Koolituskeskkonnad
MTAT.03.142
avaloeng
Anne Villems
September 2016.a.
Tänane plaan
1. Ülevaade IKT kasutusest õppeprotsessis
2. Kursuse ülesehitus
Miks selline kursus?
• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on
meie igapäevane abiline õppetöös.
• Milliseid vahendeid on teie senises
õppetöös kasutatud?
• Kui palju on üldse neid vahendeid, mida
saab õppetöö toetuseks kasutada?
• Vastuse annab Center for Learning and
Performance Technologies http://c4lpt.co.uk/directory-of-learning-performance-tools/
Kuidas on Eestis arenenud IKT
kasutus õppetöös?Tehnilise baasi areng:
• 1959.a. – Ural 1, TÜ Arvutuskeskus
• 1980-ndad – esimesed personaalarvutid
• 1990 – UUCP Internet (ainult e-mail)
• 1992 – 64Kbps Internet
Kuidas on Eestis arenenud IKT
kasutus õppetöös 2.Organisatoorne areng:
• 2003 – Eesti e-Ülikooli loomine (8 organistsiooni)
• 2005 – Eesti e-Kutsekooli loomine (13
rakenduskõrgkooli ja 24 kutseõppeasutust)
• EITSA e-õppe Arenduskeskus (loodid 2006)
tugi: uudiskirjad, konverentsid/seminarid,
töörühmad, e-kursuse kvaliteedimärk jne.
• HITSA (2012) = EITSA + Tiigrihüpe + Eenet
Kuidas on Eestis arenenud IKT
kasutus õppetöös 3.Tarkvara areng:
• 1997 – Web Course Tool (WebCT)
BlackBoard (2006)
• Ca 2000 – ÕIS
• 2009 – Moodle
• 2009 – Adobe Connect
• 2011 jõulud – ATI klikkerid
Põhiterminid
• Koolituskeskkonnad (Learning environments)
• IKT hariduses (ICT in education)
• E-õpe (e-learning)
• Kaugõpe, avatud õpe (distance learning, open ~)
• Arvutipõhine õpe (CBL- computer based learning)
• Sidusõpe (on-line learning)
Koostage skeem nende mõistete omavahelisest seoste kohta
Digitaalse õppevara
terminid
http://oppevara.hitsa.ee/kvaliteet/
Õppematerjal
Õppetarkvara
Õpihaldussüteem
E-kursus
Veebirakendus
Mobiilirakendus = äpp
Töölauarakendus
Õpiobjekt
E-test
E-õpik
Õpimängud
Õpihaldussüsteem
Neli etappi hariduse IKT kasutuses
1. Eelajalugu – kuni 1983
2. Multimeedia – 1984-1993
3. Windows, Mac, CD-ROM, esitlus-
tarkvara, CBT (Computer Based Training)
– E-õppe esimene laine – 1994-1999
4. Web, HTML, Media-players, e-mail
– E-õppe teine laine – 2000- k.a.
Java/IP, streaming, e-õppe keskkonnad
e-õpe 2.0 (3.0,4.0, …) – põhineb Web 2.0
E-õpe haridussüsteemis ja
firmades
• Tegeliku tõuke e-õppele andis
firmakoolitus
– Raha
– Aeg
– Vajadus
• Näide: SAAB-i firma koolitus USAs jm.
J.Cross väidab:Berkeley, California
“Forget about college, classrooms, courses, curricula, credits, and the campus. We’re going to chat about eLearning. This is corporate; it’s not academic.”
If workers could do their jobs well by taking smart pills, training departments would have nothing to do except order the pills and pass them out. Executives don’t care about learning; they care about execution.
A History of eLearninghttp://www.internettime.com/Learning/articles/OTH.doc
Kes on kõige tähtsam?
• Traditsiooniline õppesituatsioon: üks õpetaja, tema ümber palju õppijaid, tegevus –õpetajakeskne.
• E-õppe situatsioon: õppur kõige tähtsam, tema teenistuses nii tehnilised vahendid, õppematerjalid, suhtlusvahendid kaasõppuritega, tuutoritega jne. Tegevus -õppurikeskne
Õppimise infotehnolooglise
keskkonna muutumineAinus konstant, millele te tehnoloogiat kasutades
saate toetuda, on selle muutumise pidev kiirendus.
Aaron Silvers, ADL
• Kui palju uusi programme peab õpetaja/õppija
veel õppima kasutama?
• Kui palju uut tehnoloogiat tegelikult õppetöös
kasutatakse?
• Kas see uus tehnoloogia parandab õppimist?
• Kas see parandab õpikeskkonda?
Janet Buchan
E-õppe vahendite areng
E-õppega seonduvad terminid
• Praktika kogukonnad -Communities of
practice
• Teadmusjuhtimine - Knowledge
management
• Õppiv ettevõte - Learning enterprise
• Hädaabi õppimine - Emergent learning
• Õppimine vajadusel - Learning on demand
…uued terminid
• Media mashup
• Khan Academy • http://www.khanacademy.org/
• MOOC http://www.youtube.com/watch?v=eW3gMGqcZQc
• Connectivism http://en.wikipedia.org/wiki/Connectivism
Innovatsiooni seadused
Kursuse Koolituskeskkonnad
(MTAT.03.142) ülesehitus
• Lõpeb arvestusega. Koosneb 4 osast:
1. Õppejõu neli (4) loengut
2. Üliõpilaste juhitud seminarid, nende
retsenseerimine
3. Läbivad ülesanded
4. Kokkuvõte ja tagasiside
• Esimene osa on teie toetuseks, teine ja
kolmas osa on rangelt kohustuslik.
• Kursust toetab Moodle, Courses
Loengute teemad (?)
1. Sissejuhatus (käesolev loeng).
2. Õpihalduskeskkonnad ja teised IKT-
vahendid
3. Õpiobjektid; Autoriõigustest
4. Interaktiivsusest IKT-põhises õppes;
tagasiside meetodid
Seminaride teemad
• Nädalavahetusel ilmub Moodle lehele
minu poolt pakutavate teemade loetelu.
• Võite ka ise teema valida, aga see peaks
olema seotud mingi IKT-põhise keskkonna
hariduses kasutamisega.
• Teemad tuleks valida kahe kriteeriumi
alusel:
– Mis endale huvi pakub
– Mis ka teistele on huvitav
Seminaride läbiviimisest• Kestus:, 45 min erijuhul 1,5h.
• Olgu rikastatud aktiivõppe elementidega
• Kasutatakse IKT-vahendeid (otsige
huvitavaid)
• Organiseeritakse kuulajatelt tagasiside
• Igale seminarile koostavad kaks osalejat
retsensiooni (kumbki eraldi).
Seminaride läbiviimisest (2)
• Materjalid riputatakse courses-lehele enne
seminari
• Seminari lühikokkuvõte (5-10 min)
Camtasia abil videoloengusse.
• Vajadusel kasutame Adobe Connect abi
Arvestuse tingimused
• Osalenud vähemalt 3 loengus (puudutud
loengute kohta esitatud väike kodutöö).
• Peetud omavalitud teemal seminar.
• Koostatud oma seminari kohta
Camtasiaga 5-10 min videoklipp.
• Retsenseeritud kaks omavalitud seminari.
• Antud kursuse kohta tagasisidet
• Sooritatud läbiv ülesanne
Küsimused?
… ja ettepanekud kursuse
ülesehituse muutmiseks
Läbivad ülesanded
1. Tehniline tugi Camtasia kasutamisele
2. Tehniline tugi WIKI (courses)
kasutamisele
3. Kohalolijate märkimine courses-lehel
tabelisse (2)
4. Koostada tabel sellel kursusel kasutatud
IKT vahenditest
5. Koostada tabel sellel kursusel kasutatud
tagasiside meetoditest
Top Related