Tallinna Ülikool
Sotsiaaltöö Instituut
PIHLAKAS JA KADAKAS
Arvuti tavakasutuses
Referaat
Malle Kodu
Tallinn 2013
Malle Kodu
SISUKORD
SissejuhatuS.......................................................................................................................3
1. Pihlakas......................................................................................................................4
1.1. Liigid.........................................................................................................4
1.2. Levila.........................................................................................................4
1.3. Kirjeldus....................................................................................................5
1.4. Kasutamine................................................................................................6
1.5. Väike-Saadu pihlakas................................................................................6
2. Harilik kadakas..........................................................................................................8
2.1. Botaanilised tunnused................................................................................8
2.2. Levik ja kasvukohad..................................................................................9
2.3. Paljunemine ja kasv.................................................................................10
2.4. Kasutamine..............................................................................................10
2.4.1. Puit.........................................................................................................................................10
2.4.2. Keemiline koostis...................................................................................................................10
2.4.3. Ilupuu.....................................................................................................................................11
2.4.4. Kokandus................................................................................................................................11
2.5. Harilik kadakas Eestis.............................................................................11
2.6. Tähelepanuväärsed isendid Eestis...........................................................12
Kokkuvõte.......................................................................................................................15
Kasutatud kirjandus.........................................................................................................16
Joonised...........................................................................................................................17
2
Malle Kodu
SISSEJUHATUS
Käesolev referaat on minu esimene kodutöö Tallinna Ülikoolis.
Töö eesmärgiks on tundma õppida Windowsi keskkonda, ja tekstitöötlust. ja seeläbi
saavutada arvuti teadlikum ja oskuslikum kasutamine.
Ainekursus arvuti töövahendina on väga vajalik ja õpitu on ka koheselt rakendatav nii
ülikooli õpingutel kui ka igapäeva töös.
Tulemuseks on korrektselt vormistatud referaat.
3
Malle Kodu
1. PIHLAKAS
Pihlakas (Sorbus) on roosilaadsete seltsi õunapuuliste sugukonda kuuluv puude
perekond.
1.1. Liigid
Maailmas leidub üle 100 pihlakaliigi. Täpset liikide arvu on raske kindlaks teha, kuna
pihlakas hübridiseerub väga kergesti. Peale selle on pihlakatel palju alamliike. Viimasel
ajal on hakatud pihlaka perekonda mõnevõrra kitsamalt tõlgendama, nii et osa
alamperekondi on omaette perekondadeks tõstetud.
Kogu perekonnale on väga iseloomulikud liikidevahelised hübriidid, isegi nende liikide
vahel, mis kuuluvad eri alamperekondadesse. Hübriididele on omane apomiksis ehk
viljade arenemine ilma viljastumiseta. Niisuguste viljade seemned annavad emataime
täpseid koopiaid ehk kloone. Niisugune mittesuguline paljunemine on viinud paljude
mikroliikide tekkeni.
1.2. Levila
Pihlakad kasvavad kogu Euroopas ja Aasias ning Põhja-Ameerikas. Nad ei ole väga
kõrged puud, kuid võivad siiski kasvada isegi 15 m kõrguseks. Osa liike ei annagi puu
mõõtu välja, vaid on põõsad.
Eestis kasvab looduslikult kolme liiki pihlakaid:
harilik pihlakas (Sorbus aucuparia)
pooppuu (Sorbus intermedia)
tuhkpihlakas (Sorbus aria)
Viimane on haruldane ja kasvab vaid Lääne-Saaremaal. Lisaks neile kasvab Eestis
soome pihlakas ehk hübriidpihlakas (Sorbus ×hybrida). Soome pihlakas on hariliku
pihlaka ja pooppuu hübriid. Soome pihlaka pidamine Eestis looduslikult kasvavaks
liigiks on vaieldav. Siiski kasvab Lääne-Saaremaal vähemalt üks selle liigi viljuv puu.
4
Malle Kodu
1.3. Kirjeldus
Pihlaka lehed näevad välja võrdlemisi saare lehtede moodi (vt. Joonis 1), aga need puud
ei ole kuigi lähedalt omavahel sugulased. Lehepungad on kohevad ja karvased. Pihlakal
on suured liitlehed, mis koosnevad 11–23 lehekesest, mis paiknevad leherootsul
paarikaupa ja rootsu otsas on veel üks paaritu leheke. Noored lehed on karvased, vanad
lehed siledad ja paljad.
Joonis 1. Pihlaka botaanilised tunnused
1
Pihlakal on valged pisikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse, mis asuvad
okste otsas. Õitel on tugev eriline lõhn. Õies on emakatümbritsev õiepõhi arenenud
õietupest ja õiekroonist. Tolmukaid ja emakaid on palju ning nad asuvad kolmes reas.
Vili on kerajas väikeste seemnetega õun (vt.Joonis 1), aga kuna ta on väga pisike, siis
kutsutakse teda rahvasuus marjaks. Noorelt on see rohekas, küpsedes muutub algul
oranžiks ja siis erepunaseks. Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8%
suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi. Vili sisaldab ka sorbiinhapet, millel
on antiseptiline toime, samuti mikroelemente ja vitamiine: askorbiinhapet, P-vitamiini,
karotiini ja glükosiide, sealhulgas amügdaliini.
1.4. Kasutamine
Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda
sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab
1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pihlakas
5
Malle Kodu
suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Krimmis kasvab
pihlakaliik, mille viljad sisaldavad 14% suhkrut. Need viljad on suured, kuni 3,5 cm
läbimõõduga, kaaluvad kuni 20 g ning on ilusad ja maitsvad. Seda liiki ei saa Eestis
kasvatada, sest ta ei talu Eesti külma talve.
Pihlakas on laialdase leviku ja viljade ebameeldiva maitse tõttu väheväärtuslik viljapuu.
Siiski kasutatakse teda mitmeti. Teda kasvatatakse ilusate õite ja viljade tõttu ilupuuna,
tema viljad kõlbavad ikkagi süüa ja on tervislikud, tema puit on raske, elastne ja tugev
ning sobib seetõttu hästi tisleritöödeks.
Pihlakat saab kasutada teiste roosilaadsete, näiteks pirnipuu ja hariliku küdoonia
pookealusena. Poogitud oksad ja puud võivad vilja kanda 10 aastat.
Pihlakas on meetaim. Tema vilju võib süüa toorelt, neist võib teha moosi, džemmi,
kisselli, marmelaadi ja želeed, neist saab teed ja neid marineeritakse. Kuivatatud
marjadest valmistatud pulbrit pannakse pirukatesse.
Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna,
higistama ajava vahendina ja lahtistina. Tänapäeva meditsiin pihlakamarju ei kasuta.
Pihlakas on tähtis toidutaim paljude liblikate jaoks.
Sügisel ei kuku paljudelt pihlakatelt marjad maha, vaid jäävad puu külge. Talvel, kui
lumi maha sajab, on pihlakamarjad paljude lindude jaoks tähtis toiduallikas.
1.5. Väike-Saadu pihlakas
Väike-Saadu pihlakas on kaitsealune ja Eesti üks jämedamaid pihlakaid, mis kasvab
Viljandi maakonnas Paistu vallas Väike-Saadu talu õues.
Pihlaka ümbermõõt on 213 cm (mõõdetuna 1,3 m kõrguselt), kõrgus 15 m. (Wikipedia,
2013)
6
Malle Kodu
2. HARILIK KADAKAS
Harilik kadakas (Juniperus communis L.) on küpressiliste sugukonda kadaka perekonda
kuuluv okaspuu.
Teaduslikult kirjeldas harilikku kadakat esimesena Linnaeus 1753.
Kadakametsa nimetatakse kadastikuks.
2.1. Botaanilised tunnused
Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena (vt. Joonis 2).
Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus
on 18,5 m (Rootsis). Harilik kadakas elab kuni 860-aastaseks.
Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline,
maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu
kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel
madalate vagudega ja pehmete kiududega.
Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on
terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt
sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat.
Isasõisikud on kollakad, 4–5 cm pikkused, koosnevad kilbikujulistest soomustest, 3–7
tolmukaga. Emasõisikud meenutavad rohelist punga ning koosnevad kolme püstise
seemnealgmega soomustest. Viljad on lihakad marjataolised käbid läbimõõduga 6–9
mm. Viljas on 1–3 seemet, mis on esimesel aastal rohekad, teisel aastal tumesinised ja
kolmandal aastal mustjad. Seemne mass on 17–18 mg.
Kuigi kadaka viljad on botaanilises mõttes käbid, kutsutakse neid rahvasuus välise
sarnasuse tõttu kadakamarjadeks.
7
Malle Kodu
2.2. Levik ja kasvukohad
Hariliku kadaka väga suur levila asub Euraasia kesk- ja põhjaosas, ulatudes lõunas kuni
steppideni, idas kuni Jaapani saarteni, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Gröönimaal ja
Islandil. Lõuna suunas ulatub levila Pakistani ja Nepaalini, aga Põhja-Ameerikas 30°
põhjalaiuseni.
Harilik kadakas kasvab sageli lagedatel aladel mere ääres, loopealsetel, nõmmedel,
soostunud aladel jm. Muldadest on kadaka kasvukohtades sageli esindatud paesed
loomullad, happelised liivmullad.
Mõnel pool, näiteks Kassari klibustel rannanõlvadel, on kadakas üllatavalt elujõuline ja
katab kogu maapinna tiheda kadakametsaga. Selles kohas ei paista tiheda okastiku
vahelt õieti valgust maapinnale ja niimoodi tõrjub kadakas välja kõik teised taimed.
Kadakal eristatakse nelja alamliiki.
Eestis on levinud kadaka tavaline alamliik Juniperus communis communis.
Alpikadakas (Juniperus communis alpina) kasvab Põhja-Ameerika ida- ja lääneosas,
Gröönimaal, Euroopas ja Aasias.
Mägede alpiinses ja subalpiinses vööndis ning tundras kasvab tavaliselt hariliku kadaka
teisend mägikadakas (Juniperus communis montana). See kasvab kuni 20 cm kõrgeks ja
katab maapinda nagu vaip. Oksad on lühikesed, jämedad, kolmnurksed ja sageli
kõverad. Okkad on 4–8 mm pikad ja 1–2 mm laiad, mõnikord otsast kõverad, aga
mõnikord ootamatult teravad.
1949 avastati Kabardiini-Balkaarias 2700 m kõrgusel merepinnast poolkerakujuline
kadakas (Juniperus communis hemisphaerica). Rohkem kui 26 aasta vanune taim oli 1½
m suurune.
8
Malle Kodu
2.3. Paljunemine ja kasv
Harilik kadakas on tavaliselt kahekojaline, harva ühekojaline puu ja paljuneb üldjuhul
seemnetega. Soodsates tingimustes võib ta paljuneda ka vegetatiivselt alumiste oktse
juurdumisega. Tolmlemine toimub tavaliselt mai alguses. Rohkem vilju on valguse käes
kasvavatel puudel. Seemneid levitavad tavaliselt linnud. Tõusmetel on 2 idulehte. Puu
kasvab üsna aeglaselt, 10-aastaselt on kõrgus tavaliselt 40–50 cm, 50-aastaselt 3–4 m.
2.4. Kasutamine
Hariliku kadaka puit
2.4.1. Puit
Hariliku kadaka puit on ilusa tekstuuriga, tihedate aastarõngastega, väga meeldiva
lõhnaga, sitke ja keskmise tihedusega 550–650 kg/m³. Lülipuit on hallikas- kuni
punakaspruun, maltspuit on kitsas ja valkjas. Puude väikse kasvu tõttu ei ole puidul eriti
suurt majanduslikku tähtsust, seda kasutatakse peamiselt tisleritöödel,
muusikainstrumentide, suveniiride jms valmistamisel.
Aastarõngad on käänulised ja hästi märgatavad kõigis lõigetes. Aastarõnga varane osa
läheb järsult üle hiliseks osaks, mis on vähearenenud. Vaigukäike ei ole. Puidul on
tavaliselt head mehaanilised omadused. Niiskuse 15% korral on puidu tihedus 570
kg/m³, survetugevus 395 kg/cm² ja kõvadus pikikiudu 459 kg/cm².
2.4.2. Keemiline koostis
Küpsed ja toored kadakamarjad
Magusa maitsega viljad sisaldavad suhkruid kuni 40% (peamiselt glükoosi ja fruktoosi),
eeterlikke õlisid, lipiide, orgaanilisi happeid (õun-, sipelg- ja äädikhape), vaikaineid,
taimevaha, vitamiine ja teisi bioaktiivseid aineid. Viljadest valmistatakse siirupit, mis
on tooraineks kondiitritööstuses, ning maitseaineid, mida kasutatakse kalade
konservimisel ning viina ja likööride tootmisel. Mikroelementidest sisaldavad viljad
mangaani, rauda, vaske ja alumiiniumi.
9
Malle Kodu
Kadakajuurtest on leitud eeterlikke õlisid, vaikaineid, saponiine, parkaineid ja
värvaineid. Okkad sisaldavad 2,7‰ askorbiinhapet.
Okastest ja viljadega võrsetest saab valmistada eeterlikku õli (kadakaõli), mida on
kasutatud antibakteriaalse vahendina meditsiinis ja veterinaarias.
Kadakas on ka mürgiseid aineid, mistõttu ei tohi kadakamarju liiga palju süüa ega
kadakaõli liiga palju tarvitada.
2.4.3. Ilupuu
Kadakat kasutatakse ilupuuna parkides ja aedades, kuigi neid on raske ümber istutada.
Selleks tuleb jälgida, et nii enne kui pärast ümberistutamist oleks taim lõuna suunas
sama küljega.
Kadakaid istutatakse ka pinnase kinnistamiseks.
2.4.4. Kokandus
Kadakamarjad
Kadakamarju (botaanilises mõttes käbisid) kasutatakse vürtsina. Tüüpiliselt lisatakse
neid metsloomade ning rasvasest sea- ja lambalihast toidu tegemisel, samuti tumedates
lihakastetes. Lihale ja kalale võib küpsetamise ajaks lisada peale kadakamarjade ka
kadakaokkaid. Ta parandab ka kapsa ja peedi maitset. Vürtsina kasutatakse neid ka
piparkookide, kommide ja morsi tegemisel.
2.5. Harilik kadakas Eestis
Eestis on kadaka põhilised kasvualad (75%) Saaremaal ja Läänemaal. Vähem ja
hajusamalt esineb kadastikke Hiiumaal, Pärnumaal ja Harjumaal. Üksikpõõsana võib
kadakat leida kõikjalt. Eesti on meeldivaks erandiks kadastike rohkuse, nende
esteetilisuse, kõrge vanuse, ligipääsetavuse ja kadakaga seotud rahvatraditsioonide
poolest.
10
Malle Kodu
2.6. Tähelepanuväärsed isendid Eestis
Kernu kadakas
Joonis 2. Kernu kadakas
2
Loigu keerdkadakal on tüvi keerdunud vastupäeva
Kadakaid, mille ümbermõõt ületab meetri, on Eestis praegu teada 29. Kõige rohkem,
koguni 9 neist, kasvab Harjumaal, Raplamaal on teada 4, mujal juba vähem. Varasemast
ajast on andmeid veel 28 nii jämeda kadaka kohta, kuid enamik neist on kuivanud.
Mõned said hukka 1967. aasta augustitormis, mõne on hävitanud inimkäsi.
Eesti üht vanimat, praeguseks kuivanud Taressaare kadakat Viljandimaal peeti kuni
600-aastaseks.
Tüve jämeduselt Eesti suurim kadakas (Lokuta kadakas) kasvab teadaolevalt Raplamaal
Metskülas Lokuta talu lähedal põllul. Tema tüve ümbermõõt 201 cm.
Jämedaim Jõessaare kadakas kasvab Viljandimaal Paaksima külast paar kilomeetrit
lõunas endise Jõessaare talu heinamaal. Kadaka tüve ümbermõõt on 184 cm, mõningate
andmete kohaselt 223 cm. Võimalik, et see on kokku kasvanud mitmest harust. See puu
on elujõuline, 10,7 m kõrge ja ümbritsetud taraga.
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas#cite_ref-okaspuud_3-2
11
Malle Kodu
Harjumaa jämedaim kadakas kasvab Maeru külas. Talu järgi on ta saanud nime –
Uuemõisa kadakas. Ümbermõõt on sel puul 169 cm ja kõrgus 7,5 m.
Kübara kattai kasvab Põlva maakonnas Väike-Veerksu külas. Veerksu oja veerul
kasvav puu haruneb 1,3 m kõrgusel kolmeks (harude ümbermõõdud 84, 68 ja 92 cm),
tüve ümbermõõt on 180 cm, puu kõrgus 11 m. Püramiidja kadaka ühe haru latv on
murdunud, kuid kaharust puul jätkub.
Eesti üks kõigec tuntumaid suuri kadakaid asub Viitnal, üsna Tallinna–Narva maantee
ääres, kus ta pälvib möödujate tähelepanu ilusa küpressitaolise võraga. Kadaka latv
küünib 10,3 meetrini ja 1,3 m kõrgusel on ta tüve ümbermõõt 169 cm. Sinna,
harunemiskohale, on paigutatud raudklamber, hoidmaks võra koos. Elujõudu ei paista
kadakas veel niipea kaotavat.
Kadakase Saaremaa jämedaim on Oidika kadakas Hindu külas. Temagi tüvi haruneb,
ent ümbermõõt pisut madalamal, rinnakõrgusel, küünib 166 cm-ni. Kadakas on 10 m
kõrge. Kadakas kasvab kiviaial, kuid nigelast kasvupinnast hoolimata pole tal kuivanud
oksi.
Harjumaal Suurekõrve külas Tihualuse–Tubademetsa tee läheduses kasvavast kolmest
kadakast on üks kuivanud. Kahest ülejäänust jämedam on 150 cm ümbermõõduga, tema
kõrgus on 8,5 meetri.
Kärstna kadakas kasvab Võrumaal Lasva vallas Paidra–Joosu tee ja Kärstna järve vahel
põllul Reinu pere lähedal. Varem olnud ta kaitstud taraga. Puu ümbermõõt on 139 või
145 cm ja kõrgus 13,5 m, seega peaks ta olema Eesti kõrgeim kadakas. Püramiidjas
võra on veel täiesti elujõuline. Puu arvatav vanus on 100-150 aastat, mida loetakse
kadakale keskmiseks vanuseks. Kadaka võra on ilusa püramiidja kujuga.
Tartumaal Ahunapalu kalmistul on aegade jooksul kasvanud palju põliseid kadakaid.
Alles on vaid kaks, neist suurem vajus juba üle viie aasta tagasi viltu ja seisab nüüd
umbes 35° nurga all. Juba varem oli ta peaaegu kuivanud, seni haljendab vaid väike
külgoks (umbes 1% võrast). Puu vanuseks on arvatud 330 aastat, tema tüve ümbermõõt
on 141 cm ja püstisena oleks ta kõrgus 11,2 m. (Mõningatel andmetel 13,5 meetrit.)
12
Malle Kodu
"Eesti Looduses" (1970, 5) on kirjutatud Laitse kadakatest, millest jämedaima tüve
ümbermõõt oli juba siis 135 cm. See mahub teadaolevaist viimasena esikümnesse.
Kuulsaim Eesti kadakas on Kernu seitsmekeeruline kadakas (jämeduselt 13. koht)
kõrgus 4 meetrit (Kernu kadakas). Ajalooline seitsmekeeruline kadakas ehk "Rootsi
kuninga kepp", mille Põhjasõja ajal Rootsi kuningas Karl XII olla istutanud. Legend
ütleb, et kui kadakas kuivab, hea "Rootsi aeg" jälle Eestimaale tagasi tuleb. Praegu on
kadakal haljendamas viimane võratutt.
Läänemaal Kadarpiku külas Ants Laikmaa kodupargis kasvavad Laikmaa kadakad.
Need on Laikmaa enese istutatud. (Wikipedia, 2013)
13
Malle Kodu
KOKKUVÕTE
Erinevate tekstitöötluse võimaluste tundmine on väga oluline arvutiga töötamisel.
Antud tööga õppisin kasutama uusi erinevaid võimalusi: teksti vormindamine, laadide
kasutamine pealkirjade ja teksti liigendamine, sisukorra loomine, päiste ja jaluste
moodustamine, viited ja registrite lisamine jne.
Hea meel on, et arvuti kasutamise ainekursus on õpingute alguses. Mitte nii nagu
põhikoolis, et kõigepealt tuleb õpilastel teha referaadid ja siis tulevad arvutiõpetuse
tunnid.
Arvutite kasutamist raskendab minu jaoks see, et ülikooli, töö ja koduses arvutis - kõigis
on erinevad tekstitöötlemise programmid ja keeled.
14
Malle Kodu
KASUTATUD KIRJANDUS
Wikipedia. (4. aprill 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 25. september 2013. a., allikas
Pihlakas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pihlakas
Wikipedia. (3. mai 2013. a.). Kasutamise kuupäev: 25. september 2013. a., allikas
Kadakas: http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas#cite_ref-okaspuud_3-2
15
Malle Kodu
JOONISED
Joonis 1. Pihlaka botaanilised tunnused............................................................................5
Joonis 2. Kernu kadakas..................................................................................................12
16
Top Related