Viimsi Keskkool
Maris Alev
PÄIKESEPATAREI HYNDAI MONO-CRYSTALLINE TYPE HIS-S260MG
TÖÖGA TUTVUMINE, REAALSE KASUTAMISE NÄITEL
Uurimistöö
Juhendaja: Ingrid Rõigas
Viimsi 2015
2
SISUKORD
SÕNASELETUS ........................................................................................................................ 3
SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4
1. ÜLEVAADE POOLJUHTIDEST....................................................................................... 6
1.1 Pooljuhid ...................................................................................................................... 6
1.2 Tähtsamad sündmused mis on viinud päikesepatarei loomiseni ................................. 8
2. PÄIKESEPANEELID ....................................................................................................... 10
2.1 Päikesepaneelide tööpõhimõte ................................................................................... 10
2.2 Päikeseelekter Eestis .................................................................................................. 11
3. PÄIKESPANEELI MONO-CRYSTALLINE TYPE HIS-S260MG ANDMED KAARNA
TEE 56, TALLINN .................................................................................................................. 13
4. ANDMEANALÜÜS ......................................................................................................... 17
4.1 Statistika ......................................................................................................................... 17
4.2 Andmete analüüs ............................................................................................................ 18
KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 23
RESÜMEE ............................................................................................................................... 25
SUMMARY ............................................................................................................................. 26
KASUTATUD ALLIKAD ....................................................................................................... 27
LISAD ...................................................................................................................................... 30
Lisa 1. Teadlased .................................................................................................................. 30
3
SÕNASELETUS
Aktseptor - elektrone loovutav lisand.
Alternatiivenergia - energeetilised ressursid, mida on võimalik kasutada fossiilsete kütuste
ja tuumaenergia asemel süsinikuringet häirimata ja radioktiivseid jäätmeid tekitamata.
Doonor- elektrone loovutav lisand.
Emitter - vabade laengukandjate emiteeria ehk vabastaja - vool algab sealt.
Fossiilsed kütused - orgaaniline kütteaine, päritolult settekivim, millesse on ladestunud
biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid.
Fotoelement - valguse fotoelektriline muundur.
Inverter- ehk vaheldi on elektriseade, mis muundab päikesepaneelide tekitatud alalisvoolu
sümmeetriliseks ühefaasiliseks vahelduvvooluks ja suunavad selle üldkasutatavasse
põhitoitesse.
Kollektor - transistori teine välimine kiht, voolu koguv osa.
Legeerimine - lisandite viimine pooljuhti juhtivuse suurendamiseks.
n-pooljuht - elektronjuhtivusega pooljuht, mis on saadud lisandi lisamisel, millel on üks
väliskihi elektron rohkem kui põhiaine aatomeil.
Omajuhtivus - puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele iseloomulik tunnus -
auke ja üleliigseid elektrone on ühepalju.
p-pooljuht - aukjuhtivusega pooljuht, mis on saadud lisandi lisamisel millel, on üks
väliskihi elektron vähem kui põhiaine aatomeil.
Pn-siire - n- ja p- pooljuhi sulandatud plaadikeste ühinemiskiht.
Transistor - pooljuhtseadis elektriahelate lülitamiseks ja elektrisignaalide
võimendamiseks.
PV- (ingl k photovoltaic) valguse toimel tekkinud elektronide liikumine.
PV-elekter – fotoelekter.
Saldeerimine - iga tunni üldvõrku müüdud elektrienergia kogusest lahutatakse samal
tunnil üldvõrgust ostetud elektrienergia kogus.
Valguse intensiivsus - kiiritustihedus iseloomustab ajaühikus pinnaühikut läbivat energiat
ühikutes (J/(m²s) või W/m²)
4
SISSEJUHATUS
Tänapäeva maailma on peaaegu võimatu ette kujutada ilma elektrienergiata. Nõudlus
energiale üha kasvab ning tänu suurele tarbimisele, ähvardab inimkonda oht reostada ja
laastata enda koduplaneeti. Juba seisavad inimesed silmitsi tõega, et varsti ei suudeta enam
maapõuest naftat pumbata, sest oleme jõudnud faktini, et see asub liiga sügaval ja on meile
kättesaamatu. On olemas ka muid fossiilseid kütuseid, kuid need ei ole nii tasuvad kui on
nafta. Muidugi on veel olemas tuumaenergia, mida on võimalik toota vähesest palju, aga
sellega kaasnev radioaktiivsus on letaalne. Seetõttu on teadlased juba pikemat aega otsinud
loodussõbralikumat viisi energia saamiseks, otsitakse fossiilsete kütuste ja tuumaenergiale
asendusviise - alternatiivenergiat. Nendeks energiaviisideks võib lugeda päikese-, tuule-,
hüdro- ja bioenergiat, kuid kaudselt või otseselt on nad seotud ikka päikesega.
Päikeseenergia on üks viis kuidas saada ökonoomsemalt energiat. Eestis ja ka mujal maailmas
kasutatakse päikeseenergiat juba ka igapäevaselt kodudes, lisaks on neid lihtsam paigaldada,
võrreldes hüdrojaamade või tuulegeneraatoritega ja elektritootmisel ei eralda see pidevalt
süsihappegaasi, mida teevad fossiilsed kütused. Mürasaastet nende töö tegevusel ei teki.
Samuti asuvad paneelid tarbijale lähedal, mis tõttu ei teki erilisi elektritranspordi kadusid.
Teema valikul lähtus autor selle aktuaalsusest ja teistest sarnastest töödest, nagu 2014. aastal
Viimsi Keskkoolis kaitstud Henry Härma uurimistöö „Alternatiivenergia
rakendamisvõimalused Viimsis“ ja sel aastal Tallinna Reaalkoolis kaitstud Helen Sepmani
uurimistöö „Päikesepaneelide elektrilised mõõtmised“.
Uurimistöö eesmärgiks on uurida kuidas Hyndai Mono-cristalline Type HiS260MG töö sõltub
päikesepaistelistest tundidest kuus, kas esineb korrelatsioon ja kui palju saab seda usaldada.
Autori hüpotees on, et sõltuvus päikesepaneeli Hyndai Mono-cristalline Type HiS260MG ja
päikesepaisteliste tundide arv on seoses, kuid Eestis ei ole see kiire kasumlikusega. Töö huvi
on koostöös ettevõtte OÜ Solar4you-ga.
Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas kirjeldatakse
pooljuhte, nende tööpõhimõtet, päikesepaneelide ajalugu ja päikesepaneele Eestis. Praktilises
5
osas uuritakse, koostööd tehes OÜ Solar4you-ga, saadud andmeid, kuidas sõltub ühe kindla
päikesepaneeli mudeli töö päikesepaistelistest tundidest kuus. Uurimistöö on kvantitatiivne.
Autor tänab OÜ Solar4you-d ja selle firma juhatuse liiget Aivar Ristit, kes oli nõus jagama
enda kogutud andmeid ja vastama autori küsimustele, ning juhendajat Ingrid Rõigast, kes
aitas nii praktilise kui ka teoreetilies osa ülesehitusega.
6
1. ÜLEVAADE POOLJUHTIDEST
1.1 Pooljuhid
Pooljuht on aine või element, mille elektrijuhtivus on halvem kui elektrijuhil ja parem kui
dielektrikul. Pooljuhid on enamasti kristallstruktuuriga ained, nende aatomid või molekulid
paiknevad kindla korra kohaselt, moodustades kristallivõre. Pooljuhtide laengukandjad ei ole
vabad, kuid neid õnnestub kergesti vabadeks muuta kuumutamise, peale langeva valguse
suurendamise ja lisandite sisseviimisega. Seetõttu on nad on tundlikud välismõjude suhtes.
Neile on iseloomulik elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades, samuti
võõraine aatomite mõjul. Tuntumad pooljuhid on räni, germaanium, seleen, telluur, arseen,
fosfor. [1],
Joonis 1. Räni aatomi kovalentsidemed (a) ja kristallivõre lihtsustatud, tasapinnaline kujutis (b). [1]
Pooljuhtide omajuhtivus on üldiselt väike, nii, et puhtalt pooljuhid on juhtivuselt lähedasemad
rohkem isolaatoritele, kui juhtidele. Pooljuht materjalide kasutamiseks on aga vaja suuremat
juhtivust. Juhtivust on võimalik oluliselt suurendada, lisandite viimisega pooljuhti -
legeerimisega. Seejuures tuleb neid lisandeid viia sinna sedavõrd vähesel määral, et säiliks
põhiaine kristallstruktuur. Sobivad lisandid on kas viie- või kolmevalentsed ained.
Viievalentseid aineid nimetatakse doonoriteks, kolmevalentseid aga aktseptoriteks. Viies
ainesse doonorlisandi jääb üks elektron struktuurist üle, see tähendab ta ei ole seotud
kristallvõrega. Seetõttu võib ta väga kergesti muutuda juhtivuselektroniks. Viievalentsetega
pooljuhte nimetatakse n – pooljuhtideks ehk ka elektronjuhtivusega pooljuhtideks (Joonis 1).
7
Kolmevalentsete lisandite puhul jääb kristall võres üks elektron puudu, st tekib üks
vabaelektroni pesa. See võib kergesti täituda mõne kõrval aatomi elektroniga ning ainesse
tekib juhtivust põhjustav auk. Aktseptorilisanditega pooljuhtmaterjali nimetatakse p-
pooljuhiks (Joonis 2). Kui omajuhtivus madalatel temperatuuridel on väga väike, siis
lisandjuhtivus on ka madaltemperatuuridel olemas. Lisandjuhtivus ei sõltu praktiliselt
temperatuurist, olles omajuhtivusest märksa suurem. [2]
Joonis 2. Viievalentse (a) ja kolmevalentse (b) lisandaine aatom pooljuhi kristallivõres. [1]
Temperatuuri kasvades kasvab ka pooljuhtide energia ning mõned suurema kiiruse
omandanud elektronid võivad oma kohalt kristallstruktuuris lahkuda. Lahkunud elektron ei
ole seotud enam kristallstruktuuriga ning ta hakkab liikuma aines elektrivälja mõjul,
muutudes laengukandjaks ehk voolupõhjustajaks. Lahkunud elektroni kohale jääb struktuuris
vaba koht ja aatom omandab positiivse laengu. Seda vaba kohta võib vaadelda positiivse
laengu kandjana, sest ta võib täituda mõne kõrval aatomi elektroniga (ta käitub vastupidiselt
elektronile). Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib
pooljuhis elektrone ja auke ühepalju. Kirjeldatud juhtivust nimetatakse pooljuhi
omajuhtivuseks. Omajuhtivusele on iseloomulik väga tugev temperatuuri sõltuvus. Sest mida
kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on elektronide kiirus ja seda rohkem tekib
elektrone ja auke. (Omajuhtivuse temperatuurisõltuvus on eksponentsiaalne nii, et iga 10
kraadi temperatuuri tõusuga suureneb juhtivus 2 korda). [2]
8
1.2 Tähtsamad sündmused mis on viinud päikesepatarei loomiseni
Inimesed on päikese energiat kasutanud enda tarbeks juba pikemat aega. Päikesepaneel on üks
mitmest viisist kuidas päikesest energiat saada. Nende valmisele ja täiustamisele on kaasa
aidanud paljud teadlased. Siin on loetelu mõndadest tähtsamatest, silmapaistvamatest ja
huvitavamatest teadlastest ning nende saavutustest:
Päikeseenergiat on inimtegevuse tarbeks muundatud juba sadu aastaid. Aastal 1767
tahtis Šveitsi teadlane Horace-Benedict de Saussure (Lisa 1, Joonis 1) teha kindlaks,
kui efektiivselt suudab klaas koguda päikeseenergiat. Selleks ehitas ta isoleeritud
kolme kihiga klaaskaanega kasti (ahju), mille põhi oli musta värvi, kuhu ta asetas
puuviljad (Joonis 3). Ta avastas, et välimine kasti kiht oli kõige madalama ja sisemine
kõige soojema temperatuuriga. Sisemise kihi temperatuuriks mõõdeti umbes 230°F
(110°C). Seevastu oli de Saussure ebakindel, kuidas päike soojendas klaasist kasti.
Tänapäeval osatakse paremini selgitada, mis juhtus tema klaaskastis. Päikesekiirte
tungimisel läbi klaasi kihtide neeldus see tumedal pinnal, selle protsessi käigus
muundus valgusenergia soojusenergiaks. Palju sellest soojusest vabanes kasti sooja
õhuna ja soojuskiirgusena. Puhtal klaasil on omadus lasta läbi päikesekiirgust, kuid
mitte soojuskiirgust. Sellepärast kulus energia kastisoleva õhu soojendamiseks. [ 3; 4;
5]
Joonis 3. Kunstniku nägemus de Saussure täjendatud kastist. [3]
9
1839. aastal lõi Alexandre-Edmond Becquerel (Lisa 1, Joonis 2) maailma esimese
fotoelemendi. Asetades kaks elektroodi elektrolüüti ja jättes need valguse kätte, nii
avastast ta elektrivoolu tekke. [5; 6; 7]
Esimese töötava fotoelemendi konstrueeris ameeriklane Charles Fritts (Lisa 1, Joonis
3) 1883. aastal, kasutades seleeni pooljuht-metallina ning kattes selle kullakihiga. [5;
8; 9]
Aastal 1905 avaldas sakslasest füüsikateoreetik Albert Einstein (Lisa 1, Joonis 4)
tulemused fotoelektrilise efekti olemusest, mille eest sai ta ka 1921. aastal Nobeli
füüsikapreemia. [5; 10; 11]
Fotoelektrilise efekti olemasolu tõestas 1916. aastal Robert Millikan (Lisa 1, Joonis 5).
[5; 10]
1940. aastal avastas Russell Ohl pn-siirde ja patendeeris selle 1946. aastal (Lisa 1,
Joonis 6). [5; 11; 12]
Need on ühed tähtsamad ja märkimisväärsemad sündmused mis on aidanud kaasa
päikesepaneelide tehnoloogia arengule ja valmimisele.
10
2. PÄIKESEPANEELID
2.1 Päikesepaneelide tööpõhimõte
Päikesepatarei koosneb paljudest väiksematest elementidest ehk akudest ehk cellidest, mis on
omavahel ühendatud kas jadamisi või rööbiti, sõltuvalt voolu tugevuse suuruse soovist. Iga
üksik aku koosneb p- ja n-tüüpi pooljuhtmaterjali kihist (Joonis 4). Mõlemad kihid koosnevad
ränitüüpi päikesepatarei korral puhastatud ränist, mis lisandite abil on muudetud, kas p- või n-
tüüpi pooljuhiks. Pooljuhid juhivad elektrit lisandite abil paremini, kui puhta ainena.
(Ränitransistore paneb lülititena töötama see, et elektronid ei voola p-tüüpi ränist n-tüüpi
ränisse. [13; 14]
Joonis 4. Päikesepaneeli ühe aku läbilõige. [15]
N-p-n-transistoril on p-tüüpi räni kiht kahe n-tüüpi kihi vahel. Elektronid ei pääse ühest
väliskihist teise (väliskihte nimetatakse emitteriks ja kollektoriteks), sest nad peaksid siis
liikuma aukjuhtivast ränist elektronjuhtivasse ränisse. [13; 14]
Kui aga elektronidega toita keskmist kihti ehk baasi, siis täidavad nad selles kihis olevad
augud ja vool võib liikuda emitterist kollektorisse. [13; 14]
11
n – tüüpi pooljuhiks on enamasti booriga legeeritud räni.
p – tüüpi pooljuhiks on enamasti fosforiga legeeritud räni. [13; 14]
Päikesepatarei kaetud peegeldamisvastase kihiga, et suurendada selle efektiivsust. Valguse
toimel pannakse pealmises pooljuhis selle laengukandjad liikuma, kuna päikesekiirguse
energia on piisavalt tugev, et lüüa üksikud laengukandjad neid kinni hoidvast tuumast lahti. Et
p-n ülemineku abil on määratud voolu ainus võimalik liikumissuund, hakkavadki laengud
selles suunas liikuma. Lisaks on mõlemad pooljuhid ühendatud omavahel väliste juhtmete
abil, mis tekitabki kinnise vooluringi ning võimaldab meil sellest voolust kasu saada. [13; 14]
2.2 Päikeseelekter Eestis
Esimene tõsiselt arvestatav PV-elektri kasutaja Eestis oli Veeteede Amet, mis varustas 1990.
aastate lõpus PV-paneelidega meremärke ja tuletorne. Laiem kasutamine algas 2000. aastate
teisel poolel, põhiliselt just elektriühenduseta majapidamistes, kui vastava tehnoloogia hinnad
olid muutunud kättesaadavaks. [16]
Lõuna-Eestise Sõmerpalu valda Kurenurme külla ehitati Eesti esimene ja suurim päikesepark.
Töö tellija ja teostaja oli Energy Smart OÜ. Rajatis läks maksma ligikaudu 450 000 eurot, mis
on umbes 6,2 miljonit Eesti krooni. Ehitusluba anti päikesepargi rajamiseks välja 2010 aasta
lõpus ja selle ehitus lõpetati 2013 aasta septembris. Plaanide kohaselt peaks park olema kuni
100 kW võimsusega ja paiknema kolmel-neljal hektaril. Päikesepark ei ole alates valmimisest
kaks aastat tagasi elektrivõrku ühendunud, kirjutab Postimees 2015. aasta jaanuaris. Viido
Polikarpus, päikesepargi projekti algataja, ütles Postimehele intervjuud andes, et Elektrilevi ei
ole huvitatud päikeseenergeetika massilisest tootmisest. 2015 aasta aprillis teatas Võrumaa
Teataja, et päikesepark hakkas lõpuks tööle. [16; 17; 18; 19; 20]
Eestis on päikesepatareisid ja päikeseenergia saamise viise uuritud juba mitu aasta kümnendit.
Tallinna Tehnikaülikool on selles valdkonnas teinud uurimisi juba üpris pikka aega, eriti on
süvenetud Cu2ZnSnSe4 monotera pulbrite ja membraansete päikesepatareide tööstuslike
lahenduste väljatöötamisele. Pulbrilise materjali ehk monoterapulbri iga üksik tera on väike
monokristall, millest igaüks moodustab suures paneelis üliõhukese puhverkihiga kaetuna
omaette fotoelemendi (miniatuurse päikesepatarei). Säärase pulbri valmistamiseks ei kasutata
12
kallist vaakumsadestustehnoloogiat, mis on vajalik teiste päikesepatareide valmistamise
tehnoloogiate puhul ja mis mängib olulist rolli hinna kujunemisel. Lisaks on loodav
tehnoloogia keskkonnasõbralikum: pulber sünnib sellistest elementidest nagu vask, tsink, tina
ja seleen, mida leidub maakoores külluslikult ja mis on hästi kättesaadavad. [21; 22]
2013. aastal tehti Tallinna Tehnikaülikooli Materjalideaduse instituudis katsetused Hyundai
S240MG(BK) ja EMMVEE M60PBEB50BS4 päikesepaneelidega:
Tellija: Solar4you OÜ
Teostaja: Materjaliteaduse instituut, Tallinna Tehnikaülikool
Teostatud: 30.jaanuar –14.juuni 2013
Aruande koostaja: Andri Jagomägi, PhD
Kuupäev: 14.juuni 2013 [23]
Töö eesmärk oli ettevõtte poolt tarnitud 4 päikesepaneeli väljundparameetrite kontroll ning
tulemuste modelleerimine. Esimene eesmärk oli kontrollida tootja poolt antud paneelide
parameetrite vastavust tegelikkusele. Teine eesmärk oli koostada arvutusmudel, mille abil
saaks ettevõte arvutada nende paneelide baasil tehtud päikeseelektri süsteemi tootlikkust Eesti
tingimustes mistahes installatsiooninurga korral. Esimesele eesmärgile leiti lahendus, et
tootjate poolt antud paneelide parameetrid on üsna täpsed ning teine eesmärk suudeti ka täita
edukalt. [23]
Tööd saab lähemalt vaadata: http://etdocz.com/doc/21757/hyundai-s240mg-bk--ja-emmvee-
m60pbeb50bs4-pa
13
3. PÄIKESPANEELI MONO-CRYSTALLINE TYPE HIS-
S260MG ANDMED KAARNA TEE 56, TALLINN
Viimasel ajal on väga aktuaalne alternatiivenergia teema. Oma tutvusringkonnas olen kuulnud
palju positiivset suhtumist päikesepaneelide tehnoloogiasse. Sellest positiivsest suhtumisest ja
mõttest kinni haaratuna on inimesed hakanud endale soetama päikesepaneele ja
tuulegeneraatoreid. Samas on päikesepaneelide umber suur sumin, inimeste jutt ja suhtumine
nendesse on erinev sõltuvaltt meie geograafilisest asukohast. Seetõttu tekkis ka minul suurem
huvi ja teadmistejanu nende vastu, seega otsustasin uurida päikesepaneelide kohta.
Eesti asub geograafilises mõttes, suhteliselt suurtel laiuskraadidel. Suvel on päevad pikad ja
päike käib kõrgelt, talvepäevad on aga lühikesed ja madalalt käiv päike ei soojenda maapinda
palju (Joonised 5-7). Seetõttu on aastas saadav päikesekiirguse hulk kõikuv. Mistõttu muudab
päikesepaneelide kasutamise Eestis keerulisemaks kui vahemeremaades.
Joonis 5. Päikesekiirguse hulk sõltuvalt Maa kaldenurgast. [24]
14
Joonis 6. Euroopale langev päikeseenergia hulk (kWh) ruutmeetri kohta. [25]
Joonis 7. Päikesepaiste kestuse aastasummade keskmine jaotus Eesti territooriumil [26]
Juhendajaga uurides jõudsime välja firma OÜ Solar4you (www.solar4you.ee) juhatuse liikme
Aivar Ristini, kes oli vastutulelik ja nõustus meiega koostööd tegema. Ta ise omab
päikesepaneele ja on järjepidevalt andmeid kogunud nende tegevuse kohta, seetõttu
avaldasime juhendajaga soovi üle vaadata tema kodus paigaldatud süsteemi ja koguda
andmeid (Joonis 8). Aivar Rist oli lahkesti nõus ja lubas meid oma koju. Firmal on koostöö ka
15
Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Keemia ja materjalitehnoloogia teaduskonna teaduri Andri
Jagomägiga, PhD, kes tegi firma tellimusel tööriista, millega saab prognoosida klientidele
tootlikust, olles eelnevalt sisestanud päikesepaneelide kaldenurga ja suuna lõuna suhtes.
Joonis 8. Kaarna 56 inverter [foto tehtud Aivar Risti poolt tema kodus]
Aivar Rist oli nõus vastama mõnele minu küsimusele seoses päikesepaneelidega. Vestlus nägi
välja alljärgnev.
Kas Eestis tasub päikesepaneelide ostmine ära?
Vastus: Arvan, et praeguse elektrihinna juures tasuvad päikesepaneelid 12 aasta pärast ennast
ära, kui elektri hind kallineb, siis juba varem.
Milliste paneelide ostmine tasub ära?
Vastus: Kindlasti tasub ära garantiiga paneelide ostmine, mille olemasolu võib uskuda. Meie,
OÜ Solar4you, soovitame Hyundai paneele, millele pakub Hyundai Heavy Industries CO.,
LTD tehasegarantiid 25 aastat tootlikkuse vähenemisele 80%, mitte kahtlase väärtusega
Šveitsi panga garantiid - mida pakuvad kõik Hiina valmistajad.
Mis peaks olema päikesepaneelide eesmärk, et nende kasutamine oleks kõige
optimaalsem?
Vastus: Kõige suurem kasu tekib päikesepaneelidega elektrit tootes, kui suudetakse
isetoodetud elekter ise ka kasulikult ära kasutada. Kaubanduskeskused jahutavad ju suvel oma
ruume, külmalette jpm. Miks mitte ka koduses majapidamises pesta pesu, nõusid ja kütta vett
16
päeval, kui elektrit tuleb piisavalt (päikesepaneelid toodavad seda). Sellisel juhul jäävad
maksmata mitmed maksud: aktsiis, taastuvenergia- ja ka võrguteenustasu.
Mis ajal te endale päikesepaneelid paigaldasite?
Vastus: Paigaldasin endale päikesepaneelid 2013. aasta suvel.
Kust saite selleks tõuke?
Vastus: Kuna mul on maja enamuses elektriküttel (1995. aastal propageeris meie valitsus
elektriga kütmist, väites, et nii saab kõige odavamini). Ise töötasin antud alal ja elektriga
kütmine on kulukas, siis ei olnud mul vaja väga pikalt plaani pidada.
Mida arvate Eesti saldeerimise seadusest?
Vastus: See saldeerimine on minu arvates üks silmapete, sest nii saab riik väiketootjat
taastuvenergia tasuga pügada. Sest loogika puudub selles saldeerimise jutus, kuna ostetavat
energiat sinna arvestusse panna on ju vale, kuna selle pealt maksab ostja ju ära taastuvenergia
tasu. Ja seda kuidagi tasarvestada on loogika vastane. Sellele teemale ei oska selgitust anda ei
Elering, Elektrilevi ega isegi mitte Konkurentsiamet.
Kuidas Te praegusel hetkel Eesti turgu hindate? Kas müük kasvab, on stabiilne - millest
see sõltub?
Vastus: Jah, turg kasvab kõvasti ja seda seoses elektrihinna tõusu ja raha odavusega täna.
Kindlasti on teguriks ka tehnoloogia odavnemine. Mina arvan, et põhiargument on
matemaatika (tasuvusarvutus). Suurte tarbijate tasuvusaeg on nii 7-8 aastat, kodutarbijad 10-
12 aastat.
17
4. ANDMEANALÜÜS
4.1 Statistika
Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. See algab
vaatluste või katsete tegemisega. Saadud andmeid nimetatakse kogumiks. Üldiselt on kõikide
saadud andmete (üldkogumi) uurimine keeruline, aeganõudev ja kulukas, seetõttu võetakse
kogumist osa, mida hakatakse uurima, seda nimetatakse valimiks. Valimist saab ka teha
järeldusi korrelatsiooni leidmisel. [27]
Korrelatsioon kahe pideva muutuja vahel tähendab seda, et ühe muutuja suurematele
väärtustele vastavad sagedamini teise muutuja suuremad (positiivne korrelatsioon) või siis
vastavalt väiksemad (negatiivne korrelatsioon) väärtused. Korrelatsioonikordaja r mõõdab
korrelatsiooni tugevust. Maksimaalseks korrelatsioonikordajaks on +1 ja minimaalseks -1,
seose puudumisel on korrelatsioonikordaja null. [28]
Parameetriline ehk Pearsoni korrelatsioon eeldab, et mõlema muutuja jaotused on normaalsed.
Peale mõlema jaotuse keskväärtuste ja standardhälvete iseloomustab sellist kahemõõtmelist
jaotust veel (Pearsoni) korrelatsioonikordaja r, mis võib saada väärtusi miinus ühest pluss
üheni (Tabel 1). Korrelatsioonianalüüsil testitakse korrelatsiooni erinevust nullist. R-i
absoluutväärtus näitab, mitu % dispersioonist (juhusliku suuruse varieeruvuse mõõtu) mudel
ära kirjeldab Üksikud, väga kaugel olevad punktid ei ole head, sest mõjutavad palju
korrelatsiooni tulemusi. [28]
Graafilise ülevaate kahe tunnuse vahelisest seosest annab korrelatsiooniväli ehk
hajuvusdiagramm (kahemõõtmeline diagramm, millel kaks uuritavat tunnust määravad teljed
ning igat katset tähistatakse punktiga). Ühe tunnuse suurem väärtus omandab suurema
väärtuse ka teises tunnuses. Kahe tunnuse vahelise seose iseloomustamiseks vaadatakse seose
kuju, -suunda ja –tugevust. Seose kuju määrab geomeetriline joon, millele punktide parv on
kõige lähedasem. Üldiselt on selleks sirge ehk lineaarne seos. Mida tugevam on seos kahe
tunnuse vahel, seda tihedam on punktide parv. Mida suurem on funktsionaalne seos kahe
tunnuse vahel seda lähedamal on kordaja ühele või täielikul seosel 1. [29]
18
Tabel 1. Seose tugevus kahe tunnuse vahel. [29]
Kordaja Seose tugevus
0,0 – 0,2 Olematu, väga nõrk
0,2 – 0,4 Nõrk
0,4 – 0,7 Keskmine
0,7 – 0,9 Tugev
0,9 – 1 Väga tugev
4.2 Andmete analüüs
Tabelist 2. on näha, et andmeid on kogutud 2013 aasta septembrist kuni järgmise aasta
augustini. Välja on toodud iga kuu inverteri enda kogutoodang kilovatt-tundides, enda
süsteemist toodetud elektr müügiks kilovatt-tundides, tarbimiseks müüjalt juurdeostetud
elekter kilovatt-tundides, saldeerimine ja kogutarbimine kilovatt-tundides. Tarbijaks on ehitis
Kaarna tee 56, Tallinn ja tootjaks tarbija päikesepaneel Mono-crystalline Type His-S260MG.
Andmed on kogutud Aivar Risti inverterist. [30; 31]
Tabel 2. Inverteri kogutoodang, müügiks toodetud elekter, juurdeostetud elekter, saldeerimine ja
kogutarbimine. [Kaarna 56]
Aeg Inverter ehk
enda
kogutoodang/
kWh
Enda
süsteemist
toodetud
müügiks/
kWh
Tarbimiseks
müüjalt
juurdeostetud/
kWh
Saldeerimine Kogutarbimine/
kWh
sept.13 654,023 434,315 714,884 -280,569 934,592
okt.13 232,636 104,372 1320,403 -1216,031 1448,667
nov.13 54,535 9,524 1782,37 -1772,846 1827,381
dets.13 18,83 1,103 2213,803 -2212,7 2231,53
jaan.14 35,36 1,778 2858,852 -2857,074 2892,434
veebr.14 93,031 14,719 2337,409 -2322,69 2415,721
märts.14 677,984 306,681 1737,762 -1431,081 2109,065
apr.14 1140,215 656,09 1254,917 -598,827 1739,042
mai.14 861,962 565,277 690,173 -124,896 986,858
juuni.14 555,697 416,211 574,713 -158,502 714,199
juuli.14 1580,154 1265,898 367,890 898,008 682,146
Kokku -12077,208
19
Tabelist 3 on näha, et andmeid on kogutud 2013 aasta septembrist kuni järgmise aasta
augustini. Välja on toodud päikesepaisteliste tundide arv kuus, päeva keskmine temperatuur
kuus kraadides, tundide arv kuus, päikesepaistvuse protsent kuus. Andmed on võetud Riigi
ilmateenistuse veebilehelt. [32]
Tabel 3. Päikesepaistelisi tunde kuus, päeva keskmine temperatuur kuus, tundide arv kuus ja
päikesepaistvuse protsent kuus. [32]
Joonisel 9 on näha, et Kaarna 56 tarbib kõige enam talvekuudel, sest siis kulub kütte peale
elektrit kõige rohkem. Suvel on tarbimine talvega võrreldes tunduvalt väiksem, sest
elamisaseme kütmiseks ei lähe energiat vaja, ainult valguse ja kodumasinate töös hoiuks.
Kõige suurem tarbimine on jaanuaris, kõige väiksem aga juulis ja augustis, nende kahe kuu
vahe on suur, ligi 2500 kWh. Tootmine on kõige madalam oktoobrist veebruarini, sest
valguse intensiivsus on madalam kui suvel. Veebruarist aprillini on graafik tõusev, sealt edasi
aga langeb kuni juunini. Juunist on graafik uuesti tõusev, kus juulis saavutab oma
maksimumi, seal on tootlikus kõige suurem, sest valguse intensiivsus on suurim.
Aeg
Päiksepaistelisi tunde
kuus
Päeva keskmine
temperatuur
(°C) kuus
Tundide arv
kuus
Päikesepaistvuse %
kuus
sept.13 184 12,2 720 25,56
okt.13 88 7,6 744 11,83
nov.13 39 4,8 720 5,42
dets.13 19 2,5 744 2,55
jaan.14 73 -6,4 744 9,81
veebr.14 44 -0,3 672 6,55
märts.14 183 2,1 744 24,60
apr.14 285 5,8 720 39,58
mai.14 236 11,1 744 31,72
juuni.14 206 13,2 720 28,61
juuli.14 357 19,6 744 47,98
20
Joonis 9. Kaarna 56 tarbimise ja tootmise võrdlus.
Jooniselt 10 on näha, et tootmine on sõltuvuses päikesepaisteliste päevade arvuga. Päikseliste
tundide kasvuga kasvab ka tootmine. Talvekuudel on aga valguse intensiivsus madal, Maa
geograafilise asendi tõttu, seega ei kasva ka tootmine, kui jaanuaris on rohkem päikeselisi
tunde.
Joonis 10. Kaarna 56 tootmise ja päikesepaisteliste tundide arv.
21
Jooniselt 11 on näha, et päikeseliste tundide tõustes tarbimine väheneb. Tarbimine on suur ja
tootmine väike, kui päikest on vähem, ning vastupidi. Ilmad on jahedamad siis kui päikest on
vähem, seetõttu on siis ka tarbimine suurem, sest temperatuurid on madalad ja eluaseme
kütmiseks on vaja rohkem elektrit. [33]
Joonis 11. Kaarna 56 tootmise ja päikesepaisteliste tundide arv.
Joonis 12 korrelatsioonikordaja r = -0,68, mis tähendab, et on olemas tugev negatiivne seos -
päikesepaisteliste tundide arvu tõusuga kuus väheneb tarbimine, mis on ka päris loogiline.
R2
näitab, et korrelatsiooni sõltuvussuhe on kirjeldatud 47% paikapidavusega.
Regressioonisirge võrrandis x-kordaja näitab, et üks päiksepaisteline tund kuus vähendaks
tarbimist 4,5671 kWh võrra.
22
Joonis 12. Tarbimise seos päikesepaisteliste tundidega kuus september 2013 - august 2014.
Joonis 13 on korrelatsioonikordaja r = 0,98, mis tähendab, et on olemas väga tugev positiivne
seos - päikesepaisteliste tundide arvu tõusuga kuus suureneb tootmine, mis on ka päris
loogiline.
R2
näitab, et korrelatsiooni sõltuvussuhe on kirjeldatud 96,37% paikapidavusega.
Regressioonisirge võrrandis x-kordaja näitab, et üks päiksepaisteline tund kuus suurendaks
tootmist 4,5253 kWh võrra.
Joonis 13. Tootmise seos päiksepaisteliste tundidega kuus september 2013 - august 2014.
23
KOKKUVÕTE
Uurimistöö käigus tutvuti päiksepaneeli Hyndai Mono-cristalline Type HiS260MG tööga,
reaalse kasutamise näitel. Töö eesmärgiks oli uurida, kuidas päikesepaneeli Hyndai Mono-
cristalline Type HiS260MG töö sõltub päikesepaistelistest tundidest kuus, kas esineb
korrelatsiooni ja kui palju saab seda usaldada. Hüpoteesiks oli, et päikesepaneeli Hyndai
Mono-cristalline Type HiS260MG poolt toodetud elektrienergia hulga ja päikesepaisteliste
tundide arvu vahel on seos, kuid Eestis ei ole see kiire kasumlikkusega.
Töö praktilises osas uuriti OÜ Solar4you juhatuseliikme Aivar Ristilt aadressilt Kaarna 56,
Tallinn andmeid, võrreldi päikesepaneeli tootmise ja Kaarna 56 kogutarbimist, päikesepaneeli
kogutoodangut ja päikeseliste tundide arvu kuus ning Kaarna 56 kogutarbimist ja päikeseliste
tundide arvu kuus. Lisaks leiti tarbimise ja tootmise seos päikesepaisteliste tundidega kuus
2013. aasta septembrist kuni järgmise aasta augustini, nendest arvutati korrelatsioon, leiti
korrelatsioonikordaja r, mis näitab seose tugevust; R2, mis näitab, mitu % dispersioonist
(juhusliku suuruse varieeruvuse mõõtu) mudel ära kirjeldab ja joonestati regressioonisirge.
Tarbimise ja päikesepaisteliste tundide arvu korrelatsioon andis, et nende vahel esineb tugev
negatiivne seos, mis tähendab, et päikesepaisteliste tundide arvu tõusuga väheneb tarbimine,
mudel on kirjeldatud 47%-ga ja regressioonisirge kaudu leiti, et ühe päiksepaistelise tunni
tõusuga väheneks tarbimine 4,5671 kilovatt-tunni võrra. Tootmise ja päikesepaisteliste
tundide arvu korrelatsioon andis, et nende vahel esineb väga tugev positiivne seos, mis
tähendab, et päiksepaisteliste tundide arvu tõusuga kuus suureneb tootmine, mudel on
kirjeldatud 96,37%-ga ja regressioonisirge kaudu leiti, et ühe päiksepaistelise tunni tõusuga
suureneks tootmine 4,5253 kilovatt-tunni võrra. Lisaks on tabelist 3 näha, kui väike on
päikesepaistvuse protsent Eestis, mis on tingitud Eesti geograafilisest asendist. Seega sai
täidetud uurimistöö eesmärk, et päikesepaneeli Hyndai Mono-cristalline Type HiS260MG töö
sõltub päikesepaistelistest tundidest kuus, esineb korrelatsioon, mida saab usaladada.
Uurimistöö hüpoteesile leiti ka kinnitust, et päikesepaneeli Hyndai Mono-cristalline Type
HiS260MG poolt toodetud elektrienergia hulga ja päikesepaisteliste tundide arvu vahel on
seos, kuid Eestis ei ole see suure kasumlikusega.
24
Kuigi antud uurimistöö eesmärk sai täidetud, on tööst lähtuvaid edasisi uurimisküsimusi,
mida antud töös ei vaadeldud. Tööd uurides ei keskendutud päikesepatarei kasumlikkusele
rahalisest küljest. Töö viimistemise hetkel saatis Aivar Rist enda elektriostu- ja müügihinnad,
sellese töösse need ei jõudnud. Aivar Rist ostis elektrit 3.5441 senti / kWh, võrku müüs
4.4719 senti / kWh ning mõlemal puhul oli lisamarginal - ostule lisandub võrguteenuste tasu
ja müügi puhul taastuvenergia tasu umbes 0,053eur/kW. Saldeerimist arvestatakse vaid
taastuvenergia tasu maksmisel ehk taastuvenergia tasu ei saa mitte 100% -lt müüdud
elektrienergia hulgalt, vaid saldeeritud tulemilt. Siit saab ainest edasisteks uurimistöödeks.
Autorile andis uurmistöö palju teoreetilisi teadmisi ja praktilist kogemust, nii töö sisu kui ka
ülesehituse poolepealt. Autorile pakkus huvi päikesepaneelide ehitus ja tööpõhimõte. Lisaks
meeldis saada suur praktiline kogemus töö tegemisest. Töö lugejale annab see hea ülevaate
pooljuhtidest, päikesepaneelide tööpõhimõttest ja nende praktilisest kasutamisest ning
päikesepaneelide töö sõltuvust päikesepaisteliste tundidega.
25
RESÜMEE
Inimeste suure energia tarbimise tõttu jääb fossiilseid kütuseid aina vähemaks. Otsitakse
alternatiive energia saamiseks. Üks nendest on päikeseenergia, mida on võimalik koguda
peaaegu maakera kõigis paigust. Olenemata sellele on neis paigus valguse intensiivsus erinev,
nii ka Eestis, kus valguse intensiivsus ja päikesepaisteliste tundide arv kuus on väiksem,
võrreldes vahemeremaadega, riigi geograafilise asendi tõttu. Käesolevas uurimistöös
uuritakse päikesepaneeli Hyndai Mono-cristalline Type HiS260MG tööd, kas see on
sõltuvuses päikesepaisteliste tundidega. Töös püstitatud hüpotees on, et päikesepaneeli töö on
sõltuvuses päikesepaisteliste tundidega, aga Eestis ei ole see kiire kasumlikusega
Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas kirjeldatakse
päikesepaneeli ehitust ja tööpõhimõtet. Praktilise osa andmed koguti OÜ Solar4you
juhatuseliikme Aivar Ritilt saadud Kaarna 56, Tallinn andmeid. Selles osas otsitakse sõltuvus
seost päikesepaneeli töö ja päiksepaisteliste tundide arvuga kuus. Võrreldi tarbimist ja
tootmist ning neid eraldi veel päikesepaisteliste tundidega kuus. Lisaks leiti tarbimise ja
tootmise korrelatsioon päikesepaisteliste tundide arvuga kuus.
Tarbimise ja päikesepaisteliste tundide arvu korrelatsioon andis, et nende vahel esineb tugev
negatiivne seos, mis tähendab, et päikesepaisteliste tundide arvu tõusuga väheneb tarbimine.
Tootmise ja päikesepaisteliste tundide arvu korrelatsioon andis, et nende vahel esineb väga
tugev positiivne seos, mis tähendab, et päiksepaisteliste tundide arvu tõusuga kuus suureneb
tootmine. Lisaks on töös (Tabelist 3) näha kui väike on päikesepaistvuse protsent Eestis, mis
on tingitud Eesti geograafilisest asendist. Seega sai täidetud uurimistöö eesmärk, et
päikesepaneeli Hyndai Mono-cristalline Type HiS260MG töö sõltub päikesepaistelistest
tundidest kuus, esineb korrelatsioon mida saab usaladada. Kinnitust leiti ka hüpoteesile, et
esineb seos päiksepaneeli töö ja päikesepaisteliste tundide vahel, aga kiire kasumlikus
puudub.
26
SUMMARY
Due to the humankind’s high energy consumption and further requirements the fossil fuels are
lacking. New ways to utilize alternative energy are needed. One of those is solar energy,
which is accessible around the globe. Regardless of that the solar light intensity around the
globe differs. As well as in Estonia, where the amount of solar exposure hours in a month
differs compared the Mediterranean. This research examines the working process of Hyndai
Mono-cristalline Type HiS260MG solar panel and a possible connection between the solar
panel and the amount of solar exposure hours. The hypothesis is, whether the solar panel
efficiency is dependent on the amount of solar exposure hours, but in Estonia it's with a slow
profitability.
The research consists of a theoretical and a practical part. The theoretical part describes the
solar panels construction and its working process. The practical part involves analyzing
multiple data, some of which collected from OÜ Solar4you board member Aivar Rist,
consisting of his observational collection of data at his residence. During the practical part a
dependant connection between the working efficiency and the amount of solar exposure hours
in a month is found. Energy consumption and production were compared separately and also
with the amount of solar exposure hours in a month. Also found was an energy consumption
and energy production correlation with the amount of solar exposure hours in a month.
The correlation between energy consumption and the amount of solar exposure hours in a
month shows an existing strongly negative connection, meaning that with the increasing of
the amount of solar exposure hours in a month the energy consumption decreases. The
correlation between energy production the amount of solar exposure hours in a month shows
an existing strongly positive connection, meaning that with the increasing of the amount of
solar exposure hours in a month the energy production increases. In addition the evidence of
low levels solar exposure percentage in Estonia is also presented, which is directly affected by
the geographic location of Estonia. Thus is the research goal achieved - the solar panel
Hyndai Mono-cristalline Type HiS260MG work efficiency is dependent on the amount of
solar exposure hours in a month. Therefore there exists a reliable correlation. The hypothesis
was also confirmed - there exists a connection between a solar panels work efficiency and the
amount of solar exposure hours in a month and also a fast profitability is nonexistent.
27
KASUTATUD ALLIKAD
1. Pooljuht. 1. November 2014
http://www.et.wikipedia.org/wiki/Pooljuht
2. Reijo Sirila. Elektroonika alused, loengukontspekt. 1. November 2014
pa04.turbodiisel.com/veel/USAi%20/reijo%20oma.doc
3. Horace-Bénédict de Saussure. 13. Detsember 2014
http://www.en.wikipedia.org/wiki/Horace-B%C3%A9n%C3%A9dict_de_Saussure
4. Solarcooking. Horace de saussure and his hot boxes of the 1700's. 13. Detsember 2014
http://www.solarcooking.org/saussure.htm
5. Tera avariikeskus. Päikeseelektri ajalugu. 13. Detsember 2014
http://www.tera.ee/P%C3%A4ikeseelektri%20ajalugu
6. Solar Energy World. Solar history: Alexander Edmond Becquerellar. 13. Detsember 2014
http://www.solarenergyworld.com/2011/06/17/solar-history-alexandre-edmond-becquerel/
7. Edmond Becquerel. 13. Detsember 2014
http://www.en.wikipedia.org/wiki/Edmond_Becquerel
8. Charles Fritts. 13. Detsember 2014
http://www.en.wikipedia.org/wiki/Charles_Fritts
9. Energy.gov. The History of Solar. 13. Detsember 2014
https://www1.eere.energy.gov/solar/pdfs/solar_timeline.pdf
10. Energy Informative. The History of Solar energy. 13. Detsember 2014
http://energyinformative.org/the-history-of-solar-energy-timeline/
11. Computer History Museum. Discovery of the p-n Junction. 13. Detsember 2014
http://www.computerhistory.org/semiconductor/timeline/1940-Discovery.html
12. Solar cell. 23. Jaanuar 2014
http://www.en.wikipedia.org/wiki/Solar_cell
13. Reemann, M. Energia. Füüsika õpik gümnaasiumile. 8.november 2014
http://õpik.füüsika.ee/index.php/book/view/40/vertical#genericSection1837
14. SolarEst. Tööpõhimõte. Kuidas päikesepaneel töötab. 8.november 2014
http://www.solarest.eu/sample-page/?lang=et
28
15. Solar Energy Base. How do solar panels work. 8.november 2014
http://www.solarenergybase.com/how-do-solar-panels-work/
16. Merike Pinn, Rein Pinn, Mariliis Pinn, Elekter päikesest ja tuulest. Iloprint, 2012, lk 150-
154. 6.detsember 2014
17. Niitra, N. Video: sõmerpalu päikesepark. -Postimees. 2015, 12.01. 16. Mai 2015
http://www.postimees.ee/3053527/video-somerpalu-paikesepark
18. Ehitusbörs. Päikeseelektrijaam #32291. 16. Mai 2015
http://www.eb.ee/et/constructions/32291
19. Tähismaa, I. Kurenurme päikesepark hakkas lõpuks tööle. 16. Mai 2015
http://www.vorumaateataja.ee/ee/60-uudised/12255-kurenurme-paiksepark-hakkas-
lopuks-toeoele
20. Võrumaa Teataja. Sõmerpalu päikesepark ei ole kahe aastaga elektrivõrku ühendatud.
16. Mai 2015
http://www.vorumaateataja.ee/ee/82-eesti-uudised/11614-somerpalu-paikesepark-ei-ole-
kahe-aastaga-elektrivorku-uhendatud
21. Tallinna Tehnikaülikool, Keemia- ja materjalitehnoloogia. Materjaliteadus. 23. Jaanuar
2014
http://www.ttu.ee/keemia-ja-materjalitehnoloogia-teaduskond/keemia-ja-
materjalitehnoloogia-teaduskond-1/teaduskond-4/tunnustused-2/keemia-ja-
biotehnoloogia-valdkond/
22. Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu digikogu. Cu2ZnSnSe4 monoterapulbrite kasvatus
sulas kaaliumjodiidis. 23. Jaanuar 2014
http://digi.lib.ttu.ee/i/?1774
23. Jagomägi, A. Hyundai S240MG(BK) ja EMMVEE M60PBEB50BS4 päikesepaneelide
väljakatsetuste tulemused. 23. Jaanuar 2014
http://etdocz.com/doc/21757/hyundai-s240mg-bk--ja-emmvee-m60pbeb50bs4-pa
24. VKG materjalid. Eesti loodusgeograafiline asend. 23. Jaanuar 2014
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/uld/loodusasend.html
25. Solar power. 23. Jaanuar 2014
http://en.wikipedia.org/wiki/Solar_power
26. Energiatalgud. Päikeseenergia resurss. 18. Aprill 2015
http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=P%C3%A4ikeseenergia_ressurss
27. Statistika. 16. Mai 2015
http://et.wikipedia.org/wiki/Statistika
29
28. Tammearu, T. Kahe pideva muutuja vaheline sõltuvus - korrelatsioonid ja I tüüpi
regressioon. 16. Mai 2015
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Tyt_EbHs008J:lepo.it.da.ut.ee/~t
ammarut/sloe4-06.doc+&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee
29. Osula, K. ANDMEANALÜÜS statistiline andmestik ja kirjeldav statistika. 16. Mai 2015
http://www.tlu.ee/~kairio/failid/konspekt2.pdf
30. KOSTAL Solar Electric GmbH. Kasutusjuhend PIKO INVERTER. KOSTAL Solar
Electric GmbH 2012
31. Elering. Sõnastik. Saldeerimine
http://elering.ee/sonastik/?lettergroup=prs&word=16959
32. Riigi Ilmateenistus. Kliima. kuukokkuvõtted.
http://www.ilmateenistus.ee/
33. Radiomeetria.
http://et.wikipedia.org/wiki/Radiomeetria
34. Horace-Bénédict de Saussure. 2 juuni 2015
http://nn.wikipedia.org/wiki/Horace-B%C3%A9n%C3%A9dict_de_Saussure
35. Forum de la Guerre. Bonjour à tous. 2 juuni 2015
http://www.strategietotale.com/forum/101-autres-aspects-contemporains/30544-bombe-
atomique-mode-d-emploi
36. Albert Einstein. 2 juuni 2015
http://en.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein
37. Robert Andrews Millikan. 2 juuni 2015
http://en.wikipedia.org/wiki/Robert_Andrews_Millikan
38. Computer History Museum. 1940 – Discovery of the p-n junction. 2 juuni 2015
http://www.computerhistory.org/semiconductor/timeline/1940-Discovery.html
30
LISAD
Lisa 1. Teadlased
Joonis 1. Horace-Benedict de Saussure. [34]
Joonis 2. Alexandre-Edmond Becquerel. [7]
31
Joonis 3. Charles Fritts. [35]
Joonis 4. Albert Einstein [36]
Joonis 5. Robert Millikan [37]
32
Joonis 6. Russell Ohl [38]
Top Related