Kersti OjaveeLaura Aidak

Ainevaldkonnad

Kirjandus

Eesti keel

Käsitöö ja kodundus

Eesmärgid

Vastlapäeva traditsioonide ja kommete tutvustamine

Äratada õpilastes huvi enda kultuurile omaste traditsioone vastu

Erinevate kultuuride traditsioonide võrdlemine

Õpilaste omavaheline suhtlemineProjekt tulemuste avaldamine

internetis

Oodatavad tulemused

Õpilased tutvuvad enda ja teiste rahvaste kultuuride Vastlapäeva kommetega

Kõik õpilaste tööd avaldatakse internetis

Koostöö ja aktiivne suhtlemine

Vajalikud eelteadmised

Õpilane oskab internetist infot otsida ja kasutada suhtlemiseks interneti foorumeid

Elementaarne viisakus ja eetika e-ruumisÕpilastel on käsitöös ja kodunduses.

Projekti kestvus

2 nädalat

Tegevused

Kokanduse tunnidVastlakuu kalendri koostamineFilmide vaatamineOma tööde esitamine internetisKlassikaaslaste tööde hindamine Koolilaada korraldamine

Esimene kokanduse tundPannkookide valmistamine

Teine kokanduse tund• Ülevaade eesti vastlapäeva toitudest(vastlakuklid, vastlakuklipärg, seajalad, herne- ja oasupp, soolaseened, tangupuder, ja lihakõrnetega mulgipuder)

Ülepanni-pannkoogidVideo link

Valmistusained• 1/2 l piima• 2 muna• 2 kl jahu• 50ml suhkrut• 1spl soola• Veidi rasvainet praadimiseks

Valmistamine

1. Klopi munad suhkruga lahti, lisa sool.2. Lisa vaheldumisi jahu ja piim.3. Lase taignal seista 1/2 - 1 tund, et jahu paisuks.4. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt helepruuniks.5. Serveeri suhkru, moosi või meega.

Hüva nõu:

• Kohevamate pannkookide saamiseks vahusta munavalge eraldi. • Ülepanni-pannkoogid sobivad ka täidisega pannkookideks: prae kook ainult ühelt poolt, aseta küpsetatud poolele täidis, pane kook kokku ja prae ahjus või pliidil üle. Hoia kuumas, et ka täidis ühtlaselt soojeneks.

Vastlapäeva kombed ajaloos

• Vastlapäev lõpetas jõuludega alanud söömaaja• Pärast vastlapäeva algas suur paast • Vastlapäeva teatakse ka lihaheitepäevana, sest sel ajal sai liha otsa. • Mitmel pool oli tavaks süüa kuni seitse korda päevas.

• Hommikuks valmistati tangupuder.• Kui tangupudrule oli lisada soolaseeni ja lihakõrneid, sobis see ka pidusöögiks.• Lapsed said lisaks veel seasaba.• Lõunaks või õhtuks keedeti seajalgu, mida söödi ubade ja hernestega.• Seajala kontidest valmistati. • Ülejäänud kondid viidi mõnes piirkonnas seaasemele, nii loodeti sigade head kasvu.

• Vastlapäeval küpsetati pannkooke ja vastlapliine, enamasti kasutati tatrajahu.• Samuti tehti ka leiba ja karaskit, mida söödi lihakeeduvedelikuga. • Kui leiba küpsetati, siis tehti ka üks väike vastlakakk, mida hoiti tallel, kuni karjalaps karja läks. Siis söödeti pool kakust loomadele, teine pool raputati laiali tähtsatesse paikadesse.

• Vastlapäeval käidi ka palju külas, et koos pidutseda. • Seda päeva peeti rohkem naiste pühaks, sest naistetööd olid keelatud. Naised said siis ka kõrtsi minna.• Vastlaliug oli vanasti au sees. Vanasti sai mõõta liu pikkuse järgi linade võimalikku pikkust, tänapäeval on see lihtsalt tore komme.

Meetodid

Individuaal- ja grupitööd

Filmide vaatamine

Rahvalaulude kuulamine

PowerPointi presentatsioonid uue informatsiooni esitamiseks

Diskussioonid

Vahendid

Arvuti, InternetMasinad ja seadmed toidu

valmistamiseks ja meisterdamiseks

Kokandusraamatud- ajakirjadEesti õpikud ja töövihikudSeadmed muusika kuulamiseks

ja filmide vaatamiseks

Hindamine

1/3 hindest moodustab õpilaste poolt hindamine hääletamise teel

2/3 hindest moodustab vastlanädalal: aktiivseim klass, maitsvaim toit, huvitavaim müügilaua kujundus