220€ ning teise toote transport
37 350€.
35
KOKKUVÕTE
Töö tulemusena selgitas autor välja, et E-Profiilis toodetud suuregabariidilisi ja raskeid
metallkonstruktsioone, mida klient vajab Lübecki sadamsse ei ole võimalik vedada valmiskujul
maanteetranspordiga. Autor tõi välja võimalikud Eestisisesed marsruudid selleks, et transportida
tooted sadamasse, kust edasi saaks neid viia Lübeckisse kasutades selleks meretranspordi. Autor tõi
välja Tallinn-Paldiski ja Tallinn-Muuga marsruutide kitasaskohad tabelitena, selgitas välja
maksimaalsed gabariidid mida on võimalik antud marsruutidel vedada ning läbi selle tootmse
spetsialistid suutsid vähendada toodete mõõtmeid ning autor leidids optimaalsemat marsruuti
sadamani. Lisaks uuris välja kellelt ja milliseid lube ja kooskõlastusi läheb vaja. Autor uuris välja
meretranspordi võimalusi ning leidis optimaalse lahenduse mõlema toote meretranspordi jaoks
valmiskujul. Autor selgitas välja veohinna nii maismaaveo etapil kui ka mereveo etapil masruudil
Tallinn-Lübeck. Saadud tabelite põhjal on võimalik ka teistel ettevõtetel ning transpordifirmadel ja
lihtsalt huvilistel vaadata, kus ja milliste mõõtmetega kaup koos selle veetava masinaga mahub
vaadeldud marsruutidel ning millised kooskõlastusi on ülegabariidiliste vedude jaoks vaja.
36
SUMMARY
This thesis is about planning the transportation of oversized goods from a factory in Tallinn to a
habour in Lübeck. Goods that are being transported are very large and heavy metal constructions.
Domestic transportation is planned to be done by road transport. By analysing two routes from
Tallinn to two harbours in Estonia the author chose the optimal route to one of the harbours. The
Author identifies all obstacles that are on both routes and discovers what can be the largest
measurements of freigt including the vehicle that can be transported on these routes. These obstacles
are presented in a table. Then the author establishes the best way to transport goods over the sea
from a harbour in Estonia to harbour in Lübeck. Considering results that are revealed by this work,
we can see what are the largest measurements of goods that can be transported on these routes, what
permissions are needed in order to transport oversized haulages and what additional work was
needed to be done. Moreover, Author points out the cost of transporting goods from Tallinn to
Lübeck.
37
VIIDATUD ALLIKAD
[1] S. Hirsjärvi, P. Remes, P. Sajavaara „Uuri ja kirjta“ p. 128, 2010
[2] Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri, Teede- ja sideminister, 65, 897, 2001
[3] Veebipõhine Eesti Õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013 http://www.eki.ee/dict/qs/
[4] World Industrial Reporter, „Global shipping: Choosing the best way of transport,“
[Võrgumaterjal] http://www.worldindustrialreporter.com/wp-content/uploads/2012/09/Global-
Shipping-Methods1.pdf. [Kasutatud 18. aprill, 2016]
[5] P. Perttula „Improving occupational safety in Logistics“ p. 28, 2011
[6] D. Benson, R. Bugg, G. Whitehead „Tansport and logistics“ p. 126, 1994
[7] Veeteedeamet, „Sadamaregister,“ [Võrgumaterjal]
http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/. [Kasutatud 4. aprill, 2016]
[8] Maanteeamet, „Suur- ja raskeveod,“ [Võrgumaterjal]
http://www.mnt.ee/?id=10867. [Kasutatud 30. märts, 2016]
[9] Eriloa taotluse menetlemise ja eriloa taotluse kooskõlastamise kord, Paldiski Linnavalitsus,
2015
[10] Transfennica, „Schedules,“ [Võrgumaterjal]
http://www.transfennica.com/Index.aspx?pgeId=279. [Kasutatud 01. mai, 2016]
[11] Meriaura Group, „Maritime Logistics,“ [Võrgumaterjal]
http://www.meriaura.fi/en/special_vessels/meri. [Kasutatud 27. aprill, 2016]
38
LISAD
Lisa 1. Esimene transporti vajav toode
Lisa 2. Teine transporti vajav toode
Lisa 3. Haagis, millega veod saab teostada
39
Lisa 1
Esimene transporti vajav toode
40
Lisa 2
Teine transporti vajav toode
41
Lisa 3
Haagis, millega veod saab teostada
42