32 Reisimaailm 3/2014
Pean aga kohe loo alguses tunnistama, et ma pole kunagi olnud nö Aasia
fänn ega tundnud seda „vastupandamatut tõmmet ja salapärast hingesugulust“ ühegi sealse kultuuri ega rahvaga, nagu tunnevad paljud eestlased näiteks India või Tiibeti puhul. Aastaid on mulle pigem sümpatiseerinud lumi ja jää, kui lakkamatu neljakümnekraadine kuumus ja päike lagipähe, lihtsalt rannal lebamise nimel pole ma iial ette võtnud reisi maailma teise otsa. Elamused, isegi karmid ja ootamatud, see on teine asi! (Kagu) Aasia riigid ja rahvad asuvad meist kaugel nii geograafiliselt, kultuuriliselt kui ajalooliselt ning olgem ausad: huvi tekkeks on vaja kas „suurt juhust“ või tugevat
tõuget – „kultuurilist maavärinat“, mis su põhjalikult läbi raputab. Kui ma kaks aastat tagasi tõepoolest „suure juhuse tahtel“ Aasia üht paradiislikuma loodusega riiki Indoneesiat külastasin, sain just sellise „raputuse“ osaliseks nii otseses kui kaudses mõttes. Sellest reisist sai pöördepunkt minu senises jahedas huvis Aasia vastu. Mind ei lummanud mitte ainult sealse looduse ilu ja rikkus, vaid kogu selle maailmanurga uskumatult rikas kultuur, põnev ajalugu ja võrratud inime
sed ning ma mõtlesin sellele kõigele kaua tagant järele. Ja muidugi kippusin tagasi, kuigi lend oli olnud kurnav, kohver läks kaduma ja juba esimesel ööl raputas 5.4 palline maavärin mu baldahhiiniga voodi paigast. Sest, mida koha peal nägin ja kogesin, kaalus kõik viperused tuhande kord
selt üles. Kuid isegi kõige hullemates fantaasiates poleks ma osanud arvata, et lendan kunagi taas maakera teise otsa põhjusel, et mind kutsutakse kalale! Kui aga sain sel kevadel koos 200 ajakirjanikuga maailma 22st riigist kutse Malaisiasse
Terengganu Kalmaarifestivalile, polnud muidugi mingit kaksipidi mõtlemist. Öine kalmaaripüük LõunaHiina merel oli vaid üks kild hiigelpõnevast programmist, sest Terengganus on tõesti mida teha ja vaadata.
Kuna tean giidina hästi, kui oluliselt kergendavad taustateadmised ühe maa, rahva ja selle kultuuri mõistmist, aitaksin heas meelega lugejat just selles vallas pisut järje peale, lisades „rosinaiks“ ülevaate kohalikest vaatamis ja huviväärtustest.
Igas paigas omad kombedMalaka poolsaare idarannikul asuv Terengganu sultanaat on üks kolmeteistkümnest Malaisia Föderatsiooni kuuluvast osariigist ning
Kõndides vikerkaarel, kaugel Terengganus … Malai keeles tähendab sõnapaar terang ganu „kirgast vikerkaart“ ning Terengganut – üht Malaisia kuningriigi osariiki, nimetatakse imetlevalt „Idaranniku kalliskiviks“. Just sellise – mitmetahulise, kirka ja ahvatlevana see mulle meelde jäigi ning ma ei imesta põrmugi, miks paigutas Maailma Turismiorganisatsioon Malaisia aasta tagasi kümne enimkülastatud riigi sekka ja ajakiri Forbes maailma sõbralikemate riikide esikümnesse.
Huvi tekkeks on vaja kas „suurt juhust” või tugevat tõuget – „kul-tuurilist maavärinat”, mis su põh-jalikult läbi raputab.
Malaisia Föderatsioon
Saavutas iseseisvuse Suur-britannia alluvusest 31.
augustil 1957. Asub Malaka poolsaarel, Malai saarestikus, omab riigipiiri Tai, Indoneesia ja Bruneiga.Riigikord: konstitutsioonilise monarhiaga liitriik (13 osariiki ja 3 liiduala) Riigipea: Tema Kuninglik Kõrgus Abdul Halim (s.1927). Oli enne seda Kedahi sultan. Pindala: 329,847 km2 (maailma 67. riik)Elanikke: 30 mln/2014 (maailmas 42. riik)Pealinn: Kuala Lumpur, administratiivpealinn asub Putrajayas Riigikeel: malai keel
Koraan Ujuvas mošees hommikuse koraanitunni ajal.
Reisimaailm 3/2014 33
naga. Kummutan veel teisegi tekkida võiva eksiarvamuse, mis on seotud üsna rohkearvulise politseinike, sõjaväelaste ja sisejulgeolekumeeste (eriti hotellides ja linnatänavail) kohaloluga. See kõik on nii turistide kui kohalike turvalisuse huvides ning nii sisejulgeolek kui riigi väliskuvand tervikuna on Malaisia keskvõimule ühtviisi olulised. Seda eriti foonil, mida ajalugu on Malaisiale tema üsna heitliku sisekliimaga lähinaabrite kogemuste varal õpetanud.
Vingeimad kalurid, kaunimad paadidTerengganul on Malaisia Föderatsioonis kõige pikem merepiir – 244 km. Üks peamisi põhjusi miks siia tullakse, ongi kahtlemata lumivalged liivarannad, äärmiselt puhas merevesi ja võrratu veealune maailm. Et seda looduse ilu ja rikkust hoida, on moodustatud üheksast saarest koosnev Redangi Merepark, mis koordineerib ja reguleerib kogu paradiisisaartel ja selle lähivetes toimuvat. Mereparki peetakse Malaisia üheks kõige liigirikkama veealuse floora ja faunaga piirkonnaks üldse, siinsed „koralliaiad“ kuuluvad maailma kauneimate sekka ning just siinsetel randadel asuvad haruldaste merekilpkonnade pesitsuspaigad,
seda ei peeta mitte ainult looduslikult üheks kaunimaks, vaid ka kõige konservatiivsemaks ja religioossemaks. Nii nagu Malaisias tervikuna, domineerib ka Terengganus islam (vastavalt 53% ja 96.9%) ja see ei mõjuta ainult kohalike, vaid ka turistide eluolu (näit. mis puudutab alkoholi kättesaadavust, rõivastusetiketti, avalikku korda tänavail jne.). Lisaks on Terengganule Araabiamaailma poolt omistatud austav tiitel „Darul Iman“ ehk (usu) võitluse paik ning see seletab/õigustab paljutki, mida Terengganu osariigis ja selle pealinnas Kuala Terengganus näha ja kogeda võib. Kummutan siinkohal juba etteruttavalt tekkida võivad eelarvamused rõhutades, et kõik need kirjutatud või kirjutamata reeglid võib tegelikult paigutada termini alla „hea lastetuba“ ning kui sellele lisada elementaarsedki teadmised islamis aktsepteeritud käitumis ja riietumisetiketist, on eksida praktiliselt võimatu. On ju kehtivate reeglite eesmärk üldinimlik ja mõistetav: ole kaasinimeste suhtes lugupidav ja korrektne, oma käitumises tagasihoidlik ja karske, ära solva kellegi inimlikke ega religioosseid tundeid. Igal juhul pole tegu ahistava või pealesurutud religioossusega, vaid äärmiselt tolerantse ühiskon
Imeline Kristallmošee Kuala Terengganus.
Terengganu raidkivi on aukohal ka Kuala Terengganu linnasüdames.
Ujuv moshee.
34 Reisimaailm 3/2014
alad ja laadi, väärikad käsitöötraditsioonid, rahvakombed, mängud, laulud ja tantsud. 21. sajandil elatakse Terengganul justkui kahes maailmas korraga: sügavalt traditsioonilises ja igati kaasaegses, kuid need kaks mitte ei rivaalitse ega lämmata üksteist (ma ei tahaks kuidagi kasutada sõna „kontrast“), vaid elavad harmooniliselt kõrvuti. Kuid tõsi – moodsad ajad on siiski kallutanud demograafilise kaalukausi linnastumise suunas – maapiirkondades elab täna 49% veidi enam kui miljonilisest elanikkonnast. Ning kuigi osariigi seitsmest omavalitsusest on Kuala Terengganu territooriumilt väikseim (605 km2), elab seal umbes kolmandik kogu sultanaadi elanikest.
Kui möödunud sajandi 80ndatel avastati Terengganu ranniku lähedalt LõunaHiina merest suured gaasi ja naftavarud, andis see osariigile täiesti uue hingamise. Koos Malaisia rahvusliku gaasi ja naftakompanii Petronasega on rajatud suured nafta ja gaasitööstuskompleksid ning see omakorda andnud tõuke uute sadamate, taristute ja infrastruktuuride väljaehitamiseks. Meresügavustest purskuv „rahajuga“ on pannud rattad käima igas elu ja majandusvaldkonnas: loonud massiliselt uusi töökohti, innustanud noori õppima uusi erialasid, andnud võimaluse heaks sissetulekuks, paranda
te puunikerdustega kalapaatide – bangau´de valmistamise poolest ja muide, alles suhteliselt hiljuti hakati neid mootoritega varustama.
Kalmaarihooaeg kestab aprillist augustini, merele minnakse õhtu hakul ja püük kestab hommikuni. Tihti minnakse merele paariks päevaks, kaasas ka mõnikümmend suurt kalavõrku (õigemini võrgusumpa), kuhu lastakse prügikala, et sellega ligi meelitada head toidukala. Hulpisime meiegi ajakirjanikena LõunaHiina merel (paljud, tõsi küll, totaalse merehaiguse pärast laevatekil siruli olles, kuid ikka kohustruult iga paari minuti järel tamiili sikutades) kuni täiskuu pea kohal sirama lõi. Kõige paremini näkkabki kalmaar just öösel ning kui täiskuu latern ei põle, pannakse kalmaaride ligimeelitamiseks põlema suured prožektorid. See on lummav vaatepilt kuidas roosa kalmaariparv ülehelikiirusel ümber paadi tuiskleb! Ning kuigi näib, et neid on nii palju, et neid võiks kamaluga paati krahmata, püüdis meie paatkond vaid paar väikest kalmaaripoega... Parimatel päevadel võib kalurite saak ulatuda aga kuni 100 kg paatkonna kohta.
Raha purskab otse merestJust see, et põliselanike osakaal on püsinud suur ja migratsioon olnud üliväike, on säilitanud Terengganul talle omased traditsioonilised elu
mida armastavad lisaks teadlastele väga ka loodusdokkide tegijad. Loodusteadlastele ja huvilistele on Terengganu kui taevane kingitus: sellist liigirikkust annab maailmas tõesti otsida!
Kuigi Terengganu loodust ülistatakse ja imetletakse, jäi see kant kuni möödunud sajandini Malaisia suurte turismihittide – pealinna Kuala Lumpuri, ajaloolise pealinna Melaka ja imekauni Langkawi (tegelikult enam kui sajast saarest kosonev saarestik, mille tuntuim saar on neist suurim – Langkawi) populaarsuse varju. Veelgi otsesemalt väljendudes oli Terengganu kuni 1980ndateni Malaisia kõige mahajäänum piirkond, millel puudus ligitõmbavus nii omade kui võõraste silmis. Terengganu põliselanikud on malaid, kes moodustavad tänasestki elanikkonnast ligi 95% (hiinlasi on 2,6%, hindusid 0,2%). Sajandeid on nad elatunud kala ja mereannipüügist, põllumajandussaaduste kasvatamisest (banaanid, arbuusid, durian, rambutan, mangostan), käsitööst ja paadiehitusest ja need tegevusalad on valdavalt samaks jäänud tänaseni. Kalmaari ja kalapüük on terengganulastele ajast aega toonud lauale põhitoiduse, sest siin on ülirikkalikud kalaveed, ja nagu öeldakse: parimad paadimeistrid ja vingeimad kalurid kogu Malaisias. Terengganu on kuulus oma laialt levinud kauni
Pulau Redangi rand.
Õine kalmaaripüük.
Kalurid Terrapuri kalurikülas noota vedamas
Reisimaailm 3/2014 35
nii riik kui erasektor. Nüüd on selle kõrvale tõusmas rahvusvaheline Terengganu Kalmaaripüügifestival – nädalapäevi kestev hasartne meelelahutus. Samuti kuulub Terengganus eelisspordialade hulka
jalgrattasport ning palju on panustatud jalgrattamatkamise arendamisse ja populariseerimisse nii kohalikul kui välisturul.
Islami mõju on ajalooline ja kõikehõlmavKuid mis on siis ikkagi
siinkandis nii suurt rolli mängiva islami ajaloolised tagamaad ja nii laia leviku põhjused? Varaseimad kirjalikud ülestähendused Terengganust kui LõunaHiina
hea korraldusega võita spordimaailma tähelepanu rahvusvahelise purjevõistluse Monsoon Cupi näol. Esmakordselt 2005. aastal toimunud purjetamisvõistlusest on saanud torme ja tuult trotsivate pur
jetajate seas ülipopulaarne võistlus ning turismi madalhooaja on see Malaisia suurim rahvusvaheline üritus, millesse on paigutanud miljoneid ringgit’e (Malaisia rahaühik)
nud otseselt inimeste elujärge ja kujundanud kogu sultanaadi ilmet. Heaolu kasv peegeldub vastu igal tasandil, nii riiklikus mastaabis kui tavalises tänavapildis ja eluolus. Uued eramurajoonid näevad väga šikid välja, linnades on palju rohelust ja lilli, ohtralt uusehitisi (eriti suurt rõhku on pandud ühiskondlikele hoonetele ja spordirajatiste ehitamisele) ja linnadekülade heakord on enamasti suisa eeskujulik. Osariik toetab usinalt ka väikeettevõtlust ja MTÜsid, soosides nende tegevust maksusoodustuste läbi ja luues riigi rahadega kalleid infrastruktuure. Ohtralt on investeeritud nii loodushoidu, kui olulisse osasse turismitööstuse arendamises, rajatud tasemel hotelle, turismikomplekse, muuseume, käsitööstuudioid ning suisa ahhetama panevaid huvi ja vaatamisväärsusi (näit. Kenyiri Elevandipark, Islami Kultuuriväärtuste Park, Kristallmošee jmt.). Välja on jõutud koolitada terve giidide ja turismisektorit teenindavate inimeste hiigelarmee, kelle meeldiv ja sõbralik olek, lisaks suurepärasele võõrkeelteoskusele ja erialateadmistele, teevad paljudele nende Euroopa kolleegidele silmad ette. Kuid eks ole just turism nafta, gaasi ja kalatööstuse kõrval Terengganu majandusliku heaolu oluline tugitala. Sellest saadakse suurepäraselt aru ja võrdset rõhku pannakse nii loodus, kultuuri, kui butiikpuhkuse sektorite väljaarendamisse. Sihikindel jõupingutus on kandnud head vilja ja arvud räägivad ise enda eest: 1990. aastal külastas Terengganut 196,957 kodumaist ja 79,371 välisturisti, 2013. aastal olid vastavad näitajad 3,229,704 ja 807,426 (!) ning tänavu prognoositakse külastajate koguarvuks 5 miljonit.
Peamised turistide sihtkohad on konkurentsitult osariigi pealinn Kuala Terengganu ja seal asuv Islami Kultuuriväärtuste Park ja Kristallmošee, Kenyiri tehisjärv oma saarestiku ja uhiuue Kenyiri elevandipargiga, Sekayu kosed, Kuala IIbai mangroovilaguunid, Batu Buroki ja Kemasiki imelised rannad, merekilpkonnade pesitsuspaigana tuntud Rantau Abang, võluvad paradiisisaared Pulau Redang, Pulau Lang Tengah, Pulau Kapas ja Perhentia korallsaared. Samuti on suudetud
Iraanlanna Simin Saghafi rõõmustab südamest ja osutab Kuala Terengganu Islami Kultuuriväärtuste Pargis oma kodumaa ühele kuulsamale sheik Lutfallhi mošeele.
Varaseimad kirjalikud ülestähen-dused Terengganust kui Lõuna-Hiina mere- ja kaubateel asunud piirkonnast pärinevad 6. sajandi algusest.
36 Reisimaailm 3/2014
nes ajaloolistel kuning ja sultaniriikidel. Õiglustunde ja riigi stabiilsuse nimel otsustati, et iga viie aasta järel roteerib valitsemisjärg valmisnõukogu hääletamistulemuste põhjal järgmise dünastia kätte. Malaikeelne nimetus Yang diPertuan Agong tähendab otsetõlkes „ülemvalitsejat“ või „ülimat valitsejat“, kuid paljudes keeltes on kinnistunud Malaisia monarhi puhul kuninga tiitel. 2006–2011 oli Malaisia kuningas on praegune Terengganu sultan Tuanku
Mizan Zainal Abidin. 1962. aastal siinsamas Kuala Terengganus, Istana Maziah kuninglikus palees sündinud sultan on troonil 1998. aastast. 2011. aastal asus troonile 14. Malaisia kuningas Tema Kuninglik Kõrgus Abdul Halim, kes
on seni ainus kuningas, kes on valitud ametisse teist korda. Lisaks riiklikele esinduskohustustele on riigipea ka Malaisia vägede ülemjuhataja, vaimulik juht, avab riigi parlamendi, määrab peaministri, määrab Kuala Lumpuri linnapea ja kubernerid neljale osariigile, kel oma sultanit pole. Malaisia monarh ei tohi siiski istuda „kahel troonil korraga“, vaid peab riigipeaks olemise ajal loovutama võimu oma sultanaadis asevalitsejale.
ni, mil sultanaat läks Siiami kuningriigi (alates 1949. kasutakse nime Tai) mõjusfääri ning piirkond raske maksukoorma ja sõna otseses mõttes paljakskoorimise käes vaesus. 1909. aastal sõlmitud Siiami Kuningriigi ja Suurbritannia vahelise lepinguga läks ülemvõim piirkonnas üle brittide kätte. II Maailmasõja ajal okupeerisid Terengganu jaapanlased, 1948. aastal sai Terengganust Malaisia föderaalriigi liige ning ta jäi sinna ka pärast Malaisia täieliku iseseisvuse väljakuulutamist 1957. aastal.
Ütle, kes on kuningas! Malaisia on maailmas valitsemiskorralduse poolest väga unikaalne riik ja seda ei kutsuta asjata „üheksa kuninga maaks“. Põhjus on lihtne: riiki valitsevad tõepoolest järgemööda üheksa kuninglikku dünastiat (föderatsiooni kuulub küll 13 osariiki, kuninglik liin on säilinud üheksal). Pärast iseseisvuse saavutamist moodustati Malaisia Föderatsioon, mis tugi
mere ja kaubateel asunud piirkonnast pärinevad 6. sajandi algusest A.D. Sarnaselt teiste Malaisia saarestiku muistsete riikidega valitses siingi sajandeid hinduism ja budism kombineerituna animismiga. 1899. aastal Kuala Berangist leitud raidkivi, mis on dateeritud aastaarvuga 1303 on vanim seni leitud tõend islami kohalolust Terengganul ning ühtlasi kinnitab, et just siin võeti Malaisias esimesena vastu islami usk ja järgiti selle seadusi. Nimelt on mustal raidkivil Jawi keeles (malai keel kirjutatuna araabia alfabeeti kasutades) üles tähendatud kohalikud seadusetekstid, mis lähtuvad otseselt islamiseadusest ehk šariaadist. Islami lai ja kiire levik Malaisias sai aga alguse mõnevõrra hiljem, 15. sajandil, mil mõjuvõimsa Malaka kuningriigi monarh Megat Iskander Shah islamisse pöördus, oma riigi sultanaadiks ümber nimetas ja ise sultani tiitlit kandma hakkas. See samm tagas talle suurepärase läbisaamise India rannikuil asunud mõjuvõimsate Gujarati ja Bengali sultanaatidega ning meelitas Malaisiasse kaupmehi ligi lisaks Indiale ka Araabiast ja Pärsiast – just nemad aga kontrollisid 15.–16. sajandil maailma siidi ja vürtsiteid ning olulisi kaubasadamaid. See ergutas ka elavat kaubavahetust samuti islami vastu võtnud Maluku ehk Vürtsisaartega ja Jaavaga, mis olid toona vürtside ja riisi peamiseks kasvukohaks.
Kuid oleks ühekülgne hinnata islami mõju vaid religiooni ja kaubanduse vaatevinklist, sest lisaks majanduslikule õitsengule tõi see kaasa ka olulised muudatused nii kultuuri kui vaimuelus. Lisaks usuteadlastele saabusid Malaisia saarestikku ka muude elualade teadlased ja õpetlased, kujunema hakkas kohalik vaimueliit, silmapaistvate oskusega käsitöömeistrid, arhitektid ja ehitusmeistrid, insenerid ja muude alade tegijad rikastasid märkimisväärselt kohalikku traditsioonilist kultuuri. Kuni iseseisva sultanaadi loomiseni 1724. aastal kuulus Terengganu Malaka Johori impeeriumi koosseisu, kuid kuna ka esimene Terengganu sultan pärines samast kuninglikust dünastiast, rääkimata ajaloolismajanduslikest sidemeist, oli Malaka mõju kohalikus elus määrav kuni 19. sajandi
Terengganu sultanipaari pilte võib näha kõikjal.
Õiglustunde ja riigi stabiilsuse nimel otsustati, et iga viie aasta järel roteerib valitsemisjärg val-misnõukogu hääletamistulemuste põhjal järgmise dünastia kätte.
lus sukelduda otse eheda elevantide pereelu keskele – 500 meetrit „taevaseid teid“ ja 8 vaatetorni annavad selleks suurepärase võimaluse. Lisaks on ehitatud show-väljak, kuhu loomad sööma kutsutakse ning kohviku terrassilt (või jalgupidi jões olles) saab osa elevantide õhtusest kümblusest. Siinsete elevantide looduslik leviala on Borneol ja tegu on Aasia elevantide perekonda kuuluva Borneo Pügmeedega, kelle tunnusteks on mustjaspruuni nahavärv ja väike kasv.
Kuala Terengganu Islami Kultuu riväärtuste Park, Kristallmošee ja Ujuv mošee. See on üks omanäolisemaid turismiobjekte maailmas, kus saab ühel territooriumil külastada islami kultuuriruumi arhitektuuripärlid. Just Terengganus, kui ühes usuvagamas Malaisia osariigis on selline vaatamisväärsus igati põhjendatud. Tegu pole pelgalt islami arhitektuuriimede väliskuju edasi andvate replikatega, vaid tõetruuks on jäädud ka ehitiste interjöörides. Lisaks on mõnede olulisemates ehitistes kinosaal, kus tutvustakse originaalehitise ajalugu ja avatud on museaalide väljapanek. Kokku on pargis esindatud 22 maailmakuulsat islamiarhitektuuri pärlit, nende seas
jektist on tänaseks valmis esimene etapp. Praegu 44 hektarit enda alla võttev ja kolmest tsoonist koosnev elevandiküla ei ole loomaed, kus külastajad puuris olevaid loomi piidlevad, vaid erakordne võima
Kenyiri järv ja saarestik. Tegu on suurim inimkätega loodud veekoguga KaguAasias, mis võtab enda alla 209 199 hektarit. Kuni 145 m sügavune järv ja selle 340 saart tekkisid 1985. aastal, mil rajati elektrijaama tamm. Tänasel päeval moodustab ala harmoonilise terviku Taman Negara rahvuspargiga (suurim Malaisias), pakkudes võrratuid looduselamusi. Sopilise kaldajoonega, kärestikuliste jõgede, mühisevate koskede ja müstiliste karstikoobaste rikka järve kaldad ja saared on kaetud vihmametsaga, mille vanust hinnatakse 130 mln aastale ja see on vanim maailmas säilinud vihmamets. Seetõttu on siinne floora ja fauna haruldane ja ülimalt liigirohke: 8000 lille, 2500 puu ja põõsa, 370 linnu, ja 300 kalaliiki! Kenyiri piirkonda ei kutsuta asjata loodusmatkajate pelgu ja unelmatepaigaks. Eriti tore oleks ööbida mõnel saarel olevas armsas hotellis või paadihotellis. Erilised paigad on kindlasti Liblikasaar, Orhideesaar ja Troopikapark..
Kenyiri Elevandipark. Midagi nii toredat – kõndida rippsildadel puudelatvade kohal, all mühisemas kärestikuline Telemongi jõgi ja ürgmets, saatjaks elevantide norsatused, pole ma ammu teinud! Kaks aastat tagasi alustatud hiigelpro
Kenyiri tehisjärv. Kenyiri järvel Sungai Petangil asub kuulus Kelah kalade kudemiskoht. Seal saab nii kalu peost sööta kui nendega koos ujuda.
Kenyiri elevandiküla.
Jalutuskäik 130 mln aastases vihmametsas on elamus.
Mõned ideed, mida Tereng ganus olles teha ja näha:
Reisimaailm 3/2014 37
38 Reisimaailm 3/2014
seum. Muuseum asub otse Kuala Terengganu südames, 27 hektarilises kaunis pargis, kus saab ka jõel paadiga sõita. Tegu on suure muuseumikompleksiga ja Malaisia suurima muuseumiga. Ainuüksi muuseumi peahoone, mis on ehitatud kohalike ehitustraditsioonide vaimus, mõjub tänu imposantsetele mõõtmetele aukartust äratavalt. Ekspositsioon haarab etnograafiat, arheoloogiat, ajalugu, loodusteadusi ja mereajalugu ning annab hea ettekujutuse mitte ainult Terengganu, vaid ka Malaisia kultuurist ja ajaloost laiemalt. Eriti huvitav ja kaunis on tekstiiliosakonna väljapanek. Muuseum asutati 1976. aastal, selle rariteetseim eksponaat on Syed Ghulam Al Bukhari poolt Kampung Bulohist leitud juba eelpool jutuks tulnud Terennganu raidkivi.
Terengganu Hiinalinn. Kaunis vana linnaosa, kust sai alguse Kuala Terengganu ajalugu. Linnaosa algab otse Suure turu (Pasar Besar) juurest. Pudupoekesed, käsitöökojad, armsad restoranid, oma kuna
annab see haruldase võimaluse näha neid ehituskunsti imesid ka seestpoolt.
Kristallmošee valmis 2008. aastal valdavalt terasest, peegelklaasist ja kristallist pühakoda peetakse õigustatult maailma üheks kaunimaks nüüdismošeeks ning see on tõesti silmatorkav oma hiilguses ja toreduses. 23 mln ringgit maksma läinud pühakoda ehitati kaks aastat ja see mahutab 1500 palvetajat. Mittemoslemitesse suhtutakse väga tolerantselt, neid lubatakse mošeesse sisse ja lubatud on ka pildistada. Vaatamist väärib ka 10 km Kuala Terengganust Sungai Ibais asuvat Ujuv mošee. Vaiadel mošee asub tehisjärvel ning jätab kõrge veetaseme ajal mulje nagu ujuks see järvepinnal.
Terengganu riiklik muu
Jeruusalemmas asuv Kaljumošee, Alhambra palee Granadas, Kalyani minarett Buhaaras, šeik Lutfallahi mošee Iraanis, Abu Samarra suur mošee Iraagis, Aleppo tsitadell Süürias, Agras asuv Taj Mahali mausoleum jmt. Paljudesse islamimaailma pühamutusse pole mittemoslemitel iialgi ligipääsu, sestap
Terengganu Hiinalinn.
Terengganu riiklik muuseum.
Terengganu kaunitaridest tantsijannad.
Reisimaailm 3/2014 39
maitseb nagu vahukoort vaarikatega! Duriani peetakse ka suurepäraseks afrodisiaakumiks ja ega asjata kõla Malaisias kõnekäänd: „Kui durian langeb, siis sarongid tõusevad!“ Durian on kallis puuvili raskete viljelustingimuste tõttu (pinnas peab olema väga spetsiifiline), puud on kõrged ja sealt allakukkumine eluohtlik, lisaks varitsevad puu all durianiga maiustada tahtvad elevandid, ninasarvikud, ahvid ja isegi tiigrid, kellest farmer peab nobedam olema! NB! Olge toiduturul ettevaatlikud – see ei hiilga kahjuks just hügieenireeglitest kinnipidamisega. Duriani vilja ei
tohi viia ühessegi hotelli ja seda tegu pole võimalik kuidagi ka varjata.
Ärge unustage Terengganu kuulsat käsitööd. Kaasaegses võtmes lahendatud ja väga kvaliteetseid
tooteid on õigem soetada spetsiaalsetest avatud stuudiotest nagu Noor Arfa Käsitöökomp leks, kus saab avatud stuudios näha traditsioonilist batiktehnika sündi ja ka ise batikat teha. Teine väga oluline koht on Terengganu sultana Nur Zahirah nime kandev käsitöökompleks, kus kootakse ja müüakse hinnalist, siidist kuldja/või hõbeniitidega kootud kangast – songet´i ja huvitava disainiga rõivaid ja aksessuaare. Suur valik kohalikke tekstiile ja rõivaid on väljas Kuala Terengganu Suurel turul.
Tekst ja fotod Riina Luik, reisiajakirjanik ja giid
Autori sõitu Terengganusse toetas Malaisia Turismiameti
Stockholmi esindus ja Terengganu osariigi turismiamet.
paadimeistrid teevad käsitööpaate ja meisterdavad nende imelisi miniatuure.
Maitske ära puuviljade kuningas durian. Kui tunnete Malaisias olles mingit kummalist ja vänget lõhna (väävelvesinik), ja eriti juhul kui olete turul, võite kindel olla – läheduses kõrguvad duriani püramiidid. Duriani kohta öeldakse, et sa kas armud temasse või vihkad südamest, sest see „maitseb nagu taevas ja lõhnab nagu põrgu“. Kuid ilma durianita Malaisias ei saa! Nimi durian tuleneb koort katvatest teravatest okastest (duri), kuid kuningliku staatuse on puuvili pälvinud äärmiselt hõrgu ja erilise konsistentsiga viljaliha tõttu. Paksu koore varjus asub viieks sektoriks jaotunud seemet ümbritsev viljaliha, mille konsistents meenutab imeõrna vahukommi ja mis
gist hiilgust taga nutvad linnavillad ja vanad paadikuurid seisavad tänini kaldapealsel sõbralikult kõrvuti.
Muinasjutulised väikesaared. Nii suurepäraseks rannapuhkuseks, kuid eelkõige unustamatuks snorgeldamis ja sukeldumiselamuste kogemiseks võtke ette laevasõit. Märtsist oktoobrini Setius asuva Merangi sadamast (asub 25 km KTst, mitte segi ajada Marangi nimelise külaga!) saab Redangi Mereparki (Redang ja Bidong on populaarsemad puhke ja snorgaldmissaared), Lang Tenghale ja Pulau Kapasele. Shahbandari Jetty sadamast saab samuti Redangile kuid sealsed kiirlaevad teenindavad eelkõige Redangi resorte, lõbureisijad saavad peale, kui on vabu kohti. Imelistele Perhentia korallisaartele (Kecil ja Besar) lähevad kiirpaadid Kuala Besuti sadamast.
Kui tahad näha ehedat kohalikku elu, veetke päev vanade kaluriküladega asustatud Seberang Takiris, kuhu lähevad paadid Suure turu lähistel asuva Terengganu turismibüroo kõrvalt. Seal lennutavad lapsed eriliselt kauneid tuulelohesid,
See on kurikuulus ja ülimaitsev durian. Loo autor igatahes kiidab!
Duriani vilja ei tohi viia ühessegi hotelli ja seda tegu pole võimalik kuidagi ka varjata.
Peene ja siidise songeti kuduja Kuala Terengganu Noor Arfa käsitööstuudios.
Top Related