POISID JA TÜDRUKUD ÕPIVAD ERINEVALT

UURIMUSTÖÖ

Autor: Žanna SolomanjukJuhendaja: Meeli Väljaots

2

Teema

ÕPILASTE, ÕPETAJATE JA

LAPSEVANEMATE ARVAMUSED

SEOSES POISTE-TÜDRUKUTE

ERINEVUSTEGA ÕPPIMISEL JA NENDE

KASVATAMISEL

3

KLASSIJUHATAJA JA ÕPETAJA KOGEMUS

Uurimustöö teema valiku põhjendus

ARTIIKLID (umbes 30)ÕPETAJATE LEHES

“POISID JA TÜDRUKUD ÕPIVAD ERINEVALT”Arlette C. Ballew, Michael Gurian (2004)

4

Uurimustöö ülesehitus

• SissejuhatusTeoreetilised lähtekohad• MetoodikaUuringu sihtrühmMõõtevahendidProtseduur, andmetöötluse põhimõtted• Tulemused • Arutelu • Kasutatud kirjandus • Lisa

5

Teoreetilised lähtekohad• Tüdrukud ja poisid on erinevad.

• Tüdrukud ja poisid õpivad erinevalt.

• Tüdrukute ja poiste õppetöö tulemused on erinevad.

• Tüdrukud ja poisid peaksid õpima eraldi.

• Poiss vajab meesõpetajat.

• Tänapäeva kool sobib tüdrukutele paremini kui poistele.

6

Tüdrukud ja poisid on erinevad

• Arlette C. Ballew, Michael Gurian (2004) - “poiste ja tüdrukute ajud on ehituselt ja funktsioonidelt erinevad”

• Tiiu Puik, logopeed-metoodik „Poiste kasvatamine vajab suuremat tähelepanu“ (2009) -“poiste aju areneb aeglasemalt kui tüdrukutel”

7

Tüdrukud ja poisid õpivad erinevalt

• Tüdrukutel on visuaalne mälu

• Tüdrukud on paremad kuulajad

• Tüdrukutele meeldib istudes õppida

• Tüdrukud kasutavad õppimisprotsessi ajal rohkem sõnu

• Poistel on füüsiline mälu• Poisid on matemaatilis-

loogilises mõtlemises tüdrukutest paremad

• Poiste aju stimuleerib liikumine

• Poisid töötavad vaikides ning ülesande täitmisele keskendudes

8

Näide –

kui poissi kutsutakse mängima, siis poiss küsib “Mis mängu ?”, kui tüdrukut kutsutakse, siis

tüdruk küsib “Kellega ?”

9

Tüdrukute ja poiste õppetöö tulemused on erinevad

• Põhikooli lõpueksamid (Eestis) sooritas 2006. aastal neljadele või viitele 2/3 tüdrukutest ja ainult veidi üle poole poistest. Üheski õppeaines polnud poiste tulemused tüdrukute omadest paremad.

• Testitulemused PISA 2006 näitavad, et enamuses riikides saavutasid poisid tüdrukutest oluliselt paremad tulemused.

10

Tüdrukud ja poisid peaksid õpima eraldi

• Hariduskonverentsil „Tarkus toob tõusu“ märkis haridusminister Tõnis Lukas, et olukorra parandamiseks võiks tulevikus poiste ja tüdrukute õpetamine eraldada luues nende jaoks eraldi klasse.

• Eestis toimub poiste ja tüdrukute lahusõpe ametlikult Vanalinna hariduskolleegiumis, Laagri koolis, Tallinna tehnikagümnaasiumis ja Tartu Katoliku koolis.

11

Poiss vajab meesõpetajat

• „Poisid on raskemas

olukorras kui tüdrukud, kuna Eesti

üldhariduskoolides õpetavad

valdavalt naisõpetajad, naised

mõistavad tüdrukuid poistest

paremini “ väidab Tiina

Pihlak, Tallinna Ülikooli

Kasvatusteaduste

magister oma artiiklis (2008).

• Meie koolides 90 protsendi ulatuses naisõpetajad.

12

Tänapäeva kool sobib tüdrukutele paremini kui poistele

• 2005/06 õppeaastal oli põhikoolist väljalangenute hulgas 71% poisse.

• Aastatel 2007/08 oli 74% kõigist põhikooliõpingute katkestajatest poisid.

13

Uuringu probleemid

Eesti hariduses esinebsoolise diskrimineerimiseIlminguid• Nüüdne kool on

tüdrukutele orienteeritud kool

• Eesti üldhariduskoolides õpetavad valdavalt naisõpetajad

• Õpetamismeetodid on ühesugused vaatamata sellele, et poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt

Eesti hariduses on olemassoolised stereotüübid võitraditsioonid• Hinne „kolm“ on alati

olnud koolipoisi number • Poisid on „probleemsed“

õpilased

14

Uurimustöö eesmärgid

• Välja selgitada, mida

arvavad õpilased,

nende lapsevanemad ja

õpetajad eestoodud

probleemidest.

• Välja selgitada, kas eesti haridus vajab muudatusi seoses sellega, et poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt ja pakkuda välja lahendusi kuidas õpetada neid erinevalt.

15

Metoodika

• Uuringus osalesid 42 meessoost isikut ja 58 naissoost isikut, nendest 35 õpilast, 42 lapsevanemat ja 23 õpetajat.

• Küsimustikus – 12 erinevaid mõtteid millele palusin arvamust – kas nõus või ei (koos väikse põhjendusega).

• Saatsin küsimustikke vastajatele e-kirjana, tutvustades töö eesmärki ning paludes vastata küsimustele võimalikult põhjalikult.

16

Tulemused

17

Poisid peaksid tulema kooli aasta hiljem kui tüdrukud

0

10

20

30

40

50

60

70

80

Jah Ei Ei tea

Õpilased

Õpetajad

Lapsevanemad

18

0

10

20

30

40

50

60

70

Jah Ei Ei tea

Õpilased

Õpetajad

Lapsevanemad

Hinne „kolm“ on tavalineasi poiste jaoks

19

Poisid õpivad kätesse, tüdrukud pähe

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

Jah Ei Ei tea

Õpilased

Õpetajad

Lapsevanemad

20

Poisid on raskemas olukorras kui tüdrukud kuna Eesti koolides õpetavad valdavalt naisõpetajad

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Jah Ei Ei tea

Õpilased

Õpetajad

Lapsevanemad

21

Mõnele poisile võib poisteklass olla parim lahendus

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Jah Ei Ei tea

Õpilased

Õpetajad

Lapsevanemad

22

Poisteklassidega koos tekiks ka tungiv vajadus

meespedagoogide järele

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Jah Ei Ei tea

Õpilased

Õpetajad

Lapsevanemad

23

Praegune koolisüsteem on naistekeskne ja soosib tüdrukuid.

Kool vajab muudatusi.

0

10

20

30

40

50

60

Jah Ei Ei tea

Õpilased

Õpetajad

Lapsevanemad

24

Peamised järeldused

Probleem

Hinne „kolm“ on tavaline

asi poiste jaoks.

Lahendus

Leida vähemalt üks

valdkond, milles

konkreetne

poiss on võimekas, ja

keskenduda sellele.

25

Peamised järeldused

Probleem

Poisid on „probleemsed“

õpilased.

90 protsenti

koolis esinevatest

korrarikkumistest

sooritavad poisid.

Lahendus

Kasutada tundides

rohkem praktilisi

õppemeetodeid,

võimaldada poistele

aktiivset tegevust,

tähelepanu ja

tunnustust.

26

• Psüholoog Tõnu Ots tegi sel teemal katseid - filmis koolis füüsikatundi, kus oli juttu sisepõlemismootorist.

• „Tüdrukud vastasid kontrolltöö neljadele-viitele, poisid said kahed-kolmed. Kui tassisime klassi mopeedi ja ütlesime, et süüde on vaja õigeks panna, siis tüdrukud ehmatasid ära, kas on tarvis midagi süüdata. Poisid tegid kiiresti asja ära.“

27

Peamised järeldused

Probleem

Nüüdne kool on

tüdrukutele orienteeritud

kool.

Lahendus

Õppekavas võiks

olla rohkem valikaineid

(majandusõpetus või

riigikaitse),

rohkem kehalist

kasvatust ja

tööõpetust.

28

Koolid räägivad küll avastusõppest või

seikluskasvatusest, aga meie kesk- ja

kõrgkoolis pakutakse endiselt säilivusaja

ületanud kultuurikonserve (Jacob Moreno

mõiste), mitte loovat isetegevust.

29

Peamised järeldused

Probleem

Eesti üldhariduskoolides

õpetavad valdavalt

naisõpetajad.

Lahendus

Uus programm “Mehed

kooli”.

30

Hea näide on ka see fakt, et „Hea õpetaja

kuu“ raames Kohtla-Järve Järve Vene

Gümnaasiumi õpilased joonistasid head

õpetajat.

Tulemuseks on 105 joonistatud õpetajat,

nende seas on 38 meesõpetajat. Meie koolis

on 27 õpetajat ja ainult 2 meest.

31

32

Peamised järeldused

Probleem

Õpetamismeetodid on

ühesugused vaatamata

sellele, et poisid ja

tüdrukud õpivad

erinevalt

Lahendus

Koolitus õpetajatele -

poiste ja tüdrukute

erinevad õppimis- ja

toimetulekuviisid.

33

Kokkuvõte

• poisid on vähe edukam koolis kui tüdrukud• õpetajad sunnivad poisse tüdrukutelt eeskuju võtma• õpi- ja käitumishäiretega õpilastest kaks kolmandikku

poisid• tüdrukutel õppimise motivatsioon suurem kui poistel• poisid vajavad rohkem rangust, piire ja reegleid• õpilased, eriti poisid, igatsevad meesõpetajat• enamik pedagoogidest ei ole oma pedagoogilise staazi

jooksul saanud soo-alast koolitust.

34

Uuringu peamine idee - aeg

kasvatada ja õpetada soost lähtuvalt.

Tänan!