RM tulumaksu-uuringu tutvustus 13-01-2011
-
Upload
rahandusministeeriumministry-of-finance-of-estonia -
Category
Economy & Finance
-
view
996 -
download
7
Transcript of RM tulumaksu-uuringu tutvustus 13-01-2011
Uuringu „Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule“ tutvustamine
13. jaanuar 2011
2
Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju
investeeringutele ja majandusarengule
Jaanika Meriküll (TÜ)
Risto Kaarna (Praxis)
13.01.2011
3
Uuringu koostajad
• Poliitikauuringute Keskus Praxis– Risto Kaarna, Anne Jürgenson, Katrin Lasn, Kadri Kuusk,
Silja Kralik, Kärt Sein
• Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE– Jaanika Meriküll, Jaan Masso, Priit Vahter, Priit Sander,
Siim Espenberg
• Advokaadibüroo Glimstedt– Rainer Eidemiller, Priit Lätt
• Nõuandvate ekspertidena osalesid:– Andres Võrk, Dmitri Jegorov, Jüri Sepp, Seppo Kari
13.01.2011
4
Uuringu taust ja uurimisküsimused
• 2000. aasta tulumaksureform lõi Eesti ettevõtete jaoks maailmas unikaalse maksukeskkonna, kus ettevõtted tasuvad tulumaksu vaid jaotatud kasumilt.
• Käesoleva uuringu eesmärk oli teostada laiaulatuslik ja põhjalik analüüs selle reformi võimalikust mõjust järgnevatele näitajatele:– Investeeringutele– Investeeringute struktuurile– Uutele investeeringutele vs tulude reinvesteerimisele– Ettevõtete jätkusuutlikkusele majandussurutise ajal– Kapitali ja tööjõu efektiivsusele (tootlikkusele)– Majanduskasvule– Majanduse restruktureerimisele– Ettevõtete tulumaksu laekumisele– Muudele maksutuludele
13.01.2011
5
Metoodika
• Usaldusväärse tulemuse saamiseks kombineerime erinevaid analüüsi-meetodeid
• Iga tegevus vastab ühe uurimismees-konna iseseisvale tööle ja peatükile uuringu raportis
13.01.2011
Tegevus 1: Poliitikateostajate kogemus - küsitlus
Tegevus 2: Mõju ettevõtetele –
küsitlus ja kval. analüüs
Tegevus 4:Mõju
makronäitajatele - majandusteoreetiline
mudel
Tegevus 5: Mõju
maksulaekumistele – kombineeritud
andmeallikad, kvant. analüüs
Tegevus 3: Mõju ettevõtetele - registri andmete kvant. analüüs
Sünteesraport maksureformi oodatavast ja tegelikust mõjust investeeringutele, majandusarengule,
maksulaekumistele
6
Metoodika: tegevused 1 ja 2
Kasutavad kvalitatiivset analüüsi
• Tegevus 1: Poliitikakujundajate kogemus– Eesmärk: avaliku sektori esindajate kunagised ootused
reformi mõjude osas ning tänane tunnetus nende ootuste täitumise osas
– Analüüsimeetod: 12 struktureeritud intervjuud poliitikakujundajate ning ettevõtete katusorganisatsioonidega
• Tegevus 2: Ettevõtete küsitlus – Eesmärk: ettevõtete hinnang reformi mõjule– Analüüsimeetod: ettevõtete internetipõhine küsitlus,
täpsemalt:• 2008.a. äriregistris olevate ettevõtete põhjal loodi
stratifitseeritud juhuvalim (tegevusala ja suuruse järgi)• toimumisaeg: 2010 II kvartal• vastas kokku 471 ettevõtjat 13.01.2011
7
Metoodika: tegevused 3 ja 4
• Tegevus 3: Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete registriandmete analüüs– Eesmärk: reformi võimalik mõju Eesti ettevõtete kapitali
struktuurile, investeeringutele ja tootlikkusele võrreldes teiste Balti riikide ettevõtetega
– Analüüsimeetod: mikroökonomeetriline diferents diferentsis analüüs
• juhuvalim, hõlmatud 45% Eesti ettevõtetest, 10% Läti ettevõtetest ning 2% Leedu ettevõtetest
• analüüsi baasperiood 1996-2004 • kokku valimis 20-30 000 ettevõtet Baltikumist
• Tegevus 4: Majandusteoreetiline mudel – Eesmärk: reformi võimalik mõju majanduse makronäitajatele– Analüüsimeetod: neoklassikaline makroökonoomiline mudel,
mudeli abil simuleeriti kaks stsenaariumit: • kui maksumäärad oleksid jäänud enne 2000. aasta tasemele ehk nii
reinvesteeringute kui üksikisiku tulumaksumäär oleksid võrdsed 26%• kui üksikisiku tulumaksumäär oleks jäänud muutumatuks, kuid
reinvesteeringute maksumäär võrduks nulliga• -> võrdleme nende kahe stsenaariumi korral saavutatud majanduse
tasakaalu kapitali, tarbimise ja sissetulekute taset 13.01.2011
8
Metoodika: tegevus 5
Tegevus 5: maksulaekumiste analüüs´• Eesmärk: reformi võimalik mõju lühi- ja pikaajalistele
maksutuludele ning kasumi riigist välja viimisele• Analüüsimeetodid: diferentsanalüüs ja seda toetavate
regressioonimudelite hindamine seoste leidmiseks– Kombineeritud andmeallikad:
• äriregister (1995-2009)• Maksu- ja Tolliameti maksude deklareerimise andmed (2000-2009) • Statistikaameti ettevõtlusstatistika ja valitsussektori rahanduse
andmed (1995-2008)
– Lühiajalisi mõjusid hinnati 2000.-2001. aasta kohta, pikaajalisi mõjusid 2000.-2008. aasta kohta.
13.01.2011
9
Kirjeldav ülevaade: rahaseisu ja võlakordaja dünaamika Balti
riikides
Alates 2000. aastast on agregeeritult:• Eesti ettevõtete rahaseis paranenud kiiremini kui teistes Balti riikides• Eesti ettevõtete võlakordaja vähenenud, samas kui võlakordaja on
kasvanud teistes Balti riikides
13.01.2011
Rahaseis
0.02
0.04
0.06
0.08
0.1
0.12
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Rah
a, p
anga
kont
od ja
vää
rtpab
erid
kog
uvar
ades
Eesti Läti Leedu
Võlakordaja
0.3
0.35
0.4
0.45
0.5
0.55
0.6
0.65
0.7
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007Ko
hust
used
kog
uvar
ades
Leedu Eesti Läti
10
Kirjeldav ülevaade: investeeringute ja tööjõu tootlikkuse dünaamika Balti
riikides
Alates 2000. aastast on töötlevas tööstuses agregeeritult:• Investeeringud töötaja kohta (reaalhindades) kasvanud kõige kiiremini Lätis
ning Eestis ja Leedus umbes samas tempos• Müügitulu töötaja kohta (reaalhindades) kasvanud Eestis kiiremini kui Lätis
ja samas tempos Leeduga
13.01.2011
Investeeringud
10
20
30
40
50
60
70
80
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007
Inve
stee
ringu
d tö
ötaj
a ko
hta
(rea
alhi
ndad
es),
tuh.
kr.
Eesti Läti Leedu
Tootlikkus
200
300
400
500
600
700
800
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007M
üügi
tulu
tööt
aja
koht
a (re
aalh
inda
des)
, tuh
. kr.
Eesti Läti Leedu
11
Uuringu tulemused: investeeringud
Investeeringute maht• Reform on suurendanud ettevõtete investeeringuid• Investeeringud on kasvanud enam teeninduses ja
väikeettevõtetel, kogu valimis investeeringute määra kasv 15%-punkti
• Ka majandusteoreetiline simulatsioon kinnitab seda tulemust: võrreldes tootmise ja tarbimise kasvuga, kasvas kõige enam reformi tulemusel kapitali maht majanduses
Investeeringute struktuur• Praegusel maksusüsteemil on olulisem mõju investeeringute
mahtudele, mitte aga esialgsele otsusele investeerida ning samuti mitte ka investeeringute struktuurile
Uued investeeringud vs tulude reinvesteerimine• Jaotamata kasumi ja reservide osatähtsus ettevõtte kapitalis
on kasvanud 15 protsendipunkti, see efekt on tugevam väikeettevõtetes
• Praegune süsteem investeerimist teistesse (uutesse) ettevõtetesse ei pärsi
13.01.2011
12
Uuringu tulemused: ettevõtete jätkusuutlikkus
• Reformijärgselt on Eesti ettevõtetel võrreldes Läti ja Leedu ettevõtetega:– võõrkapitali osatähtsus kogukapitalis
vähenenud keskmiselt 10 protsendipunkti– laenukapitali osatähtsus kogukapitalis
vähenenud keskmiselt 7 protsendipunkti– sularaha osatähtsus varades kasvanud
keskmiselt 2-3 protsendipunkti– reform on mõjutanud väikeettevõtteid pisut
enam võõr- ja laenukapitali osas ning oluliselt enam likviidsete varade akumuleerimise osas
• kõrgem likviidsus ja madalam võlakoormus omasid statistiliselt olulist positiivset mõju ettevõtete ellujäämistõenäosusele 2009. aastal.
13.01.2011
13
Uuringu tulemused: tootlikkus ja majanduskasv
Kapitali ja tööjõu efektiivsus (tootlikkus)• Maksureformi järgselt on tööjõu tootlikkuse kasv olnud viie
aasta jooksul Eestis 11 protsendipunkti suurem kui Lätis ja Leedus.
• Reformi tulemusel on tootlikkus kasvanud enam teenuste sektoris, väikeettevõtetes on suhteline tootlikkuse kasv olnud tagasihoidlikum kui oli seda suhteline investeeringute kasv
Majanduskasv• Teoreetilisel mudelil teostatud simulatsioonid viitavad, et
reformi tulemusel kasvas kapitali maht majanduses 6% kuni 11,2% enam, tarbimine 0,5% kuni 2,7% enam ning SKP 1,9% kuni 4,9% enam.
• Tegemist on erinevate stsenaariumite tasakaaluseisundite võrdlusega, selle tasakaalupunkti saavutamise aeg ei ole määratletav, tegemist on pika-ajaliste mõjudega13.01.2011
14
Kirjeldav ülevaade: ettevõtete tulumaksu laekumine
• Madal laekumine aastatel 2000-2002• Alates 2003. aastast endine tase ning stabiilsem laekumine
13.01.2011
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine 1995-2009
15
Uuringu tulemused: ettevõtete tulumaksu laekumine lühiajaliselt
• Lühiajaline periood – 2000-2001:– Korrastusid ettevõtete majandusaasta
aruanded:• Tegevustulukus ja maksustamiseelne kasum enam kui
kahekordistusid.• Samal ajal bilanss, põhivara ja käive kasvasid vaid
20%.
– Tasumisele kuuluv tulumaks vähenes olulisel määral võrreldes olukorraga kui oleks kehtinud vana süsteem, sh seaduses sisaldunud üleminekusätete tõttu.
13.01.2011
16
Uuringu tulemused: maksutulude laekumine keskpikal perioodil
• Keskpikk periood – 2000-2008:– Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oleks
olnud vana süsteemiga mõnevõrra suurem (kuni 2,5 miljardit krooni 1995. aasta hindades)
– Läbi majanduskasvu positiivne mõju teistele maksutuludele:
• Füüsilise isiku tulumaks• Sotsiaalkindlustusmaksed • Käibemaks ja aktsiisid
– Muude maksutulude kasv tasakaalustab juriidilise isiku tulumaksu laekumise languse.
13.01.2011
17
Uuringu tulemused: kasumite riigist välja viimine
• Kuigi jaotatud kasum kuulub alati maksustamisele, eksisteerivad ettevõtjatel teatud võimalused maksukoormuse optimeerimiseks mitteresidentidele tehtavate väljamaksete (litsentsi- ja konsultatsioonitasud, intressid jms) kaudu, aga:– Paljude ettevõtete puhul on tegemist tavapärase
majandustegevusega– Teada on ainult esmase väljamakse saaja residentriik
• Ökonomeetriliste mudelite hinnangud ei näitanud seost sihtriigi maksumäära ja väljamaksete hulga vahel.
13.01.2011
18
Kokkuvõte
• Tulumaksureformil oli:– Tugev positiivne mõju investeeringute mahtudele.– Mõnevõrra väiksem mõju tootlikkusele ja SKP-le.– Positiivne mõju ettevõtete jätkusuutlikkusele.
• Panus majanduse restruktureerimisse oli tagasihoidlik: – Kasulik pigem kapitalimahukatele tegevusaladele.– Mõju investeeringute struktuurile nõrk.
• Mõju maksutulude laekumisele:– Vana süsteemiga oleks ettevõtete tulumaksu rohkem
laekunud.– Muude maksutulude kasvanud laekumine tasakaalustab
seda.13.01.2011
Uuringu “Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju
investeeringutele ja majandusarengule” kommentaarid
ja tähelepanekud
Siim RaieEesti Kaubandus-Tööstuskoda
Peadirektor
Olulisemad tulemused
• 78% ettevõtetest on olemasoleva süsteemiga väga rahul või rahul
• 79% eelistab süsteemi jätkumist
• 52 – 64% pidas süsteemi mõju reinvesteermisotsustele oluliseks
• Süsteem ei pärsi vaba kapitali liikumist
Olulisemad tulemused (2)• 52% leidis, et nende laenuvõimekus on
oluliselt või teatud määral paranenud. Samal ajal on võõrkapitali osakaal ettevõtetes 2000 aastast vähenenud – omakapitali kasv samas tempos krediidi kasvuga andis parema positsiooni kriisi üleelamiseks.
• 86,6% vastanutest on säästnud/säilitanud kasumi ettevõttes riskide maandamiseks, mis kriisi käigus osutus targaks otsuseks. Eesti ettevõtete likviidsus naabritest kõrgem.
Olulisemad tulemused (3)• Kehtiv maksusüsteem on positiivselt
mõjutanud investeeringuid (68%), produktiivsust (50%) ja tööhõivet (42%)
• Maksureform suurendas nii kapitali mahtu majanduses, tarbimist kui SKPd
• Reform kiirendas Investeeringute ja tööjõu tootlikkuse kasvu võrreldes Läti ja Leeduga
Järeldused
• Ettevõtete tulumaksureform on üksiku otsusena üks Eesti majandust viimasel 10 aastal enim mõjutanud otsuseid.
• Positiivne mõju väike-ettevõtetele suurem• Positiivne mõju kasvavatele ettevõtetele
suurem – pärast kriisi on enamus ettevõtteid taas kasvufaasis, mida süsteem peaks toetama.
Tulevik?
• Stabiilsus
• Atraktiivsus
• Süsteemi “poleerimine”
Uuringust
• Tänud Rahandusministeeriumile laiapõhjalise kaasamise eest ja põhjaliku eeltöö eest!
• Tänud uurijatele tiheda ja mitmekülgse kaasamise ja arutelude eest!