Orienteeruv ajakava:

17.30 - 18.00 Investeerimisfondid

Sille Pettai, Swedbank Investeerimisfondid AS, fondijuht

18.00 - 18.30 Võlakirjad

Ljudmilla Suldina, finantstoodete spetsialist

18.30 - 19.00 Tuletisinstrumendid

Robert Uudisaru, finantstoodete spetsialist

Investeerimisfondid

Swedbank Investeerimisfondid6. detsember 2010

© Swedbank 3

Investeerimisfond (mutual fund)

• Investeerimisfond on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum(lepinguline fond) või aktsiaselts, mida või mille vara valitseb riski hajutamisepõhimõttest lähtudes fondivalitseja.

- Investeerimisfondide seadus –

• An investment vehicle that is made up of a pool of funds collected from manyinvestors for the purpose of investing in securities such as stocks, bonds, moneymarket instruments and similar assets. Mutual funds are operated by moneymangers, who invest the fund's capital and attempt to produce capital gains andincome for the fund's investors. A mutual fund's portfolio is structured andmaintained to match the investment objectives stated in its prospectus.

- investopedia.com –

• The common name for an open-end investment company. Like other types ofinvestment companies, mutual funds pool money from many investors and invest themoney in stocks, bonds, short-term money-market instruments, or other securities.Mutual funds issue redeemable shares that investors purchase directly from thefund (or through a broker for the fund) instead of purchasing from investors on asecondary market.

- Invest Wisely: An Introduction to Mutual Funds (SEC) -

© Swedbank 4

Avatud ja kinnine fond

• Avatud fond (open-end fund) on lepinguline fond[1], mille osakuid fondi tingimustekohaselt võetakse tagasi (lunastatakse) osakuomaniku nõudmisel (hiljemalt) ühe kuujooksul, arvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest.

St. varakogum

• Kinnine fond (closed-end fund) on, mis ei vasta avatud fondile sätestatudtingimustele.

St. Aktsiaseltsina asutatud fond[2] (juriidiline isik) või lepinuline fond, mille osakuid eivõeta tagasi fondi tingimuste kohaselt osakuomaniku nõudmisel ühe kuu jooksularvates osakuomaniku poolt vastava nõude esitamisest.

Näited: EfTEN Kinnisvarafond AS (aktsiaseltsina asutatud fond), Trigon Active AlphaFond (avalik kinnine lepinguline investeerimisfond) – kvartaalne lunastamine.

[1] Lepinguline fond on osakute väljalaske teel kogutud raha ja selle raha investeerimisest saadud muu vara,mis kuulub ühiselt osakuomanikele (osakuomanike ühisus).[2] Aktsiaseltsina asutatud fondi asutamisele, tegevusele ja lõpetamisele kohaldatakse seadustesaktsiaseltsi kohta sätestatut, kui investeerimisfondide seadusest ei tulene teisiti. Selle fondi tegevusalaks võibolla üksnes aktsiate väljalaske teel saadud raha investeerimine tulu saamise eesmärgil investeerimisfondideseaduses sätestatud korra kohaselt. Tegutsemiseks sõlmib fond fondivalitsejaga valitsemislepingu, millekohaselt fond kohustub andma oma vara fondivalitseja käsutusse ja fondivalitseja kohustub vastavalt fondipõhikirjale investeerima fondi vara fondile tulu teenimise eesmärgil.

© Swedbank 5

Erinevad fondid

Fondi osakute pakkumise kohta koostatakse prospekt, mis peab sisaldama fondi riskitasemeselgitust. Prospektides avaldatav teave fondi investeerimispoliitika kohta peab sisaldamapõhimõtteid, mille järgi fondi vara investeeritakse.

Fondi riskitaseme (ja võimaliku tulususe) ning investeerimispoliitika alusel jagunevad fondid:

1. aktsiafondid

- globaalsed/regioonile/riigile orienteeritud

- sektorile orienteeritud

- small/mid/large cap ehk erineva suuruse ja riskitasemega ettevõteteleorienteeritud

2. võlakirjafondid

- valitsuse võlakirjad

- ettevõtete emiteeritud võlakirjad (kõrge/madala krediidireitinguga, krediidireitingutavõlakirjad)

3. rahaturufondid - lühiajalised kõrge krediidireitinguga võlakirjad, deposiidid

4. segastrateegia – investeeritakse erinevatesse varaklassidesse

- balanced fond, kus on erinevate varaklasside allokatsioon fikseeritud

- asset allocation fond, kus fondijuht saab vastavalt majandustsüklile strateegilistvarade allokatsiooni erinevatesse varaklassidesse muuta

5. indeksfondid – pakub turu tootlust ja madalaid valitsemistasusid

6. fondifondid – investeerib teiste fondide osakutesse

7. muud fondid – SRI, hedge-fondid, mezzanine, riskikapital jne (ei pruugi kvalifitseeruda nntavaliseks investeerimisfondiks)

© Swedbank 6

Erinevad fondid (2)

RISK

TULU

RAHATURUFOND

VÕLAKIRJAFOND

SEGASTRATEEGIA

AKTSIAFONDID

ALTERNATIIVSED INVESTEERINGUD

© Swedbank 7

Fondivalitseja• Fondivalitseja on aktsiaselts, kelle peamiseks ja püsivaks tegevuseks on

aktsiaseltsina asutatud fondi vara või lepingulise fondi valitsemine. Fondivalitsejana

tegutsemiseks peab aktsiaseltsil olema vastav tegevusluba, mille annab ja tunnistab

kehtetuks Finantsinspektsioon.

- Investeerimisfondide seadus –

• Fondi valitsemine on:

- fondi vara investeerimine, mis seisneb fondi investeerimispoliitika kindlaksmääramises ja

investeerimisotsuste tegemises fondi vara paigutamisel;

- fondi osakute või aktsiate väljalaske ja tagasivõtmise või tagasiostmise korraldamine;

- fondi aktsionäridele või osakuomanikele vajaliku teabe edastamine ning muu klienditeenindus;

- fondi aktsiate või osakute turustamise korraldamine;

- fondi vara arvestuse pidamine ning lepingulise fondi raamatupidamise korraldamine;

- fondi vara puhasväärtuse määramine;

- fondi osakute või vajaduse korral aktsiate registri pidamise korraldamine;

- fondi tulu arvestamine ning tulu jaotamise korraldamine fondi aktsionäride või osakuomanike

vahel;

- fondivalitseja ja fondi tegevuse seadusele ja muudele õigusaktidele vastavuse jälgimine,

sealhulgas asjakohase sisekontrollisüsteemi rakendamine.

© Swedbank 8

Fondivalitseja (2)

Seadusega nõutu täitmine eeldab vähemalt järgmiste funktsioonide täitmist

fondivalitseja poolt või nõutud tegevuste edasiandmist kolmandatele isikutele:

• fondijuhtimine/portfellihaldus

• riskijuhtimine

• trading

• vastavuskontroll

• müük/turundus/investorsuhted

• raamatupidamine

• administratiivsed ülesanded

Seadus nõuab ka depositooriumi olemasolu, mis hoiab fondi vara ning täidab muid

talle seadusega pandud ülesandeid.

© Swedbank 9

Fondi kulud ja tasud

Fondi manageerimisega kaasnevate kulude katteks on fondivalitseja

kehtestanud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja fondi tingimustele erinevad

tasud.

Investori paigutatud rahasummast arvestatakse järgmised tasud:

1. osaku väljalasektasu (front-end load) ca 1.5% osaku puhasväärtusest (NAV);

2. osaku tagasivõtmistasu (back-end load) ca 1% osaku puhasväärtusest

(NAV).

Fondi varast fondi puhasväärtuse arvutamisel arvestatakse järgmised tasud:

1. valitsemistasu ca 1-3% aastas;

2. depootasu ca 0.3% aastas.

Muud kulud (tehingutasud, ülekandetasud jms.)

Edukustasu (nt high-watermark, võrdlusindeksi ületamine vms)

© Swedbank 10

Fondi investeerimise eelised

• portfelli diversifikatsioon, riskide hajutamine;

• professionaalsus, vajalikud ressursid igapäevaseks investeerimiseks;

• mugavus, lihtsus;

• likviidsus;

• puudub või on madal minimaalne nõutav Investeering, ligipääs

“eksklusiivsetele” varaklassidele.

© Swedbank 11

Fondi investeerimise riskid

• investeeringuga kaasnevad fondi valitsemistasu, kulud;

• lihtne tõde – tootlus ei ole garanteeritud;

• piiratud kontroll investeeringu üle.

© Swedbank 12

Fondide juhtimine: aktsiate analüüs

• Aktsiate alanalüüs, mis katab makronäitajad ja ettevõtte

spetsiifilised näitajad, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed

näitajad eesmärgiga leida aktsia väärtus, mida on

võimalik võrrelda hetkel kaubeldava hinnatasemega.

– ettevõtete külastused, kohtumine juhtkonnaga

– tööstusharude analüüsid

– makroanalüüs

– võrdlus konkurentidega

– teiste investeerimispankade ja maaklerite analüüsid

© Swedbank 13

Fondide juhtimine: aktsiate analüüs (2)

© Swedbank 14

Fondide juhtimine: turud

© Swedbank 15

Fondide juhtimine: turud (2)

© Swedbank 16

Fondide juhtimine: turud (2)

© Swedbank 17

Fondide juhtimine: riskijuhtimine

Overview Fund Rankings

3Y SI 1M YTD Idate

CEE Swedbank Eastern European Equity Fund 9 9 4 2 78

CEE Benchmark: MSCI EM Europe ex Russia ECEUEUA East Capital Eastern European Convergence (Lux) 4 4 2 3 145

TRCEE Trigon Central and Eastern Europe Fund 6 6 9 6 88

Growth in Net Asset Value (NAV) - normalized TR2W Trigon Second Wave Fund 5 5 1 1 114

ROSTF Robur Östeuropafonden 2 1 3 5 24

SPKGF Danske Invest New-Europe Fund 1 2 7 8 27

SEBEEUA SEB Eastern Europe ex Russia 3 3 6 4 53

AVAEESA Avaron Areneva Eur. Väikeettev. Fond A 8 8 8 7

LHVTEA LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond 7 7 5 9

78

The above funds are compared on an EEK basis. 48

Risk Measures

3Y SI 3Y SI

CEE 38.2% 36.3% 0.97 0.97

TRCEE 29.5% 28.0% 0.75 0.75

TR2W 34.7% 32.9% 0.84 0.83

ROSTF 37.7% 35.9% 0.96 0.97

SPKGF 34.1% 32.3% 0.93 0.93

SEBEEUA 35.0% 33.0% 0.95 0.95

AVAEESA 27.1% 25.7% 0.63 0.63

ECEUEUA 33.4% 31.7% 0.87 0.16

LHVTEA 34.0% 31.9% 0.87 0.86

CEEBM 35.1% 33.2% 1.00 1.00

3Y SI

NAV CEE ECEUEUA TRCEE TR2W ROSTF SPKGF SEBEEUA AVAEESA LHVTEA -36 -41 Funds 3Y SI 3Y SI

31.okt 92.71 67.11 165.29 148.56 47.71 28.91 2.99 3.29 4.36 -32.0% -27.9% CEE (0.90) (0.84) -29.2% -25.3%

NAV normalized in graph above -1 -3 -12 -36 -60 -18.5% -18.5% -15.5% TRCEE (0.70) (0.65) -22.4% -18.9%

304 31 92 365 -20.6% -15.5% TR2W (0.66) (0.55) -20.9% -15.7%

-12.0% -12.0% -6.7% ROSTF (0.38) (0.26) -11.0% -6.0%

-10.5% -7.1% SPKGF (0.38) (0.30) -10.9% -7.3%

Fund Performance -12.0% -8.6% SEBEEUA (0.41) (0.34) -12.0% -8.7%

-10.5% -19.2% -18.2% AVAEESA (0.79) (0.81) -25.5% -24.3%

Funds YTD 1M 3M 1Y 3Y 5Y SI -17.1% -13.6% ECEUEUA (0.58) (0.51) -18.0% -14.3%

23.6% 3.1% 10.2% 28.6% -32.0% -11.0% -0.8% -23.4% -21.3% LHVTEA (0.76) (0.75) -24.2% -22.3%

ECEUEUA 21.2% 3.5% 8.9% 24.2% -17.1% -10.1% -10.0% -10.0% -6.7% CEEBM (0.35) (0.28) -10.0% -6.7%

TRCEE 18.8% -0.5% 3.8% 19.7% -18.5% -5.4% 6.1% Rfree 3Y RFreeSI Figures annualized. Inception for youngest competitor:

TR2W 31.6% 5.3% 15.3% 44.3% -20.6% -0.8% 6.1% 2.3% 2.6% LHVTEA inception date 31.05.2007 05/2007

ROSTF 18.9% 3.1% 3.4% 29.5% -12.0% 3.5% 7.3%

SPKGF 16.4% 1.9% 4.1% 20.1% -10.5% 4.3% 8.0% Excess Returns (Alpha), Tracking Errors (TE), and Information Ratios (IR)

SEBEEUA 20.5% 2.1% 8.9% 25.0% -12.0% 4.5% 12.4%

AVAEESA 16.5% 1.2% 7.5% 17.2% -19.2% -17.3% IR

LHVTEA 14.7% 2.8% 5.8% 13.8% -23.4% -21.3% Funds 3Y SI 3Y SI 3Y SI

By PerformanceThe Fund seeks long-term capital growth through investing in new EU members Estonia, Latvia, Lithuania,

Poland, Hungary, the Czech Republic, Slovenia, and Slovakia, and in the next wave (Bulgaria, Romania,

and Croatia).

Standard Deviation Beta

CEE

By Sharpe, RAP

Alpha, % TE, bps

Sharpe Ratio RAP

0.96

0.98

1.00

1.02

1.04

1.06

1.08

1.10

1.12

1.14

1.16

1.18

1.20

1.22

1.24

1.26

1.28

1.30

1.32

1.34

dets

.09

jaan

.10

veeb

r.10

mär

ts.1

0

apr.1

0

mai

.10

juun

i.10

juul

i.10

aug.

10

sept

.10

okt.1

0

CEE

ECEUEUA

TRCEE

TR2W

ROSTF

SPKGF

SEBEEUA

AVAEESA

LHVTEA

© Swedbank 18

Fondide juhtimine: riskijuhtimine (2)

AVAEESA 16.5% 1.2% 7.5% 17.2% -19.2% -17.3% IR

LHVTEA 14.7% 2.8% 5.8% 13.8% -23.4% -21.3% Funds 3Y SI 3Y SI 3Y SI

CEE -22.0% -21.2% 1 737 1 674 (1.27) (1.27)

Benchmark YTD 1M 3M 1Y 3Y 5Y SI TRCEE -8.5% -8.8% 1 608 1 522 (0.53) (0.58)

CEEBM 25.3% 2.4% 10.1% 36.9% -10.0% 4.5% 14.2% TR2W -10.6% -8.8% 1 942 1 862 (0.55) (0.48)

EUETMR 12.2% 2.1% 7.2% 16.3% -14.6% 2.6% 13.5% ROSTF -2.1% 0.0% 1 710 1 616 (0.12) (0.00)

Returns are annualized for periods of longer than one year. SI here refers to specific fund. SPKGF -0.5% -0.4% 980 977 (0.05) (0.04)

RiskFree 0.5% 0.1% 0.2% 0.6% 2.3% 2.7% 2.9% SEBEEUA -2.0% -2.0% 1 445 1 391 (0.14) (0.14)

Comparison with Peer Group ECEUEUA -7.1% -6.9% 1 399 1 888 (0.51) (0.37)

AVAEESA -9.2% -11.5% 2 053 1 939 (0.45) (0.59)

LHVTEA -13.4% -14.6% 1 540 1 473 (0.87) (0.99)

Figures annualized. Inception for youngest competitor:

LHVTEA inception date 31.05.2007

Outperformance analysis - Fund (net) vs. Benchmark

1m% 3m% YTD 1y% 2y% Risk and Return Map

1. JPM Europe Convergence Equity Fund A(dist) 3.1% 8.1% 18.7% 26.4% 39.8%

2. SEB Eastern Europe ex Russia 2.1% 8.9% 20.5% 25.0% 58.6%

3. Danske Fund East Europe Converg 4.1% 9.9% 20.4% 23.0% 56.8%

4. FIM Emerging Europe Mutual Fund 2.1% 10.3% 12.3% 22.1% 39.0%

5. Lyxor CECE ETF 3.2% 5.7% 14.8% 20.8% 39.3%

6. Danske Invest New-Europe Fund 1.9% 4.1% 16.4% 20.1% 56.1%

7. Trigon Central and Eastern European Fund -0.5% 3.9% 18.8% 19.7% 49.6%

8. Generali Inv-C & E EU Eqy-AX 2.6% 6.7% 15.7% 18.8% 41.3%

9. Novara Aquilone-Eqt Cent EUR 1.3% 5.2% 10.5% 18.2% 39.2%

10. Mandatum Eastern Europe G  2.1% 6.1% 13.4% 17.9% 36.5%

11. Avaron Areneva Eur. Väikeettev. Fond A 1.2% 7.5% 16.5% 17.2% 36.1%

12. Parvest Converging Europe Classic Acc 1.7% 7.4% 11.0% 16.8% 31.2%

13. MC Premium Eastern Europe Eq 2.5% 0.9% 11.5% 16.7% 57.0%

14. Trigon New Europe Small Cap B -1.2% 4.1% 10.0% 15.2% 38.9%

15. LHV Tõusva Euroopa Alfa Fond 2.8% 5.8% 14.7% 13.8% 30.6%

Swedbank Eastern European Equity Fund 3.1% 10.2% 23.6% 28.6% 22.9%

Peer Group Average (Median) 2.1% 6.1% 14.8% 18.8% 39.3%

CEEBM 2.4% 10.1% 25.3% 36.9% 56.0%

Rank 4 2 1 1 16Pct Rank* 20.0% 6.7% 0.0% 0.0% 100.0%

CEE Funds

Performance and standard deviation are annualized figures for the past 3 years. Data for each

compared fund is from the last five months, with the circles decreasing in size for older values.

Alpha, % TE, bps

*Pct Rank Formula: (n-1)/(N-1) where n is the raw rank of the portfolio in its peer group universe and N is

the total number of portfolios in the peer group universe.

-15.0%

-10.0%

-5.0%

0.0%

5.0%

10.0%

15.0%

Nov-09 Dec-09 Jan-10 Feb-10 Mar-10 Apr-10 May-10 Jun-10 Jul-10 Aug-10 Sep-10 Oct-10

Monthly α Cumulative α

-50%

-45%

-40%

-35%

-30%

-25%

-20%

-15%

-10%

-5%

0%

20.0% 25.0% 30.0% 35.0% 40.0% 45.0%

Standard Deviation

Pe

rfo

rma

nce

CEE

TRCEE

ROSTF

SPKGF

ECEUEUA

TR2W

SEBEEUA

AVAEESA

LHVTEA

-80%

-70%

-60%

-50%

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

1M 3M YTD 1Y 2Y

Pe

rfo

rma

nc

e (

%)

Max

3Q

Median

1q

Min

SEEEF

Aitäh kaasa mõtlemast!

Avaldatut ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isikul, kel on tekkinud

soov tutvustatud instrumentidesse investeerida, soovitame eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga. Nimetatud instrumentidesse

investeerimisega kaasnevad riskid ning nende ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Instrumentide väärtus võib

ajas kasvada või väheneda, mistõttu ei ole võimalik anda garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub

erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Teenusepakkuja on Swedbank AS. Tutvuge

toodete tingimuste ja fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee või külastades lähimat Swedbanki kontorit. Vajadusel

konsulteerige pangatöötajaga.

© Swedbank 20

VõlakirjadLjudmilla Suldina06. detsember 2010

© Swedbank 21

Mis on võlakiri?

• alternatiivne investeering, alternatiivne kapital

• fikseeritud tuluga väärtpaber

• riskide maandamise võimalus

• finantseerimise alternatiiv-”krediitkaart”

21

© Swedbank 22

Võlakirja omadused

• Võlakiri on kaubeldava väärtpaberi vormis esinev laen

• Võlakiri on likviidsem kui hoius,sest kaubeldakse turul

• Võlakirja kasutatakse portfelli riskide hajutamiseks

• Eestis on võlakirja intressitulu erainvestorile

tulumaksustatud

• Võlakirjad sobivad riskikartlikumatele investoritele

22

© Swedbank 23

Võlakirja liigid

Kõige üldisemalt võiks võlakirju jaotada nelja peamise

kriteeriumi järgi, milleks on:

kestus, emitent, intressimaksmise iseloom, tagatis.

Võlakirja kestus

1) lühiajalised – tähtaeg kuni üks aasta (kommertspaberid CP)

2) keskmise kestusega võlakirjad(1-10 aastat)

3) pikaajalised e. Kapitalituruinstrumendid(üle 10 aasta)

© Swedbank 24

Võlakirja emitendid

1) Riiklikud võlakirjad- on üks riigi rahaliste vahendite

hankimise meetodeid, riiklikel võlakirjadel on kindlasti

kõige väiksem riskitase.

2) Munitsipaalvõlakirjad- rahaliste vahendite hankimise

meetodiks kohalikele omavalitsustele, kuid ka

erinevatele riiklikele asutustele (koolid, haiglad jne).

3) Kommertsvõlakirjad(ettevõtete võlakirjad)- üldjuhul

suurema riskiga, mis tuleneb ettevõtete võimalusest

muutuda maksejõuetuks. Ettevõtte jaoks on see

väljendumas kõrgemas intressikulus, investori jaoks aga

suuremas võimalikus tootluses.

24

© Swedbank 25

Võlakirja komponendid

Nominaalväärtus (nimiväärtus - face value, par value) -

on rahasumma, mis tasutakse võlakirjade

lunastamistähtaja saabumisel

Lunastamistähtaeg (maturity)-päev, mil võlakirjade

emitent (väljaandja) maksab võlakirja omanikule tagasi

laenu põhisumma ehk nominaalväärtuse.

Intress (coupong)- väljendub aasta jooksul võlakirjade

eest makstavate intressimaksete summa

Tulusus (yield, bid yield, ask yield)-on seotud võlakirja

hinna ning makstava intressiga

25

© Swedbank 26

© Swedbank 27

Intressimaksete iseloom

Intressimaksete iseloomu alusel on võlakirjad

jaotatavad:

1) Kupongvõlakirjad- toimuvad intressimaksed

perioodiliste maksetena.

2) Diskontovõlakirjad- tagatakse tulu võlakirja

ostuhinna ja nimiväärtuse vahena (investori tulu/kulu

on soetushinna ja müügihinna/lunastamise vahe).

3) Muutuva intressimääraga võlakirjad- pole intress

fikseeritud, vaid sõltuv mõnedest teguritest.(näiteks:

6 kuu Euribor + 2,5%)

27

© Swedbank 28

Kupongvõlakirja ja diskontovõlakirja näide

1) Kupongvõlakiri 2) Diskontovõlakiri

Näide: Näide:

Nimiväärtus 1000 EUR Nimiväärtus 1000 EUR

Võlakirja hind = nimiväärtus Võlakirja hind 90% nimiväärtusest

Kupong 4% Kupongi ei ole

Aastane tulu per võlakiri 40 EUR Tulu 10%, 100 EUR

*Näited on toodud eeldusel, et võlakirjad hoitakse tähtaja lõpuni

28

© Swedbank 29

Võlakirja hind

29

Clean price- võlakrja hind, millele ei ole arvestatud juurde vahepeal

kogunenud intressi.Näide: võlakirja nimiväärtus 1000 EUR

võlakirja clean price 97%

võlakirja maksumuse summa 970 EUR

Dirty price- võlakirja hind, mis arvestab juurde vahepeal kogunenud

Intressi. Näide: võlakirja nimiväärtus 1000 EUR

võlakirja clean price 97%

vahepeal kogunenud intress 2,5%

dirty price 99,5%

võlakirja maksumuse summa 995 EUR

© Swedbank 30

© Swedbank 31

Tagatis

Tagatise iseloomu järgi saab võlakirju liigitada:

Tagatiseta võlakirjade(debentuurid) alla kuuluvad

kommertspaberid ja muud lühiajalised kohustused, mida

saavad emiteerida eelkõige tugeva krediidireitinguga

ettevõtted, kellel pole probleeme investorite usaldusega.

Sellisel juhul laenab võlakirjade ostja sisuliselt ettevõtte bilansi

vastu.

Tagatisega võlakirjade hulgas on võimalike tagatiste hulk väga lai.

Kinnisvaraga tagatud võlakirjad(hüpoteegid), samuti

mitmesugused tagatud struktureeritud võlakohustustega

tagatud võlakirjad.

© Swedbank 32

Teised võlakirjade tingimused

• tagasiostetavad võlakirjad (callable bond)- annavad

emitendile õiguse teatud hetkel võlakirjad tagasi osta

(emitent ei soovi enam võlakirjadega finantseerimist, või

soovib refinantseerimist),

• tagasimüüdavad võlakirjad (putable bond) – võlakirjade

omanikul on teatud kuupäevadel enne tähtaja saabumist

võlakiri emitendile tagasi müüa.

• konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond),

mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad

vahetada emitendi aktsiate vastu.

32

© Swedbank 33

Võlakirja tulusus

33

.

• Kupongvõlakirjade tootlust mõjutavad võlakirja hind, kupongimäär

ning võlakirja pikkus.

• Diskontovõlakirja tootlus sõltub ostuhinna vahest nimiväärtusega,

eeldusel, et investor hoiab võlakirja selle eluea lõpuni. Kui investor

müüb võlakirja enne lunastusaega, siis tootlus (kahjum) sõltub juba

reaalselt müügihinnast.

© Swedbank 34

Mis määrab võlakirja hinna turul?

Võlakirja hind liigub alati vastupidises suunas tema tulususega.

Kui intressimäärad (valitsuse võlakirjadel) langevad, muutuvad varem emiteeritud

võlakirjad väärtuslikemaks.

Kui intressimäärad tõusevad, on varem emiteeritud võlakirjade intressitase madalam

ning vanemad võlakirjad võivad seetõttu kaubelda allapoole nominaalväärtust

34

© Swedbank 35

Võlakirjadega seotud riskid

Valuutarisk

Intressimäärarisk

Krediidirisk

Likviidsuse risk

Inflatsioon

Suuremate ettevõtete võlakirjadele annavad krediidiriski

suhtes reitinguid reitinguagentuurid (Moody's, S&P, Fitch)

© Swedbank 36

Võlakirja ja aktsia erinevused

• Aktsiat ostes muutub investor omanikuks

• Võlakirja ostja on kreeditor ehk võlausaldaja

• Pankroti korral on võlausaldajal suurem sõnaõigus firma

varade üle

• Võlausaldaja ei saa osa kasumi jaotamisest

© Swedbank 37

Abivahendid investorile

Investinginbonds.com

CNN Money

http://money.cnn.com/data/bonds/

Yahoo Bond Center

http://finance.yahoo.com/bonds

Bondsonline.com

37

Aitäh kaasa mõtlemast!

Avaldatut ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isikul, kel on tekkinud

soov tutvustatud instrumentidesse investeerida, soovitame eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga. Nimetatud instrumentidesse

investeerimisega kaasnevad riskid ning nende ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Instrumentide väärtus võib

ajas kasvada või väheneda, mistõttu ei ole võimalik anda garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub

erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Teenusepakkuja on Swedbank AS. Tutvuge

toodete tingimuste ja fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee või külastades lähimat Swedbanki kontorit. Vajadusel

konsulteerige pangatöötajaga.

Derivatiivid ehk

tuletisinstrumendid

Robert Uudisaru

06.12.2010

© Swedbank 40

Mis on derivatiiv?

• Derivatiiv ehk tuletisinstrument on finantsinstrument, mille hind sõltub ühe

või mitme alusvara hinna liikumisest.

• Finantsinstrumendid:

– optsioonid, futuurid, forwardid, swapid

• Alusvarad:

– aktsia, võlakiri, valuutapaar, tooraine, intressimäär vm.

Kõik tuletisinstrumendid on tulevikutehingud seetõttu sõltub iga

tuletisinstrumendi hind veel vähemalt ühest parameetrist – intressist.

© Swedbank 41

Tuletisinstrumentide funktsioon

Viimase 20-30 aastaga on tuletisinstrumendid kujunenud modernse

finantsturu olulisteks osadeks.

Tuletisinstrumentide tekke põhjuseks oli algselt riski maandamise

võimaluse puudumine.

Tuletisinstrumente kasutatakse peamiselt:

• Finantsriskide maandamiseks

• Finantsriskide juhtimiseks

• Tänapäeval järjest rohkem kasutatakse tuletisinstrumente

lisatootluse saamiseks ehk spekuleerimiseks.

Peamised finantsriskid: valuuta, intress, tooraine

© Swedbank 42

Finantsturgudel kaubeldavad derivatiivid

Tuletisinstrumendid jagunevad börsilkaubeldavateks ja börsivälisteks (OTC

over-the-counter market) finantsinstrumentideks.

• Aktsiainstrumendid – optsioonid, warrantid, forwardid, swapid

spreadswapid

• Valuutainstrumendid – Forward, swap, optsioon, futuur

• Intressiinstrumendid – intressioptsioonid (CAP ja FLOOR), IRS – interest

rate swap, FRA – forward rate agreement

• Tooraineinstrumendid – Futuur, optsioon, swap

• Krediididerivatiivid – krediidiswap (CDS – credit default swap) ja default

optsioonid

© Swedbank 43

Futuur

• Futuur on kohustus osta või müüa mingisugust tooret või muud futuuri aluseks olevat vara varem kindlaks määratud ajal ja hinnaga tulevikus (sisuliselt standardiseeritud forward).

• Futuuridega kaubeldakse vaid futuuribörsidel.

• Kõik futuuri tingimused peale hinna on standardiseeritud ning futuuri alusvara tarnetingimused on kindlaks määranud vastav börs, kus selle futuuriga kaubeldakse.

Futuurilepingus on standardiseeritud järgmised parameetrid

– futuuri alusvara (nt valuuta, valuutapaar, tooraine vm)

– alusvara kogus ühes futuurilepingus

– futuuri alusvara kvaliteet, koostis ja muud karakteristikud

– futuurilepingu kehtivus

– futuuri alusvara kättetoimetamise kuupäev

– futuuri alusvara kättetoimetamise koht või rahalise arvelduse kord

© Swedbank 44

Saksa aktsiaindeks (DAX) futuurilepingu näide

© Swedbank 45

Futuuri omadused

• Futuuri hind – eriti toormefutuuri hind, on üldjuhul alusvara hinnast kõrgem.

See on seletatava asjaoluga, et alusvara kauplemisel lisanduvad ka näiteks

ostu finantseerimise, samuti alusvara veo ja hoidmise kulud. Futuuridega

kauplemisel neid kulusid ei teki.

• Futuuri aegumine – futuurileping kestab alati mingi ajani ning sellele

järgneb kas rahaline tasaarveldus (cash settlement) või füüsiline alusvara

tarnimine (physical delivery). Kuigi enamus futuure võimaldab ka physical

deliveryt, lõpetatakse üle 95% tehingutest vastupidise tehinguga,

indeksifutuurid kõik cash settlementiga, kuna indeksit deliverdada ei saa.

• Finantsvõimendus – futuuripositsiooni avades ei pea klient maksma mitte

kogu lepingu väärtuse eest, vaid selleks peab kliendi kontol reserveeritud

piisav tagatis võimalike kahjumite katteks

• Futuuri kordaja – näitab, kui palju maksab ühepunktine liikumine (nt nafta

puhul muutus 70dollarilt 71 dollarile, ühes barrelis on 1000 tonni ehk 1000$)

© Swedbank 46

Finantsvõimenduse näide diislikütuse futuuri põhjal

Futuuri positsiooni avamiseks ei pea klient omama raha kogu lepingu väärtuses ja isegi mitte osaliselt, vaid kliendil peab olema piisav tagatisvõimalike kahjumite katmiseks.

Näide: Investor avas täna futuuri postiooni, ostes (BUY) 1 lepingu (1 lot) detsembrikuu diiselkütuse futuuri (LGO) hinnaga 950$ (1 tonni hind), investor panustab hinna tõusule.

Kogu positsiooni väärtus 1 lot * 100t * 950$ = 95 000$, tagatis 15% ehk 14 250$

Investor sulgeb postisooni nädala pärast, müüb tagasi (SELL) stsenaarium 1: detsembrikuu futuuri turuhind hetkel börsil on 1000$seega positsiooni sulgemishind on 1 lot * 100t * 1000$ = 100 000$Investori kasum 100 000$ - 95 000$ = 5000$ stsenaarium 2: detsembrikuu futuuri turuhind hetkel börsil on 900$seega positsiooni sulgemishind on 1 lot * 100t * 900$ = 90 000$Investori kahjum 90 000$ - 95 000$ = -5000$

Mõlema stsenaariumi korral muutus futuuri hind börsil ca +/-5%, kuid esimesel juhul teenis investor 35% tulu ja teisel juhul 35% kahjumit. Investori tagatis oli 14 250$ seega võimendus oli ca 7 kordne.

© Swedbank 47

Optsioon

Optsioon on õigus osta (ostuoptsioon ehk call optsioon) või müüa

(müügioptsioon ehk put optsioon) kindel kogus finantsvara varem

kokkulepitud hinnaga (tehinguhind ehk strike) kindlaks määratud ajal

tulevikus.

Optsiooni ehk õiguse eest makstavat tasu nimetatakse optsiooni preemiaks.

Optsiooni ostmisel on risk piiratud makstud preemia suurusega, rohkem

kaotada pole võimalik (va arvatud optsiooni müügi korral)

Standardiseeritud optsioone kaubeldakse lepingute kaupa börsil, nt aktsiate

puhul on üks optsioonileping sõlmitud enamasti 100-le aktsiale.

© Swedbank 48

Millest sõltub optsiooni hind (optsioonipreemia)?

• Alusvara (nt tooraine) turuhind (Market price) – optsioonitehingu aluseks

oleva finantsvara turuhind optsioontehingu sõlmimise hetkel

• Optsiooni tehinguhind (Strike) – hind, millega optsiooni omanik saab

optsiooni alusvara tulevikus osta või müüa

• Tähtaeg (Maturity) – viimane kuupäev, millal saab optsiooni kasutada.

Standardiseeritud aktsiaoptsioonidel iga kuu kolmas reede

• Intressimäär – riskivaba intress tähtajale, mis vastab optsiooni tähtajale

• Alusvara volatiilsus – hinnang tehingu aluseks oleva finantsvara turuhinna

muutumise suurusele.

Aktsiaoptsioonile lisaks

• Dividendimäär – oodatavad dividendimaksed optsiooni aluseks olevalt

finantsvaralt optsiooni kestuse jooksul

© Swedbank 49

Optsioonilepingu näide diislikütuse futuurile

© Swedbank 50

Börsivälised (OTC) tuletisinstrumendid forward ja swap

OTC – over the counter marekt ehk “üle leti” turg, kus kliendil on võimalik ise

määrata alusvara tehingumaht ja väärtuspäev(ad).

• Forward on kohustus osta või müüa kindel kogus finantsvara varem

kokkulepitud hinnaga kindlaks määratud kuupäeval tulevikus. Forward tehingu

hinna määravad ära finantsvara hetkehind (spot) ja kehtivad intressimäärad.

• Swap tehinguks nimetatakse tehingut, mis koosneb samaaegsest spot

tehingust ja esialgsele tehingule vastupidisest forward tehingust tulevikus.

Eesmärk on hoida kokku intressikulusid ja maandada intressi- ja valuutariski.

© Swedbank 51

Kokkuvõtteks

• Tuletisinstrumentide kastutmise eesmärgiks võivad olla nii riski

maandamine kui riski võtmine (spekuleerimine)

• Tuletisinstrumendid annavad finantsvõimenduse, väikese tagatise juures

on võimalik avada väga suuri positsioone.

• Tuletisinstrumentidega spekuleerimine on väga riskantne tegevus (va

optsioonide ost) ja sobib vaid professionaalsetele kauplejatele.

• Tuletisinstrumentidega positsiooni avamiseks peab omama klient

tagatist (initial margin) võimalike kahjumite katteks, kuna klient võtab

endale kohustuse (va optsiooni ost), tagatisnõuded erinevad alusvarade

lõikes.

Aitäh kaasa mõtlemast!

Avaldatut ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena väärtpaberite omandamiseks. Isikul, kel on tekkinud

soov tutvustatud instrumentidesse investeerida, soovitame eelnevalt konsulteerida oma finantsnõustajaga. Nimetatud instrumentidesse

investeerimisega kaasnevad riskid ning nende ajalooline tootlus ei garanteeri samasugust tootlust tulevikus. Instrumentide väärtus võib

ajas kasvada või väheneda, mistõttu ei ole võimalik anda garantiid investeeringu algsummas tagastamise kohta. Kapitalikasv sõltub

erinevatest faktoritest, sh väärtpaberiturgude, intressimäärade ja valuutakursside liikumistest. Teenusepakkuja on Swedbank AS. Tutvuge

toodete tingimuste ja fondide prospektidega kodulehel www.swedbank.ee või külastades lähimat Swedbanki kontorit. Vajadusel

konsulteerige pangatöötajaga.