Sekkumised tserebraalparalüüsi spastiliste vormide ravis
Juhtumianalüüs, 8 a tüdruk, parempoolne hemipleegiaÜlle Kruus, Mari Alvela
August 2011
Tserebraal paralüüs
• Definitsioon – püsiv mitteprogresseeruv neuroloogiline häire, mis on põhjustatud ebaküpse aju defektist või kahjustusest
• Vormid – 1.1 spastilised vormid (spastiline monopleegia, spastiline dipleegia, spastiline tripleegia, spastiline tetrapleegia, spastiline hemipleegia)- 75%
• 1.2 düskineetilised vormid• 1.3 segavormid
Ravi eesmärgid
• ebatüüpilise lihastoonuse alandamine• deformatsioonide vältimine• tüüpiliste liigutusmustrite fastsiliteerimine• saavutada võimalikult parem teljelisus
Sagedasim tüsistus alajäseme osas on pes equinus spasticus.
Sekkumised CP puhul• teraapiad(FT, TT, LT)• Ortoosid• Medikamendid lihastoonuse alandamiseks :baklofeen,( klonidiin,
diazepaam)• Kemoneurolüüs(fenool, alkohol)-keemil. neurektoomia, toimib 4-6
kuud.• Botuliintoksiinravi-toime presünaptiliselt atsetüülkoliini
blokeerimise kaudu– lihastoonuse alanemine– lihaste kontraktsiooni aktiivus alaneb– liigutus muutub kiiremaks– liigutuse amplituud suureneb.– Ei vähenda fibroosi tekkimist lihastes, ei muuda lihaste reoloogilisi
muutusi
Sekkumised CP puhul• Kehaväline lööklaine ravi(ESWT)– toimib hästi alajäseme kõrge lihastoonuse korral
• Neurokirurgilised sekkumised:– intratekaalne baklofeenravi– selektiivne dorsaalne risotoomia (düstoonia ja atetooside
puhul)• Ortopeediline kirurgia.– sekkumised pehmete kudede tasemel(lihased, kõõlused)– Meetodid-vabastamine, pikendamine, ümberpaigutamine– luudel teostatavad sekkumised(deroteeriv osteotoomia
jne.)
Võimalused sekkumiste planeerimiseks ja tulemuste hindamiseks
• füsioterapeutiline hindamine• radiograafilised uuringud(Rö)• dünaamiline pedobarograafia• dünaamiline eletromüograafia• kliiniline kõnnianalüüs-peale kõnnianalüüsi
kirurgilise ravi plaane korrigeeriti• De Luca jt 1997 a.-52%; Kay jt. 2000.a-89%;
B. Lofteröd jt. 2007.a.-70%
Patsient• Tütarlaps, 8 a. • Sündinud 3.rasedusest, mille ajal emal
südame rütmi häired ja aneemia.• Normaalne 1. sünnitus; 2. rasedus
artefitsiaalne abort.• Lapse sünd: 42 rasedusnädal, Apgar 8 palli.• Lapse areng: neljapunkti toetuses ei liikunud,
istuma hakkas 10 kuuselt, tugede najal käima 11 kuuselt, iseseisvalt käima 1,5 aastaselt.
Patsient• Hetkel laps 8 aastane, läheb teise klassi. Õpib
tavakoolis.• Motoorne sooritus: parem üla- ja alajäse
spastilised, distaalselt rohkem kui proksimaalselt. • Kõnnib iseseisvalt, ADL tegevused iseseisvad. • Kõndides pöid maksimaalses plantaarfelksioonis,
täistalla toetus puudub täielikult• Parem jalg 2 cm lühem kui vasak. • Tegevustes kasutab pigem vasakut kätt, parem
käsi abistav.
Tekkinud probleemid• Parema üla- ja alajäseme lihastes toonuse tõus
distaalselt rohkem kui proksimaalselt.• Parema kehapoole funktsionaalne mahajäämus.• Kõnnimustri häire – spastilinie equinus.– Hüppeliigese liikuvus dorsaalfleksioonil – 10°– Kõndides maksimaalne plantaarfleksioon ja toetus 1.
metatarsaalluu peale (tekkinud naha lõhed ja paksendid)
– Jalgadepikkuse erinevus 2,5 cm– Aktiivne dorsaalfelksioon puudub täelikult
• Rühiprobleemid, vaagna asendi asümmeetrilisus.
Sekkumised• MRT 1,7 aastaselt – vasakus ajupoolkeras ilmne kapseldunud
hemoraagia • Füsioteraapia alates 1,6 aastaselt, pidev.• Tegevusteraapia 3 aastaselt• Botulinum toksiin-A süsted - 3 aastaselt, pärast süsteid labajalg
inaktiivne, kõnnimuster ei paranenud• Kannakõõluse pikenduse operatsioon - 4 aastaselt, kaks nädalat ei
kõndinud, uuesti kõndima hakkamisel maksimaalne plantaarfleksioon.
• Botulinum toksiin-A süsted märts 2011 – plantaarfleksorite elastsuse mõningane lühiajaline paranemine, kõnnimustris olulisi muutusi ei esinenud.
• Teostatud kõnnianalüüs (aprill 2011), kirjalik otsus kaasa antud. • Parema sääre tagumiste lihaste fastsiotoomia mai 2011. • Kõnnianalüüs teostatud juuli 2011 (1,5 kuud post. op)
– Kindlasti vajalik kõnnitreening, ortooside kasutamine ning jalgade pikkuse erinevuse korrigeerimine.
Kõnd enne fastsiotoomiat
Kõnd pärast fastsiotoomiat
Enne fastsiotoomiat Pärast fastsiotoomiat
Hüppeliigese liikuvus dors/plant
enne pärast
•Parema hüppeliigese asend muutund plantaarfleksioonist nullasendini, aktiivset dorsaalfelksiooni ei toimu (näiline dorsaalfleksioon tibia liikumise tõttu labajala suhtes), seepärast hoofaasis ka drop foot (ripp-pöid).
Hüppeliigese võimsus
enne pärast
•Plantaarfleksorite töö tõhustunud – enne äratõuget toimub nii paremal kui vasakul jalal nüüd ka plantaarfleksorite ekstsentriline kontraktsioon, mis võimaldab tugevamat äratõuget.
Kokkuvõtteks
• Eduka sekkumise tingimused :– Põhjalik sekkumiste eelne hindamine,
tulemuslikkuse prognoosimine.– Interdistsiplinaarne koostöö.– Lapse arengu austamine !!!
Tänan tähelepanu eest!Küsimused?
Top Related