1 (96) 2007 veebruar · 2013. 6. 8. · RMP koolitused ... Deklaratsioon – 1 kuu pärast kasu...

UUDISEDTehingud seotud isikutega: muudatused tulumaksuseaduses................................................................................................................................. 2 Vana ja uus redaktsioon ................................................................................................................................................................................... Jelizaveta Litau

Mitteresidendi poolt kinnisasja võõrandamisest saadud kasu maksustamine Eestis................................................................................... 4Uuest aastast kasvas FIEde sotsiaalmaksu kohustus...................................................................................................................................................... 6Maksude tasumisest Eesti Posti kaudu.................................................................................................................................................................................. 6

ÕIGUSAKTIDRiigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord............................................................................................. 7Riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise kord Eesti välisesinduses ja Eesti riigipiiril........................................................................... 9Tulumaksuseaduse § 5 ja maamaksuseaduse § 10 muutmise seadus................................................................................................................... 9Tulumaksuseadus, 1. peatükk, § 11...................................................................................................................................................................................... 10Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal................................................................................................................................................................. 11

KOMMENTAARIDTöötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal ei muutu............................................................................................................................................. 12Muudatused mittetulundusühingute tulumaksusoodustuste taotlemisel alates jaanuarist 2007...................................................... 13Nõuded mittetulundusühingutele ja sihtasutustele .............................................................................................................................................. Liis Plakk

RAAMATUPIDAMINETellimuspõhine kuluarvutlus: sissejuhatus...................................................................................................................................................................... 14Strateegiline roll ja metoodika .................................................................................................................................................................................. Jaan Alver

Tallinna taksodest saadud kviitungitega on lood endiselt kehvad...................................................................................................................... 17Algdokumentide rekvisiitidest ............................................................................................................................................................................... Olavi Kärsna

FINANTSIDFinantsinstrumendid: liigitamine ja kajastamine......................................................................................................................................................... 20Standardite ajaloost. Finantskohustised ............................................................................................................................................................... Lehte Alver

Euroopa – 27 ja EUR – 13............................................................................................................................................................................................................ 24Eurostati andmeid ................................................................................................................................................................ Lembo Tanning, Toivo Tanning

TÖÖSUHTEDEestisse lähetatud töötajate töötingimustest................................................................................................................................................................. 28Informeerimine ja vaidluste lahendamine .......................................................................................................................................................... Heino Siigur

Kutsekvalifikatsioonist............................................................................................................................................................................................................... 31Kasutatavad terminid. Järelevalve ........................................................................................................................................................................ Heino Siigur

JUHTIMISARVESTUSKriisijuhtimine................................................................................................................................................................................................................................ 35Raamatupidaja kui arveametnik ja analüütik ........................................................................................................................................................ Lev Golub

TARBIJAKAITSERikutakse maaomanike õigusi................................................................................................................................................................................................ 44 Tasu tehnorajatiste talumise eest ....................................................................................................................................................................... Natalia Ontin

Kaubandus on peen värk........................................................................................................................................................................................................... 48Ekspertiis. Kelle arvel ...............................................................................................................................................................................................Natalia Ontin

NIMEDKuulsaid mitteraamatupidajaid raamatupidamises: Gerolamo Cardano......................................................................................................... 54Maailmakuulus itaalia matemaatik, filosoof, arst, leiutaja ja astroloog ........................................................................................................Jaan Alver

MEIE PARTNERRMP koolitused............................................................................................................................................................................................................................... 58RMP test............................................................................................................................................................................................................................................. 59

RAAMATUPIDAJA PUHKABAnekdoote ja nalju........................................................................................................................................................................................................................ 60 ............................................................................................................................................................................................................................................Jaan Alver

HOROSKOOPAstroloogiline äriprognoos...................................................................................................................................................................................................... 61Märts ................................................................................................................................................................................................................. Valentina Tomson

Toimetaja:Ruta Pels

Tel:.662.2193

☎ Helistage: tel..662.1679,..faks.662.1640..✉.Kirjutage: Paldiski.mnt..19A,.10137.TallinnAjakiri.Raamatupidamisuudised;..e-post:[email protected]äljaande.indeks.78143..©.Kirjastus.FOLIO

1 (96) 2007 veebruar

2 Raamatupidamisuudised..nr.1,..2007

Tehingud seotud isikutega: muudatused tulumaksuseaduses

UUDISED

1. jaanuarist 2007 laieneb tunduvalt residendist juriidilise isikuga või füüsilisest isikust ettevõtjaga (edaspidi FIE) seotud isikute ring, kellel tekib vajadus korrigeerida sellise tehingu väärtust.

Tulumaksuseaduse vanas redaktsioonis oli sätestatud, et kui FIE ja temaga seotud mitteresidendi või füüsilise isiku vahel ette-võtluses tehtud tehingu väärtus erineb mitteseotud isikute vahel tehtud sarnase tehingu väärtusest, on maksuhalduril õigus kasu-tada seda tehinguväärtust, mida rakendavad sarnastes tingimustes omavahel mitteseotud isikud. Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud mitteresidendi või füüsilise isiku vahel tehtud sar-nase tehingu väärtusest võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad samasugustes tingi-mustes mitteseotud iseseisvad isikud.

Seaduse uue redaktsiooni järgi ei laiene FIE ja residendist ju-riidilise isiku tehingute väärtuse korrigeerimise võimalus mitte ainult nendega seotud füüsilistele isikutele ja mitteresidentidele, vaid kõigile nendega seotud isikutele. Seega laienevad need sät-ted residentidest juriidiliste isikute omavahelistele tehingutele, FIE ja temaga seotud isikute vahelistele tehingutele, samuti isiku pea-kontorile või püsivale tegevuskohale. Seotud isikute mõiste on ära toodud tulumaksuseaduse paragrahvis 8.

1. jaanuarist 2007 on maksuhalduril võimalik nõuda lisaand-meid seotud isikutega tehtud tehingute kohta, samuti andmeid selle kontserni struktuuri ja tegevuse kohta, kuhu konkreetne residen-dist juriidiline isik kuulub. Tehingute dokumenteerimisele esitata-vad nõuded, samuti seotud isikutega tehtud tehingute väärtuse mää-ramise meetodid kehtestas rahandusminister 10. novembri 2006. a määrusega nr 53 (avaldatud: RTL, 21.11.2006, 81, 1506).

Sisuliselt on kõne all siirdehindade kujundamise korra norma-tiivne reguleerimine. Siirdehindade kujundamise tulemusel võib maksubaasi moonutada hindadega manipuleerimise teel nn otsele-UUDI

SED

Jelizaveta Litau maksukonsultant, Litau Büroo OÜ juhatuse liige

3Raamatupidamisuudised..nr.1,..2007

UUDISED

pingute (võlausaldaja – võlgnik) raames, samuti muude kokkulepetega, mis võimaldavad mani-puleerida nii hinna kui ka kulude või tuludega. Mitteseotud isikutega tehtud riikidevaheliste tehingute puhul jätavad pooled üldjuhul õiglase kasumi, mis kuulub maksustamisele igas riigis. Omavahel seotud isikutel on võimalus maksu-määra optimeerimiseks kanda kasum üle mak-sustamise seisukohalt soodsamasse riiki. Samuti saab kasumit riigisiseselt ümber paigutada divi-dendidelt võetava maksu vähendamise või mak-setähtaja pikendamise eesmärgil. Seega tekib vajadus riikliku reguleerimise järele piiramaks seotud isikute vabadust tehinguhindade mää-ramisel. See aitab õigesti ja õiglaselt arvutada makse ning vältida nende baasi moonutamist hindadega manipuleerimise teel.

Rahandusministri 10. novembri 2006. a määruses nr 53: 1. Sätestatakse tehingute võrreldavuse kritee-

riumid, mille järgimine võimaldab võrrelda omavahel seotud isikute tehingute hindu, samuti mitteseotud isikute tehingute hindu.

2. Esitatakse siirdehinna turuväärtuse määra-miseks 5 meetodit:

võrreldava hinna meetod, edasimüügi hinna meetod, kulupõhine meetod, jagatud kasumi meetod, tehingupõhine tootluse meetod.

3. Esitatakse kulude jagamise kokkuleppe mõiste ja sellise kokkuleppe dokumenteeri-mise nõuded, mis on kohustuslikud kõigile kokkuleppe osapooltele.

4. On kindlaks määratud ettevõtjate ring, kellele on kohustuslikud siirdehindade tu-ruväärtuse määramise dokumenteerimise nõuded. Neid nõudeid kohaldatakse:

a) residendist krediidiasutusele ja kindlustus-seltsile;

b) väärtpaberibörsil noteeritud äriühingule; c) kui tehingu üheks osapooleks on madala

maksumääraga territooriumil asuv isik; d) residendist äriühingule, kellel on töötajaid

arvestatuna koos seotud isikutega 250 või

✦✦✦✦✦

rohkem või kelle tehingueelse majandus-aasta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konso-lideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või rohkem;

e) mitteresidendile, kes tegutseb Eestis püsi-va tegevuskoha kaudu ja kellel on töötajaid arvestatuna koos seotud isikutega 250 või rohkem või kelle tehingueelse majandusaas-ta käive koos seotud isikutega oli 50 miljonit eurot või rohkem või kelle konsolideeritud bilansimaht oli 43 miljonit eurot või roh-kem.

Koostatud dokumendid peavad võimaldama maksuhalduril veenduda, et maksumaksjal on põhjust uskuda, et siirdehind vastab turuväär-tusele. Maksuhaldurile esitatavad dokumendid jagunevad järgmiselt: 1) rahvusvahelist kontserni puudutavad do-

kumendid, mis moodustavad põhitoimiku; 2) Eesti residendist juriidilise isiku või Eestis

püsiva tegevuskoha kaudu tegutseva mitte-residendi ning tema tehtud tehingute kohta käivad dokumendid, mis moodustavad rii-giomased dokumendid.

Määruses on ära toodud vajalike dokumen-tide täpne loetelu, mille hulka kuuluvad muu hulgas tehingute üksikasjalik kirjeldus, kont-rollitavate ja võrreldavate tehingute analüüs, siirdehinna turuväärtuse määramise meetodi valiku põhjendused jne.

Peale selle täieneb TSD põhivorm 1. jaanua-rist 2007 kolme kontrollküsimusega: 1. Kas maksustataval perioodil oli tehtud te-

hinguid seotud isikutega? 2. Kas maksumaksja osales seotud isikute ku-

lude jagamise kokkuleppes? 3. Kas maksumaksjale on kohustuslikud seo-

tud isikutega tehtud tehingute detailse do-kumenteerimise eeskirjad?

Maksumaksjad, kellele seotud isikutega tehtud tehingute detailne dokumenteerimine ei ole ko-hustuslik, dokumenteerivad selliseid tehinguid üldistel alustel lähtuvalt maksukorralduse sea-duse või raamatupidamise seaduse nõuetest. RU


UUDISED

Mitteresidendi poolt kinnisasja võõrandamisest saadud kasu maksustamine Eestis

1. Mitteresidentide maksukohustused seoses Eestist saadud kasuga

Vara võõrandamisest saadud kasu tulumak-suga maksustamisel on olulisi erinevusi, ole-nevalt saaja residentsusest. Mitteresidendi kinnisasja võõrandamisest saadud kasu on Eestis maksustatav ainult siis, kui võõran-datav vara asus Eestis. Mitteresidentidele ei laiene residentidele sätestatud maksuvabas-tused (tulumaksuseaduse § 15 lg 4), sealhul-gas maksuvabastus tulule omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest. See-ga – mitteresident, kes võõrandab omandire-formi käigus tagastatud maad, on kohustatud saadud kasult Eestis tulumaksu maksma.

2. Maksustatava kasu arvutamine Vara võõrandamisest saadud kasu või kahju arvutamine toimub tulumaksuseaduse § 37 kohaselt. Kasu või kahju vara (tulumaksu-seaduse § 15 lõige 1) müügist on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe. Kasu või kahju vara vahetamisest on vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe. Maksumaksjal on õigus kasust maha arvata või kahjule juurde liita vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaal-selt tõendatud kulud, näiteks maakleri- ja notaritasud. Tehingust saadud kasu dekla-reeritakse tulu saamise kohaselt. Kui müü-gisumma saadakse ositi, tekib kasu alles see-järel, kui tehtud kulud (soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud) on saadud

müügihinnaga kaetud ja ületatud. Maksu-maksjal on võimalik müügisumma ositi saa-mise korral võtta soetamismaksumus arves-se proportsionaalselt laekunud summadega. Mitteresident saadud kahju ei deklareeri.

3. Välislepingute mõju Kui välislepingus on mitteresidendi tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätes-tatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut (tulumaksuseaduse § 6 lg 5).

Kui vara võõrandab mitteresident, võimal-davad riikidevahelised topeltmaksustamise vältimise lepingud saadud kasu maksustada Eestis juhul, kui võõrandati kinnisasi, mis asus Eestis. Riik, kus nimetatud vara võõ-randanud isik on resident, võtab sama isiku tulude maksustamisel arvesse Eestis juba tasutud tulumaksu või vabastab Eestis mak-sustatud tulud residendiriigis maksustami-sest, olenevalt vastava riigi seadustest, seega topeltmaksustamist ei toimu.

Igal vara võõrandamise juhtumil tuleb läh-tuda selle vara võõrandanud isiku residendi-riigiga sõlmitud välislepingu sätetest.

4. Deklareerimise ja tulumaksu tasumise kohustus Mitteresidendid deklareerivad saadud mak-sustatava kasu vara võõrandamiselt ise, välja-maksetelt kinnipidamist ei toimu.

Vara võõrandamisest saadud kasu dekla-reeritakse rahandusministeeriumi poolt kin-nitatud vormil V1, mis on kättesaadav mak-suja tolliameti veebilehel www.emta.ee.

Kui kinnisasja võõrandab mitteresident, tuleb tuludeklaratsioon esitada kuu aja jook-

�Raamatupidamisuudised..nr.1,..2007

UUDISED

sul pärast kasu saamist (tulumaksuseaduse § 44 lg 4) vormil V1 maksu- ja tolliameti piirkondlikule maksu- ja tollikeskusele. Kehtinud korra koha-selt deklareeriti kasu tehingu toimumise hetkest kuu aja jooksul, kuid nüüd enam mitte – müüjale deklareerimise kohustuse tekkimiseks on oluline maksustatava kasu laekumine või kättesaadavaks tegemine.

Vara võõrandamisest saadud kasult tulumaksu tasumise tähtaeg on 3 kuu jooksul pärast deklarat-siooni (vorm V1) esitamise tähtaega (tulumaksu-seaduse § 46 lg 5).

Vara eest ositi tasumise korral makstakse tulu-maksu 3 kuu jooksul pärast maksustatava kasu saamist.

Deklaratsioon – 1 kuu pärast kasu saamist (tulu laekumist või kättesaadavaks tegemist).

Tulumaksu tasumine – 3 kuud pärast deklarat-siooni esitamist.

Tulumaksu tasumine ositi laekumise korral – 3 kuud pärast maksustatava kasu saamist.

Maksu tasumiseks on vajalikud viitenumbrid, mille väljastab mitteresidendile maksu- ja tolli-ameti piirkondliku maksu- ja tollikeskus pärast deklaratsiooni esitamist.

Füüsilise isiku residentsuse määramise kohta saate infot maksu- ja tolliameti infotelefonilt, vee-bilehelt ja teenindusbüroodest.

5. Näide Mitteresident võõrandab 05.01.2007 Eestis asuva kinnisasja müügihinnaga 1 miljon Eesti kroo-ni. Mitteresidendi pangakontole laekub summa ositi: 500 000 krooni 05.01.2007, 350 000 krooni 05.02.2007 ja 150 000 krooni 05.01.2008. Olgu notari-, maakleritasud ja muud vara võõrandami-sega seotud kulud kokku 50 000 krooni. Mitteresi-dent oli vara soetanud 600 000 krooni eest. Kuidas deklareerida maksustatavat kasu?

Tehingust saadud maksustatava kasu arvutus-käik: (müügihind lahutatud soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulud)

1 000 000 – 600 000 – 50 000 = 350 000.

Müügisumma esimese osa 500 000 krooni laekumisel 05.01.2007 ei ole mitteresident veel maksustatavat kasu saanud, sest kulud ei ületanud tulusid.

05.02.2007, kui laekub müügisumma järgmine osa summas 350 000 krooni, on soetamismaksu-mus ületatud ning maksustatav kasu on

(350 000 x 500 000) – 600 000 – 50 000 = =200 000 krooni.

Kuna 2007. a on tulumaksumäär 22%, on ni-metatud summalt arvutatud tulumaks

200 000 x 0,22 = 44 000 krooni.

Kui 05.01.2008 laekub viimane osa müügihin-nast summas 150 000 krooni, tasutakse veel tulu-maksu 150 000 * 0,21 = 31 500 krooni, kui tulu-maksumäär 2008. a on 21%.

Müügihind: 1 000 000 Soetamismaksumus: 600 000 Võõrandamise kulud: 50 000 Kasu: 350 000 Tulumaks: 44 000 + 31 500 = 75 500

Deklareerimine vormil V1: 05.03.2007 maksustatav kasu summas 200 000

krooni ning tulumaks 44 000 krooni; 05.04.2008 maksustatav kasu summas 150 000

krooni ning tulumaks 31 500 krooni. Müügihinna ositi laekumisel on soovitatav esi-

tada vorm V1 enne tulumaksu tasumist.

Tasumine: 05.06.2007 summas 44 000 krooni; 05.04.2008 summas 31 500 krooni.

Vaata lisaks: Taxation of Income Derived from Transfer of Property (2007).

Maksu- ja tolliamet


UUDISED

Alates 1. jaanuarist 2007 muutub Eesti Posti kaudu Maksu- ja Tolliameti pangakontodele tasu-misel teenustasu määr, milleks on 15 krooni (kuni 31.12.2006.a on teenustasu määraks 11 krooni).

Postiasutuses postiteenuse osutaja poolt vormis-tatud tollideklaratsiooni teenustasu määr (58 kroo-ni) ei muutu.

Tollivormistuse erisused seoses EÜ laienemisega

Teavitame, et tollivormistuse erisused, mis on seotud EÜ laienemise ehk Bulgaaria ja Rumeenia liitumisega 1. jaanuarist 2007, on toodud komisjo-ni informatiivses dokumendis TAXUD/1661/2006 (dokument on inglise keeles).

Juhime tähelepanu alljärgnevale:Bulgaariast ja Rumeeniast saadetud kau-ba vabasse ringlusse lubamisel märgitakse tollideklaratsiooni liigiks CO ja kaup va-bastatakse tollimaksu tasumisest, kui on

✦

tõendatud kauba EÜ tollistaatus vastavalt dokumendile TAXUD/1661/2006. Seda vabastust saab rakendada kaubale, mis on enne liitumist olnud vabas ringluses laie-nenud ühenduses ning on liitumise hetkel tolliladustamise, seestöötlemise, ajutise importimise, välistöötlemise, transiidi, tol-likontrolli all töötlemise tolliprotseduuril või vabatsoonis, ajutisel ladustamisel või on tegemist transportimisel oleva kauba-ga, mille ekspordiformaalsused laienenud EÜ-s on lõpetatud enne 01.01.07. Pärast 01.01.2007 ei saa enam kaupa Ru-meeniasse ega Bulgaariasse eksportida, re-eksportida, ega suunata välistöötlemise protseduurile.

Aktsepteeritud tollideklaratsioonid nimetatud riikidesse, mis ei ole esitatud väljumistolliasutusele enne 1. jaanuari 2007, kuuluvad tühistamisele.

Maksu- ja Tolliamet

✦

Uuest aastast kasvas FIEde sotsiaalmaksu kohustus

Maksu- ja Tolliamet palub kõigil füüsilistest isi-kutest ettevõtjatel tähele panna, et seoses 1. jaanua-rist 2007 sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ar-vestamise aluseks oleva kuumäära tõusmisega 2000 kroonini, tuleb neil kvartalis maksta 1980 krooni sotsiaalmaksu avansilisi makseid.

Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) on kohustatud maksma aasta kestel sotsiaalmaksu avansilisi mak-seid jooksva kvartali eest vähemalt kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas. 2007. aastal on see 1980 krooni kvartalis (660 krooni kuus ja 7920 krooni aastas). Sotsiaalmaksu kvartaalsete avan-siliste maksete tasumise tähtajad on endiselt 15. märts, 15. juuni, 15. september ja 15. detsember.

Seoses sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ar-vestamise aluseks oleva kuumäära tõstmisega pa-lume FIE-del, kelle eest maksavad sotsiaalmaksu

samaaegselt tööandja, riik või kohalik omavalitsus, oma I kvartali sotsiaalmaksu kohustus üle kont-rollida kohe pärast tasumise tähtpäeva 15. märtsi saabumist. Oma sotsiaalmaksu avansiliste makse-te summat on FIE-l võimalik teada saada e-mak-suametist oma FIE sotsiaalmaksu kontokaardilt, sisestades perioodi lõpu kuupäevaks 15. märtsist hilisem kuupäev või küsides Maksu- ja Tolliameti piirkondlikust keskusest.

2006. aastal oli sotsiaalmaksu miinimumkohus-tuse arvestamise aluseks olev kuumäär 1400 kroo-ni.

Põhjalikumalt saab sotsiaalmaksuseaduse muu-datuste ja sotsiaalmaksu maksmise korraga tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel www.emta.ee, rub-riigist maksumaksjale, sotsiaalmaks.

Maksu- ja tolliamet

Maksude tasumisest Eesti Posti kaudu


ÕIGUSAKTID

Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord

Määrus kehtestatakse «Riigilõivuseaduse» § 9 lõike 7, § 11 lõike 4 ja § 13 lõike 2 alusel ning Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2007. a määru-se nr 272 «Volituste andmine Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu ja Eesti riigipiiril tehtava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra ning riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra kehtestamiseks» § 1 punkti 2 alusel.

1.peatükk RIIGILÕIVU SULARAHAS VASTUVÕTMISE KORD

§ 1. Riigilõivu sularahas vastuvõtmise kohus-tus

Riigilõivu võtja on kohustatud riigilõivu tasuja soovil vastu võtma sularahas kuni 100-kroonise riigilõivu.

§ 2. Riigilõivu sularahas vastu võtva isiku määramine

Riigilõivu sularahas vastu võtva asutuse juht määrab isiku, kellel on õigus riigilõivu sularahas vastu võtta.

§ 3. Sularahas vastuvõtmise kviitungi väljas-tamine

Riigilõivu sularahas vastuvõtmisel väljastatakse kviitung. Riigilõivu sularahas vastuvõtja täidab ta-suja juuresolekul sularaha vastuvõtmise kviitungi kahes eksemplaris, millest esimene antakse tasu-jale.

§ 4. Nõuded kviitungile Kviitung peab sisaldama sularaha vastu võtva

asutuse nimetust ning muid «Raamatupidamise seaduse» § 7 lõikes 1 nimetatud rekvisiite. Kvii-tungite väljastamise, kasutamise ja säilitamise kord sätestatakse asutuse raamatupidamise sise-eeskirjades.

§ 5. Vastuvõetud riigilõivu ülekandmine Vastuvõetud riigilõiv kantakse Rahandusminis-

teeriumi riigilõivude pangakontole vähemalt kaks korda kuus (5. ja 20. kuupäeval). Kui ülekandmi-sele kuuluv summa on alla 200 krooni, kantakse see üle üks kord kuus (20. kuupäeval). Eesti Vaba-riigi välisesinduste vastuvõetud riigilõiv kantakse riigieelarvesse «Riigieelarve seaduse» § 23 lõike 11 alusel antud rahandusministri määrusega kehtes-tatud korras.

2. peatükk RIIGILÕIVU TASUMISE KONTROLLIMISE KORD

§ 6. Kontrollimise kohustus Riigilõivu võtja on kohustatud enne lõivustatud

toimingu tegemist kontrollima riigilõivu sulara-has tasumist või lõivu laekumist pangakontole, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 7. Riigilõivu tasumist tõendav kviitung Kui riigilõiv võeti vastu sularahas, esitab riigi-

lõivu tasuja kviitungi. Riigilõivu võtja kontrollib kviitungil esitatud andmete õigsust ning veendub, et antud kviitungit ei ole esitatud koos varasema taotlusega erineva toimingu tegemiseks. Riigilõi-vu võtja jätab toimingu dokumentide juurde kvii-tungi või selle koopia või kirjutab kviitungi numb-ri, kuupäeva ja tasutud summa kliendi taotlusele, kinnitades andmeid oma allkirjaga. Kviitungit võib säilitada ka elektrooniliselt vastavas andme-baasis.

§ 8. Laekumise kontrollimine Kui riigilõiv tasutakse ülekandega riigilõivu võt-

ja näidatud pangakontole, siis kontrollib riigilõivu võtja enne toimingu tegemist riigilõivu laekumist vastavalt kontoväljavõttelt. Riigilõivu võtja teeb riigilõivu laekumise kontrollimisel märke selle kohta, millise toimingu eest riigilõiv on tasutud.

Rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 68 Redaktsiooni jõustumise kpv. 08.01.2007 (RTL, 05.01.2007, 1, 7)


ÕIGUSAKTID

Märkel kajastatakse toimingu number, kuupäev, toimingu eest võetava lõivu summa ja toimingu tegija nimi. Kliendi taotlusele kirjutab riigilõivu võtja operatsiooni numbri, laekumise kuupäeva ja summa, kinnitades andmeid oma allkirjaga.

§ 9. Elektroonilisel teel kontrollimine Pangaväljavõtteid ja sularahakviitungeid kont-

rollib riigilõivu võtja elektroonilisel teel, võima-luse korral vastavas andmebaasis. Elektroonilisel teel kontrollimisel võib käesoleva määruse §-des 7 ja 8 nõutud kontoväljavõttele ning kliendi taotlu-sele lisatud märked asendada elektroonilise infor-matsiooniga vastavas andmebaasis. Andmebaasis salvestatakse ka riigilõivu võtja isik ning tema kir-jalik allkiri ei ole sel juhul nõutav.

3. peatükk RIIGILÕIVU TAGASTAMISE KORD

§ 10. Riigilõivu tagastamise taotlemine Riigilõivu tasunud isikul on õigus esitada rii-

gilõivu võtnud asutusele taotlus riigilõivu tagas-tamiseks koos riigilõivu tasumist tõendava ori-ginaaldokumendiga kahe aasta jooksul riigilõivu tasumise aasta lõpust arvates. Originaaldoku-menti ei esitata juhul, kui riigilõivu võtnud asu-tusel on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel.

§ 11. Tagastamise taotlus Riigilõivu tagastamise taotluses märgitakse

1) riigilõivu tasunud füüsilise isiku ees- ja pere-konnanimi ning isikukood või selle puudu-misel isiku sünnikuupäev või juriidilise isiku nimi ja registrikood või selle puudumisel no-tariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüs-teemis antud asutamisnumber, kui need on olemas;

2) panga nimi ja riigilõivu tasuja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasu-tud sularahas;

3) makse sooritamise kuupäev;4) riigilõivu võtnud asutuse nimi;5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus,

kontonumber, viitenumber);

6) toimingu nimetus, mille eest tasutud lõivu ta-gastamist taotletakse, riigilõivu summa ja ta-gastamise alus;

7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kon-tonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel isiku sünnikuupäev või registrikood või selle puudumisel notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on olemas).

§ 12. Riigilõivu tagastamine (1) Riigilõivu võtnud asutus kontrollib riigilõivu

tagastamise taotluses esitatud andmete õig-sust ja taotluse täitmise korrektsust. Riigilõivu tagastamise otsus tehakse ja riigilõiv tagasta-takse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saa-mise päevast arvates.

(2) Riigilõivu ei tagastata, kui ei ole võimalik tu-vastada riigilõivu tasunud isikut või isikut, kelle eest riigilõiv on tasutud. Riigilõivu tagas-tamisest keeldumine vormistatakse otsusena.

§ 13. Tagastamise või tagastamisest keeldu-mise otsus (1) Kui riigilõiv on tasutud riigilõivu võtjale su-

larahas, märgib asutus riigilõivu tagastamise korral isikule tagastatavale riigilõivu tasumise kviitungile tagastamise otsuse numbri ja kuu-päeva.

(2) Tagastamise või tagastamisest keeldumise ot-sus väljastatakse riigilõivu tasunud isikule. Kui taotlusele oli lisatud riigilõivu tasumist tõen-dav dokument, tagastatakse see koos otsuse-ga.

§ 14. Tagasikanne Tagastamise otsuse alusel teeb lõivu võtnud asu-

tuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Eesti välisesinduses tehakse riigilõivu tagasikanne vastava välisesinduse pangakontolt või vajadusel kassast.

§ 15. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse 2007. aasta 1. jaanuarist.

Minister Aivar SÕERDKantsler Tea VARRAK


Määrus kehtestatakse «Riigilõivuseaduse» § 9 lõike 7, § 10 lõigete 3 ja 6 alusel ning Vaba-riigi Valitsuse 21. detsembri 2007. a määruse nr 272 «Volituste andmine Eesti välisesinduses teh-tava või tema kaudu vahendatava toimingu ja Eesti riigipiiril tehtava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra ning riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise korra kehtestamiseks» § 1 punkti 1 alusel.

§ 1. Riigilõivu määra välisvaluutasse ümber-arvutamine (1) Eesti välisesinduse konsulaarteenuse ja Eesti

riigipiiril tehtava toimingu eest tasutava rii-gilõivu määr arvutatakse välisvaluutasse üm-ber taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel.

(2) Kuu esimesel tööpäeval esitatud taotluse läbi-vaatamise eest tasutakse riigilõiv eelmise kuu esimesel tööpäeval kehtinud kursi alusel.

(3) Välisvaluuta, mille kurssi Eesti Pank ei fiksee-ri, hinnatakse ümber, kasutades Eesti Panga ja

asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro ja eesti krooni ristkurssi.

(4) Kui ümberarvutatud riigilõivu määr ei ole täi-sarvuline, ümardatakse see ülespoole täisar-vuni. Kui sel viisil ümardatud riigilõivu ei ole võimalik tasuda vastavas vääringus makseva-hendite käibelt puudumise tõttu, ümardatak-se riigilõivu määr ülespoole 5- või 0-lõpulise täisarvuni.

§ 2. Riigilõivu tasumine välisesinduses Kui Eesti välisesinduse asukohariigi põhivaluu-

ta ei ole euro, tehakse sularaha arveldused euro-des ainult paberrahaga.

§ 3. Riigilõivu tasumine riigipiiril (1) Eesti riigipiiril tehtava toimingu eest võib ta-

suda riigilõivu Eestis käibel olevas rahas, eu-rodes või USA dollarites.

(2) Eesti riigipiiril tehakse sularaha arveldused eu-rodes ja USA dollarites ainult paberrahaga.

§ 4. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse 2007. aasta 1. jaanuarist.

Minister Aivar SÕERDKantsler Tea VARRAK

ÕIGUSAKTID

§ 1. Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; 2006, 28, 208) § 5 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnas-tatakse järgmiselt: «1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele kohali-

kule omavalitsusüksusele 11,9% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;». § 2. Maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 2005, 57, 451) § 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt: «(1) Kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähtud korras ümber vormistatud, maksab

maamaksu maa kasutaja.» § 3. Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas VAREK

Tulumaksuseaduse § 5 ja maamaksuseaduse § 10 muutmise seadus

Vastu võetud 15. novembril 2006. a Jõustumise kpv. 01.01.2007 (RTI, 13.12.2006, 55, 406)

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 4. detsembri 2006. a otsusega nr 36

Riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise kord Eesti välisesinduses ja Eesti riigipiiril

Rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 67 Redaktsiooni jõustumise kpv. 08.01.2007 (RTL, 05.01.2007, 1, 6)


ÕIGUSAKTID

Tulumaksuseadus1. peatükk

ÜLDSÄTTED§ 11. Tulumaksusoodustusega mittetulundus-

ühingute ja sihtasutuste nimekiriParagrahvi 11 teksti sõnastus alates 1. 01. 2007, RT

I 2006, 28, 208 (1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute

ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi nimekiri) kin-nitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus korraldusega.

(2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing ja siht-asutus (edaspidi ühing), kes vastab järgmistele nõuetele:1) ühing tegutseb avalikes huvides;2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub

sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt ta-suta või muul kasumit mittetaotleval viisil või maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toetust;

3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna ma-teriaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soo-dustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale annetu-si teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isiku-tega seotud isikutele § 8 punkti 1 tähendu-ses;

4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võ-lausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle nimekirja kantud ühingule või ava-lik-õiguslikule juriidilisele isikule;

5) ühingu halduskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele eesmärkidele;

6) ühingu töötajale ja juhtimis- või kontroll-organi liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.

(3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud nõuet ei kohalda-ta sotsiaalhoolekandega tegelevale ühingule ega juhul, kui seotud isik kuulub ühingu toetatavas-

se sihtrühma ega saa võrreldes teiste sihtrühma kuuluvate isikutega täiendavaid hüvesid ega soo-dustusi.

(4) Nimekirja ei kanta ühingut:1) kes ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud do-

kumendid ei ole õigusaktides kehtestatud nõuetega kooskõlas;

3) kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasu-tab ettevõtlustulu põhikirjavälistel eesmärki-del. Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud ettevõtlu-sest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seo-tud kulud, vähemalt 90% kasutatakse avali-kes huvides;

4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuulu-va isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;

5) kellel on ajatamata maksuvõlg;6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile

esitamata aruande või deklaratsiooni õigus-aktides ettenähtud tähtajal või korras või kes on korduvalt hilinenud maksusumma tasu-misega;

7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algata-tud pankrotimenetlus;

8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakon-na või valimisliidu või avalike ülesanne-te täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või an-netuste kogumine.

(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohal-data, kui ühing osutab reklaamiteenust lepingu alusel turuhinnaga.


(6) Ettevõtlusena käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata:1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt

seotud tegevust (näiteks trükiste väljaandmi-ne, koolitus, teabevahetus, ürituste korralda-mine);

2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realisee-rimisel;

3) heategevusliku loterii või oksjoni korralda-mist ning muid seda laadi tegevusi annetuste kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevus;

4) põhikirjalise tegevusega kaasnevat finantstu-lu saamist.

(7) Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 esitatud

nõuetele või2) ilmnevad lõikes 4 nimetatud asjaolud või3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondli-

kule struktuuriüksusele teatanud oma põhi-kirjas tehtud muudatusest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste re-gistrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates või

4) ühing on esitanud kirjaliku taotluse nime-kirjast väljaarvamiseks.

(8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu nimekirja kand-mise ja sealt kustutamise korra ning asjatundjate komisjoni moodustamise korra, selle töökorral-duse, samuti komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra kehtestab Vabariigi Valit-sus määrusega.

(9) Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Mak-suja Tolliameti piirkondlikule struktuuriük-susele 1. veebruariks või 1. augustiks. Mak-suja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks esialgse otsu-se nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 15. märtsiks või 15. septembriks. Ühingu kannab nimekirja või kustutab nimekirjast rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega vastavalt 1. juulist või 1. jaanuarist.

(10) Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usulis-te ühenduste registrisse kantud juriidilist isikut käsitatakse tulumaksusoodustusega mittetulun-dusühinguna nimekirja kandmata.

ÕIGUSAKTID

Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal

§ 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad 2007. aas-

taks. § 2. Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr Kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 2007. aastal on 0,6% «Töötuskindlustuse seaduse»

§-s 40 nimetatud summadelt. § 3. Tööandja töötuskindlustusmakse määr Tööandja töötuskindlustusmakse määr 2007. aastal on 0,3% «Töötuskindlustuse seaduse»

§-s 40 nimetatud summadelt. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2007. a. Peaminister Andrus ANSIP

Sotsiaalminister Jaak AABRiigisekretär Heiki LOOT

Vabariigi Valitsuse 24. novembri 2006. a määrus nr 241 Redaktsiooni jõustumise kpv. 01.01.2007 (RTI, 30.11.2006, 52, 393)

Määrus kehtestatakse «Töötuskindlustuse seaduse» § 41 lõike 4 alusel.


KOMMENTAAR

Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal ei muutu

Vabariigi Valitsuse 24.11.2006 määruse nr 241 “Töötuskindlustusmakse määrad 2007. aastal” (RTI 2006, 52, 393) kohaselt on 2007. aastal kindlustatu töötuskindlustusmakse määr 0,6% ja tööandja töötuskindlustusmak-se määr 0,3% töötuskindlustuse seaduse §-s 40 nimetatud summadelt.

Seega jäävad 2006. aastaga võrreldes töö-tuskindlustusmakse määrad 2007. a samale tasemele.

Samas juhime tähelepanu, et 1. jaanuaril 2007 jõustuvad muudatused töötuskindlus-tuse seaduses (TKS):

Muutub töötukassa poolt töötuskindlustus-hüvitise määramise kord.

Kindlustatu töötuskindlustusstaaži ja hü-vitise suurust hakatakse arvestama seniste tööandja tekkepõhiste andmete asemel kassa-põhiste maksu- ja tolliametilt saadud andmete alusel. Lisaks maksu- ja tolliameti andmetele on vaja viimase kolme töökuu andmeid, sest need andmed ei ole töötuskindlustushüvitise taotlemise ajaks veel töötukassa andmeko-gusse jõudnud. Seoses sellega peab tööandja ikkagi (TKS § 40 lg 1 p 5) alates 2007. aastast töösuhte lõpetamisel andma töötajale tema nõudmisel tõendi sotsiaalministri määrusega “Kindlustatule makstud tasude ja tasudelt kin-nipeetud töötuskindlustusmakse tõendi vorm” kinnitatud vormil, kuid sellel tõendil on vaja senise viimase 12 töötatud kalendrikuu töö-tasude ja töötuskindlustusmaksete andmete asemel ära näidata ainult viimasel kolmel töö-tatud kalendrikuul väljamakstud tasud ja kin-nipeetud töötuskindlustusmaksed. Seejuures kajastatakse andmed tõendil kassapõhiselt, nii nagu need deklareeritakse vormil TSD. Tõendi vorm avaldatakse Töötukassa veebilehel pärast sotsiaalministri määrusega kinnitamist.

NB! Palume sotsiaalministri määrusega kinnitatud, töötukassale esitamiseks mõeldud

tõendi vormi mitte ajada segamini rahandus-ministri määrusega nr 107 kehtestatud tõendi-ga TSM, millel jätkuvalt kajastatakse andmed kalendriaasta kohta.

Täpsustatud on “kindlustatu” mõistet.Töötuskindlustuse seaduse mõttes on kind-

lustatu töötaja, avalik teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik (kes ei ole FIE) või Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskind-lustusmakseid seaduses sätestatud alustel ja korras.

Samuti on täiendatud kindlustamata isikute nimekirja (töötuskindlustuse seadus § 3 lg 2), st kellele tehtud väljamakseid ei maksustata töötuskindlustusmaksega (ei 0,6% ega 0,3%). Lisaks kehtivas seaduses toodud füüsilisest isikust ettevõtjale (FIE-le) hõlmab kindlusta-mata isikute ring ka notareid, kohtutäitureid, vandetõlke või muid avalik-õiguslikku ametit pidavaid sõltumatuid isikuid ja samuti va-bakutselisi loovisikuid loovisikute ja loome-liitude seaduse § 3 tähenduses, st neid keda käsitatakse maksustamisel füüsilisest isikust ettevõtjana.

Kehtivas seaduses on kindlustamata isikute loetelus juriidilise isiku juhtimis- või kontroll-organi (tulumaksuseadus § 9) liikmed. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 7 p 10 kohaselt ei laiene seaduse sätted juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga. Seega võib näiteks äriühingu juhatuse või nõukogu liige töötada samas äriühingus ka töölepingu alu-sel, kui töölepingu alusel tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, vii-masel juhul kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Äriühing ja selle juhatuse või nõukogu liige võivad küll sõlmida juriidilise isiku organi liikme kohustuste täitmiseks lepingut, kuid see ei ole mitte tööleping, vaid võlaõiguslik leping,


Muudatused mittetulundusühingute tulumaksu-soodustuste taotlemisel alates jaanuarist 2007

Alates 1. jaanuarist 2007. a muutusid nõuded mit-tetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes soovivad taotleda enda kandmist tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja.

Olulisemaks muudatuseks on see, et nimekirja kantakse ainult ühingud, mis tegutsevad avali-kes huvides, st mitte kitsa ringi isikute, vaid kogu ühiskonna huvides ning see tegevus peab olema heategevuslik. Üldjuhul seisneb see teatud ise mit-tetoimetulevate sihtrühmade toetamises, pakkudes näiteks kaupu ning teenuseid peamiselt tasuta või toetades neid isikuid muul viisil.

Samuti muutusid nõuded vara jagamisele ühin-gu lõpetamisel. Nimekirja saamise tingimuseks on vara üleandmine teisele tulumaksusoodustu-sega mittetulundusühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule sh riigile ja kohalikule omavalitsusüksusele. Ühing ei või

tegeleda asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimisega ega või olla kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või poliitiline ühendus.

Muutusid ka nimekirja kandmise taotluse esita-mise tähtajad ja taotluse vorm TMIN. Taotlusi ni-mekirja kandmiseks alates 1. juulist 2007. a võetak-se vastu maksu- ja tolliameti piirkondlikes keskustes kuni 1.veebruarini 2007. a senise 1. mai asemel.

Tulenevalt uuest tulumaksuseaduse § 11 re-daktsioonist vaadatakse maksu- ja tolliametis läbi ka juba nimekirjas olevate ühingute vastavus uu-tele muudetud nõuetele. Kui ühing ei vasta neile nõuetele 1. juuliks 2007. a, lülitatakse ühing alates 01.07.2008. a nimekirjast välja.

Muudatuste sisuga ja uute nõuetega saab täpse-malt tutvuda maksu- ja tolliameti koduleheküljel www.emta.ee

Liis Plakk Maksu- ja tolliameti pressiesindaja

KOMMENTAAR

millele töölepingu seadus ei laiene. Samas hõlmab tulumaksuseaduse §-s 9 sätestatud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme mõiste isikuid, kellel on küll õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel, kuid kellele laieneb töölepingu seadus, näiteks si-sekontrolörid ja audiitorid. See tähendab, et hoo-limata õigusest teostada juhtimisorgani üle kont-rolli, on nad tavalised töötajad, kes peaks olema töötuskindlustusega kindlustatud. Seoses sellega on töötuskindlustuse seaduse § 3 lg 2 punktis 3 tehtud kitsendus nii, et kindlustamata on vaid need tulu-maksuseaduse §-s 9 sätestatud juhtimis- või kont-rollorgani liikmed, kellele ei laiene Eesti Vabariigi töölepingu seadus.

Täpsustatud on töötuskindlustuse seaduse § 40 lõiget 2, mis sätestab tasusid, millelt ei maksta töö-tuskindlustusmakset.

Kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata töötus-kindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või

teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi.

Sätte uues redaktsioonis täpsustatakse, et töö-tuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ette-nähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud pal-galt. Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tu-lumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 (koodi 13 all) ja lisal 2 (artikli 15a või 19a all).

Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga mak-sustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksusta-ta ainult tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi; hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.

Maksu- ja tolliamet


RAAMATUPIDAMINE

Tellimuspõhine kuluarvutlus: sissejuhatus

Kaks maailmas enamlevinud kuluarvutlussüsteemi, mida tuleks teada ka Raamatupidaja 2 kutseeksamile tulles, on tellimuspõhine kuluarvutlus ja protsessipõhine kuluarvutlus. Käesoleva artikliga alustame tellimuspõhise kuluarvutluse käsitlemist.

Jaan AlverTallinna Tehnikaülikooli professor,OÜ Deebet juhatuse liige

Tellimuspõhise kuluarvutluse rakendamise korral määratakse kind-laks kulud üksikute tellimuste (tööde) lõikes.

Tellimuse all mõistetakse kuluarvestuses teistest toodetest ja teenustest selgelt eristuvaid tooteid ja teenuseid – näiteks klien-di soovil valmistatavat individuaalset toodet või toodete partiid, samuti konkretiseeritud tööd või teenust. Tellimuspõhist kuluar-vutlust kasutatakse siis, kui majandusüksuse poolt produtseeritav toode või teenus on mingil määral unikaalne.

Selle süsteemi rakendamise eesmärk on kindlaks teha konkreetse tellimuse maksumus. Tellimuspõhise kuluarvutluse käigus määratakse kindlaks kulud üksikute tellimuste (tööde) lõikes. Tellimuspõhine ku-luarvutlussüsteem on iseloomulik kliendi tellimustest lähtuvalt tooteid valmistavatele (teenuseid osutavatele) ettevõtetele. Eriti sobib selline süs-teem teenindusettevõtetele.

1. Tellimuspõhise kuluarvutluse strateegiline rollTellimuspõhine kuluarvutlusinfo on ettevõttele strateegiliselt oluline järg-mistel põhjustel:1) Ettevõte lähtub konkureerimisel teiste ettevõtetega kas kululiidriks

olemise strateegiast või nn diferentseerimisstrateegiast. Kui firmas rakendatakse esimest strateegiat ja lisakulud on keerulise struktuu-riga, siis traditsiooniline mahust lähtuv tellimuspõhine kuluarvestus (mis on tunduvalt lihtsam kui protsessipõhine või toimingupõhine kuluarvestus) on väheinformatiivne. Teise strateegia rakendamisel on tellimuspõhine kuluarvestus täiesti aktsepteeritav, sest juhtkond keskendub peamistele eduteguritele, mis tekitavad erinevuse, mitte aga kulude täpsele kandmisele protsessile või toimingutele.

2) Tähtis strateegiline ja potentsiaalne eetiline probleem tellimuspõhi-se kuluarvutluse puhul on lisakulude jaotusbaasi valik ning rohkem või vähem jaotatud lisakulude jaotamise proportsionaalsus. Näiteks kui ettevõttes valmistatakse toodangut kaht tüüpi turu tarvis, millest ühel toimub hinnakonkurents, teisel aga mitte (nt kulupõhised riigi-hanked), siis on lisakulude jaotamine nii strateegiline kui ka eetili-ne probleem. Nii saab teise variandi puhul kulusid suurendada, kui valitakse selline lisakulude jaotusbaas või proportsionaalse jaotamise metoodika, mis tagab soovitud tulemuse.

☞

RAAM

ATU-

PI

DAM

INE

1�Raamatupidamisuudised..nr.1,..2007

RAAMATUPIDAMINE

3) Tellimuspõhine kuluarvutlus sobib hästi tee-nindusettevõttele, eriti sellisele, mis osutab väga kõrget erialast kvalifikatsiooni nõudvaid teenu-seid (konsultatsioonibürood, audiitorbürood, advokaadibürood). Otsekulude seostamine tellimusega pole sellises firmas probleem ja lisa-kulude jaotamine pole raske. Tellimuspõhise ku-luarvutluse rakendamine toetab kõrget erialast kvalifikatsiooni nõudvaid teenuseid osutava fir-ma tõhusat juhtimist.

4) Tellimuse maksumuse kalkuleerimise lehe võib arendada strateegiliseks tasakaalustatud mõõtmismudeliks, kus tuuakse esile neli di-mensiooni: raha, kliendid, sisemised äriprotses-sid ning õppimine ja kasv.

Tellimuspõhist kuluarvutlust peaksid kasutama näiteks järgmised asutused ja ettevõtted:

Audiitorfirmad. Iga auditi, konsulteerimis- või raamatupidamisteenuse jaoks on tarvis erineva kva-lifikatsiooniga tööjõudu ning aega.

Advokaadibürood. Iga kohtuasi on erinev.Trükikojad. Iga tellimus nõuab teatud kindlat pa-

berit, trükivärvi, tööjõukulusid jne.Autoremonditöökojad. Iga töö on harilikult erinev,

nõuab erinevaid materjale ning eri kvalifikatsiooni ja oskustega töölisi.

Ehitusfirmad. Ehituses on iga töö harilikult erinev ning nõuab erinevaid materjali- ja tööjõukulusid.

Tarkvarafirmad. Tarkvarafirmad tegelevad oma keerukusest ja töömahukusest väga erinevate pro-jektidega, mis nõuavad erineva kvalifikatsiooniga tööjõudu.

E-kaubandusega tegelevad firmad – nt Amazon.com, Drugstore.com jt.

Mööblifirmad, kui valmistavad mööblit klientide tellimuste (ja sageli jooniste) kohaselt.

Varasemas eesti- ja venekeelses erialakirjanduses tunti tellimuspõhist tootmist individuaaltootmise ja väikeseeriatootmise (väikesaritootmise) nime all. Seda iseloomustab toodete valmistamine üksikek-semplaridena või väikeste mittekorduvate partiide-na. Plaaniliseks arvestusühikuks on tellimus. Selli-se tootmisviisi iseärasuseks on tootmise tehnilise ettevalmistuse vahetu seos tellimuse täitmisega. Iga uue unikaalse toote valmistamisele asumine eeldab konstruktsiooni ja tehnoloogia väljatöötamist, mis teeb tootmise operatiivjuhtimise küllalt keeruliseks:

tootmisprotsessi on ajaliselt ja ruumiliselt keerukas liigendada;seadmeid ja töökohti on raske ühtlaselt koormata ja kõigi tellimuste tähtajalist täit-mist tagada;operatiivplaanide koostamise momendil puudub sageli küllaldaselt diferentseeritud normatiivne baas (ajanormid, materjalide ja energia kulunormid jt).

2. Tellimuspõhise kuluarvutluse metoodikastTellimuspõhises arvestuses käsitletakse tellimust kuluobjektina, mida erialakirjanduses nimetatakse mõnikord ka kulukeskuseks. Põhikulud (põhima-terjalikulu ja põhitööliste palgakulu) kantakse otse tellimuse omahinda, tootmise lisakulusid pole või-malik tellimusega otse seostada, mistõttu viimased kogutakse eraldi kontole.

Tellimuspõhine kuluarvutlus eeldab seda, et firma arvestussüsteem võimaldab konkreetse tellimusega seotud kulusid jälgida. Kulude jälgimine tellimuste lõikes on eriti oluline sellistel juhtudel, kui firmal tuleb konkureerida teiste ettevõtetega vähempakku-mistel. Näitena võiks siinkohal tuua ehitusfirmasid. Mida parem on ehitusfirma kulude arvestuse ja pla-neerimise süsteem, seda realistlikum tuleb hinnang tulevase objekti maksumusele. Ning selleks, et võita vähempakkumine ning samas jääda kasumisse, peab eelarvestatud objekti maksumus olema võimalikult täpne. Samas on konkreetse objekti kulude jälgimi-ne oluline keerulisemate projektide puhul, kus mak-sumus võib projekti teostamise käigus suureneda või kui kliendi soovid muutuvad. Sellisel juhul peab ehi-tusfirma olema võimeline põhjendama kulude suu-renemist ning juhul, kui kliendil tekivad täiendavad soovid, võimalikult operatiivselt hindama, kuidas see mõjutab projekti maksumust.

Konkreetse tellimuse kulude kalkuleerimine eeldab seda, et tellimusega seotud otsekulusid (nt tootmisettevõtte puhul põhimaterjal ja põhitööliste palgakulu) on võimalik identifitseerida. Reeglina tähendab see vastavate algdokumentide (failide) pidamist üksikute tellimustega seotud kulude kohta. Algdokumendid võivad sisaldada kõiki tellimusega seotud kulusid (otse- ja kaudkulusid), samas on või-malik eraldi arvestuse pidamine otsekulude kohta,

✦

✦

✦


mis hiljem rühmitatakse ja seostatakse konkreetse-te tellimustega. Sellisel juhul peab arvestussüsteem võimaldama otsekulude seostamist konkreetsete tellimustega.

Tellimuspõhise kuluarvutluse keskne dokument on tellimustöö leht.

Tellimustöö lehele märgitakse andmed töö teosta-miseks väljastatud põhimaterjali kohta (kood, kogus, maksumus). Tööaja arvestussüsteem jälgib, kuidas iga tööline kulutab igas päevas oma tööaega, fiksee-rides ka seisakuajad ja töölise äraoleku (näiteks koo-litusel). Mittepõhitööliste palk lülitatakse tootmise lisakuludesse. Tellimuse nr 5167 täitmisega seotud põhitööliste palk kantakse tellimuslehele. Märgime, et tellimuse täitmisel kasutati erineva kvalifikat-siooni ja erialaga töölisi. Tellimuse täitmist alustati 8. märtsil, tellimustöö lõpetati 26. mail, kusjuures valmistati 1560 toodanguühikut (toodet). Tellimuse täitmiseks kulunud põhimaterjali kogumaksumus oli 14 147 EUR ja põhitööliste palgakulu 17 422 EUR. Tellimuslehel on näidatud ka töö teostamiseks kulunud masinaaeg. Vaadeldud juhul kasutati toot-mise lisakulude jaotamisel masintunde (jaotusmäär 25 EUR ühe masintunni kohta). Tellimuse nr 5167 täitmiseks kulus 213 masintundi. Masintundide arvu korrutamisel tootmise lisakulude jaotusmää-raga saame tellimusele jaotatud lisakulude kogu-summaks 5325 EUR. Tellimuse kogumaksumus (kogukulud) on 36 894 EUR toodanguühiku toot-misomahind 23.65 EUR.

Käsitletud näide toob esile tellimuspõhise kuluar-vutluse mitmed olulised momendid:1) Valmistatavad tooted on kuluobjektid (kulu-

kandjad).2) Kõik tellimuse täitmisega seotud otsekulud kan-

takse otse tellimusele (täpsemalt tellimuslehele).3) Igale tellimusele jaotatakse mingisuguse summa

ulatuses kaudkulusid (meie näites tootmise lisa-kulusid).

4) Kaudkulude lülitamisel tellimuse maksumusse kasutatakse mingit kulujaotusbaasi.

5) Tellimuspõhiselt arvutatud omahind on kesk-mine. Kuna tellimusele jaotatud kaudkulud, mis sisaldavad ka püsivkulusid, on omahinnas nii muutuvkomponent kui ka püsivkomponent.

Kaudkulud (tootmisettevõttes on nendeks eelkõige tootmiste lisakulud) jaotatakse telli-mustele vastavalt kulude jaotusbaasile. Kõige lihtsam oleks seda teha aasta lõpus, kui tegelikud andmed on teada. Paraku on siis liiga hilja, infot kulude ja omahinna kohta on vaja pidevalt. Et-tevõtte juhtkond on harilikult huvitatud andme-test konkreetse tellimuse maksumuse kohta juba enne tellimuse aktsepteerimist, et kliendile oleks võimalik teha konkurentsivõimeline ja (ettevõtte jaoks) rentaabel pakkumine. Seepärast kasuta-takse kaudkulude plaanilisi määrasid, mis on ar-vutatud lähtuvalt firma plaanist (eelarvest).

Tootmise lisakulude jaotusbaaside kindlaksmää-ramist käsitleme edaspidi. RU

RAAMATUPIDAMINE

Tellimustöö lehtTellimus nr 5167 Töö algus: 08.03.06

Töö lõpetatud: 26.05.06Põhimaterjal

Masin-tunnid

Põhitööliste palk ja tööaegKuupäev Kood Kogus Summa

(EUR)Kuupäev Kood Tunnid Summa

(EUR)13.03 103a 205 6305 13 13.03 a65 15 26514.03 214 106 5210 111 14.03 a68 20 59601.04 217 52 786 45 18.04 b73 81 81123.04 878 229 1187 28 23.04 c89 368,5 7 37023.05 331 113 659 16 28.05 c89 419 8 380

14 147 213 17 422Kulud kokku (EUR):Põhimaterjal kokku 14 147Põhitööliste palk kokku 17 422Tootmise lisakulud (213 masintundi 25 EUR) 5325Tellimustöö kogukulud 36 894Ühikute arv 1560Keskmine kulu toodanguühiku kohta (tootmisomahind) 23.65


RAAMATUPIDAMINE

RAAM

ATU-

PI

DAM

INE

Olavi Kärsnaettevõtluskonsultant

Tallinna taksokviitungitega on endiselt kehvad lood

Tallinna linnavalitsuse kodulehel on taksoteenuste kasutajatele antud kasulikke näpunäiteid.

Muu hulgas on kirjutatud, et taksojuht on kohustatud andma taksoteenuse kasutajale taksomeetri printeril trükitud kviitungi, ning soovitatakse kindlasti küsida sõidu lõppedes taksojuhilt printeri väljatrükki. Kui taksoga sõidetakse palgatöö või omaenda ettevõtlu-sega seotud sõite, on ettevõtluse kuludesse kandmiseks vaja kviitungit ehk algdokumen-ti.

Algdokumentidelt nõutavate rekvisiitidega oleks nagu kõik selge. Raamatupidamise sea-duses on loetelu (§ 7), mis peab arvel/kvii-tungil/mis-see-ka-ei-ole olemas olema – ega see midagi üle mõistuse keerulist ole. Teata-vasti on aga praktikas lood sellised, et alati ei taha see teooriaga kokku minna. Teooria alla liigituvad siin ka seadused, samuti raamatu-pidamise seadus.

Olen seminaridel ettevõtjatele ja raamatu-pidajatele rääkinud enamasti ka algdokumen-tide rekvisiitidest ning sageli on jutt läinud kviitungitele, mida taksojuhid klientidele an-navad. Ja ikka on juhtunud, et mõni inimene muutub lõpuks päris kurvaks, sest on taksot


RAAMATUPIDAMINE

töösõitudeks päris tihti kasutanud ning nüüd on äkki selgunud, et kuludesse kanda neid sõite ei tohiks, sest nende toimumise tõenda-miseks pole kõlblikke algdokumente!

Kunagi oli aeg, kus taksojuhid ei tahtnud mingit paberit anda. Pole paberit, pole kulu, ja siin polnud üldse millegi üle arutleda – asi oli niigi selge. Hiljem hakkasid kliendid nen-de käest arvekesi küll saama, aga nii mõnigi taksojuht ütles, et ega ta seda oma tuludesse pane. Säärases olukorras võis sõitja ka loota, et maksuamet hoopis taksojuhti kahtlustama hakkab.

Taksojuhtide käest saadud arvete peamine viga oli see, et tehingu teise poole ehk müü-ja andmed olid puudu. Juhid kirjutasid ka-tusfirma valmistrükitud arveblanketile oma takso numbri või loetamatu allkirja. Müüja andmeteks on aga tema nimi ja aadress, sest taksoveo-teenuse müüja on füüsilisest isikust ettevõtja. Taksojuhtidel pole elukohast eral-diseisvat tegevuskoha aadressi, sest kontorit nad ei rendi. Linnatakso kui katusfirma, kelle kiisu-teenuseid juhid klientide leidmisel ka-sutavad, ei puutu tegelikult üldse asjasse.

Riigikohtu lahendeid arvestades võiks ost-ja ka ise müüja andmed arvele kirjutada, kui tehing on tõepoolest aset leidnud. Et midagi kirjutada, tuleb ka teada, mida nimelt.

Tallinna taksodes on nüüd kasutusel prin-terid, mis arve välja trükivad. Võiks loota, et kui kohustuslikus korras juurutatud asi juba lausa automaatselt käib, saavad lõpuks sõitjad korraliku algdokumendi, mida saab raamatu-pidamis- ja maksuarvestuses tarvitada. Kul-tuurseks peetaval välismaal igatahes niimoo-di on, isegi vaba turumajanduse kuningriigis USA-s. Aga nagu Eestis ikka veel kombeks, ei taha üks käsi sugugi teada, mida teine teeb, ja välja kukub tihti Venemaa kombel “nagu tavaliselt”.

Nagu näete, ei ole sellest taksoprinterist väljatrükki tegeva tarkvara juures raamatu-pidamise ja maksuseadustega osatud või ta-

hetud arvestada kohe mitte üldse. Paberile pole müüja ehk siis taksojuhi andmeid ette nähtudki.

Tallinna taksoveoeeskirjade järgi peaks kviitungil olema vedaja nimi ja registrikood, sõiduki registreerimismärk, teenuse osuta-mise kuupäev ning alguse ja lõpu kellaaeg,


RAAMATUPIDAMINE

tariifid, osutatud teenuse maht ja maksumus kõigi kasutatud tariifide lõikes ning üldmak-sumus.

Eeskiri ei nõua juhi elukohta, mis aga nii raamatupidamise kui ka käibemaksuseaduse järgi kuulub müüja rekvisiitide hulka. Mak-suamet võib siinkohal silma kinni pigistada, aga võib ka seda mitte teha. Tegelikult ei oleks hea, kui ta seda teeks: seadus olgu seadus.

Tallinna taksoveoeeskirju on küll lohutav lugeda, aga kes nende täitmist kontrollib? Eeskirjadest saab lugeda, et vedaja ja teenin-dusmärgi/kaubamärgi omanik (antud juhul Linnatakso) vastutavad solidaarselt takso-veoeeskirjade täitmise eest. Siis peaks Lin-natakso kontrollima oma kaubamärki kasu-tavate FIE-de printerite väljatrükke. Teavad nad seda üldse teha või on 699 AVM-i näol tegemist libataksoga?

Et säärase paberikesega saaks raamatupi-damises midagi ette võtta, peaks klient ise takso numbri järgi juhi nime ja elukoha välja uurima. Tallinna Taksoregistri otsingumoo-tor igatahes keeldub ainult auto numbri ja Linnatakso järgi midagi otsimast.

Kviitungi sisu lugedes saab tõelise elamuse. Klient istus autosse, mille eest arvestati kohe 35 krooni stardimaksu (millise rahva keelt siin küll on kasutatud?). Ei sõitnud meetritki, maksis taksojuhile lisaks vahepeal osamak-suks (äriseadustik? osanik?) muutunud star-dimaksule veel 70 krooni jootraha, sai oma kviitungi ja kebis jälle autost välja.

Seltsimehed, kui selline asi juhtub 2006. aastal Euroopa Liidu liikmesriigis, pole see enam nali! Kviitung esitati ühe asutuse raa-matupidamisele ja selle sinna andnud töötaja

oli sõitnud töölähetusega seoses kodu ja len-nujaama vahet. Niisuguse teksti alusel ei saa talle aga sentigi välja maksta: jootraha and-mine on puhas isiklik lõbu, eriti kui teenust üldse ei kasutatudki, ning sellel pole midagi ühist lähetuskuludega.

Rida “KM 0% maksuvaba sõit” on omaette, kuigi natuke väiksem pärl. Nullprotsendine käibemaks ja maksuvaba käive on käibemak-suseaduses sootuks erinevad asjad. Rahvasuu võib ju nende vahele võrdusmärgi tõmmata, aga maksuarvestuses on nende erinevus vä-gagi oluline. Ilmselt ei olnud sellistest pisi-asjadest teadlikud ei tellijad ega ... need, kes selle asja tegelikult valmis meisterdasid?

Ehk tahetakse selle reaga öelda, et taksojuht ei ole käibemaksukohustuslane? Siis võiks ju selges eesti keeles niimoodi kirjutadagi, siin pole häbeneda miskit!

Käibemaksuseadus ütleb, et taksoga reisija-te vedamine võib olla nullprotsendise käibe-maksuga maksustatud ainult siis, kui selline Eestis osutatav reisijateveo teenus on rahvus-vahelise reisi osa. Päris maksuvaba võiks see olla aga juhul, kui on tegemist haige, vigas-tatu või puudega inimese veoga selleks ko-handatud sõidukis, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. See on aga juba maksuameti teema.

Tallinna kodulehel on taksode kasutamise kohta öeldud veel, et rikkis taksomeetri ja printeri puhul on sõitjal õigus arve maksmi-sest keelduda (taksojuhil on keelatud teenin-dada sõitjat rikkis taksomeetri või printeri-ga). Kas selline kviitung pärineb korras või rikkis printerist? Oleks ehk olnud õigus see 105 krooni maksmata jätta? RU


FINANTSID

fINA

NTSI

D Lehte AlverTallinna Tehnikaülikooli professor,OÜ Deebet juhatuse liige

Sissejuhatus. Enne kui käsitleda finantsinstrumentide arvestus-alaseid probleeme, vaatleme finantsinstrumentide defineerimist, liigitamist ja kajastamist.

Standardite ajaloost. Esimene finantsinstrumente käsitlev standard IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitus (Fi-nancial Instruments: Diclosure and Presentation) hakkas kehtima 1995. aastal. Standardit IAS 32 on muudetud 1998. ja 2003. aastal. Muutunud on ka IAS 32 nimetus pärast standardi IFRS 7 väljaand-mist: IAS 32 Finantsinstrumendid: esitus. Standard IAS 39 Finants-instrumendid: kajastamine ja mõõtmine kehtestati 1998. aastal ja seda on muudetud 2003., 2004. ja 2005. aastal. 2005. aastal keh-testati uus, finantsinstrumentide avalikustamist käsitlev standard IFRS 7 Finantsinstrumendid: Avalikustamine (IFRS 7 Financial Int-ruments: Disclosures).

Mingil määral võib finantsinstrumentide alase standardi eelkäijaks lugeda 1986. aastal kehtestatud rahvusvahelist standardit IAS 25 Investeeringute arvestus (IAS 25 Accoun-ting for Investments).

IAS 32 töötati välja varem kui IAS 39. Siin defineeriti finants-instrument, -varaobjekt ja -kohustis ning eristati finantskohustisi omakapitaliinstrumentidest ning kirjeldati üksikasjalikult avali-kustamise reegleid. IAS 32 töötati välja eraldiseisvana standardist IAS 39, sest oli väga keeruline jõuda kokkuleppele finantsinstru-mentide kajastamist ja mittekajastamist, mõõtmist ja riskiturbe instrumente reglementeeriva standardi kehtestamises. Seepärast kooskõlastati kõigepealt klassifitseerimise (liigitamise) ja avali-kustamise nõuded. IAS 39 baseerus algselt suuresti USA Raamatu-pidamise Toimkonna (Finantsarvestuse Standardite Nõukogu ehk FASB-i) standardile SFAS 133. Kuna FASB-i standardid olid algselt pigem seadus- kui printsiibipõhised, siis selgitab see, miks IAS 39 on rohkem seaduspõhine kui teised rahvusvahelised standardid. Kuna standardit IAS 39 on korduvalt täiendatud, siis võib märgata teatud erinevusi IAS 39 ja SFAS 133 vahel, kuid siiski on paljud põhimõtted jäänud ühesuguseks.

Definitsioon. Finantsinstrument on defineeritud standardis IAS 32 kui leping, mis tekitab ühele majandusüksusele finantsva-raobjekti ja teisele majandusüksusele finantskohustise või oman-diõigusliku väärtpaberi. Seega saab finantsinstrumente kajastada

☞

Finantsinstrumendid: liigitamine ja kajastamine


FINANTSID

nii bilansi aktivas kui ka passivas: nii käibeva-ra, põhivara, kohustiste kui ka omakapitali all.

Finantsvaraobjektide näidetena on standar-dis IAS 39 toodud raha, deposiidid, debitoorne võlg, laenud teistele majandusüksustele, inves-teeringud teiste majandusüksuste võlakirja-desse jm nõudeõiguslikesse väärtpaberitesse, investeeringud teiste majandusüksuste aktsia-tesse jm omandiõiguslikesse väärtpaberitesse. Finantskohustistena käsitletakse saadud ette-makseid, kreditoorset võlga, laene teistelt ma-jandusüksustelt, majandusüksuse emiteeritud võlakirju jm nõudeõiguslikke väärtpabereid.

Rahvusvahelises standardis IAS 39 eristatak-se nelja finantsvaraliiki ja kahte finantskohus-tiste liiki. Finantsvara ja -kohustiste klassifikat-sioonist tuleneb, kas varaobjekti/kohustist tuleb bilansis kajastada soetusmaksumuses, amorti-seeritud soetusmaksumuses või reaalväärtuses. Veel määratletakse, kas tulum või kadum tuleb kajastada kasumiaruandes või omaette kom-ponendina bilansi omakapitali osas (hilisema kajastamisega kasumiaruandes).Tabel 1. FinantsinstrumendidFinantsinstrumendi liik Klassifitseerimisnõuded NäitedEdasimüügiks (kauple-miseesmärgil) soetatud väärtpaberid

Finantsvaraobjektid, mis on soetatud edasimüügiks või mis on valikuliselt klassifitseeritud sellesse kategooriasse.

Tuletisinstrumendid, investeeringud nõude- ja omandiõigust tõendavatesse väärtpaberitesse, portfellinvesteenin-gud.

Turukõlblikud väärtpa-berid

Finantsvaraobjektid, mis on kas valiku-liselt klassifitseeritud siia kategooriasse või mis ei sobi teistesse kategooriatesse.

Investeeringud nõude- ja omandiõi-gust tõendavatesse väärtpaberitesse.

Lunastustähtajani hoita-vad väärtpaberid

Kindlaksmääratud maksete ja fikseeri-tud lõppsummaga finantsvaraobjektid, millega seoses on firmal kindel kavatsus ja suutlikkus hoida neid lunastustäht-ajani.

Võlakirjad.

Väljastatud laenud ja debitoorsed võlad

Finantsvaraobjektid, millele on kind-laksmääratud või määratav summa.

Ostjate arved ja vekslid, väljastatud laenud, investeeringud avalikult mit-tekaubeldavatesse nõudeõiguslikesse väärtpaberitesse.

Finantskohustised, mida kajastatakse reaalväär-tuses

Finantskohustised, mida kavatsetakse edasi müüa või mis on valikuliselt klas-sifitseeritud sellesse kategooriasse.

Derivatiivsed kohustised ja muud kaubeldavad kohustised.

Finantskohustised, mida kajastatakse amortiseeri-tud soetusmaksumuses

Kõik finantskohustised, v.a need, mida kajastatakse reaalväärtuses.

Võlg tarnijatele, laenuvõlgnevus, emi-teeritud võlainstrumendid jms.

Finantsvara. Standardis eristatakse nelja lii-ki finantsvara:

Edasimüügiks (kauplemise eesmärgil) soetatud väärtpaberid ehk spekulatiivsed finantsvaraobjektid (trading securities). Siin kajastatakse finantsvaraobjekte juhul, kui need on soetatud edasimüügiks või kui majandusüksus on soovinud neid selliste-na klassifitseerida. Neid finantsvaraobjekte kajastatakse alati reaalväärtuses ning tulum ja kadum kajastatakse kasumiaruandes. Fi-nantsvaraobjekt klassifitseeritakse speku-latiivseks, kui majandusüksus on soetanud selle eesmärgiga lähitulevikus edasi müüa või see moodustab osa portfellinvesteerin-gust. “Edasimüügiks soetatud” tähendab aktiivset ja sagedast ostmist ning müümist, omandamist või hüvitamist eesmärgiga saada kasu (peamiselt lühiajalistest) hinna-kõikumistest. Ka tuletisinstrumendid (deri-vatiivsed finantsvaraobjektid) klassifitseeri-takse edasimüügiks soetatutena, v.a juhud, kus on tegemist riskiturbega.


FINANTSID

Rahvusvahelise standardi IAS 39 koha-selt on derivatiivsed finantsvaraobjektid ja derivatiivsed finantskohustised alati spekulatiivsed, v.a juhul, kui nad tegeli-kult kujutavad riskiturvevahendeid.

Lunastustähtajani hoitavad investeeringud (held-to-maturity investments) – kindlaksmää-ratud maksete ja fikseeritud lõppsummaga finantsvaraobjektid, millega seoses on majan-dusüksusel kindel kavatsus ja suutlikkus hoida neid lunastustähtajani (v.a majandusüksuse antud laenud ja debitoorsed võlad).

Ettevõtte väljastatud laenud ja debitoorsed võlad (loans and receivable originated by the enterprise) – finantsvaraobjektid, mis majan-dusüksus on andnud otse deebitorile kas raha, kaupade või teenuste kujul, v.a need, mida ka-vatsetakse kohe või lähemas tulevikus müüa (viimased tuleb klassifitseerida spekulatiiv-seteks). Majandusüksuse väljastatud laene ja debitoorseid võlgu ei kajastata lõpptähtajani hoitavate investeeringutena, vaid klassifitsee-ritakse eraldi.

Müügivalmis finantsvaraobjektid (availab-le-for-sale financial assets) – finantsvaraobjek-tid, mis ei kuulu ühtegi eelmärgitud kolmest rühmast (majandusüksuse väljaantud laenud ja debitoorsed võlad; lunastustähtajani hoita-vad investeeringud; spekulatiivsed finantsva-raobjektid).

Kui enne IAS 39 jõustumist (standard jõustus 1. jaanuaril 2001) oli võimalik kajastada finantsinvesteeringuid ka vä-himväärtuse põhimõttel, siis nüüd tuleb seda teha reaalväärtuses (fair value).

Finantskohustised. Standardis eristatakse kahte liiki finantskohustisi:

Finantskohustised, mis tuleb kajastada reaalväärtuses ja tekkinud tulum või kadum kajastatakse kasumiaruandes. Edasimüügiks soetatud finantskohustis on näiteks majandus-üksuse emiteeritud nõudeõiguslik väärtpaber, mida majandusüksus kavatseb lähitulevikus

☞

☞

tagasi osta, et teenida tulumit intressimäärade muutumisest.

Finantskohustised, mida kajastatakse amortiseeritud soetusmaksumuses. Need on sellised, mille puhul ei ole täidetud esimese kategooria tingimused, et neid kajastada reaal-väärtuses. Enamikule majandusüksustele on finantskohustised just selle kategooria omad. Näitena võib tuua kreditoorse võlgnevuse, lae-nuvõlgnevuse, emiteeritud võlakirjad ja klien-tide ettemaksed.

Peale mainitud kahe finantskohustise käsit-letakse standardis ka teatud garantiilepinguid ja laenulepinguid. Finantsgarantiilepingutena (s.h akreditiivid ja muud krediidikindlustus-lepingud) käsitletakse lepinguid, milles sätes-tatakse finantsinstrumendi garanteerija teatud maksed, et hüvitada võlainstrumendi valdajale kahju, mis tekkis seetõttu, et teatud võlgnik ei sooritanud tähtaegselt makseid vastavalt võla-instrumendi algsetele või muudetud tingimus-tele.

Klassifitseerimine. Standardis IAS 32 on tähtsal kohal klassifitseerimise probleem: kas finantsinstrument tuleb klassifitseerida oma-kapitaliinstrumendiks või finantskohusti-seks (mõningatel juhtudel ka finantsvaraks). Standardi kohaselt peab finantsinstrumendi emiteerija selle klassifitseerima kui finantsko-hustisena, -varaobjektina või omakapitaliinst-rumendina, lähtudes lepingutingimuste ole-musest ja tuginedes finantskohustise, -vara või omakapitaliinstrumendi definitsioonile. See tähendab, et tähelepanu ei tule pöörata ainult juriidilisele vormile, vaid eelkõige lepingu ma-janduslikule sisule. Juhul kui juriidiline vorm erineb majanduslikust sisust, tuleb klassifit-seerida sisu kohaselt. Otsustavaks tunnuseks, eristamaks finantskohustist omakapitaliistru-mendist, on finantskohustise definitsioonile vastava lepingulise kohustuse eksisteerimine. Kui mingi finantsinstrumendiga kaasneb raha või mõne muu finantsvaraobjekti maksekohus-tus, siis vastab see finantsinstrument finants-


FINANTSID

kohustise definitsioonile, isegi kui vormiliselt on tegu omakapitaliinstrumendiga.

Mõnikord emiteeritakse finantsinstrumente, mis sisaldab nii kohustise kui ka omakapitali elemente – finantsinstrumendi üks element vastab kohustisinstrumendi ja teine omaka-pitaliinstrumendi definitsioonile. Selliseid finantsinstrumente käsitletakse hübriidinst-rumentidena. Raamatupidamises kajastatakse üks osa kohustisena, teine omakapitaliinstru-mendina.

Näide: Vahetusvõlakiri. Emiteerija seisu-kohalt on vahetusvõlakirjal kaks elementi: a) kohustus maksta intressi ja põhisumma, seni kuni võlakiri ei ole vahetatud (see element vas-tab finantskohustise definitsioonile); b) müü-dud optsioon, millest tulenevalt on viimase omanikul õigus vahetada võlakiri teatud arvu lihtaktsiate vastu (see element vastab omakapi-taliinstrumendi definitsioonile).

Ümberklassifitseerimine. IAS 39 piirab olu-liselt finantsvaraobjektide ja finantskohustiste ümberklassifitseerimist. Ümberklassifitseeri-mine finantskohustiseks või finantskohusti-sest, mida kajastatakse reaalväärtuses ning läbi kasumiaruande, ei ole lubatud. Turukõlblike ja lunastustähtajani hoitavate finantsvaraob-jektide kategoorias on võimalik ümberklassi-

fitseerimine, kuid lunastustähtajani hoitavate investeeringute olulise summa ümberklassi-fitseerimisega peaks üldjuhul kaasnema kõigi ülejäänud lunastustähtajani hoitavate investee-ringute klassifitseerimise turukõlblikeks väärt-paberiteks. Majandusüksus ei tohi debitoorset võlga ja väljastatud laene ümber klassifitseeri-da turukõlblikuks finantsvaraks.

Kajastamine. IAS 39 kohaselt peaks majan-dusüksus finantsvaraobjekti või finantskohus-tise kajastama oma bilansis siis ja ainult siis, kui majandusüksus on lepingu osapool. See tähendab, et majandusüksus kajastab kõik oma lepingulised õigused ja kohustused, millest tekivad finantsvara ja finantskohustised, bi-lansis. Selle tagajärjeks on, et leping tulevikus müüa või osta finantsinstrumenti on ise juba finantsvaraobjekt või finantskohustis ja tuleks kajastada juba täna. Kajastamise lõpetamine tähendab aga, et vara ja kohustis tuleb bilansist eemaldada.

Kajastamise lõpetamine. Ettevõte lõpetab finantsvara kajastamise siis ja ainult siis, kui fi-nantsvaraobjektist tekkinud lepingujärgsed õigu-sed laekumile on lõppenud või finantsvaraobjekt on üle läinud (nt müüdud) ning hinnanguliselt on koos finantsvaraobjektiga üle läinud ka finantsva-raobjektiga seotud riskid ja hüvised. RU

Kirjandus1. 2006 International Financial Reporting Standards (Bound Volume). London: IASCF Publica-

tion.2. Alfredson, K., Leo, K., Picker, R., Pacter, P., Radford, J. (2005). Applying International Accoun-

ting Standards. Milton: John Wiley & Sons Australia, Ltd.3. Epstein B. J., Mirza A. A. (2006). IFRS 2006: Interpretation and Application of International

Financial Reporting Standards. Hoboken, NJ: John Wiley & Sons.


FINANTSID

fINA

NTSI

D

Toivo Tanning Tallinna Majanduskool, MSc

Lembo Tanning Tallinna Tehnikaülikool, PhD

Loomulikult on nende riikide suhtes kõrgendatud huvi ja see-tõttu teeme neist väikese võrdleva analüüsi, kasutades lähteand-metena erinevaid Eurostati andmeid.1Euroopa Liidu rahvastik kasvas 6%

Rahvaarv seisuga

01.01.2006, mln

Rahvastiku muutused

2005. aastal 1000 elaniku

kohta

Loodetav eluiga, 2005

Lapsi naise kohta, 2005Mehed Naised

EL 27 492,8 4,0 75,4 81,5 1,51Bulgaaria 7,7 -5,5 69,0 76,3 1,31

Rumeenia 21,6 -2,2 68,2 75,4 1,32EL 25 463,5 4,4 75,8 81,9 1,52Eurotsoon 13 316,6 5,3 76,8 82,8 1,51

Sloveenia 2,0 2,9 74,1 81,3 1,26Eurotsoon 12 314,6 5,3 76,8 82,8 1,51

1.http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page?_pa-geid=1090,30070682,1090_33076�76&_dad=portal&_schema=PORTAL.

Euroopa – 27 ja EUR – 13Alates 1. jaanuarist 2007 on Euroopa Liit 27-liikmeline ja eurotsoon 13 liikmega. EL-25 pindala oli 3 974 000 km2, lisandus Bulgaaria – 111 912 km2 ja Rumeenia – 237 500 km2. Eurotsooniga ühines Sloveenia. Juurdetulnud riikide rahvaarv kokku on ligi 30 mln inimest.

2�Raamatupidamisuudised..nr.1,..2007

FINANTSID

Nii EL tervikuna kui ka eurotsooni rahvastik tervikuna kasvab, tõsi, peamiselt netomigratsioo-ni arvel, kelle osalus oli vastavalt 3,4% ja 4,3%. Samas on kõigi kolme vaadeldava riigi loomulik iive negatiivne ja Sloveenias oli see positiivne tänu netomigratsioonile (3,3%).

Bulgaaria ja Rumeenia vastsündinute prognoositav eluiga on tunduvalt väiksem rikaste ELi liikmesriikide inimeste loodetavast elueast. See kehtib ka Eesti kohta, kus see on vastavalt 66,0 ja 76,9 aastat.

Kõigil kolmel vaadeldaval riigil on naiste sünnitusmäär tunduvalt madalam ELi keskmisest, samas on Bulgaarias ja Rumeenias suhteliselt kõrge imikute surevus, kaks kuni kolm korda suurem.

Kui EL-27 kõrgharidusega inimeste osakaal 25- kuni 64-aastaste hulgas oli Q2-2006 23, siis Bulgaaria (22) ja Sloveenia (21) jäid napilt maha ELi keskmisest. Rumeenias on neid ligi kaks korda vähem (12).

Hariduskulutused (H), 2003 ja uurimis- ning arendustöödele (UAT) tehtavad kulutused SKPst, 2004

See näitab riigi konkurentsivõime potentsiaalse tõusu võimalusi, mis kokkuvõtlikult kõlaks nii: paneme pea paremini tööle, siis tuleb ka rikkus.

Maailma (USA, Jaapan) ja Euroopa rikaste riikide (Saksamaa, Rootsi, Soome jt) praktika kinni-tab otsest korrelatsioonilist seost UAT-dele tehtud kulutuste ja majandusnäitajate vahel, viimasest omakorda sõltub aga ka inimeste elatustase.

Näeme, et kõik kolm jäävad kõvasti alla keskmistele näitajatele. Võrdluseks, et ELi konkurenti-del on UAT suhtelised kulutused tunduvalt suuremad kui siintoodud ELi keskmised. See kehtib ka ELi edukamate riikide nagu Saksamaa, Rootsi, Soome jt kohta. Näiteks Rootsi kulutas selleks otstarbeks 2001. aastal 4,25% SKP-st. Eesti vastavad kulutused teaduse ja tehnoloogia arengusse olid 0,94%.

Seega Bulgaaria ja Rumeenia arenguvõimalused on tulevikus küllaltki piiratud, kuid ELi toetu-sed aitavad kindlasti nende teabekapitali parandada.

Kõige edukam riik suurest idalaienemiest Sloveenia jääb UAT tehtud kulutuste poolest alla ELi keskmistele, kuid parematele üle kahe korra. See lubab prognoosida nende majanduse aeglustu-mist.

Haridusele ja UAT tehtud kulutusete % SKPst

0

2

4

6

8

H 5,2 4,2 3,4 5,2 5 6 5

UAT 1,85 0,51 0,39 1,86 1,86 1,45 1,86

EL - 27 Bulgaaria Rumeenia EL - 25 EUR - 13 Sloveenia EUR - 12


FINANTSID

Bulgaarias ja Rumeenias annab põllumajandus 10% kogu lisandväärtusest, kui EL-25 on see 2%SKP, 2005 Brutolisandväärtuse jagunemine, %

Mld EUR Elaniku kohta,EL-25=100

Aastane juurdekasv, %

Põllumajandus Tööstus Teenindus

EL 27Bulgaaria

RumeeniaEL 25

10 9482179

10 847

963334

100

1,75,64,11,7

2,09,3

10,11,9

26,330,735,026,2

71,660,754,971,9

Eurotsoon 13Sloveenia

Eurotsoon 12

8 02728

7 999

10682

106

1,44,01,4

2,02,52,0

26,534,126,5

71,563,471,5

Näeme, et kõigi kolme osatähtsus kogu SKP-st on väga väike, nii nagu Eesti omagi. Seega majanduslik mõjuvõim on nagu alati olnud suurriikide käes, kuid väikestel ELi riikidel on tekkinud siiski nende ja seega ka kogu ELi majanduse mõjutamise võimalused, mis on suuremad kui kunagi varem.

SKP ühe elaniku kohta, arvestades ostujõupariteeti, on Sloveenia saavutanud juba 82% ELi keskmisest, olles möödunud vana EL-15 riikidest Portugalist ja Kreekast. Võrdluseks, et Eesti = 60%. Bulgaaria ja Rumeenia tase on umbes sama, mis oli meil 10 aastat tagasi. Reaalse SKP aastased juurdekasvud on kõigil üle kahe korra kõrgemad ELi ja eurotsooni keskmistest, kuid Sloveeniale läheneb suure kiirusega Eesti, keda teatavasti kõrge inflatsioonitaseme tõttu esialgu ei võetud EUR-12 riikide hulka. Tuletame meelde, et meie nii nagu ka Läti ja Leedu majanduse (SKP) juurdekasvud on kaks kuni kolm korda kõrgemad kui siin analüüsitavatel kolmel riigil!

Brutolisandväärtuses on Bulgaarial ja Rumeenial väga kõrge põllumajanduse osakaal, mis tule-vikus teatud määral pärsib nende arengut. Kuid sama probleem on ka Poolal.

Märkimisväärselt kõrge on aga Rumeenia ja Sloveenia, aga ka Bulgaaria tööstuse osatähtsus kogulisandväärtusest ning seda teenindussektori arvelt.

Inflatsioonimäär oli 2006. aasta novembris EUR-12 riikidel keskmiselt 1,9% ja Sloveenial 2,4%. Bulgaarial (6,1%) ja Rumeenial (4,7%) oli see kõrge nagu meilgi (4,7%).

Tööpuuduse määr oli 2006. aasta oktoobris EUR-12 riikidel keskmiselt 7,7% ja Sloveenial isegi 5,4%. Samal ajal oli EL-25 tööpuuduse määr 7,9%, Bulgaarial (7,4%) ja Rumeenial (7,6%), mis olid tunduvalt kõrgemad kui meil (4,2%).

Tööhõive. EL on seadnud eesmärgiks tõsta see 70%ni ja veelgi kõrgemale nii nagu on see USAs. Ega siin EL-25 või EUR-12 näitajad palju ei erinegi üksteisest. 2006. aasta teises kvartalis oli EL-25 kogu tööhõive 64,3%, s.h. naistel 57,1% ja meestel 71,5%. Sloveenia tööhõive oli isegi keskmi-sest kõrgem (67,1%) eelkõige tänu naiste suhteliselt kõrgele hõivele (63,3%).

Bulgaarial (59,1%) ja Rumeenial (59,6%) oli aga vastupidiselt madal tööga hõivatuse määr võrreldes teistega, seda nii naiste kui ka meeste osas. Võrdluseks, et Eesti tööhõive määr oli 2005. aastal 64,4. Bulgaaria ja Rumeenia annavad ligi 1% kogu ekstra-EL-27 kaubanduse mahust

Intra-EL-27 kaubandus, %, 2005 Ekstra-EL-27 kaubandus, mld EUR, 2005 Eksport Import Saldo

EL 27Bulgaaria

RumeeniaEL 25

66,261,565,966,2

1 051,53,76,7

1 041,1

1 176,64,7

12,11 159,9

-125,1-1,0-5,4

-118,8

Intra-eurotsooni-13 kaubandus, %, 2005

Ekstra-eurotsooni-13 kaubandus, mld EUR, 2005 Eksport Import Saldo

Eurotsoon 13Sloveenia

Eurotsoon 12

50,560,050,4

1 239,27,3

1 231,9

1 221,85,4

1 216,4

17,41,8

15,5


FINANTSID

ELi-sised (intra-EL-27) kaubandusmahud moodustavad ligi 2/3 kogu väliskaubandusest, mis näitab, et Euroopa Ühisturg töötab hästi. Eurotsoonis on see loomulikult natukene väiksema osa-kaaluga. Võrdluseks toon siia ühe teise majandusühenduse – SRÜ, kus tema juhtriigi Venemaa ekspordi osatähtsus teistesse SRÜ riikidesse on juba kaua aega 14 – 16%.

ELi kaubandus kolmandate riikidega (ekstra-EL-27) on tervikuna negatiivse saldoga, s.t eks-port on väiksem kui import, mis tähendab raha väljavoolu riigist. See on enamikul EL liikmes-riikidel, s.h ka Eestil nii. Suurt mõju on avaldanud tooraine, eriti toornafta, hinna tõus, mis oma-korda mõjutab ka teisi hindasid.

Märkimisväärne on Sloveenia positiivne kaubandusbilanss eurotsooni riikidega, olgugi, et nii 2005. kui ka 2006. aasta üheksa kuu saldo tervikuna oli neil negatiivne, vastavalt –0,4 mld ja –0,5 mld EUR.

Pärast liikmeks saamist on Komisjoni eduaruande põhjal nii Bulgaarial kui ka Rumeenial veel palju teha. Muutused neis kahes riigis on olnud aeglasemad kui teistes Ida-Euroopa maades. Nende probleemide hulka kuuluvad haldussuutlikkus, korruptsioon, ka tööjõu vaba liikumine ja palju muud.

See oleks lühiülevaade nende kolme riigi demograafilisest ja majanduslikust olukorrast. Bulgaa-riat ja Rumeeniat me vaatleme kui uustulnukaid ELi ja ütlem

1 (96) 2007 veebruar · 2013. 6. 8. · RMP koolitused ... Deklaratsioon – 1 kuu pärast kasu...

Documents

Transcript of 1 (96) 2007 veebruar · 2013. 6. 8. · RMP koolitused ... Deklaratsioon – 1 kuu pärast kasu...