Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Endrik Reimer, endrik.reimer@lehed.ee, tel 680 4426

Toimetaja: Signe Kalberg, signe.kalberg@epl.ee

November 2012

juhtimine

Äri- ja reklaamkingitused

Aadress: Madara 14, Tallinn | Telefon: 668 0222 | Email: roi@roi.ee | www.roi.ee

TURUNDUSJUHILE

Välismessi võimalusi tuleb osata ära kasutada

koju jõudes ehk raha hakatakse teenima alles siis, kui see järeltöö eesmärgipäraselt ka läbi viiakse.

Mine messile külalisenaTallinna Tehnikaülikooli majandus-teaduskonna turunduse dotsent Oliver Parts usub, et enne välis-messile minekut peaksid ettevõtte esindajad seal ka külastajana osa-lema, et mõista korraldajariigi mes-sikultuuri ja kohalikke äritavasid. Et hinnata välismessil osalemiseks tehtava investeeringu mõistlikkust, on väga oluline korralik eeltöö.

„Enne välismessile minekut peaks firmajuht lugema eelkõige olemasolevaid turu-uuringuid tema valdkonnas, et omada ülevaadet tarbija eelistustest ja konkurenti-dest,” jagab Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna turunduse dotsent Oliver Parts õpetussõnu.

Lisaks tuleb välja selgitada, millised on selles riigis antud te-gevusala messid ja mida hindab kõige kõrgemalt antud riigis messi sihtrühm – millise messi sihtrühm sobib kõige paremini tulevasteks klientideks.

Tähtis on ka rahaline pool – et-tevõte peaks mõtlema sellele, kas on võimalik taotleda mõnda messil

osalemise toetust. Messi eelarve koostamisel tuleb läbi mõelda mes-siboksi rent, palgakulud, lähetus- ja muud kulud.

„Väga oluline on boksi asukoht messil. Olles väga tundmatu firma, ei maksa kindlasti valida boksi, mis asub kusagil koridori lõpus ja on selgelt mittenähtavas kohas,” too-nitab Parts.

Edu tuleb tasapisiKalev Koort terasprofiilist avatäide-te tootmisega tegelevast firmast T-Tammer OÜ nendib, et EAS-i toe-tuse puhul pole oluline ainult selle rahaline väärtus, vaid ka see, et kui suure töö teevad firma eest ära EAS-i töötajad.

„Me oleksime tõsiselt jännis sel-lega, et leida inimene, kellel oleks aega tegeleda eraldi messiasjade-ga,” nendib Koort.

Peale messikontaktide toob Koort esile ka asjaolu, et päris mit-me välismessil käidud ettevõttega on hakatud ka omavahelist koos-tööd arendama. Kindlasti peab firmal olema tahtmist ja võimalusi pärast messi saadud kontaktidega edasi tegeleda. Kui messijärgne töö jääb ära, ei ole sisuliselt mõtet mes-sile minna. Loomulikult on väga olu-

line ka eeltöö ning võimaluse korral ka juba enne messi kontaktide loo-mine kohalike ettevõtetega.

„Ma ise soovitan esimene kord tutvuda messiga külastajana. Sest vastasel juhul ei oska ise osaledes ehk rõhku panna õigetele näidis-tele-kataloogidele, isegi võib-olla inimestele, kes seal oma firmat esindavad,” selgitab Koort.

Mööblifirma Bellus asutaja ja tegevjuht Rolf Relander on oma firma toodangut välimessidel tut-vustanud juba korduvalt, seda nii Stockholmi mööblimessil kui ka Kölni mööblimessil ImmCologne. Messi edukuse peamiseks mõõ-dikuks peab ettevõtja müüki, aga seda tuleks teha aasta lõikes.

„See, mida sa messil müüd otse klientidele või edasimüüjatele, ei kajasta alati seda, kui hästi mess on läinud,” nendib Relander, kelle hinnangul on mess rohkem klienti-dega suhtlemiseks, nendega koos-töö arutamiseks ja kliendisuhte hoidmiseks.

„Meeles tuleb pidada, et mess ei ole ühekordne tegevus. Kindlas-ti ei saavuta firma esimesel aastal kohe edu. See on miski, mida peab järjepidevalt tegema ja sama turu-ga töötama,” lisas ta.

Priit Liiviste

EBS-i (Estonian Business School) turunduse õppetooli lektor Toomas Danneberg nendib, et mess on oma olemuselt olemasoleva ja võimali-ku kliendiga kohtumise koht. See aga tähendab, et messi ettevalmis-tusel peab siht olema selge.

„Alustada tuleb eesmärkidest ehk mida soovitakse saavutada ja milliste klientidega. Kui mess on selleks hea võimalus, siis tuleb seda ka kindlasti kasutada, sest õigesti ja hoolikalt ettevalmista-tud eeltöö, messilkäik ja järeltöö annavad väga häid tulemusi,” ütleb Danneberg.

Mess on kindlasti väga tõhus turundus- ja müügitöö seisukohalt, kuna äriturul on enamasti vajalik kõrgem asjatundlikkus – tooted, lahendused ja pakkumised on sa-muti keerukama iseloomuga. Välis-messidel osalemiseks saab toetust ka EAS-ilt, ent Dannebergi sõnul ei oska paljud ettevõtted seda õigesti ära kasutada.

„Ettevõtted ei valmista ennast piisavalt ette ja tihti saab sellest investeeringust raisatud raha. Kui ei valmistata end ette, pole mõtet messi kui turundusvahendisse in-vesteerida.”

Messil osalemisel on kolm etap-pi: ettevalmistus ehk eeltöö (mes-siboks, kliendid kellega kohtuda, kus kohtuda, tooted õigel ajal ko-hal, kohapeal messiboksi ülespa-nek ehk olla valmis töiseks ja väga raskeks tööks 2–3 päeva), siis töö messil ehk tutvustused, esitlused ja kohtumised ning järeltöö.

Sageli eksitakse Dannebergi ar-vates kõigis neis etappides ja väga palju just eeltöös ja järeltöös. Tõsi-ne ja oluline töö algab alles messilt

Edukas osalemine välismessil eeldab ettevõtjalt pühendumist ning põhjalikku ettevalmistust koos mahuka järeltööga.

Õigesti ja hoolikalt ettevalmistatud eeltöö, messilkäik ja järeltöö annavad väga häid tulemusi.

Foto: Pille-Riin Pregel/EPL-i Arhiiv

2

Õige tarkvara aitab iga juhtiOskuslik majandustarkvara lihtsustab oluliselt iga ettevõtte tööd.

Vilve Torn

Üks Lõuna-Eesti pisike poeke seisis alatasa silmitsi ühe ja sama küsi-musega – mida teha, et läbimüük paraneks? Eks sama probleemiga maadlevad paljud poed üle Eesti. Erinevalt nendest kauplustest, kes otsustavad vaatamata kesistele müügitulemustele siiski oma jõu-dude ja nappide teadmiste najal edasi pusida, otsustas Võrumaal asuv äri endale Erply veebipõhise majandustarkvara soetada, ja loo-detud tulemused ei lasknud ennast kaua oodata.

Nõmme mändide all asuvas hallis puumajas toimetavast et-tevõttest on alguse saanud vii-mase aja suurim Eesti IT edulugu. Kuigi viimase kolme aastaga on kogutud ohtralt rahvusvahelist tunnustust ja auhindu, tehti firma juhatuse liikme ja Erply Eesti firma juhi Martti Paju sõnul veebipõhine majandustarkvara ikka seetõttu, et see valdkond meeldis ja selles nähti suurt potentsiaali. „Me tee-me ettevõtetele kõige olulisemat töövahendit, mis valmis aastate-pikkuste äritarkvara arendamise kogemuste ja klientide tagasiside baasilt. Lisaks muudab Erply ma-jandustarkvara iga ettevõtte töö oluliselt lihtsamaks,” räägib Martti Paju.

Paju lisab, et nemad pakuvad majandustarkvaratoodet väikesele ja keskmise suurusega ettevõttele, mis on suunatud hulgi-, jae-, lao-, projektimüügi ning e-kaubanduse ja teeninduse valdkonnale. Nii või-maldab Erply projektimüügi korral näiteks kliendiga algatada ühe või mitu projekti ja nendega siduda te-gevusi, dokumente, müügiarveid, pakkumisi ja määrata seotud ostu-arveid. Samuti saab teenindaja mu-gavalt avada laovaateid, vaadata laoseise üle kõikide ladude jne.

Oluline on, et kõik vajalik on

koos standardlahenduses ja väga lihtsalt juurutatav. Et töö käib üle interneti, pole vaja midagi arvutis-se installida. Seega on veebipõhi-se rakenduse eelis keskne ja kiire hallatavus. Sama süsteemiga võib müüa ühest väikepoest, aga ka ter-vest poeketist, selgitab Paju.

Efektiivsus tuleb müügistPaju sõnul on Erplyl Eestis ligi 2000 klienti – nende seas on suuremaid ja väiksemaid ettevõtteid. Siiski võiks tema meelest Eestis nende väljatöötatud tarkvara kasutajaid

rohkem olla, sest innovaatilistest lahendustest saab praktilist kasu iga firma ja ka meie majandus ter-vikuna.

Võrreldes Ameerika kogemuse-ga ütleb Paju, et eesti ettevõtja on USA ettevõtjast palju konservatiiv-sem ja kaalutletum. „Eestlane on harjunud töötama 15 aastat vana tarkvaraga ja ta ei hakka seda niisa-ma muutma. Kui ettevõte mõistab ühel hetkel, et aeg areneb pidevalt ja uus tarkvara aitab tal paremini kliendi vajadusi mõista, käivet suu-rendada ja efektiivsust tõsta, valib

ta ka uue tarkvara. „Suur efektiiv-sus tuleb müügist, mitte laoarves-tusest. Mida rohkem kauplused müüvad, seda edukamad nad ju on,” lausub Paju.

Konkurentsi Erply ei karda. Paju kinnitusel võiks see isegi suu-rem olla, sest aitab paremini eda-si minna. Ja pidevalt töötatakse ettevõttes ka selle nimel, kuidas majandustarkvara veelgi kasutaja-sõbralikumaks teha ja tööprotsessi lihtsustada.

Selleks, et tarkvara järjest liht-samaks muuta, tuleb muidugi eel-nevalt teha keerulisi lahendeid. Aga seejärel läheb laoarvestus pare-maks, ostutehingud ja müügitehin-gud on paremini hallatavad, klient on rahul ja nii edasi. Samuti ei ole veebipõhisus absoluutne.

Erply tegeleb ka rakenduste-ga, nagu näiteks iPadi versioon, mis hakkab toetama väikse sor-divalikuga äride müüki, näiteks tänavamüügis. Samuti kaasnevad uue tehnoloogiaga e-tellimused, raadiokiibid, iPhone-lahendus jne.

Nüüd ka raamatupidamistarkvara!Äritarkvara tootja Erply plaanib Eesti klientidele hakata pakkuma tasuta raamatupidamistarkvara ja investeerib selleks 300 000 eurot raamatupidamise start-up’i Margn. Raha hakatakse tulevi-kus teenima pigem suurettevõtete pealt ja põhiliselt USA turul.Koostöö Erply ja Margn OÜ vahel sündis kahepoolselt – Erply ei pakkunud seni raamatupidamistarkvara ja spetsialiseerus kassa ning laotarkvarale. Paraku oli nende klientidel nõudlus ka raa-matupidamistarkvara järele. Nii hakkaski Erply otsima sobivaid võimalusi ja lõplik initsiatiiv tuli Margn OÜ-st. Kahe ettevõtte koostöö eesmärk on aastaga võtta 20% Eesti raamatupidamistarkvara turust ehk umbes 20 000 klienti.

Foto: Erply

FINANTSJUHILE

Erply majandustarkvara muudab iga ettevõtte töö oluliselt lihtsamaks ja võimaldab firma majandusseisust head ülevaadet.

4

Küsi pakkumist!tel 435 1100 bron@centrum.ee

Hotell Centrum Tallinna 24 Viljandi

Seminariruumid kaunis Viljandis

Hotell Centrum Tallinna 24 Viljandi

kaks seminariruumi • esitlustehnika• toitlustamine • soodne majutus • saun

Kui otsid kvaliteetset tõlketeenust soodsa hinna eest, pöördu Mariland Tõlkebüroo poole.Oleme tõlkevaldkonnas tegutsenud juba neli aastat ja tänu sellele hulgaliselt kogemusi omandanud. Lisaks stabiilsele positsioonile Eesti turul on meil mitmeid püsikliente välismaal. Tänu kiirele tööprotsessile saame igale kliendile pakkuda personaalset ja just talle sobivat lahendust. Head tõlked valmivad alati koostöös kliendiga meie kogenud ja vastava koolituse saanud tõlkijate ning hoolikalt valitud koostööpartnerite abil. Tõlgime peamiselt inglise, vene, soome, rootsi, saksa, läti, leedu ja prantsuse keelest ja keelde.

Mariland Group OÜ | tel +372 518 0244 | info@mariland.ee | www.mariland.ee

Oleme tõlkevaldkonnas tegutsenud juba neli aastat ja tänu sellele hulgaliselt kogemusi omandanud. Lisaks stabiilsele positsioonile Eesti turul on meil mitmeid püsikliente välismaal. Tänu kiirele tööprotsessile saame igale kliendile pakkuda personaalset ja just talle sobivat lahendust. Head tõlked valmivad alati koostöös kliendiga meie kogenud ja vastava koolituse saanud tõlkijate ning hoolikalt valitud koostööpartnerite abil. Tõlgime peamiselt

Raamat nüüd müügil!

Dokumentaal- jutustus

Tarmo Vahter toob lugejani 1991. aasta kuus otsustavad kuud, mil toimusid Eesti ajaloos pöördelised sündmused.

Mis toimus täpselt Eesti saatuse üle peetud läbi- rääkimistel 1991. aastal?

Mida räägiti Edgar Savisaare valitsuse istungitel?

Mida arvati Rahvarindest Tunne Kelami juhitavas Eesti komitees?

Kvaliteetne siseaudiitor tagab omanike ja juhtide huvide kaitse Siiri AntsmäeSiseaudiitor.ee

Tagamaks siseaudiitorite kutsetegevuses kvaliteeti, hakkab uue aasta jaanuarist kehtima uus ja üsna karm, kutseeksami sooritamise nõue.

Siseaudiitori ülesanne on anda ettevõtte juhtorganile kind-lustunne, et kõik toimib ehk siseaudiitori koostatud objek-tiivne ja aus analüüs aitab juhtorganitel kaitsta omanike huve. Näiteks analüüsib siseaudiitor, kas ettevõte täidab õigusakte, kas varad on kaitstud ja kas ettevõte või organi-satsioon toimib üldse selle mudeli ja strateegia järgi, mida juhtkond või omanikud on ette näinud.

Kõigi nende komponentide hindamine eeldab siseaudii-torilt kompetentsust, eriteadmisi ja oskusi. Ja loomulikult ka objektiivsust, sõltumatust, konfidentsiaalsust. Et tagada siseaudiitorite kutsetegevuses paremat ja ühtlast kvalitee-ti, hakkab jaanuarist kehtima uus ja üsna karm, kutseeksa-mi sooritamise nõue.

Oma kutsetegevuses vajalikud eksamid sooritanud si-seaudiitoreid on nüüdseks väga vähe.

Kehtiva audiitortegevuse seaduse järgi (AudS) ei tohi alates 1. jaanuarist 2013 enam siseaudiitorid ilma sertifi-kaadita kutsetegevusega iseseisvalt tegeleda.

Siseaudiitori kutsetegevusega tohib iseseisvalt tegelda:•• avaliku sektori üksuses ainult avaliku sektori üksuse siseaudiitor (see, kes on sooritanud CGAP – Certified Go-vernment Auditor Professional – eksami ja kutseeksami avaliku õiguse eriosa) või CIA. (Siia kuuluvad riigiraamatu-pidamiskohustuslased, riigi tulundusasutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja riigi, KOV üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku enamusosa-lusega või valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutu-sed, MTÜ-d ja konsolideerimisgrupid, millede aastaaruan-ne konsolideerub avaliku sektori üksuse aastaaruandesse).•• avaliku sektori ühingus üksnes avaliku sektori ühingu siseaudiitor (IIA standardite tundmise eksami sooritanu) või avaliku sektori üksuse siseaudiitor või CIA. (Avaliku sek-tori ühingud on need, kelle aastaaruanne ei konsolideeru avaliku sektori üksuse aastaaruandesse).•• erasektoris on nõutud CIA (Certified Internal Auditor) ehk atesteeritud siseaudiitori kutse.Siinkohal on asjakohane esile tuua, et mingit rolli ei mängi ametikoha nimetus – kõik, kes tegelevad siseaudiitori kut-setegevusega, olenemata ametikohast, peavad nõuetele vastama.

Siseaudiitoril peab olema sertifikaatAlates sertifikaadi nõude kehtima hakkamisest ei tohi sertifikaadita siseaudiitor auditiaruandeid välja anda ehk sertifikaat peab olema vähemalt ühel siseauditi üksuse siseaudiitoril – sellel, kes kinnitab auditi aruan-deid ja võtab vastutuse töö kvaliteedi eest. Ka siseauditi teenuse väljastpoolt sisseostjatel on oluline jälgida, kas siseauditi teenust osutav siseaudiitor on ikka sertifit-seeritud.

Siinkohal tuleb juhtida ka tähelepanu, et auditit tel-lides on samuti oluline jälgida, kas vajatakse siseaudii-tori või vandeaudiitori teenust. Vandeaudiitor tegeleb ainult aastaaruandega. Kõik vastavus-, juhtimis-, pro-jektiauditid jms on siseaudiitorite pärusmaa. Kindlasti tuleb seda eriti jälgida riigihangete kvalifitseerumistin-gimuste seadmisel.

Siseaudiitor.ee meeskonda kuuluvad sertifitseeri-tud ning pikaajaliste siseaudiitori kogemustega siseau-diitorid. Meie teenuste hulka kuuluvad nii vastavus-, juhtimis- kui ka tulemusaudit. Samuti Euroopa Liidu fondidega seotud projektiauditi ning juhtimis- ja kont-rollisüsteemide auditid. Meie siseauditi klientidele pakume eestimaisel kapitalil tuginevat kvaliteetset teenust – põhjalikku, ettevõtte tegevuse eripäradest lähtuvat ning omanike ja juhtide ootusi täitvat siseau-ditit.

Uue teenusena pakume neile organisatsioonidele, kelle siseaudiitoritel on kutseeksam tegemata, kuid töötavad siseaudiitorina töötavad, auditi juhi teenust. Auditi juht tagab siseauditi kutsetegevuse lepingu kaudu just selle, mida audiitortegevuse seadus serti-fitseeritud siseaudiitorilt ootab – kvaliteedi. Teenuse käigus teostab auditi juht auditi üle järelevalvet, ta-gab auditi läbiviimise kvaliteedi ning kinnitab auditi aruande.

Siseaudiitor.eee- post: info@siseaudiitor.eetel: 551 5578 www.siseaudiitor.ee

7

Priit Liiviste

Kuigi tehnoloogia arengust tingi-tud muutused inimeste elu- ja töö-harjumustes nõuavad pidevat ko-handumist ka firmade IT-juhtidelt ja nende alluvatelt, on põhilised probleemid viimasel aastakümnel jäänud siiski samaks. Samal ajal tuleb kaugtöövõimaluste loomi-sega käsikäes jätkuvalt tõsta ka turvalisust.

Tuntud IT-koolitaja Avo Raup usub, et Eesti IT-juhtide ees seis-vad probleemid ei erine laias laas-tus neist probleemidest, mis seisa-vad IT-juhtide ees mujal maailmas. Aja jooksul tekivad tehnoloogia arenguga mingid uued võimalused ja uued vajadused, samal ajal on olemas põhilised ja suured prob-leemid, mille olemasolust ei anta endale tihtipeale isegi aru.

„Võib olla ka nii, et IT-juht ei tea-gi kõige suuremat probleemi. See probleem on tema jaoks liiga suur ja ta ei teadvustagi seda. Pigem teadvustab ta mingit teisejärgulist probleemi, mis on igapäevane või

Moodne IT-lahendus – läbimõeldud ja kasutajakeskneIT-valdkonnas on põhiküsimused täpselt samad, mis näiteks kümne aasta eest.

IT-JUHILE

taktikalise tähendusega, aga mitte strateegilise tähendusega,” märgib Raup ja rõhutab, et põhiküsimused on täpselt samad, mis näiteks küm-ne aasta eest.

„Strateegia peab olema – meil peaks olema teada, mida me taha-me ja kuhu me läheme. Kes on meie klient, kellele me oma asja teeme?” toonitab Raup.

Muret teeb turvalisusAjakirja Arvutimaailm peatoimetaja Kaido Einama usub, et IT-juhtide peamine mure aastal 2012 on tur-valisus, ettevõtte andmete kaitse ja kättesaadavus.

Üha rohkem peab firma asjade-le ligi pääsema väljastpoolt, kuna töötajad liiguvad, ent samal ajal on aina rohkem hakatud ettevõtteid ründama. Seega tuleb kaitsta oma sisevõrku võõraste eest ja võimal-dada ligipääsu oma inimestele väl-jaspool töökohta.

„IT-eelarved küsitluste järgi eriti ei kasva, küll aga olulisus. Ehk siis sama rahaga peab rohkem ära te-gema,” selgitab Einama.

Kui ettevõte eraldi täistöökoha-

ga IT-spetsialisti palgata ei jaksa, tuleb osa kompetentsist hankida väljastpoolt. Siinkohal on oluline kaaluda, mis teenused firmast väl-ja anda ja mis peaksid sisse jääma.

„Siin võidakse kahtepidi ko-mistada – mõned asjad jäetakse firmasse, mida pole enam üldse mõtet firmas endas hoida (näiteks veebiserver või meilindus), ja mõ-ningaid väga olulisi asju (näiteks riistvara hooldus) antakse liiga juhuslikele partneritele,” hoiatab Einama.

Uus nähtus – IT-kindlustusUue huvitava nähtusena IT-maa-ilmas nimetab Einama IT-kindlus-tust. Näiteks tuli üks suur arvu-titootja hiljuti välja ärikasutajale mõeldud täiskindlustusega, mis katab ka selle, kui sülearvuti maha kukub või kasutaja sellele muul moel kahju tekitab.

Trend, mis USA-s väga popu-laarne on ja Eestis startup-firmade seas samuti agaralt levib, on BYOD ehk Bring Your Own Device.

„See tähendab seda, et töötajad

võtavad töövahendina kaasa isik-liku arvuti, tahvli või telefoni, sest nad ei taha veel ühte laptop’i, mida kaasas tassida, kui juba endal on olemas just selline, nagu kõige pa-rem tundub.”

BYOD on Einama sõnul levinud just firmades, kus on vaja häid spetsialiste, kellele tuleb tagada head töötingimused. Niisama and-mesisestajatele ei saa öelda, et võtke kodust oma arvuti kaasa ja spetsialistidele on see samuti pi-gem valik.

See on levima hakanud just sellepärast, et korporatiivselt kasu-tatakse näiteks Microsofti ärikesk-konda, aga head spetsialistid nõua-vad omale Maci keskkonda.

Siis tehakse neile võimalikuks oma tööasju oma arvutist ajada ning lisaks võimaldatakse veel ko-dust või reisilt tahvliga ligipääs.

Selline trend on firmade IT-osa-kondadele suur väljakutse ning Ei-nama arvates muudab see oluliselt firmasisest suhtumist IT-sse: mitte IT-osakond ei tule ütlema, kuidas peaks, vaid kasutajad ütlevad, kui-das nad tahavad.

Foto: Rene Suurkaev/EPL-i Arhiiv

Üks IT-valdkonna ees seisvaid probleeme on kaugtöövõimaluste loomisega käsikäes jätkuvalt tõsta ka turvalisust.

8

Meie eesmärk on lähtuda eelkõige kliendi huvidest pakkudes tulemuslikku ja kiiret inkassoteenust

kõige optimaalsemal moel Eestis kui ka rahvusvahelisel pinnal.

Lugupidamisega,Akord Inkasso OÜ

IGA VIIVITATUD SEKUND ON KAOTATUD RAHA

Akord Inkasso on Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mille põhitegevuseks on debitoorsete võlgnevuste sissenõudmine ning krediidihaldusteenuste osutamine.

Akord Inkasso meeskond omab 10 aastast kogemust võlgnevuste sissenõudmisel. Akord Inkasso pakub inkassoteenust Eestis kui ka mujal Euroopa Liidu riikides, samuti kõikides SRÜ ja Balkani piirkonna riikides.

Akord Inkasso peamised pakutavad teenused:

Kohtuväline võlgade sissenõudmine

Kohtulik võlgade sissenõudmine

Inkassoteenused korteriühistutele

Õigusalased teenused

www.akordinkasso.ee info@akordinkasso.ee

Venemaa transpordisüsteem – uljad eesmärgid ja karm reaalsusIdanaabri majandusarengu üheks suurimaks piduriks on saamas suutmatus arendada transpordisüsteemi ja -taristut.

Priit Liiviste

Septembri lõpul Tallinnas toimunud VII rahvusvahelisel merenduskon-verentsil astus Venemaa-teemalise ettekandega kuulajate ette Katri Pynnöniemi Soome rahvusvahelis-te suhete instituudist.

Euroopa Liidu vaatenurgast tundub Venemaa transpordisüs-teem koosnevat mõnest põhilisest transpordikoridorist, mis ühenda-vad Soome lahe ääres asuvaid sa-damaid Venemaa läänepoolsemate linnadega. Tihti peetakse vähem-tähtsaks gaasi- ja naftajuhtmeid, mis ühendavad Euroopa linnu ja suurtööstusi Venemaa kaugpõhja-ga.

Suure idanaabri mõtlemine transpordi ja taristu arendamise puhul on Euroopa Liidu strateegia peegelpilt ning Venemaa näeb en-nast sillana Aasia ja Euroopa vahel, kuid selle reaalsuseks saamist ei ole lähiajal siiski ette näha.

Rahvusvaheliste transpordiko-ridoride loomine ja varustusahela usaldusväärsus olid hiljuti Vladi-vostokis toimunud Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö (APEC) organisatsiooni kohtumise pea-misteks teemadeks. Varustusahe-la usaldusväärsuse kasvatamine on kaubanduse hõlbustamiseks äärmiselt oluline, võimaldades jät-kusuutlikku arengut ja kindlusta-des majandusliku ja energiaalase turvalisuse APEC-i regioonis.

Eelistused paikaPresident Putini dekreediga on Venemaa valitsusele tehtud üles-andeks juba 2012. aasta lõpuks täpselt sõnastada valitsuse põhi-programmid spetsiifiliste majan-

dussektorite, muu hulgas ka trans-pordisüsteemi arenduse osas.

Venemaa majanduseksperdid on märkinud, et dekreet, mille ees-märk oli luua pikaajaline strateegi-line plaan, valmistati ette suletud grupis ilma ala spetsialistidega nõu pidamata. See peegeldab ka laiemat suundumust Venemaa poliitmaailmas: kommet pidevalt välja töötada uusi strateegiadoku-mente, mis on – kui mitte täielikult, siis vähemalt osaliselt – omavahel konfliktis või mille ülesanded kat-tuvad.

Kaubavoogude kiirendamine ja transpordikulude vähendamine on aastani 2020 Venemaa transpordi-süsteemi arengukava ühed olulise-mad tahud, hõlmates nii raudtee-, maantee- kui ka õhu- ja meretrans-pordi arendamist. Võitlus kasva-vate transpordihindadega peaks võimaldama Venemaa ettevõtete ja toodete konkurentsivõime kasvu maailma ja ka kohalikul turul.

Teine prioriteet on elanike lii-kumisvõimaluste suurendamine – praegu elab umbes 25 miljonit venelast kaugetes külades teede-

võrgu puudulikkuse tõttu ilma aas-taringse transpordivõimaluseta.

Püstitatud ülesande administ-ratiivset ja poliitilist keerukust ei maksaks kindlasti alahinnata, sest siiani on selle saavutamine olnud väga keeruline.

Taristu jääb ajale jalgu Riigi ees seisva ülesande keeru-kuse võttis mõne aja eest ühes sõ-navõtus tabavalt kokku Venemaa asepeaminister Vladislav Surkov, kelle väitel peaks Venemaa aren-dama innovatsioonipõhist majan-dust.

„Täna sarnaneb Venemaa ma-jandus vana soomusrongiga, millel puudub vedur. Rongis istuvad uh-ketes ülikondades härrad kaunite kaaslastega, arvutid süles. Aga soomuskiht on sisuliselt ära kulu-nud ja rongi hoog on vaibumas. Na-tuke veel ja see peatub sootuks,” nentis Surkov.

Venemaa majanduse moderni-seerimise probleemiks on see, et olemasolevad megastruktuurid ei ühildu tänapäeva turumajandusli-ku keskkonnaga. Avaliku taristu –

maanteede, elektrivõrgu, torustike, elamute ja muude avalike teenuste pakkumise jaoks vajalike taristu osade jätkuv vananemine ei õõ-nesta mitte ainult majanduskasvu plaane, vaid ka Venemaa võimsa suurriigi mainet.

Tööstustehnika vanus 2009. aastal oli keskmiselt 13 aastat (1990. aastal oli see arv 10,8). Kuni viie aasta vanust tehnikat on kasutusel vaid igas seitsmendas tööstusettevõttes. Umbkaudu 13 protsenti elektrirongide veduritest ning viiendik diiselrongi veduritest on oma ettenähtud kasutusaja ületanud ning see on vaid osa kogu probleemist.

2011. aasta novembrikuus märkis tollane peaminister Putin, et Venemaast peab saama „kõrge-tasemelise tööstusega ja murran-gulisi tehnoloogiaid kasutav ma-jandus, mis suudab tänu üle maa jaotatud kasvukeskustele ja neid toetavale võimsale taristule vastu seista turumuutustele.”

Seetõttu pakkus Putin välja, et Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise partnerluse eesmärgiks peaks ole-ma ühise majandusruumi loomine, mis ulatuks Lissabonist Vladivos-tokini.

Kiire majanduskasvu aastatel 2000–2008 nähti taristut süstee-mi peamise pidurina, mille puudu-jäägid varem või hiljem majandus-kasvu pärssima hakkavad. Nüüd, mõni aasta hiljem, on majandus-kriisi olukorras debatt jätkumas võrdlemisi samas suunas, kuigi majanduse moderniseerimise loo-sungi all.

Venemaa on endiselt justkui kaheks jaotatud riik – ühest küljest on tegu osaga maailmaturust, tei-salt eksisteerib riik aga maailma-majanduse ääremail. Venemaast ei ole seni saanud olulist transiit-riiki Aasia ja Euroopa vahel ning ka elanike mobiilsuse osas pole suudetud edusamme teha. Suurte plaanide ja võimsate eesmärkide teostumiseni kulub ilmselt veel aastakümneid.

TIPPJUHILE

Katri Pynnöniemi Soome rahvusvaheliste suhete instituudist annab ülevaate Venemaa transpordisüsteemist.

10

TÖÖRIIDED

Björnkläderi tööriietes on tagatud kvaliteet, disain ja funktsionaalsus!

Tulge ja tutvuge Björnkläderi talveriiete valikuga kaupluses Grolls

TÖÖRIIDED, TURVAJALATSID, TÖÖKINDAD, KIIVRID JPMKauplus GROLLS | PETERBURI TEE 75 | TALLINN | Tel 607 0160 | info@grolls.ee | www.grolls.ee

Selle pildi loomiseks kasutati vaid nutika nelikveo tarkvara.

Kuga rattad on sõltumatu haardega ja võimaldavad tähelepanuväärset pidamist. Tegemist on tehnoloogiaga, mis tõi edu 30-kraadisel jäisel nõlval talveautode testil Rootsis. Mis ühtlasi tähendab, et tegemist on päris fotoga.

FORD KUGA ford.ee

Info-Autowww.infoauto.ee

Nüüd FORD KUGA soodushind alates 23 950 €Hinnavõit kuni 7 000 €Pakkumine kehtib piiratud koguses valmis Kugadele.Vaata valikut ford.ee

AUTOD EESTIS

K O H E K Ä T T E

TALLINN Järve Pärnu mnt. 232 tel. 671 0060 infoauto@infoauto.ee TALLINN Kadaka Kassi 6 tel. 671 0063 kadaka@ford.ee TARTU Turu 27 tel. 737 1890 tartu@infoauto.ee PÄRNU Tallinna mnt. 89a tel. 447 2777 parnu@infoauto.ee

Pildil olevad auto on lisavarustusega. CO2 heide 159 – 234 g/km. Keskmine kütusekulu 6,0 – 10,3 l/100 km.

facebook.com/infoautoford

Elektri Ekspert OÜNooruse 1A, Tabasalu

HarjumaaTel: 56485215; 6386416

info@ledekspert.euwww.ledekspert.eu

Jõuluvalguslahendused:• Jõulupuule• Majale• Kujundid ja skulptuurid• Kujundus, müük ja paigaldus

• LED valguslahendused• LED valgusribad• LED pirnid ja valgustid• LED profi ilid ja tarvikud• LED toiteplokid, dimmerid ja• kontrollerid

Naudi meeleolukaidja valgusküllaseidjõule kvaliteetsete

LED tuledega!

Efektiivse lao rajamine algab vajaduste kaardistamisest

võimalused tuleb tellija, projektee-rija ja ehitaja koostöös läbi töötada. Vaid sedasi saab tagada tellija va-jadused nii lao kasutusvõimaluste kui ka madalate ekspluatatsiooni-kulude kohta.

Lähteülesanne olgu läbi mõeldud Rauno Šanini sõnul peaks lao raja-mist või ümberehitust kavandav ettevõte võimalikult täpselt for-muleerima lähteülesande ja kaa-sama erinevaid spetsialiste juba projekti varajases staadiumis. Alates logistikutest, kes oskavad anda nõu kaupade ladustamise ja liikumise teemal kuni ehituskon-sultantideni, kes oskavad anda nõu nii energiasäästlikkuse kui ka konstruktsioonide poole pealt. Need spetsialistid tuleb õigel ajal

ka omavahel kokku viia ning selles protsessis soovitud tulemuse saa-vutamiseks tuleb ka tellija esinda-jatel endil aktiivselt kaasa rääkida.

Põhiliseks tellijapoolseks või-malikuks eksimuseks on Šanini hinnangul see, et ei osata või ta-heta piisavalt täpselt formuleerida lähteülesannet ning jäetakse osa määravate lahenduste täpne väl-jatöötamine tulevikku. Loodetakse, et lahendused sünnivad projek-teerimise lõppfaasiks iseenesest või veel hullem – alles ehitamise käigus. Selline asjade homse varna lükkamine võib tema sõnul hiljem valusalt kätte maksta.

Ehitaja poole pealt võib esineda näiteks pahatahtlikku suhtumist, kus kasutatakse ära tellija poolt

antud ebapiisavat või udust lähte-ülesannet.

Šanini sõnul kasutavad mõned ehitajad laohoone ehitusel nõrka või väiksemaarvulist projektijuhti-mismeeskonda. Väiksematel ehi-tusettevõtetel puuduvad meeskon-nas tehnosüsteemide spetsialistid – n-ö jäme ots antakse vastavate alltöövõtjate ja materjalitarnijate kätte. Sedasi tekib olukord, kus ei tunnetata täpselt töövõtupiire eri tehnosüsteemide vahel ning teki-tatakse tellijas asjatuid lootusi ja ootusi, esitades muudatus- ning optimeerimisettepanekutena all-töövõtjate soovitusi. Viimased ei arvesta aga ehituse üldpildiga (st mitte projektijuht ei juhi projekti, vaid projekt projektijuhti).

Kui tellija on oma lähteülesande piisavalt täpselt formuleerinud ja kaasab projekti ka vajalikul määral oskusteavet ja kogemusi omavaid eri spetsialiste, siis on tulemus pea alati edukas.

Ajakohastamine tagab reaalse raha kokkuhoiuÜha rohkem tegeletakse ka juba valmis laohoonete energiasäästli-ke lahenduste otsimisega. Kütte-, jahutuse- ja ventilatsioonisüs-teemide juhtimiseks võetakse kasutusele ühtseid hooneauto-maatikasüsteeme, muudetakse ja tsoneeritakse valgustuse lüli-tussüsteeme, vahetatakse ole-masolevad valgustid uute ning energiasäästlikema vastu, pikalt avatud olekus välisväravatele lisa-takse lamellkardinaid ja kiirrulluksi. Samuti mõeldakse uuesti läbi ka kaupade liikumisskeem, et väravad võimalikult vähe aega lahti oleksid.

Šanini sõnul otsivad prae-gu paljud ettevõtted võimalusi muuta olemasolevaid hooneid energiasäästlikumaks, sest eks-pluatatsioonikulud on mitme või mitmekümne tuhande ruutmeetri-se pinnaga hoonetel nii suured, et ka mõneprotsendiline kulude kok-kuhoid on rahaliselt üsna tuntav.

Priit Liiviste

Olukorras, kus elektrienergia hind rühib tasapisi pidurdamatult kõr-gustesse, on ülioluline laopindade halduskulude vähendamine. Üks kindel viis selleks on laopindade ajakohastamine ning energiatarbi-mise ja -kadude viimine võimalikult madalale tasemele.

Ehitusinsener ja Conviso OÜ projektijuht Rauno Šanin nendib, et nõudmised laopindade ja teiste hoonete energiatõhususele on kas-vanud pidevalt. Laokompleks peab olema projekteeritud nii, et tellija poolt püstitatud logistiline lähte-ülesanne, (ladustavate kaupade lii-gid, ladustamise viisid, riiulite kõr-gused, kaupade liikumisskeemid, vajalikud sisetemperatuurid) oleks läbi mõeldud koos hoone energia-kulude kokkuhoiumeetmetega. Lisaks piirete paremale soojusta-misele tuleb erilist tähelepanu pöö-rata ka tehnosüsteemide – kütte-, jahutuse- ja ventilatsioonisüstee-mide ning valgustuse automatisee-ritud juhtimise kasutuselevõtule.

Konkreetseid tingimusi ladude või tootmishoonete energiatõhu-susele ei ole seatud ka valitsuse määrusega vastu võetud energia-tõhususe miinimumnõuetes, rea-liseeritav energiatõhusarv sõltub konkreetse ettevõtte tootmise ja ladustamise iseloomust.

Nõuded tulenevad väga palju kasutaja enda võimalustest ja vaja-dustest – alates nõuetest siseklii-male ja lõpetades nõuetega näiteks laoväravatele. Soovid, vajadused ja

LOGISTIKAJUHILE

Kaubanduse ja logistikaga tegelevate ettevõtete jaoks on tõusmas ülioluliseks laopindade halduskulude vähendamine.

Laokompleks peab olema projekteeritud nii, et tellija poolt püstitatud logistiline lähteülesanne oleks läbi mõeldud koos hoone energiakulude kokkuhoiumeetmetega.

Foto: Marko Mumm/EPL-i arhiiv

14

KOLIMISTEENUSED

AVA-Ekspress OÜPeterburi tee 46, Tallinntel 6 139 737, 50 36 450

www.ava.ee

■ ASUTUSTE JA ETTEVÕTETE KOLIMINE

■ RAHVUSVAHELINE KOLIMISTEENUS

■ TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUS

■ ARHIIVIDE JA LADUDE KOLIMINE

■ MÖÖBLI MONTAAŽ, PAKKETEENUS

■ KLAVERITE JA SEIFIDE VEDU

■ ERAISIKUTE KOLIMINE

E X P R E S S

TÖÖSTUSSEADMETE TEISALDUSKindel partner aastast 1998

Spetsiaalsed vahendid (sh tõstetungid, rullikud) kuni 40 tonniste seadmete hoonesiseseks teisalduseks või paigalduseks.

Vendor kingib Philipsi automaadi ostmiseligale kliendile 2 kg suurepärast Paulig Special Espressot ja 6-osalise Pauligi serviisi (väärtuses 50 €).

Intelia OTC

Intelia Class

Kampaania kestab 31. detsembrini 2012

Küsi pakkumist ka suuremale kontorile! Iga müüdud keskmises suuruses kohviautomaadiga anname kaasa 4 kg suurepärast Special Espressot ja 12-osalise Pauligi espressoserviisi.

Vendor kuulub kohvidivisjoni Paulig Grupis

625 € + km

457 € + km

683 1800 - klienditeenindus@vendor.ee - www.vendor.ee