PsühholoogiateadusUurimismeetodid psühholoogias

Eva Palk

Psühholoogiateadus

Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid

Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese( ja loomade) hinge-ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise

Kr.k.”psyche”- hing/vaim ja “logos” - õpetusHingeteadus, vaimuõpetus

Psühholoogiateadus

Teadus inimese psüühikast Psüühika on inimese võime peegeldada

keskkonda ja vastavalt sellele muuta oma käitumist.

Psühholoogid uurivad kuidas inimesed- mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, õpivad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast

( Sternberg,1998)

Psühholoogiateadus

Psühholoogia tegeleb lisaks kirjeldamisele ka vaimsete protsesside seletamisega e põhjuste otsimisega, ennustamisega ning vajadusel ka muutmisega.

(nt.psühhoteraapia, nõustamispsühholoogia jm) Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist

teaduslikult: süsteemne info, terminoloogia, teoreetilised seisukohad, eksperimendid

Psühholoogiateadus

Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid.

Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus.

Ajalugu

Eelteaduslik psühholoogia

Filosoofia (Hippokrates, Calenos. Kehamahlade teooria)

Teaduslik psühholoogia (W. Wundt 1879)

Filosoofiline Loodusteaduslik

Psühholoogia seos teiste teadustega

PSÜHHOLOOGIA

Matemaatika Filosoofia ( Neuro) Füsioloogia

Pedagoogika

Sotsioloogia, Majandusteadus

AntropoloogiaEsteetikaGeneetikaArstiteadusBioloogia

LingvistikaSemiootika

FüüsikaKüberneetikaLoogika

Õigusteadus

Teoreetilised psühholoogia harud

1. Üldpsühholoogia

terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid teadmised

2. Eksperimentaalpsühholoogia

Uurimismeetodid, testid, eksperimendid

Psühholoogia struktuur, valdkonnad

Teoreetiline Rakenduslik Üldpsühholoogia Psühhofüsioloogia ja

EksperimentaalPS- 5% Neuropsüh Sotsiaal- ja ühiskonna PS -4% Arengupsühholoogia-4% Filosoofiline psühhol Isiksusepsühholoogia NägemisPS Kognitiivpsühholoogia Kunstipsühholoogia Loomapsühholoogia

Tööstus- ja organisatsPS -5%

Kliiniline PS ja Psühhoteraapia- 38%

Õiguspsühholoogia

Psühhoanalüüs

FarmakoPS

Pedagoogiline e kooliPS- 9%

Militaarps, InternetiPS

Personali ja juhtimis PS

Reklaami- ja meediaPS

Eripsühholoogia (puuetega in.ps)

SpordiPS, LiiklusPS

Psüholoogiline nõustamine, konsultats 9%

Psühholoogiateaduse eesmärk

Uurida psüühikat

1. Kirjeldada käitumist

2. Seletada käitumist

3. Ennustada käitumist

4. Muuta käitumist

Rakenduspsühholoogia harud

… on kujunenud ajaloo käigus ja on

kunstlikud, peegeldades teaduse arengu

taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste

valdkonnast

MeditsiinüldPS

MedPS

Ex PS

Käitumise kontseptsioon

Kuna psüühika on ideaalne nähtus ( ei näe ja ei saa füüsiliselt tajuda), siis

loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse

neid nähtusi, mida on võimalik mõõta

Stiimul ReaktsioonBiheivoristid ( J.Watson)

PSÜÜHIKA

Moodsad teoreetilised seisukohad

Psühholoogial on Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja

psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju

käitumisele Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu Fenomenoloogiline – inimese kogemuste

erinevus objektiivsest reaalsusest

Moodsad teoreetilised seisukohad

Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus

Neuropsühholoogiline – füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist

Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia

Vaga vesi, sügav põhi Käbi ei kuku kännust kaugele

Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia

Uurib psüühika ja käitumise üldisi kehtivaid seaduspärasusi

Teadmised on saadud teaduslike meetoditega: katsed-eksperimendid jt

Ümberlükatavad ( Milgrami katse) Korratav ( täpselt dokumenteeritud) Vastastikku kontrollitav Rakendatavad

Mis on teadvus? Mis on alateadvus? Mis on eneseteadvus?

Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest.

( Kus teadvus asub? Dualism, monism). Alateadvus- teadvuse teadvustamatud protsessid e

väljatõrjutud mõtted, kujundid jm (S.Freud). Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine

iseendast. Identiteeditunne, minapilt.

( Mis su nimi on? Kes sa oled?) Peeglitest.

Kas loomadel on eneseteadvus?G. Gallupi peeglitest (1970)

Gordon Callup -Ameerika loomapsühholoog. Simpans ja orangutang

Laste eneseteadvus

Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2.

eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi,imiteerima,

ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus)

Kolmeaastane ei suuda vahet teha asja enda ja

asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine).

Psüühika funktsioonid

Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine.Psüühika funktsioonid: Taju Mälu Mõtlemine Keel Tunded Tegevuse juhtimineKas loomad mõtlevad?Kas loomad mõtlevad?Wolfgang Köhler(1887-19679) “Ahvide mõistus”

Teadvustamatus

Automatismid Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud

teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist.

Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda juhtum

Teadvustamata nähtusi

Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid

Vastusreaktsioonid nõrkadele, subjektiivselt mittetajutavatele ärritajatele

Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoornedeprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed

elamused, transs, meditatsioon

Psüühika ja kultuur

Mis on kultuur?Juri Lotman(1922-1993) Kõik see, mida ühiskonnas kantakse edasi

mittepärilikul viisil Kas loomadel on kultuur? Kultuuri kandjaks on:Keel, jt märgisüsteemid MEEMID? Ayeroni metsik poiss

Uurimismeetodid psühholoogias

kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid;

korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel);

eksperiment (aitab seletada mingit käitumist).

Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid

Uurimismeetodid. Juhtumi analüüs

Uuritakse üht või mitut inimest põhjalikult, näiteks: ajukahjustusega või mõne psüühikahäirega inimest

Küsimus? Kuivõrd on antud indiviid tüüpiline, et teha üldistusi.

Uurimismeetodid. Vaatlus

Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil.

Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel.

Enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda

Introspektsioon e enesevaatlus, Ekstrospektsioon e. teiste inimeste vaatlus. Kasutatakse tehnilisi abivahendeid: filmimine, helisalvestus,

mõõtevahendid. Varjatuks jäävad subjektiivsed faktorid: tunded, mõtted, kujutlused

Uurimismeetodid. Vaatlus

VAATLUS e objekti sihipärane jälgimine, väliselt tajutavale Teaduslik vaatlus toimub1. täpselt määratletud tingimustel2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil3. hoolika andmete registreerimisega. Vaatlusi võib klassifitseerida vastavalt sellele, mil määral vaatleja sekkub vaatlusalusesse situatsiooni; 1. VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e. osalusvaatlus( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks, registreeritakse

intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses.

2. VAATLEJA SEKKUMISETA Uuritakse ka näiteks inimesele kuuluvaid esemeid,

elukohta, tuba, loomingut, kirju jm

Uurimismeetodid. Vaatlus

Laboratoorne vaatlus Naturalistlik vaatlus Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv. Sisaldab

üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas?

Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk Miks? Kuidas? Mille pärast?

Uurimismeetodid. Vaatlus

2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult

(verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile.

registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel.

Uurimismeetodid. Vaatlus

Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda

Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada vaatlejatevahelise reliaabluse e. selle, kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada

vaatlustevahelise korrelatsioonina, hea uuringu korral suurem kui 0.70;

nõustumise protsendina: (nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.

Uurimismeetodid. Vaatlus

Vaatlusmeetodi eelised Kasulikud uuringu varases staadiumis kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!) paindlikud, odavad ökoloogiline valiidsus - uuritake loomulikus olukorras toimuvat

käitumist võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust Vaatlusmeetodi puudused pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid pole kerge korrata

Uurimismeetodid. Vaatlus

pole kerge säilitada objektiivsust (kirjeldavat iseloomu; loomade vaatlusel võib probleemiks olla antropomorfism): uurija eelarvamused, hoiakud, suhtumised võivad mõjutada.

Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult.

Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse, teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures):

käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi. (näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne).

Uurimismeetodid. Küsitlus

Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist.

Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele. Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma

seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral.

Valim peab olema esinduslik ja piisavalt suur Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või

populatsiooniSuuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.) Pikaajalised küsitlused( longitudinal ehk LONGITUUD)),lühiajalised läbilõikelised( näiteks erinevad vanusegrupid jms), trendi e ennustuslikud uurimused

Uurimismeetodid. Küsitlus

Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid. Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute

kogumiseks Ei tohiks olla liiga pikk Täitmist mõjutab ka küsimustiku väljanägemine Pilootküsimustik- kas küsimustik töötab korralikult, kas vastajad

tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt, kui kaua võtab aega

Näiteks: rahulolu 6. Hinnangute leht Näiteks: Hea 1-------2---------3---------4-------5Halb Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu

Intervjuu

Uurimismeetodid. Testid

Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi

Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast.

Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.

Ei selgitata uusi seaduspärasusi

Uurimismeetodid. Testid

Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse ja normi suhtes või selle isiku kuuluvus teatud kategooriasse.

Nt võimekus- ja isiksusetestid.Võrreldakse inimeste intelligentsi või määratakse kindlaks isiksuseomadusi.

Isiksusetestid jaotatakse: objektiivtestid, projektiivtestid, küsimustikud ( n temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid)

Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120 Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid.

NÕUDED PSÜHHOLOOGIA TESTIDELE

Teaduslik psühholoogia test peab olema: 1. VALIIDNE – mõõtma seda, mille jaoks test on mõeldud

2. RELIABIILNE (usaldusväärne) – andma mõõtevea piires püsiva tulemuse, kui objektiivsed olud seda eeldavad

3. NORMEERITUD – testi normid peavad olema loodud

4. KORDAMINE peab olema võimalik

5. STANDARDISEERITUD võimaldama kasutamist erinevates kultuurides

TESTI NORMEERIMINE Väljavõtu kogum peab olema representatiivne (esinduslik) Näiteks: testi tulemused sõltuvad vanusest ja haridusest

haridus vanus (aastad) 25-30 31-35 36-40 41-45 46-50---------------------------------------------------------------------------Algharidus 33,3 33,3 Keskharidus 33,3Kõrgharidus 33,3

“Testide väljatöötamine, nende normeerimine, valiidsuse ja reliabiilsuse hindamine, aga samuti testimine ise on vastava ettevalmistuse saanud psühholoogi, mitte aga mõne muu eriala

asjatundja (juhi, pedagoogi, arsti jms) ülesanne” T. Saksakulm

NÕUDED TESTI KASUTAJALE

(esitatud testide kirjastajate ja The Psychological Corporation poolt)

Kvalifikatsiooni tase A – PhD (psühholoogia võipedagoogiline kraad) või selle ekvivalent Kvalifikatsiooni tase B – magistrikraad (psühholoogiavõi pedagoogiline kraad) või selle ekvivalent Kvalifikatsiooni tase C – vastava testi läbiviimiseksspetsiaalse koolituse läbinud ja testi läbiviimiseks litsentsi

saanud inimene

Testide liigid:

1. SaavutustestidNäiteks: aritmeetikatest, lugemistest, ajalootest,ärioskuste test jne 2. IntelligentsustestidNäiteks: Wechsler Adult Intelligence Scale• 6 verbaalset alltesti• 5 tegevusel põhinevat alltesti 3. Erivõimete testidNäiteks: sensoorsedprotsessid, psühhomotoorsedvilumused, matemaatilisedvõimed, muusikalisedvõimed

Korrelatiivsed uurimused

Nähtuste omavaheliste seoste uurimine. Korrelatsioon näitab,kui palju üks suurus sisaldab

infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on.

Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid. Positiivne ja negatiivne korrelatsioon Sir Francis Calton- korrelatsiooni mõiste, seose

olemasolu kahe nähtuse vahel Karl Pearson- korrelatsioonikordaja ( r)- näitab seose

tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0

Eksperimendid

Sir William Hamilton George Miller( 7+-2 reegel) Ernst Weber, Alfred Wilhelm Volkmann- eristusvõime,

eristuslävi Gustav Theodor Fechner- fechneri seadus : mida intensiivsem

on stiimul, seda aeglasemalt kasvab tajumulje. Näitas, et füüsiliste ja vaimsete seaduste vahel esineb kindel seaduspärasus

Wilhelm Maximilian Wundt- 1879 maailma eimene psühholoogialaboratoorium.

Emil Kraepelin Eksperimentaalpsühholoogia rajajad.1. Laboratoorne eksperiment2. Loomulik eksperiment- tavapärases keskkonnas, katseisik ei tea

Eksperimentide mudelid

Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta, Andre, Ivari,

Linda, Getter B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti, Kevin,

Kristiina, Eino Mõõtmine---------------Tulemus

Mõõtmine---------------Tulemus----------Tulemus

Mõjutamine Mõjutuse lõpp

Eksperimendid

Põhjuslike seoste leidmiseks. Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused on

mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. Juhised ja instruktsioonid, Korratavad Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid

kontrollida ja teisi muuta. Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale

nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks muutujaks. Aset leidvat efekti või muutust nim sõltuvaks muutujaks. Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad Kontrollrühm, katserühm

Eetika

Probleeme, millega uurimistöös arvestada: EETILISED PROBLEEMID Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis, tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline TÜ Eetikakeskus “... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste

üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;” http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/60

üldiseim põhimõte: kohtle katsealust nii, nagu tahad, et sind koheldakse; -füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine; -konfidentsiaalsusnõue; -informeeritud nõusolek (informed consent). (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate

käitumist võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske).

-loobumisõigus; -tagasiside ja ’debriefing’.

Eetika

Eetikakomiteed Eestis: Eesti Bioeetika Nõukogu Eesti Arstide Liidu eetikakomitee Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee Eesti Geenivaramu eetikakomitee TÜ inimuuringute eetika komitee http://www.med.ut.ee/teadus/eetikakomitee

Eetika

Eesti Psühholoogide Liidu liikme eetilised nõuded www.epl.org.ee

1. Psühholoog uurijana, õppejõuna ja praktikuna seisab hea indiviidi vaimse ja hingelise heaolu eest antud ühiskonnas.

8. Teadlasena kehtivad psühholoogi suhtes kõik teaduseetika nõuded (uurimistulemuste tõepärasus, publikatsioonid jm.) pluss erinõuded inimestega tehtavatele katsetele.

9. Õppejõuna tagab psühholoog edastatavate teadmiste ja oskuste vastavuse maailmatasemele ja nende omandatuse.

10.Praktikuna ei kahjusta psühholoog ei klienti ega iseennast, s.t. a) tagab kliendi privaatsuse ja (teda puudutava info)

konfidentsiaalsuse; b) tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku

suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas.

Kasutatud allikad

T.Bachmann, R.Maruste. Psühholoogia alused.Tallinn. Ilo, 2003

Allik,J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus.2002

http://www.eetika.ee/ J.Uljas, T.Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile.

Koolibri, 2002. Töövihik: K.Kullasepp, H.Saat. Psühholoogia

töövihik.Koolibri, 2004.