Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
1
KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45
Jõustub 01.09.2018. a
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
2
SISUKORD
1. Üldsätted ............................................................................................................................ 6 2. Kooli väärtused ja eripära, õppe- ja kasvatuseesmärgid .............................................. 8 3. Pädevused......................................................................................................................... 10 4. Õppe- ja kasvatuspõhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis ........................................ 25
5. Õppekorraldus................................................................................................................. 28 6. Tunnijaotusplaan põhikoolis õppeaineti ja klassiti ...................................................... 31 7. Tunnijaotusplaan gümnaasiumis ................................................................................... 32 8. Kursused ja nende jagunemine klassiti gümnaasiumis ............................................... 37 9. Liikluskasvatuse teemad ja nende käsitlemise maht põhikoolis ja gümnaasiumis ... 48
10. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis....... 52 11. Lõimingu põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis ..................................................... 64
12. III kooliastme loovtöö temaatika valik, juhendamine, töö koostamise ja hindamise
korraldus .......................................................................................................................... 66 13. Õpilasuurimuse või praktilise töö korraldus ja hindamine ........................................ 69 14. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana .. 74 15. Hindamise korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ...................................................... 76 16. Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord ........................................................... 82 17. Põhikooli lõpetamine ....................................................................................................... 83
18. Gümnaasiumi lõpetamine ............................................................................................... 84 19. Kose Gümnaasiumi koolieksam ..................................................................................... 85 20. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus põhikoolis ning õpilaste
nõustamine gümnaasiumis ............................................................................................. 88 21. Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe
korraldamise põhimõtted põhikoolis ............................................................................. 88
22. Individuaalse õppekava koostamine või muu tugisüsteemi määramine õpilasele, et
aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused ....................................................... 93 23. Karjääriteenuste korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ........................................... 96
24. Teadmiste ja oskuste tõendamine varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu eksternidel ............................................................................................................ 97
25. Õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted .................................................... 100
26. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord ..................................................... 101 27. Rakendussätted ............................................................................................................. 102 28. Ainevaldkonna „Keel ja kirjandus“ üldiseloomustus ............................................... 103
29. Eesti keel ........................................................................................................................ 109 30. Kirjandus ....................................................................................................................... 135
31. Ainevaldkonna „Võõrkeeled“ üldiseloomustus .......................................................... 154
32. A – võõrkeel inglise keel ............................................................................................... 160
33. B – võõrkeel vene keel ................................................................................................... 202 34. Ainevaldkonna „Matemaatika“ üldiseloomustus...................................................... 214 35. Ainevaldkonna „Loodusained“ üldiseloomustus ....................................................... 239
36. Loodusõpetus ................................................................................................................. 244 37. Bioloogia ......................................................................................................................... 265
38. Geograafia ...................................................................................................................... 275 39. Füüsika ........................................................................................................................... 285 40. Keemia ............................................................................................................................ 295 41. Ainevaldkond „Sotsiaalained“ üldiseloomustus ......................................................... 303
42. Inimeseõpetus ................................................................................................................ 311 43. Ajalugu ........................................................................................................................... 330
44. Ühiskonnaõpetus ........................................................................................................... 345
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
3
45. Ainevaldkonna „Kunstiained“ üldiseloomustus ....................................................... 355 46. Muusika .......................................................................................................................... 362
47. Kunst .............................................................................................................................. 383 48. Ainevaldkonna „Tehnoloogia“ üldiseloomustus ........................................................ 391 49. Tööõpetus ....................................................................................................................... 400 50. Käsitöö ja kodundus ..................................................................................................... 405 51. Tehnoloogiaõpetus......................................................................................................... 415
52. Ainevaldkonna „Kehaline kasvatus“ üldiseloomustus .............................................. 423 53. Kehaline kasvatus.......................................................................................................... 428 54. Valikaine „Informaatika” üldiseloomustus ............................................................... 458 55. Valikaine „Arvuti töö- ja visuaalse eneseväljenduse vahendina“ 5. klass ............... 462 56. Valikaine „Arvuti kasutamine loovtöös“ 8. klass ....................................................... 463
57. Valikaine „Loovtöö alused“ ainekava ......................................................................... 465
58. Ainevaldkonna „Keel ja kirjandus“ üldiseloomustus ............................................... 468 59. Eesti keel ........................................................................................................................ 475
60. I kursus ”Keel ja ühiskond” ......................................................................................... 478 61. II kursus ”Praktiline eesti keel I” ................................................................................ 480 62. II kursus ”Meedia ja mõjutamine” ............................................................................. 483 63. IV kursus ”Praktiline eesti keel II” ............................................................................. 485
64. V kursus ”Teksti keel ja stiil” ...................................................................................... 488 65. VI kursus ”Praktiline eesti keel III” ............................................................................ 490
66. VII kursus „Loovkirjutamine“ .................................................................................... 493 67. VIII kursus „Õigekirja üldkursus“ ............................................................................. 495 68. IX kursus „Tekstiõpetus " ........................................................................................... 497
69. Kirjandus ....................................................................................................................... 498
70. I kursus ”Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine” ................................................. 503 71. II kursus “Kirjandus antiigist 19. sajandini” ............................................................. 506 72. III kursus „Kirjanduse põhiliigid ja - žanrid“ ........................................................... 513
73. IV kursus „20. sajandi kirjandus” ............................................................................... 516 74. V kursus „Uuem kirjandus“ ........................................................................................ 520
75. Ainevaldkonna „Võõrkeeled“ üldiseloomustus .......................................................... 524 76. Inglise keel...................................................................................................................... 530
77. I kursus „Üldkeel 1“...................................................................................................... 538 78. II kursus „Üldkeel 2“ .................................................................................................... 538 79. III kursus „Üldkeel 3“ .................................................................................................. 539
80. IV kursus „Üldkeel 4“ ................................................................................................... 540 81. V kursus „Üldkeel 5“ .................................................................................................... 540
82. VI kursus „Üldkeel 6“ ................................................................................................... 541 83. VII kursus „Üldkeel 7“ ................................................................................................. 541
84. VIII kursus „Üldkeel 8“................................................................................................ 542 85. IX kursus „Üldkeel 9“ ................................................................................................... 542 86. X kursus „Üldkeel 10“ .................................................................................................. 542 87. XI kursus „Üldkeel 11“ ................................................................................................. 543 88. Vene keel ........................................................................................................................ 543
89. I kursus „üldkursus 1”.................................................................................................. 545 90. II kursus „Üldkursus 2” ............................................................................................... 545 91. III kursus „Üldkursus 3” .............................................................................................. 546 92. IV kursus „üldkursus 4” ............................................................................................... 548 93. V kursus „üldkursus 5” ................................................................................................ 549
94. kursus „Sissejuhatus suulisesse tõlkesse” ................................................................... 550
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
4
95. Ainevaldkonna „Matemaatika“ üldiseloomustus....................................................... 551 96. Kitsas matemaatika ....................................................................................................... 555
97. I kursus „ Arvuhulgad. Avaldised. Võrrandid ja võrratused“ ................................. 558 98. II kursus „Trigonomeetria“ ......................................................................................... 558 99. III kursus „Vektorid. Joone võrrand“ ........................................................................ 559 100. IV kursus „Tõenäosus ja statistika“ ............................................................................ 560 101. V kursus „Funktsioonid I“ ........................................................................................... 561
102. VI kursus „ Funktsioonid II“ ....................................................................................... 562 103. VII kursus „Planimeetria. Integraal.“ ........................................................................ 563 104. VIII kursus „Stereomeetria“ 12. klass ........................................................................ 563 105. Valikkursus . „Matemaatika ülesannete praktikum I.“ ............................................ 564 106. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum II.“ ............................................ 565
107. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum III.“ ........................................... 566
108. Valikkursus „ülesannete praktikum IV.“ ................................................................... 567 109. Lai matemaatika............................................................................................................ 567
110. I kursus „Avaldised ja arvuhulgad“ ............................................................................ 569 111. II kursus „Võrrandid ja võrrandisüsteemid“............................................................. 571 112. III kursus „ Võrratused. Trigonomeetria I“............................................................... 571 113. IV kursus „Trigonomeetria II“ .................................................................................... 572
114. V kursus „Vektor tasandil. Joone võrrand“ ............................................................... 573 115. VI kursus „Tõenäosus, statistika“ ............................................................................... 574
116. VII kursus „Funktsioonid I. Arvjadad“...................................................................... 575 117. VIII kursus „Eksponent- ja logaritmFunktsioon“ ..................................................... 576 118. IX kursus „Trigonomeetrilised Funktsioonid. Funktsiooni piirväärtus ja tuletis“ 577
119. X kursus „Tuletise rakendused“ .................................................................................. 578
120. XI kursus „Integraal. Planimeetria“ ........................................................................... 579 121. XII kursus „Sirge ja tasand ruumis“ .......................................................................... 580 122. XIII kursus „Stereomeetria“ ........................................................................................ 580
123. XIV kursus „Matemaatika rakendused, reaalsete protsesside uurimine“ .............. 581 124. Valikkursus „Planimeetria . Hulknurkade ja ringide geomeetria” ......................... 581
125. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum I“ .............................................. 583 126. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum II“ ............................................. 585
127. Valikkursus „Matemaatika ülesannete praktikum III“ ............................................ 586 128. Ainevaldkonna „Loodusained“ üldiseloomustus ....................................................... 588 129. Bioloogia ......................................................................................................................... 594
130. I kursus „Rakud“ .......................................................................................................... 595 131. II kursus „Organismid“ ................................................................................................ 598
132. III kursus „Pärilikkus“ ................................................................................................. 600 133. IV kursus „Evolutsioon ja ökoloogia“ ......................................................................... 601
134. Geograafia ...................................................................................................................... 603 135. I kursus „Rahvastik ja majandus“ .............................................................................. 605 136. II kursus „Maa kui süsteem“ ....................................................................................... 607 137. III kursus „Loodusvarade majandamine ja keskkonnaprobleemid“ ...................... 609 138. Keemia ............................................................................................................................ 611
139. I kursus „Keemia alused“ ............................................................................................. 613 140. II kursus „Anorgaanilised ained“ ................................................................................ 615 141. III kursus „Orgaanilised ained“ .................................................................................. 616 142. Füüsika ........................................................................................................................... 617 143. I kursus „Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika“ .............................. 619
144. II kursus „Mehaanika“ ................................................................................................. 621
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
5
145. III kursus „Elektromagentism“ ................................................................................... 623 146. IV kursus „Energia“ ..................................................................................................... 625
147. V kursus „Mikro- ja megamaailma füüsika“ ............................................................. 627 148. Ainevaldkonna „Sotsiaalained“ üldiseloomustus ...................................................... 629 149. Ajalugu ........................................................................................................................... 636 150. I kursus „Üldajalugu“................................................................................................... 640 151. II kursus „Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)“ ............................... 643
152. III kursus „Eesti ajalugu II (kuni 19. sajandi lõpuni)“ ............................................. 645 153. IV kursus „Lähiajalugu I - Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel“ ................ 648 154. V kursus „Lähiajalugu II - Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel“ ..................... 651 155. Ühiskonnaõpetus ........................................................................................................... 652 156. I kursus „Ühiskona areng ja demokraatia“................................................................ 656
157. II kursus „Majandus ja maailmapoliitika“ ................................................................ 658
158. Kursuse „Inimeseõpetus“ üldiseloomustus ................................................................. 659 159. I kursus „Perekonnaõpetus“ ........................................................................................ 662
160. Valdkonna „Kunstiained“ üldiseloomustus ............................................................... 665 161. Muusika .......................................................................................................................... 671 162. I kursus „Uusaegse helikeele kujunemine“................................................................. 672 163. II kursus „Rahvuslikkus muusikas“ .......................................................................... 673
164. III kursus „Muusika 20. ja 21. sajandil“..................................................................... 674 165. Kunst .............................................................................................................................. 675
166. I kursus „Kunst ja kunstiajalugu“ .............................................................................. 677 167. II kursus „Kunst ja visuaalkultuur 20. ja 21. sajandil ” ........................................... 678 168. Ainevaldkonna „Kehaline kasvatus“ üldiseloomustus .............................................. 679
169. Gümnaasiumi kehalise kasvatuse ainekava üldosa .................................................... 684
170. I kursus „Kergejõustiku, suusatamise ja orienteerumise tutvustus” ....................... 686 171. II kursus „Korvpalli, võrkpalli ja võimlemise tutvustus” ......................................... 687 172. III kursus „Kergejõustiku, suusatamise ja orienteerumise treening” ..................... 689
173. IV kursus „Korvpalli, võrkpalli ja võimlemise treening” ......................................... 691 174. V kursus „Kokkuvõte kehalisest kasvatusest” ........................................................... 693
175. AINEVALDKONDLIKUD MOODULID .................................................................. 696 176. VALIKAINED ............................................................................................................... 696
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
6
KOSE GÜMNAASIUM
KOSE GÜMNAASIUMI ÕPPEKAVA ÜLDOSA
Kose 31. august 2017. a
Kose Gümnaasiumi (edaspidi „Kooli“) õppekava on kehtestatud „Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse“ § 17 lg 2, Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli
riikliku õppekava“ § 24 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 2 „Gümnaasiumi
riikliku õppekava“ § 19 lg 4 alusel.
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Kooli õppekava on kehtestatud ühe tervikdokumendina põhikoolile ja gümnaasiumile
ning koosneb järgmistest osadest:
1) õppekava üldosast, milles on vajadusel eristatud eraldi põhikooli ja gümnaasiumit;
2) põhikooli ainekavadest ainevaldkondade õppeainete kaupa, milles on õppeainete
õpitulemused ja õppesisu kirjeldused klassiti;
3) gümnaasiumi ainekavadest ainevaldkondade õppeainete kaupa, milles on esitatud
kohustuslike kursuste ja kooli pakutavate valikkursuste ning valikõppeainete
kursuste kavad.
1.2. Kooli õppekava on koolis õpingute (õppe- ja kasvatustegevuse) alusdokument, mis on
koostatud riiklike õppekavade alusel tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17
lõikest 1, põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikest 1 ja gümnaasiumi riikliku õppekava §
19 lõikest 1, milles eelkõige tuuakse välja kooli eripärast tulenevad valikud riiklike
õppekavade raames ning milles kirjeldatakse õppe rõhuasetused ja tegevused õppekava
täitmiseks.
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
7
1.3. Kooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, riiklikest
õppekavadest, haridus- ja teadusministri 12. oktoobri 2011. a määrusest nr 62
„Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamise ning hindamise tingimused ja kord“ §
1 lõikest 3 ja Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2011. a määruse nr 136 „Laste
liikluskasvatuse kord“ § 6 lõikest 3.
1.4. Kooli õppekava on väljundipõhine õppekava, milles kõrgeim õpiväljund on omandatud
üldpädevused, so suutlikkus asjatundlikult, loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida
teatud tegevusalal või -valdkonnas, perekonnas, tööl, avalikus elus, kultuurikandjana.
Üldpädevused on kirjeldatud põhikoolile põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ning
gümnaasiumile gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3. Üldpädevused on
valdkonna- ja aineülesed ja nende kujunemise tagamine õpilastel on kõigi koolis
tegutsevate isikute ühine eesmärk.
1.5. Väljundipõhises õppes on rõhuasetus õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks
omandatavate õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel. Õpilastel
lastakse demonstreerida õpitulemuste/pädevuste omandatust võimalikult erinevates
olukordades tulenevalt õpitulemuse väljundverbist ja antakse soorituste kohta tagasisidet
tuues välja õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning andes soovitusi edaspidisteks
tegevusteks, mis toetavad õpitulemuse/pädevuse omandamist. Kooli õppekavas esitatud
õppesisule pühendatakse arvestatav hulk aega, lähenedes õppesisule mitmekesiselt nii, et
õpilased õpivad õpitut kasutama erinevates situatsioonides.
1.6. Väljundipõhise õppe õpikäsitlus väljendub selles, et õpetamine on õpilase vaimse,
sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna organiseerimine viisil, et õpilane saavutab õppekavas
kavandatud õpitulemused/pädevused.
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
8
2. KOOLI VÄÄRTUSED JA ERIPÄRA, ÕPPE- JA KASVATUSEESMÄRGID
2.1 Kose Gümnaasiumi väärtused
Kõik koolitöötajad lähtuvad oma tegevuses põhikooli riikliku õppekava § 2 lõikes 3 ja
gümnaasiumi riikliku õppekava § 2 lõikes 3 sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest
alusväärtustest milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus,
lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu,
patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus,
solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.
Kose Gümnaasiumi põhiväärtused on järgmised:
SALLIVUS JA KIUSAMISEST VABA ÕPPEKESKKOND – peame väärtuseks
tolerantset ja võrdset suhtumist õpilaste seas. Kose Gümnaasiumis koheldakse kõiki
eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades inimese eneseväärikust ja isikupära.
Teeme kõik selleks, et vältida koolis vägivalda ja kiusamist.
TERVISLIK ELU- JA MÕTTEVIIS – väärtustame füüsilise ja vaimse keha tervislikku
funktsioneerimist tervisliku eluviisi kaudu, luues eelduse headele mõtetele. Kose
Gümnaasiumi õpilane on haritud, terve, mõtte- ja tundevõimeline, erksa sotsiaalse närviga
noor inimene, kelles peab olema tasakaal hinge, mõistuse ja keha vahel.
JULGUS, ENESEKINDLUS JA AUSUS – väärtustame õpilastes julgust öelda ja mõelda, enesekindlat ja ausat ellusuhtumist endasse ja teistesse.
KULTUURI HOIDMINE JA SÄILITAMINE – väärtustame teed uute teadmiste ja arengu juurde, austades oma kultuuripärandit ja seistes selle säilimise eest.
2.2 Eripära
Kooli eripära väljendub avatud õpikeskkonnaga kogukonna kooliks olemisest, kus edendatakse
innovatsiooni, loovust ja innovaatilisi õppemeetodeid, mis on suunatud õpilaste motivatsiooni
ja tulemuslikkuse suurendamisele. Õppe kavandamisel ja korraldamisel keskendutakse
eelkõige õpilaste praktilise intelligentsuse kujunemise toetamisele kõikides üldpädevustes.
Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut.
Kose Gümnaasium:
Kose gümnaasium on kogukonnakool, mille muudavad omanäoliseks selles töötavad
enam kui 20 kooli vilistlast, mistõttu võib seda pidada kogukonna vaimu kasvulavaks,
mis annab kindla stardipaku edasise hariduse omandamisel ning kuhu ollakse valmis
tagasi pöörduma, et kohalikku elusse-olusse vääriliselt tagasi anda.
Kose gümnaasium panustab õpilase individuaalse arengu suunamisse. Töötades
põhikoolis õpilastega kõigis riigieksamiainetes tasemerühmades, on igal õpetajal
võimalus fokusseerida konkreetse rühma võimetele vastavalt õppetöö suund ja meetod,
luues nii õpilastele vajalik, piisav ja märkamist tagav õpikeskkond ja areng.
Kose gümnaasiumi põhikooli lõpetanu on omandanud tugeva ja konkurentsivõimelise
põhihariduse, mis tagab õpilasele enesekindla vundamendi hariduse omandamiseks
gümnaasiumis või kutseõppes.
Kool tagab gümnaasiumihariduse kõigile piirkonna õpilastele, kes näevad õppimises
võimalust ja tahet ning teadmistes eeldust ja edasiviivat jõudu, et olla võimeline
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
9
kandideerima ja silma paistma konkurentsivõimelisel haridusmaastikul.
Kool kannab endaga kaasas mitmeid pikaajalisi traditsioone, näiteks spordi, koorilaulu
ja rahvatantsu näol ning pakub oma õpilastele enam kui 22 koolisisest huviringi,
alustades laulu- ja tantsuringidest ning lõpetades male- ja kaberingi ning rokikooliga.
Lisaks õppetööle toetab Kose Gümnaasium huviharidust, tehes tugevat koostööd
keskuses asuvate huvikoolidega (kunsti-, muusika- ja spordikool), luues nii võimalusi
igal lapsel oma vajadustest lähtudes areneda ka väljaspool õppetööd. Huvikoolile lisaks
tegutseb vallas mitu huviklubi (tennis, jalgpall, karate, jne).
Kool võimaldab õpilastel õppida ka mittestatsionaarses õppes ning tagab vajadusel
eksternõppe e-õppekeskkonnas.
Koolivormi (1. – 4. klass) kaudu eemaldab kool noores ja kujunevas inimeses välimuse
põhjal hinnangute andmise võimaluse, luues kõigile võrdsed võimalused ning lubades
keskenduda eneseotsimisele, maailmapildi ja inimlike väärtuste kujunemisele
hinnangutevabas õhkkonnas.
2.3 Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid
Kose Gümnaasiumi eesmärgiks on luua klassikalise ja tugeva üldhariduse kaudu tingimused
tervete, haritud, kultuursete, eetiliste väärtushinnangutega läbilöögivõimeliste ja õnnelike
noorte inimeste kujunemiseks.
Seame eesmärgiks, et kooli lõpetajad kasvaksid maailmakodanikeks, jäädes samal ajal
tunnustama ja austama Eesti ja kodukandi kultuuri.
Seame eesmärgiks, et Kose Gümnaasiumi lõpetanud noormehed ja neiud oleksid valmis
pidevaks, elukestvaks õppeks, orienteeruksid maailma, Euroopa ja Eesti ajaloos,
kultuurikoosluses, aktuaalsetes probleemides ning inimeste elulaadi variatsioonides
maailma eri osades.
Kooli eesmärgiks on olla kodule partneriks lapsele arengukeskkonna loomisel.
Lõpetades kooli on õpilane omandanud üld-, kooliastme- ja ainevaldkonnapädevused.
Õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on põhikooli riikliku õppekava § 4 lõikes 4 ja
gümnaasiumi riikliku õppekava § 4 lõikes 3 esitatud üldpädevuste, põhikooli riiklikus
õppekavas § 7, § 9, § 11 kooliastmeti kirjeldatud pädevuste ning põhikooli riikliku õppekava
ja gümnaasiumi riikliku õppekava ainevaldkonnakavades esitatud valdkonnapädevuste
kujunemine, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. a soovituses,
„Võtmepädevuste kohta elukestvas õppes“, sätestatut.
Lõpetades kooli on õpilane saavutanud riiklikes õppekavades esitatud õpitulemused.
Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2.
tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab põhikooli, on teadmised
ainevaldkonnaalaste faktide kohta, põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused vastava
teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid
reegleid ja töövahendeid ning suutlikkus töötada ja õppida juhendamisel, kuid mõningase
iseseisvusega.
Gümnaasiumi lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on kooskõlas
kvalifikatsiooniraamistiku 4. tasemel kirjeldatud üldnõuetega: õpilasel, kes lõpetab
gümnaasiumi, on ainevaldkonna-alased laiaulatuslikud faktilised ja teoreetilised teadmised,
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
10
ainevaldkonna-alased kognitiivsed ja praktilised oskused konkreetsetele probleemidele
lahenduse leidmiseks ning suutlikkus juhtida ise oma õppimist vastavalt juhtnööridele
olukordades, mida saab tavaliselt ette näha, kuid mis võivad muutuda, juhendada kaaslaste
tavatööd, võtta mõningane vastutus õppimise hindamise ja edendamise eest.
Kool toetab iga õpilase individuaalset arengut.
Kool aitab kaasa põhikooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes
suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus
elus. Gümnaasiumi õpilastele on loodud tingimused, et õpilased omandaksid teadmised,
oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või
gümnaasiumijärgses kutseõppes.
Põhikooli õpilasele on tagatud eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng
ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Gümnaasiumi õpilasele on tagatud tingimused,
mis võimaldavad neil leida endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda
enda edasine haridustee.
Koolis on loodud põhikooli õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav
õpikeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise
mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning
sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Gümnaasiumiõpilased valmistatakse ette
toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke
teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus
elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma
ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.
Põhikooli õpilasel, kes on läbinud kooli õppekava, on kujunenud põhilised väärtushoiakud
ning õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust
tegude tagajärgede eest. On loodud alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena,
perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste
mitmekesisusse. Põhikooli õpilased on jõudnud selgusele oma huvides, kalduvustes ja
võimetes ning omavad valmisolekut õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja
elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest
perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis.
Gümnaasiumi õpilane, kes on läbinud kooli õppekava, omab iseseisvust, tal on kujunenud
oma maailmapilt ning tal on valmisolek elus toime tulla, õpilasel on kujunenud adekvaatne
enesehinnang, iseseisva õppimise ja koostööoskus, ta on tuttav edasise haridustee
võimalustega ning on teadlik enda võimekusest, õpilasel on välja kujunenud
kodanikuoskused, -aktiivsus ja –vastutus.
3. PÄDEVUSED
3.1 Aineülesed pädevused
Pädevus on teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või
-valdkonnas loovalt, ettevõtlikult, paindlikult ja tulemuslikult toimida ning on oluline
inimeseks ja kodanikuks kujunemisel. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks.
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
11
Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused. Üldpädevused kujunevad õppeainetes
taotletavate õpitulemuste kaudu, aga ka läbivate teemade käsitlemise kaudu ainetundides,
tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist toetavad ja suunavad õpetajad
omavahelises koostöös ning kooli, kodu ja kogukonna koostöös.
Aineüleste pädevuste kaudu, milleks on üld- ja valdkonnapädevused, taotletakse õpilasel
riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste kujunemist. Vastav suutlikus on kujunenud, kui
seda on tõendatud.
Koolis kujundatavad kaheksa üldpädevust on:
kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga,
loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega;
väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi,
väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust; teadvustada oma
väärtushinnanguid; oskus väärtustada oma kooli pikka ajalugu ja traditsioone;
sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku,
abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada
ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide
ja rahvuste omapära; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida
inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel;
enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid
külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida tervislikke
eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme;
õpipädevus – planeerida õppimist ja oma aega ning seda plaani järgida; suutlikkus õppida
individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja
karjäärivalikuteks vajaminevat teavet; kasutada õpitut erinevates olukordades ja probleeme
lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpitu ja päriseluga; analüüsida oma teadmisi
ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi;
suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles
kui ka põhikooli lõpus vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes
suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja
põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri
liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada
õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi;
matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus kirjeldada
ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha
tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid; , ohte ja
nende vältimist; kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt;
ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja
oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi,
aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja
ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada
tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid
riske;
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
12
digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd
erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma
privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus; suutlikkus ja tahe oma teadmisi tutvustada ka
kaasõpilastele. IKT õpetus ja digipädevuste kujundamine toimub Kose Gümnaasiumis,
kõikides õppeainetes lõimituna õpetajate ühistööna.
Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine
toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil.
Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine
ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.
Üldpädevuste kujundamine ei ole midagi sellist, mis on delegeeritud ainult õppeainetele või
ainevaldkondadele. Üldpädevused väljendavad kogu kooli tegevuse üldist taotlust, milleks on
õpilasel vajaliku suutlikkuse kujundamine.
Kooli kogu tegevus on korraldatud üldpädevuste kontekstis, sh õpetuse kavandamine,
mõtestamine, läbiviimine ja tagasisidestamine. Ka õppetunnivälises tegevuses on
õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad paigutada koolis tehtavad tegevused laiemasse
konteksti. Näiteks on kooli üritused nii kavandatud ja läbi viidud, et nad lähtuvad
üldpädevustest. Kuna üldpädevuste omandamine on efektiivsem kontsentreeritult ja
reflekteeritult ning koos võimalusega kinnistada ja harjutada, siis ei panustata koolis mitte
ühekordsetele üritustele, vaid traditsioonilistele üritustele. Kooli üritusi ei kavandata mitte
üksikult ja iseenesest vaid üldpädevuste kujundamise osana.
Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi
mõeldud. Üldpädevused realiseeruvad kogu koolipere tegevuse kaudu ning õppekeskkonna
kujundamise kaudu.
Üldpädevused suunavad ka koolipere valmisolekut reageerida sihipäraselt erinevates
olukordades nii õppetöö ajal kui ka õppekavaväliselt. Näiteks võimaldab adekvaatne ja
üldpädevustest lähtuv koolitöötajate käitumine õppida õpetajate eeskujust seda, kuidas tuleks
täiskasvanute maailmas reageerida situatsioonile, kui kellegi väljaütlemised on solvavad või
provokatiivsed. Õpetajate käitumine on ka eeskujuks olukordades, kus tekivad „laineid
löövad“ sündmused. Selle kõige saavutamiseks toimub koolis kriitiliste olukordade kogumine
ja tarvilike käitumismustrite lahtikirjutamine. Oluline on ühine arusaam sellest, kuidas
reageerida rikkumistele, kuidas tunnustada ja toetada õpilaste positiivseid ideid ja omaalgatusi.
Üldpädevusi aitavad kujundada erinevad koolis toimuvad tegevused, kuna nad on teadlikult
kavandatud ja mõtestatud. Üldpädevuste kujunemine toimub ka keskkondades, mida kool
suunata või kujundada ei saa.
Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine, mis toimub koolis kujundava
hindamise kaudu. Tagasisidestamine üldpädevuste kujunemise kohta annab informatsiooni
sellest, mil määral teadlikult kavandatud ja mõtestatud üldpädevuste kujunemine tegelikult
toimib. Koolipoolse tagasisidestamise kõrval on oluline ka õpilase enesehindamise roll
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
13
üldpädevuste kujunemise tagasisidestamisel, mis võimaldab jälgida õpilasel oma tegevust ning
õpetajal saada informatsiooni, mida õpilase välise tegevuse ja käitumise vaatlemine ei võimalda.
Tagasisidestamine võimaldab hinnata üldpädevuste kujunemist ja saavutatust. Üldpädevuse
kujunemise kohta tagasisidestamine võimaldab aru saada, kas üldpädevuste kujunemine toimub
või mitte. Kuna „pädevust“ määratletakse kui asjakohaste teadmiste, oskuste ja suhtumiste
kogumit, siis tagasisidestamise toimub teadmiste, oskuste ja suhtumise tasanditel. Üldpädevuse
kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu õpilastega peetaval arenguvestlusel, millele
eelneb õpilase eneseanalüüs ja õpetajapoolne analüütiline tagasiside, mille põhjal peetakse
vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse“ § 37
lõige 3 tähenduses ning direktori kehtestatud dokumendis „Arenguvestluse korraldamise
tingimused ja kord“ sätestatu kohaselt.
3.2 Kooli traditsioonilised üritused ja tegevused üldpädevuste kujundamise osana
Kose Gümnaasium lähtub ülekooliliste ning koolidevaheliste projektide ja sündmuste
kavandamisel kooli traditsioonidest ja läbivatest teemadest, olles samas avatud uuendustele.
Erinevad projektid ja sündmused toetavad üldpädevuste saavutamist.
Traditsioonilised ülekoolilised projektid on ainepäevad, tervisepäevad, matkad, rahvakalendri
ja riiklikud tähtpäevad, kooli aktused, kontserdid, kooli sünnipäeva tähistamine, spordipäevad,
mälumängud/viktoriinid, öölugemine, vilistlaste kokkutulekud, vilistlaste poolt korraldatud
tulevikupäev, teemanädalad, õpilaskonverentsid.
Traditsioonilised koolidevahelised projektid on maakondlikud lauluvõistlused, laulu- ja
tantsupidu, spordivõistlused, aineolümpiaadid, konkursid, ainepäevad, karjääripäevad,
õpilasvahetus, koostöö sõpruskooliga Soomes.
Tegevused Seos üldpädevuste ja läbivate teemadega Õpilaskonverentsid Konverentsist osavõtt ja selle organiseerimine arendab ettevõtlikkuspädevust
(esinemisjulgus), konverents on seotud väärtuspädevustega (oskus kaaslast
kuulata), õpipädevusega (õpilane suudab tekstist leida ja mõista seal leiduvat
teavet ning seda suuliselt ja kirjalikult esitleda), suhtluspädevusega (õpilane
oskab suhelda eakaaslaste ja täiskasvanutega, esitab ettekandeid korrektselt),
ettevõtlikkuspädevusega (õpilane osaleb ühistegevustes, vastutab võetud
kohustuste täitmise eest).
Läbivad teemad on elukestev õpe ja karjääri planeerimine (erinevate külaliste
kogemuste ja karjääriga tutvumine), keskkond ja jätkusuutlik areng (sõltuvalt
teemast käsitletakse keskkonda ja selle hoidmist, õpilaste vastutust oma
ümbritseva keskkonna hoidmises), kultuuriline identiteet (õpilane kui
kohaliku kogukonna liige, uuritakse kohaliku kultuuri ajalugu),
teabekeskkond (õpilane suudab teabekeskkonda kasutada oma eesmärkide
rakendamisel), tehnoloogia ja innovatsioon (konverentsil esitlemine erinevate
tehnoloogiliste vahendite abil).
Loodusnädal Loodusnädal on seotud enesemääratluspädevuse kujundamisega, mille
tulemusena õpilane mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub
vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda
säästes. Läbiv teema on keskkond ja jätkusuutlik areng, kus taotletakse õpilase
kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks
inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust,
on valmis leidma lahendusi keskkonna-ja inimarengu küsimustele.
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
14
Terviseedendust
toetavad üritused –
praktilised
liiklusõpped,
spordipäevad,
rahvastepallivõistlused,
korvpallivõistlused,
tervisenädal,
ujumisnädal, leivapäev,
jalgrattaloa koolitus
Terviseedendus, pidev kehakultuuri ja sportlik eluviis toetab sotsiaalsete
pädevuste kujundamist. Läbivatest teemadest on terviseedendus seotud
tervise ja ohutusega (õpilase kujunemine vaimselt, emotsionaalselt,
sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima
tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava
turvalise keskkonna kujundamisele).
Üldkogunemised Kogunemised on seotud väärtuspädevustega (viisakus, lubaduste täitmine,
õpilane teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida, kaaslaste
tunnustamine), sotsiaalsete pädevustega (õpilane oskab ohtlikke olukordi
vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda, teab, kelle poole
erinevate probleemide korral pöörduda, hoiab puhtust ja korda).
Läbivad teemad on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus (õpilane kui aktiivne ja
vastutustundlik kogukonnaliige), tervis ja ohutus (turvaline käitumine,
õpilane kui sotsiaalne ühiskonnaliige), väärtused ja kõlblus (taotletakse
õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ja järgib
üldtunnustatud väärtus- ja kõlbluspõhimõtteid, ei jää ükskõikseks, kui neid
eiratakse, ja vajadusel sekkub oma võimaluste piires).
Kalendritähtpäevad Kalendritähtpäevade tähistamine toetab enesemääratluspädevuse kujundamist
(teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse ja teistesse
rahvustesse lugupidavalt).
Läbivatest teemadest on kalendritähtpäevade tähistamine seotud kultuurilise
identiteediga (väärtustab omakultuuri).
Võõrkeelepäevad Võõrkeelepäevad aitavad kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, mille
tulemusena õpilane tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri. Omab ettekujutust
ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teisest rahvusest
inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt. Samuti aitab kaasa
suhtluspädevuse kujundamisele, mille tulemusena õpilane suudab end
olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt
väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib
õigekirjareegleid. Valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab
igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista
eakohaseid võõrkeelseid tekste.
Läbivaks teemaks on kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase
kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste
mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel,
kellel on ettekujutus kultuuri mitmekesisusest ja kultuuriga määratud
elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist
mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. Õpilasi suunatakse
uurima ja tundma huvi erinevate keelt puudutavate teemade vastu, leidma
endas esinemisjulgust läbi ettekannete ning väärtustama ettevõtlikkust.
Võõrkeelepäevade raames teevad õpilased koostööd omavahel erinevate
klasside ja õpilastega. Tutvutakse erinevate rahvuste omapärade ja
traditsioonidega. Läbi erinevate tegevuste käsitletakse kultuurilist identiteeti,
väärtusi ja kõlblust. Tutvustatakse erinevate riikide kultuuri, kombeid ja
tavasid.
Emakeelepäev Õpilased oskavad hinnata ja väärtustada meie emakeelt. Kultuuri- ja
väärtuspädevus –suutlikkus hinnata oma ja teiste maade ja rahvaste
kultuuripärandit ning nüüdiskultuuri sündmusi; väärtustada kunsti ja
loomingut ning kujundada ilumeelt; hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
15
väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist mitmekesisust; olla salliv ja
koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; sotsiaalne ja
kodanikupädevus – toimida vastutustundliku kodanikuna, toetada ühiskonna
demokraatlikku arengut; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja
kõlbluspõhimõtteid; austada ühiskondlikku mitmekesisust, rahvuste omapära;
suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt
väljendada emakeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning
suhtlemise turvalisust; väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja
väljendusrikast keelt; digipädevus – suhelda ja teha koostööd erinevates
digikeskkondades. Elukestev õpe ja karjääri plaanimine - arendatakse
iseseisva õppimise oskust ja vastutusvõimet ning oskust iseseisvalt leida ja
analüüsida oma arengu vajadustest tulenevat. Õpe võimaldab õpilasel
kujundada eneseanalüüsiks vajalikku sõnavara, et analüüsida oma huve ja
võimeid, nii ainealaseid kui ka üldoskusi ja teadmisi. Kodanikualgatus ja
ettevõtlikkus. Eri liiki tekstide käsitluse kaudu hakkavad õpilased märkama
ühiskonnas probleeme ja otsima neile lahendusi. Väärtused ja kõlblus ning
kultuuriline identiteet. Oma keele ja kirjanduse väärtustamise kaudu õpitakse
lugu pidama endast ning rahvast.
Aabitsapidu Aabitsapeoga toetatakse väärtuspädevuse (kaaslase kuulamine ja
tunnustamine), õpipädevuse (õpilane tunneb rõõmu teadasaamisest ja
oskamisest), sotsiaalse pädevuse (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu
liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest) kujunemist.
Etlejate konkursid Toetab väärtuspädevuse kujundamist (õpilane oskab ilu märgata ja hinnata).
Läbivatest teemadest on etlejate konkurss seotud kultuurilise identiteediga
(õpilane väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust).
Solistide konkurss Toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist (õpilane hindab loovust ning tunneb
rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest). Läbivatest
teemadest on solistide konkurss seotud kultuurilise identiteediga (õpilane
väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust).
Kauni käekirja
konkurss
Kauni käekirja konkurss toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi oskuse ilu
märgata), õpipädevuse (läbi oskuse end häälestada ülesandega
toimetulemisele) kujundamist.
Õhtulugemine Õhtulugemine toetab kultuuri- ja väärtuspädevuse (läbi kaaslase kuulamise
oskuse), sotsiaalse ja kodanikupädevuse (läbi loova eneseväljenduse) ning
suhtluspädevuse (läbi oskuse suhelda eakaaslastega) kujundamist. Läbivatest
teemadest on õhtulugemine enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega,
väärtustades omakultuuri.
Teatrikülastus Teatrikülastus toetab eelkõige kultuuri- ja väärtuspädevuse (õpilane on
viisakas, oskab kuulata, oskab ilu märgata ja hinnata) ning sotsiaalse
pädevuse (õpilane hindab loovust) kujundamist. Läbivatest teemadest on
teatrikülastus enim seotud kultuurilise identiteedi loomisega (õpilasel on
ettekujutus kultuuri mitmekesisusest).
Matemaatikaalased
võistlused „Känguru”
Matemaatikavõistlus toetab eelkõige õpipädevuse kujundamist (õpilane oskab
end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites
mõtestada); matemaatika, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus
(õpilane arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja
mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades).
Läbiv teema on elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, mis seondub antava
hinnanguga õpilase võimele abstraktselt ja loogiliselt mõelda. Oma
tunnetusvõimete reaalne hindamine on üks olulisemaid edasise karjääri
planeerimise lähtetingimusi. Õpilast suunatakse arendama oma õpioskusi,
otsustamis- ja infoga ümberkäimise oskusi.
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
16
Jõulnädal Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane peab lugu oma
perekonnast ja peretraditsioonidest), sotsiaalse ja kodanikupädevuse
kujundamine (õpilane hindab loovust ja tunneb rõõmu loovast
eneseväljendusest ja tegevusest. Läbivateks teemadeks kultuuriline identiteet
(õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks) ning väärtused ja kõlblus
(taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks).
Õpilastööde näitused,
koolimaja
kaunistamine
tähtpäevadeks
Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamine (õpilane oskab märgata ja hinnata
ilu), õpipädevus (õpilane oskab sihipäraselt vaadelda, märgata erinevusi ja
sarnasusi ning neid kirjeldada). Läbivateks teemadeks kultuuriline identiteet
(õpilase kujunemine kultuuriteadlikuks inimeseks) ning väärtused ja kõlblus
(taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks).
Aktused Aktustega aidatakse kaasa mitmete pädevuste kujunemisele. Väärtuspädevus
– õpilane tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid,
ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma
võimaluste piires, tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri. Õpipädevuse
kujundamise tulemusena õpilane suudab väljendada ennast loominguliselt,
peab lugu kunstist ja kultuuripärandist. Enesemääratluspädevuse kujundamise
tulemusena õpilane on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud
oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust. Läbivaks teemaks on
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, kus taotletakse õpilase kujunemist
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna-ja ühiskonnaliikmeks, kes
mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning
kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma
tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Ning
samuti kultuuriline identiteet, kus taotletakse õpilase kujunemist
kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte-ja
käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on
ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate
eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning
on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
Õpilasesinduse
presidendi valimine
Õpilasesinduse presidendi valimine toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist,
kus õpilane vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest.
Õpilasesinduse juhatusse valitud liikmed suudavad hinnata oma võimeid ning
võimalusi, oskavad ette näha võimalikku edu ja ebaedu, oskavad olla
meeskonna liikmed. Valijad õpilased mõtlevad kriitiliselt, oskavad hinnata
teiste ideid ning põhjendada oma valikuid ja seisukohti.
Enesemääratluspädevuse kujundamise tulemusena tunnetab õpilane end
ühiskonnaliikmena. Samuti kujundab suhtluspädevust – õpilane oskab
argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ning väljendusrikast keelt.
Läbiva teemana on siin elukestev õpe ja karjääriplaneerimine, millega
taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu,
täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama
oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.
Samuti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase
kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja
ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja
mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena.
Õpetajate päev Õpetajate päev toetab õpipädevuse kujundamist, kus õpilane oskab oma
loomingus käsitada töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale.
Samuti toetab sotsiaalset pädevust, kus õpilane vastutab oma valikute,
otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab hinnata oma võimeid ning
võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu. Suhtluspädevuse
kujundamisel oskab argumenteeritult väidelda, kasutab korrektset ja
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
17
väljendusrikast keelt. Õpetajate päeva läbivaks teemaks on elukestev õpe ja
karjääriplaneerimine, millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes
on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja
töökeskkonnas.
Rebaste nädal Rebaste nädal toetab sotsiaalse pädevuse kujundamist, kus õpilane vastutab
oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Rebaste nädalal peavad
õpilased tajuma hea tava piire, mis kujundab oskust mõelda kriitiliselt ja
loovalt, arendada ning hinnata enda ja teiste ideid, põhjendada oma valikuid
ning seisukohti, olla meeskonna liige.
Väärtfilmide vaatamine Aitab kujundada väärtuspädevust, aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele,
kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, õpilane mõistab eesti kultuuri
Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab
oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbivaks teemaks on kultuuriline
identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes
mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning
kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride
mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes
väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt
salliv ja koostööaldis.
Töövarjupäev Töövarjupäev aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujunemisele, kus õpilane
vastutab oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest, suudab
hinnata oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja
ebaedu. Samuti toetab ettevõtlikkuspädevuse kujundamist, mille tulemusena
õpilane oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta,
on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest, kavandab
oma karjääri. Läbivaks teemaks on elukestev õpe ja karjääri planeerimine,
millega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu
elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning
kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke
kutsevalikuid. Samuti kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse
õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja
ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja
mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena
ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja
arengusuundadele.
Kooli sünnipäev Kooli sünnipäeva tähistamine aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele,
mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja
kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on kodanikualgatus ja ettevõtlikkus,
millega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks
kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise
põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end
ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele
traditsioonidele ja arengusuundadele. Samuti kultuuriline identiteet, millega
taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab
kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana, väärtustab
omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja
koostööaldis.
Mälumänguturniir Mälumänguturniir aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, aitab
teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja
arengule, õpilane mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri
kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste
kultuuritraditsioone. Mälumäng aitab kaasa õpipädevuse kujundamisele,
mille tulemusena õpilane on teadmishimuline, oskab õppida, mõtleb
süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. Samuti toetab
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
18
suhtluspädevuse kujundamist, mille tulemusena õpilane suudab end olukorda
ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt
väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib
õigekirjareegleid.
Läbivaks teemaks on teabekeskkond, millega taotletakse õpilase kujunemist
teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat
teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma
eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.
Vabariigi aastapäev Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine aitab eelkõige kaasa väärtuspädevuse
kujundamisele, mille tulemusena õpilane käitub eetiliselt, järgib
üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, aitab teadlikult kaasa eesti
rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule, mõistab eesti
kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja
austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone. Läbiva teemana on kindlasti
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes
mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning
kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma
tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Samuti
kultuuriline identiteet, millega taotletakse õpilase kujunemist
kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja
käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on
ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate
eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning
on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.
Lõpukell ja tutipidu Sündmus aitab kaasa sotsiaalse pädevuse kujundamisele, kus õpilane vastutab
oma valikute, otsuste ja endale võetud kohustuste eest. Läbivaks teemaks on
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes
mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning
kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma
tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.
Õppeaasta lõpuaktus Aitab kaasa väärtuspädevuse kujundamisele, kus õpilane käitub eetiliselt,
järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid. Läbivaks teemaks on
kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, millega taotletakse õpilase kujunemist
aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonna liikmeks, kes
mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning
kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma
tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Klassidevaheline
korvpallivõistlus
Kehakultuuri pädevus väljendub kehalise aktiivsuse ja tervisliku eluviisi
väärtustamises elustiili osana. See hõlmab oskust anda objektiivset hinnangut
kehalise vormisoleku tasemele ja kasutada sobivaid vahendeid ning
meetodeid kehaliste võimete arendamiseks. Läbiv teema „Väärtused ja
kõlblus” seostub spordis ausa mängu põhimõtete järgimisega. Sportlikus
tegevuses kehtivate reeglite mõistmine ja järgimine igapäevaelus toetab
kujunemist kõlbeliseks isiksuseks. Matemaatikaalane pädevus sümbolid,
meetodid, aeg, korduste arv, ruum, tulemuste võrdlemine, analüüs.
3.3 Rõhuasetused koolitöötajate tegevustes, mis on suunatud üldpädevuste kujundamisele
Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
19
Alusväärtused on igapäevaselt kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste
kavandamisel ning erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle.
Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja
maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi. Arutelusid läbi viies õpetaja käsitleb
mingi sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides teatud mõtteviisi:
igal nähtusel on mitu põhjendust, igal sündmusel on vähemalt mitu tõlgendust, igal
seisukohal on vähemalt üks vastandseisukoht.
Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele eelkõige õpilaste suutlikkuse
kujundamise kaudu vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel. Korrektse
viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes jälgivad kõik õpetajad alates juba esimesest
kooliastmest.
Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt ühelt poolt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna
kaudu. Teisalt järgitakse põhimõtet: esitatavad kirjalikud tööd peavad alati olema
korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.
Sotsiaalse- ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:
Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja
kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte
ärakuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita)
ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatel
asjakohases suhtlemises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses
kokkulepetest kinnipidamist jälgida.
Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja
kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased
peavad veerandi või kursuse alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad
õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik
muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud
kokkuvõtvad hindamised.
Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad kursuse, veerandi,
õppeteema lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.
Kehtestatud reeglite järgmisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju. Õpilastelt ei nõuta
reeglite täitmist, mida õpetaja ise ei täida. Näiteks, kuna õpilastelt nõutakse täpsust tundi
tulekul, siis tundi ei hiline ka õpetajad.
Eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisel
meeskonnas töötamisel. Kui õpetaja on planeerinud õppemeetodina kasutada rühmatööd,
siis peale selle läbiviimist järgneb peale rühmatöö tulemuste arutelu ka arutelu rühma kui
meeskonna toimimise teemal ning tehakse järeldused edaspidiseks.
Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:
Kõikides õppeainetes kasutatakse kujundava hindamise raames õpilaste enesehindamist,
mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama
parendustegevusi.
Õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil.
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
20
Õpilaste poolt koostatud kirjalikud tööd sisaldavad kirjalikku tagasisidet soorituse
tugevuste ja nõrkuste kohta. Tagasisidet võib saada eelnevalt teadaolevate kindlate
kriteeriumide põhjal õpetajalt, kaaslastelt või ka eneseanalüüsi korras.
Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:
Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi,
funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Eelkõige kujundatakse õpilastel oskusi leida
informatsiooni teatmeteostest ja Internetist. Õpikuid käsitletakse koolis ühe teatmeteose
liigina. Järgitakse põhimõtet, et õpitulemuste saavutatuse kontrollimisel võivad õpilased,
sõltuvalt õpitulemusest, kasutada vajalikke abimaterjale või vahendeid.
Õpiraskuste esinemisel koostatakse esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös
õpilasele kirjalik individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks. Individuaalne
arenguplaan on õpilase ja õpetaja vabatahtlik kokkulepe ja on suunatud õpetaja
konsultatsiooniaja tulemuslikumaks ärakasutamiseks.
Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:
Kõikides klassiruumides ja õppetundides on võimalik kasutada õigekeelsussõnaraamatuid
ja võõrsõnade leksikoni. Õpetajad suunavad õpilasi neid järjekindlat kasutama.
Eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujunemisele. Järgitakse
kahte peamist printsiipi: esinemine klassi ees on õpilasele vabatahtlik ja õpilane peab saama
enne esinemist õpetajapoolset juhendamist ning peale esinemist personaalset tagasisidet.
See, kas õpilased on valmis vabatahtlikult klassi ees esinema, sõltub eelkõige sellest, millise
vaimse ja sotsiaalse õppekeskkonna õpetaja on suutnud luua. Õpilasi ei tohi panna vastu
nende tahtmist esinemissituatsiooni, vaid neid tuleb juhendada ja toetada nii, et nad on
valmis ise esinema.
Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist
tagasisidet. Tagasiside andmine toimub õpetaja juhendamisel, mille käigus järgitakse
konstruktiivse tagasiside andmise reegleid.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamisel keskendutakse
järgmistele aspektidele:
Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid)
kasutamisele oma aines. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste
vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.
Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja
esiletoomisele. Ühe meetodina kasutatakse Mõistekaardi meetodit.
Kõikides ainetes suunatakse ja õpetatakse õpilasi kasutama tehnoloogilisi abivahendeid
ning ollakse kursis ainealaste uute tehnoloogiatega.
Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:
Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad
simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada.
Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires, kui ka õppeainete vahelisi projektipõhiseid
õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
21
Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, kuhu kaastakse õpilased ning
järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.
Digipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:
Kõiki õpilasi koolitatakse, et olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma
privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti, järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Kõikides õppeainetes suunatakse õpilasi kasutama erinevaid digivahendeid.
Kõikides õppeainetes õpetatakse leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hindama
selle asjakohasust ja usaldusväärsust.
Suunatakse õpilasi osalema digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide
loomisel ja kasutamisel.
3.4 Kooliastmepädevused ja nende seos üldpädevustega
Lisaks üldpädevustele on „Põhikooli riiklikus õppekavas“ § 7, § 9 ja § 11 sätestatud pädevused
kooliastmeti. Pädevused, mille kujunemine toimub valdkonnapädevuste kujunemise ja läbivate
teemade kaudu on kirjeldatud seostatuna üldpädevustega põhikoolis alljärgnevalt:
3.4.1 Kultuuri- ja väärtuspädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega
I kooliaste
peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
käitub loodust hoidvalt;
austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu liikumisest, loovast eneseväljendusest ja tegevusest.
II kooliaste
hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena;
väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab
kompromisside vajalikkust;
tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme;
väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;
väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest.
III kooliaste
tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest
rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;
mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
22
suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist
Gümnaasium
suudab hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast;
oskab tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega;
oskab väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt;
oskab hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku mitmekesisust;
suudab teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel;
on salliv ja koostööaldis ning panustab ühiste eesmärkide saavutamisse.
3.4.2 Sotsiaalne ja kodanikupädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega
I kooliaste
oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas;
teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema;
oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda.
II kooliaste
peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest.
III kooliaste
on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust.
Gümnaasium
suudab ennast teostada;
on aktiivne, teadlik, abivalmis ja vastutustundlik kodanik ning toetab ühiskonna demokraatlikku arengut;
teab ja järgib ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; austab erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust,
inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära;
teeb koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
aktsepteerib inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestab neid suhtlemisel;
suudab mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest;
oskab väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis.
3.4.3 Enesemääratluspädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega
I kooliaste
tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada; oskab koostada päevakava ja seda järgida;
hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve.
II kooliaste
oskab oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest.
III kooliaste
on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
Kose Gümnaasiumi õppekava
Kehtestatud direktori 31.08.2018. a käskkirjaga nr 1-4/45; jõustub 01.09.2018. a
23
mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.
väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.
Gümnaasium
suudab mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi,
oskab arvestada oma võimeid ja võimalusi;
oskab analüüsida oma käitumist erinevates olukordades;
oskab käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise;
suudab lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme;
oskab käituda inimsuhetes sõltumatult;
oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri.
3.4.4 Õpipädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega
I kooliaste
suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta);
oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada; oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada ning lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja
kaarti lugeda.
II kooliaste
oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel.
III kooliaste
oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi.
Gümnaasium
suudab organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet;
oskab leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi;
oskab planeerida õppimist ja seda plaani järgida;
oskab kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme lahendades;
oskab seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
oskab analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasiõppimise võimalusi
3.4.5 Suhtlemispädevuse seos kooliastmeti taotletavate pädevustega
I kooliaste
suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet ja suuliselt ja kirjalikult esitada lihtsamaid fraase;
mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja ihtsamaid fraase.
II kooliaste
oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning tuleb vähemalt
ühes võõrkeeles to
Top Related